MEMORANDUM
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE
ESITATUD: valitsuskabineti nõupidamisele
ESITAJA: välisminister Margus Tsahkna
ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas
TEEMA: Eesti eesmärgid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel Ankaras 07.-08. juuli 2026.a.
Ankara tippkohtumise ettevalmistusi raamistab laiem liitlaste vaheline arutelu NATO ühtsusest, Ameerika Ühendriikide (edaspidi USA) rollist, koormanihutamisest ning Euroopa liitlaste suuremast vastutusest Euroopa konventsionaalse kaitse eest.
NATO peasekretär on esitanud liitlastele tippkohtumise prioriteedid, milleks on suurenenud kaitseinvesteeringud, NATO heidutuse ja kaitse tugevdamine, liitlaste kaitsetööstuse võimekuste suurendamine ning Ukrainale pikaajalise toetuse tagamine, sh Ukraina esmavajaduste nimekirja (edaspidi PURL) kaudu. Iraani konflikti ja võõrustajariigi Türgi tõttu saab tavapärasest suuremat tähelepanu ka NATO lõunanaabrus.
Tippkohtumise ettevalmistusi saadab jätkuvalt küsimus, mis oleks „edulugu“. Kuigi ülalnimetatud teemad on endiselt peasekretäri püsitatud eesmärgid, on võimalus, et nt Iraaniga seonduv ja seeläbi USA NATO ja liitlaste-suunalisest kriitikast lähtuv narratiiv võib tippkohtumist varjutada. Samuti tekitavad ebakindlust USA ootamatud sammud väehoiaku ülevaatamisel Euroopas. Seetõttu on tippkohtumisel eriti oluline NATO ühtsuse hoidmine ja selle väljendamine.
Eesti jaoks on jätkuvalt oluline, et Venemaad käsitletakse kui suurimat pikaajalist ohtu, liitlased jätkavad kaitsekulutuste suurendamist, jätkub töö NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks ning USA ja teiste liitlaste kohalolu jätkub nii Eestis, NATO idatiival kui laiemalt Euroopas.
Eestile on oluline, et NATO kinnitab tippkohtumisel tugevat pikaajalist poliitilist ja sõjalist toetust Ukrainale, saavutamaks õiglane ning kestev rahu ning Ukraina julgeoleku seotust kogu Alliansi julgeolekuga. See hõlmaks ka õiglasemal koormajagamisel põhinevat lahendust vajaliku sõjalise abi rahastamiseks pikaajaliselt.
Sarnaselt Haagi tippkohtumisele on plaanis koostada lühike tippkohtumise deklaratsioon, mille peamine fookus on kaitsekulutuste kasvul ja Haagi tippkohtumisel kokkulepitu saavutamisel, eraldi rõhuga kaitsetööstuse tugevdamisel. Olulistel poliitilistel teemadel nagu Ukraina toetamine või ka Venemaa käsitlemine on peasekretäri lähenemine vältida võimalikke lõhestavaid teemasid tippkohtumisel ja lähtuvalt ka USA eesmärkidest tõenäoliselt piirduda minimaalsete sõnumitega, mis pärit varasematest deklaratsioonidest. Veel ei ole selge, kas ja kuidas kajastataks partnerite osalust ja Iraani konflikti.
Eesti prioriteedid
1.1. NATO ühtsuse, kollektiivkaitse toimimise ja tugeva atlandiülese sideme kinnitamine;
1.2. NATO järjepidev töö Venemaa heidutamiseks ja ohjeldamiseks;
1.3. Liitlaste kaitsekulutuste jätkuv suurendamine, et täita NATO kaitseplaane ja väevõime-eesmärke;
1.4. NATO heidutus- ja kaitsehoiaku järjepidev tugevdamine;
1.5. Liitlaste poolt sõlmitavad suuremahulised lepingud ja (ühis)hanked, et täita NATO väevõime-eesmärke ja kriitilisi võimelünki NATO kaitseplaanides;
1.6. NATO jätkuv pikaajaline sõjaline ja poliitiline toetus Ukrainale.
1. NATO ühtsuse, kollektiivkaitse toimimise ja tugeva atlandiülese sideme kinnitamine
Ebakindlas julgeolekuolukorras on Ankara tippkohtumisel esmane demonstreerida liitlaste ühtsust, tugevat atlandiülest sidet ja pühendumust kollektiivkaitsele. USA administratsiooni poolt jätkub ja aina süveneb kriitiline lähenemine Euroopa liitlaste suunas ning kohati NATO suutmatuse ja kasulikkuse osas üldiselt, mida on mõjutanud liitlaste esmane soovimatus kaasuda USA sõjalisse operatsiooni Iraani vastu. Liitlaste vahelisi suhteid ja usaldust on mõjutanud ka varasem vastasseis nt. Gröönimaa teemal. Iraani tõttu on jäänud tahaplaanile ka USA soov kiiresti lõpetada Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ja saavutada (vahe)rahu ning surve all on ka Ukraina pikaajaline toetamine. Samuti võib pingeid tekitada USA julgeolekuprioriteetide muutumine, millest tulenevalt on selge ootus, et Euroopa liitlased ja Kanada suurendaksid oluliselt oma kaitsekulutusi ja võtaksid suurema vastutuse Euroopa konventsionaalse kaitse eest. Selles olukorras on Eesti jaoks oluline, et tippkohtumine näitaks NATO ühtsust, liitlaste pühendumust kollektiivkaitsele ja artikkel 5 toimimisele.
2. NATO järjepidev töö Venemaa heidutamiseks ja ohjeldamiseks
Eesti esmastes huvides on, et jätkuks NATO tegevus Venemaa heidutamiseks ja ohjeldamiseks. Poliitika keskmes peab jätkuvalt olema arusaam Venemaast kui suurimast pikaajalisest ohust Euro-Atlandi julgeolekule. NATO hoiak ja tegevused peavad põhinema strateegilises kontseptsioonis kokkulepitule ning eelnevate tippkohtumiste otsustele Venemaa kohta. NATO peab andma selge sõnumi, et Venemaast lähtuv oht on ka NATO kaitsekulude tõstmise peamine põhjus. Osana Venemaa vaenulikust tegevusest peaks tippkohtumisel käsitlema ka Venemaa tegevusest lähtuvaid hübriidohte ja NATO proaktiivset hoiakut nende ohtude tõrjumisel. Neid ohte peab samuti käsitlema pikaajaliselt ja nende jätkumist võib eeldada ka olukorras, kui Ukraina sõjas on sõlmitud (vahe)rahu. NATO hoiaku aluseks on ka liitlaste ühtne arusaam, et NATO-Vene alusaktis sisalduvad piirangud enam ei kehti ega piira NATO ja liitlaste heidutuse ja kaitsega seonduvad tegevusi. Eesti jaoks on oluline näha selle arusaama rakendamist praktikas, mis puudutab nii õppusi, planeerimist, erinevaid (valvsus)meetmeid kui ka võimalikke tulevasi arutelusid relvastuskontrolli valdkonnas.
3. Liitlaste kaitsekulutuste jätkuv suurenemine, et täita NATO kaitseplaane ja väevõime-eesmärke
Haagi tippkohtumise olulisima otsusena kinnitati NATO uus kaitseinvesteeringute kokkulepe sihttasemega 5% SKT-st (sh vähemalt 3,5% SKT-st sõjalise kaitse vajadusteks ja 1,5% SKT-st laiemateks kaitset ja julgeolekut toetavateks kulutusteks) hiljemalt 2035. aastaks. Eesti on otsustanud alates 2026. aastast viia oma kaitsekulutused vähemalt 5%-ni SKT-st, millele lisanduvad laiemad kaitset ja julgeolekut toetavad kulutused (mis Eesti puhul on samuti vähemalt 1,5%). Peasekretär esitab oma koondülevaate liitlaste plaanidest 2026. aasta juunis toimuvaks NATO kaitseministrite kohtumiseks, kus esmakordselt annavad liitlased aru just 1,5% kulutustest. Arvestades julgeolekuolukorda, sh koormanihutamist, ja jätkuvat vajadust toetada Ukrainat ning tagada läbi NATO väevõime-eesmärkide täitmise väed ja võimed NATO kaitseplaanide jaoks, on vajalik kaitsekulutuste võimalikult kiire kasv võimalikult paljude liitlaste poolt. Senise info põhjal on oma kulutusi sõjalise kaitse vajadusteks 2026. aastal suurendamas valdav enamus liitlastest. Ajaliselt on 3,5%-ni jõudmise tänaseks paika pannud umbes pooled liitlased. Eesti eesmärk on, et võimalikult palju liitlasi näitaksid selget plaani liikumiseks 3,5% eesmärgi poole.
4. NATO heidutus- ja kaitsehoiaku järjepidev tugevdamine
Eesti huvides on, et NATO heidutus- ja kaitsestrateegia lähtuks ka tulevikus lävekaitse ja tõkestusheidutuse põhimõtetest. Soovime, et USA väed, sh kriitilised võimaldid, jäävad Euroopasse ja seotuks NATO kaitseplaanidega ning et samal ajal Euroopa liitlased võtaksid oma vägede ja võimetega suurema vastutuste Euroopa kaitse eest. Koormanihutamine saab eelkõige toimuda läbi Euroopa liitlaste kaitsekulude kasvu ja väevõime-eesmärkide täitmise ning täiendavate suurhangete ja võimearendusprogrammidega, mis loovad eelduse konkreetsete võimete ülevõtmiseks USAlt. Oluline on, et koormanihutamine ei mõjutaks heidutus- ja kaitsehoiakut, eriti meie regioonis. Tippkohtumiseks on plaanis heaks kiita NATO uus alaline raketi- ja õhukaitse plaan, mis loob eeldused tugevdamaks alliansi kaitset kõigi õhuohtude vastu. Eesti jaoks on kriitilise tähtsusega, et plaaniga säiliks NATO liitlaste hävituslennukite alaline kohalolek Ämaris vähemalt tänasel tasemel.
5. Liitlaste poolt sõlmitavad suuremahulised lepingud ja (ühis)hanked, et täita NATO väevõime-eesmärke ja kriitilisi võimelünki NATO kaitseplaanides
Kaitsetööstuse tugevdamine on Ankara tippkohtumise prioriteet nii NATO peasekretäri kui ka liitlaste, eriti USA, vaatest. Tippkohtumise äärealal toimuv kaitsetööstuse foorum on ainus ametlik ja avalik tippkohtumise kõrvalüritus. Peasekretäri eesmärgiks on demonstreerida käegakatsutavat edu Haagi tippkohtumise kokkulepete elluviimisel. Selleks soovib ta, et liitlased teeksid foorumil arvukalt avalikke teadaandeid uutest lepingutest ja (ühis)hangetest. See peaks andma kaitsetööstusele nõudlussignaali täiendavateks investeeringuteks ja heidutussõnumi NATO vastastele. Peasekretäri ambitsioon on Eesti huvidega kooskõlas ning liitlaste suuremahulised lepingud ja (ühis)hanked on kriitilise tähtsusega, et täita NATO väevõime-eesmärke ja kriitilisi võimelünki NATO kaitseplaanides.
6. NATO jätkuv pikaajaline sõjaline ja poliitiline toetus Ukrainale
Eesti julgeoleku seisukohalt on tähtis, et NATO kinnitab tippkohtumisel tugevat pikaajalist poliitilist ja sõjalist toetust Ukrainale, saavutamaks õiglane ja kestev rahu. Eesti seisukoht on jätkuvalt, et kõige tõhusam ja usaldusväärsem julgeolekugarantii nii Ukrainale kui ka kogu Euro-Atlandi alale on Ukraina liitumine NATOga, mistõttu on oluline, et varasemad NATO tippkohtumistel heakskiidetud poliitilised seisukohavõtud jätkuvalt kehtivad. Ukraina panustab olulisel määral Euro-Atlandi ala julgeolekusse, täites sellega ka Washingtoni lepingu kriteeriumi NATOga liitumiseks. NATO toetab Ukraina kaitsejõudude arengut ja võimekust ning NATOga koostegutsemisvõime saavutamist. Eesti jaoks on oluline, et Ukrainat käsitletaks lisaks julgeoleku tarbijale ka julgeolekusse panustaja ja tagajana.
Eesti seisukoht on, et liitlaste sõjaline toetus Ukrainale peab suurenema ja olema vastavuses Ukraina tegelike vajadustega. Olukorras, kus (vahe)rahu ei ole sõlmitud, on suurenev sõjaline abi üks peamisi meetmeid, mis tugevdab Ukraina positsioone läbirääkimistel. Ka siis, kui vaherahu või rahulepe on sõlmitud, vajab Ukraina julgeolekugarantiisid, mille üheks osaks on pikaajaline sõjaline abi ja Ukraina enda kaitsevõime. Eesti huvi on, et liitlased lepivad tippkohtumiseks kokku vähemalt 52 miljardi euro panustamises, sh osaliselt läbi PURLi, et rahastada Ukraina 2026. aasta sõjalise toetuse vajadused ning et võimalik lepe käsitleks ka järgmist aastat. Antud lähenemine on kooskõlas NATO peasekretäri poolt seatud ambitsioonitasemega, mis hõlmab kokkulepet, mille kohaselt rahastamine toimuks vastavalt ausa koormajagamise põhimõtetele ja oleks 0,25% SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks. Kuna sellele, varasemalt Eesti poolt väljapakutud ja nii Eesti kui mitme teise liitlase poolt praktikas rakendatavale ettepanekule, on juba osaks saanud kriitika, on mõned liitlased valmis pakkuma teisi lahendusi sama eesmärgi täitmiseks, mis oleks paindlikuma ülesehitusega ja võtaks abi mahu arvestamisel arvesse erinevaid mehhanisme. Eesti saab toetada kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa koormajagamisele ja kindlustavad suurema, pikaajalise, ja prognoositava toetuse Ukrainale.
Teisi tippkohtumise teemasid, eesmärke ja heakskiidetavaid dokumente käsitleme juulis Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatavates Ankara tippkohtumise seisukohtades.
Tippkohtumise programm
Tippkohtumise esimese päeva (07.07) õhtul toimub paralleelselt kolm üritust. Valitsusjuhid koos abikaasade/partneritega on kutsututud Türgi presidendi võõrustatud õhtusöögile. Välisministrid kohtuvad esmalt Istanbuli koostööalgatuse (edaspidi ICI) partneritega (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Bahrein, Kuveit), millele järgneb NATO–Ukraina Nõukogu formaadis tööõhtusöök. Kaitseministritele on vastuvõtt Türgi kaitseministeeriumis, millele järgneb tööõhtusöök India ja Vaikse Ookeani piirkonna partneritega (Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa). Samas ei ole partnerite osaluses lõplikku kokkulepet, sh Ukraina osaluse tasemes ja ICI kaasamise formaadis. Teisel päeval (08.07) on kavas tööistung 32 liitlase vahel. Äärealal toimub kaitsetööstuse foorum.
Tippkohtumise ettevalmistused algasid 2025.a. sügisel. Need jätkuvad komiteedes, suursaadikute (NAC) tasemel, samuti NATO välisministrite kohtumisel Helsingborgis (21.-22.05) ning NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis (18.-19.06). Järgmine tippkohtumine on kavas 2027.a. sügisel Albaanias.
ETTEPANEK VALITSUSKABINETI OTSUSTEKS:
1. Kiita heaks eelpooltoodud eesmärgid.
2. Eesti esindajatel lähtuda ülaltoodud seisukohtadest kohtumistel NATO liitlastega.
KOOSTAJA: Välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna NATO ja julgeolekupoliitika büroo ja kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakond.
RIIGIKANTSELEI MÄRKED
REGISTREERITUD RIIGIKANTSELEIS:
(kuupäev, indeks)
ETTEVALMISTAJA RIIGIKANTSELEIS:
(nimi, ametinimetus, telefoninumber)
VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISE KUUPÄEV: