Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine (890 SE)

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu keskkonnakomisjon

23.05.2026 nr 1-5/26/1541-4

Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine

(890 SE)

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 21.05.2026 istungi protokolli kantud otsusest teatame, et Vabariigi Valitsus otsustas ühehäälselt mitte toetada metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE), mis

käsitleb ettepanekut tõsta kõigi puuliikide madalaimat lubatud raievanust ning tunnistada kehtetuks diameetripõhine raie.

Metsaseaduses on raievanuse alammäär kehtestatud eesmärgiga võimaldada võtta majandatavates metsades, eriti viljakates boniteediklassides (Ia, I) kasvav puit optimaalses eas kasutusse. Kehtivad

raievanused põhinevad peamiselt puistu bioloogilisel ja osaliselt majanduslikul küpsusel ning arvestavad puuliiki, kasvukohatüüpi, kahjustustele vastuvõtlikkust ja kasvukoha boniteeti.

Raievanuse alammäära tõstmine vähendab metsaomanike võimalusi teha õigeaegseid majandamisotsuseid olukorras, kus puistu seisund hakkab halvenema enne seaduses sätestatud

vanusepiiri. Kui majandamisotsuse tegemine lükkub vanusepiiri tõttu edasi, väheneb selle tulemusel puistu väärindamise võimalus ja suureneb kahjustuste leviku risk.

Keskmise rinnasdiameetri kaotamine toob kaasa raie edasilükkumise keskmiselt 10–15 aastat, sama aja võrra lükkub edasi ka puidu müügist ja töötlemisest saadav tulu. Ajutiselt raiemaht

tõenäoliselt tõuseks ja ei aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele, sest omanikel tekiks soov raie enne muutuse rakendamist ära teha.

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on hinnanud, et ettepaneku rakendmine tooks RMK-le kaasa järgmisel aastal:

1. arvestuslangi pindala vähenemise ligi 5 500 hektarini (2026. aasta uuendusraie optimaalne pindala 8 410 hektarit);

2. prognoositud raiemaht väheneb 2,4 mln m3 -ni. Puidu müügitulu väheneb 225 mln eurolt

172 mln euroni ehk 23% (-53 mln eurot); 3. raievoog metsamajandamisest koos metsade uuendamise ja taristutöödega väheneb 114 mln

eurolt 80 mln euroni (-34 mln eurot). Metsade majandamise rahavoog väheneb 30%. Arvestades sarnase tegevusmahu vähendamisega looduskaitses (30% vähem looduskaitselisi töid) ja külastuskorralduses (30% vähendatud külastustaristu) on EBITDA vähenemine

21 mln eurot (-32%);

4. eeldades sarnases proportsioonis (-30%) looduskaitseliste maade ostusumma vähenemist

väheneb omanikutulu 60% (30 mln euro võrra) ja on 50 mln euro asemel 20 mln eurot (dividend+tulumaks);

5. selline lahendus võib kaasa tuua 30% töötajate koondamist ehk personali vähendamist 200 töötaja võrra;

6. häiringute (peamiselt ürask ja tüvemädanikud) oluline tõus kuuse, kase, sanglepa ja haava

puhul, kvaliteetpuidu ning väärtuslike puidu sortimentide osakaalu oluline vähenemine.

Raievanuse alammäära kavandatud kujul rakendamine ei ole põhjendatud ja mõistlik. Raievanuse alammäär ei kohusta metsaomanikke raiuma ja igal omanikul säilib võimalus metsa majandada vastavalt metsamajandamise heale tavale või eelistada majandamist viisil, mis tagab

loodusväärtuste ja vanade metsade osakaalu suurenemise. Metsade säästlik ja kliimakindel majandamine peaks põhinema puistu tegelikku seisundit arvestaval lähenemisel. Seetõttu ei toeta

me metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu kavandatud kujul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia: Riigikantselei

Maret Parv, 626 0726

[email protected]