Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446 muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeerium

22.05.2026 nr 1-4/26/2037

Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446

muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu

2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmed, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon

Kairi Toiger, 626 2931

[email protected]

K Ä S K K I R I

E E L N Õ U

1 1 . 0 5 . 2 0 2 6

Kliimaministri 02.11.2023 käskkirja nr 446 muutmine

1. Kliimaministri 02.11.2023 käskkirjas nr 446 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi

töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punkt 7 kehtestatakse uues sõnastuses järgmiselt:

„Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. september 2023. a ning lõpeb 31. detsembril

2027. a.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-ga 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026

tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt pikendatakse käskkirjaga kliimaministri 2.11.2023 käskkirja nr 446 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-

Virumaal” lisas 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Liina

Ordlik (e-post: [email protected], tel 625 1143), finantsosakonna sihtfinantseerimise nõunik Kairi Toiger (e-post: [email protected], tel: 626

2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest punktist, millega pikendatakse käskkirja abikõlblikkuse perioodi. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarve strateegiaprogrammi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ eesmärgi saavutamiseks.

Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas korrastatakse vanad mahajäetud karjäärid, vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa

otstarbekat kasutamist. Projekt otseselt panustab meetme eesmärgi saavutamisse.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Suletud

altkaevandatud alade ja mahajäetud karjääride korrastamistööde teostamiseks alad e valikul ja piiritlemisel lähtutakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5, s.t. töid teostatakse aladel, kus kahju hüvitamise kohustus on riigil.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku strateegiadokumendina põlevkivi kasutamise riiklik arengukava ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Käskkirja muudatusega pikendatakse abikõlblikkuse perioodi kuni 2027. aasta lõpuni.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamise vajadus on tingitud tegevuste põhjalikuma planeerimise vajadusest. Käskkirjalised tegevused on mahajäetud karjääride taastamine ja põlevkivi

2

kaevandamisega seotud varinguaukude korrastamine maastikel. Ajas on nii karjäärid kui varinguaugud pidevas muutumises, osaliselt loodus taastab inimeste tekitatud kahju ja osaliselt tekib maapinna varinguid juurde. Seetõttu on vahetult enne ehitustööde hangete välja

kuulutamist tarvis läbi viia täiendavad uuringud karjääride ja varinguaukude hetkeolukorra ja taastamise/korrastamise prioriteetsuse määramiseks. Meetme tulemuse saavutamiseks on vaja

karjäärid korrastada ja varinguaugud taastada. Karjääride seisundi uuringu hange on läbi viidud ja lepingu sõlmimise ootel. Korrastamine jääb

aastasse 2027, millise hanke saab välja kuulutada kohe pärast seisundi uuringu tulemuse selgumist. Uuringu hankest selgub, millises mahus on projekti arvatud 12 karjääri vaja taastada.

Korrastamistegevustega saab alustada juba 2026 sügisel kui on selgunud karjääride seisund, kuid põhitegevus jääb aastasse 2027, sest mõistlik on tegevusi teha pärast talveperioodi kuna lume sulamine tekitab sageli muudatusi looduses/maastikel.

Varinguaukude korrastamise hange on käesoleval ajahetkel ette valmistatud ja ootab

väljakuulutamist 100 varinguaugu korrastamiseks, kuigi tegelikult on teada ca 1300 varinguauku. 223 varinguaugu uuring on tehtud, 100 hinnati neist kas väga ohtlikuks (A kategooria) või ohtlikuks (B kategooria). 61 auku hinnati uuringu hetkel keskmiselt (C

kategooria) ohtlikuks, kuid nende seisund muutub ajas kiiresti ja ohtlikkus kasvab iga päevaga. Uuring tehti sügisel 2025 ning tuleb arvestada asjaoluga, et varinguaugud, kui need pole

korrastatud, on ilmastiku tõttu pidevas muutumises ja nende seisund võib pärast lume sulamist olla ohtlikum kui varem. 2021. aastal koostati varinguaukude korrastamise tüüpprojektid ning uuringu tulemusel määrati igale uuritud varinguaugule korrastamiseks sobilik tüüpprojekt.

Korrastamise lepingusse minnakse tingimusega, et ehitaja võib määratud tüüpprojekti muuta kui reaalne vajadus on muutunud. 100 A ja B kategooria varinguauku lähevad väljakuulutatava

hanke raames korrastamisele, 61 C kategooria auku ootavad rahastamise võimalust. Lisaks on allmaakaevandamisest tingitud maapinna vajumistega tekitatud kahju hoonetele,

milliste kahjusid on samuti riigil kohustus likvideerida.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

3

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.