Edastuskiri

 1. SISSEJUHATUS
Käesoleva detailplaneeringu algatas Rakvere linnavolikogu 19.10.2022. a otsusega nr 84, kuid vastuvõtja ja kehtestaja on Rakvere Linnavalitsus, kuna tegemist on üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Linnavalitsus.
Detailplaneeringu ala hõlmab Tiigi tn 12 (katastriüksuse tunnus: 66301:009:0370) kinnistut ja sellega ümbritsevaid Vabriku ning Tiigi tänavat, asukohaga Rakvere linn. Planeeritava ala suuruseks on u 1800m².
Nimetatud kinnistu asub Rakvere linna muinsuskaitsealal.
Planeeringuala piirneb Vabriku ja Tiigi tänavaga ja põhjapoolsest osast Kalda tn 1 // Vabriku tn 12 kinnistuga.
Planeeritavast alast kirdesse Kalda tänava äärde jääb olemasolev eramajade piirkond. Ka põhjapool endise Rakvere piiritustehase ala on kavas muuta elamu- ja äripiirkonnaks (kehtestatud Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering).
Praegune maakasutuse sihtotstarve on Tiigi tn 12 kinnistul 100% ühiskondlike ehitiste maa.
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on kinnistu jagada kaheks ja muuta praegune ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve elamu- ja ärimaaks. Selleks jagatakse maa-ala kaheks krundiks, määratakse hoonestusalad, ehitusõigused ning liikluskorralduse haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine ja muud planeerimisseaduses toodud eesmärgid.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD TÖÖD
• Detailplaneeringu koostamise alused:
• Detailplaneeringu algatamise ettepanek;
• Tiigi tn 12 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise otsus nr 84, 19.10.2022.

• Detailplaneeringu lähtedokumendid:
• Planeerimisseadus ja kehtivad õigusaktid ning projekteerimisnormid;
• 17.02.2010. a kehtestatud Rakvere linna üldplaneering, kättesaadav Rakvere linna üldplaneering | Planeeringute andmekogu.
• Rakvere linna ehitustegevuse ja planeerimise tegevuse korraldamine (kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 21.06.2017 määrusega nr 9).
• Kehtivad piirangud ja seosed planeeringu koostamiseks: Planeeringuala jääb Rakvere vanalinna muinsuskaitsealale (reg 27012), kus kõiki tegevusi reguleerib muinsuskaitseala põhimäärus.) Lisaks on planeeritav ala Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (kood 108025861). Planeeritavat kinnistut läbib ka elktri kõrgepingeliin.
Planeeritav kinnistu jääb ka Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeo piirkonda ja kinnistule ulatub ka Tiigi ranna või kalda piiranguvöönd.
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ - kehtestas Riigihalduse minister 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 
• Muinsuskaitse eritingimused – koostas Mart Siilivask, kunstiteadlane Pädevustunnistus PT1076/2021.
• keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang -koostas Lemma OÜ

• Detailplaneeringu koostamisel kasutatud tööd:
• Geodeetiline alusplaan. Teostaja – Sõmeru Maamõõdubüroio, mõõdistatud märtsis 2022;

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Olemasolev olukord ja maaomand planeeritaval alal
Planeeritav ala hõlmab Rakvere Lilleküla linnaosas asuvat Tiigi tn 12 kinnistut ning sellega piirnevaid tänavaalasid. Planeeringuala piirneb: Vabriku ja Tiigi tänavaga ja põhjapoolsest osast Kalda tn 1 // Vabriku tn 12 kinnistuga. Planeeritaval maa-alal on Vabriku ja Tiigi tänava nurgal ajalooline mõisa kaalukoja hoone ehitusaluse pinnaga 62 m², kinnistul on ka osaliselt kõrghaljastust ja planeeringuala läbib jalgtee, millelt inimesed liiguvad Vabriku ja Tiigi tänavate vahelisel suunal.

Kinnistut iseloomustavad andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Olemasolev olukord
Aadress/ nimetus
Pindala (m2)
Registri¬osa
Katastriüksuse sihtotstarve
Katastritunnus
Omanik
Hoonete/rajatiste arv (Ehitisregistri andmetel)
Tiigi tn 12
973
2767831
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
66301:009:0370
Matti Maja OÜ
1

Hetkel paikneb Tiigi tn 12 kinnistul:

1. Hoone, fondihoidla
2. maakaabelliin, pikkus 46;
3. kõrgpingemaakaabelliin, pikkus 35 m;

Põhjapoolsest küljest piirab Tiigi tn 12 kinnistut võrkaed ja naaberkinnistul remonditöökoja hoone sein. Planeeringuala lõunaosasse jääb Tiigi tänav, idapoolsesse külge jääb Vabriku tänav, mis omakorda piirneb rahvasuus tuntud kui Rahvapark`iga. Juurdepääs kinnistule on võimalik mõlemalt nimetatud tänavalt
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Rakvere linnalise asustusega alale.
3.2. Linnaehituslik situatsioon ning selle analüüs
Planeeritav ala paikneb valdavalt elamumaa sihtotstarbega piirkonnas; vahetus ümbruses esineb üksikuid tootmis- ja ärihooneid. Raudtee asub ligikaudu 250 m kaugusel. Ala piirneb põhjas Kalda tn 1 // Vabriku tn 12 (ärimaa) ja Tiigi tn 10 (tootmismaa) kinnistutega, idas ja lõunas tänavaalade ning Kalda ja Tiigi tänava elamukruntidega ning läänes Rakvere mõisa park (mälestis nr 15723) ja tiigiga, mis kuuluvad Rakvere muinsuskaitsealasse.

Ümbritsev hoonestus koosneb endistest mõisa- ja tööstushoonetest (Vabriku 8, Tiigi 5, Kalda 1/Vabriku 12) ning 20. sajandi I poole miljööväärtuslikust elamualast (Vabriku, Kalda ja Tiigi tn). Põhjaküljel paiknevad endised tööstushooned, ida- ja kirdeosas 1–2- korruselised ühepereelamud, lõunas endise mõisakompleksi majandushooned ning läänes
endine mõisapark (Rahvaaed). Ehitusala ja lähiala hoonestuse detailne analüüs on esitatud
muinsuskaitse eritingimuste seletuskirja ptk 3.5.

Lähialade hoonete keskmine kõrgus on 6–10 m. 1920.–1940. aastate elamute hoonealune pind jääb vahemikku 76–200 m²; ümbritseva hoonestuse keskmine hoonealune pind on u
145 m² ning kruntide keskmine täisehitusprotsent ligikaudu 10%.

3.3. Muinsuskaitse

Alus: Muinsuskaitseseadus

Planeeritav ala paikneb Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal (reg. nr: 27012) Muinsuskaitseala põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeritava Tiigi tn 12 kinnistu piiri (põhjapoolset kinnistu piiri mööda).
Planeeringuala moodustab osa 1920. aastatel Rakvere mõisamaade jagamisel moodustatud linnakrundist nr 1043, millest omakorda on eraldatud praegune Tiigi tn 12 maaüksus. Krundipiirid ja teedevõrk on aegade jooksul muutunud, ent Tiigi 12 endise mõisa abihoone märgilisus linna ja ajalooliste tänavate kontekstis on olulise väärtusega.
Piirkonda iseloomustavad 1920. aastate lõpul välja kujunenud tänavavõrk ja hoonestusstruktuur: põhjaküljel endised tööstushooned, ida- ja kirdepoolsel küljel ühe- kuni kahekorruselised ühepereelamud. Lõunaküljel endise mõisakompleksi majandushooned ning lääneküljel endine mõisapark – Rahvaaed. Maksimaalne korruselisus ümbritsevas piirkonnas on 1-3, Kalda 3 kinnistul kehtiva detailplaneeringu alusel kuni 4 korrust.
Planeeringuga kavandatakse olemasoleva Tiigi tn 12 kinnistu jagamist kaheks eraldiseisvaks ja erineva sihtotstarbega krundiks: krunt nr 1 – planeeritava sihtotstarbega ärimaa, uue planeeringujärgse aadressiga Tiigi tn 14 ja krunt nr 2 - planeeritava sihtotstarbega elamumaa, uue planeeringujärgse aadressiga Tiigi tn 12.

Planeeritaval kinnistul olev kaalukoja hoone kuulub Muinsuskaitse alal B-kategooriasse. Planeeritava ala läheduses paiknevad järgmised muinsuskaitse all olevad arhitektuurimälestised: Rakvere frantsisklaste kloostrimüürid (reg. nr.: 15727); Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone (reg. nr.: 15722); Rakvere mõisa ait (reg. nr.: 15724); Rakvere mõisa tall (reg. nr.: 15725); Rakvere mõisa tõllakuur (reg. nr.: 15726).
Piirkonda iseloomustavad välja kujunenud tänavavõrk ning hoonestusstruktuur: valdavalt tööstushooned ning idapoolsel küljel ühe- kuni kahekorruselised ühepereelamud. Maksimaalne korruselisus detailplaneeringu alal ja ümbritsevas piirkonnas on 5.
Detailplaneeringu kohustuslikuks dokumendiks on ka koostatud muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks. Eritingimused on koostanud Ajaränduri OÜ, töö nr T-062/24, vastutav spetsialist kunstiteadlane Mart Siilivask, pädevustunnistus PT1076/2021.


3.3.1 Analüüs kavandavate ehitusmahtude sobivuse kohta olemasolevasse keskkonda, arvestades muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärke
Käesoleva detailplaneeringuga planeeritav hoonestus ei moodusta järske kontraste hoonestuse mastaapsuses. Planeeritav kortermaja hoonestus jääb jagatava Tiigi tn 12 kinnistu jagamisel krundile nr 2. Kortermajale planeeritakse eraldi krunt (krunt nr 2), kaalukoja hoone jääb eraldi krundile (krunt nr 1). Planeeritav hoonestus jääb madalam, kui täna planeeritud kõige kõrgem olemasolev hoone naaber planeeringualal (Kalda tn 3). Samuti säilib vanalinna silueti ja linnusevaremete vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja väljaspool linna.
Planeeritav hoonestus ei liigitu oluliselt vertikaalseks dominandiks ega ka vaadeldavust häirivaks või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaks ehitiseks. Rajatav elamu ei ole vastuolus väljakujunenud olukorraga ja planeeringu lahenduse elluviimine ei too endaga kaasa väljakujunenud keskkonna muutmist. Hoonestusala piiride määramisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimuste nõuetega.
Nõuded krundi nr 1 (Tiigi tn 14) moodustamiseks ning muinsuskaitseala ja krundil asuva ajaloolise hoone (praeguse aadressiga Tiigi tn 12) vaadeldavuse tagamiseks:
3.3.1.1 Olemasoleva ajaloolise ja kultuuriväärtusliku kaalukoja hoone (praegu eksisteeriva aadressiga Tiigi tn 12) fassaadilahendus ja katusekuju säilitada autentsena, olemasoleval kujul ja mahus. Hoone restaureerimis- ja ehitustööde teostamisel tuleb järgida hoonele koostatud Muinsuskaitseameti eritingimusi.
3.3.1.2. Kinnistute jagamisel seatakse tingimuseks, et moodustatava kinnistu uus kuju oleks lihtne ja selge ning võimaldaks kinnistu sihtotstarbekohast kasutamist ja teenindamist.
3.3.1.3. Planeeringulahenduse koostamisel arvestada Vabriku tänavalt muinsuskaitsealale ja selle ehitistele avanevate kaugvaadete säilimisega;
3.3.1.4. Vaatamata rajatava uushoonestuse suuremale mahule tuleb säilitada Tiigi tn 12 endise kaalukoja hoone dominantne asend Vabriku- ja Tiigi tänavate nurgalahenduses, kolmest küljest avatud vaatega.
3.3.1.5. Planeeringuga tuleb tagada Vabriku ja Tiigi tänavalt endisele kaalukoja hoonele (praeguse aadressiga Tiigi tn 12) lõuna-, ida- ja lääne- ning loodeküljelt avanevate vaadete säilimine, milleks määratakse kolm vaatesektorit;
3.3.1.6. Endise kaalukoja hoone (praeguse aadressiga Tiigi tn 12) ette krundipiirete vm hoone vaadeldavust häirivate rajatiste paigaldamine ei ole lubatud.
3.3.1.7. Krundil asuva hoonestuse kõrgus (6m) ja ehitusalune pind (62,0 m2) säilitada olemasolev.
3.3.1.8. Endise kaalukoja hoone tänavaga külgneval välisperimeetril taastada ajastukohane kivisillutis.
3.3.1.9. Krundile on lubatud hoovisillutise ja hoone vaadeldavust mitte häiriva madalhaljastuse rajamine.
3.3.1.10. Arheoloogilised uuringud. Uuringuid ei määrata. Ehituskonstruktsioonide (nt varasemate hoonete müürid vm. rajatised) ilmnemisel tuleb need säilitada in situ ja leida koos Muinsuskaitseametiga võimalus nende säilimiseks või dokumenteerimiseks.


3.3.2 Nõuded moodustatavale krundile nr 2 (Tiigi tn 12) uushoonestuse rajamiseks

3.3.2.1 Moodustatavale krundile nr 2 rajatavad uusehitised peavad võimalikult orgaaniliselt sulanduma olemasolevasse linnaruumi, nii et need ei pääseks vaadetes domineerima ega häiriks mälestiste ja muinsuskaitseala ehitiste vaadeldavust.
3.3.2.2 Rajatiste arhitektuurne kujundus peab olema võimalikult diskreetne ja sobima ümbritsevasse linnaruumi.

3.3.3 Moodustatavale krundile nr 2 (Tiigi tn 12) kavandatava hoonestuse kõrguspiirangud

Ümbritseva hoonestuse kõrgusi ja planeeringu eesmärke arvestades, määrata Tiigi tn 12 kinnistule kavandatava uue hoone piirkõrguseks (maapinnast kuni katuse harjajooneni) 11 m, planeeritava korruselamu endise kaalukoja hoone poole avaneval hooneküljel vormistada ülemine korrus tagasiastega madalama hoonestuse suunas.


3.3.4 Moodustatavale krundile nr 2 (Tiigi tn 12) kavandatava hoonestuse kõrguspiirangud

Naabruses asuvate elamukruntide keskmine täisehitusprotsent on 10%, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel 41%, kokku keskmiselt 26%. Arvestades, et Tiigi tn 12 näol on tegemist varem mõisa abihoonetega hoonestatud ajaloolise kinnistuga, mis samas paikneb muinsuskaitseala kaitsevööndisse planeeritud hoonestusala naabruses, on lubatav määrata Tiig tn 12 moodustatava kinnistu maksimaalseks täisehitusprotsendiks 30%.


3.3.5 Krundi nr 2 (Tiigi tn 12) hoonestamiseks lubatud suurimad ehitusmahud

Moodustatavale krundile nr 2 (Tiigi 12) on lubatud ühe hoone rajamine. Hoone lubatud maksimaalne maapealsete korruste arv on kolm (3) korrust (kaks täiskorrust+katusekorrus), maksimaalse kõrgusega maapinnast katuse harjajooneni kuni 11 m. Uue hoone võib rajada kas kahekorruselisena (kahe täiskorrusega) või kolmekorruselisena, tagasiastuva ülemise korruse ehk katusekorrusega. Korruselisus peab langema kaalumaja suunas. Rajatav ehitusmaht paigutada nii, et see peamisel põhja-lõuna suunalisel vaateteljel ei häiriks olemasoleva arhitektuuriväärtusliku hoone ja muinsuskaitseala vaadeldavust.


3.3.6 Tingimused krundile nr 2 (Tiigi tn 12) planeeritava uusehitise katusekujule

Eelistatult ühepoolse kaldega katus (kalde- ja /või tagasiastega kinnistu lõunaküljel asuva madalama hoonestuse suunas). Alternatiivsed lahendused ei ole välistatud kui need kaitsevööndi eesmärke paremini täidavad. Vältida ajaloolistele hoonetele sarnanevaid imiteerivaid lahendusi.


3.3.7 Tingimused moodustatavale krundile nr 2 (Tiigi tn 12) planeeritava uusehitise välisviimistluse materjalide ja arhitektuurinõuded

3.3.7.1 Eelistatult muinsuskaitsealale ja miljööväärtuslike hoonete naabrusse sobivad materjalid – katusematerjalina katusekivi (Tiigi 12 ajaloolise põhihoonega sobituv) või traditsiooniline katuseplekk. Puitaknad. Kasutada lahendusi, mis tagavad hoone sobitumise ja sulandumise ümbritsevasse miljöösse.
3.3.7.2. Fassaadiviimistlusmaterjalid valida sellises toonis ja faktuuriga, et rajatav hoonemaht ei tõuseks säilinud ajaloolise hoonestuse kontekstis esile ega pääseks domineerima.
3.3.7.3. Välistada nii miljööväärtuslikku keskkonda sobimatute eredavärviliste või tehnitsistlike kui ka imiteerivate fassaadi- ja katusematerjalide (nt profiilplekk ja kivi-imitatsiooniga profiilplekk) kasutamine. Puidu, looduskivi, fassaaditellise vm ehedate materjalide kasutamine kaasaegses võtmes seevastu on teretulnud.
3.3.7.4. Tagada krundile nr 2 (Tiigi 12) kavandatavale hoonele arhitektuurselt kvaliteetne ja ümbritsevat keskkonda rikastav lahendus. Eelkõige peab kavandatu olema mahult ja liigenduselt muinsuskaitseala hoonete, sh endise kaalumaja ja ülejäänud ajaloolise keskkonna suhtes lahendatud kontekstitundlikult.

4. LINNAEHITUSLIKUD IDEED
4.1. Linnaruumi sobivus
Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus väljakujunenud olukorraga, sest pakutava detailplaneeringu lahenduse elluviimine toob endaga kaasa linnaruumi rikastamise elamu näol, mis on ka ettenähtud kehtestatud üldplaneeringus. Kruntide moodustamise põhjus on kinnistu omaniku soov rajada planeeritavale alale elamuala ja jagada kinnistu kaheks.
Planeeringuga kavandatakse olemasoleva Tiigi 12 kinnistu jagamist kaheks eraldiseisvaks ja erineva sihtotstarbega krundiks: krunt nr 1 – planeeritava sihtotstarbega ärimaa, uue planeeringujärgse aadressiga Tiigi tn 14 ja krunt nr 2 - planeeritava sihtotstarbega elamumaa, uue planeeringujärgse aadressiga Tiigi tn 12. Moodustatavale Tiigi tn 12 kinnistule soovitakse kavandada korterelamu rajamist ehitusaluse pinnaga kuni 230 m² ja suhtelise kõrgusega kuni 11m. Planeeringu elluviimisel kujuneks mõlema moodustatava kinnistu (moodustatava ärimaa sihtotstarbega kinnistu nr 1 (Tiigi tn 14) ja moodustatava elamumaa sihtotstarbega kinnistu nr 2 (Tiigi tn 12) täisehitusprotsendiks 30%.
Kokkuvõtvalt linnaruumi sobivust arvestades, sobib planeeritavale alale kortermaja.

4.2. Krundijaotus
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek Tiigi tn 12 kinnistu jagamisega kaheks. Kinnistute jagamisel seatakse tingimuseks, et moodustatava kinnistu uus kuju oleks lihtne ja selge ning võimaldaks kinnistu sihtotstarbekohast kasutamist ja teenindamist.


Tabel 2. Maakasutuse bilanss
Krunt

Planeeringujärgne pindala, m2
Katastriüksuse sihtotstarve
Planeeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve (vastavalt detailplaneeringu liigile)**
Krunt nr 1

208
100% Ä
BB,BT 50/50 %
Krunt nr 2

765
100% E
EK 100 %
** - vastavalt "Detailplaneeringute leppemärgid"
BB – kontori- ja büroohoone maa
BT – kaubandus,- toitlustus- ja teenindushoone maa
EK – korterelamu maa



4.3. Planeeritud kruntide ehitusõigus
Krundi ehitusõigustega (vt tabel 3) on määratud:
• krundi kasutamise sihtotstarve,
• hoonete suurim lubatud arv krundil,
• hoone suurim lubatud ehitisealune pind,
• hoone suurim lubatud kõrgus.

Tabel 3. Kruntide ehitusõigused
Krundi nr
Pindala (m²)
Planeeritud krundi kasutamise siht­otstarve (vastavalt de­tailplaneeringu liigile)
Suurim lubatud hoonete/ehitiste arv
Hoone/ehitise suurim lubatud ehitisealune pind
(m²)
Maksimaalne täisehitus-protsent
(%)
Hoone/ehitise suurim lubatud kõrgus
(abs kõrguste süsteemis)
(m)
1
208
50/50 % BB,BT
1
Ol. Olev 62 m²
30
80 m
2
769
100% EK
1
230
30
84 m
BB – kontori- ja büroohoone maa
BT – kaubandus,- toitlustus- ja teenindushoone maa
EK – korterelamu maa

Rajatava korterelamu hoone maksimaalne kõrgus keskmisest maapinna kõrgusest (suhteline kõrgus) on 11 meetrit.


Nõuded planeeritud ehitistele
4.3.1. Ehituslikud nõuded
Planeeritava hoonestusalune asukoht on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Planeeritavale hoonestusalale krundil nr 2 on lubatud ehitada üks ehitis. Teisel krundil (krunt nr 1) jääb olemasolev ehitis.
Planeeritav ehitis peab kuuluma minimaalselt TP-3 tulepüsivusklassi. Detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada hoonete vaheliste kujadega vastavalt Tuleohutusseadusele, siseministri määrus nr 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded“, vastu võetud 30.03.2017.
Arhitektuursed nõuded määrata Ehitusprojektide koostamisel, kuid arhitektuurne lahendus peab tagama sulandamise olemasolevasse miljöösse. Projektlahenduse eskiislahendus tuleb kooskõlastada Rakvere linna arhitektiga.

Olulised arhitektuurinõuded krundi Pos 2 hoonestusele on toodud tabelis 3.

Arhitektuurinõuded
Lubatud maksimaalne korruselisus
3
Katuse kalle
kuni 45 kraadi
Maksimaalne kõrgus
84m abs süsteemis, maapinnast 11 m
Välisviimistluse materjalid
Vältida tuleb imiteerivaid ehitusmaterjale. Põhilisteks materjalideks on kivi, puit, metall, klaas ja krohv.
Hoone fassaadide välisviimistluses kasutada antud piirkonnale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale: krohv, puit, kivi, klaas. Imiteerivaid materjale fassaadide kujundusel mitte kasutada. Katusekatteks kasutada piirkonnale iseloomulikke materjale: valtsühendusega plekk-katet, keraamilisi katusekive jne. Lähtuda muinsuskaitse eritingimustes toodud nõuetest.





4.3.2. Liikluskorraldus
Liikluskorraldust käesoleva detailplaneeringuga oluliselt ei muudeta. Tänavad ja teedevõrk planeeringuala kontaktvööndis on välja kujunenud 20. sajandi esimesel poolel. Täpsustatakse ainult moodustatavatele kruntidele juurdepääs.
Käesoleva detailplaneeringuga on ettenähtud parkimine ka Tiigi tänaval oleva alajaama ette. Nii Tiigi, kui ka Vabriku tänav tagab autodega juurdepääsu planeeringualal olevale ja planeeritavale hoonele. Parkimiskohti peab olema iga planeeritava korteri kohta vähemalt üks ja parkimiskohad tuleb teha murukiviga.
Kõnniteed Tiigi tänavale käesoleva planeeringuga ei planeerita, kuna kehtiva detailplaneeringu järgi on Tiigi tänavale kõnnitee ettenähtud Tiigi tänava lõunapoolsesse serva. Nimetatud asukoht jääb Tiigi tn 12 planeeritavast alast välja.

4.4. Tehnovõrgud ja rajatised
4.4.1. Olemasolev olukord
Tehnovõrkudest on planeeritav ala varustatud elektriga, veega ja kanalisatsiooniga, gaasiga. Planeeritav ala on kaetud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikega, mille liitumispuntid on kinnistu piiril, samuti on kinnistuga piirneval tänaval gaasitrass.
4.4.2. Veevarustus
Detailplaneering näeb ette veevarustuse lahendamise perspektiivselt olemasolevast liitumispunktist veetoruühenduse rajamisega. Eraldi kinnistutele tuleb rajada eraldi ühendus, kinnistu piirile rajada liitumispunkt.
Tuletõrje veevarustus tagatakse läheduses asuvate hüdrantide baasil (Tiigi tänaval ja Vabriku tänaval). Samuti on tuletõrje veevõtukohad üle Vabriku tänava oleval tiigil.
Detailplaneeringu lahutamatuks osaks on AS Rakvere Vesi väljastatavad tehnilised tingimused, milles esitatud tingimused kuuluvad täitmisele.
4.4.3. Reovee kanalisatsioon
Kanalisatsioonitrass rajatakse paralleelselt veevarustuse liitumispunktiga, mõlemale kinnistule rajatakse iseseisev kanalisatsiooni lahendus, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni torustikku.
Kõikidele hoonestusega planeeritavatel kinnistutel tuleb rajada eraldi ühendus, kinnistu piirile rajada kanalisatsiooni vaatluskaev.
Detailplaneeringu lahutamatuks osaks on AS Rakvere Vesi väljastatavad tehnilised tingimused, milles esitatud tingimused kuuluvad täitmisele.
4.4.4. Elektrivarustus
Detailplaneeringu objekti elektrivarustus on võimalik alajaama NR 12 PIIRITUSE baasil. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida planeeritava krundi piirile, soovitatavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 0,4 kV maakaablite kitsendusala. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ Ida piirkonnaga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub huvitatud isiku kulul. Elektrikaablid tuleb rajada vastavalt detailplaneeringu põhijoonisel näidatule. Planeeritava hoonestuse alla jäävad kaablid tuleb arendaja kulul vajadusel ringi tõsta.
4.4.5. Soojavarustus
Kruntide soojavarustus on planeeritud linna varustavast soojustrassist Kalda tänaval. Projekteermisel on kohustuslik järgida AS Rakvere Soojus tehnilisi tingimusi.
Planeeringuala hoonete kaugküttega varustamine: planeeringuala kruntidele kavandatud hooneteni (sisend hoonesse) tuleb projekteerida ja ehitada eelisoleeritud torudest harutorustikud olemasolevast eelisoleeritud kaugküttetorustikust DN 200/355.
Planeeritava ala läheduses (ca 55 m kaugusel Tiigi 12 kinnistu piirist) asub kaugkütte eelisoleeritud II isolatsiooniklassiga signaaltraatidega terastorustik läbimõõduga DN 200/355.
Soojusenergiaga varustamiseks vajaliku harutorustiku ehitamine on võimalik olemasolevast kaugküttetorutikust. Planeeringuala harutorustiku täpsed tehnilised lahendused töötatakse välja projekteerimise etapis.
Alternatiivne soojavarustus on võimalik saada Tiigi tänval olevast gaasitrassist. Projekteermisel on kohustuslik järgida AS Gaasivõrk tehnilisi tingimusi.

4.4.6. Sidevarustus
Sidevarustus hoonetele lahendada ehitusprojektiga.
4.4.7. Sademevete ärajuhtimine
Detailplaneeringuga määratakse kohustus, et kogu planeeritava kinnistu sademeveed tuleb immutada planeeritavatel kinnistutel. Parklatest juhtida sademevesi läbi õlipüüdurite.
Sademevete lahendusele tuleb koostada eraldi projekt.
4.5. Keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.
Reostatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisala (teid, väljakuid ja muid alasid), millelt sademevett juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Kõvakattega teedelt ja parklatest mitte lasta sademeveel voolata naaberkinnistutele, vaid immutada see oma kinnistul.
Detailplaneeringu algatamise eelselt on koostatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille koostas Lemma OÜ.
Vastavalt eelhinnangu kokkuvõttele, planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb eelkõige PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2 ehk kõrgema taseme strateegilise dokumendi (ÜP) muutmise korral. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid, kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 1http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 2https://register.muinas.ee 18 Rakvere linnas Tiigi tn 12 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ning ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud
künnisvõimsusi.
Kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada.
Rakvere linnavolikogu nõustus detailplaneeringu eelhinnangus toodud põhjendustega ning
leidis, et ei ole detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik.
Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja.

4.6. Planeeritav haljastus, keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning kuritegevusriske vähendavad nõuded
4.6.1. Planeeritav haljastus
Planeeringualal väärtuslikku haljastust ei leidu. Krundi hooviküljel, naaberkinnistu Kalda tn 1 piiril leidub väheväärtuslikku isetekkelist haljastust. Planeeringuala kontaktvööndis on väärtuslik Tiigi ja Kalda tänava tänava nurgalt Tööstuse tänavani kulgev allee, mis rajati vastavalt 1930te planeerimiskavale.
Hoonetest vabaks jäävatele krundiosadele võib rajada vaateid mittevarjava madalhaljastuse. Krundile rajatav parkla on soovitav liigendada haljastusega.
Planeeringujoonisel on toodud põhimõtteline lahendus, lõplik haljastuse lahendus lahendatakse ehitusprojekti käigus koostatava haljastusprojektiga.

4.6.2. Kuritegevusriske vähendavad nõuded
Eesti standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” kohaselt kasutada järgmisi aspekte kuritegevuse riski vähendamiseks:
1. kinnistu territooriumi valgustatus;
2. korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu;
3. vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
4. sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski;
5. tulekindlate materjalide kasutamine, näiteks prügianumate puhul;
6. paigaldada tuletõrje- ning võimalusel ka valvesignalisatsioon.
4.7. Kitsendused
Detailplaneeringu maa-ala paikneb Rakvere linna tiheasustusalal Tiigi ja Vabriku tänavate ristumiskohal, piirneb ala pargiga, mis on keskkonnaregistri
(http://register.keskkonnainfo.ee) andmetel looduskaitsealune (KLO1200166) 8,8 ha suurune Rakvere Rahvapark ehk endisaegse Rakvere mõisa park koos 1,3 ha suuruse tehisjärvega (VEE2013110). Rakvere Rahvapark on kaitse alla võetud 1971. a. Pargis asub Rakvere mõisakompleks. 16. sajandi esimesel poolel oli seal frantsiskaanlaste klooster, mille kivist alusmüürid on märgistatud. Pargis on mitu tiiki ja seda läbib Soolikaoja (VEE1075300). Rakvere mõisa park on ka ehitismälestis (reg nr 15723). Alates 1973. aastast on Rakvere vanalinn kaitsetsoonis, pärast muinsuskaitsealana riikliku kaitse all. Tiigi tn 12 kinnistu jääb Rakvere vanalinna muinsuskaitsealale (reg 27012), kus kõiki tegevusi reguleerib muinsuskaitseala põhimäärus. Kinnistul asub ehitisealuse pinnaga 62 m² endise Rakvere mõisa kaalukoja hoone, mis enne eraomandusse müümist varem oli kasutuses SA Virumaa Muuseumid fondihoidlana (ehitisregistri kood 108025861). Rakvere linn asub kaitsmata põhjaveega ja nitraaditundlikul alal (Pandivere ja Adavere Põltsamaa nitraaditundlik ala, kood LTA1000001).
Tiigi tn 12 kinnistu asub osaliselt mõisapargi nimetu 1,3 ha suuruse tehisjärvega (VEE2013110) ehituskeeluvööndis (245 m2 suurusene ala). Järv ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel on järvel järgmised kitsendused:
1) kalda piiranguvöönd 50 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;
2) kalda ehituskeeluvöönd 25 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud.
Lisaks on järvel veel: 1) kalda veekaitsevöönd 10 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseadusega. Nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Maa-ameti kitsenduste kaart ei arvesta samas ranna ja kalda ehituskeeluvööndi arvutamisel alati tegelikke või planeeringutes määratud/vähendatud piiri vastavalt LKS § 38 lg 1 p 3. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erisused, millele ehituskeeld ei laiene, on loetletud LKS § 38 lõigetes 4, 5 ja 51.
Kalda piiranguvööndis, väljaspool ehituskeeluvööndit, on uute rajatiste ehitamine lubatud. Kavandatav korterelamu jääb 25 m laiusest ehituskeeluvööndist välja.
Samuti ei tohi teha masinate hooldustöid ja tankimist veekogule lähemal kui 10 meetrit ning masinad peavad olema töökorras.Vältida tuleb kütuse ja õli sattumist vette.
Parklate ja teede rajamisel näha projektis ette tegevus, kuidas tagatakse, et ei tekiks veekogu ranna või kalda erosiooni ega hajuheidet.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel, peab kinnistu omanik tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad mitmed elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et äritegevusest ning hoonete tehnoseadmete tööst tekkiv müra ei tohi elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Sellest tulenevalt on eelkõige oluline müraallikate (mürarikkad seadmed, mürarikkad tegevused jm) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

Planeeringualast põhjasuunda jääb Tallinn-Narva raudteetrass, 2018. aastal valminud Rakvere linna välisõhu mürakaardi andmetel on antud raudteetrassil arvestatav mõju liiklusmüra tasemele, mis koosmõjus tõstab liiklusmüra taset raudteed ümbritsevatel tänavatel. Liiklusmüra (sh ka ehitusperioodil tekkiv liiklusmüra) ei tohi elamu maa-aladel ületada määruses nr 71 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra taset. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid.

Hoonete planeerimisel tuleb arvestada, et detailplaneeringu realiseerimise järgselt oleks lähiümbruskonna hoonetel tagatud piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetele.“

Radooni ohu vältimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Määruse 28 lisa 1 kohaselt asub Rakvere linn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus.
Enne hoonete projekteerimist tuleb teostada pinnaseõhu radooniuuringu korraldamine ning vajadusel tuleb rakendada radoonitõkked.
Enne hoonete projekteerimist mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni või teha muud detailsemad uuringud. Standardis EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, on
välja toodud juhised radooniohutu keskkonna loomiseks siseruumides. Toodud soovituse kohaselt tuleb elamutele ja avalikele hoonetele, kus inimesed viibivad pikemat aega järjest, alati teha pinnase mõõtmised.



5. Ehitistevahelised Kujad
Ehitistevaheliste tuleohutuskujade leidmisel lähtutakse Eesti projekteerimisnormidest,
siseministri määrus nr 17, 30.03.2017.a. tulenevatest nõuetest.

5. 1. Hoonete tulepüsivusklassid
Lubatud hoonete tulepüsivusklass planeeritaval alal on TP 3. Tulepüsivusklass on määratud madalaima lubatud tulepüsivuse järgi.

5. 2. Tuletõrje välisveevarustus
Tuletõrje veevarustus tagatakse läheduses asuvate hüdrantide baasil - Tiigi tänaval (80 meetri kaugusel planeeritavast Tiigi tn 12 kinnistust) ja Vabriku tänaval 70 meetri kaugusel planeeritavast Tiigi tn 12 kinnistust). Samuti on tuletõrje veevõtukohad üle Vabriku tänava oleval tiigil - 1,3 ha suuruse tehisjärvega (VEE2013110).
Hoonete Ehitusprojektides tuleb täpsustada vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Juurdepääs krundile rajatakse nii, et seal on võimalik päästeautodega sõita igasugustes ilmastikutingimustes. Tulekustutussüsteemi andmed kantakse Ehitusprojekti.

Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Ida päästekeskusega.
6. EHITISTE EHITUSLIKE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid.
 (1) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.
  (2) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele.
  (3) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine.
Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu
vältel olema ohutu.
Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul:
  1) mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust;
  2) tuleohutust;
  3) hügieeni, tervist ja keskkonda;
  4) kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti;
  5) kaitset müra eest;
  6) energiasäästlikkust ja -tõhusust;
  7) loodusvarade säästvat kasutamist;
  8) puudega inimeste erivajadusi;
  9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust;
  10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid;
  11) ehitise ja selle asukoha märgistamist.
 Ehitisele esitatavate nõuete sisustamisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused.
 Ehitamisele esitatavad nõuded:
  (1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.
  (2) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja detailplaneeringuga.
  (3) Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
  (4) Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist.
7. Planeeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse planeeritud kruntide omanike poolt nende tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Olemasolevate tehnovõrkude ja teiste rajatiste ümberehituse ja ümbertõstmisega seotud kulub kannab vastava krundi omanik/hoonestaja, millise krundi lahendus põhjustab ümberehituse vajaduse.
Olemasolevate likvideeritavate tehnovõrkude asendused tuleb teha enne nende likvideerimist.
7.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud
Detailplaneering on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2015. a määrusele nr 50 „Planeeringu koostamise nõuded“ § 3 sätestatule. Planeeringu koostamise korraldajaks on Rakvere Linnavalitsus, kes on korraldanud planeeringu koostamise vastavalt seaduses sätestatud menetlusele.
Ruumilise arengu eesmärgid:
Planeeringu eesmärk on tagada piirkonna ruumiline areng kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringu põhimõtetega, parandada elukeskkonna kvaliteeti, arendada välja kaasaegne ja turvaline elamuala ning tagada sobivad juurdepääsu- ja tehnovõrguühendused. Planeering toetab linna tasakaalustatud arengut ja loob eeldused uute elamispindade ning töökohtade tekkeks.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused:
Planeeringulahendus on välja töötatud, arvestades olemasolevat hoonestust, infrastruktuuri, looduslikke tingimusi ja piirkonna liikluskorraldust. Kavandatud hoonestus, juurdepääsud ja tehnovõrgud on paigutatud viisil, mis tagab ala funktsionaalse terviklikkuse, ohutu liiklemise ning sobivuse ümbritseva keskkonnaga. Lahenduse koostamisel on lähtutud eesmärgist minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.
Planeeringu elluviimise mõjude hindamine:
Planeeringu seletuskirjas allpool on käsitletud planeeringu elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjude hindamisel on arvesse võetud koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusi. Eelhinnangu põhjal ei ole tuvastatud olulisi negatiivseid mõjusid, mistõttu ei olnud vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamine.
Seiremeetmed:
Planeeringu elluviimise käigus jälgitakse, et ehitustegevus ja liikluskoormuse muutused ei põhjustaks negatiivseid mõjusid elukeskkonnale. Vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid liiklusohutuse, müra ja haljastuse osas, lähtudes kehtivatest normidest ja Rakvere linna arengueesmärkidest.

Majanduslikud mõjud: See hõlmab plaani mõju analüüsimist kohalikele ettevõtetele, tööturgudele ja üldisele majanduskasvule. See võib hõlmata tulude, investeeringute ja tööhõive määra muutuste hindamist.
Planeeringu majanduslik mõju väljendub kohaliku ettevõtluse, tööhõive ja maksutulu kasvus ning kinnisvara väärtuse tõusus. Planeeringu elluviimine loob ajutisi töökohti ehitusperioodil ning eeldatavalt ka püsivaid töökohti pärast hoonestuse ja taristu valmimist. Kohaliku majanduse elavnemist toetab suurenenud nõudlus ehitusteenuste, materjalide ning hiljem ka igapäevaste kaupade ja teenuste järele.
Planeeringu realiseerimine suurendab eeldatavalt kohaliku omavalitsuse maksutulu (sh maamaks ja tulumaks), soodustab ettevõtluse arengut ning toetab piirkonna majanduslikku jätkusuutlikkust.
Planeeringuga kavandatud hoonestus, tänavavõrgu ja tehnovõrkude väljaehitamine ning avaliku ruumi korrastamine parandavad piirkonna üldist ilmet ja funktsionaalsust. Seeläbi suureneb piirkonna atraktiivsus nii elamiseks kui ka ettevõtluseks, mis omakorda tõstab lähiümbruse kinnisvara turuväärtust.
Kultuurilised mõjud: Planeeringu kultuurilised mõjud on seotud kohaliku identiteedi, arhitektuurse miljöö ja kultuuripärandi säilimisega. Detailplaneeringu elluviimine võib mõjutada piirkonna visuaalset ja kultuurilist ilmet. Positiivne mõju avaldub juhul, kui kavandatav hoonestus ja avalik ruum on kooskõlas olemasoleva linnaehitusliku struktuuri ning arhitektuursete väärtustega.
Arendus võib toetada kogukonna ühtekuuluvust, kui luuakse kvaliteetne avalik ruum (nt haljasalad, jalakäiguteed, puhkealad), mis pakub elanikele võimalusi sotsiaalseks suhtluseks ja kultuuriliseks eneseväljenduseks. Kohaliku kultuuri säilimist ja väärtustamist toetab ka ajaloolise konteksti arvestamine ning olemasoleva vana säilinud hoone (kaalukoja) arhitektuurse keele sidumine ümbritseva miljööga.
Sotsiaalsed mõjud: Planeeringu sotsiaalsed mõjud väljenduvad elanike elukvaliteedi, turvalisuse ja kogukondliku sidususe muutustes. Elluviimise tulemusel paraneb elukeskkonna kvaliteet tänu uuenevale taristule, korrastatud haljastusele ja paremale juurdepääsule avalikele teenustele.
Planeeringuga kavandatud liikumisteede ja ühenduste rajamine või rekonstrueerimine võib parandada liikuvusvõimalusi nii jalgsi, jalgrattaga kui ka autoga liiklejatele.
Uued hooned ja funktsioonid võivad tuua piirkonda uusi elanikke, mis mitmekesistab elanikkonna struktuuri ning võib soodustada kogukondlike sidemete tugevnemist. Samas tuleb arvestada, et suurenenud asustus võib teatud juhtudel suurendada koormust olemasolevatele avalikele teenustele, mille mõju tuleb jälgida planeeringu elluviimise käigus.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud: Planeeringu koostamise käigus on hinnatud võimalikke mõjusid looduskeskkonnale, sealhulgas pinnasele, veerežiimile, õhukvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Detailplaneeringu algatamise eelselt koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille koostas Lemma OÜ.
Eelhinnangu tulemustest lähtuvalt:
• Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
• Tegevus ei kuulu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang“ täpsustatud loetelu alla.
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus tulenes PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2, kuna hinnati võimalikke mõjusid kõrgema taseme strateegilise dokumendi (üldplaneeringu) muutmise korral (selle hetke teadmise põhjal, kuna Rakvere Linnavolikogu algatas detailplaneeringu üldplaneeringut muutvana).
• Vastavalt KeHJS § 33 lõigetele 3–5 koostatud eelhinnangule ei ole tuvastatud olulise keskkonnamõju esinemise tõenäosust.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1. Planeeringu elluviimisega ei kaasne tegevusi, mis võiksid põhjustada keskkonnaseisundi olulist kahjustumist ega negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele või veerežiimile.
2. Lähtuvalt planeeringuala keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid kavandatud tegevuse elluviimisel.
3. Planeeringuala ega selle vahetu ümbrus ei paikne Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealade piires ning planeering ei mõjuta kaitsealuste liikide elupaiku.
4. Kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara ning ei põhjusta liikluskoormuse ega mürataseme ülenormatiivset suurenemist.
5. Planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostust ega keskkonda saastavaid objekte; seega ei ole ohtu pinnase või põhjavee reostusele.
6. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral soojus-, kiirgus- ega valgusreostust ega ebameeldivaid lõhnahäiringuid.
Kokkuvõtlikult võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta olulist negatiivset mõju keskkonnale ning kavandatud tegevus on kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetega.
Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude üldhinnang
Mõjude valdkond
Mõju iseloomustus
Mõju suund
Mõju olulisus
Majanduslikud mõjud
Planeering toetab kohaliku ettevõtluse ja tööhõive kasvu, suurendab maksutulu ning tõstab kinnisvara väärtust.
Positiivne
Keskmine kuni suur
Kultuurilised mõjud
Planeering arvestab piirkonna arhitektuurse miljöö ja kultuurilise kontekstiga; avalik ruum toetab kogukonna identiteeti.
Positiivne
Keskmine
Sotsiaalsed mõjud
Elukeskkonna kvaliteet paraneb, suureneb ligipääs teenustele ja liikumisvõimalustele; kogukondlik sidusus tugevneb.
Positiivne
Keskmine
Keskkonnamõjud
Planeering ei põhjusta olulist negatiivset mõju pinnasele, veele, õhukvaliteedile ega elusloodusele; KSH ei ole vajalik.
Neutraalne kuni positiivne
Väike
Liiklus ja taristu
Liikluskorraldus paraneb; tehnovõrkude arendamine toetab ala funktsionaalset terviklikkust.
Positiivne
Keskmine
Visuaalne ja ruumiline mõju
Arhitektuurne lahendus täiendab olemasolevat linnaruumi ning parandab piirkonna üldilmet.
Positiivne
Keskmine
Kumulatiivsed mõjud
Koos ümbritsevate arendustega ei põhjusta ülekoormust ega olulisi keskkonnamõjusid.
Neutraalne
Väike



Seiremeetmed:
Planeeringu elluviimise käigus jälgitakse, et ehitustegevus ja liikluskoormuse muutused ei põhjustaks negatiivseid mõjusid elukeskkonnale. Vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid liiklusohutuse, müra ja haljastuse osas, lähtudes kehtivatest normidest ja Rakvere linna arengueesmärkidest.

Planeeringulahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule:

Käesolev detailplaneering on kooskõlas Rakvere linna üldplaneering põhimõtete ja maakasutuse juhtotstarbega (korruselamumaa – korterelamute ala). Ala on ettenähtud peamiselt korterelamutele, mille elavdamiseks on lubatud kõrvalfunktsioonid lokaalse ühiskondliku ja äriteeninduse jaoks.
Alale võib kavandada väikeelamuid, kuni 5-korruselisi korterelamuid,tehnoehitisi, parke, haljasalasid ning mängu- ja spordiväljakuid. Lubatud on elamupiirkonda teenindavad kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaajateenused tingimusel, et ei kaasne olulisi mõjusid elukeskkonnale (müra, lõhn, tolm, vibratsioon, liikluskoormus).
Detailplaneeringu põhinõuded:
• elamukrundi minimaalne suurus 600 m²;
• kõrvalfunktsioon kuni 40% brutopinnast, eeldusel et on tagatud nõuetekohane parkimine;
• avaliku funktsiooniga hoonetele on nõutav haljastus- ja õueala valgustuslahendus;
• parkimine lahendatakse oma krundil või parkimismajas;
• hoonestuse kõrgus kuni 3 korrust, kergliiklusteed on kavandatud planeeringualast väljapoole.
Planeeringulahendus (hoonestus, liikluskorraldus, tehnovõrgud) vastab üldplaneeringu suunistele, ei sisalda kõrvalekaldeid ning ei kahjusta ümbritseva ala ruumilist terviklikkust.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 27.02.2019 ning selle ruumilise arengu visioon lähtub Eesti 2030+ eesmärkidest ja maakonna arengustrateegiast. Planeeringu eesmärk on suunata kestlikku arengut, tasakaalustada maakasutust ning parandada elukeskkonda; see on aluseks üldplaneeringutele.
Maakonna keskne toimepiirkond on Rakvere, kuhu koondub suurem osa töökohtadest, haridus- ja avalikest teenustest. Olulised arengutrendid on rahvastiku vähenemine ja vananemine, linnastumine, digilahenduste levik, taastuvenergia kasutuse kasv ning kliimamuutused.
Ruumilise arengu põhieesmärgid on: maakasutuse tasakaal ja loodusressursside kestlik kasutus; parem seotus Harju-Viru (Põhja-Eesti) toimepiirkonnaga ja Soome lahe piirkonnaga; toimiv teenuskeskuste võrgustik. Käsitletavad teemad on asustus, rohevõrgustik ja väärtusmaastikud, ettevõtlus ja tootmine, logistika ning tehniline taristu.
Asustuse arendamisel eelistatakse linnade kompaktsust ja sisestruktuuri tihendamist ning juba mõjutatud alade taaskasutust. Rakvere linnas ja vahevööndis on prioriteet tihendamine ning alakasutatud maade kaasamine elamu- ja ärimaana; linnalähivööndis (eriti lõunaosas) on võimalikud uued elamu-, ettevõtlus- ja puhkealad.
Tiigi tn 12 kontaktvööndis on kergliiklusteed juba kavandatud varasemates detailplaneeringutes; seetõttu ei ole vajalik täiendavate jalg- ja jalgrattateede planeerimine samale alale. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega: see toetab linnalise struktuuri tihendamist ja elukeskkonnakvaliteedi parandamist ning toob kasutusse seni alakasutatud alad.
Kasutatud uuringud, allikad ja muu lähteinfo
Detailplaneeringu koostamisel on tuginetud Rakvere linna üldplaneeringule,Lääne-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ , Muinsuskaitse eritingimustele – (koostas Mart Siilivask, kunstiteadlane Pädevustunnistus PT1076/2021. Lisaks on arvestatud kehtivaid riiklikke õigusakte, Rakvere linna ehitusmäärust ning tehnovõrkude valdajate esitatud tingimusi ja tehnilisi andmeid.
Planeeringulahenduse koostamisel on kasutatud Maa-ameti aluskaarti, Katastriandmete registrit, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeid ning kohalikku topogeodeetilist mõõdistust. Samuti on analüüsitud olemasolevat teede- ja tehnovõrkude olukorda ning arvestatud varasemate planeeringute ja projektide materjale.
Lisaks on planeeringuala kohta koostatud keskkonnamõjude eelhinnang, mille eesmärk oli selgitada välja kavandatava tegevuse võimalikud mõjud looduskeskkonnale ning hinnata, kas planeeringu elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamise menetluse algatamine. Eelhinnangu tulemuste põhjal ei ilmnenud olulisi negatiivseid mõjusid, mida ei oleks võimalik sobivate planeeringulahendustega vältida või leevendada.



Koostas Janno Jõe

Tõestas Marina Toomel
Diplomeeritud arhitekt, tase 7

Kutsetunnistus 110831



Sisukord


1. SISSEJUHATUS 4
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5
3.1 Olemasolev olukord ja maaomand planeeritaval alal 5
3.2 Linnaehituslik situatsioon ning selle analüüs 5
3.3 Muinsuskaitse 6
3.3.1 Analüüs kavandavate ehitusmahtude sobivuse kohta olemasolevasse keskkonda, arvestades muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärke...................................................................6
4. LINNAEHITUSLIKUD IDEED 6
4.1 Linnaruumi sobivus 6
4.2 Krundijaotus 7
4.3 Planeeritud kruntide ehitusõigus 7
4.3.1 Ehituslikud nõuded 8
4.3.2 Liikluskorraldus 8
4.4 Tehnovõrgud ja rajatised 9
4.4.1 Olemasolev olukord 9
4.4.2 Veevarustus 9
4.4.3 Heitvete kanalisatsioon 9
4.4.4 Elektrivarustus 9
4.4.5 Soojavarustus 9
4.4.6 Sidevarustus 10
4.4.7 Sademevete ärajuhtimine.........................................................................................10
4.5 Keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ........................10 4.6 Planeeritav haljastus, keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning kuritegevusriske vähendavad nõuded ..........................................................11
4.6.1 Planeeritav haljastus...................................................................................................11
4.6.2 Kuritegevusriske vähendavad nõuded .......................................................................11
4.7 Kitsendused ...................................................................................................................11
4.8 Üldplaneeringu muutmise ettepanek .................................................................................13
5. EHITISTEVAHELISED KUJAD ...........................................................................................16
5.1 Honete tulepüsivusklassid .................................................................................................16
5.2 Tuletõrje välisveevarustus .................................................................................................16
6. EHITISTE EHITUSLIKE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE ................................................... 16
7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ..........................................................................................17
7.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud ...................................................18






Lisad

1. Rakvere Linnavolikogu otsus detailplaneeringu
koostamise algatamise kohta ja KSH alagatamata jätmise kohta ................................................
2. Väljavõte detailplaneeringu algatamise teatest ajakirjanduses ...............................................
3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht ............................................................
4. Muinsuskaitseameti seisukoht
5. Terviseameti seisukoht
3. Eesti Energia tehnilised tingimused………………………………..........................................
4. Keskkonnaameti seisukoht ........................................................................................................
5. Päästeameti seisukoht ……………………………………………………………………..
6. Rakvere Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ...............................
7. Avaliku väljapaneku teadaanne................................................................................................
8. Rakvere Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu kehtestamise kohta ...............................
9. KSH eelhinnang









JOONISED:
Geodeetiline alusplaan M 1:500
Põhijoonis Joonis 1 M 1:500

Planeeringu koostamise korraldaja: Rakvere Linnavalitsus,
Lai tn 20 Rakvere linn, 44308


LÄÄNE-VIRUMAA
RAKVERE LINN
TIIGI TN 12 KINNISTU



DETAILPLANEERING


RAKVERE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA (REG. NR.: 27012)





Tellija: Matti Maja OÜ


Töö teostaja: Tarvaprojekt OÜ






Planeerija: Marina Toomel



Diplomeeritud arhitekt, tase 7
Kutsetunnistus 110831


Rakvere 2025