| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 2-2/3610-1 |
| Registreeritud | 25.05.2026 |
| Sünkroonitud | 26.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusalane teenindamine |
| Sari | 2-2 Siseministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelnõud (kooskõlastamiseks saadetud eelnõud ja sellega seotud dokumendid) |
| Toimik | 2-2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Eneken Kost (halduse valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja
teiste seaduste muutmise seadus eelnõu seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTI KAVAND 1
Siseministri määrus
Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10829 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reservi) väljaõppe ja
täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.
§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe
(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal
politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politseihariduse või
erialase koolituse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud,
piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud.
(3) Reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega.
(4) Reservi väljaõppe käigus omandatakse teadmised ja oskused piirivalve, objektikaitse ja
massiohje osas.
§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe
(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Kaitsepolitseiameti või Politsei-
ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametnik reservi nimetatud isiku koolitusvajadust ja
korraldab vastava täiendusõppe.
(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.
§ 4. Teenistujate reservi õppe läbiviimise kord
(1) Teenistujate reservi õppekavad kinnitab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja piirivalveameti
peadirektor käskkirjaga.
(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2
Siseministri määrus
Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse
eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10833 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)
liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise kord.
§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine
(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja
Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.
(2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva
jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise
maksmisest.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …..
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3
Siseministri määrus
Siseministri 28. detsembri 2009. aasta
määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel.
§ 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti
täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste teenistujate reservi“.
§ 2. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 2 lõiget
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku politseiteenistusse või politsei või
piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideerimisest,
politseiteenistusest lahkumisest või endiste teenistujate reservi liikme staatusest vabastamisest.“.
§ 3. Määrus jõustub ….
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND 4
Siseministri määrus
Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse
eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord
Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 2211 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)
liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava toetuse taotlemise ja
väljamaksmise kord.
§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine
(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Häirekeskusele või Päästeametile taotluse
ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.
(2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast
taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …..
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5
Siseministri määrus
Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 227 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) väljaõppe ja
täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.
§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe
(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal
päästeteenistujana, peab vastama päästeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised päästeteenistujad.
(3) Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja
töökogemusega.
§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe
(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Häirekeskuse või Päästeameti
peadirektori määratud ametnik reservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava
täiendusõppe.
(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.
§ 4.Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimise kord
(1) Teenistujate reservi väljaõppekavad kinnitab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor
käskkirjaga.
(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6
Siseministri määrus
Siseministri 11. juuli 2022. aasta
määruse nr 23 „Päästeteenistusse
kandideerija isikuankeedi vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 72 lõike 3 alusel.
§ 1. Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi
vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste
teenistujate reservi“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7
Siseministri määrus
Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga
vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule kriisi lahendamises
osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10820 lõike 6, päästeseaduse § 423 lõike 6 ja
§ 4311 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale,
kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi
kriisirolliga vabatahtlik) kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise kord.
§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine
(1) Hüvitise saamiseks esitab kriisirolliga vabatahtlik Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile
või Häirekeskusele taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.
(2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast
taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …..
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8
Siseministri määrus
Siseministri määruse 12.09.2012 nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele
ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja
täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ muutmine
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 1086 lõigete 8 ja 9, § 10810 lõike 2 ja § 10813
alusel.
§ 1. Siseministri 12.09.2012 määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja
füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja
täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet, täiendusõpet ja kriisiaegset väljaõpet kriisi ajal tehakse
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kinnitatud õppekava kohaselt.”;
2) määrust täiendatakse paragrahviga 82 järgmises sõnastuses:
„82. Nõuded vabatahtliku merepäästja väljaõppele kriisi ajal
Kriisi ajal väljaõppe läbinul on:
1) teadmised merepääste tegevusi reguleerivatest õigusaktidest ja merepäästesüsteemi ülesehitusest;
2) teadmised otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimisest ja juhtimisest;
3) baasteadmised meresõiduohutusest ja -reeglitest ning meresidest;
4) teadmised tule- ja tööohutusest merel ning enesepääste oskused (sh päästevahendite kasutamine);
5) teadmised ja oskused merel otsingu- ja päästetööde tegemiseks;
6) oskused esmaabi andmiseks ja kannatanute transpordiks.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Igor Taro
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
1
EELNÕU
21.05.2026
Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine
Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 42 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile
või Sisekaitseakadeemiale isikuankeedi.”;
2) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve
erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale
sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi liikmeks. Nimetatud isiku
politseiteenistusse või endiste teenistujate reservi liikmeks sobivuse otsustamiseks kogub
isikuandmeid Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Sisekaitseakadeemia.“;
3) paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Samal alusel võib merepäästetööl osaleda kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtlik
merepäästja“.
4) paragrahvi § 1086 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimese astme“ tekstiosaga „või
käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kriisiolukorra aegse“;
5) paragrahvi § 1086 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kriisiolukorra aegses õppes kriisiolukorras või selle ohu korral omandatakse vajalikud
algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks. Vabatahtliku merepäästja
kriisiolukorra aegne õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.“
6) paragrahvi § 1086 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „merepäästja väljaõppe“ ja lõiget 81
pärast sõnu „teise astme õppe“ sõnadega „kriisiolukorra aegse õppe“;
7) seaduse 51. peatükki täiendatakse 71. jaoga järgmises sõnastuses:
„71. jagu
Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja
§ 10819. Vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramine
2
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli vabatahtlikule merepäästjale (edaspidi
kriisirolliga vabatahtlik merepäästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise
seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või
nende ohu korral.
(2) Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on vabatahtlik merepäästja, kelle ülesanne on toetada
politseid kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 1081 lõike 2 kohaselt.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli
määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta
sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).
(4) Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik
merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.
§ 10820. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus
(1) Kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,
kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud
isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
(2) Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja
heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.
(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja avaliku
võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui
ta kaasatakse kriisi lahendamisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse
tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse
peatamiseks.
(5) Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta
hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti
avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
(6) Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,
võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist
Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.
§ 10821. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamine politsei tegevusse
3
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
üle. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt
vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral
pikendab iga kord kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamist kuni 30 kalendripäeva
võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad kaasatakse;
2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;
3) kaasamise tähtaeg;
4) piirkond, kus ülesannet täidetakse;
5) vajaduse korral muud andmed.
§ 10822. Vabatahtliku merepäästja vabastamine kriisirollist
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse
vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta:
1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;
2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise
korral politsei tegevuses;
3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema
olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib
vabatahtliku merepäästja vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 1086 lõikes
4 sätestatud kohustust.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus enne vabatahtliku merepäästja vabastamist kriisirollist
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise
kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist
teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
(4) Kriisirollist vabastatud vabatahtlik merepäästja on kohustatud esimesel võimalusel
tagastama Politsei ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.“;
8) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:
„52. peatükk
ENDISTE TEENISTUJATE RESERV
1. jagu
Üldsätted
4
§ 10823. Endiste teenistujate reservi liige
Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit või
Kaitsepolitseiametit hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud
kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning
kes on nimetatud käesoleva seaduse § 10827 alusel teenistujate reservi liikmeks.
§ 10824. Isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel
Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võivad käesolevas peatükis sätestatud
ülesannete täitmiseks töödelda teenistujate reservi ülesannete täitmisel osaleda sooviva isiku ja
teenistujate reservi liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema
vastavust teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservi tööd.
2. jagu
Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine
§ 10825. Teenistujate reservi kandideerimine
(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja
Piirivalveameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused
ning vastab käesoleva seaduse §-is 10826 sätestatud nõuetele.
(2) Teenistujate reservi kandideeriv isik esitab Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja
Piirivalveametile taotluse ja käesoleva seaduse § 42 lõike 2 alusel määrusega kehtestatud
isikuankeedi.
(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,
täiendusõppes ning politseiametnikuna kriisi lahendamisel.
§ 10826. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded
(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel
kehtestatud määruste nõuetele.
(2) Teenistujate reservi ei nimetata isikut, kelle puhul esineb käesoleva seaduse §-s 40
nimetatud asjaolu. Isiku teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia
käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud taustakontrolli.
(3) Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne isiku teenistujate
reservi liikmeks nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise
5
töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku
nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht)
(4) Teenistujate reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti-
või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt
vabastatakse.
(5) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on
vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad
kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
§ 10827. Isiku nimetamine teenistujate reservi
Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks
Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku
haldusaktiga.
§ 10828. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine
Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet peavad teenistujate reservi liikmete üle
arvestust, mille eesmärk on anda ülevaade teenistujate reservi koosseisust, korraldada reservi
liikmete tegevust, jälgida nende nõuetele vastavust, analüüsida ja koguda statistikat.
§ 10829. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe
(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.
(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi
täiendusõppe.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate
reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult
läbituks.
(4) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab
Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.
§ 10830. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine
(1) Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada teenistujate reservi
liige tema nõusolekul väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.
6
(2) Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi
liikme välisriiki lähetamise korra.
3. jagu
Teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed tagatised
§ 10831. Teenistujate reservi liikme eritunnused ja vormiriietus
(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe või täiendusõppe ajal politsei
tegevuses osalemiseks politseiametniku vormiriietuse reservi liikme eritunnustega.
(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja
eritunnuste andmise ning kandmise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektor.
(3) Teenistujate reservi liikmele, kes on nimetatud kriisi lahendamise ajaks politseiametniku
ametikohale, võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiametniku vormiriietuse ja
ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust.
§ 10832. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise
korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal
Teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise või vigastada saamise korral väljaõppe või
täiendusõppe ajal kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut.
§ 10833. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus
(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada
tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.
Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab
väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.
(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale
vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud
juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.
(3) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta teenistujate reservi liikmele
tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist.
Hüvitise arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue
kuu keskmine palk või töötasu, mille tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel
kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud
kalendrikuu keskmine brutokuupalk.
7
(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest
makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale
või ametnikule tema senise töötasu või palga.
(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on
sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale.
(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu
teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku
ametikohale.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst
keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.
(9) Kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale nimetatud teenistujate reservi
liikmele makstakse politseiametniku palka.
(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,
võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist
Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.
§ 10834. Kulutuste hüvitamine
(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab teenistujate reservi liikmele
vajalikud kulud seoses:
1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;
2) perioodilise tervisekontrolliga;
3) transpordiga;
4) välislähetusega.
(2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada
muud põhjendatud ja asjakohased kulud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning
maksmise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
(4) Kokkuleppel Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.
4. jagu
Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse
8
§ 10835.Teenistujate reservi kaasamine politsei tegevusse
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi
Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate
reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;
2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või arvu ülempiir;
3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;
5) vajaduse korral muud andmed.
§ 10836. Teenistujate reservi liikme nimetamine politseiametniku ametikohale
(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 108²⁹ sätestatud väljaõppe
ja kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Kaitsepolitseiameti või
Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku ametikohale.
(2) Teenistujate reservi liikme nimetamise korral politseiametniku ametikohale kohalduvad
talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus,
sotsiaalsed tagatised ja hüved.
5. jagu
Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine
§ 10837. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine
(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest
Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku
otsusega järgmistel juhtudel:
1) teenistujate reservi liikme algatusel;
2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti-
või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline
töökohustus;
3) teenistujate reservi liikme mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele
või
4) seoses teenistujate reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui teenistujate reservi
liige rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.
9
(2) Kaitsepolitseiameti peadirektori või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema
volitatud isiku otsusega võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme
staatusest, kui
1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 10836 lõike
1 alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või;
2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.“.
§ 2. Päästeseaduse muutmine
Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Häirekeskuse tegevuses võivad osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 71. peatükis
sätestatud alusel ja korras;
2) paragrahvi 2 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõike 51 tekstiosa „ paragrahvi lõikes 41“ asendatakse tekstiosaga „ seaduse
paragrahvi 432 lõikes 2“;
4) paragrahvi 19 pealkirjas asendatakse sõna „rakendamine“ sõnaga „kaasamine“;
5) paragrahvi 19 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Päästeamet võib kaasata füüsilist isikut alates 18. eluaastast päästetööle ohu tõrjumiseks
või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks või hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise
seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra (edaspidi kriisiolukord) või
hädaolukorra ohu ajal vajalike toimingute tegemiseks, kui:“;
6) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale.“;
7) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse sõna „rakendatud“ sõnaga „kaasatud“;
8) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut kaasata ainult nii kaua, kui see
on päästetööks või kriisiolukorra või hädaolukorra ohu ajaks vältimatult vajalik.“;
9) paragrahvi § 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut:
1) kellel puudub Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;
2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata
karistusandmete kustutamisest;
3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
10
4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
5) kes oma käitumise poolest ei sobi vabatahtliku päästja ülesandeid täitma ja kelle käitumine
või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.“;
10) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kes on piiratud teovõimega;“;
11) paragrahvi 361 pealkirja ning lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Abidemineerija“ sõnadega
„ja kriisirolliga vabatahtliku päästja“;
12) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kriisirolliga vabatahtliku päästja vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 11 punktides 1–
5 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.";
13) seaduse 7. peatüki 31. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „abidemineerija“ sõnadega „ja
kriisirolliga vabatahtlik päästja“;
14) paragrahvi 421 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 421. Abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramine
(1) Päästeamet võib määrata kriisirolli abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija)
ja II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik
päästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada
Päästeametit kriisiolukorras või selle ohu korral.“;
15) paragrahvi 421 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kriisiajal“;
16) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda elanikkonnakaitses ja päästetöödel
käesoleva seaduse § 32 lõike 1 kohaselt.“;
17) paragrahvi 421 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kriisirolli ei määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja
ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui abidemineerija või
vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.“;
18) paragrahvi 421 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Päästeametil on õigus saada enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli
määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja
ametikohale.“;
11
19) paragrahvi 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 422. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine
Päästeameti tegevusse
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse
kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
üle. Kui kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine kriisi
lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva
tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga
vabatahtliku päästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja
kaasatakse;
2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;
3) kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;
5) vajaduse korral muud andmed.“;
20) paragrahvi 423 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 423. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö-
või teenistussuhte erisus
(1) Kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga vabatahtlikku päästjat ei nimetata sõjaaja
ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning
asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
(2) Kriisirolliga abidemineerijal ja kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on õigus keelduda töö
tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi
lahendamisse.
(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga
vabatahtliku päästja avaliku võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse
tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse
peatamiseks.
(5) Kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kes osaleb kriisi
lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele
eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
(6) Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle
taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
12
(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,
võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist
Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.“;
21) paragrahv 424 tunnistatakse kehtetuks;
22) seaduse 7. peatüki 4. jagu täiendatakse paragrahviga 431 järgmises sõnastuses:
„§ 431. Päästeameti abidemineerija ja vabatahtliku päästja vabastamine kriisirollist
(1) Päästeameti otsusega vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui
ta:
1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;
2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral
päästeameti tegevuses;
3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema
olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
(2) Päästeameti otsusega võib abidemineerija või vabatahtliku päästja vabastada kriisirollist,
kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust.
(3) Päästeametil on õigus enne abidemineerija või vabatahtliku päästja vabastamist kriisirollist
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise
kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist
teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
(4) Kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud esimesel
võimalusel tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse,
töövahendid ja varustuse.“;
23) seaduse 71. peatükk muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„71. peatükk
VABATAHTLIKU OSALEMINE HÄIREKESKUSE TEGEVUSES
1. jagu
Üldsätted
§ 432. Häirekeskuse vabatahtlik
(1) Häirekeskuse vabatahtlik on isik, kes vabatahtlikult osaleb Häirekeskuse tegevuses seaduses
sätestatud alustel ja korras.
13
(2) Osalemine Häirekeskuse tegevuses käesoleva seaduse tähenduses on Häirekeskuse
vabatahtliku poolt Häirekeskuse tegevuse toetamine lähtudes talle määratud ülesannetest
vastavalt pädevusele ja väljaõppele.
(3) Hädaabiteadete menetlemisel võib osaleda Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on määratud
kriisiroll ja kes on kaasatud kriisiolukorra ajal kriisi lahendamisse. Kui on tegemist võõrkeelse
hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega võib Häirekeskus vabatahtliku, kellele ei ole
määratud kriisirolli, kaasata tõlgina.
2. jagu
Vabatahtlikus võtmine ja töökorraldus
§ 433. Vabatahtlikule esitatavad nõuded
Häirekeskuse vabatahtlikuks võib võtta vähemalt 18-aastast keskharidusega täieliku
teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab avalikku
teenistusse võtmise nõuetele.
§ 434. Isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikuks
Häirekeskuse vabatahtlikuks on keelatud võtta isikut:
1) kes on piiratud teovõimega;
2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata
karistusandmete kustutamisest;
3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
5) keda ei või võtta teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 15 kohaselt.
§ 435. Vabatahtlikuks võtmine
(1) Vabatahtlikuks võtmise otsustab Häirekeskus.
(2) Vabatahtlikuks soovija esitab Häirekeskusele üldandmed, isikut tõendava dokumendi
andmed, haridust tõendavad andmed ning vajadusel eesti keele oskust tõendavad andmed.
(3) Enne vabatahtlikuks võtmist kontrollitakse Häirekeskuse vabatahtlikuks saada soovija
vastavust Häirekeskuse vabatahtlikule esitatavatele nõuetele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 437 nimetatud kontrolli käigus
tuvastatud andmed võivad olla aluseks isiku Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmisest
keeldumiseks.
14
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat
asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
1) riigi julgeolek;
2) riigikaitse;
3) avalik kord;
4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.
§ 436. Vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise
tähtaeg
Häirekeskuse vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid säilitatakse
viis aastat vabatahtliku staatuse lõppemisest arvates.
§ 437. Häirekeskuse vabatahtliku taustakontroll
(1) Häirekeskuse vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse §-s 434 sätestatud nõuetele
kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Häirekeskuse vabatahtliku sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse,
töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:
1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning
töökoha andmed;
2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste
täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, milles ta on tunnistatud
kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta;
4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab
avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse
vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele
võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine
välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel
kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud
teatamiskohustus;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse
kontrollimiseks õigus:
1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste
isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
15
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste
isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isikuomadused ning vajaduse korral
ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku
või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid.
(4) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli
tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku
vaidluse korral kuni selle lõppemiseni.
§ 438. Vabatahtliku töökorraldus ja väljaõpe
(1) Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse kehtestab Häirekeskuse
peadirektor käskkirjaga.
(2) Häirekeskuse vabatahtliku väljaõpet korraldab Häirekeskus.
(3) Häirekeskus peab arvestust Häirekeskuse vabatahtlike koosseisu üle.
3. jagu
Vabatahtliku hüved ja sotsiaalsed tagatised
§ 439. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule
hüvitatavad kulud
(1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik sureb või tema töövõime väheneb
vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud
alusel ja korras.
(2) Häirekeskus võib hüvitada käesoleva seaduse § 432 lõikes 1 nimetatud vabatahtlikule või
käesoleva seaduse § 2 lõikes 51 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud
Häirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud.
(3) Häirekeskuse hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra
kehtestab Häirekeskus.
4. jagu
Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik
§ 4310 . Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramine
16
(1) Häirekeskus võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõusoleku toetada Häirekeskust hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu
korral.
(2) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik on Häirekeskuse vabatahtlik, kelle ülesanne on
toetada Häirekeskust kriisi lahendamise ajal lähtudes käesoleva seaduse § 432 lõikest 3 ja § 5
lõikest 11 ning talle määratud ülesannetest vastavalt pädevusele ja väljaõppele.
(3) Häirekeskusel on õigus saada enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist
töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja
ametikohale.
(4) Kriisirolli ei määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi
sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või
töökohalt vabastatakse.
§ 4311. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus
(1) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud
juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende
volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
(2) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja
heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.
(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku avaliku
võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui
ta kaasatakse kriisi lahendamisse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse
tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse
peatamiseks.
(5) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta
hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti
avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
(6) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,
võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist
Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.
§ 4312. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku väljaõpe
17
Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik peab läbima Häirekeskuse kehtestatud väljaõppe, mille
tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 4310 lõikes 2 sätestatud ülesannete
täitmiseks.
§ 4313. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamine Häirekeskuse tegevusse
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
üle. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt
vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral
pikendab iga kord kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamist kuni 30 kalendripäeva
võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud kaasatakse;
2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;
3) kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;
5) vajaduse korral muud andmed.
5. jagu
Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist ja vabatahtliku staatusest vabastamine
§ 4314. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine kriisirollist
(1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta:
1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;
2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 4313 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral
Häirekeskuse tegevuses;
3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema
olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
(2) Häirekeskuse peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib Häirekeskuse
vabatahtliku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 4312 sätestatud
kohustust.
(3) Häirekeskusel on õigus enne Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist kriisirollist käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet
isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
(4) Kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik on kohustatud esimesel võimalusel
tagastama Häirekeskusele talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.
§ 4315. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine vabatahtliku staatusest
18
(1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik vabatahtliku staatusest, kui:
1) ta esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;
2) ilmneb asjaolu, et ta ei vasta Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmise nõuetele.
(2) Vabatahtliku staatusest vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik on kohustatud esimesel
võimalusel tagastama Häirekeskusele talle Häirekeskuse tegevuse toetamiseks väljastatud
vara.“.
§ 3. Päästeteenistuse seaduse muutmine
Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 72 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse
erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale
sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi.“;
2) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
ENDISTE TEENISTUJATE RESERV
1. jagu
Üldsätted
§ 221. Endiste teenistujate reservi liige
Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Kaitsepolitseiametit
hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning kes on nimetatud
käesoleva seaduse § 225 alusel reservi liikmeks.
§ 222. Isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel
Häirekeskus ja Päästeamet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks
töödelda teenistujate reservi ülesannete täitmisel osaleda sooviva isiku ja teenistujate reservi
liikme isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust teenistujate
reservi liikmele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservi tööd.
2. jagu
Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine
§ 223. Teenistujate reservi kandideerimine
19
(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või Päästeameti
teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab
käesoleva seaduse §-is 224 sätestatud nõuetele.
(2) Teenistujate reservi liikmeks kandideeriv isik esitab Häirekeskusele või Päästeametile
taotluse ja käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi.
(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes
ning päästeteenistujana kriisi lahendamisel.
§ 224. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded
(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud
määruse nõuetele ning tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 71 nimetatud asjaolusid.
Isiku teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia käesoleva seaduse §-s 72
sätestatud taustakontrolli.
(2) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus saada enne isiku teenistujate reservi liikmeks
nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta
sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).
(3) Teenistujate reservi liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või
töökohalt vabastatakse.
(4) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on
vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad
kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
§ 225. Isiku nimetamine teenistujate reservi
Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks
Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega.
§ 226. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine
Häirekeskus või Päästeamet peavad teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk
on anda ülevaade teenistujate reservi koosseisust, korraldada teenistujate reservi liikmete
tegevust, jälgida nende nõuetele vastavust, analüüsida ja koguda statistikat.
§ 227. Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe
20
(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.
(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi
täiendusõppe.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate
reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult
läbituks.
(4) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab
Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor või tema volitatud isik.
(5) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 228. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine
(1) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul
väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.
(2) Häirekeskus või Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki
lähetamise korra.
3. jagu
Teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed tagatised
§ 229. Reservi liikme eritunnused ja vormiriietus
(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ajal päästeasutuse töös osalemiseks
päästeteenistuja vormiriietuse reservi liikme eritunnustega.
(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja
kandmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.
(3) Teenistujate reservi liikmele võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistusse
nimetamise korral päästeteenistuja vormiriietuse ja ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-
des 17 ja 171 sätestatust.
§ 2210. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise
korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal
Teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise või vigastada saamise korral väljaõppe või
täiendusõppe ajal kohaldatakse päästeseaduse §-s 41 sätestatut.
21
§ 2211. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus
(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada
tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.
Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab
väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.
(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale
vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud
juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.
(3) Häirekeskus või Päästeamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul
taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise
arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu
keskmine palk või töötasu, mida tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel
kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud
kalendrikuu keskmine brutokuupalk.
(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest
makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale
või ametnikule tema senise töötasu või palga.
(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on
sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.
(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu
teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst
keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.
(9) Kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks nimetatud teenistujate reservi liikmele
makstakse päästeteenistuja palka.
(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,
võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist
Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.
§ 2212. Kulutuste hüvitamine
22
(1) Häirekeskus või Päästeamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses:
1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;
2) perioodilise tervisekontrolliga;
3) transpordiga;
4) välislähetusega.
(2) Häirekeskus või Päästeamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada muud põhjendatud
ja asjakohased kulud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning
maksmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.
(4) Kokkuleppel Häirekeskuse või Päästeametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.
4. jagu
Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse
§ 2213. Teenistujate reservi kaasamine
(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega
teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on jätkuvalt vajalik, vaatab Vabariigi
Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate reservi
kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:
1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;
2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või arvu ülempiir;
3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;
4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;
5) vajaduse korral muud andmed.
§ 22.14 Teenistujate reservi liikme nimetamine päästeteenistujaks
(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe ja
kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Häirekeskuse või
Päästeameti päästeteenistujaks.
(2) Teenistujate reservi liikme nimetamise korral päästeteenistujaks kohalduvad talle
päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed
tagatised ja hüved.
23
5. jagu
Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine
§ 2215. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine
(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Häirekeskuse või
Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel:
1) teenistujate reservi liikme algatusel;
2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti-
või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline
töökohustus;
3) teenistujate reservi liikme mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele
või
4) seoses teenistujate reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui teenistujate reservi
liige rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.
(2) Häirekeskuse peadirektori või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega
võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui:
1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 2214 lõike
1 alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või
2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.“.
§ 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
1) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu ja koosseisu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht.“;
2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSE RESERVIS
§ 204. Julgeolekuasutuse reserv
(1) Julgeolekuasutuse reservi liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõusoleku toetada julgeolekuasutust hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra,
kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu
korral.
(2) Isik nimetatakse ja vabastatakse julgeolekuasutuse reservi koosseisust julgeolekuasutuse
juhi käskkirjaga.
24
(3) Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, välja arvatud
juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.
(4) Julgeolekuasutusel on õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist töötamise
registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning
kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja
ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).
(5) Julgeolekuasutuse reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see
on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud
lepivad kokku, et isiku sõjaaja ametikohale nimetatakse.
§ 205. Julgeolekuasutuse reservi kaasamine ja liikme staatus
(1) Julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele otsustab
Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kuni 30
kalendripäevaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga.
(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse
tähtajaliselt julgeolekuasutuste teenistusse.
§ 206. Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõpe, kulude hüvitamine ja tagatised
(1) Julgeolekuasutusel on õigus kutsuda reservi liige väljaõppele. Julgeolekuasutuse reservi
liikme väljaõppesse kutsumise otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.
(2) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt
tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse
saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse.
(3) Julgeolekuasutusel on õigus hüvitada reservi liikmele väljaõppes osalemisega seotud kulud
ning maksta väljaõppe ajal hüvitist.
(4) Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise
taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale
või ametnikule tema senise töötasu või palga.
(6) Julgeolekuasutuse reservi liikmele kehtivad väljaõppes osalemise ajal käesoleva seaduse §-
des 18 ja 242 sätestatud tagatised ja hüvitiste maksmise kord.
(7) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega
tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks julgeolekuasutuse
teenistuse koosseisu.
25
(8) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud julgeolekuasutuse reservi liikme avaliku võimu
teostamise õigus sellel ametikohal peatub kriisi lahendamise ajaks, kui ta on nimetatud
julgeolekuasutuse teenistuse koosseisu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst
keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.“.
§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 17 asendatakse tekstiosa „432“ tekstiosaga „437“.
§ 6. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 punkti 265 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „ning
politsei ja piirivalve seaduse § 10819 lõikes 1, § 10822 lõike 1 punktis 3, § 10823 ja § 10837 lõike
1 punktis 2“;
2) paragrahvi 29 punktis 551 asendatakse tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 431 lõike 1
punktis 3 ning päästeteenistuse seaduse § 221 ja § 2215 lõike 1 punktis 2“
3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 552 järgmises sõnastuses:
„552) Häirekeskusele päästeseaduse § 4310 lõikes 1 ja § 4314 lõike 1 punktis 3 nimetatud isiku
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;“.
§ 7. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse§ 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises
sõnastuses:
„11) Välisluureameti reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi
teenistusse nimetatud isik;“.
§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja
7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse § 753 ja § 10832, julgeolekuasutuste
seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, päästeteenistuse seaduse §
2210, turvategevuse seaduse § 29, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse §
551 alusel makstavat hüvitist või toetust;“.
1
Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud sellest, et Häirekeskuse (edaspidi HäK), Politsei- ja
Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA) ja julgeolekuasutuste isikkoosseis
ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi
põhiülesandeid.
Siseministeeriumi valitsemisalale on määratud kokku 19 riigikaitseülesannet. Valitsemisala
asutustel lasub üks peamisi vastutusi riigi toimimise, sisejulgeoleku ja elanikkonna kaitse
tagamisel ning eelduste loomisel riigi edukaks sõjaliseks kaitseks.
Kriisivalmiduse seisukohalt on oluline sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset toetava
vabatahtlike ja tervikuna kriisireservi võimekuse kestlik areng selleks, et tagada riigi ja
ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepidevus, reageerimisvõime ning kiire
võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud.
Tehtud analüüsid, et kriisiolukorras on Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ülesandeid
enam, kui olemasolev isikoosseis neid täita võimaldab. Kehtiv õiguskord võimaldab
sisejulgeoleku tagamiseks kaasata selleks ka vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid isikuid, sh
abipolitseinikke, HäK vabatahtlikke, vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja vabatahtlikke
merepäästjaid. Samas on kriisirolli määramise võimalus kehtivas õiguses ette nähtud üksnes
abipolitseinikele abipolitseiniku seaduse alusel ja abidemineerijatele päästeseaduse alusel. Kui
kõik olemasolevad võimekused on samaaegselt rakendatud kõigis regioonides ning väljakutsete
arv kasvab ja kriis kujuneb pikaajaliseks, tekib vältimatult reageerijate nappus, mis muudab
erinevate ülesannete täitmise nõutavas ja oodatud mahus võimatuks.
Praegune teenistujate arv ja vabatahtlike kaasamise mudel ei ole piisav riigikaitseülesannete
täitmiseks olukorras, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud. Vaja on täpsustada ja
laiendada vabatahtlike kaasamise võimalusi, laiendada kriisirolliga vabatahtlike ringi
kehtestada väljaõppe- ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord ning tagada vabatahtlikuna
sisejulgeolekusse panustavale isikule õigusselgus töösuhetes ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu
väljaõppes osalemise ja kriisi lahendamise ajal. Vabatahtlikele kriisirolli määramise võimalus on kehtivas õiguses juba ette nähtud erinevates
valdkondlikes õigusaktides, kuid regulatsioon ei ole ühtne ega hõlma kõiki vabatahtlike
kaasamise vajadusi. Eelnõuga täpsustatakse ja laiendatakse kriisirolli määramise aluseid, et
võimaldada vabatahtlike süsteemsemat ja selgemat kaasamist sisejulgeoleku tagamisse
erinevates kriisiolukordades, sealhulgas sõjaseisukorras. Kehtivas õiguses puudub ka
regulatsioon, mis võimaldaks süsteemselt kaasata kriiside lahendamisse endisi teenistujaid,
päästeteenistujaid ja politseiametnikke, kellel on sisejulgeoleku tagamiseks vajalik haridus ja
kogemus ning soov panustada kriisiolukorras kriisi lahendamisse. Selle puudujäägi
kõrvaldamiseks luuakse eelnõuga teenistujate reservi süsteem.
Eelnõuga muudetakse politsei ja piirivalveseadust (edaspidi PPVS), päästeseadust (edaspidi
PäästeS), päästeteenistuse seadust (edaspidi PäästeTS) ja julgeolekuasutuste seadust (edaspidi
2
JAS) eesmärgiga luua õiguslikud alused teenistujate reservi moodustamiseks HäK-i, PPA, PäA
ja julgeolekuasutuste koosseisus. Seaduses sätestatakse kriisirolli määramise õiguslikud alused
vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele. Lisaks
kehtestatakse endiste teenistujate reservi kandideerimise ja nimetamise reeglid, reservi liikme
sotsiaalsed tagatised, töö- ja teenistussuhete erisused ning väljaõpet puudutavad reeglid.
Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja kriisivalmidusele, kuna suureneb
võimekus tagada sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset ka pikaajaliste ja ressursimahukate
kriiside korral. Muudatused loovad vabatahtlikele ja reservi liikmetele paremad võimalused
panustada kriisi lahendamisse ning tagavad neile selgemad õigused ja sotsiaalsed tagatised.
Eelnõuga kaasneb teatud mõju tööandjatele, kelle töötajad osalevad reservi väljaõppes või kriisi
lahendamises, mistõttu võib töötaja ajutine puudumine mõjutada töökorraldust ja
majandustegevust. Samas on mõju piiratud, kuna osalemine põhineb isiku nõusolekul, on
ajaliselt piiritletud ning sellega kaasnevad hüvitusmehhanismid. Samuti kaasneb tööandjatele
mõningane halduskoormus seoses töötajate puudumise vormistamise, taotluste menetlemise
ning võimalike hüvitiste taotlemisega. Eelnõuga kaasneb ka teatav halduskoormuse kasv
eelkõige vabatahtlikele ja reservi liikmetele seoses taotluste esitamisega (nt lisapuhkus ja
hüvitised).
Kuna muudatused on vältimatult vajalikud Eesti kriisivalmiduse tõstmiseks ja sisejulgeoleku
reservi loomiseks, siis täiendavaid halduskoormust vähendavaid meetmeid muudes
valdkondades käesoleva eelnõuga ette ei nähta, tuginedes julgeolekukaalutlustele ja vajadusele
tagada riigi toimimine kriisiolukordades.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja vabatahtlike merepäästjate sätted on koostanud Siseministeeriumi nõunik
Annika Malva ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-Johanson
([email protected]), vabatahtlike päästjate sätted on koostanud
nõunik Marko Põld ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-
Johanson ([email protected]), Häirekeskuse vabatahtlike sätted on
koostanud nõunik Gerttu Blank ([email protected]) ja õigusnõunik Annika
Jõgiste-Johanson ([email protected]) ning endiste teenistujate
reservi ning teenistuse julgeolekuasutuse reservis sätted on koostanud Siseministeeriumi
õigusnõunik Ingrid Puurvee ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi
Kulp ([email protected]).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia ja Välisluureamet.
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
3
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (edaspidi
TsiRkS) eelnõuga1. TsiRkS eelnõu sätestab kriisiolukorra termini ning kaotab hädaolukorra ja
kõrgendatud kaitsevalmiduse termini. Kuna TsiRkS eelnõu menetlemine on käesoleval hetkel
pooleli ning jõustumise aeg teadmata, on antud eelnõus lähtutud kehtivas õiguses olevatest
terminitest.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kaudne puutumus on isikuandmete
kaitse üldmäärusega.
Eelnõuga muudetakse:
1) PPVS redaktsiooni RT I, 23.10.2025, 3;
2) PäästeS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 68;
3) PäästeTS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 69;
4) JAS redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 25;
5) karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 18.03.2026, 30.
6) maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 6
7) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus redaktsiooni RT I, 03.02.2026, 13;
8) tulumaksuseaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 4;
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025-2027 punktidega 40 ja 41. Punkti
40 kohaselt loome ühise sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi, sh
elanikkonnakaitse reservi, kaasates selleks valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke, endisi
siseturvalisuse valdkonna töötajaid ja reserv- ja eruväelasi. Tähtaeg I kvartal 2027. Punkti 41
kohaselt on eesmärgiks luua sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi tervikliku
arvestuse, sh täiendame andmevahetust puudutavat õigusloomet selliselt, et on tagatud inimese
kriisi- ja sõjaaja rolli selgus, et vältida kriisiülesannete kattuvus. Tähtaeg IV kvartal 2026.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt
Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on tugevdada riigi kriisivalmidust ja tagada sisejulgeoleku ning
elanikkonnakaitse järjepidev toimimine olukordades, kus pikaajalised ja keerukad kriisid
ületavad HäK-i, PPA, PäA ning julgeolekuasutuste tavapärase isikkoosseisu võimekuse.
Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi (edaspidi
kriisireserv) moodustamiseks, mis peamiselt koosneb kriisrolliga vabatahtlikest (päästjad,
merepäästjad ja HäK vabatahtlikud) ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA,
HäK, KAPO) endistest teenistujatest. Kriisireservi hulka kuulub ka PPA kriisiüksus ja
kriisirolliga abidemineerijad. Eelnõu eesmärk on lisaks võimaldada ka nö välkvabatahtlike
kaasamist ehk isikute, kes soovivad kriisiolukorras panustada kriisi lahendamisse.
Eelnõu loob õiguslikud alused kriisireservi süsteemseks kasutamiseks, võimaldades kaasata
sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse senisest laiem ring kriisirolliga
vabatahtlikke ning endisi teenistujaid, kellel on vajalik pädevus ja kogemus vastavate
ülesannete täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärk tagada kriisireservi liikmetele selge õiguslik
1 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus (668 SE)
4
staatus, piisavad sotsiaalsed tagatised ning töö- ja teenistussuhete erisused, mis võimaldavad
nende kiiret ja tõhusat rakendamist olukordades, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud
või häiritud, sealhulgas sõjaseisukorra ajal. Sellega luuakse eeldused riigi ja ühiskonna
toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepidevuseks, reageerimisvõime säilimiseks ja
vajaduse korral kiireks võimendamiseks kogu riigi territooriumil.
2.2. Eelnõu väljatöötamise kavatsus
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt koostatakse seaduseelnõu
väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks üldjuhul väljatöötamiskavatsus. Käesoleva eelnõu
ettevalmistamisel on arvestatud, et eelnõu üks sisuline osa – Politsei ja piirivalve seaduses
reguleeritava endiste teenistujate reservi regulatsioon – on juba varasemalt läbinud
väljatöötamiskavatsuse etapi. Nimelt koostati politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste
muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta
lõpus. Väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside ja toimunud arutelude tulemusena loobuti
osast kavandatud muudatustest ning osa lahendustest on vahepeal juba ellu viidud ( kriisirolliga
abipolitseinikega seotud regulatsioon) või on käsitlusel eraldi menetluses olevates õigusaktides
(sh abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastusringis).
Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus. Eelnõu
kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud vabatahtlikkuse põhimõttel.
Eeltoodust tulenevalt on endiste teenistujate reservi regulatsiooni osas tuginetud varasemalt
koostatud väljatöötamiskavatsuses tehtud analüüsile ning sellele tehtud märkustele. Lisaks
eeltoodule lahendatakse käesolevas eelnõus küsimused, mis vajavad täiendavat või ajakriitilist
õiguslikku lahendust ning mis ei ole saanud lahendust juba vastu võetud või paralleelselt
menetletavates õigusaktides.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust tervikuna koostamata, kuna
eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisuse vajadus tuleneb
praegusest julgeolekuolukorrast ja muutunud julgeolekukeskkonnast, milles riigi
kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tugevdamine eeldab õiguslike lahenduste rakendamist
viivitamata. Riigikantselei on toonud julgeolekupoliitika aluste ajakohastamisega seoses esile,
et julgeolekukeskkond on muutlik ning süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis
suurendavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu, mis omakorda suurendab vajadust
tugevdada riigi otsustusvõimet ja kriisivalmidust2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse PPVS-i §-i 42, mis sätestab andmete kogumise isiku
teenistusse võtmise otsustamiseks.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab politseiteenistusse kandideeriv isik KAPO-le või PPA-le
isikuankeedi, milles küsitakse andmeid politseiteenistusse sobivuse hindamiseks. Isikuankeedi
vormi ja selles küsitud andmete loetelu on kehtestatud siseministri määrusega. PPA võib
2 https://www.riigikantselei.ee/uudised/riigikantselei-saatis-avalikule-kooskolastamisele-eesti-
julgeolekupoliitika-alused-2026
5
andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, füüsiliste ja
juriidiliste isikute, ankeedis märgitud isikute, kandideerija tööandja ning teiste isikute poole, et
selgitada välja kandidaadi sobivus politseiteenistusse asumiseks. Samuti võib PPA kontrollida
politseiteenistusse kandideerija karistatust ning isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või
muu avalikõigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.
Isikuankeedi regulatsioon laieneb ka Sisekaitseakadeemia politsei või piirivalve erialale
kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse ning Sisekaitseakadeemiasse politseiametniku
ametikohale kandideerijale.
PPVS § 42 lõikes 1 toodud asutuste loetelu täiendatakse Sisekaitseakadeemiaga, mille
põhimääruse kohaselt viib Sisekaitseakadeemia struktuuriüksuseks olev siseturvalisuse
karjäärikeskus (edaspidi siseturvalisuse karjäärikeskus) läbi värbamisi Siseministeeriumi,
Sisekaitseakadeemia, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Häirekeskuse töö- ja
ametikohtade täitmiseks.
Siseministeeriumi valitsemisala asutusse teenistusse kandideerija esitab Sisekaitseakadeemiale
(Karjäärikeskus) kandideerimiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Kuna PPVS § 42 lõikes
1 on nimetatud asutused, kellele isikuankeet esitatakse, siis tuleb selles loetelus nimetada ka
Sisekaitseakadeemia. Muudatus annab Sisekaitseakadeemiale õigusliku aluse isikuankeedi
vastuvõtmiseks kandidaadilt ja edastamiseks taustakontrolli tegijatele. Muudatus on seega
vajalik värbamisteenuse sujuvamaks ning kiiremaks läbiviimiseks.
PPVS-i § 42 lõiget 5 täiendatakse nii, et isikuankeedi regulatsioon laieneb ka endiste
teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks kandideerijale. Politseiteenistusse
sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid PPA. Kuna reservi kandideeriv isik annab
nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks politseiametniku ametikohale, peab see isik vastama
politseiametnikule kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab ta olema laitmatu taustaga. Seega
tuleb teenistujate reservi kandideerija taustakontroll teha enne ta reservi liikmeks nimetamist.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4. Muudatused on tingitud
vajadusest tagada täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus hädaolukorra, eriolukorra,
erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi
kriisiolukord) või nende ohu korral. Üheks selliseks võimaluseks on reguleerida kriisiolukorra
aegset väljaõpet ja luua õiguslik alus kriisiolukorra aegse väljaõppe läbinud vabatahtliku
merepäästja osalemiseks merepäästetööl. Seetõttu täiendatakse vabatahtliku merepäästja
pädevuse regulatsiooni lisades § 1084 lõigetesse 2 ja 4 kriisiolukorra aegse väljaõppe läbinud
vabatahtlikule merepäästjale merepäästetöö tegemise võimaluse. Vabatahtliku merepäästja
kriisiolukorra aegset väljaõpet reguleerivad eelnõu § 1 punkt 5 ja punkt 6.
Lõike 2 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd
teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe. Vastavalt kehtivale
regulatsioonile võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd teha
vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.
Lõike 4 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik
merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe
läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Vastavalt kehtivale regulatsioonile võib politsei ülesandel
iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe,
kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.
6
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 1086 lõiget 1. Kehtiva sätte kohaselt võib vabatahtliku
merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja
kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud
tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt §-i 1086 lõikes 2 nimetatud
esimese astme õppe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud
arvestuse ning kelle tervislik seisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.
Muudatuse kohaselt võib täiendavalt tunnustada vabatahtliku merepäästjana ka isikut, kes on
läbinud eelnõu § 1 punktis 5 nimetatud väljaõppe.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse§-i 1086 lõikega 31. Muudatus on tingitud vajadusest tagada
kiirem viis täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks kriisiolukorras või selle ohu
korral. Seetõttu täiendatakse § 1086 lõikega 31 ning nähakse ette nõuded vabatahtliku
merepäästja kriisiolukorra aegsele väljaõppele. Vabatahtliku merepäästja väljaõpe koosneb
tavapärases olukorras I astme (kestab vähemalt 40 tundi) ja II astme (kestab vähemalt 20 tundi)
väljaõppest ning iga kolme aasta tagant läbitavast kohustuslikust täiendkoolitusest. Ülesannete
jäävuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada otsingu- ja päästetöö tegemine merel ka kriisiolukorras
või selle ohu korral, kui tavapärane otsingu- ja päästetööde ressurss on ülekoormatud.
Kriisiolukorras või selle ohu korral tekib otsingu- ja päästetööde ülesande nõutud mahus
täitmiseks vajadus paindlikumalt värvata ja välja õpetada uusi vabatahtlikke merepäästjaid.
Senised kriisiaegsed kogemused on näidanud, et kriisiolukorras on hulk inimesi, kes soovivad
panustada, kuid pole varasemalt mõelnud vabatahtlikuna tegutsemisele, mistõttu antud
regulatsioon loob võimaluse neil seda teha. Kriisiolukorra aegse väljaõppe läbimine on aluseks
isiku tunnustamiseks vabatahtliku merepäästjana (eelnõu § 1 p 4), kuid ei tähenda talle
automaatselt kriisirolli määramist. Otsingu- ja päästetöid merel ei tee kriisiolukorras või selle
ohu korral ainult kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, vaid ka ilma kriisirollita
vabatahtlikud merepäästjad vastavalt oma võimalustele.
Paragrahvi 1086 lõikega 31 luuakse eraldi väljaõpe, mis on ajaliselt lühem tavapärasest
vabatahtliku merepäästja I astme väljaõppest. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorras või
selle ohu korral oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlikke
merepäästjaid. Kriisiolukorras või selle ohu korral võib täiendavate vabatahtlike merepäästjate
kaasamine olla aegkriitiline, mistõttu ei pruugi olla ajaliselt võimalik läbida tavapärast I astme
väljaõpet. Muudatuse kohaselt on vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegse väljaõppe maht
vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega. Võrreldes väljaõppega tavaolukorras on 20 tunnine
väljaõpe ligikaudu poole väiksema mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks
vajalikele praktilistele algteadmistele ja -oskustele ning jättes välja näiteks ennetustöö
temaatika. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegsele väljaõppele võib suunata ja
vabatahtliku merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku
merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele ning keda ei ole käesoleva
seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana.
Kriisiolukorras või selle ohu korral tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad
tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtivas PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud
täiendusõppe läbimise kohustus.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 1086 lõiget 8 ja lõiget 81. Muudatused on seotud eelnõu
§ 1 punktis 3 ja punkti 4 toodud muudatusega. Paragrahvi § 1086 lõike 8 täienduse kohaselt
kehtestab vabatahtliku merepäästja väljaõppe, kriisiolukorra aegse väljaõppe ja täiendusõppe
nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Paragrahvi 1086 lõike 81 täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku merepäästja
esimese ja teise astme õppe, kriisiolukorra aegse ning täiendusõppe õppekavad Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga.
7
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse 51. peatükki 71. jaoga, milles reguleeritakse
vabatahtliku merepäästja kriisirolliga seonduvat. Kehtivas seaduses puudub kriisirolliga
vabatahtliku merepäästja regulatsioon, mistõttu on vajalik seadust vastava regulatsiooniga
täiendada.
Eelnõu paragrahviga 10819 reguleeritakse kriisirolli määramist vabatahtlikule
merepäästjale.
Lõikes 1 sätestatakse, et kriisirolli võib määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud
nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras või selle ohu korral.
Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate puhul on tegemist vabatahtliku merepäästja väljaõppe
läbinud vabatahtlikega, kes on nõustunud kriisirolli määramisega ja kelle kaasamine
hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal või nende ohu korral ehk kriisiolukorras, arvestades nende oskusi ja
omandatud pädevusi (vastavalt väljaõppe tasemele), on merel otsingu- ja päästetööde tegemise
tagamiseks kriisiolukorras esmavajalik. Kriisirolli saab määrata varasemalt Politsei- ja
Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale, kes on avaldanud soovi ja
andnud nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras või selle ohu korral.
Muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe
saanud vabatahtlikke ning suurendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust kriisiolukordade
lahendamisel. Kriisi lahendamise puhul on oluline, et Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik
kiiresti kaasata täiendavat väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus
ja olemasolev koosseis ei ole piisavad. Kriisirolli regulatsioon loob vabatahtliku merepäästja ja
riigi vahel selge õigusliku seose, mis võimaldab vabatahtlikku merepäästjat kaasata
kriisiolukorras või selle ohu korral konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette
teada rolli.
Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja pädevust. Kriisirolliga
vabatahtliku merepäästja pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorra ajal
osaledes politsei tegevuses PPVS-i § 1081 lõike 2 kohaselt. Seega ei kaasne kriisirolli
määramisega vabatahtlikule merepäästjale õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase
vabatahtliku merepäästja pädevusega. Kriisirolli võtmine tähendab vabatahtlikule
merepäästjale eeskätt lisakohustust olla valmis kriisiajal Politsei- ja Piirivalveametit toetama ja
täitma talle määratud ülesandeid.
Lõikes 3 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale
kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku
nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).
Politsei- ja Piirivalveametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Politsei-
ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist õigus saada
töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet vabatahtliku merepäästja
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta.
Selliselt antakse Politsei- ja Piirivalveametile õigus kontrollida, ega vabatahtlik merepäästja,
kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohale või sõjaaja ametikohale.
8
Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri
kaudu. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või
mitte. Pärast kriisirolli määramist esitab Politsei- ja Piirivalveamet omakorda teabe isikule
kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku
nimetamist sõjaaja ametikohale
Lõikes 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on
nimetatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale, välja
arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.
Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev
töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku
korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on
tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise
jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega
ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha
määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse
riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise
töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.
See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele vabatahtlikele merepäästjatele ei
saa Politsei- ja Piirivalveamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii
elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda
saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja
või töötaja täitma politsei ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti-
või töökohal.
Eelnõu paragrahviga 10820 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse
ja töö- või teenistussuhte erisused.
Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga vabatahtliku merepäästja nimetada vaid
juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjaliseks kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud
isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa
kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline on, et
vabatahtlikke merepäästjaid saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid kriisi
lahendamisse kaasata. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga
vabatahtlikke merepäästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse
panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Vabatahtlikele merepäästjatele
kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest vabastatud reserv kriiside
lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga
vabatahtlikke merepäästjaid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka
olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et
kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse
kaasata, kui see on vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada.
Asutuste juhtide kokkulepe isiku sõjaaja ametikohale määramiseks tagab selle, et tegemist on
läbimõeldud otsusega, mis arvestab mõlema poole huvisid ning isikut kasutataks rollis, kus ta
on kõige vajalikum kriisi lahendamiseks.
Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.
9
Lõigete 2 ja 3 kohaseltluuakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kellele on määratud
kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse
kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse
ajaks, kui ametnik või töötaja asub vabatahtliku merepäästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi
lahendama.
TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt
töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja õigus keelduda
töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise tõttu, selle kehtestamine on
vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi
korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamisse kaasatud
ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keedumise ja
ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui
Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks, annab
Politsei- ja Piirivalveamet vastavatele vabatahtlikele merepäästjatele sellest teada ja kutsub nad
kriisi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametit abistama arvestades eelnõu §-s 10821
sätestatut.
Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises
maksta hüvitist.
Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga vabatahtliku merepäästja või
tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega
saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja
kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole
tööandjal kohustust maksta talle töötasu.
Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate
valmisolekut ja osalust Politsei- ja Piirivalveameti abistamisel erinevate kriiside ajal. Hüvitist
makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kutsutakse kriisi ajal Politsei-
ja Piirivalveametit abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise
maksmine on seotud isiku osalemisega kriisi ajal Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, maksab
hüvitist Politsei- ja Piirivalveamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele
eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
Lõikes 6 sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja
väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on
10
volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja
praktiliste vajaduste järgi.
Lõikes 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist juhul, kui tööandjale tekib
lõike 2 kohaldamise tõttu otsene varaline kahju ehk kahju tekib, kuna vabatahtlik merepäästja,
kellele on Politsei- ja Piirivalveamet määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise
tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda
üksnes juhul, kui varaline kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga
vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga
vabatahtlik merepäästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö
tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda otsese varalise kahju
hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst
keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja.
Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on
tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt
tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtliku
merepäästja kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud,
et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise
ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike
rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud
keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele
palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise
brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada
tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise
kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.
Varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja
raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varaline kahju võib sõltuda erinevatest
välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt
tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või
tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis
tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.
Eelnõu paragrahviga 10821 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja
kaasamist politsei tegevusse.
Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga
vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni
30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kutsumine kriiside
lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi
tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oma tavapärast
tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamise Vabariigi
Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal
tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada
avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse
kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse
toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga
vabatahtlik merepäästja oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand
tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.
11
Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui
on selge, et Politsei- ja Piirivalveameti enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine
pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.
Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga
vabatahtlikud merepäästjad kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.
Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama Politsei- ja
Piirivalveamet. Politsei- ja Piirivalveamet oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise
kriisiga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja
mis vajab vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.
Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja
lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis
on esialgu võimalik kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni
30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse
on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab
kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamist kuni 30 päeva võrra.
Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, saab esialgu
kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui
saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra, ja kui 30 päeva
pärast on vaja uuesti pikendada, siis on Vabariigi Valitsusel see õigus olemas.
Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua
tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või
asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kriisi lahendamisse üldjuhul
30 päevaks.
Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse
kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute
arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.
Eesmärk on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt
peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt
mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga vabatahtlikke
merepäästjaid kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga
vabatahtlike merepäästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete
ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga
vabatahtlike merepäästjate kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra
või sellest tuleneva vajadusega.
Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme
proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate
ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ning on kooskõlas
kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik
selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad tegutsevad.
Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse
arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks
vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab
tagada, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.
Eelnõu paragrahviga 10822 reguleeritakse vabatahtliku merepäästja vabastamist
kriisirollist
12
Lõikes 1 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku
otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist.
Punkti 1 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui vabatahtlik merepäästja
esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on vabatahtlikele
merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.
Punkti 2 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui kriisirolli võtnud
vabatahtlik merepäästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud
juhul kaasamise korral politsei tegevuses. Kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja on andnud
vabatahtliku lubaduse toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiajal. Kriisiroll eeldab
valmisolekut osaleda politsei tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse
§ 10821 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja mõjuva
põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja Piirivalveameti võimekust talle
pandud ülesandeid täita. Seetõttu on PPVS-i § 10822 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral
PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja
kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt
lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja
õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.
Punkti 3 kohaselt vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta asub sõjaaja
ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale
ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
Kui vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib riigikaitseline
töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 10822 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik selleks, et vältida
vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei
pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.
Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse.
Politsei- ja Piirivalveametil on õigus vabatahtlik merepäästja kriisirollist vabastada ka ilma
isiku avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist
saadud andmete alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib vabatahtlik merepäästja
jätkata käesoleva seaduse §-s 1081 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmist.
Vabatahtlik merepäästja saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab
selleks esitama uuesti Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei- ja
Piirivalveametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste
registri kaudu, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja
ametikohal.
Lõikes 3 täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti õigust saada enne vabatahtliku merepäästja
kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte
eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning
oleks õiguspärane ja põhjendatud.
Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja
ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale
töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Politsei- ja Piirivalveametil see
teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada
andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.
13
Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis
sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab
omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik
ega lubatav olla kriisirolliga vabatahtlik merepäästja. Säte toetab erinevate riigikaitseliste ja
sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus isikule pannakse
samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et kriisirollist
vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul.
Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – vabatahtliku merepäästja
kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse
tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et
Politsei- ja Piirivalveameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste
registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks.
Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Politsei- ja Piirivalveametil on tekkinud
kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et vabatahtlik merepäästja on asunud sõjaaja
ametikohale, töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema
olemasolevale ameti- või töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks
võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei
ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga
vabatahtlike merepäästjate üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist
vabastamise otsuse tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on
eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.
Lõikes 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud vabatahtlikul merepäästjal on kohustus
tagastada Politsei- ja Piirivalveametile esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks
väljastatud vara. Kui vabatahtlik merepäästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema
kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud. Kui vabatahtlikule merepäästjale on Politsei- ja
Piirivalveameti poolt väljastatud kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud
konkreetseks ülesandeks ning nende enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole
põhjendatud.
Eelnõu § 1 punkti 8 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga, millega luuakse õiguslik alus
teenistujate reservi moodustamiseks, sätestatakse reservi liikmesuse nõuded ja tingimused,
samuti reservi liikmete õppustele ja kriisi lahendamisse kaasamise alused ning liikme õigused,
kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.
PPVS-i 52. peatüki 1. jao § 10823 kohaselt on endiste teenistujate reservi liige isik, kes on
andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada PPA-d või KAPO-t
hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal ehk kriisiolukorra ajal või nende ohu korral ning kes on nimetatud reservi
liikmeks (vt § 10827 selgitusi.)
Kriisi lahendamisel politsei ülesandeid täitvad reservi liikmed nimetatakse politseiametnikeks.
PPVS-i järgi on politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja
tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine,
otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise
korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna
asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja
tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri,
välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite kaitsmine ning objektide valvamine
ja muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
14
Kriiside ajal täidavad KAPO või PPA reservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet:
1) massiohje, 2) piirivalve ja 3) objektivalve. Need on kolm peamist ülesannet, mida hakkavad
täitma reservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale.
Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse reservi kaasamiseks, vormistatakse reservi liige
kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale KAPO või PPA peadirektori või tema
volitatud isiku haldusaktiga. Vormistamine on sarnane kadettide vormistamisega
politseiteenistusse, kui nad kaasatakse PPVS-i § 80 lõike 1 alusel politsei ülesannete
täitmisesse. PPVS-i § 80 lõike 1 järgi on PPA peadirektoril õigus Sisekaitseakadeemia politsei
ja piirivalvekolledži direktori nõusolekul kaasata kadette riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse
vajadusel, inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsingutel,
loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede
kõrvaldamiseks, edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole
võimalik katkestada või lõpetada, massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning
muudel seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks 2020. aasta kevadel väljakuulutatud eriolukorra
ajal võttis PPA peadirektor aprilli alguses politseiteenistusse ja nimetas kuni eriolukorra
lõppemiseni koosseisuvälistele ametikohtadele Sisekaitseakadeemia politsei- ja
piirivalvekolledži kadetid. Kadetid vabastati politseiteenistusest eriolukorra lõppemisel alates
18. maist 2020. aastal.
Paragrahvis 10824 sätestatakse isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel.
Eelnõu kohaselt on asutusel õigus töödelda teenistujate reservis oleva isiku andmeid, et
korraldada tema teenistust. Samad õigused on asutustel ka isikute teenistuse korraldamisel.
Teenistujate reservi kandideeriva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab PPVS-is
esitatavatele nõuetele. Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks
politseiametnikuna teenistusse. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise
ja karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust
teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel.
Oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud
vajalikud oskused ja väljaõpe ning ta vastaks politseiametnikele esitatavatele kutsesobivuse sh
tervisele esitatavatele nõuetele. Lisaks tehakse teenistujate reservi liikmeks asuda soovija osas
taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse PPVS peatükis 23 ja §-s 42 sätestatud korras.
PPVS-i 52. peatüki 2. jaos reguleeritakse teenistujate reservi nimetamist, reservi liikme
väljaõpet ja välisriiki lähetamist.
Paragrahvis § 10825 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi
kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab reservi
kandideerija nõusoleku kriiside lahendamisel osaleda politseiametnikuna.
Paragrahvide 10825 ja 10826 sätete koosmõjus oodatakse reservi liikmelt vastavust samaaegselt
järgmistele nõuetele:
varasem teenistus KAPOs või PPAs või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;
vastavus PPVS § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele;
ei tohi esineda PPVS § 40 nimetatud asjaolusid.
15
Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud KAPO või PPA
teenistuses või kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab
käesoleva seaduse §-is 10826 sätestatud nõuetele. Käesoleva sättega määratletud teenistujate
reservi kandideerimise tingimused lähtuvad pigem kompetentsist ning määratletult selliselt, et
reservi kaasatavate isikute valik ei sõltuks üksnes formaalsest varasemast teenistussuhtest.
Säte võimaldab teenistujate reservi kandideerida lisaks KAPO ja PPA endistele teenistujatele
ka isikutel, kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuna praktikas ei
piirdu vajalik pädevus üksnes asutuse varasemate teenistujatega. Vajalik kompetents võib olla
omandatud muudes avaliku sektori asutustes, erasektoris, projektipõhise töö kaudu või erialase
ettevalmistuse ja kutsealase kogemuse tulemusena ning see võib olla ülesannete täitmise
seisukohalt samaväärne. Näiteks sobituksid siia endised abipolitseinikud, endised Kaitseväe
sõjaväepolitseinikud või ka Sisekaitseakadeemia kadetid. Teadmiste ja oskuste hindamisel
lähtutakse ülesannetest, mille tarbeks isik reservi liikmeks nimetatakse. Kuna teenistujate
reservi liikmed võetakse kriisi lahendamise ajal teenistusse, siis täiendatakse ka siseministri
määrust, millega on kehtestatud politseiametnike kutsesobivusnõuded eesmärgiga luua
ametikohtade kategooriad, millel on täna kehtiva määrusega võrreldes kergemad nõuded. See
tähendab, et teenistujate reservi liikmed ei pea vastama täna kehtivatele kutsesobivusnõuetele.
Kui reservi kandideerimise võimalus oleks seotud ainult endise teenistuja staatusega,
kitsendaks see põhjendamatult kandidaatide ringi, vähendaks reservi sisulist kasutatavust ning
suurendaks riski, et vajalike teadmiste ja oskustega isikuid ei ole võimalik vajaduse tekkimisel
õigeaegselt kaasata.
Isikut, kes käesolevas lõikes toodud nõuetele ei vasta, ei ole võimalik teenistujate reservi
liikmeks nimetada.
Lõige 2 ja 3 reguleerib teenistujate reservi kandideerija isikuankeedi esitamist ning isiku
nõusoleku andmist osaleda nii väljaõppes, kui politseiametnikuna kriisi lahendamises. Sättes
viidatud PPVS-i § 42 reguleerib politseiteenistusse kandideerija isikuankeedi esitamist.
Siinkohal lähtutakse just politseiteenistusse kandideerija regulatsioonist, kuna endiste
teenistujate reservi liiga võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse.
Politseiteenistusse kandideerija esitab KAPO-le või PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja
andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“
kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed,
kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht,
sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või
abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane,
endine registreeritud elukaaslane), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine,
kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine,
erakonda kuuluvus, avalikust teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest,
pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi
Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed
võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse.
Isikuankeedile lisab reservi kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus
taotluses annab reservi kandideerija nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,
täiendusõppes ning politseiametnikuga politsei tegevuses kriiside lahendamisel. Reservi
kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei ülesannete täitmisel
politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna reservi kandideerija, kes on
16
nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisesse, peab vastama politseiametnikule
esitatavatele nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata politseiametniku isikuankeedis esitatud
andmete alusel.
Nõusoleku andmine tagab KAPO-le ja PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik
kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu politseiametnikena. Nõusoleku andmine paneb reservis
olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei ülesandeid. Kuna aga reservi
astumine on vabatahtlik, siis saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.
Kriiside ajal tuleb küll arvestada pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras.
Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis
olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui
ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest, samuti tulema asukohta, kuhu reservis olev isik
peab kriisi lahendamiseks tulema (näiteks politseijaoskond).
Paragrahvis § 10826 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad
sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna.
Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ning kriiside
lahendamise ajal politseiametnikuna, peab ta vastama politseiametniku nõuetele.
PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täielikult
teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud
õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele:
1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab
politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on
vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval,
valmidusüksuses või Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise
tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määrus „Politseiametniku ning
Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku
kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ sätestab politseiametniku
nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline
töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd,
kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma
ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama
nende eest jne), haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja kutseharidus politsei või
piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. Kui erialast haridust ei ole,
peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või keskharidus ja varasem
siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab läbima PPA peadirektori
kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning kehalise ettevalmistuse
nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu).
3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded kehtestab siseminister määrusega „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, kus on sätestatud
politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama töötada vahetustega ning
töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge vaimse pinge ja ohu
olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress) ning
17
politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist
takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates
järgida.
Teenistujate reservi liikmel ei tohi esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks välistavaid
asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult
toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete
kustutamisest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on
distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest
vabastamisest on möödas vähem kui aasta, kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu
riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis
ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on
korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega,
kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis
teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi
üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside
lahendamiseks võtta politseiteenistusse.
Lähtudes lõikes 3 toodust KAPO-l või PPA-l on õigus saada enne isiku reservi liikmeks
nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja
ametikohale, kuivõrd KAPO-l ja PPA-l pole andmeid sõjaaja ametikohal või riigikaitselise
töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Selliselt on tagatud, et reservist on välistatud
riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikud.
Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste tagamise
järjepidevus.
Lõike 4 järgi ei võeta reservi koosseisu riigikaitselisele teenistuskohale või sõjaaja ametikohale
nimetatud isikuid.
Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev
töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku
korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on
tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise
jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega
ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha
määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse
riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise
töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Nii nagu riigikaitseliste ametikohtade
puhul, peetakse ka reservis olevate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute üle
arvestust kaitseväekohustuslaste registris. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleks
kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge.
Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
18
andmete esitamise kord“ § 2 punktis 8 võib KAPO ja punktist 22 võib PPA kuni 100%
teenistuskohtadest määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Politseiametnike
ametikohad on riigikaitselised ametikohad. Seega kui reservi liige nimetatakse kriiside
lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks
ametikohaks.
Lõike 5 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,
kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud
isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa
teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada.
Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja
ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks
eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest
vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et
üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka
olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et
teenistujate reservi liige saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on
vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Asutuste juhtide
kokkulepe isiku sõjaaja ametikohale määramiseks tagab selle, et tegemist on läbimõeldud
otsusega, mis arvestab mõlema poole huvisid ning isikut kasutataks rollis, kus ta on kõige
vajalikum kriisi lahendamiseks.
Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.
Paragrahv 10827 reguleerib isiku nimetamist teenistujate reservi.
Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi KAPO või
PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. HMS-i kohaselt on haldusakt
haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi
reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele
suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab KAPO-le ja PPA-
le paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga isiku reservi nimetamine vormistatakse ja mis
andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides tuleb selles märkida vähemalt teenistujate reservi
liikmeks asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas osaleb kriiside lahendamisel
politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisi ajal
politseiametnikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva
isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.
Paragrahvis § 10828 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.
ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja
palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,
mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni
olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike
statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike
ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala
asutustes teenistuses olevad ametnikud ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja
Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi
ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi
valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud,
19
vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus
andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust
või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,
avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste
korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja
koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning
vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi
sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise
valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlike päästjaid ja abipolitseinikke, on
näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik
konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.
Teenistujate reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse kohaldatakse ATS-i alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
asutamine ja selle põhimäärus“ sätestatut. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad
andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht;
3) arvelduskonto number;
4) sugu;
5) kodakondsus;
6) aadress;
7) haridus ja kvalifikatsioon;
8) staaž;
9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;
10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;
11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;
12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;
13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või
koolituskulude hüvitamise kokkulepped;
14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;
15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;
16) lähetused;
17) üleviimised;
18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda
töö tegemisest;
19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu
teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;
20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;
21) ametivande andmise aeg ja koht;
22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;
23) tööaja arvestuse andmed.
Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,
nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms.
20
Paragrahvi 10829 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas
täiendusõppe.
Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks
politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud vastavate kriisiaja
ülesannete erialane pädevus. Väljaõpe korraldataksearvestades KAPO ja PPA kriisiaja
ülesandeid ja peab vastama tulevasele teenistuskohale ja –ülesannetele.
Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist politseiametnike koolitust. Õpe
koosneb erinevatest moodulitest sh vahetu sunni ja turvataktika rakendamine ja avaliku korra
kaitsmine.
Lõikes 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord
kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada teenistujate
reservi kuuluvate isikute ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle
kohustuse täitmist, nähakse eelnõuga ette ka reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt
tasustamata lisapuhkust ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja eest.
Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust
ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.
Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on
omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega
seotud valdkonnas. Reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada
näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel
vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada
topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse
arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist.
Lõike 4 kohaselt kehtestab teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused
ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles võib muu hulgas sätestada ka
erisused selle kohta, kellele õppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud
teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on
näiteks siseministri 20.06.2022 määruses nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 5 lg 3 kehtestatud
politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik
läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on
läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus
on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. Ka
abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (APolS § 8 lg 8).
Lõige 5 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme välja- või täiendusõppesse kutsumise
peadirektor või tema volitatud isik. Välja- või täiendusõppes osalemiseks märgitakse otsusesse
ka õppe toimumise koht.
Reservis oleva isiku välja- või täiendusõppesse kutsumine puudutab peale reservi liikmete ka
nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks
põhjendatud otsuse.
21
Paragrahvis 10830 reguleerib teenistujate reservi liikme lähetamist välisriiki.
Lõike 1 kohaselt võib reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral saata
väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab
välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise kord, aruandlus ja
kulude hüvitamise piirmäärad, KAPO või PPA. Lähetusse saatmise regulatsioon tagab, et
reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel ja koolitustel
ilma täiendava rahalise koormuseta. Ajal, mil teenistujate reservi liige on nimetatud
politseiametnikuks, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused,
kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved vastavalt PPVS § 10836 lõikele 2.
PPVS-i 52. peatüki 3. jaos sätestatakse teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed
tagatised.
Paragrahvis 10831 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust.
Eelnõu lähtub politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega näe reservi
rakendamisel ette erandeid. Samas väljaõppe ajal võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata
veel politseiametnik.
Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservi liikmele väljaõppe ajal politseiametniku
vormiriietus reservi liikme eritunnustega. Teenistujate reservi liikmele väljastatakse
politseiametniku vormiriietus ilma politsei eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige
ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle staatuse tuvastamine oleks vajalik politsei ülesannete
täitmise ajal. Samas on oluline, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda
vormiriietust, mis kaitseb teda ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks.
APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik teatud juhtudel politseiametniku vormiriietust
abipolitseiniku eritunnustega. Abipolitseinik kannab abipolitseiniku eritunnustega
politseiametniku vormiriietust siis, kui ta kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või
elektrišokirelva või teostab politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet
avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud
ohtu.
Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja
eritunnuste andmise ja kandmise korra KAPO või PPA peadirektor.
Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused
sätestatud siseministri 31.08.2017 määruses nr 35 „Politseiametniku vormiriietuse ja
eraldusmärkide kirjeldus“. Politseiametniku vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse
värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke.
Politseiametniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis
avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et isikul, kelle
suhtes politseiametnik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada, kas tema suhtes täidab ülesannet
õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ajal ei täida reservis olevad isikud politsei
ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis
olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietus vaja
väljastada selleks, et reservi liikmel oleks võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti
kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka
22
välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse politseiametniku vormi külge ning neid on võimalik
vajaduse korral ära võtta ja vahetada.
Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku
vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Määrus
ei kehti KAPO politseiametnike kohta. Reservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava
vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada KAPO või PPA peadirektori
kehtivatesse haldusaktidesse. KAPO ja PPA peadirektor otsustab ametikohad, millele
nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta.
Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele politseiametniku ametikohale nimetatud isikutele,
antakse ka kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiteenistusse nimetatud reservi liikmele
politseiametniku vormiriietus ja ametitõend. Politseiametniku vormiriietus ja ametitõend on
vajalik selleks, et tuvastada politseiametniku staatus. Kuna politseiametniku vormiriietus
eristab politseiametniku teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see
isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on politseiametnikuga. Peale
selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset ilma ja muude politseiteenistust mõjutavate
tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad politseiametnikud kokku puutuda väga isesuguste
olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud:
tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;
päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;
tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad nad sageli kokku joobes
isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;
puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt
võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;
täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega.
Politseiametnikel on vormiriietus, mis on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda,
ilmastikukindel ja vastupidav ning võimaldab politseiametnikul täita oma ülesandeid parimal
viisil nii väli- kui ka sisetingimustes.
Paragrahvis 10832 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja
vigastada saamise seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi
liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse abipolitseiniku
seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni.
Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui teenistujate reservis olev isik saab viga
või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse
eelnõu mõttes kriiside ajal politsei ülesannete lahendamist politseinikuna, kuid samas ka reservi
väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega. Kui
reservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal politseiametnikuna, siis kohaldatakse talle
vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni.
Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal
õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse
tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud
ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb
väljaõppe või täiendusõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.
23
Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle
vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga
või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime
kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine
või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka juhtumi iseloom, s.t
kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe
tagajärjel.
Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,
võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne
hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul
võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel
välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda.
Paragrahvi 10833 järgi täiendatakse PPVS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja teenistuse
erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi väljaõppes ja
täiendusõppes ning kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Reservi
liikme kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi
tegevuses sh väljaõppes ja täiendusõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta
talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see KAPO-l ja PPA-l kavandada ja ellu
viia teenistujate reservi ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja
asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt
toetust saamata jäänud sissetulekute eest.
Lõikes 1 sätestatakse reservi liikme õigus saada teenistujate reservi väljaõppes või
täiendusõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe
kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale
taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on
oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda reservi
väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt
kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi väljaõppele või täiendusõppele, mis saab
kokku maksimaalselt olla 30 kalendripäeva.
Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt 10 kalendripäeva enne
väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse väljaõpet ette, s. t need ei
toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda
piisavalt varakult enne väljaõppe või täiendusõppe toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu
seaduses (edaspidi TLS) seaduse säte, mille järgi puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse
kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Lõike 3 järgi võib reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest
hüvitist.
Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe
või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt
õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu
aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka õppe ajal täitma
võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata
lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust KAPO või PPA.
24
Toetuse arvutamise aluseks võetakse reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas. Reservi
liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu
on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta oleks tööl.
See ei ole reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku hüvitamine, et
reservi liikmel oleks ka õppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine
reservi liikmele ei ole KAPO või PPA kohustus, vaid võimalus.
Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise
ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse
saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine
ja väljamaksmine.
Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja
säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt
tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi
ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja
erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja
säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. Hüvitist
makstakse juhul, kui tööandja ei säilita töötajale või ametnikule tema töötasu või palka, samuti
sellele reservi liikmele, kellel puudub kindel töö- või teenistussuhe, s.t sissetulekuta isikule.
Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule
õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda töö tegemisest
või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi
lahendamiseks politseiametniku ametikohale.
TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on
ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta
ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku
teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral
juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega.
Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise
õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse
teenistujate reservi kaasamiseks, annab KAPO või PPA reservi liikmele sellest teada ja kutsub
ta kriisi lahendamiseks politsei ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või
avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist vormistatakse reservi liige
politseiteenistusse.
25
Lõikes 9 sätestatakse reservi liikmele kriisi ajal palga maksmine. Kui reservi liige nimetatakse
kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka
olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.
Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene
varaline kahju.
Tööandja saab varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus
seoses sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid.
Kui reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö
tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud
kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju
tekkimise seost peab tõendama tööandja.
Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat
koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel
juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks n-ö oma töötaja loovutamisega kaasneb
ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).
Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on
tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt
tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik
õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste
etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise
brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele palgatasemele
ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga
ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga
vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal
ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.
Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu
ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et
teenistujate reservis oleva isiku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete
täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud
majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi
põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et kahju suurus
võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt
tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu
võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku
negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande
tõttu.
Paragrahvis 10834 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude
hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva
isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes või täiendusõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud
on majutus- , transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.
Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või
ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:
26
• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil
tavapärane toitlustus ei ole võimalik;
• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi
kasutamine operatiivülesandel);
• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)
politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide
kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja
voodipäevatasu);
• vaktsiinikulud.
Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende
vajalikkus ja mõistlikkus.
Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis
kohalduvad talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse
palka, väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega
kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses
teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka
politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud
lähetusega seotud kulud.
Lõikega 2 sätestatakse, et KAPO või PPA võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid
põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on
iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate
reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud
kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud KAPO või PPA
teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik
piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes
seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab KAPO-l ja PPA-l
rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme
kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude
hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted,
mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus KAPO või PPA sisekorras.
„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad
teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid
mis on otseselt seotud tema rolliga KAPO või PPA tegevuse toetamisel.
Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab KAPO või PPA peadirektor.
Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,
võimaldades KAPO-l ja PPA-l lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest
võimalustest.
Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka
hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.
Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,
vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise
taotlejale kui ka otsuste tegijale.
27
Kokkuleppel KAPO või PPA-ga võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku
omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte
annab õigusliku aluse kulude hüvitamiseks vastavalt vajadusele.
Sätte eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel oma
piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud
kulude katmist. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulude hüvitamine toimub kooskõlas
KAPO või PPA töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Säte ei loo kohalikele
omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid annab selleks võimaluse, mida omavalitsus
võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning KAPO
või PPA-ga sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel
reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel
oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku
turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või
majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas
tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate
vältimatute kulude hüvitamiseks.
PPVS-i 52. peatüki 4. jao §-s 10835 reguleerib teenistujate reservi kaasamist kriisi
lahendamisse.
Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või
olukorraga, s.o kriisiolukorraga või nende ohuga, kus politsei ülesannete täitmisesse on vaja
kaasata täiendav ressurss teenistujate reservis olevate isikute näol. Kui tegemist on
kriisiolukorra ohuga, siis lähtub Vabariigi Valitsus koostatud ohuhinnangust. Kuna reservis
oleva isiku kutsumine kriiside lahendamisesse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et
otsustustasand oleks kõrgem, kui asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel
õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma,
et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib
tööandjale kaasa tuua mõne töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise,
mistõttu on oluline, et otsus reservi liikme kaasamiseks oleks väga hoolikalt läbi mõeldud.
Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile.
Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse
korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi
Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud
juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada
tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani
ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde
tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas
hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise
seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse
juhtimisel, PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei
ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone
ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses
sätestatud korras) täitmisesse.
Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis on esialgu võimalik
reservi kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud
28
tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi
kaasamist veel kuni 30 päeva võrra.
Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise
tööandja juures või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja
või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisi ajal politsei ülesannete lahendamisel. Tähtaja
seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja
võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega oma ettevõte või
asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisesse reeglina 30 päevaks ning kui
selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal politsei ülesannete
täitmisesse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast
30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja juures.
Alalise tööandja juures on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu
teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30
päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on
kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda
ei saa asendada teine reservi liige.
Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise
sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb
vajadus teenistujate reservi kaasamiseks, siis peab vastava asutuse peadirektor või tema
volitatud isik reservi kaasamise vajaduse valdkonna eest vastutava ministrini viima. Järgnevalt
peab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava
ettepaneku tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisesse teenistujate reserv). Ettepanekus
selgitatakse, millise erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisesse on vaja
reserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise.
Vabariigi Valitsuse korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid
ülesandeid on vaja reservis oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg,
kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajadusel ka muud
andmed.
Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise
liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas
Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lg 3). Ettepaneku
Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest
vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate
kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või arvu ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu
kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territoorium, ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate
kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub ning vajaduse korral muud andmed.
PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10836 sätestatakse reservi liikme nimetamine politseiametniku
ametikohale.
Lõike 1 järgi nimetatakse teenistujate reservi liige, kes kaastakse kriisi lahendamise ajaks,
politseiametniku ametikohale. Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud Vabariigi
Valitsuse korraldusega, mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja
nimetatakse politseiametniku ametikohale. Politseiametnikuks nimetamise eelduseks on
käesoleva seaduse §-is 10829 sätestatud väljaõppe läbimine või läbituks lugemine, kui
teenistujate reservi liikmel on vastav õpi- ja töökogemus olemas.
29
Lõikes 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku
ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused,
nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS-i 5.
peatükis, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka teenistujate reservi liikmele, kes kriisi
lahendamiseks nimetatakse politseiametniku ametikohale. See tähendab, et reservi liikme
nimetamise korral politseiametniku ametikohale peab ta vastama politseiametniku
kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele
nagu laitmatu taust ja politsei ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle
väljastatakse vormiriietus ja ametitõend, tal on õigus saada politseiametniku palka ja hüvitist
hukkumisel või vigastuse saamisel. Politseiametniku ametikohale nimetatud reservi liikme
suhtes kohaldatakse politseiametniku töö- ja puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks
tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse politseiametnike ergutusi ja
distsiplinaarvõimu. Politseiteenistusse nimetatud reservi liikmel on pädevus täita politsei
ülesandeid, sh kohaldada vahetut sundi, kasutada politsei erivahendeid.
PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10837 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest
vabastamine.
Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik
vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest KAPO või PPA peadirektori otsusega:
1) reservi liikme algatusel;
2) reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus;
3) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
4) seoses reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui reservi liige rikub avalikus kohas
käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.
Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks
reservi liikme staatusest. Teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi
väljaõppes ning kriiside ajal tema nimetamiseks politseiametnikuks. Kui isik algatab enda
reservist vabastamise omal soovil, siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi
liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab
oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste,
mida ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga
üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides
loetavat aega, kuna reservi liikme vabastamisega reservi liikme staatusest kaasnevad ka
menetlusprotsessid, nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus kehtestatakse
kriiside ajal reservi liikme staatusest vabastamisest ette teatamise kohta ja sel juhul on
etteteatamise tähtaeg pikem.
Teiseks vabastamise aluseks on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või
töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam
reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on
kehtestatud arvestades reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei
vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda
ka see, et reservi liige võib ülesande täitmisel viga saada või seada ohtu teised reservis olevad
isikud või reservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.
30
Neljanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige isik vabastatakse
isiku sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui ta rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub
õigusvastaselt või vääritult. Reservi liige võib reservi liikme staatusest vabastada ka siis, kui ta
käitub sobimatult, õigusvastaselt või vääritult ka väljapool reservi tegevust. Reservi liikme
ebasobiv käitumine heidab varju ka riigiasutustele, mille esindajaks ta on ja kelle töö sisu on
muu hulgas tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, st õigusnorme peavad
austama kõik sh. KAPO ja PPA teenistujad ja asutuste tegevusse kaasatud vabatahtlikud.
Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või
teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo
toimepanemist.
Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis
3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus
üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib
ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või
väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on
oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse
kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest
õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja
usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või
ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse
tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning
saabunud tagajärje vahel.
Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates
seadustes. APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik
vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega:
1) abipolitseiniku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded)
ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo
eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine
vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või
3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus
kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt;
4) abipolitseiniku surma korral.
Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43.
Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või
tema volitatud isiku käskkirjaga:
1) vabatahtliku päästja algatusel;
2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad
nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks
võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel;
3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.
Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige
ei ole KAPO ega PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku
distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete
31
suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Siis kohaldatakse reservi
liikmele ka politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele
politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi
karistuste pärast. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad
distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks ja
teenistusest vabastamine.
Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei
ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks tasuta ülesannete
täitmise eest veel peale. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda
karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa
karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal
nimetatakse politseiametniku ametikohale. Ka ei saa reservis oleva isiku teenistusastet
alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral.
Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on
mõistlik, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi liikme
staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli
ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole
ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.
Reservi liikme vabastamine reservi liikme staatusest sätestatakse kõnesoleva eelnõuga eraldi.
Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu
distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,
eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan
peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas
tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse.
Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta
vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele
saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse.
Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale,
kohaldatakse talle ametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni, mis on sätestatud ATS-is. See
tähendab, et kui reservi liige, kes on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime
rikkumise, saab teda muu hulgas karistada ka politseiteenistusest vabastamisega.
Reservi liikme vabastamisel reservi liikme staatusest kohaldatakse haldusmenetluse üldisi
põhimõtteid. Samas kehtivad ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele haldusmenetluse üldised
põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i käsiraamatus selgitatud, et
„haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud, et distsiplinaarmenetluses
tuleb järgida järgmisi norme:
- haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61);
- haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm
dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi
kättetoimetamise osas);
- vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti
vabastamise haldusakt);
- protokollimine (HMS § 18);
- tõendid (HMS § 38).“
32
Politseiametnik vabastatakse distsipliini rikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt
võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline,
eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus
ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud
teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud
ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet,
rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute
huvidele või avalikule huvile olulise kahju.
Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et
ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta reservi liikme staatusest
vabastada. Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside
lahendamisesse politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks.
Lõike 2 kohaselt on KAPO või PPA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus reservi
liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi
lahendamisel või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust. Vt ka eelneva lõike selgitusi.
Eelnõu §-iga 2 muudetakse PäästeS-i.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 41. Lõikes 41 on praegu sätestatud, et
Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole
võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse
seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Muudatuse
kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 71. peatükis
sätestatud alustel ja korras. Seeläbi ühtlustatakse §-s 2 vabatahtlike osalemisega seotud
regulatsiooni. Lisaks on muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 22, mille kohaselt muudetakse
seaduse 71. peatükki, mis reguleerib vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Nõuded
Häirekeskuse vabatahtlikule sätestatakse samuti seaduse 71. peatükis.
Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse § 2 lõige 42 kehtetuks. Lõike 42 kohaselt kehtestab
Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse Häirekeskuse peadirektor
käskkirjaga. Seegi muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 22, mille kohaselt muudetakse
seaduse 71. peatükki, milles reguleeritakse ühtlasi ka vabatahtliku töökorraldust ja väljaõpet.
Seetõttu tunnistatakse § 2 lõige 42 kehtetuks.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 2 lõiget 51. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punkti 1
muudatusega, millest tulenevalt on vajalik muuta ka lõikes 51 sisalduvat viidet päästeseaduse §
2 lõikele 41.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse §- 19 pealkirja. Kehtiva päästeseaduse §‑s 19 kasutatakse
füüsilise isiku osalemise kirjeldamiseks päästetöös mõistet „rakendamine“. Eelnõu kohaselt
asendatakse paragrahvi 19 pealkirjas sõna „rakendamine“ sõnaga „kaasamine“. Muudatus on
vajalik, et tagada õigusnormi keeleline korrektsus. Terminoloogiat ühtlustatakse kogu
paragrahvi ulatuses.
Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 19 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on täpsustada
terminoloogiat, samuti füüsilise isiku kaasamist Päästeameti poolt. Lõike 1 muudatuse kohaselt
võib Päästeamet kaasata päästetööle ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede
leevendamiseks. Eelnõu kohase muudatusega antakse Päästeametile õigus kaasata vähemalt 18.
33
aastast füüsilist isikut kriisiolukorras ja hädaolukorra ohu korral vajalike toimingute
tegemiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 19 lõike 1 punkti 3. Sõna „rakendamine“ asendatakse
sõnaga „kaasamine“ ning sõna "rakendatavale" sõnaga "kaasatavale". Muudatused on seotud
eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega.
Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 19 lõiget 2. Sõna „rakendatud“ asendatakse sõnaga
„kaasatud“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega.
Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse § 19 lõiget 3. Sõna „rakendada“ asendatakse sõnaga
„kaasata“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega. Lisaks täiendatakse
lõiget 3 lisaks terminoloogilisele muudatusele sõnadega „või kriisiolukorra või hädaolukorra
ohu ajaks“. Muudatus on seotud paragrahvi 19 lõige 1 muudatusega, mille kohaselt saab
Päästeamet õiguse kaasata vähemalt 18. aastast isikut kriisiolukorras vajalike toimingute
tegemiseks. Muudatusega seatakse selged ajalised piirid sellele, kui kauaks võib Päästeamet
isikut kriisiolukorra ajal kaasata.
Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse §-i 34 lõikega 11, mis sätestab piirangud isikute suhtes,
keda on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikus päästjaks. Üldised nõuded, millele peab
vabatahtlik päästja vastama on sätestatud kehtiva seaduse §-is 33 ja §-i 34 lõikes 1.
Muudatusega sätestatakse täiendavad piirangud, millele peab vastama vabatahtlik päästja,
kellele on võimalik kriisirolli määrata. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik määrata kriisiroll
abidemineerijatele ning § 34 lõikes 2 on sätestatud piirangud isikute suhtes, keda on keelatud
võtta abidemineerijaks. Lõikega 11 sätestatakse analoogset piirangud vabatahtlikule päästjale,
kes soovib täita kriisirolli. Abidemineerijatele kehtivad piirangud kriisirolli määramisel on
sisult sarnased lõikes 11 sätestatud piirangutele. Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli
määramine on reguleeritud käesoleva eelnõu § 2 punktis 14, millega muudetakse §-i 421.
Eelnõu § 2 punkti 14 kohaselt võib Päästeamet määrata kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes
on läbinud II astme väljaõppe. Enne kriisiroll määramist viiakse läbi taustakontroll ning
kontrollitakse, et isikul ei oleks riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohta ega ole
nimetatud sõjaaja ametikohale. Sellest tulenevalt tehakse kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks
soovivale isikule taustakontroll pärast II astme väljaõppe läbimist, kuna enne nimetatud
väljaõppe läbimist ei saa vabatahtlikule kriisirolli määrata. Taustakontrolli eesmärk on hinnata
isiku vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ja sobivust kriisiülesannete täitmiseks.
Kriisirolliga vabatahtliku päästja taustakontrolli läbiviimisel lähtutakse samadest põhimõtetest
nagu abidemineerijate puhul. See võimaldab ühtlustada praktikat ning tagada, et isikud, kellele
usaldatakse kriisiolukorras täiendavad ülesanded ja õigused, vastavad neile seatud nõuetele.
Taustakontrolli läbiviimine vähendab riski, et kriisiroll määratakse vabatahtlikule päästjale, kes
võib kriisolukorras oma ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või kahjustada muul
viisil Päästeameti teenistusülesannete täitmist või mainet.
Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse § 34 lõiget 2 punktiga 11. Kehtiva päästeseaduse kohaselt
ei saa vabatahtlikuks päästjaks võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Päästeseaduse § 34 lg
1 p 1 kohaselt on vabatahtlikuks päästjaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud teovõimega
ning § 34 lg 2 sätestab, keda on keelatud võtta abidemineerijaks. Abidemineerijate puhul kehtiv
päästeseadus ei sätesta piirangut, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikuid,
kellel on piiratud teovõime. Muudatuse kohaselt täiendatakse päästeseaduse § 34 lõiget 2
punktiga 11, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud
teovõimega. Muudatusega ühtlustatakse Päästeameti vabatahtlikuks soovijatele kehtestatud
34
nõudeid. Samuti on muudatuse eesmärgiks suurendada õigusselgust vältimaks ebaühtlast
rakenduspraktikat.
Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse §-i 361. Muudatuste kohaselt täiendatakse paragrahvi 361
pealkirja ning paragrahvi 361 lõiget 2 kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.
Kehtiva päästeseaduse §-361 sätestab kriisirolliga abidemineerija regulatsiooni. Kuivõrd
eelnõuga sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsioon, rakendatakse §-s 361
sätestatut edaspidi ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale. Seetõttu muudetakse sätte pealkirja
ja lõiget 2. Kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooni eesmärk on tagada Päästeametile
kriisiolukordadeks vajalik lisatööjõud tagamaks Päästeameti ülesannete täitmine erakorraliste
sündmuste lahendamisel. Kriisi lahendamise juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et
kriisiolukorra ajal ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigi juhtimises. Jätkuvalt on
oluline ülesannete (pädevuste) jäävuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kõik asutused ja
isikud oma rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorra
ajal. Kriisiolukorra ajal ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes,
lähtutakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PSi § 4). Paragrahvis 361
reguleeritakse (eelnõu § 2 punkt 12) lisaks abidemineerija taustakontrollile kriisirolliga
vabatahtliku päästja taustakontroll, mistõttu täiendatakse §-i 361 lõiget 2 lisaks sätte pealkirjale
kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.Taustakontrolli regulatsioon tagab, et
kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud.
Eelnevast tulenevalt täiendatakse päästeseadust kriisirolliga vabatahtliku päästja
regulatsiooniga ning nähakse ette vastavad taustakontrolli tegemise volitused.
Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse §-i 361 lõikega 11. Muudatuse eesmärk on luua üheselt
mõistetav õiguslik alus vabatahtliku päästja andmete kontrollimiseks enne kriisirolli määramist
ning selgelt piiritleda eri asutuste ülesanded menetluses. Nõuded, millele vastavust Politsei- ja
Piirivalveamet kontrollib, on sätestatud eelnõuga kavandatavas § 34 lõikes 11. Politsei- ja
Piirivalveamet kontrollib vabatahtliku vastavust nimetatud nõuetele ning edastab kontrolli
tulemused Päästeametile. Kriisirolli määramise otsustusõigus kuulub Päästeametile, kes teeb
otsuse Politsei- ja Piirivalveameti kontrollitulemusi arvesse võttes.
Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Kriisirolliga abidemineerija
regulatsioon jõustus 2023.aastal päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
raames. Kehtiva seaduse kohaselt reguleerib 7. peatüki 31. jagu üksnes kriisirolliga
abidemineerija kohta sätestatut ning vastava jao pealkiri on „Kriisirolliga abidemineerija“.
Muudatus on taaskord seotud sellega, et kriisirolliga abidemineerijate kõrval hakkavad edaspidi
Päästeameti tegevuses osalema ka kriisirolliga vabatahtlikud päästjad. Seetõttu täiendatakse 7.
peatüki 31. jao pealkirja. Õigusselguse huvides on seega 7. peatüki 31. jao uus pealkiri
„Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja“.
Eelnõu § 2 punktiga 14 muudetakse §-i 421 pealkiri ja lõiget 1. Eelnõu §-ga 421 reguleeritakse
kriisirolli määramist abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale. Kehtiva seaduse § 421
pealkirja kohaselt reguleerib säte kriisirolliga abidemineerijale kriisirolli määramist ning
kriisirolliga abidemineerija pädevust. Paragrahvi pealkiri on praegu „kriisirolliga
abidemineerija“. Kuna eelnõu kohaselt laiendatakse sätte reguleerimisala ka vabatahtlikule
päästjale kriisirolli määramisele, ei vasta kehtiv paragrahvi pealkiri enam täielikult sätte
tegelikule sisule. Seetõttu muudetakse paragrahvi pealkirja selliselt, et see kajastaks nii
abidemineerijale kui ka vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist. Kriisirolli määramise
eesmärk on tagada, et Päästeametil oleks kriisiolukorras või selle ohu korral kasutada piisav
35
hulk valmisolekus ja pädevat personali. Vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat, kellele on
määratud kriisiroll, on võimalik kaasata tegevustesse ka rahuajal, mis võimaldab tal omandada
ja kinnistada praktilisi kogemusi ning hoida oma teadmisi ja oskusi ajakohasena.
Lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib § 42¹ lõige 1 kriisirolli
määramist abidemineerijale. Muudatusega antakse Päästeametile võimalus määrata kriisiroll
lisaks abidemineerijale ka II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale, kes on andnud
nõusoleku toetada Päästeametit kriisiolukorras või selle ohu korral. Muudatuse eesmärk on
võimaldada kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt ja laiemalt kaasata väljaõppega
vabatahtlikke ning seeläbi suurendada Päästeameti valmisolekut ja võimekust kriisiolukordade
lahendamisel. Kriisirolli määramisega loob Päästeamet endale täiendava ja eelnevalt
ettevalmistatud personalivaru, keda saab vajaduse korral kriisiolukorras või selle ohu korral
kiiresti ja sihipäraselt rakendada.
Kriisirolli määramine vabatahtlikule eeldab võimet tegutseda iseseisvalt, vastutustundlikult ja
ohutult pingelises ning kiiresti muutuvas olukorras. Seetõttu saab kriisirolli määrata üksnes II
astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule, kuna see väljaõpe annab selleks vajalikud teadmised ja
oskused, sealhulgas riskide hindamise, ohutuse juhtimise ning keerukates olukordades
kaalutletud otsuste tegemise võime. Vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramise eelduseks on
tema nõusolek, asjakohane väljaõpe ning taustakontroll. Taustakontrolli eesmärk on välistada
kriisirolliks mittesobivad isikud ning tagada, et kriisiolukorras või selle ohu korral kaasatavad
vabatahtlikud on usaldusväärsed ja reaalselt rakendatavad ega ole hõivatud riigikaitselise
töökohustusega või sõjaväelise ametikohaga. Muudatus on kooskõlas § 42¹ eesmärgiga ning
suurendab Päästeameti tegevusvõimekust kriisiolukordades.
Eelnõu § 2 punktiga 15 jäetakse §-i 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“. Muudatus on seotud
eelnõu § 2 punktis 16 toodud muudatusega. Eelnõu § 2 punktiga 16 täiendatakse §-i 421
lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevust ning
luua õiguslik alus kriisirolliga vabatahtliku päästja osalemiseks nii elanikkonnakaitses kui ka
päästetöödel. Seegi muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt
kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ning suurendada Päästeameti võimekust
kriisiolukordade lahendamisel. Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku
päästja kaasamine Päästeameti tegevusse kriisiolukordade lahendamisele otsustab valdkonna
eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Kriisirolliga
abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse on
selgitatud eelnõu § 2 punktis 19.
Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja võib Päästeameti tegevuses
osaleda kriisiolukorra või selle ohu möödumise järgselt. Väljaspool kriisiolukorda või selle
ohtu saab abidemineerija või vabatahtlik päästja osaleda Päästeameti tegevuses samadel alustel
kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita vabatahtlik päästja. Seetõttu ei piirata kriisirolli
määramisega nõustunud abidemineerija või vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti
tegevusse kriisiolukorra või selle ohuga, mistõttu jäetakse §-i 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“
ning §-i 421 lõikesse 21 vastavat piirangut ei sätestata.
Eelnõu § 2 punktiga 17 muudetakse §-i 421 lõiget 4. Muudatuste kohaselt ei saa kriisirolli
määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on riigikaitselise töökohustusega
ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui
abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.
36
Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev
töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku
korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on
tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise
jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega
ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha
määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse
riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise
töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.
See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele abidemineerijatele või
Päästeameti vabatahtlikele ei saa Päästeamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et
tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste
puutumatus. Nõnda saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei
lähe tema teenistuja või töötaja täitma Päästeametisse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid
täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.
Eelnõu § 2 punktiga 18 muudetakse 421 lõiget 5. Muudatuse kohaselt on Päästeametil õigus
enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist saada töötamise
registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning
kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
Päästeametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Päästeametil on enne
abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise
registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet abidemineerija või vabatahtliku päästja
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta.
Selliselt antakse Päästeametile õigus kontrollida, ega abidemineerija või vabatahtlik päästja,
kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohale või sõjaaja ametikohale.
Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri
kaudu. Pärast kriisirolli määramist esitab Päästeamet omakorda teabe isikule kriisirolli
määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist
sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Eelnõu § 2 punktiga 19 muudetakse §-i 422. Eelnõu §-ga 422 reguleeritakse kriisirolliga
abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse.
Kriisirolliga abidemineerija kaasamist päästeameti tegevusse reguleerib kehtiva seaduse § 422.
Juba praegu nähakse ette, et Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada kriisirolliga
abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks §-s 422 lõigetes 1 ja 2
sätestatud juhtudel.
Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja
kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsuse otsusega ning jäetakse sättest välja viited
§-s 424 lõigetele 1 ja 2. Ühtlasi sätestatakse lõikes 1, et ettepaneku kriisirolliga abidemineerija
ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsusele
37
valdkonna eest vastutav minister. Kehtivas seaduses on nimetatud põhimõte sätestatud § 422
lõikes 2.
Kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriiside
lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi
tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga
vabatahtlik päästja oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga
abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna
eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga abidemineerijal või kriisirolliga vabatahtlikul
päästjal tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada
avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse
kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse
toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga
demineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oleks hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi
Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.
Kriisirolliga demineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saab kriiside lahendamisse
kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Päästeameti enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite
kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.
Lõike 2 muudatuse kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis
kestab, siis on esialgu võimalik kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke
päästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga
abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriisi lahendamisse on
endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga
abipolitseiniku kaasamist kuni 30 päeva võrra. Ka kehtiva seaduse § 422 lõike 3 kohaselt vaatab
Vabariigi Valitsus pärast § 422 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel otsuse üle. Kui
kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiolukorra ajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi
Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni
30 päeva võrra. Seega ei ole tegemist sisuliselt uue regulatsiooniga, küll aga lisatakse sättesse
kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise võimalus. Kehtiva õiguse kohaselt saab kaasata
vaid kriisirolliga abidemineerijaid.
Lõike 3 muudatuse kohaselttuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille
täitmisse kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid on vaja kaasata,
kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja
vajaduse korral muud andmed. Lõike 3 eesmärk on tagada kriisirolliga abidemineerijate ja
kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse
korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil,
millises ulatuses ning kui pikaks ajaks kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga
vabatahtlikke päästjaid kaasatakse. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub korralduses
märgitavate andmete juurde ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või
kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda
kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga päästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine
toimub üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 20 muudetakse §-i 423. Eelnõu §-ga 423 reguleeritakse kriisirolliga
abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused.
Kehtiva seaduse kohaselt on kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus ja töö- või
teenistussuhte erisus reguleeritud kehtiva seaduse §-s 423 ja 424. Kehtiv seadus ei reguleeri
38
kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatuste kohaselt
reguleeritakse staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused ühes sättes ning täiendatakse sätet
selliselt, et staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused kohalduvad ka kriisirolliga vabatahtlikule
päästjale.
Lõike 1 muudatuste kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga abidemineerija ja
kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjaliseks
kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja
ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga
vabatahtliku päästjat sõjaaja ametikohale nimetada.
Ka kehtivas seaduses nähakse ette sarnane erisus. Kehtiva seaduse § 423 lõike 2 kohaselt ei
arvata kriisirolliga abidemineerijat Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui
see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
Oluline on, et kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saaks välja
õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid kriisi lahendamisse kaasata. Kui kriisi
lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga vabatahtlikke abidemineerijaid ja
kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi
lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Abidemineerijatele ja
vabatahtlikele päästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest
vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et
üldjuhul kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid sõjaaja
ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab
keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga abidemineerijate ja vabatahtlike
päästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli märge on näha ka
kaitseväekohustuslaste registris.
Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetamine sõjaaja
ametikohale on lubatud, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuse
juhid selle omavahel kokku lepivad. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks
vältimatu vajaduse korral siiski kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja
sõjalise riigikaitse tagamiseks nimetada sõjaaja ametikohale.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule
päästjale, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete
täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või
teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub abidemineerijana või
vabatahtliku päästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama.
Ka kehtivas seaduses nähakse ette kriisirolliga abidemineerijale õigus keelduda töö tegemisest
või teenistusülesannete täitmisest kui ta kaasatakse kriisiajal demineerimistööle (PäästeS § 424
lõiked 1 ja 2). Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest on antud ajaks,
mil ametnik või töötaja teeb kriisirolliga abidemineerijana demineerimistööd. Muudatuste
kohaselt sätestatakse ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale õigus keelduda töö või
teenistusülesannete täitmisest.
TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt
töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
39
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Lõike 1 muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga
vabatahtliku päästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi
lahendamise tõttu, selle kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori
töötajate kohta.
ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi
korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega. Ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
Lõike 4 muudatusega sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst
keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale.
Kehtiva seaduse § 424 lõike 3 kohaselt esitab kriisirolliga abidemineerija tööandjale tööst
keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. Pärast seda, kui Vabariigi
Valitsus on teinud otsuse kriisirolliga abidemineerijate või kriisirolliga vabatahtlike päästjate
kaasamiseks, annab Päästeamet asjaomastele abidemineerijatele või vabatahtlikele päästjatele
sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks Päästeametit abistama arvestades eelnõu §-s
422 sätestatut.
Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule
päästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Ka kehtiva seaduse § 424 lõike 4
kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal demineerimistööl, maksta
hüvitist.
Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga abidemineerija või
kriisirolliga vabatahtlik päästja või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik
on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui
kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse kriisi lahendamisse
ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle
töötasu.
Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga abidemineerijate või
kriisirolliga vabatahtlike päästjate valmisolekut ja osalust Päästeameti abistamisel erinevate
kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga
vabatahtlik päästja kutsutakse kriisiolukorra ajal Päästeametit abistama ning hüvitise maksmise
eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiolukorra ajal
Päästeameti tegevuses, maksab hüvitist Päästeamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse
hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.
Lõikega 6 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja
hüvitise ulatus, selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud
küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi.
40
Lõikes 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui abidemineerija
või vabatahtlik päästja, kellele on Päästeamet määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest
alalise tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Ka kehtiva seaduse § 424 näeb
tööandjale ette õiguse nõuda kahju hüvitamist, kui kriisirolliga abidemineerija keeldub tööandja
juures tööst, et ta saaks osaleda kriisiajal Päästeameti tegevuses.
Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses
sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga abidemineerijana või kriisirolliga vabatahtliku päästjana
kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga
vabatahtlik päästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö
tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud
kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju
tekkimise seost peab tõendama tööandja.
Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on
tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt
tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtliku
päästja ja abidemineerija kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on
põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku
koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks
ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine
Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas
muutuda vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja
ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks,
kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust
tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja
huvide ja avaliku huvi vahel.
Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu
ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et
kriisrolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine toimub avalikes
huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise
kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on
vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust.
Arvestades, et varalise kahju suurus võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab
hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise
eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine,
vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest
avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.
Eelnõu § 2 punktiga 21 tunnistatakse § 424 kehtetuks. Kehtiv säte reguleerib kriisirolliga
abidemineerija töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 20,
millega muudetakse §-i 423.
Eelnõu § 2 punktiga 22 täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-iga 431. Muudatusega reguleeritakse
kriisirolliga vabatahtliku demineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja vabastamine
kriisirollist. Tegemist on uue sättega, mida varem abidemineerijatele kriisirolli regulatsiooni
loomisel ei ole päästeseadusest sätestatud, mistõttu täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-iga 431.
41
Lõikes 1 sätestatakse, et vabatahtliku abidemineerija või vabatahtliku päästja võib kriisirollist
vabastada Päästeameti otsusega.
Punkti 1 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui
abidemineerija või vabatahtlik päästja esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli
võtmine abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale on võimalus, mitte kohustus, siis on tal
igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.
Punkti 2 kohaseltvabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui kriisirolli
võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse §
422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral päästeameti tegevuses
Kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja on andnud vabatahtliku lubaduse
toetada Päästeameti kriisiolukorras. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda Päästeameti
tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud
juhtudel. Kui kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja mõjuva põhjuseta sellisel
kaasamisel ei osale, vähendab see Päästeameti kriisiüksuse võimekust talle pandud ülesandeid
täita. Seetõttu nähakse ette alus, mille esinemise korral on Päästeametil õigus vabastada
abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla
terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või
muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud.
Punkti 3 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui ta asub
sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema
olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib
riigikaitseline töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 431 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik
selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning
tagada, et isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.
Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on
õigus abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta.
Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete
alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib abidemineerija või vabatahtlik päästja jätkata
talle käesoleva seaduse §-s 32 või §- 321 sätestatud ülesannete täitmist.
Abidemineerija või vabatahtlik päästja saab taotleda kriisirolli saamist uuesti, kui ta
vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta
ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse
sõjaaja ametikohalt. Isik peab selleks esitama uuesti Päästeametile vastava avalduse.
Päästeametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste
registri kaudu, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja
ametikohal.
Lõike 2 kohaselt võib Päästeameti otsusega vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja
kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust.
Lõikega 2 sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Päästeameti otsusega
vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud
alustest ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid võimalusega
hinnata konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata
42
jätmine ei pruugi alati olla tingitud abidemineerija või vabatahtlik päästja tahtlikust või
hooletust käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Päästeamet ei ole objektiivsetel
põhjustel suutnud abidemineerijale või vabatahtlik päästjale ettenähtud täiendõpet pakkuda või
on koolituste toimumine edasi lükkunud. Samuti võib abidemineerijal või vabatahtlik päästjal
esineda mõjuvaid põhjusi, nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud
kohustused või muud vältimatud takistused, mis on ajutiselt takistanud koolitusel osalemist.
Lõike 3 kohaselton Päästeametil õigust saada enne abidemineerija või vabatahtliku päästja
kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte
eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning
oleks õiguspärane ja põhjendatud.
Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et abidemineerija või vabatahtlik
päästja asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et
tema olemasolevale töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Päästeametil
see teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik
võimaldada andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.
Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis
sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab
omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik
ega lubatav olla kriisirolliga abidemineerija või vabatahtlik päästja. Säte toetab erinevate
riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus
isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et
kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse
olemasolul.
Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – abidemineerija või vabatahtliku
päästja kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on
otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et
Päästeameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole
üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks.
Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Päästeametil on tekkinud kahtlus või muu
objektiivne alus arvata, et abidemineerija või vabatahtlik päästja on asunud sõjaaja ametikohale,
töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või
töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda
teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute
eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga abidemineerijate või
vabatahtlike päästja üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist
vabastamise otsuse tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on
eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.
Lõige 4 sätestab, et kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud
tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse, töövahendid ja
varustuse. Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see,
et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud ning kriisirolli täitmiseks väljastatud
tööriietuse, töövahendid ja varustus tuleb Päästeametile tagastada.
43
Eelnõu § 2 punktiga 23 muudetakse ja sõnastatakse ümber seaduse 71. peatükk, milles
reguleeritakse vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Ühtlasi on muudatus on seotud
vabatahtlike regulatsiooni ühtlustamisega päästeseaduses.
Paragrahvis 432 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtliku mõiste, täpsustatakse vabatahtliku
osalemise sisu Häirekeskuse tegevuses ning reguleeritakse vabatahtlike kaasamist
hädaabiteadete menetlemisse.
Lõikes 1 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtliku mõiste, mille kohaselt on Häirekeskuse
vabatahtlik isik, kes osaleb Häirekeskuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel seaduses sätestatud
alustel ja korras.
Lõikes 2 reguleeritakse vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Ka kehtiva õiguse
kohaselt võivad vabatahtlikud osaleda Häirekeskuse tegevuses. Muudatusega täpsustatakse, et
osalemine Häirekeskuse tegevuses tähendab: 1) Häirekeskuse tegevuse toetamist; 2) ülesannete
täitmist vastavalt vabatahtlikule määratud rollile ja 3) tegutsemist pädevuse ja väljaõppe piires.
Muudatusega ei kaasne Häirekeskuse vabatahtlike pädevuse laienemist.
Lõikes 3 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlike osalemist hädaabiteadete menetlemisel.
Eelnõuga sätestatakse erand, mille kohaselt võib hädaabiteadete menetlemisel osaleda üksnes
Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on määratud kriisiroll ja kes on kaasatud kriisiolukorra ajal
kriisi lahendamisse. Kriisirolli määramist Häirekeskuse vabatahtlikele ja kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlike kaasamist reguleeritakse eelnõu §-s 4310 ja §-s 4313. Häirekeskuse
vabatahtlike kaasamine võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisse tõlgina on võimalik ka
kehtiva seaduse kohaselt.
Paragrahvis 433 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtlikule esitatavad nõuded, mille kohaselt
võib Häirekeskuse vabatahtlikuks võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti
Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab avalikku teenistusse võtmise
nõuetele. Kehtiva seaduse kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda avaliku teenistuse
seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Nõuded
avalikku teenistusse võtmiseks on sätestatud avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 14.
Miinimumnõuded avalikku teenistusse võtmiseks on sätestatud § 14 lõikes 1, milleks on
keskharidus, täieliku teovõime, Eesti Vabariigi kodakondsuse ja õigusaktides sätestatud
ulatuses eesti keele valdamise nõue. Isikud, keda ei ole lubatud avalikku teenistusse võtta, on
sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 15.
Häirekeskus on päästeasutus. Päästeteenistuse (PäästeTS) seaduse § 2 lõike 3 kohaselt on
päästeteenistus avaliku teenistuse eriliik. PäästeTS § 7 lg 1 sätestab, et päästeametnikuna võib
teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes
valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Keeleseaduse § 23 lõige 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Ametniku, töötaja
ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“, mille kohaselt peab
ametnikel ja päästeametnikel olema C1-tasemel keeleoskus (§ 9 punktid 1 ja 17).
Päästeametnikud, kes on rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal peavad oskama eesti
keelt vähemalt B2-tasemel. Häirekskuse teenistuses ei ole päästeametnikke, kes on
rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal.
Kuna Häirekeskus on päästeasutus ning Häirekeskuse vabatahtlikud osalevad päästeasutuse
töös, siis peavad Häirekeskuse vabatahtlikud ja vabatahtlikuks soovijad vastama juba praegu
eelnõu §-s 433 nimetatud nõuetele. Muudatusega ei sätestata täiendavaid nõudeid vaid
täpsustakse selguse huvides Häirekeskuse vabatahtlikele esitatavaid nõuded.
44
Paragrahvis 434 sätestatakse, keda on keelatud võtta Häirekeskuse vabatahtlikuks. Kehtiva
seaduse § 34 lõige 1 ja lõige 2 nimetavad isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikus päästjaks
või abidemineerijaks. Häirekeskuse vabatahtlike osas vastav regulatsioon kehtivas õiguses
puudub. Seega sätestatakse õigusselguse huvides eelnõus Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmist
välistavad asjaolud.
Punktide 1 ja 4 kohaselt ei või Häirekeskuse vabatahtlik olla piiratud teovõimega ning peab
vastama avaliku teenistuse seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele. Ka kehtiva õiguse kohaselt
võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku
teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Isikud, keda ei ole lubatud avalikku
teenistusse võtta, on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 15. Muudatus ei ole sisuliselt uus.
Punktide 2 ja 3 kohaselt ei või Häirekeskuse vabatahtlikuks võtta isikut, keda on karistatud
tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest
või kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Häirekeskuse vabatahtlikke on
võimalik kaasata abi- ja infoteadete menetlemisse, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisse,
võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisse, PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande
täitmisse ning muudesse Häirekeskusele õigusaktidega pandud ülesannete (näiteks personali-
ja kommunikatsioonitegevused), eelnõuga lisandub kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikele
õigus menetleda kriisiajal hädaabiteateid. Seetõttu on oluline, et vabatahtlik, kes Häirekeskuse
tegevuses osaleb oleks usaldusväärne. Ka kehtiva PäästeS § 34 lõige 2 punktide 1 ja 3 kohaselt
ei või abidemineerijaks võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme
kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest või kes on kriminaalmenetluses
kahtlustatav või süüdistatav. Tegemist ei ole päästeseaduse vaates uudse regulatsiooniga.
Punkti 3 muudatus võib riivata põhiseaduse § 22 lõikes 1 sätestatud süütuse presumptsiooni,
mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on oma olemuselt eelkõige menetluslik
põhiõigus, mille eesmärk on tagada õiglane kriminaalmenetlus ja vältida isiku süü eeldamist
enne selle tõendamist. Käesoleval juhul ei ole piirangu eesmärgiks ega tagajärjeks isiku
käsitamine süüdlasena. Häirekeskuse vabatahtlikuks soovija saab pärast nimetatud aluste ära
langemist taotleda uuesti Häirekeskuse vabatahtlikuks saamist esitades Häirekeskusele vastava
avalduse.
Paragrahvis 435 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmist. Kehtiv seadus ei
reguleeri vabatahtliku staatuse omistamist. Sätte puhul on ühetaolisuse eesmärgist tulenevalt
lähtutud kehtiva seaduse § 36 regulatsioonist.
Lõike 1 kohasel otsustab vabatahtlikuks võtmise Häirekeskus. Muudatus ei ole sisuliselt uus.
Lõikes 2 sätestatakse vabatahtlikuks soovija poolt Häirekeskusele edastatavad isikuandmed.
Muudatus on vajalik kuna kehtivast regulatsioonist ei selgu kas ja milliseid andmeid peaks
Häirekeskuse vabatahtlik ise esitama. Vabatahtlikuks soovija edastab Häirekeskusele
üldandmed, isikut tõendava dokumendi andmed, haridust tõendavad andmed ning vajadusel
eesti keele oskust tõendavad andmed. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg),
sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja
emakeel. Kontaktandmete all peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi, telefoninumbrit ja e-
posti aadressi. Vabatahtlikuks soovija edastab Häirekeskusele isikuankeedi, mille vorm on
leitav Häirekeskuse kodulehelt, isikut tõendava dokumendi andmete esitamine võimaldab
Häirekeskusel kontrollida kodakondsusnõuet. Haridust tõendava dokumendi ja vajadusel eesti
keele oskust tõendava dokumendi andmete esitamine on vajalik kuna Häirekeskus vastavaid
andmeid asjakohastest riigi andmekogudest ei päri. Seetõttu peab vabatahtlikuks soovija
esitama nimetatud andmed ise kuniks valmib digitaalne liitumiskeskkond.
45
Lõigete 3 kuni 5 muudatuste eesmärk on samuti seotud vabatahtlike regulatsiooni
ühtlustamisega ning õigusselguse loomisega. Juba eelnevalt viidatud PäästeS § 36 reguleerib
Päästeameti vabatahtlikuks võtmist. Kehtivas päästeseaduses on Häirekeskuse tegevuses
osaleva vabatahtliku nõuete kontroll sätestatud §-s 432. Lõike 3 kohaselt kontrollitakse enne
vabatahtlikuks võtmist Häirekeskuse vabatahtlikuks saada soovija vastavust Häirekeskuse
vabatahtlikule esitatavatele nõuetele. Häirekeskusel on võimalik lõikes 2 nimetatud andmete
põhjal teha esmane kontroll ning alles seejärel on võimalik täiendav kontroll Politsei- ja
Piirivalveameti poolt. Lõigete 3 kuni 5 muudatuste tulemusel luuakse koostoimes eelnõu §-ga
437 selgus selles osas, milliseid andmeid kontrollib Häirekeskus ning milliseid kontrollib
Politsei- ja Piirivalveamet.
Paragrahvis 436 sätestatakse vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud
andmete säilitamise tähtaeg. Nõuetele vastavuse kontrollimiseks töötleb Häirekeskus eelnõu §
435 lõikes 2 nimetatud andmeid. Muudatuste kohaselt säilitatakse Häirekeskuse vabatahtliku
nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid viis aastat vabatahtliku staatuse
lõppemisest arvates. Kehtiv seadus sätestab, et Häirekeskuse vabatahtliku tasutakontrolli puhul
säilitatakse taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise
lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse
korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni (PäästeS § 432 lg 6). Häirekeskuse vabatahtliku
nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaega kehtiv seadus ette ei
näe. Viie aastane säilitustähtaeg on seotud taustakontrolli andmete säilitustähtajaga.
Muudatusega ei sätestata pikemat säilitustähtaega võrreldes kehtiva PäästeS § 432 lõikega 6.
Paragrahviga 437 reguleeritaksetaustakontrolli läbiviimist. Tegemist ei ole uue regulatsiooni
kehtestamisega. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontrolli reguleerib juba
kehtiva seaduse § 432. Seega ei ole muudatus sisuliselt uus. Eelnõuga täpsustatakse, milliseid
andmeid kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet (lõige 1), kehtiva seaduse § 432 lõikes 4 ja lõikes
6 sätestatud on reguleeritud eelnõu § 435 lõikes 4 ja lõikes 5.
Paragrahviga 438 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku töökorraldust ja väljaõpet.
Muudatus on seotud § 2 lõige 42 kehtetuks tunnistamisega samuti vabatahtlike regulatsiooni
ühtlustamisega päästeseaduses. Muudatused ei ole oma olemuselt uued, kuivõrd Häirekeskuse
vabatahtlike üle peab praegu arvestust ja nende töökorralduse kehtestab samuti Häirekeskus.
Paragrahviga 439 reguleeritakse Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalseid
tagatisi ja vabatahtlikule hüvitatavaid kulusid. Muudatused ei ole oma olemuselt uued,
Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike sotsiaalsed tagatised on reguleeritud juba
kehtivas seaduses. Lõikega 3 täpsustatakse seda, et hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise
suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Häirekeskus.
Eelnõu paragrahviga 4310 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli
määramist.
Lõike 1 kohaselt võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on andnud
nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu korral.
Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike puhul on tegemist spetsiifilise väljaõppega
vabatahtlikega, kelle kaasamine kriisiolukorras või selle ohu korral, arvestades nende oskusi ja
pädevusi, on Häirekeskuse teenuste tagamiseks kriisiolukorras või selle ohu korral esmavajalik.
Kriisirolli saab määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on avaldanud soovi ja andnud
nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu korral.
Muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe
saanud vabatahtlikke ning suurendada Häirekeskuse võimekust kriisi lahendamisel. Kriisi
46
lahendamise puhul on oluline, et Häirekeskusel on võimalik kiiresti kaasata täiendavat
väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus ja olemasolev koosseis ei
ole piisavad. Kriisirolli regulatsioon loob Häirekeskuse vabatahtliku ja riigi vahel selge
õigusliku seose, mis võimaldab Häirekeskuse vabatahtlikku kaasata kriisiolukorras või selle
ohu korral konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada rolli.
Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku pädevust. Kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtliku pädevuses on toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu
korral osaledes Häirekeskuse tegevuses vastavalt PäästeS-i § 432 lõikele 3 ja § 5 lõikele 11.
Kriisirolli määramisega kaasneb Häirekeskuse vabatahtlike õiguste ja volituste suurenemine
võrreldes Häirekeskuse vabatahtlikega, kellele ei ole kriisirolli määratud. Õiguste ja volituste
suurenemine on seotud sellega, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikel on kriisiolukorras või
selle ohu korral õigus menetleda hädaabiteateid. Kriisirolli võtmine tähendab Häirekeskuse
vabatahtlikule eeskätt lisakohustust olla valmis kriisiolukorras või selle ohu korral Häirekeksust
toetama ja täitma talle määratud ülesandeid.
Lõike 3 muudatuste kohaselt on Häirekeskusel enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli
määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku
nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
Häirekeskusel ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Häirekeskusel on enne Häirekeskuse
vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste
registrist teavet Häirekeskuse vabatahtliku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Häirekeskusele õigus kontrollida,
ega Häirekeskuse vabatahtlik, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale.
Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri
kaudu. Pärast kriisirolli määramist esitab Häirekeskus omakorda teabe isikule kriisirolli
määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist
sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on
nimetatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaväelise auastmega sõjaaja
ametikohale, välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt
vabastatakse.
Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev
töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku
korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on
tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise
jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega
ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha
määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse
riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise
töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.
See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele Häirekeskuse vabatahtlikele ei saa
Häirekeskus kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste
47
tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab
riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või
töötaja täitma Häirekeskusesse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi
ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.
Eelnõu paragrahviga 4311 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse
ja töö- või teenistussuhte erisused.
Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetada
vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuse juhid või nende
volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et
üldjuhul ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline
on, et Häirekeskuse vabatahtlikke saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid
kriisi lahendamisse kaasata. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi
lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Häirekeskuse
vabatahtlikele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest vabastatud reserv
kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlikke sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka
olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse
kaasata. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.
Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetamine sõjaaja ametikohale on lubatud, kui see on
vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning selleks on asutuse juhtide kokkulepe.
Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral siiski
vajalike teadmiste ja oskustega isiku ehk kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku julgeoleku
tagamise eesmärgil nimetada sõjaaja ametikohale (näiteks piloodi oskustega isik vms).
Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kellele on määratud
kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse
kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse
ajaks, kui ametnik või töötaja asub Häirekeskuse vabatahtlikuna vastavalt oma kriisirollile kriisi
lahendama.
TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt
töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku õigus keelduda
töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise tõttu, selle kehtestamine on
vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi
korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega. Ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
48
Lõikega 4 nähakse ette, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keedumise ja
ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui
Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamiseks, annab
Häirekeskus vastavatele Häirekeskuse vabatahtlikele sellest teada ja kutsub nad kriisi
lahendamiseks Häirekeskust abistama arvestades eelnõu §-s 4313 sätestatut.
Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises
maksta hüvitist.
Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku
või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse
ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga Häirekeskuse
vabatahtlik kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub,
ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu.
Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike
valmisolekut ja osalust Häirekeskuse abistamisel erinevate kriiside ajal. Hüvitist makstakse
üksnes juhul, kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kutsutakse kriisi ajal Häirekeskust
abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku
osalemisega kriisi ajal Häirekeskuse tegevuses, maksab hüvitist Häirekeskus. Hüvitise
arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane
keskmine brutokuupalk.
Lõige 6 sätestab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja
väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on
volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja
praktiliste vajaduste järgi.
Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist , kui
Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on Häirekeskus määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest
alalise tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist
nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikuna kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse
otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju
hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst
keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja.
Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on
tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt
tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga HäK
vabatahtliku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud,
et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise
ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike
rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud
keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele
palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise
brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada
tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise
kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.
49
Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu
ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et
Häirekeskuse vabatahtliku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on
põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku
koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi
põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varalise kahju
suurus võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema
piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale
kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku
negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande
tõttu.
Eelnõu paragrahviga 4312 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku
väljaõpet.
Sätte kohaselt peab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik läbima Häirekeskuse kehtestatud
väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 4310 lõikes 2
sätestatud ülesannete täitmiseks. Väljaõppe läbimine on vajalik, et kriisirolliga Häirekeskuse
vabatahtlikul oleks olemas vajalik kompetents. Eelnõuga nähakse ette, et kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlikke on võimalik kriisiajal kaasata hädaabiteadete menetlemisse, siis on
oluline, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud läbiksid Häirekeskuse kehtestatud
väljaõppe.
Eelnõu paragrahviga 4313 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku
kaasamist Häirekeskuse tegevusse.
Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni
30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga Häirekekskuse vabatahtlike kutsumine kriiside
lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi
tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik oma tavapärast
tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamise Vabariigi
Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul
tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada
avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse
kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse
toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlik oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand
tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.
Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui
on selge, et Häirekeskusel enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole
võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.
Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlikud kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.
Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama
Häirekeskus. Häirekeskus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise kriisiga, mille
vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava
väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.
Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja
lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis
50
on esialgu võimalik kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata kriisi lahendamisse kuni
30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse
on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamist kuni 30 päeva võrra.
Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, saab esialgu
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui
saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse
uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra, ja kui 30 päeva
pärast on vaja uuesti pikendada, siis on Vabariigi Valitsusel see õigus olemas.
Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua
tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või
asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kriisi lahendamisse
üldjuhul 30 päevaks.
Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse
kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute
arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.
Eesmärk on tagada kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise selgus. Sätte kohaselt
peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt
mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga Häirekeskuse
vabatahtlikke kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlike tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete
ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga
Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra
või sellest tuleneva vajadusega.
Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme
proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike
ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ning on kooskõlas
kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik
selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud tegutsevad.
Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse
arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks
vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab
tagada, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.
Eelnõu paragrahviga 4314 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist
kriisirollist.
Lõikega 1 nähakse ette, et Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik
kriisirollist.
Punkti 1 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui Häirekeskuse
vabatahtlik esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on Häirekeskuse
vabatahtlikele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.
Punkti 2 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui kriisirolli võtnud
Häirekeskuse vabatahtlik ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse 4313 lõikes 1 nimetatud
juhul kaasamise korral Häirekeskuse tegevuses. Kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik on
andnud vabatahtliku lubaduse toetada Häirekeskust kriisiajal. Kriisiroll eeldab valmisolekut
osaleda Häirekeskuse tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 4313
51
lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik mõjuva põhjuseta
sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Häirekeskuse võimekust talle pandud ülesandeid
täita. Seetõttu on § 4314 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral Häirekeskuse otsusega
vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla
terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või
muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole
piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.
Punkti 3 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta asub sõjaaja
ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale
ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
Kui Häirekeskuse vabatahtlik asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib riigikaitseline
töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 4312 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik selleks, et vältida
vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei
pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.
Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel
on õigus Häirekeskuse vabatahtlik riisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus
tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel.
Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib Häirekeskuse vabatahtlik jätkata Häirekeskuse
vabatahtlikuna ning täita ülesandeid, mis ei ole seotud kriisirolliga.
Häirekeskuse vabatahtlik saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab
selleks esitama uuesti Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel on omakorda õigus
kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal.
Lõikega 3 täpsustatakse Häirekeskuse õigust saada enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist
vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on
tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks
õiguspärane ja põhjendatud.
Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et Häirekeskuse vabatahtlik asub
sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et tema
olemasolevale töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Häirekeskusel see
teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada
andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.
Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis talle
määratud ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab
omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud Kaitseväe sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole
tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik. Säte toetab erinevate
riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus
isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et
kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse
olemasolul.
Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – Häirekeskuse vabatahtliku
kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse
tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et
52
Häirekeskuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei
ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks. Andmete
pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Häirekeskusel on tekkinud kahtlus või muu
objektiivne alus arvata, et Häirekeskuse vabatahtlik on asunud sõjaaja ametikohale, töötab
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või
töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda
teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute
eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike
üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse
tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja
proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.
Lõikega 4 täpsustatakse, et kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlikul on kohustus
tagastada Häirekeskusele esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. Kui
Häirekeskuse vabatahtlik on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad
kohustused on lõppenud. Kui Häirekeskuse vabatahtlikule on Häirekeskuse poolt väljastatud
kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks ülesandeks ning nende
enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud.
Eelnõu paragrahviga 4315 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist
vabatahtliku staatusest.
Lõike 1 kohaseltvabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik Häirekeskuse otsusega vabatahtliku
staatusest kui ta esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse (lõike 1 punkt 1)
või kui ilmneb asjaolu, mille kohaselt ei vasta juba vabatahtlikuks nimetatu enam Häirekeskuse
vabatahtlikuks võtmise nõuetele (lõike 1 punkt 2). Vabatahtlikuna Häiretegevuses osalemine
põhineb isiku vabal tahtel, seega võib ta igal ajal loobuda vabatahtliku rollist. Isiku avaldust
vabatahtliku staatuse vabastamise alusena seadus ei sätesta. Kehtiva seaduse kohaselt
vabastatakse Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik vabatahtliku staatusest, kui ilmneb
asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise
nõuetele. Muudatustega ei sätestata uusi vabatahtliku staatusest vabastamise aluseid.
Lõike 2 kohaselton vabatahtliku staatusest vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik kohustatud
esimesel võimalusel tagastama Häirekeskusele talle Häirekeskuse tegevuse toetamiseks
väljastatud vara. Kehtiv seadus vastavat kohusust ei sätesta. Muudatuse põhjused on sisuliselt
samad, mis eelnõu § 4314 lõike 4 selgitustes.
Eelnõu§-iga 3 muudetakse PäästeTS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PäästeTS-i §-i 72 lõiget 10 nii, et taustakontrolli
regulatsioon laieneb ka endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks
kandideerijale. Päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks töötleb isikuandmeid PPA. Kuna
teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks
päästeteenistujaks, peab see isik vastama päästeteenistujale kehtestatud nõuetele, sealhulgas
peab ta olema laitmatu taustaga. Seega tuleb reservi kandideerija taustakontroll teha enne ta
reservi liikmeks nimetamist.
Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga, milles sätestatakse reservi
kaasamine ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.
PäästeTS-i 41. peatüki 1. jao § 221 kohaselt on teenistujate reservi liige isik, kes on andnud.
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Päästeametit
53
hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning kes on nimetatud
PäästeTS § 225 alusel reservi liikmeks.
Kriisi lahendamisel päästeasutuse ülesandeid täitvad teenistujate reservi liikmed nimetatakse
päästeteenistujateks. Päästeasutuse teenistujate reservis olevad isikud täidavad eelkõige
evakuatsiooni ja varjumise ning päästetöödega seotud ülesandeid. Samuti tuleb tagada
hädaabiteenuse (112) ja riigi- ja kriisiinfo (1247) teenus. Võimalik, et vastavalt pädevusele on
võimalik kaasata reservi liikmeid ka demineerimistöödele või muudele päästeasutuse poolt
määratud tegevustesse.
Paragrahvis 222 sätestatakse isikuandmete töötlemine reservi töö korraldamisel.
Eelnõu kohaselt on asutusel õigus töödelda teenistujate reservis oleva isiku andmeid, et
korraldada tema teenistust. Samad õigused on asutustel ka isikute teenistuse korraldamisel.
Reservi kandideeriva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab esitatavatele nõuetele.
Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja karistatuse kohta ning muud
vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust teenistusse võtmisel ja
teenistusülesannete määramisel.
Oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud
vajalikud oskused ja väljaõpe ning ta vastaks teenistujale esitatavatele kutsesobivuse sh
tervisele esitatavatele nõuetele. Lisaks tehakse teenistujate reservi liikmeks asuda soovija osas
taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse PPVS peatükis 23 ja PäästeTS § 72 sätestatud korras.
PPVS-i 41. peatüki 2. jaos reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks nimetamist, liikmete
üle arvestuse pidamist, õpet ja välisriiki lähetamist.
Paragrahvis § 223 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi
liikmeks kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab
teenistujate reservi kandideerija nõusoleku kriiside lahendamisel osaleda päästeteenistujana.
Reservi kandideerimisel kasutatakse kehtivat päästeteenistujaks kandideerimise regulatsiooni.
Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või
Päästeameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning
kes vastab käesoleva seaduse §-is 224 sätestatud nõuetele. Eesmärk on tagada teenistujate
reservi piisav paindlikkus ja jätkusuutlikkus, võimaldades reservi kaasata lisaks Häirekeskuse
või Päästeameti endistele teenistujatele ka isikuid, kellel ei ole varasemat teenistussuhet
nimetatud asutustega, kuid kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.
Viimati nimetatud tingimus võimaldab arvesse võtta näiteks isiku varasemat töökogemust,
haridust, väljaõpet, kutsekvalifikatsiooni või muud praktilist kogemust, mis on sisuliselt
võrreldav Häirekeskuse või Päästeameti teenistujate tööülesannete täitmiseks vajalike
kompetentsidega. Selline regulatsioon lähtub eelkõige vajadusest tagada kriisiolukordades ja
suurenenud töökoormuse korral kiire ja pädev reageerimisvõime.
Praktikas võivad mitmed ülesanded, mida teenistujate reservi kuuluvad isikud täidavad, eeldada
spetsiifilisi erialaseid teadmisi või praktilisi oskusi, mis ei ole omandatavad üksnes
Häirekeskuse või Päästeameti teenistuses töötamise kaudu. Näiteks võivad samaväärsed
kompetentsid olla omandatud kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimise üksustes, kiirabi- või
meditsiiniteenistuses, kaitseväes, vabatahtlikes päästeorganisatsioonides või
54
elanikkonnakaitsega seotud valdkondades. Hinnangu sellele, kas kandidaadi teadmised ja
oskused on teenistujate reservi ülesannete täitmiseks piisavad ning võrreldavad endiste
teenistujate teadmiste ja oskustega, annab Häirekeskus või Päästeamet. Hindamisel lähtutakse
eelkõige kandidaadi haridusest, töökogemusest, läbitud väljaõppest, kutse- või erialasest
kvalifikatsioonist ning muudest asjaoludest, mis võimaldavad hinnata isiku valmisolekut ja
suutlikkust täita reservteenistuja ülesandeid.
Endiste teenistujate kõrval samaväärsete teadmiste ja oskustega isikute kaasamise võimalus
aitab vältida olukorda, kus reservi suurus ja võimekus sõltub üksnes varasemast teenistujate
ringist. Samuti on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna ei välista reservi
kandideerimisest isikuid pelgalt varasema teenistussuhte puudumise tõttu, kui nad suudavad
sisuliselt täita samaväärseid ülesandeid ning neil on varasemast samalaadne töökogemus või
väljaõpe.
Paragrahvide 223 ja 224 sätete koosmõjus oodatakse reservi liikmelt vastavust samaaegselt
järgmistele nõuetele:
varasem teenistus HäK-is või PäA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;
vastavus PäästeTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuetele;
ei tohi esineda käesoleva seaduse § 71 nimetatud asjaolusid.
Lõige 2 reguleerib teenistujate reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi esitamist. Käesolevas
lõikes viidatud PäästeTS-i § 72 lõige 3 reguleerib päästeteenistuja kandideerija isikuankeedi
esitamist. Päästeteenistusse kandideerija esitab isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab
siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Päästeteenistusse kandideerija
isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse päästeteenistusse kandideerijalt andmeid, mis
võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja
hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, registreeritud elukaaslase, samuti
abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi
puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud
sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras. Küsitavad andmed
võimaldavad hinnata isiku sobivust päästeteenistusse.
Lõige 3 reguleerib vabatahtliku nõusoleku andmist. Isikuankeedile lisab teenistujate reservi
kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus taotluses annab teenistujate
reservi kandideerija nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning kriiside
lahendamise ajal päästeasutuse tegevuses päästeteenistujana. Reservi kandideerija, kes annab
nõusoleku osaleda kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana, esitab
päästeteenistuja isikuankeedi. Kuna teenistujate reservi kandideerija, kes on nõus kriiside ajal
panustama päästeasutuse ülesannete täitmisesse, peab vastama päästeteenistujale esitatavatele
nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata isikuankeedis esitatud andmete alusel.
Nõusoleku andmine tagab võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras kaasata
lisatööjõudu päästeteenistujana. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule kohustuse
asuda kriiside ajal täitma päästeasutuse ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on vabatahtlik,
siis saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kriiside ajal tuleb küll arvestada
pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras.
Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis
olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui
55
ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest, samuti tulema asukohta, kuhu reservis olev isik
peab kriisi lahendamiseks tulema.
Paragrahvis § 224 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad
sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana.
Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ning kriiside
lahendamise ajal päästeteenistujana, peab ta vastama päästeteenistuja nõuetele.
PäästeTS-i kohaselt võib päästeametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku
teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel
sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele. Päästetöötajana võib
teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab
päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel
sätestatud ulatuses.
Erinevad nõuded tulenevad:
4) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning
füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab
päästeametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Päästeametnikud, kes on kes on
rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-
tasemel. Päästetöötajad peavad oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel.
5) PäästeTS-i järgi kehtestab päästeteenistuja kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise
tingimused ja korra siseminister määrusega „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,
sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded “, kus on sätestatud
päästeteenistuja nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja
seaduskuulekas, töövõimeline, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka
pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja
vastutusvõimeline, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma teenistuskoha
pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest,
intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime,
võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele, hea
suhtlusoskus.), haridusnõuded (vähemalt keskharidus) ning kehalise ettevalmistuse
nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu) jatervisenõuded.
Reservi kandideerija puhul ei tohi esineda teenistusse võtmiseks välistavaid asjaolusid.
Päästeteenistusse ei võeta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või
keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest, kes on
kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise
eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta,
kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases
seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega, kelle terviseseisund ei
vasta tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist
informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu,
ei võeta teda reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside lahendamiseks võtta päästeteenistusse.
56
Lähtudes lõikes 2 toodust HäK-il ja PäA-l õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist
töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise
auastmega sõjaaja ametikohale, kuivõrd päästeasutustel pole andmeid sõjaajametikohal või
riigikaitselise töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Selliselt on tagatud, et reservist
on välistatud riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale või sõjaajaametikohale nimetatud
isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste
tagamise järjepidevus.
Lõike 3 järgi ei võeta teenistujate reservi koosseisu riigikaitselisele teenistuskohale või sõjaaja
ametikohale nimetatud isikuid.
Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev
töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku
korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on
tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise
jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega
ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha
määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse
riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või
töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise
töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Nii nagu riigikaitseliste
ametikohtade puhul, peetakse ka reservis olevate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate
piirangute üle arvestust kaitseväekohustuslaste registris. Reservis oleva isiku kohta tuleks
kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge.
Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu
moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja
andmete esitamise kord“ § 2 punktis 4 võib HäK ja punktist 25 võib PäA kuni 100%
teenistuskohtadest määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Päästeteenistujate
ametikohad on riigikaitselised ametikohad. Seega kui reservi liige nimetatakse kriiside
lahendamise ajal päästeteenistuja ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks
ametikohaks.
Lõike 4 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,
kui see on vältimatult vajalik riigi sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuste juhid või nende
volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.
Paragrahv 225 reguleerib isiku nimetamist teenistujate reservi.
Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi
päästeasutuse peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. Seaduses ei täpsustata, millise
haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS-i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt
haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku
õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,
ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab päästeasutusele paindlikkuse otsustada,
57
millise haldusaktiga otsus vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides
tuleb selles märkida vähemalt reservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas
osaleb kriiside lahendamisel politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks
kohustus ilmuda kriisi ajal ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva
isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.
Paragrahvis § 226 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.
ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja
palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,
mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni
olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike
statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike
ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala
asutustes teenistuses olevad ametnikud ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja
Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi
ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi
valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud,
vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus
andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust
või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,
avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste
korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja
koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning
vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi
sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise
valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlike päästjaid ja abipolitseinikke, on
näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik
konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.
Reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle
põhimäärus“ sätestatut. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses
oleva isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht;
3) arvelduskonto number;
4) sugu;
5) kodakondsus;
6) aadress;
7) haridus ja kvalifikatsioon;
8) staaž;
9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;
10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;
58
11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;
12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;
13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või
koolituskulude hüvitamise kokkulepped;
14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;
15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;
16) lähetused;
17) üleviimised;
18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda
töö tegemisest;
19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu
teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;
20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;
21) ametivande andmise aeg ja koht;
22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;
23) tööaja arvestuse andmed.
Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,
nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms.
Paragrahvi 227 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas
täiendusõppe.
Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks
päästeteenistujalt nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud vastavate kriisiaja
ülesannete erialane pädevus. Väljaõpe korraldataksearvestades päästeasutuse kriisiaja
ülesandeid ja peab vastama tulevasele teenistuskohale ja –ülesannetele.
Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist päästeteenistujate koolitust.
Lõikes 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord
kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada reservi
kuuluvate isikute ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle kohustuse
täitmist, nähakse eelnõuga ette ka teenistujate reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt
tasustamata lisapuhkust ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja eest.
Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust
ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.
Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on
omandanud asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas.
Teenistujate reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks
kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel
vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada
topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse
arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist.
Lõige 4 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse kutsumise peadirektor või
tema volitatud isik. Väljaõppes osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht.
59
Teenistujate reservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine puudutab peale reservis liikmete ka
nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks
põhjendatud otsuse.
Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega, kus võib muu hulgas sätestada ka erisused selle kohta, kellele
õppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses päästeteenistujana,
piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna.
Paragrahvis 228 reguleeritakse teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamist.
Lõike 1 kohaselt võib teenistujate reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral
saata väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab
välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise kord, aruandlus ja
kulude hüvitamise piirmäärad, päästeasutus. Lähetusse saatmise regulatsioon tagab, et
teenistujate reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel
ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta.
PäästeTS-i 41. peatüki 3. jaos sätestatakse teenistujate reservis osaleva isiku hüved ja
sotsiaalsed tagatised.
Paragrahvis 229 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust. Eelnõu
lähtub vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega näe reservi rakendamisel ette erandeid.
Samas väljaõppe ajal võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata veel päästeteenistuja.
Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservis olevale isikule väljaõppe ajal vormiriietus
reservis oleva isiku eritunnustega. Reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma
päästeteenistuja eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige ei päästeteenistuja, kelle
staatuse tuvastamine oleks vajalik päästeasutuse ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et
reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda
ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks.
Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja
eritunnuste andmise ja kandmise korra HäK-i või PäA peadirektor.
Kehtivas õiguses on päästeteenistujate vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud
siseministri 11.09.2017 määruses nr 36 „Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia
Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning eririietuse kirjeldus “.
Vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel
kasutatavaid eraldusmärke.
Päästeteenistuja vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis
avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et on võimalik
tuvastada, kas ülesannet täidab õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ajal ei täida
reservis olevad isikud päästeasutuse ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et
vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab
peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi liikmel oleks
võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See
on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse päästeteenistuja
vormi külge ning neid on võimalik vajaduse korral ära võtta ja vahetada.
60
Vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on vormiriietuse andmise ja kandmise
korra kehtestamise õigus antud peadirektorile. Reservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava
vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada kehtivatesse
haldusaktidesse. Peadirektor võib otsustada teenistuskohad, millele vormiriietust ei anta.
Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele päästeteenistujaks nimetatud isikutele, antakse ka
kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistujaks nimetatud reservi liikmele vormiriietus
ja ametitõend. Vormiriietus ja ametitõend on vajalik selleks, et tuvastada päästeteenistuja
staatus. Kuna vormiriietus eristab pästeteenistujat teistest riigiteenistujatest ja ka
teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse,
et tegemist on päästeteenistujaga. Peale selle pakub vormiriietus kaitset ilma ja muude
teenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad päästeteenistujad kokku
puutuda väga isesuguste olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes.
Päästeteenistuja vormiriietus on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, ilmastikukindel
ja vastupidav ning võimaldab täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui ka sisetingimustes.
Paragrahvis 2210 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumisel, haigestumisel ja
vigastada saamisel seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi
liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse päästeseaduses
sätestatut vabatahtliku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni.
Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui reservis olev isik saab viga või hukkub
reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse eelnõu
mõttes kriiside ajal päästeasutuse ülesannete lahendamist päästeteenistujana, kuid samas ka
reservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega.
Kui reservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal päästeteenistujana, siis kohaldatakse talle
vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni.
Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal
õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse
tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud
ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui reservis olev isik hukkub või sureb
väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu
tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.
Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle
vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga
või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime
kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine
või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka juhtumi iseloom, s.t
kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe
tagajärjel.
Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,
võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne
hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul
võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel
välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda.
61
Paragrahvi 2211 järgi täiendatakse PäästeTS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja
teenistuse erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi
väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Reservi liikme
kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi
tegevuses sh väljaõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust
jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see päästeasutustel kavandada ja ellu viia reservi
ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti
tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud
sissetulekute eest.
Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme õigus saada reservi väljaõppes osalemiseks
tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse
saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise
kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta
kaotada oma töö, osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et
tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi
väljaõppele või täiendusõppele, mis saab kokku maksimaalselt olla 30 kalendripäeva.
Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt 10 kalendripäeva enne
väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse koolitusi ette, s. t need ei
toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda
piisavalt varakult enne täiendkoolituse toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu seaduses
(edaspidi TLS) seaduses säte, mille järgi puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest
teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Lõike 3 järgi võib teenistujate reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata
lisapuhkuse eest hüvitist.
Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe
või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt
õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu
aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka õppe ajal täitma
võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata
lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust HäK või PäA.
Toetuse arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas.
Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise,
mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta
oleks tööl. See ei ole teenistujate reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema
sissetuleku hüvitamine, et reservi liikmel oleks ka õppe ajal võimalik täita oma rahalised
kohustused. Toetuse maksmine reservi liikmele ei ole HäK või PäA kohustus, vaid võimalus.
Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise
ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse
saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine
ja väljamaksmine.
Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja
säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt
tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi
62
ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja
erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja
säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. Hüvitist
makstakse juhul, kui tööandja ei säilita töötajale või ametnikule tema töötasu või palka, samuti
sellele reservi liikmele, kellel puudub kindel töö- või teenistussuhe, s.t sissetulekuta isikule.
Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna teenistujate reservi tegevuses osalevale töötajale
või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus
keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või
töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale.
TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on
ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta
ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku
teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral
juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega.
Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise
õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse
teenistujate reservi kaasamiseks, annab HäK või PäA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta
kriisi lahendamiseks oma ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või avaliku
võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist vormistatakse reservi liige
politseiteenistusse.
Lõikes 9 sätestatakse teenistujate reservi liikmele kriisi ajal palga maksmine. Kui reservi liige
nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis makstakse talle
päästeteenisuja palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.
Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene
varaline kahju.
Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses
sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui
reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest
oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab
olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost
peab tõendama tööandja.
63
Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat
koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel
juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks n-ö oma töötaja loovutamisega kaasneb
ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).
Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti
avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on
tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt
tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservi liikme
kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab
teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri
sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste
kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud
keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele
palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise
brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada
tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise
kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.
Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu
ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et
teenistujate reservi liikme kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on
põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku
koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult
ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varalise kahju suurus võib
sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud
ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski
või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis
tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.
Paragrahvis 2212 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude
hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva
isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus- ,
transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.
Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või
ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:
• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil
tavapärane toitlustus ei ole võimalik;
• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi
kasutamine operatiivülesandel);
• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)
politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide
kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja
voodipäevatasu);
• vaktsiinikulud.
Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende
vajalikkus ja mõistlikkus.
64
Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis
kohalduvad talle päästeteenistujale ettenähtud soodustused. Päästeteenistujale makstakse palka,
väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega
kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses
teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka
päästeteenistujana lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud
mõistlikud lähetusega seotud kulud.
Lõikega 2 sätestatakse, et päästeasutus võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid
põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on
iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate
reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud
kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud päästeasutus
teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik
piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes
seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab päästeasutusel
rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme
kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude
hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted,
mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus päästeasutuse sisekorras.
„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad
teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid
mis on otseselt seotud tema rolliga päästeasutuse tegevuse toetamisel.
Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab päästeasutuse peadirektor.
Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,
võimaldades päästeasutusel lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest.
Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka
hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.
Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,
vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise
taotlejale kui ka otsuste tegijale.
Kokkuleppel päästeasutusega võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku
omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte
annab õigusliku aluse kulude hüvitamiseks vastavalt vajadusele.
Sätte eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel oma
piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud
kulude katmist. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulude hüvitamine toimub kooskõlas
päästeasutuse töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Säte ei loo kohalikele
omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid annab selleks võimaluse, mida omavalitsus
võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning
päästeasutusega sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel
reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel
oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku
turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või
majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas
65
tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate
vältimatute kulude hüvitamiseks.
PäästeT-i 41. peatüki 4. jaos sätestatakse teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse .
Paragrahvi 2213 reguleerib teenistujate reservi kaasamist.
Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või
olukorraga, s.o kriisiolukorraga, kus päästeasutuse ülesannete täitmisesse on vaja kaasata
täiendav ressurss reservis olevate isikute näol. Kuna reservis oleva isiku kutsumine kriiside
lahendamisesse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem, kui
asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest või
peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma
töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne
töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et otsus
reservi liikme kaasamiseks oleks väga hoolikalt läbi mõeldud.
Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile.
Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib
eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse
korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi
Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud
juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada
tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani
ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde
tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas
hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise
seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse
juhtimisel, PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei
ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone
ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses
sätestatud korras) täitmisesse.
Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis on esialgu võimalik
reservi kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud
tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi
kaasamist veel kuni 30 päeva võrra.
Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise
tööandja juures või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja
või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisi ajal päästeasutuse ülesannete lahendamisel. Tähtaja
seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja
võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega oma ettevõte või
asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisesse reeglina 30 päevaks ning kui
selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal päästeasutuse
ülesannete täitmisesse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik
saab pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja
juures. Alalise tööandja juures on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu
teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30
päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on
66
kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda
ei saa asendada teine reservi liige.
Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise
sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb
vajadus reservi kaasamiseks, siis peab vastava asutuse peadirektor või tema volitatud isik
reservi kaasamise vajaduse valdkonna eest vastutava ministrini viima. Järgnevalt peab
valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku
tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisesse reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise
erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisesse on vaja reserv kaasata.
Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise. Vabariigi valitsuse
korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis
oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir,
ülesannete täitmise territoorium ja vajadusel ka muud andmed.
Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise
liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas
Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lg 3). Ettepaneku
Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest
vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate
kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või arvu ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu
kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territoorium, ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate
kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub ning vajaduse korral muud andmed.
Paragrahvi 2214 lõike 1 järgi võib teenistujate reservi liikme kriisi lahendamise ajaks nimetada
päästeteenistujaks. Päästeteenistujaks nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega,
mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja nimetatakse
päästeteenistujaks.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks,
kohalduvad talle päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded,
vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Päästeteenistus on reguleeritud PäästeTS-is, mille kõiki
sätteid kohaldatakse ka reservi liikmele, kes kriisi lahendamiseks nimetatakse
päästeteenistujaks. See tähendab, et teenistujate reservi liikme nimetamise korral
päästeteenistujaks peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise
ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele nagu laitmatu taust ja päästeasutuse
ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend,
tal on õigus saada päästeteenistuja palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse saamisel.
Päästeteenistujaks nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse päästeteenistuja töö- ja
puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse
päästeteenistujate ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Päästeteenistusse nimetatud reservi liikmel on
pädevus täita päästeasutuse ülesandeid.
PäästeTS-i 41. peatüki 5. jao §-s 2215 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest
vabastamine.
Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik
vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest päästeasutuse peadirektori otsusega:
1) reservi liikme algatusel;
67
2) reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale
või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus;
3) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
4) seoses reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui reservi liige rikub avalikus kohas
käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.
Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks
reservi liikme staatusest. Reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes
ning kriiside ajal tema nimetamiseks päästeteenistujaks. Kui isik algatab enda teenistujate
reservist vabastamise omal soovil, siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi
liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab
oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste,
mida ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga
üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides
loetavat aega, kuna reservi liikme vabastamisega reservi liikme staatusest kaasnevad ka
menetlusprotsessid, nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus kehtestatakse
kriiside ajal reservi liikme staatusest vabastamisest ette teatamise kohta ja sel juhul on
etteteatamise tähtaeg pikem.
Teiseks vabastamise aluseks on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või
riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või
töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.
Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam
reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on
kehtestatud arvestades reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei
vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda
ka see, et reservi liige võib ülesande täitmisel viga saada või seada ohtu teised reservis olevad
isikud või reservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.
Neljanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige isik vabastatakse
isiku sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui ta rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub
õigusvastaselt või vääritult. Reservi liige võib reservi liikme staatusest vabastada ka siis, kui ta
käitub sobimatult, õigusvastaselt või vääritult ka väljapool reservi tegevust. Reservi liikme
ebasobiv käitumine heidab varju ka riigiasutustele, mille esindajaks ta on ja kelle töö sisu on
muu hulgas tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, st õigusnorme peavad
austama kõik sh. päästeteenistujad ja asutuste tegevusse kaasatud vabatahtlikud.
Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või
teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo
toimepanemist.
Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis
3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus
üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib
ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või
väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on
oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse
kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest
õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja
68
usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või
ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse
tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning
saabunud tagajärje vahel.
Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates
seadustes. APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik
vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega:
1) abipolitseiniku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded)
ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo
eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine
vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või
3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus
kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt;
4) abipolitseiniku surma korral.
Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43.
Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või
tema volitatud isiku käskkirjaga:
1) vabatahtliku päästja algatusel;
2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad
nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks
võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel;
3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.
Lõike 2 kohaselt on HäK-i või PäA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus
teenistujate reservi liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta
osalemata kriisi lahendamisel või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust.
Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige
ei ole HäK-i ega PäA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku
distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete
suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse päästeteenistuja ametikohale. Siis kohaldatakse reservi
liikmele ka päästeteenistuja distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele päästeteenistuja
distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast.
Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad
distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks ja
teenistusest vabastamine.
Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei
ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks tasuta ülesannete
täitmise eest veel peale. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda
karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa
karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal
nimetatakse politseiametniku ametikohale. Ka ei saa reservis oleva isiku teenistusastet
alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral.
Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on
mõistlik, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi liikme
69
staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli
ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole
ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.
Reservi liikme vabastamine reservi liikme staatusest sätestatakse kõnesoleva eelnõuga eraldi.
Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu
distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,
eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan
peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas
tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse.
Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta
vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele
saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse.
Kui päästeteenistujaks nimetatud isik vabastatakse päästeteenistusest seetõttu, et ta on toime
pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta reservi liikme staatusest vabastada. Reservi
ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisesse
päästeteenistujana, kui ta ei sobi päästeteenistujaks.
Eelnõu §-iga 4 muudetakse JAS-i ning nähakse ette õiguslik alus teenistuseks
julgeolekuasutuse reservis.
Julgeolekuasutuse reservi loomine on vajalik, et olla valmis KAPO ja VLA ülesannete
täitmiseks kriisiolukorras, arvestades järgmist:
1) sõltuvalt kriisi olemusest, kestvusest ja intensiivsusest ei pruugi olemasolev koosseis olla
piisav;
2) luure- ja vastuluure ülesannete täitmine on prioriteetne ka riigikaitselises kriisis;
3) tõenäoliselt on julgeolekuasutuste koosseisud olnud täies ulatuses hõivatud juba enne kriisi
saabumist ja vajavad täiendavat ressurssi;
4) julgeolekuasutuste töö eripärast tulenevalt ei saa täiendavat tööjõuressurssi kiirelt värvata.
On otstarbekas, et julgeolekuasutustel on kriisiolukordadeks väljaõpetatud reserv, mille liikmed
on eelnevalt läbinud julgeolekukontrolli.
Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse JAS-i § 8, mille kehtiva sõnastuse kohaselt on KAPO ja
VLA ametikohtade piirarvu kehtestamise õigus vastavalt siseministril ja kaitseministril ning
piirarvu ulatuses kehtestavad julgeolekuasutuste juhid julgeolekuasutuse teenistuskohtade
koosseisu. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õiguslik alus volitada
ametikohtade piirarvu kehtestamine julgeolekuasutuse juhile. Muudatuse peamine eesmärk on
lubada paindlikkust ametikohtade piirarvu tõstmiseks kui kriisi lahendamiseks tuleb kaasata
julgeolekuasutuse reserv. Samas ei välista eelnõukohane muudatus anda volitust muudel
juhtudel ega kohusta volitust andma. Muudatus on kooskõlas ATS § 11 lõikega 3, mille kohaselt
ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister
või tema volitatud ametiasutuse juht. Seaduses ei täpsustata, millise õigusaktiga peab minister
piirarvu ja koosseisu kehtestama või selleks volituse andma, kuid alates 2022. aastast on seda
tehtud käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osades ametiasutustes olnud ajalooliselt, kuna
31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas
tegutsevate ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas
kinnitatakse enamuses ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi
70
käskkirjaga. Nii on näiteks ministeeriumide teenistuskohtade koosseisud kehtestatud kantsleri
käskkirjaga.
Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse JAS-i 31. peatükiga „Teenistus julgeolekuasutuse reservis“.
Paragrahvis 204 nähakse ette, et julgeolekuasutusel on õigus luua oma koosseisu kriisi
lahendamise reserv. Lõikes 1 on sätestatud, et reservi liikmelisus põhineb isiku nõusolekul.
Reservi kuuluv liige peab arvestama, et teda võidakse kutsuda väljaõppesse ja teda võidakse
kaasata kriisiolukorra (hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord, kõrgendatud
kaitsevalmidus või sõjaseisukord) või selle ohu põhjustanud sündmuse lahendamisse.
Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi lahendamiseks teenistusse ning talle kohalduvad
JAS 3. peatükis toodud teenistusse võtmise ning teenistujate õigusi ja kohustusi reguleerivad
sätted. Lõikes 2 sätestatakse, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja vabastab isiku reservi
koosseisust käskkirjaga. Lõikes 3 on sätestatud, et reservi liikmeks ei võeta isikuid, kellel lasub
riigikaitseline töökohustus või kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.
See tähendab, et julgeolekuasutus võib oma reservi võtta inimesi, kes on
kaitseväekohustuslased, kuid kes ei ole nimetatud konkreetsele sõjaaja ametikohale. Arvestatud
on, et julgeolekuasutused moodustavad oma reservi eeskätt eriväljaõppe saanud endistest
teenistujatest, kelle teadmisi ja oskusi vajab ka riigikaitselise kriisi korral eeskätt
julgeolekuasutus. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et teenistus julgeolekuasutuses
on reeglina pikaajaline ning teenistuses on isik omandanud spetsiifilised teadmised ja oskused
julgeolekuasutuse ülesannete täitmisest. Samaväärsel tasemel ei ole aga endise teenistuja
sõjaline väljaõpe, seetõttu on otstarbekam endise teenistuja rakendamine julgeolekuasutuses,
mitte kaitseväekohustuslasena riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et
julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks määramist õigus saada töötamise registrist
teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning
kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega
ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). Julgeolekuasutusel on õigus kontrollida, ega isik, kes
soovib saada julgeolekuasutuse reservi liikmeks, pole juba määratud riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Lõikes 5 ette nähtud võimalus,
et julgeolekuasutuse reservi liikme võib nimetada sõjaaja ametikohale juhul kui see on riigi
sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik Ning asutuse juhid või nende volitatud isikud lepivad
kokku isiku nimetamise sõjaaja ametikohale. See loob asjaomastele asutustele piisava
paindlikkuse otsustamaks millises rollis on konkreetne inimene vajalik.
Paragrahvis 205 nähakse ette julgeolekuasutuse reservi kaasamise korraldus ja reservi liikme
staatus. Lõike 1 kohaselt kaasatakse reserv samadel alustel ja otsustustasandil nagu on
käesolevas eelnõus ette nähtud teiste asutuste reservide puhul. Kaasamise otsustab Vabariigi
Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni üheks kuuks ning reservi kaasamist
võib pikendada ühe kuu kaupa.
Lõikes 2 on sätestatud, et reservi liige võetakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmise ajaks
julgeolekuasutuse teenistusse. See tähendab, et julgeolekuasutuste ülesannete täitmise ajal on
reservi liige julgeolekuasutuse teenistuja ning talle laienevad teenistuja staatusest tulenevad
õigused ja kohustused.
Paragrahvis 206 sätestatakse reservi liikme väljaõppe korraldus, seejuures liikme sotsiaalsed
tagatised.
71
Lõikes 1 on sätestatud julgeolekuasutuse õigus kutsuda reservi liige väljaõppesse. Eespool on
kirjeldatud, et julgeolekuasutuse reservi liikmetena nähakse peamiselt endiseid teenistujaid.
Seega ei ole kavandatud väljaõppe eesmärk anda põhiteadmisi julgeolekuasutuse tööst vaid
värskendada juba omandatud teadmisi ja oskusi. Lõikes 2 nähakse ette, et väljaõppes
osalemiseks on reservi liikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva lisapuhkust ühe kalendriaasta
jooksul. Lõikes 3 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus hüvitada väljaõppes osalemisega
seonduvad kulud (transport, majutus) ja maksta väljaõppe ajal toetust, et hüvitada väljaõppes
osalemisega seonduv töötasu kaotus. Küll aga tuleb kulude hüvitamise ja toetuse suuruse
kehtestamisel arvestada asutuse eelarvelisi võimalusi ning ei nähta ette, et toetuse maksmise
suurusel tuleks võtta arvesse isiku keskmist palka või töötasu tema tööandja juures. Lõige 4
sätestab väljaõppel osalemisega seonduva hüvitamise varalise kahju või isiku hukkumise,
surma ja töövõime vähenemise korral. Nendel juhtudel on väljaõppel osalenud reservi liikmel
samad õigused nagu on julgeolekuasutuse teenistujal. Lõike 5 kohaselt ei maksta
julgeolekuasutuse reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või
ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt tasustamise
lisapuhkuse ajal. Lõige 6 täpsustab, millised tagatised ja hüvitiste kord kohaldub
julgeolekuasutuse reservi liikmele väljaõppes osalemise ajal.
Lõigete 7 ja 8 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule
õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda töö tegemisest
või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi
lahendamiseks julgeolekuasutuse koosseisu.
TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on
ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus
ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või
osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta
ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku
teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.
ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral
juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise
töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni
ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi
all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral
teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse
peatumise alusega.
Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise
õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse
teenistujate reservi kaasamiseks, annab julgeolekuasutus reservi liikmele sellest teada ja kutsub
ta kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise
või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist võetakse reservi liige
teenistusse.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17. Muudatus on seotud
eelnõu § 2 punktiga 23, millega muudetakse PäästeS-i. Kehtiva seaduse §-i 20 lõike 1 punkt 17
viitab PäästeS-i §-ile 361 ja §-ile 432. Eelnõu § 2 punkti 23 kohaselt reguleerib Häirekeskuse
72
vabatahtliku taustakontrolli § 437, mistõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses viidet vastavale
PäästeS-i sättele.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse maksukorralduse seaduste § 29 punkti 265 ja 551 ning sama
paragrahvi täiendatakse punktiga 552. Tehtavad muudatused on vajalikud, et PPA, HäK ja PäA
saaksid kontrollida, kas kriisirolli võtta sooviv või teenistujate reservi liikmeks saada sooviv
isik on riigikaitselisel ametikohal või mitte. Riigikaitselisel ametikohal töötamine on kriisirolli
võtmist ning teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu.
Eelnõu §-ga 7 täiendatakse RSVS-i § 48 lõiget 3 punktiga 11.
RSVS-i § 48 lõige 3 näeb ette isikud, kelle suhtes teostab julgeolekukontrolli VLA. Loetellu
lisatakse VLA reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi teenistusse
nimetatud isik. Täiendus lähtub põhimõttest, et VLA teeb ise enda teenistujate suhtes
julgeolekukontrolli ning sellest tulenevalt, ka reservi liikmete osas, kes nimetatakse kriisi
lahendamiseks teenistusse.
Julgeolekuasutuse reservi liikmel peab olema juurdepääsuluba riigisaladusele ja
juurdepääsusertifikaat salastatud välisteabele, vastasel juhul ei ole võimalik teda kriisiolukorras
julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasata või korraldada tema väljaõpet. Lähtutakse, et
julgeolekuasutuse reservi liikme juurdepääsuvajadus tuleneb teenistusest julgeolekuasutuse
reservist.
Eelnõu §-iga 8 muudetakse TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12.
Kehtiva TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS-i § 49),
kaitseväelase (KVTS-i § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS-i § 61), salajasele koostööle
kaasatud isiku (PPVS-i § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku (APolS-i § 38),
vabatahtliku päästja (PäästeS-i § 41), turvatöötaja (turvategevuse seaduse § 29) ning eriolukorra
tööle rakendatud isiku (HOS-i § 44) ega ühekordset töökohustustust täitva isiku
(riigikaitseseaduse § 551) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist
või toetust. See tähendab, et sellelt hüvitiselt ei pea maksma tulumaksu. Kui reservi liige
nimetatakse kriisi ajal politseiametnikuks ja ta teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab
vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud hüvitise
maksmise regulatsiooni. See hüvitis on tulumaksuvaba.
Eelnõuga lisatakse PPVS-i ja PäästeTS-i säte väljaõppe või täiendusõppe ajal teenistujate
reservi liikme hukkumise, surma või töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille korral on sel
juhul makstav hüvitis samasugune nagu need, mis juba on TuMS-i järgi tulumaksust vabastatud.
Seetõttu peab ka see hüvitis olema tulumaksuvaba, mistõttu lisatakse eelkirjeldatud juhul
makstav hüvitis TuMS-i tulumaksuvabade hüvitiste loetellu.
JAS § 206 lõike 6 kohaselt kehtivad julgeolekuasutuse reservi väljaõppes osalevale isikule §-
des 18 ja 242 sätestatud tagatised ja hüvitiste maksmise kord. Kuna TuMSi § 12 lõikes 3 on
toodud tulumaksuvabastus otsese varalise kahju korral ja § 19 lõike 3 punktis 12 on juba viide
tulumaksuvabastusele JAS § 242 toodud alustel, siis kohalduvad samad maksustamise reeglid
ka JAS § 206 lõikes 6 toodud juhtumite korral.
Muudatuste järgi täiendatakse PPVS-i võimalusega maksta teenistujate reservi liikmele
tasustamata lisapuhkuse hüvitist (PPVS-i § 10833 lõige 3). TuMS-i järgi maksustatakse üldjuhul
tulumaksuga saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad,
73
hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja
loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. Erand on
tehtud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetus, välja arvatud toetus,
mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis-
või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning asendusteenistuja, reservasendusteenistuja,
reservväelase ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel
makstav toetus.
Kehtestatava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on Kaitseliidu seaduses (edaspidi KalS),
mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva tasustamata
lisapuhkust Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu tegevliikmele makstavalt lisapuhkuse
hüvitiselt makstakse tulumaks, kuid ei maksta muid makse, nagu sotsiaalmaks,
töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse jms. Reservi liikmele või abipolitseinikule
tasustamata lisapuhkuse toetuselt tasutakse tulumaks samamoodi Kaitseliidu tegevliikmele
makstava tasustamata lisapuhkuse hüvitisega ja väljamakstav toetus võetakse arvesse
maksuvaba tulu arvutamisel. Tegemist on füüsilise isiku sissetulekuga, mis kuulub tulumaksuga
maksustamisele. Tulumaksu peab väljamakstavalt toetuselt kinni KAPO või PPA. Reservi
liikmele tasustamata lisapuhkuse toetuselt ei arvestata sarnaselt Kaitseliidu tegevliikme
hüvitisega sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, kogumispensioni makset ega muid makse.
5. märtsil 2012. aastal Riigikogus algatatud Kaitseliidu seaduse 190 SE eelnõu algteksti järgi
sooviti TuMS-i § 19 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „vanemahüvitise seaduse“ tekstiosaga „ja
Kaitseliidu seaduse § 57 lõike 3“. Viimane on kaitseliitlasele lisapuhkuse hüvitamise säte ja
muudatus oleks tähendanud, et kaitseliitlasele makstav lisapuhkuse hüvitis maksustatakse
tulumaksuga. Sellel ajal kehtinud TuMS-i § 19 lõige sätestas, et tulumaksuga maksustatakse
saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad,
hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja
loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
Seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „Paragrahviga 101 täiendatakse õigusselguse
eesmärgil tulumaksuseaduse § 19 lõiget 2 viitega, et KLi poolt lisapuhkuse ajal makstav hüvitis
on maksustatav tulumaksuga sarnaselt muudele hüvitistele. Tulumaksu peab väljamakstavalt
hüvitiselt kinni KL.“
Muudatus jäeti Riigikogus eelnõu II lugemise ajal eelnõust välja ja seda põhjendati järgmiselt:
„Eelnõust jäetakse välja tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt lisati tulumaksuseaduse
§ 19 lõikesse 2 täiendus, et tulumaksuga maksustatakse ka Kaitseliidu seaduse alusel makstav
hüvitis lisapuhkusepäevade eest. Konsulteerides Rahandusministeeriumiga jõuti järeldusele, et
täiendus on ebavajalik ja õigusselgust silmas pidades tuleks eelnõust välja jätta, kuna
tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt on igasugune tulu maksustatav, kui sellest ei ole tehtud
tulumaksuseaduses erandit.“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus on isikuandmete kaitse
üldmäärusega.
74
6. Seaduse mõjud
6.1 Kriisirolli määramine vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja
HäK vabatahtlikele
Sihtrühm 1
Vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK vabatahtlikud, kellele võidakse
PäA, PPA või HäK-i poolt kriisiroll määrata. Nendeks võivad olla näiteks juba praegused
vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes
soovivad tulevikus osaleda vabatahtliku päästja, vabatahtliku merepäästja või HäK-i
vabatahtlikuna PäA, PPA või HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja
tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli
määramisega. Kui suur saab olema kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike
merepäästjate ja kriisirolliga HäK vabatahtlike arv, oleneb ka poliitilisest tahtest ja
julgeolekualasest vajadusest üldiselt. Eelduslikult võib kriisirolli määramine puudutada u 200–
300 inimest.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu
kriisiolukorras, mil vajadus toetada PäA, PPA ja HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Sellega seoses
suureneb ka kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja
kriisirolliga HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu soodustab PäA, PPA ja HäK-i
tegevuses vabatahtlikuna osalemisel võimalusi oskusi ja teadmisi täienda. Kui isikutel, kellele
kriisiroll määratakse on PäA, PPA või HäK-i tegevuses vabatahtliku päästja, vabatahtliku
merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude vastava asutusega
ja väljaõpe, ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi.
Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga
vabatahtlikele merepäästjatele ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised.
Muudatused tagavad ka kriisirolliga vabatahtlike lähedastele kindlustunde, et kui isik ei saa
kriisiolukorras PäA, PPA või HäK-i tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või
teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek.
Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,
kuivõrd vabatahtlikele, kellele on määratud kriisiroll, tagatakse selle muudatustega oluline
kindlustunne. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga
mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna
kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal
Eesti rahvaarv 1 362 954.
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena
luuakse PäA-le, PPA-le ja HäK-ile võimalus määrata kriisiroll vabatahtlikele päästjatele,
vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele, mis aitab PäA-l, PPA-l ja HäK-il,
võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.
75
Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PäA, PPA ja
HÄK-i suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes
väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, kellele
kriisirolli määrata ei saa. Eelnõu kohaselt ei määrata kriisirolli riigikaitselisele ameti- või
töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikutele. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste
kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime
siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut
tagada.
Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna
seisukohalt oluline ja positiivne.
Mõju valdkond II: regionaalne mõju
Kuna kriisirolliga vabatahtlikud toetavad PäA, PPA ja HäK-i ülesannete täitmist ka
kriisiolukorras nõutud tasemel Eesti üleselt olenemata põhijõudude koondamisest
kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele
kriisiajal.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.
Sihtrühm 3
Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisirolliga vabatahtliku päästja, kriisirolliga vabatahtliku
merepäästja ja kriisirolliga HäK-i vabatahtliku alalised tööandjad. Kuivõrd kriisirolliga
vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i
vabatahtlike suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid
tööandjaid võib see muudatus tulevikus seoses kriisirolli määramisega puudutada.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Kui kriisirolliga vabatahtlik päästja, kriisirolliga vabatahtlik merepäästja või kriisirolliga HäK-
i vabatahtlik osaleb kriisiajal kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või
ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid
tööandjaid, kelle töötaja (kes on ühtlasi vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepäästja või HäKi
vabatahtlik) on andnud nõusoleku kriisirolli määramiseks ja kes kaasatakse kriisi ajal selle
lahendamisse toetamaks PäA, PPA või HäK-i tegevust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja kaasata kriisirolliga
vabatahtlikke, ei juhtu praktikas tihti. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja
majandustulemused võivad halveneda juhul, kui PäA, PPA või HäK-i ülesannetesse kaasatud
isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel määral mõjutab kasumi teenimist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
Sihtrühm 4
PäA, PPA ja HäK-i teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga
vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlike süsteemi tagamisega.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
76
Muudatused võivad suurendada PäA, PPA ja HäK-i kriisirolliga tegelevate teenistujate
töökoormust. Eelkõige nende teenistujate, kelle ülesanne on pidada arvestust kriisirolliga
vabatahtlike üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua nende haldamiseks vajalik
suutlikkus. PäA jaoks ei ole muudatusega kaasnevad ülesanded uued, kuna PäA-l on võimalik
juba täna kaasata kriisirolliga abidemineerijaid, siiski võib suureneda ka PÄA töökoormus
seoses kriisirolli määramisega vabatahtlikele päästjatele. Kuigi kriisirolliga vabatahtlike
kaasamisega toob muudatusi töökorralduses, tagatakse muudatuse tulemusena PäA-le, PPA-le
ja HäK-ile vabatahtlike reserviga seotud suutlikkus tagamaks toimepidevus võimalike
ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine,
kuivõrd tuleb luua töötav süsteem kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks. Mõju avaldamise
sagedus on samuti keskmine. On võimalik, et teemadega, mis on seotud kriisirolliga
vabatahtlikega, hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile
töökoormust juurde.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisirolliga vabatahtlike
kaasamine võib olla aja- ja töömahukas.
6.2. Endiste teenistujate reservi loomine PPA-sse, PäA-sse HäK-i ja julgeolekuasutustesse
6.2.1 PPA ja julgeolekuasutuste reserv
Sihtrühm 1
Politseiametnikuna ja julgeolekuasutuse teenistujana kriisi ajal töötada soovivad isikud.
Nendeks võivad olla näiteks endised politseiametnikud, julgeolekuasutuse teenistujad, SKA
politseiametniku eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda KAPO või PPA
kriisireservi tegevuses politseiametnikuna või julgeolekuasutuses teenistujana. Sihtrühma
suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi on võimalik
reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur reserv olema
saab, oleneb ka poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab
tööjõudu kriisiajal, mil politseiteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb
ka politseiametnike koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud
koolituslahenduste kaudu KAPOs, PPAs ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab
politseitegevuses ametnikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks.
Kriisireserv on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet.
Samuti tagatakse kriisireservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Kriisireservi liikme
lähedastel tekib kindlustunne, et kui isik ei saa kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita oma
töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad
õigusselguse nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada
ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka.
Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,
kuivõrd kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne.
Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis
osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.
77
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal
Eesti rahvaarv 1 362 954.
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena
luuakse julgeolekuasutuste ja PPA juurde kriisireservid, mis aitavad võimalikke kriise
efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.
Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades
julgeolekuasutuste ja PPA suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita asutuse olulisi ülesandeid, nt
piirivalve, objektikaitse, massiohje jne. Kriisireservi liikmed kutsutakse tööle pikemajaliste ja
ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata vabatahtlikke lisaks,
on julgeolekuasutustele ja PPA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh teha seda
senisest mahukamal tasemel (nt tänavapatrullid). Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna
sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga küll suureneb isikute hulk, keda saab sõjaaja
ametikohale nimetada ainult asutuse juhtide kokkuleppe, ent arvestades selle isikute hulga
suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele väheoluline, kuna eelnõu ei mõjuta juba
sõjaaja ametikohal olevaid inimesi. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi
koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu riigikaitselisele
ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti
rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab
oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja
julgeolekut tagada.
Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna
seisukohalt oluline ja positiivne.
Mõju valdkond II: regionaalne mõju
Kuna kriisireserv on mõeldud selleks, et ka kriisiajal täita politseile pandud ülesandeid nõutud
tasemel Eesti üleselt olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga
positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Kriisireservi liikmete
kaasamisega on politseinikke eri piirkonnas võrdsemal määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg
väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.
Sihtrühm 3
Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisireservi liikme alalised tööandjad. Kuivõrd reservi
suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see
muudatus tulevikus seoses kriisireservi loomisega puudutada.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Kui isik viibib kriisireservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb politseiametnikuna kriisi
lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju
ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud
nõusoleku osaleda kriisireservis ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse.
Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate
78
lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega kriisireservis.
Kriisireservi liikmete tööandjad peavad lubama isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva
aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste
koguhulk oleneb mitmest tegurist, sõltudes edaspidi kriisireservis suuruse kujundamise
otsustest ja riigieelarvevõimalustest.
Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti.
Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda
juhul, kui julgeolekuasutuse või PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis
olulisel määral mõjutab kasumi teenimist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
Sihtrühm 4
julgeolekuasutuse ja PPA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja töös hoidmisega (nt
väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja
palgaarvestusega tegelevad isikud jne)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele
Muudatused võivad suurendada julgeolekuasutuse ja PPA palgakorraldusega tegelevate
teenistujate töökoormust. Nende teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate
isikute üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua julgeolekuasutuse ja PPA juurde
reserviga seotud suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav
süsteem reservi rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui
uue süsteemi juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema
ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisireservi kui süsteemi
juurutamine võib olla aja- ja töömahukas.
6.2.2 PäästeTS-i muudatused
Sihtrühm 1
Päästeteenistujana kriisi ajal töötada soovivad isikud. Nendeks võivad olla näiteks endised
päästeteenistujad või päästeteenistuja eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda
reservi tegevuses ning omavad samalaadseid oskusi ja teadmisi. Sihtrühma suurust on arvuliselt
keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi on võimalik reservi värvata ja
kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur reserv olema saab, oleneb ka
poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab
tööjõudu kriisiajal, mil päästeteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb
ka teenistujate koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud
koolituslahenduste kaudu päästeasutustes ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab
politseitegevuses ametnikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks. Reserv
on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet.
79
Samuti tagatakse reservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Reservi liikme lähedastel
tekib kindlustunne, et kui isik ei saa reservi tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või
teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad õigusselguse
nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada ametnikule
ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka.
Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,
kuivõrd reservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne. Ebasoovitava
mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis
osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal
Eesti rahvaarv 1 362 954.
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena
luuakse HäK-i ja PäA juurde reservid, mis aitavad võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini
lahendada.
Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades HäK-i ja PäA
suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita olulisi ülesandeid. Reservi liikmed kutsutakse tööle
pikemajaliste ja ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata
vabatahtlikke lisaks, on HäK-le ja PäA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh
teha seda senisest mahukamal tasemel (nt päästetööd, hädaabiteadete menetlemine). Mõju
ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea
muudatustega kohanema.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga küll suureneb isikute hulk, keda saab sõjaaja
ametikohale nimetada ainult asutuse juhtide kokkuleppe, ent arvestades selle isikute hulga
suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele väheoluline, kuna eelnõu ei mõjuta juba
sõjaaja ametikohal olevaid inimesi. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi
koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu riigikaitselisele
ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti
rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab
oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja
julgeolekut tagada.
Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna
seisukohalt oluline ja positiivne.
Mõju valdkond II: regionaalne mõju
Kuna reserv on mõeldud selleks, et ka kriisiajal täita ülesandeid nõutud tasemel Eesti üleselt
olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka
väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Reservi liikmete kaasamisega on politseinikke
ja päästeteenistujaid eri piirkonnas võrdsemal määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg
väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust.
80
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.
Sihtrühm 3
Ametiasutused ja ettevõtted, kes on reservi liikme alalised tööandjad. Kuivõrd reservi suurust
on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see muudatus
tulevikus seoses reservi loomisega puudutada.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Kui isik viibib reservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb kriisi lahendamises, ei saa ta sel
ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd
muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda reservis
ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete
kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud
siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega reservis. Reservi liikmete tööandjad peavad lubama
isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on
u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste koguhulk oleneb mitmest tegurist, võib
väljaõppe (arvestades ka täiendõpet) iga-aastane maht lähemal kolmel aastal puudutada kuni
500 inimest aastas, sõltudes edaspidi reservis suuruse kujundamise otsustest ja
riigieelarvevõimalustest.
Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti.
Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda
juhul, kui HÄK-i ja PÄA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel
määral mõjutab kasumi teenimist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
Sihtrühm 4
HÄK-i ja PäA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja tööshoidmisega (nt
väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja
palgaarvestusega tegelevad isikud jne)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele
Muudatused võivad suurendada HäK-i ja PäA palgakorraldusega tegelevate teenistujate
töökoormus. Nende teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate isikute üle,
kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua HäK-i ja PäA juurde reserviga seotud
suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem reservi
rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui uue süsteemi
juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma
senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna reservi kui süsteemi
juurutamine võib olla aja- ja töömahukas.
6.3 HäK vabatahtlikule hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine
Sihtrühm 1
Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele võidakse HäK-i poolt kriisiroll määrata. Nendeks võivad
olla näiteks juba praegused HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes soovivad tulevikus osaleda
81
vabatahtlikuna HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja tuua, kuna see
oleneb sellest, kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli määramisega.
Kui suur saab olema kriisirolliga HäK vabatahtlike arv, oleneb ka poliitilisest tahtest ja
julgeolekualasest vajadusest üldiselt. Eelduslikult võib kriisirolli määramine ning seeläbi
Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine
puudutada u 200–300 inimest.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu
kriisiolukorras, mil vajadus toetada HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Kriisirolliga Häirekeskuse
vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmisega seoses suureneb ka kriisirolliga
HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu soodustab HäK-i tegevuses vabatahtlikuna
osalemisel võimalusi oskusi ja teadmisi täienda. Kui isikutel, kellele kriisiroll määratakse on
HäK-i tegevuses vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude asutusega ja väljaõpe, ei kaasne
eelduslikult ka täiendava väljaõppe puhul kohanemisraskusi. Ebasoovitava mõju esinemise risk
on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna
kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud koolitused.
Sihtrühm 2
Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal
Eesti rahvaarv 1 362 954.
Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena
luuakse HäK-ile võimalus määrata kriisiroll HäK-i vabatahtlikele, mis aitab HäK-il, võimalikke
kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.
Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades HÄK-i
suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike,
kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.
Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmise laiem
eesmärk on kaitsta igaühe elu (PS § 16) ja tervist (PS § 28). Kriisirolliga vabatahtlike kaasamine
on vajalik, et tagada HäK-i toimepidevus kriisiolukordades, sealhulgas hädaabiteadete
menetlemine.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, kellele
kriisirolli määrata ei saa. Samuti peavad Häirekeskuse vabatahtlikud juba praegu järgima
hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus isikuandmete töötlemise põhimõtteid.
Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna
seisukohalt oluline ja positiivne.
Mõju valdkond II: regionaalne mõju
Kuna kriisirolliga vabatahtlikud toetavad HäK-i ülesannete täitmist, sh hädaabiteadete
menetlemist ka kriisiolukorras nõutud tasemel, kaasneb eelnõuga positiivne mõju Eesti
elanikele kriisiajal.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.
82
Sihtrühm 4
HäK-i teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga vabatahtlike süsteemi tagamisega.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Muudatused võivad suurendada HäK-i kriisirolliga tegelevate teenistujate töökoormust.
Eelkõige nende teenistujate, kelle ülesanne on kavandada ja viia ellu Häirekeskuse kriisirolliga
vabatahtlike väljaõpet. Kuigi kriisirolliga vabatahtlike kaasamine hädaabiteadete menetlemisse
toob muudatusi töökorralduses, tagatakse muudatuse tulemusena HäK-ile vabatahtlike
reserviga seotud suutlikkus tagamaks toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja
kriiside lahendamiseks. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav
süsteem kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks ning väljaõppe korraldamiseks. Mõju
avaldamise sagedus on samuti keskmine. On võimalik, et teemadega, mis on seotud kriisirolliga
vabatahtlikega, hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile
töökoormust juurde.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisirolliga vabatahtlike
kaasamine võib olla aja- ja töömahukas.
6.4 TuMS-i muudatused
Sihtrühm
PPA, KAPO ja PäA teenistujate reservi liikmed
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Muudatus tagab PPA, KAPO ja PäA teenistujate reservi liikme väljaõppe ajal hukkumise korral
või vigastuse saamise korral makstava hüvitise tulumaksuvabastuse nagu see on kehtiva õiguse
järgi hukkumise või vigastuse hüvitise maksmisel ette nähtud kõigile ametnikele,
kaitseväelastele, kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja
vabatahtlikele päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate gruppide võrdne kohtlemine ja
õigusselgus. Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva, siis on muudatuse mõju ulatus ja
sagedus väikesed.
6.5 Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele
Eelnõuga kavandatavad muudatused riivavad põhiseaduses sätestatud õigust vabale
eneseteostusele (PS § 19), õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29),
ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (PS §-d 31 ja 32) ja õigust eraelu puutumatusele (PS
§ 26).
Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt
põhiseadusega kooskõlas3. Lihtsustatult tähendab formaalne põhiseaduspärasus, et õigusakt,
millega isikute põhiõiguseid riivatakse, on vastu võetud järgides ettenähtud
protseduurireegleid. Materiaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõiguse riive on
kehtestatud legitiimselt ehk põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle
legitiimse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.4
3 RKPJKo 5-20-3/43, p 37. 4 RKPJKo 3-4-1-16-08, p 28.
83
PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega
kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks
proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).5
Käesolevas eelnõus sisalduvate põhiõiguste riivete eesmärk on tagada riigi siseturvalisuse,
avaliku korra ning kriisireageerimisvõime toimimine olukordades, kus tavapärased riiklikud
ressursid võivad osutuda ebapiisavaks. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete
eesmärkidega, mis tulenevad muu hulgas põhiseaduse preambulist, mille kohaselt on riik
kohustatud kaitsma sisemist rahu ja avalikku korda.
Eelnõus ette nähtud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja, vabatahtliku päästja, HäK
vabatahtliku ning teenistujate reservi süsteem põhineb isiku vabatahtlikul nõusolekul. Isik
annab eelnevalt nõusoleku osaleda kriisi lahendamises, väljaõppes ja täiendusõppes ning alles
seejärel võib teda määrata vastavasse reservi või kriisirolli. Seetõttu ei ole tegemist
sunniviisilise teenistuskohustuse loomisega, vaid vabatahtlikul osalusel põhineva
valmisolekusüsteemiga. Sellest tulenevalt on PS §-des 19 ja 29 kaitstud üldise tegevusvabaduse
ning töövabaduse riive mõõduka intensiivsusega.
Teenistujate reservi liikmetele ja kriisirolliga vabatahtlikele merepäästjatele, päästjatele ja HäK
vabatahtlikele kehtestatakse kohustus osaleda väljaõppes ning kriisiolukorras võib neid kaasata
kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks, mida Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral
pikendada. Nimetatud meetmed on sobivad eesmärgi saavutamiseks, kuna kriisi lahendamise
tõhusus eeldab eelnevalt välja õpetatud ning kiiresti kaasatava reservi olemasolu. Meetmed on
vajalikud, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada vähem piiravate
vahenditega. Püsiva täiendava ametkondliku ressursi loomine oleks riigile oluliselt koormavam
ning ei tagaks kriisiolukorras samaväärset paindlikkust. Samuti on piirangud mõõdukad, kuna
kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega piiratud tähtajaks ning otsuse vajalikkus
tuleb regulaarselt üle vaadata. See tagab täitevvõimu tegevuse parlamentaarsele kontrollile
omase kõrgendatud legitiimsuse ning aitab vältida põhjendamatult pikaajalist põhiõiguste
riivet.
PS §-des 31 ja 32 kaitstud ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive seisneb eelkõige selles,
et tööandja võib ajutiselt kaotada võimaluse kasutada töötaja tööpanust olukorras, kus töötaja
osaleb kriisi lahendamises või väljaõppes. Tegemist on sobiva ja vajaliku meetmega, kuna kriisi
lahendamise eesmärk eeldab võimalust kasutada eelnevalt ettevalmistatud isikuid sõltumata
nende tavapärasest töösuhtest. Riive mõõdukust suurendab asjaolu, et eelnõu näeb tööandjale
ette õiguse nõuda riigilt otsese varalise kahju hüvitamist. Samuti on väljaõppes osalemise korral
tegemist tasustamata lisapuhkusega piiratud ulatuses ning hüvitise maksmise võimalus on
seaduses ette nähtud. Seetõttu ei ole tööandjate õiguste piirang ülemäärane ega moonuta
ettevõtlusvabaduse olemust.
Eelnõuga kaasneb ka PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatuse enesemääramise õiguse riive, kuna
HäK-il, PäA, julgeolekuasutustel ning PPA-l võimaldatakse töödelda reservi liikmete ja
kandidaatidena osaleda soovivate isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning
saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. HäK, PäA ja PPA-l tekib
5 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 41.
84
vastav õigus ka vabatahtlikele kriisirolli määramiseks. Riive eesmärk on tagada, et kriisi
lahendamisse kaasatavad isikud oleksid usaldusväärsed, sobivad ning nende suhtes ei esineks
vastuolusid riigikaitseliste kohustustega. Tegemist on siseturvalisuse ja riigikaitse seisukohalt
olulise eesmärgiga. Andmete töötlemine on seotud üksnes seaduses selgelt määratletud
eesmärkidega ning piiratud ulatusega, mis on vajalik reservi moodustamiseks ja töö
korraldamiseks. Samuti tuleneb andmete töötlemisele täiendav kaitse isikuandmete kaitse
üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Arvestades kriisi lahendamisega seotud usaldus-
ja julgeolekuvajadust, on riive proportsionaalne ega lähe kaugemale vajalikust.
Kriisirolliga vabatahtlike kaasamine hädaabiteadete menetlemisse riivab põhiseaduse §-s 26
tagatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuna ülesannete täitmisel puututakse
vältimatult kokku isikuandmetega, sealhulgas eriliigiliste isikuandmetega, eelkõige
terviseandmetega. Eraelu kaitse hõlmab muu hulgas õigust isikuandmete kaitsele ning nõuet, et
riik töötleks isikuandmeid üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel, ulatuses ja korras. Riive
eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on tagada
Häirekeskuse toimepidevus kriisiolukordades ning kindlustada hädaabiteadete katkematu
menetlemine olukorras, kus tavapärane teenistuskoosseis ei pruugi olla piisav. Hädaabiteadete
õigeaegne menetlemine on otseselt seotud inimeste elu ja tervise kaitsega, mis tuleneb
põhiseaduse §-dest 16 ja 28. Seetõttu teenib regulatsioon ülekaalukat avalikku huvi ning on
suunatud teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsele.
Kavandatav meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna kriisirolliga vabatahtlike kaasamine
võimaldab suurendada Häirekeskuse suutlikkust menetleda hädaabiteateid ka ulatusliku või
pikaajalise kriisi korral ning aitab vältida olukordi, kus abi osutamine viibib ressursipuuduse
tõttu. Meede on ka vajalik, sest Häirekeskuse toimepidevuse tagamiseks ei pruugi vähem
riivavad abinõud olla piisavad. Hädaabiteadete menetlemine eeldab vahetut ligipääsu teadetes
sisalduvale teabele ning ülesannete täitmine ei ole võimalik ilma isikuandmete töötlemiseta.
Samas ei ole tegemist uue või piiramatu juurdepääsuõigusega, kuna kehtiva õiguse kohaselt
võivad Häirekeskuse vabatahtlikud juba praegu osaleda hädaabiteadete menetlemisel tõlgina
ning puutuda seeläbi kokku isikuandmetega. Kriisirolliga vabatahtlike tegevus toimub seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks ning nende suhtes kohalduvad samad isikuandmete töötlemise,
konfidentsiaalsuse ja järelevalve nõuded nagu teistelegi hädaabiteadete menetlemisega seotud
isikutele.
Riive on mõõdukas ja proportsionaalne ka kitsamas tähenduses. Kuigi hädaabiteadete
menetlemisel töödeldakse sageli tundlikku teavet, on andmete töötlemise eesmärk piiratud
üksnes hädaabikõne lahendamiseks vajaliku tegevusega ning andmetele ligipääs on seotud
konkreetsete teenistusülesannete täitmisega. Teisalt on kaitstavateks hüvedeks inimeste elu ja
tervis ning riigi suutlikkus tagada vältimatu abi osutamine kriisiolukorras. Arvestades kaitstava
õigushüve kaalukust, kriisirolliga vabatahtlike kaasamise piiratud eesmärki ning asjaolu, et
andmete töötlemine toimub seadusest tulenevate kohustuste ja kontrollimehhanismide alusel,
ei ole põhiõiguse riive ülemäärane.
Eeltoodust tulenevalt on eelnõus sisalduvad põhiõiguste piirangud kooskõlas põhiseaduse §-ga
11. Piirangud teenivad legitiimset eesmärki, on sobivad ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks
ning mõõdukad, arvestades riigi siseturvalisuse ja kriisireageerimisvõime tagamise olulisust.
Samuti sisaldab eelnõu mitmeid tasakaalustavaid meetmeid, sealhulgas vabatahtlikkuse
põhimõtet, piiratud ajalist kestust, Vabariigi Valitsuse kontrolli, hüvitusmehhanisme ning
andmetöötluse eesmärgipärast piiramist, mistõttu ei moonuta piirangud põhiõiguste olemust.
6.6 Andmekaitsealase mõju analüüsi
85
Käesoleva eelnõuga muudetakse PPVS-i, PäästeS-i, PäästeTS-i ja JAS-i eesmärgiga luua
õiguslik alus kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate, vabatahtlike päästjate, HäK vabatahtlike
ning PPA, PäA, HäK ja julgeolekuasutuste endiste teenistujate reservi moodustamiseks ja
kaasamiseks kriiside lahendamisse. Eelnõu eesmärk on suurendada riigi valmisolekut
reageerida kriisiolukorra või selle ohu korral olukordades, kus tavapärasest teenistuskoosseisust
ei pruugi piisata avaliku korra, piirihalduse, sisejulgeoleku või siseturvalisuse ülesannete
täitmiseks. Eelnõuga kaasneb isikuandmete töötlemise mahu suurenemine, mistõttu on vajalik
hinnata kavandatavate muudatuste mõju andmekaitsele.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt töödeldakse vabatahtlike ning teenistusse kandideerivate isikute
andmeid ulatuses, mis on vajalik nende sobivuse hindamiseks, väljaõppe korraldamiseks ning
ülesannete täitmise tagamiseks. Eelnõuga laiendatakse olemasolevaid andmetöötluse eesmärke
ning luuakse täiendavad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks seoses vabatahtlikele
kriisirolli määramisega ja teenistujate reservi moodustamisega. Võrreldes kehtiva õigusega
lisanduvad uued isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse - teenistujate reservi
kandideerijad, teenistujate reservi liikmed ning kriisirolli võtta soovivad ning võtnud
vabatahtlikud.
Eelnõu kohaselt on PPA-l, PäA-l, HäK-il ja julgeolekuasutustele õigus töödelda teenistujate
reservi liikmeks sooviva ja teenistujate reservi liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki
isikuandmeid, eesmärgiga hinnata tema vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning korraldada
reservi tööd. Samuti nähakse eelnõus ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise
kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist
teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.
Töödeldavate isikuandmete koosseisu kuuluvad eelkõige isiku tuvastamiseks vajalikud
andmed, kontaktandmed, kodakondsuse andmed, hariduse ja keeleoskuse andmed, teenistus- ja
töökogemust puudutavad andmed, väljaõppe ning kvalifikatsiooni andmed, taustakontrolli
käigus kogutavad andmed ning andmed isiku sobivuse kohta teenistujate reservi või kriisirolli
määramiseks. Samuti võidakse töödelda karistusandmeid ja kriminaalmenetlusega seotud
andmeid, andmeid riigikaitselise töökohustuse või sõjaaja ametikoha kohta.
Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1
punktidest c ja e, mille kohaselt on töötlemine lubatud juhul, kui see on vajalik õigusliku
kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Eriliiki isikuandmete
töötlemise õiguslik alus tuleneb üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktidest b ja g.
Andmesubjektide õiguste riive seisneb peamiselt selles, et nende kohta kogutakse ja säilitatakse
täiendavaid andmeid ning osa andmeid saadakse erinevatest riiklikest registritest. Samuti võib
taustakontroll hõlmata ulatuslikumat isiku tausta kontrollimist. Töötlemise eesmärk on seotud
avaliku korra, riigi julgeoleku, elanikkonna kaitse ja kriisivalmiduse tagamisega. Riive
intensiivsust suurendab asjaolu, et taustakontroll võib hõlmata ulatuslikku eraelu puudutava
teabe kogumist ning mõnel juhul ei pruugi isikule olla võimalik täielikult avaldada otsuste
tegemise põhjendusi.
86
Andmetöötlusega kaasnevad riskid hõlmavad eelkõige õigustamata juurdepääsu
isikuandmetele, andmete lekkimist, andmete väärkasutust või ebaõigete andmete kasutamist
otsuste tegemisel. Riskide maandamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid, piiratakse juurdepääs andmetele teadmisvajaduse
põhimõttest lähtudes ning tagatakse andmekasutuse kontroll ja järelevalve. Riskide
maandamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid. Andmetele juurdepääs on teadmisvajaduse põhine ning piiratud üksnes nendele
teenistujatele, kelle tööülesanded eeldavad andmete töötlemist. Julgeolekuasutuste reservi
andmeid kavandatakse kaitsta riigisaladusena ning andmetöötlusele kohaldatakse riigisaladuse
ja salastatud välisteabe kaitse nõudeid. Asjaomastes asutustes kasutatakse vajaduspõhist
andmete kasutust, ligipääsupiiranguid ning andmete säilitamise ja kustutamise korda. Samuti
rakendatakse infoturbe meetmeid ning tehakse regulaarset seiret andmekasutuse üle.
Eelnõuga ei muudeta PPA, PäA, HäK-i ja julgeolekuasutuste senist töökorraldust seoses
isikuandmete töötlemisega, lisaks ei looda uusi andmekogusid, vaid kogu andmetöötlus lähtub
juba kehtivatest regulatsioonidest.
Eelnõuga ei looda alust automatiseeritud otsuste tegemiseks isiku suhtes üldmääruse artikli 22
tähenduses. Isiku sobivuse hindamine toimub haldusorgani kaalutlusotsuse alusel ning inimese
osalusel.
Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatav isikuandmete töötlemine põhjendatud olulise avaliku
huviga ning vajalik riigi kriisivalmiduse tugevdamiseks. Samas eeldab regulatsiooni
rakendamine kõrgendatud tähelepanu andmete minimaalsuse põhimõtte järgimisele,
juurdepääsupiirangutele ning tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete rakendamisele.
Andmete töötlemisel järgitakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja säilitamise piirangu
põhimõtteid, et tagada andmesubjektide põhiõiguste kaitse.
HäK kriisirolliga vabatahtliku kaasamine hädaabiteadete menetlemisse
Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste
ühtlustamine) muudatusega võimaldati HäK-i vabatahtlikke kaasata abi- ja infoteadete
menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, võõrkeelsete hädaabiteadete
menetlemisel, PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel ning muudes HäK-ile
õigusaktidega pandud ülesannetes (näiteks personali- ja kommunikatsioonitegevused).
Vabatahtlike kaasamine on vajalik, et tagada HäK-i toimepidevus, sealhulgas teenindada
saabuvaid kõnesid kiirelt ja tõhusalt ning säästa hädaabinumbrit 112 ning abi- ja infoteenust
võimaliku ülekoormuse eest. Muudatustega kaasnevat isikuandmete töötlemist on analüüsitud
eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirjas6.
Muuhulgas on viidatud seletuskirjas välja toodud järgnev: „Hädaabiteadete menetlemise üks
osa on ohu hindamine. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel kaasatakse
vabatahtlikke tõlgina, see omakorda tähendab isikuandmetega kokkupuudet. Võõrkeelsete
6 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE, lk 113.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb/
87
hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel toetab vastava keeleoskusega vabatahtlik
päästekorraldajat, olles abiks hädaabiteate sisu mõistmisel ja küsimuste küsimisel, kuid ei
sisesta ise andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogusse ega oma sinna juurdepääsu.“
Eelnõuga sätestatakse, et Häirekeskuse vabatahtlike, kellele on määratud kriisiroll, võib osaleda
hädaabiteadete menetlemisel. Juba kehtiva õiguse kohaselt puutuvad HäK-i vabatahtlikud, kes
on hädaabiteadete menetlemisse kaasatud tõlgina kokku isikuandmetega. HäK-i vabatahtlikud
peavad juba täna järgima abi- ja infoteadete andmekogus isikuandmete töötlemise põhimõtteid.
Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine vastavat
põhimõtet ei muuda. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele antakse õigus
kriisiolukorras menetleda hädaabiteateid puutuvad vältimatult kokku isikuandmetega,
sealhulgas terviseandmetega. Vastavaid andmeid töödeldakse minimaalses mahus, mis on
vajalik selleks, et välja selgitada, millist abi vajatakse.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõuga loodava kriisireservi loomine on avatav kulu liigiti, mis sisaldab: halduskulu,
personalikulu, varustust, väljaõpet, logistikat, kommunikatsiooni, värbamist, ning vajalikku
taristut. Eelnõu rakendamisega seotud kulude katmine on kavandatud riigieelarve reservi
vahenditest. Aastaks 2026 on eraldatud 1 200 000 eurot kriisreservi ettevalmistavateks
tegevusteks.
Hinnang eelnõuga kaasnevale kogukulule. Eelnõu rakendamise kulud nelja aasta lõikes
kolme asutuse (HÄK, PÄA, KAPO, PPA) kohta jagunevad:
1) Loomisega kaasnev kogukulu– ligikaudu 26 000 000 eurot, mis jaguneb:
Investeering ca 3 100 000 eurot;
Majanduskulu ca 8 000 000 eurot;
Tööjõukulu ca 14 900 000 eurot.
2) Aastased püsikulud 3 000 000.
Rahastusvajadus esitatakse vajadusel RES-protsessis. Seega ei võta eelnõu riigile RES-
protsessiväliseid siduvaid rahalisi kohustusi ning on kooskõlas riigieelarve planeerimise
põhimõtetega.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vajalik kehtestada järgmised siseministri määrused:
1) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“
PPVS § 10829 lõike 4 alusel
2) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava
lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PPVS § 10833
lõike 4 alusel;
3) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava
lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PäästeTS § 2211
lõike 4 alusel;
4) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“
PäästeTS § 227 lõike 4 alusel;
88
5) Siseministri määrus „Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga
abidemineerijale, kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse
vabatahtlikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja
väljamaksmise kord“ eelnõu § 1 punkti 6 § 10820 lõike 6, eelnõu § 2 punkti 20 § 423
lõike 6 ja eelnõu § 2 punkti 23 § 4311 lõike 6 järgi.
Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
1) Siseministri määruse 12.09.2012 nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja
kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise
korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise
korrale“;
2) Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrust nr 96 „Isikuankeedi vorm“;
3) Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija
isikuankeedi vorm“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja
jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda
regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt
pikemat ettevalmistusaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja
arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Abipolitseinike Kogule, Eesti
Naabrivalvele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepäästele, HäK-ile,
Kaitsepolitseiametile, MTÜ-le Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ-le Päästeliit, MTÜ-le
Vabaühenduste Liit, PPA-le, PäA-le, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingule
(ROTAL), Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ-le, Sisekaitseakadeemiale,
Välisluureametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2026
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Ministeeriumid
Riigikantselei
25.05.2026 nr 1-6/3466-1
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitan ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks politsei
ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Palume teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamisele
esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1) eelnõu 25 lehel,
2) seletuskiri 88 lehel
3) seletuskirja lisa 10 lehel.
Arvamuse avaldamiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Abipolitseinike Kogu
Eesti Naabrivalve MTÜ
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste
Häirekeskus
Kaitsepolitseiamet
Eesti Külaliikumine Kodukant
Päästeliit
Vabaühenduste Liit
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
2 (2)
Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ
Sisekaitseakadeemia
Välisluureamet
Õiguskantsleri Kantselei