Seisukoha küsimine Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame seisukohtade küsimiseks Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule.

Lugupidamisega
Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist
53009986

KORRALDUS nr EELNÕU Panksepa maaüksuse DP algatamine.docx

KAMBJA VALLAVALITSUS

EELNÕU
korraldus

xx. mai 2026 nr ……..
Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kambja Vallavalitsusele esitati 16.10.2025 taotlus Kambja vallas Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Taotluse esitajaks on Sepa Kinnisvara OÜ (juhatuse liige Rein Pant).
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Panksepa maaüksuse jagamist kruntideks (elamumaa, ärimaa) ning kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist vastavalt üksikelamu ja abihoonete ning ärihoone (tankla) projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Planeeringuala suurus on u 3,8 ha.
Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumi osas on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsioon määramata ning planeeringuala asub hajaasustusalal.
Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Kavandatavale tegevusele on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Lisa 2). Eelhinnangu koostas Lemma OÜ. Eelhinnangu koostamisel arvestati seadusest tulenevate kriteeriumitega ning kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste elluviimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole hetkel otstarbekas.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu välja ehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, st, et käesolev otsus ei jõustu (viidatud määruse § 2 lõige 5 ja haldusmenetluse seadus § 53 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punkt 2).
Lähtudes eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124 lõike 1, § 126, § 127 lõigete 1 ja 2, § 128 lõike 1, § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2, Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ § 9 lõike 1 ja Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määruse nr 40 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning kinnistu omaniku taotluse alusel annab Kambja Vallavalitsus korralduse:

1. Algatada Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ja lähiala detailplaneering tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
2. Kinnitada Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
3. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
4. Avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees pärast otsuse jõustumist.
5. Korraldus jõustub lepingu sõlmimisel.
6. Lepingu sõlmimise õigus on vallavalitsusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kajar Lember
vallavanem
(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Piirsalu
jurist
vallasekretäri ülesannetes

KSH eelhinnang_Pühi küla Panksepa DP.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIHKEL VAARIK PNOEE-36907312727 2026-05-25 07:13:17

KSH eelhinnang_Pühi küla Panksepa DP.pdf

Tallinn 2026

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse

detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

2

Nimetus: Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Kambja Vallavalitsus Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

KSH ekspert: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 25.05.2026

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................................................... 8

2.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 8

2.2 Kehtiv Kambja valla üldplaneering .................................................................................. 9

2.3 Koostatav Kambja valla üldplaneering .......................................................................... 10

3 Mõjutatav keskkond .............................................................................................................. 11

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................ 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 13

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ...................................................................................................................... 13

4.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 13

4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 13

4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...... 14

4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus .......................................................... 14

4.5.2 Õhu saastatus ............................................................................................................ 15

4.5.3 Lõhn ........................................................................................................................... 15

4.5.4 Müra .......................................................................................................................... 15

4.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................ 16

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 16

4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 16

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 16

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 18

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 18

4.11 Muud aspektid............................................................................................................... 18

5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi . 19

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .......................................................... 21

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 22

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2026 aasta aprillis.

Tööd viis läbi keskkonnakonsultant Mihkel Vaarik. Töös osales keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhenditest.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (Kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1) vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine;

2) vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine.

Antud juhul on kogused tankla puhul oluliselt väiksemad ning eelhinnangu aluseks on määruse § 13 lg 2 ehk eelhinnang tuleb koostata kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Kambja Vallavolikogu). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

KSH eelhinnangu objektiks on Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneering.

DP ala soovitakse jagada kruntideks (elamumaa ja ärimaa) ning määrata kruntidele ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused vastavalt üksikelamu ja abihoonete ning ärihoonete (tankla) ehitamiseks.

Planeeringuga tuleb anda ka lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suuruseks on DP lähtetingimustes ca 3,8 ha.

Panksepa maaüksuse (kat. tun. 28201:001:0245) maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. MÜ pindala on 28681 m², millest kõlvikuliselt moodustab kõik haritava maa.

Joonis 1. DP ala paiknemine ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Panksepa maaüksus piirneb loodest riigiteega nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,53-1,71 ja kirdest riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja km 8,44-8,77. DP alasse (vt Joonis 2) on haaratud lisaks ca 5000 m2 maantee katastriüksusest 22180 Nõo-Kambja tee (28203:004:0019), 5000 m2 maantee katastriüksusest 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (28203:004:0021) ning Panksepa maaüksuse loodeossa moodustatud transpordimaa sihtotstarbega eraldi 329 m² suurune katastriüksus 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (28201:001:0246) ja kirdeossa moodustatud 293 m2 suurune katastriüksus 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (28201:001:0247).

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

6

Keskmine ööpäevane liiklussagedus1 on riikliku teeregistri 2025. a andmetel tugimaanteel 3004 autot ja kõrvalmaanteel 604 autot. DP ala asub seega riigimaanteede, millel kaitsevöönd ulatusega 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast ulatub maaüksusele, ristmikul. Logistiliselt on maaüksus seetõttu hästi ligipääsetav, mis teeb selle sobilikuks tankla ja sellega kaasnevate teenuste osutamiseks.

Edelast piirneb ala Keskküla (kat. tunnus 28203:004:0353) maaüksusega ja loodes üle tugimaantee on teine Panksepa maaüksus (28201:001:0242). Tegemist on hoonestatud (elamud ja kõrvalhooned) maatulundusmaa maaüksustega.

DP alal riikliku ehitisregistri järgi hooned puuduvad. Paralleelselt kõrvalmaanteega kulgeb maaüksusel elektriõhuliin alla 1 kV (Elektrilevi OÜ). Kehtiv detailplaneering alal puudub.

DP algatamise taotlus on esitatud 16.10.2025, huvitatud isik on Sepa Kinnisvara OÜ.

KSH eelhinnangu aluseks on taotlusega koos esitatud eskiislahendus (Joonis 2).

Joonis 2. Kavandatud tegevus: detailplaneeringu algne visioon. Allikas: Väliprojekt OÜ, 2025

DP ala jagatakse kaheks krundiks (ärimaa ja elamumaa). Loodeossa ristmiku kõrvale kavandatakse tanklakompleksi ning kaguossa elamu koos kõrvalhoonetega. Hoonete suurim lubatud arv krundil: elamumaa kuni 4 hoonet (1 põhihoone ja 2 abihoone), lisaks on lubatud rajada 1 kuni 20 m2 suurune kõrgusega kuni 5 m hoone. Krundi suurim lubatud täisehitus: määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele. Hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamu kuni 9 m ja abihoone kuni 6 m maapinnast.

Ärimaa krundile tankla alale kavandatakse ka pood/kohvik. Kütuste hoiustamiseks kavandatakse eeldatavalt 2x60 m3 mahutid ja LPG jaoks 10-20 m3 mahutid. Ühekorruseline lamekatusega tanklahoone rajatakse arvestades krundi võimaluste ja paiknemisega. Teenindusjaam-tankla koosneb eeldatavalt suurest müügisaalist ning teenindavatest abiruumidest nii klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks. Hoone ette rajatakse tankurisaared ja nende kohale hoonega seotud varikatus, eraldiseisev LPG tankur koos tolmuimeja ja rehvirõhuseadmega. Autopesulat

1 https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

7

eeldatavalt ei kavandata. Ärimaal lubatud kuni 2 hoonet. Ärihoone lubatud kõrgus kuni 9 m. Hoonestusalade kaugus naaberkruntide piiridest min 4 m, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja 22180 Nõo-Kambja tee poolsetest piiridest vastavalt Transpordiameti tingimustele.

DP koostamisel määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

• säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;

• planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: elamumaa ja ärimaa vahelisele alale planeerida kõrghaljastuse puhverala. Minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega, millest 50% kõrghaljastusega (min dm 6 cm);

• kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): elamumaal teepoolsel küljel max 1,2 m, teistel külgedel max 1,5 m ning ärimaal max 2 m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev);

• vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) antakse planeeringuga.

DP koostamisel viiakse läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus.

DP lähteseisukohtadele on oma kooskõlastuse andnud Transpordiamet 20.01.2026 kirjaga nr 7.2- 2/26/21676-2. Tankla juurdepääs tuleb kavandada riigiteelt nr 22180 Nõo-Kambja.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Ehitusseadustiku § 70 järgi on ehitise kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Maantee kaitsevööndis on üldjuhul seadusega määratletud tegevused keelatud. Samas võib ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel maantee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku (transpordiameti) nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

8

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Maakonnaplaneeringu põhijoonisel näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on kajastatud Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alad pärinevad maaparandussüsteemide registrist. Väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht põhineb PRIA põllumassiividel, ETAK haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil, EELIS hooldatud poollooduslike koosluste andmekihtide automaattöötlusel. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem kui Eesti keskmine boniteet (40), siis on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine boniteet. Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41) on suurem kui Eesti keskmine siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40.

Arvestades, et Tartumaa maakonnaplaneering on kehtestatud hiljem (2019), kui kehtiv Kambja valla üldplaneering (2007), tuleb detailplaneeringu koostamisel võtta arvesse maakonnaplaneeringus toodud strateegilisi põhimõtteid ja tingimusi s.h väärtusliku põllumaa säilitamise ja kaitse põhimõtteid.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

9

2.2 Kehtiv Kambja valla üldplaneering2

Kambja valla üldplaneering on vastu võetud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40. Kambja valla ÜP kohaselt endise Kambja valla territooriumi osas on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsioon määramata ning planeeringuala asub haja-asustusalal.

ÜP-ga määratud juhtotstarvete ja detailplaneeringuga üldplaneeringu elluviimise tõlgendamine on eeskätt kohaliku omavalitsuse pädevuses.

DP alal on maaparandussüsteem, aga ala ei jää rohevõrgustiku alale, väärtuslikule maastikule ega ka ÜP-ga määratud väärtuslikule põllumajandusmaale.

Joonis 3. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu kaardist.

DP algatamine ei ole otseses vastuolus kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga.

2 https://www.kambja.ee/uldplaneering#varasem-menetlus

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

10

2.3 Koostatav Kambja valla üldplaneering

Uus Kambja valla ÜP on algatatud 23.04.2019 Kambja Vallavolikogu otsusega nr 72.

Joonis 4. Väljavõte koostatava Kambja valla üldplaneeringu kaardist.

Ka koostatav üldplaneering ei määra planeeringualale juhtotstarvet, kuid samas ei näe ka ette (väärtuslikule) põllumajandusmaale ärihoone või elamu rajamist.

Tuleb arvestada, et väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Väärtuslikuks põllumajandusmaa määramisel on aluseks võetud mulla viljakus (boniteet) ja põllumassiivi väärtus efektiivse majandamise seisukohalt.

DP algatamisel tuleb arvestada ka Kambja valla koostatava üldplaneeringuga.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

11

3 Mõjutatav keskkond

Detailplaneeringu ala asub Kambja vallas Pühi külas. Planeeringualal kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Kaitse- ja hoiualasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti DP alale ega selle lähiümbrusesse ei jää.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige kehtiva üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

DP ala asub maaparandussüsteemi (kood 2104550010130, nimetus Pauna) alal ja kasutusel olev põllumassiiv nr 65645813643, pindala 2.84 ha, massiivi maakasutus põllukultuurid – kaer liblikõieliste allakülviga) on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Samuti piirneb ala teiste aktiivses kasutuses põllumajandusmaadega.

Alal levib pruun kahkjas muld (LP), mis on Eestis levinud viljakas põllumuld ja tekkinud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Seda iseloomustab selge näivleetumine, kergem lõimis pealiskihis ja tugevam illuviaalhorisont (savi kogunemine) sügavamal. Massiivi perspektiivne mulla boniteet on 47, mis on arvutuslikult võimalik saavutada peale maaparandust.

Joonis 5. DP ala paiknemine maaparandussüsteemide suhtes. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb anda sisend sademeveesüsteemide kavandamiseks ja vajadusel sademevee juhtimiseks maaparanduse eesvooludesse nii, et see ei kahjustaks ülejäänud maaparandussüsteemi toimimist.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47 lg 11). Maaparandushoiu kohustus on maaomanikul või ühistul (MaaParS § 49 lg 1). Projekteerimisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

12

kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (MaaParS § 44 lg 2 ja 3). Planeering tuleb esitada Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks.

Joonis 6. DP ala paiknemine põllumassiivide suhtes. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning PRIA.

Planeeringualale ega sellest 0,5 km raadiusse ei jää looduskaitse all olevaid alasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.

Alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

13

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Planeeringualale ega selle vahetus lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Natura 2000 alad jäävad kavandatava tegevuse mõjualast välja ning ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Natura eelhindamise koostamise vajadus puudub.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää looduskaitse all olevaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid.

Kavandatava tegevuse ala on põllumaa, kus ei ole tegu kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusega alaga, kus võiks esineda imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate olulisi elupaiku. DP ala asub vahetult intensiivse liiklusega riigimaanteede ristmiku juures. Alale on võimalik lisada kõrghaljastust, mis näiteks ärikrundil aitab lisaks elurikkuse funktsioonile vältida tankla ja ärihoone tavapäraselt suurtel kõvakattega aladel tekkivaid soojussaari kuumalainete korral ehk aitab kaasa kliimameetmetele.

Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. Alal leiduv kõrghaljastus tuleb võimalusel säilitada.

4.3 Mõju rohevõrgustikule

Kavandatava tegevuse ala jääb väljapoole Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ ja Kambja valla valla üldplaneeringuga ette nähtud rohevõrgustiku alasid, mistõttu mõju strateegilistes planeeringutes ette nähtud rohevõrgustikule puudub.

4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb ka tankla kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

14

Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad, kuid tegevust piirava reostuse esinemine on vähetõenäoline.

4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus

DP ala veevarustuseks on ette nähtud rajada mõlemale moodustatavale krundile puurkaevud.Nõuetekohase puurkaevu saab rajada lähtudes taristuministri 24.03.2026 määrusest nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m).

Tagada tuleb nõuetekohased puurkaevu sanitaarkaitsealad. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omamise kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Kavandatud veetarve ei ole eelhinnangu koostamise ajal teada, kuid planeeringu koostamisel tuleb ärikrundil arvestada võimaliku keskkonnaloa taotlemise vajadusega vee erikasutuse valdkonnas, kui veevarustus lahendatakse kohaliku puurkaevu baasil.

Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“).

Vaadeldavas piirkonnas DP alal on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Alale kavandatakse tankla ja kütusemahutite ala, erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi ning ärimaa sihtotstarbega hoonestust. Seega tuleb ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid - kogu tankla ala tuleb projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid plastmaterjale, tankla tuleb varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt paakide täitumisel või vooliku purunemisel jms.

Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusega nr 61 kinnitatud “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) alusel tuleb tankla ala sademevesi, mis ületab sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada. Tanklaga seotud kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi tuleb enne ärajuhtimist või pinnasesse immutamist puhastada liiva-õlipüüduris. Sademevee pinnasesse juhtimisel (immutamisel) peab immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 7 lg 3).

Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on ette nähtud koguda nõuetekohasesse kinnisesse kogumismahutisse ning purgida lähimas reoveepuhastis. Mahutid kruntidel peavad paiknema paakautoga juurdepääsetavas kohas. Arvestada tuleb keskkonnaministri 31.07.2019

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

15

määruse nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” tingimustega. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist, mis võiksid ületada piirkonna reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust, ei ole sellest oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Detailplaneeringu koostamise käigus võimalike muude lokaalse(te) reoveekäitluslahendus(t)e kavandamisel tuleb tagada nende vastavus keskkonnakaitsenõuetele.

4.5.2 Õhu saastatus

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).

Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, mis tekivad tanklasse ja ärihoonesse saabuvatest ja lahkuvatest sõidukitest ning tankla järjekorras töötava mootoriga seismisest. Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil.

Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Tankla ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §-st 123. Keskkonnaluba õhusaaste valdkonnas on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Tankla asukohta arvestades on selline laadimiskäive ebatõenäoline.

Tanklasse eeldatavalt eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga. Ärihoone soojusvarustus lahendatakse tõenäoliselt lokaalküttel – päikeseenergia, maaküte, elektrienergia, õhk-vesi soojuspump, õhksoojuspump vms. Elamu soojusvarustus lahendatakse samuti lokaalselt. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektides.

Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.

4.5.3 Lõhn

Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud gaasitagastussüsteemiga.

Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda.

4.5.4 Müra

Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

16

Müra on antud asukohas seotud olemasoleva riigi põhimaantee liiklusega. Tanklakompleksi sihipärane kasutamine ei suurenda riigimaanteedel liiklevate autode arvu, kuna tanklakompleks rajatakse eelkõige maanteed kasutatavate sõidukite teenindamiseks. Tankla ja ärihoone rajamisel ja kasutuselevõtul ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu tekitamine.

Kuna kavandatakse ärihoone, siis ei kohaldu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohased müra siht- ja piirväärtused. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

4.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket.

Tegevusega (tankla kasutus) võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Tänapäeval kasutatakse valgust alla suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Tankla ja ärihoone kasutuselevõtuga luuakse piirkonda töökohti juurde.

Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine alal on asjakohane lahendada tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Standardi kohane parkimisnormatiiv teenindusjaama ja tankla puhul on 1 parkimiskoht 20 m² suletud brutopinna kohta, näiteks kohviku puhul 1 parkimiskoht 120 m² suletud brutopinna kohta.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte. Samuti puuduvad pärandkultuuri objektid. Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Mõju muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele kultuuriväärtustele ei esine.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus, ehitamisega seotud saasteained, gaasileke ja plahvatusoht, kütuseleke ja plahvatusoht.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

17

Ehitusaegne liiklus. Suurenev liikluskoormus alal ning peale- ja mahasõidud, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult vastavate liiklusmärkidega teel jne).

Ehitamisega seotud saasteained. Kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara.

Kütuseleke ja plahvatusoht. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Kütusemahuti lekkimine ning sellega seotud õhusaaste ja pinnasereostus on võimalik eelkõige inimliku eksimuse ja hooletuse või kütusevooliku purunemise tagajärjel sõiduki tankimisel. Selle tagajärjel maha voolanud kütus võib süttida ning põhjustada ohtu inimese tervisele, varale ja looduskeskkonnale.

Plahvatusoht on eelkõige seotud kütuseveokiga kütuse laadimise ajal. Samas võib kütuseveoki süttimise tõenäosust tanklas hinnata väikeseks, kuid selle tagajärjed inimese elule, tervisele, varale ja looduskeskkonnale võivad olla väga rasked.

Detailplaneeringuga on võimalik täpsustada pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalide kasutamise tingimusi (need peavad olema kütuse ning sellest eralduvate gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja jooksul), tuleohutusnõudeid (nt lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamise nõue, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega varustamise nõue jms), transpordikorraldust (kütuse laadimistöödeks sobiliku aja piiramine jms). Samuti tuleb järgida EVS nõuet, et maa-aluste kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m ning tankla tuleb ehitada TP1- või TP2-ehitisena. Kuna eeltoodu põhjal võib kõige suuremaks ohuallikaks tanklas hinnata kütuseveokit, siis on väga oluline, et planeerimis- ja projekteerimisfaasis pöörataks erilist tähelepanu kütuse transpordi ja laadimisega seotud küsimustele.

Juhul kui tanklasse kavandatakse ka vedelgaasimahutit, siis on suure tõenäosusega tegemist ohtliku ettevõtte kavandamisega kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Gaasipaigaldisele tuleb koostada riskianalüüs.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

18

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava projekti puhul on tegu taristu arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Tõenäoliselt ei suurenda tankla ja teeninduskompleksi sihipärane kasutamine riigimaanteel liiklevate autode arvu.

Hetkel ei ole täpsemalt teada krundile taotletava ehitisealuse pinna suurus. Suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad lähiümbruse õhku ehk võivad tekitada lokaalse soojussaare. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades mikroklimaatilisi meetmeid - säilitades rohealasid ja kõrghaljastust või rajades uushaljastust. Eelistades taastuvenergial põhinevaid kütte- ja jahutussüsteeme, saab vähendada kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele.“

Projekti elluviimisega kaasnevana ei ole oodata olulist kasvuhoonegaaside heidet ja mõju kliimamuutustele.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava tegevusega oodata mõjude olulist kumuleerumist.

4.11 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul puudub seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

19

5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Eelkõige võivad keskkonnamõjud hinnatava DP algatamise taotluse puhul tuleneda alale kavandatavast tanklakompleksist.

Tankla kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on looduslikult keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Tankla liigitumine ohtlikuks ettevõtteks sõltub kavandatavast üheaegselt hoiustatavast kütuse mahust. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav kütuse kogus on üheaegselt üle 1000 tonni3. Tankla kütusemahutite maht jääb kindlasti väiksemaks kui ohtlikku ettevõtte künniskogus. Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud:

1. Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehaanilised vigastused; mahuti mehaanilisel vigastused.

2. Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on kütus ja kütuseaurud tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevaid alasid.

Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.

3. Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui kütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.

Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust.

Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardist „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Seoses tuleohtlike ainete käsitlemisega on tanklas suurem risk suurõnnetuse või -

3 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Lisa (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.05.2021 määruse nr 27 sõnastuses).

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

20

tulekahju toimumiseks. Arvestades tõenäolisi riske, olemasolevaid nõudeid tanklate tehnilisele taristule ja praktikas toimunud õnnetuste sagedust, on sellise õnnetuse tõenäosus väga väike.

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid.

Siiski tuleks DP koostamisel arvestada järgmiste aspektidega:

• Tankla territooriumi teedelt ja platsidelt tulev sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva- õlipüüduris.

• EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.

• Gaasi käitlemise planeerimisel (LPG, aga ka veeldatud maagaasi LNG või surugaasi CNG) tuleb arvesse võtta, et see võib kaasa tuua tegevuskoha liigitumise ohtlike ettevõtete alla kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Gaasipaigaldise kavandamisel tuleb koostada sellele riskianalüüs.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

21

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata Panksepa maaüksuse detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata.

Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone.

Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Panksepa maaüksuse detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse alale ka vedelgaasimahutit, siis on asjakohane koostada sellele riskianalüüs.

Lõpliku otsuse KSH algatamise või mittealgatamise osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise/KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Kambja vallas Pühi külas Panksepa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 25.05.2026

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonna planeering 2030+

Kambja valla üldplaneering

Koostatav Kambja valla üldplaneering

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

LISA Nr EELNÕU -DP lähteseisukohad (Panksepa DP).docx

Lisa 1
Kambja Vallavalitsuse xx.xx.2026
Korraldusele nr EELNÕU

Pühi külas asuva Panksepa (kü tunnus 28201:001:0245) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
LÄHTESEISUKOHAD
1. Lähteülesande koostamise alus
Kambja Vallavalitsusele 16.10.2025 Rein Pant poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek.

2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringualal olevate kruntide kohta
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Panksepa maaüksuse jagamist kruntideks (elamumaa, ärimaa) ning kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist vastavalt üksikelamu ja abihoonete ning ärihoone (tankla) projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele, heakorrale ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumi osas on planeeringualal maakasutuse juhtfunktsioon määramata ning planeeringuala asub hajaasustusalal.

Planeeringuala pindala u 3,8 ha

Andmed planeeritava ala kohta:
• Panksepa (kü tunnus 28201:001:0245)
• Pindala 28679.0 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa
• üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon määramata

• 22180 Nõo-Kambja tee (kü tunnus 28203:004:0019)
• Pindala 20705.0 m² (planeeringualas u 0,5 ha)
• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28203:004:0021)
• Pindala 114421.0 m² (planeeringualas u 0,5 ha)
• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28201:001:0246)
• Pindala 329 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa
• 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (kü tunnus 28201:001:0247)
• Pindala 293 m²
• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

Planeeringuala piir:

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 2025

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
3.1. Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduseministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
3.2. Kambja valla üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne;
3.4. Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;
3.5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
3.6. Kambja Vallavolikogu 16.11.2022.a määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
3.7. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
3.8. Kambja valla Energia- ja kliimakava;
3.9. Kambja valla Jäätmehoolduseeskiri;
3.10. Transpordiameti seisukohad detailplaneeringu koostamiseks.

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee).

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Planeeringuga esitada:
4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus:
4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala);
4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed;
4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;
4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;
4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed;
4.1.6. geoloogiline ülevaade.

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed:
4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad;
4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs;
4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga.

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega.

4.4. Krundi ehitusõigus:
4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, ärimaa;
4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: elamumaa kuni 4 hoonet (1 põhihoone ja 2 abihoone), lisaks on lubatud rajada 1 kuni 20 m2 suurune kõrgusega kuni 5 m hoone. Ärimaal lubatud kuni 2 hoonet. Rohkem ei ole lubatud elamumaa krundil hooneid (nn vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud) rajada;
4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: elamumaal 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone. Ärimaal toitlustushooned (12130), kaubandushooned (12310), teenindushooned (12330), sõidukite teeninduse hoone (12332). Keelatud on olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine;
4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele (määrata kindel m²);
4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamu kuni 9 m ja abihoone kuni 6 m maapinnast. Ärihoone kuni 9 m.

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine:
4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus naaberkruntide piiridest min 4 m, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja 22180 Nõo-Kambja tee poolsetest piiridest vastavalt Transpordiameti tingimustele.

4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus:
4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele:
4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Planeeritavale alale mahasõitude rajamine vastavalt Transpordiameti tingimustele. Elamu juurdepääsu mitte planeerida läbi ärimaa;
4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega (vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad);
4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: lahendada planeeringuga vastavalt Transpordiameti tingimustele.
4.6.5. määrata lumevallitamise alad;
4.6.6. piirete kaugus transpordimaa poolsetest külgedest vastavalt Transpordiameti tingimustele.

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: elamumaa ja ärimaa vahelisele alale planeerida kõrghaljastuse puhverala. Minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega, millest 50% kõrghaljastusega (min rdm 6 cm);
4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): elamumaal teepoolsel küljel max 1,2 m, teistel külgedel max 1,5 m ning ärimaal max 2 m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev);
4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga.

4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.

4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad:
4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;
4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni);
4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada lokaalselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine. Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude arendamiseks;
4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad;
4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid;
4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine;
4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs täpsustatakse planeeringuga.

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga.

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga.

4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele:
4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda.
4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: üksikelamul kuni 2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Ärihoonel kuni 2 korrust;
4.13.3. katusekalded: üksikelamul (sh abihoone) 10-25 kraadi – kõrvalmahtudel* nt garaaž, varikatus lubatud katusekalle 0-15 kraadi. Ärihoonel 0-15 kraadi;
4.13.4. katusekatte materjalid: ärihoonel katuseplekk, rullmaterjal, bituumensindel, üksikelamutel (ka abihoone) katuseplekk, katusekivi;
4.13.5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon, fassaadiplaadid – tsementkiud, alumiiniumkomposiit vms. Soovituslikult kombineeritult. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine, samuti välisvooderduseta palkmaja;
4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: 7 m tänavapoolsest krundi piirist;
4.13.7. katusetüüp: üksikelamul kaldkatus, viilkatus, kelpkatus. Ärihoonel viilkatus, lamekatus, kaldkatus;
4.13.8. katuse värv: lahendada planeeringuga.
* kõrvalmaht – loetakse üksikelamu puhul kuni 30% maksimaalsest ehitisealusest pinnast.

4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine määratakse planeeringuga.

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine vajadus puudub.

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga.

4.17. Uuringute koostamise vajadus täpsustada planeeringuga. Detailplaneeringus hinnata liiklusmõjusid.

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga.

4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine anda hinnangud planeeringuga.

4.20. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava:
Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest.
4.20.1. Planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud;
4.20.2. Planeeringu koostamiseks vajalike uuringute koostamine: kuni neli kuud;
4.20.3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni neli kuud;
4.20.4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kuni kolm kuud;
4.20.5. planeeringu vastuvõtmine: kuni 2 kuud;
4.20.6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud;
4.20.7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu.

4.21. Planeeringu rakendamise võimalused:
4.21.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele;
4.21.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;
4.19.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise (planeeringut lubatud realiseerida etappide kaupa);
4.19.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000;
5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000;
5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2.
M 1: 2000;
5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500*;
5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500.
5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*;
5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.
*- joonised lubatud ühendada kui jooniste loetavus ei halvene

6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine
6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (digitaalselt ja paberkandjal).
6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides;
6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada:
6.3.1. Päästeametiga;
6.3.2. Transpordiametiga;
6.3.3. Maa- ja Ruumiametiga;
6.3.4. Tehnilise Järelevalve Ametiga.
6.4. Koostöö
6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega;
6.4.2. Keskkonnaametiga.

Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada.

Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele.

Koostas:
Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist

Seisukoha küsimine detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule .asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTEL ALTSAAR PNOEE-49412042712 2026-05-25 10:26:36

Seisukoha küsimine detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule (Panksepa, Pühi).pdf

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel +372 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Päästeamet

25.05.2026 nr 6-1/254-6

Seisukoha küsimine Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule

Käesolevaga edastame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõike 6 alusel seisukohtade küsimiseks Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks edastame tutvumiseks koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning lähteseisukohtade eelnõu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisad:

1. Kambja Vallavolikogu otsuse Pühi külas asuva Panksepa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

2. Kambja Vallavalitsuse korralduse eelnõu Lisa 1 (lähteseisukohad) 3. Koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang