Vastused Riigikogu liikme Rain Epleri küsimustele (KK 547)

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikogu esimees Lauri Hussar

Teie 12.05.2026 nr 2-3/15-547

Meie 22.05.2026 nr 1-14/26/1888-2

Vastused Riigikogu liikme Rain Epleri küsimustele

(KK 547) (Metsaseaduse eelnõu menetluse peatamise kohta)

Austatud Riigikogu esimees

Täname esitatud pöördumise eest ning vastame Teie küsimustele alljärgnevalt.

1. Millised otsesed ja kaudsed metsaga seotud majanduslikud huvid olid ministeeriumile teada nende tehnoloogiaettevõtjate puhul, kes nõudsid metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste menetluse peatamist, sealhulgas huvid metsamaa, süsinikukrediidi, looduskapitali, rohetehnoloogia või metsandusega seotud investeeringute valdkonnas?

Ministeerium ei ole kõnealuse avaliku pöördumise allkirjastajate kohta koostanud eraldi registripõhist või majandusanalüütilist ülevaadet, mis käsitleks nende otseseid või kaudseid

metsaga seotud majanduslikke huve, sh huve metsamaa omamises, süsinikukrediitides, looduskapitali ärimudelites, rohetehnoloogias või metsandusega seotud investeeringutes.

Ministeeriumile olid teada avalikust pöördumisest nähtuvad seisukohad ja nende esitajate avalik roll tehnoloogiaettevõtluses. Üksnes avaliku pöördumise allkirjastamine ei võimalda teha

järeldust, et isikul on metsanduspoliitika kujundamisel varjatud või otsene majanduslik huvi. Sellise huvi tuvastamine eeldaks konkreetse isiku, temaga seotud äriühingute, fondide või muude juriidiliste isikute kohta eraldi andmekogumist ja kontrolli asjakohastest registritest ning vajaduse

korral isikult endalt selgituste küsimist.

Käsitleme pöördumist eelkõige ühiskondliku ja majanduspoliitilise seisukohavõtuna metsapoliitika suunas. Samas peame oluliseks, et metsanduspoliitika kujundamisel oleksid erinevate huvirühmade huvid võimalikult läbipaistvad ning et avalikus arutelus esitatud väiteid

hinnataks nende sisu, mitte üksnes esitajate tausta põhjal.

2. Kas mõni pöördumise allkirjastaja või temaga seotud ettevõte, fond, sihtasutus või mittetulundusühing on viimase viie aasta jooksul osalenud Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse või RMK projektides, toetusskeemides, nõukodades, töörühmades või konsultatsioonides? Kui jah, palun esitada vastav ülevaade. Ministeeriumil ei ole keskset koondregistrit, mis seoks kõik avaliku pöördumise allkirjastajad

automaatselt nende võimalike ettevõtete, fondide, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude seotud organisatsioonidega ning võrdleks neid viimase viie aasta jooksul Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse või RMK projektide, toetusskeemide,

nõukodade, töörühmade ja konsultatsioonidega.

Sellise ülevaate koostamine eeldaks esmalt allkirjastajate täieliku nimekirja ja nendega seotud juriidiliste isikute tuvastamist ning seejärel iga asutuse eraldi andmestike kontrolli. Toetuste, riigihangete, töörühmade koosseisude, nõukodade ja konsultatsioonide andmed paiknevad eri

infosüsteemides ning osa andmeid võib olla avalik, osa asutusesiseseks kasutamiseks või isikuandmete kaitse piirangutega.

3. Millised kohtumised, telefonikõned, kirjavahetus või muud kontaktid toimusid Teie, Teie nõunike või Kliimaministeeriumi ametnike ning nimetatud pöördumise algatajate, allkirjastajate või nendega seotud organisatsioonide vahel enne otsust metsaseaduse eelnõu menetlus peatada?

Ministeerium ei ole koostanud eraldi koondit kõnealuse avaliku pöördumise kõigi algatajate, allkirjastajate või nendega seotud organisatsioonidega toimunud kontaktide kohta. Metsaseaduse

ja looduskaitseseaduse muudatuste ettevalmistamisel on korduvalt suheldud erinevate huvirühmadega, sh metsandussektori, looduskaitseorganisatsioonide, teadlaste, maaomanike, ettevõtjate ja teiste avalikus arutelus osalenud osapooltega.

Ametiisikute kohtumistest huvirühmade ja lobistidega saab ülevaate justiitsandmete statistika

veebilehelt: https://statistika.justdigi.ee/ulevaade-lobikohtumised.

4. Milliste andmete ja arvutuste alusel kontrollis ministeerium pöördumises esitatud väiteid, sealhulgas väiteid välisomanike domineerimise, kasumi Eestist välja liikumise, võimalike LULUCF-i kulude ning väidetava avaliku toetuse kohta raiemahtude vähendamisele?

Pöördumises esitatud väited puudutavad muu hulgas metsavaru, raiemahtusid, majandusmõjusid, välisomanike rolli, kasumi Eestist välja liikumist, LULUCF-i kohustusi ning avalikku toetust

raiemahtude vähendamisele. Tegemist on eri laadi väidetega, mille sisuline kontrollimine eeldab erinevaid andmestikke, metoodikaid ja analüütilist lähenemist.

Ministeerium ei ole neid väiteid käesolevaks hetkeks eraldiseisva tervikanalüüsina põhjalikult läbi töötanud ega käsitlenud neid otsuse tegemisel iseseisvalt tõendatud faktidena. Avalikus

pöördumises esitatud seisukohti käsitleti ühe sisendina laiemas ühiskondlikus arutelus. Ministeerium tegeleb nende teemade täiendava analüüsimisega metsa- ja looduskaitseseaduse

muudatuste edasise ettevalmistamise raames. See hõlmab muu hulgas olemasolevate riiklike andmestike, valdkondlike uuringute, kliimapoliitika arvestuste ning huvirühmade esitatud

seisukohtade hindamist. Analüüsi eesmärk on eristada tõenduspõhised väited hinnangulistest seisukohtadest ning tagada, et edasised otsused tugineksid võimalikult usaldusväärsetele ja võrreldavatele andmetele.

5. Millise kaaluga mõjutas tehnoloogiaettevõtjate avalik pöördumine Teie otsust metsaseaduse eelnõu menetlus peatada ning millised konkreetsed argumendid selles pöördumises olid otsuse kujundamisel määravad? Tehnoloogiaettevõtjate avaliku pöördumise näol oli tegemist ühe avaliku seisukohavõtuga laiemas ühiskondlikus arutelus. Pöördumine ei olnud otsuse ainus ega määrav alus. Otsuse keskne põhjus

oli see, et metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste ümber ei olnud tekkinud piisavat ühiskondlikku ühisosa. Ka avalikult oleme selgitanud, et eesmärk on otsida metsateemadel laiemat

ühisosa ja vältida konflikti süvendamist. Seetõttu jätkame aruteludega enne edasiste otsuste tegemist.

6. Milliste põhimõtete alusel eristab ministeerium edaspidi looduskaitselist avalikku huvi varjatud majandushuvist olukorras, kus metsanduspoliitikat mõjutada püüdev huvirühm võib ise teenida rangematest piirangutest tulu metsamaa, süsinikukrediidi või looduskapitali ärimudelite kaudu? Ministeerium lähtub ka edaspidi põhimõttest, et poliitikakujundamises hinnatakse seisukohti

eelkõige nende sisu, tõendatuse ja mõju alusel, kuid samal ajal pööratakse tähelepanu ka huvide läbipaistvusele. Looduskaitselist avalikku huvi ei saa pidada varjatud majandushuviks üksnes

seetõttu, et mõni seisukoha esitaja võib tegutseda ka metsamaa, süsinikukrediidi, looduskapitali või rohetehnoloogia valdkonnas.

Kui konkreetse isiku või organisatsiooni puhul ilmneb otsene majanduslik huvi, tuleb seda käsitleda läbipaistvalt ning arvestada huvide kaalumisel samaväärselt teiste huvirühmade,

sealhulgas metsaomanike, puidutööstuse, maaomanike, looduskaitseorganisatsioonide ja kohalike kogukondade huvidega.

Ministeeriumi eesmärk on vältida olukorda, kus mõne huvirühma seisukoht saab põhjendamatult suure kaalu üksnes avaliku nähtavuse tõttu, kuid samuti vältida põhjendamatut eeldust, et avalikus

arutelus osalemine tähendab varjatud majandushuvi olemasolu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Maret Parv, 626 0726

[email protected]