Riigikoht Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond - COM(2025) 990

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrused – COM(2025)

989–990

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrused –

COM(2025) 989–990

Laura Remmelgas andis ülevaate Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrustest – COM(2025)

VÄLJAVÕTE

989–990 (lisa 1). Kõneleja sõnas, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku laiendada

süsiniku piirimeedet. Tegemist on juba kehtiva süsteemiga, mis rakendus täies mahus

käesoleva aasta jaanuaris. Praegu kohaldub meede üksnes teatud süsinikumahukate toormete

impordile kolmandatest riikidest, sealhulgas rauale, terasele, alumiiniumile, tsemendile ja

väetistele. Laiendatud ettepaneku kohaselt hakkaks meede hõlmama ka kaupu ja tooteid, mis

sisaldavad juba määruse kohaldamisalasse kuuluvaid materjale. Sisuliselt tähendab see

süsinikutasu laienemist nende kaupade impordile väljastpoolt Euroopa Liitu. Meetme eesmärk

on toetada Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimet, arvestades, et kolmandates riikides

kehtivad sageli madalamad keskkonnanõuded. Samas on mitmel suurel liikmesriigil huvi

laiendada meetme kohaldamisala veelgi. Kui komisjoni ettepanek hõlmab 180 kaubagruppi,

siis liikmesriigid on läbirääkimistel teinud ettepaneku lisada veel ligikaudu 700 kaubagruppi.

Nende huvi tuleneb soovist tugevdada oma ettevõtete ja tööstuse konkurentsipositsiooni. Eestis

ei ole praegu selliseid tööstusharusid, mis laiendusest otsest märkimisväärset kasu saaksid, kuid

Eesti jaoks on oluline toetada Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu tervikuna. Eesti

hinnangul peab meetme laiendamine toimuma pragmaatiliselt ning olema kooskõlas meie

majandushuvidega nii ulatuse kui ka rakendustingimuste osas. L. Remmelgas sõnas, et

piirimeetme laiendamise esimeses etapis laieneks meede toodetele ja kaubagruppidele, mis

sisaldavad juba määruse kohaldamisalasse kuuluvaid materjale. Sellega koos nähakse ette

täiendavad sätted süsteemist kõrvalehoidmise vähendamiseks ning muudatused elektrienergia

impordi arvestuses, et paremini arvestada toodetud elektri süsinikujalajälge. Eestit see otseselt

ei mõjuta, kuna Eesti ei impordi enam elektrit väljastpoolt Euroopa Liitu, kuid mõju puudutab

mitut teist liikmesriiki. Samuti on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ajutise

dekarboniseerimise fondi loomiseks, millest toetataks ettevõtteid, kes toodavad Euroopas

määruse kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu. Tulevikus kaalutakse piirimeetme täiendavat

laiendamist ka muudele materjale sisaldavatele toodetele, kuid selle kohta esitab komisjon

järgmisel aastal aruande, mille alusel tehakse võimalikud edasised ettepanekud. L. Remmelgas

sõnas, et praeguse laienduse mõjusid hinnates tuleb arvestada, et enamik Euroopa Komisjoni

ettepanekus sisalduvatest kaubagruppidest on suure raua-, terase- ja alumiiniumisisaldusega

ning nende keskmine materjalisisaldus on 79%. Samas kuulub kohaldamisalasse ka tooteid,

mille materjalisisaldus jääb alla 60%, sealhulgas peamiselt kodutarbed. Eestis on praegu

ligikaudu 130 kohuslast ning määruse laiendamisel lisanduks hinnanguliselt veel 31. Määruse

kohaldamisalasse kuuluv impordiosa kasvaks seejuures umbes 72,27%. Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangu kohaselt ei kaasne laiendusega märkimisväärset hinnamõju, kuid tegelik mõju

sõltub muu hulgas sellest, millises ulatuses toodetakse vastavaid kaupu Euroopa Liidus ja kui

palju neid imporditakse kolmandatest riikidest. Eestile on oluline, et määruse laiendamise

ulatus ja tingimused oleksid kooskõlas meie majandushuvidega. Seetõttu leiame, et määruse

muudatus peaks keskenduma strateegiliselt olulistele kaupadele, mille tootmismaht on Euroopa

Liidus piisav. Selleks tuleks tõsta materjalisisalduse lävendit vähemalt 70%-ni, mis võimaldaks

jätta kodutarbed kohaldamisalast välja. Samuti peab Eesti vajalikuks üle vaadata ja tõsta

praegust 50 tonnist aasta miinimummäära, millest alates tekib importijal süsinikutasu kohustus.

Eesti toetab 2028. aastal rakenduks hõlmatud toodete importijatele ühe aasta pikkune

finantskohustusteta üleminekuperiood. See võimaldaks hinnata tegelikke mõjusid enne

täiemahulist rakendamist. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekus sisalduvaid

järelevalvemeetmeid ning võimalust eemaldada kaup ajutiselt süsiniku piirimeetme

kohaldusalast erakorraliste turuhäirete korral. Eesti toetab samuti tootepõhiseid vaikeväärtusi

või muid lihtsamaid ja õiglasemaid heite määramise lahendusi, mis vähendaksid importijate

halduskoormust. Eesti ei toeta rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist enne, kui

VÄLJAVÕTE

nende mõju on põhjalikult hinnatud ja Euroopa Liidus on kokku lepitud vastavad

üldpõhimõtted. Samuti peab Eesti küsitavaks ajutise toetusfondi vajalikkust ja tõhusust, kuna

Eesti sellest otsest kasu ei saaks, kuid peaks loovutama osa enda tuludest. Eesti jaoks on

oluline, et süsiniku piirimeetme tulusid ei suunataks muule otstarbele ega muudetaks nende

kasutust delegeeritud aktidega.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mait Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Mart Maastik;

erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).

Urve Tiidus küsis, kas Eesti on ainsana ajutise dekarboniseerimise fondi loomise vastu ning

mis mõju see avaldab.

Laura Remmelgas vastas, et praeguse läbirääkimiste seisu põhjal on fondi küsimus pälvinud

liikmesriikidelt kõige rohkem kriitikat ning sellele ei ole seni kujunenud üksmeelset toetust.

Annika Varik lisas, et pole teada kuidas liikmesriigid hääletavad, kuid fondi osas ei ole

rahulolu ning kõigil liikmesriikidel on selle osas probleeme.

Vladimir Arhipov küsis, milline mõju oleks Eesti tarbijale, juhul kui Eesti hääletab poolt.

Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt ei kaasne

laiendusega Euroopa Liidus olulist hinnamõju. L. Remmelgase sõnul võib aga mõju siiski

esineda ning see sõltub sellest, millises ulatuses imporditakse kaupu näiteks Hiinast ja kuivõrd

on tarneahelaid juba suudetud asendada Euroopa Liidu tootjatega. Seega võib meede tõsta

kaupade hindu, aga teisalt suunata importijaid eelistama Euroopa Liidus toodetud samaväärseid

kaupu. See omakorda võib toetada tootmismahtude kasvu, suurendada isevarustatust ja

tugevdada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat. Arvestades mõju ebakindlust, peab Eesti

oluliseks kujundada kohaldamisala ettevaatlikult ning jätta kodutarbed laiendamise ulatusest

välja.

Urve Tiidus küsis hinnangut asjaolule, et majanduskomisjonis toodi välja ehitussektoris

toimunud 0,12% hindade kallinemine, mis peaks ilmestama kaupade hinnatõusu, kuid samas ei

ole Euroopa Komisjon esitanud detailseid arvutusi ega metoodikat.

Annika Varik vastas, et detailseid andmeid ei ole seni esitatud. Hinnamõju sõltub muu hulgas

toote päritoluriigist, kuna samale tootele võivad eri riikides kohalduda erinevad

heitekoefitsiendid. Samuti on ettevõttel võimalik kasutada auditeeritud tegelikku süsinikuheite

näitajat, mis võib olla madalam kui riigipõhine vaikeväärtus. Seetõttu ei ole võimalik teha

üldistavaid järeldusi ning iga importija peab hindama, milline lahendus on tema jaoks kõige

otstarbekam.

Laura Remmelgas lisas, et seetõttu peab Eesti lisaks kodutarvete väljajätmisele oluliseks ka

pikema seire- ja üleminekuperioodi kehtestamist, et hinnata võimaliku hinnamõju ulatust enne

meetme rakendamist.

Urve Tiidus küsis, millal hakkab mõju hindades avalduma ning millal direktiiv vastu võetakse.

Laura Remmelgas vastas, et praeguse ettepaneku kohaselt rakenduks laiendus 2028. aastal

ning sellest ajast võiks avalduda ka võimalik hinnamõju. Eesti ettepanek on näha 2028. aastaks

ette seireperiood, et hinnata mõju enne meetme rakendamist ning anda Euroopa Liidule aega

tootmisvõimekuse suurendamiseks.

Urve Tiidus küsis, kas on hinnatud potentsiaali, et Euroopa suudab saada Aasia turgudega

konkurentsivõimelisemaks.

VÄLJAVÕTE

Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjon on seda küsimust teataval määral hinnanud

ning liikmesriikide valdavalt positiivne hoiak meetme laiendamise suhtes viitab sellele, et nad

näevad selles oma tööstusele võimalikku kasu.

Vladimir Arhipov küsis, kas võimalikud uued tehased suudavad tegelikult konkureerida

kolmandate riikide ettevõtetega ning ei avalda Euroopa tarbijatele negatiivset mõju.

Laura Remmelgas vastas, et meede toetab töökohtade säilimist Euroopa Liidus, tugevdab

tarneahelaid ning vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest. See võib parandada ka Euroopa

ettevõtete võimalusi pakkuda allhanget ja osaleda tarneahelates. Samas tuleb arvestada, et

teatud tooted ja kaubad võivad tarbijatele kallineda ning seetõttu on Eesti teinud ettepanekuid,

et meetme rakendamine toimuks võimalikult sujuvalt.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; ei hääletanud 1: Vladimir Arhipov).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrused – COM(2025)

989–990

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrused –

COM(2025) 989–990

Laura Remmelgas andis ülevaate Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest

kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrustest – COM(2025)

VÄLJAVÕTE

989–990 (lisa 1). Kõneleja sõnas, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku laiendada

süsiniku piirimeedet. Tegemist on juba kehtiva süsteemiga, mis rakendus täies mahus

käesoleva aasta jaanuaris. Praegu kohaldub meede üksnes teatud süsinikumahukate toormete

impordile kolmandatest riikidest, sealhulgas rauale, terasele, alumiiniumile, tsemendile ja

väetistele. Laiendatud ettepaneku kohaselt hakkaks meede hõlmama ka kaupu ja tooteid, mis

sisaldavad juba määruse kohaldamisalasse kuuluvaid materjale. Sisuliselt tähendab see

süsinikutasu laienemist nende kaupade impordile väljastpoolt Euroopa Liitu. Meetme eesmärk

on toetada Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimet, arvestades, et kolmandates riikides

kehtivad sageli madalamad keskkonnanõuded. Samas on mitmel suurel liikmesriigil huvi

laiendada meetme kohaldamisala veelgi. Kui komisjoni ettepanek hõlmab 180 kaubagruppi,

siis liikmesriigid on läbirääkimistel teinud ettepaneku lisada veel ligikaudu 700 kaubagruppi.

Nende huvi tuleneb soovist tugevdada oma ettevõtete ja tööstuse konkurentsipositsiooni. Eestis

ei ole praegu selliseid tööstusharusid, mis laiendusest otsest märkimisväärset kasu saaksid, kuid

Eesti jaoks on oluline toetada Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu tervikuna. Eesti

hinnangul peab meetme laiendamine toimuma pragmaatiliselt ning olema kooskõlas meie

majandushuvidega nii ulatuse kui ka rakendustingimuste osas. L. Remmelgas sõnas, et

piirimeetme laiendamise esimeses etapis laieneks meede toodetele ja kaubagruppidele, mis

sisaldavad juba määruse kohaldamisalasse kuuluvaid materjale. Sellega koos nähakse ette

täiendavad sätted süsteemist kõrvalehoidmise vähendamiseks ning muudatused elektrienergia

impordi arvestuses, et paremini arvestada toodetud elektri süsinikujalajälge. Eestit see otseselt

ei mõjuta, kuna Eesti ei impordi enam elektrit väljastpoolt Euroopa Liitu, kuid mõju puudutab

mitut teist liikmesriiki. Samuti on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ajutise

dekarboniseerimise fondi loomiseks, millest toetataks ettevõtteid, kes toodavad Euroopas

määruse kohaldamisalasse kuuluvaid kaupu. Tulevikus kaalutakse piirimeetme täiendavat

laiendamist ka muudele materjale sisaldavatele toodetele, kuid selle kohta esitab komisjon

järgmisel aastal aruande, mille alusel tehakse võimalikud edasised ettepanekud. L. Remmelgas

sõnas, et praeguse laienduse mõjusid hinnates tuleb arvestada, et enamik Euroopa Komisjoni

ettepanekus sisalduvatest kaubagruppidest on suure raua-, terase- ja alumiiniumisisaldusega

ning nende keskmine materjalisisaldus on 79%. Samas kuulub kohaldamisalasse ka tooteid,

mille materjalisisaldus jääb alla 60%, sealhulgas peamiselt kodutarbed. Eestis on praegu

ligikaudu 130 kohuslast ning määruse laiendamisel lisanduks hinnanguliselt veel 31. Määruse

kohaldamisalasse kuuluv impordiosa kasvaks seejuures umbes 72,27%. Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangu kohaselt ei kaasne laiendusega märkimisväärset hinnamõju, kuid tegelik mõju

sõltub muu hulgas sellest, millises ulatuses toodetakse vastavaid kaupu Euroopa Liidus ja kui

palju neid imporditakse kolmandatest riikidest. Eestile on oluline, et määruse laiendamise

ulatus ja tingimused oleksid kooskõlas meie majandushuvidega. Seetõttu leiame, et määruse

muudatus peaks keskenduma strateegiliselt olulistele kaupadele, mille tootmismaht on Euroopa

Liidus piisav. Selleks tuleks tõsta materjalisisalduse lävendit vähemalt 70%-ni, mis võimaldaks

jätta kodutarbed kohaldamisalast välja. Samuti peab Eesti vajalikuks üle vaadata ja tõsta

praegust 50 tonnist aasta miinimummäära, millest alates tekib importijal süsinikutasu kohustus.

Eesti toetab 2028. aastal rakenduks hõlmatud toodete importijatele ühe aasta pikkune

finantskohustusteta üleminekuperiood. See võimaldaks hinnata tegelikke mõjusid enne

täiemahulist rakendamist. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekus sisalduvaid

järelevalvemeetmeid ning võimalust eemaldada kaup ajutiselt süsiniku piirimeetme

kohaldusalast erakorraliste turuhäirete korral. Eesti toetab samuti tootepõhiseid vaikeväärtusi

või muid lihtsamaid ja õiglasemaid heite määramise lahendusi, mis vähendaksid importijate

halduskoormust. Eesti ei toeta rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute kasutamist enne, kui

VÄLJAVÕTE

nende mõju on põhjalikult hinnatud ja Euroopa Liidus on kokku lepitud vastavad

üldpõhimõtted. Samuti peab Eesti küsitavaks ajutise toetusfondi vajalikkust ja tõhusust, kuna

Eesti sellest otsest kasu ei saaks, kuid peaks loovutama osa enda tuludest. Eesti jaoks on

oluline, et süsiniku piirimeetme tulusid ei suunataks muule otstarbele ega muudetaks nende

kasutust delegeeritud aktidega.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mait Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 1: Mart Maastik;

erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Rene Kokk).

Urve Tiidus küsis, kas Eesti on ainsana ajutise dekarboniseerimise fondi loomise vastu ning

mis mõju see avaldab.

Laura Remmelgas vastas, et praeguse läbirääkimiste seisu põhjal on fondi küsimus pälvinud

liikmesriikidelt kõige rohkem kriitikat ning sellele ei ole seni kujunenud üksmeelset toetust.

Annika Varik lisas, et pole teada kuidas liikmesriigid hääletavad, kuid fondi osas ei ole

rahulolu ning kõigil liikmesriikidel on selle osas probleeme.

Vladimir Arhipov küsis, milline mõju oleks Eesti tarbijale, juhul kui Eesti hääletab poolt.

Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt ei kaasne

laiendusega Euroopa Liidus olulist hinnamõju. L. Remmelgase sõnul võib aga mõju siiski

esineda ning see sõltub sellest, millises ulatuses imporditakse kaupu näiteks Hiinast ja kuivõrd

on tarneahelaid juba suudetud asendada Euroopa Liidu tootjatega. Seega võib meede tõsta

kaupade hindu, aga teisalt suunata importijaid eelistama Euroopa Liidus toodetud samaväärseid

kaupu. See omakorda võib toetada tootmismahtude kasvu, suurendada isevarustatust ja

tugevdada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat. Arvestades mõju ebakindlust, peab Eesti

oluliseks kujundada kohaldamisala ettevaatlikult ning jätta kodutarbed laiendamise ulatusest

välja.

Urve Tiidus küsis hinnangut asjaolule, et majanduskomisjonis toodi välja ehitussektoris

toimunud 0,12% hindade kallinemine, mis peaks ilmestama kaupade hinnatõusu, kuid samas ei

ole Euroopa Komisjon esitanud detailseid arvutusi ega metoodikat.

Annika Varik vastas, et detailseid andmeid ei ole seni esitatud. Hinnamõju sõltub muu hulgas

toote päritoluriigist, kuna samale tootele võivad eri riikides kohalduda erinevad

heitekoefitsiendid. Samuti on ettevõttel võimalik kasutada auditeeritud tegelikku süsinikuheite

näitajat, mis võib olla madalam kui riigipõhine vaikeväärtus. Seetõttu ei ole võimalik teha

üldistavaid järeldusi ning iga importija peab hindama, milline lahendus on tema jaoks kõige

otstarbekam.

Laura Remmelgas lisas, et seetõttu peab Eesti lisaks kodutarvete väljajätmisele oluliseks ka

pikema seire- ja üleminekuperioodi kehtestamist, et hinnata võimaliku hinnamõju ulatust enne

meetme rakendamist.

Urve Tiidus küsis, millal hakkab mõju hindades avalduma ning millal direktiiv vastu võetakse.

Laura Remmelgas vastas, et praeguse ettepaneku kohaselt rakenduks laiendus 2028. aastal

ning sellest ajast võiks avalduda ka võimalik hinnamõju. Eesti ettepanek on näha 2028. aastaks

ette seireperiood, et hinnata mõju enne meetme rakendamist ning anda Euroopa Liidule aega

tootmisvõimekuse suurendamiseks.

Urve Tiidus küsis, kas on hinnatud potentsiaali, et Euroopa suudab saada Aasia turgudega

konkurentsivõimelisemaks.

VÄLJAVÕTE

Laura Remmelgas vastas, et Euroopa Komisjon on seda küsimust teataval määral hinnanud

ning liikmesriikide valdavalt positiivne hoiak meetme laiendamise suhtes viitab sellele, et nad

näevad selles oma tööstusele võimalikku kasu.

Vladimir Arhipov küsis, kas võimalikud uued tehased suudavad tegelikult konkureerida

kolmandate riikide ettevõtetega ning ei avalda Euroopa tarbijatele negatiivset mõju.

Laura Remmelgas vastas, et meede toetab töökohtade säilimist Euroopa Liidus, tugevdab

tarneahelaid ning vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest. See võib parandada ka Euroopa

ettevõtete võimalusi pakkuda allhanget ja osaleda tarneahelates. Samas tuleb arvestada, et

teatud tooted ja kaubad võivad tarbijatele kallineda ning seetõttu on Eesti teinud ettepanekuid,

et meetme rakendamine toimuks võimalikult sujuvalt.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; ei hääletanud 1: Vladimir Arhipov).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant