Riigikogu seisukoht tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta - COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: tervisebiotehnoloogia pakett – COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

3. Seisukoha andmine: tervisebiotehnoloogia pakett – COM(2025) 1022, COM(2025)

1031

Timur Hurt andis ülevaate tervisebiotehnoloogia paketist – COM(2025) 1022, COM(2025)

1031. Ta sõnas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega muudetakse meetmete raamistikku,

mis puudutab biotehnoloogiat ja -tootmist, eesmärgiga tugevdada tervisebiotehnoloogia

valdkonda. Paketti kuulub ka eelnõu direktiivide muutmise kohta ning muudetakse ka

VÄLJAVÕTE

olemasolevaid Euroopa Liidu õigusakte kliiniliste uuringute, veterinaarravimite, uudsete

ravimite ning toidu- ja söödaohutuse valdkonnas. Eelnõu eesmärk on luua soodsad tingimused

biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada nende turule jõudmine,

tagades samal ajal loomade-, inimeste- ja keskkonnakaitse. Määruse kohaldusala hõlmab kõiki

väärtusahela osasid teadusest tootmiseni. Algatus on oluline, kuna võrreldes Hiina ja USAga

jääb Euroopa innovatsiooni turule toomises tahaplaanile. Määruse eelnõuga soovitakse teadus,

tootmine ja investeeringud suunata tagasi Euroopasse, kuna paljud biotehnoloogilised

ettevõtted viivad oma Euroopas arendatud tooted ja teenused turgudele, kus on parem ligipääs

kapitalile ja lihtsamad menetlusprotsessid. Eesti toetab eelnõus algatatud eesmärke, sest

tegemist on strateegiliste projektide tunnustamise ja toetamisega, klastritevahelise koostöö

edendamisega, ettevõtete juurdepääsu lihtsustamisega Euroopa Liidu rahastusele ning

tehisintellekti ja digitaalsete andmete kasutamise soodustamisega. Ühtlasi luuakse meetmed ka

biotehnoloogiliste toodete väärkasutuse ennetamiseks, et tugevdada kogu Euroopa Liidu

biokaitsevõimekust. Ravimivaldkonnas nähakse innovatsiooni soodustamiseks ette, et

biotehnoloogiliste protsesside abil arendatud ja toodetud uutele ravimitele antakse ühe aasta

võrra pikem täiendav kaitsetunnistus. Eesti hinnangul võib see pikendada soodsamate ravimite

turule jõudmist, suurendada Tervisekassa kulusid ning lükata edasi patsientide ligipääsu

innovaatilistele ravimitele. Seetõttu teeb Eesti ettepaneku kitsendada vastavaid kriteeriume ja

kohaldada neid kumulatiivselt, et soodustada innovatsiooni eelkõige seal, kus see on enim

vajalik, näiteks harvikravimite valdkonnas. Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid määrama

pädeva asutuse strateegiliste projektide hindamiseks ja toetamiseks. Eesti seisukoht on, et

kasutada tuleks olemasolevaid struktuure, vältimaks täiendavat halduskoormust ja kulusid.

Praegu täidavad vastavaid ülesandeid osaliselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning

Eesti Teadusagentuur, mistõttu peab Eesti oluliseks paindlikku ja olemasolevaid koostöövorme

arvestavat lähenemist. Samuti nähakse ette ühtse kontaktpunkti loomine lubade andmise

protsessi hõlbustamiseks ja projektide toetamiseks. Eesti hinnangul peaks selle loomine olema

liikmesriikidele vabatahtlik, kuna Eesti loamenetlused toimivad juba praegu tõhusalt ning

eelnõu hõlmab lisaks tootmisele ka arendust ja teadust, kus loamenetluste vajadus ei pruugi

üldse tekkida. Kui kontaktpunkt siiski luuakse, peaks selle roll olema eeskätt koordineeriv.

Lisaks näeb eelnõu ette pädeva asutuse määramise või loomise bioohutuse valdkonnas. Eestis

täidavad vastavaid ülesandeid juba Terviseamet, Kaitsepolitseiamet ning Põllumajandus- ja

Toiduamet, kuid keskne koordineeriv asutus puudub. Eesti hinnangul on bioohutuse

tugevdamine vajalik, et tagada kiiresti arenevas biotehnoloogia valdkonnas uute toodete ja

teenuste asjakohane järelevalve ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu. Eelnõu positiivse

mõjuna võib esile tuua konkurentsi suurenemise ravimite valdkonnas, innovaatiliste ravimite

parema kättesaadavuse, kliiniliste uuringute arvu kasvu Euroopas ja Eestis ning Eesti

patsientide paremad võimalused neis osaleda. Eesti ettevõtete jaoks võib eelnõu parandada

ligipääsu Euroopa Liidu rahastusele ning tugevdada piiriülest koostööd.

Peeter Tali andis ülevaate sotsiaalkomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon

otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas võib järeldada, et suhtumine geneetiliselt muundatud organismidesse

(edaspidi GMO) on Euroopas muutumas ning mida tähendaks eraldi asutuse loomine antud

valdkonna protsesside järelevalveks.

Airika Salumets vastas, et GMO teema kuulub Kliimaministeeriumi valdkonda, kelle

esindajat istungil ei osale. A. Salumets tutvustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

VÄLJAVÕTE

kahte seisukohta. Ta sõnas, et Euroopa Liidu toiduseaduses tehakse kaks muudatust. Euroopa

Toiduohutusameti (edaspidi EFSA) riskihinnangud erinevatele loamenetlustega toodetele,

nagu toidud, söödad ja taimekaitsevahendid, on ettevõtete jaoks keerulised ning ajakulukad.

Selleks muudetakse EFSA tööprotsessi, et nad annaks rohkem sisulist nõu ka teadusuuringute

ja katsete kohta, et kiirendada loamenetlusi ning võimaldada toodetele kiirem turule jõudmine.

Eesti toetab ettepanekut luua liikmesriikidele võimalus siseriiklikult kasutada

regulatiivliivakaste toidule ja söödale, kuid ei poolda, et praeguse eelnõu järgi on nendest välja

jäetud näiteks uuendtoidud, kus kasutatakse biotehnoloogiat. Uuendtoidu alla kuuluvad toidud,

mida ei ole Euroopa Liidus olulisel määral toiduna kasutatud enne 1997. aastat, näiteks

fermentatsiooni abil saadud tooted või alternatiivsed valgud aga ka kolmandatest riikidest pärit

toidud, mida Euroopa Liidus ei ole kasutatud. Uuendtoitude turule viimise

loomenetlusprotsessist on üks osa EFSA riskihinnang. Praeguse eelnõu kohaselt jääb

liikmesriikidele võimalus siseriiklikult teatud toite mitte turule lubada, kui nad seda vajalikuks

peavad, kuid Eesti hinnangul tuleks välistada katsetamist haavatavate sihtgruppide toitudega

ehk näiteks imikute ja väikelaste toitude ning terviseprobleemidega loomade söödaga.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

sotsiaalkomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas sotsiaalkomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: tervisebiotehnoloogia pakett – COM(2025) 1022, COM(2025) 1031

3. Seisukoha andmine: tervisebiotehnoloogia pakett – COM(2025) 1022, COM(2025)

1031

Timur Hurt andis ülevaate tervisebiotehnoloogia paketist – COM(2025) 1022, COM(2025)

1031. Ta sõnas, et paketti kuulub määruse eelnõu, millega muudetakse meetmete raamistikku,

mis puudutab biotehnoloogiat ja -tootmist, eesmärgiga tugevdada tervisebiotehnoloogia

valdkonda. Paketti kuulub ka eelnõu direktiivide muutmise kohta ning muudetakse ka

VÄLJAVÕTE

olemasolevaid Euroopa Liidu õigusakte kliiniliste uuringute, veterinaarravimite, uudsete

ravimite ning toidu- ja söödaohutuse valdkonnas. Eelnõu eesmärk on luua soodsad tingimused

biotehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada nende turule jõudmine,

tagades samal ajal loomade-, inimeste- ja keskkonnakaitse. Määruse kohaldusala hõlmab kõiki

väärtusahela osasid teadusest tootmiseni. Algatus on oluline, kuna võrreldes Hiina ja USAga

jääb Euroopa innovatsiooni turule toomises tahaplaanile. Määruse eelnõuga soovitakse teadus,

tootmine ja investeeringud suunata tagasi Euroopasse, kuna paljud biotehnoloogilised

ettevõtted viivad oma Euroopas arendatud tooted ja teenused turgudele, kus on parem ligipääs

kapitalile ja lihtsamad menetlusprotsessid. Eesti toetab eelnõus algatatud eesmärke, sest

tegemist on strateegiliste projektide tunnustamise ja toetamisega, klastritevahelise koostöö

edendamisega, ettevõtete juurdepääsu lihtsustamisega Euroopa Liidu rahastusele ning

tehisintellekti ja digitaalsete andmete kasutamise soodustamisega. Ühtlasi luuakse meetmed ka

biotehnoloogiliste toodete väärkasutuse ennetamiseks, et tugevdada kogu Euroopa Liidu

biokaitsevõimekust. Ravimivaldkonnas nähakse innovatsiooni soodustamiseks ette, et

biotehnoloogiliste protsesside abil arendatud ja toodetud uutele ravimitele antakse ühe aasta

võrra pikem täiendav kaitsetunnistus. Eesti hinnangul võib see pikendada soodsamate ravimite

turule jõudmist, suurendada Tervisekassa kulusid ning lükata edasi patsientide ligipääsu

innovaatilistele ravimitele. Seetõttu teeb Eesti ettepaneku kitsendada vastavaid kriteeriume ja

kohaldada neid kumulatiivselt, et soodustada innovatsiooni eelkõige seal, kus see on enim

vajalik, näiteks harvikravimite valdkonnas. Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid määrama

pädeva asutuse strateegiliste projektide hindamiseks ja toetamiseks. Eesti seisukoht on, et

kasutada tuleks olemasolevaid struktuure, vältimaks täiendavat halduskoormust ja kulusid.

Praegu täidavad vastavaid ülesandeid osaliselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning

Eesti Teadusagentuur, mistõttu peab Eesti oluliseks paindlikku ja olemasolevaid koostöövorme

arvestavat lähenemist. Samuti nähakse ette ühtse kontaktpunkti loomine lubade andmise

protsessi hõlbustamiseks ja projektide toetamiseks. Eesti hinnangul peaks selle loomine olema

liikmesriikidele vabatahtlik, kuna Eesti loamenetlused toimivad juba praegu tõhusalt ning

eelnõu hõlmab lisaks tootmisele ka arendust ja teadust, kus loamenetluste vajadus ei pruugi

üldse tekkida. Kui kontaktpunkt siiski luuakse, peaks selle roll olema eeskätt koordineeriv.

Lisaks näeb eelnõu ette pädeva asutuse määramise või loomise bioohutuse valdkonnas. Eestis

täidavad vastavaid ülesandeid juba Terviseamet, Kaitsepolitseiamet ning Põllumajandus- ja

Toiduamet, kuid keskne koordineeriv asutus puudub. Eesti hinnangul on bioohutuse

tugevdamine vajalik, et tagada kiiresti arenevas biotehnoloogia valdkonnas uute toodete ja

teenuste asjakohane järelevalve ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu. Eelnõu positiivse

mõjuna võib esile tuua konkurentsi suurenemise ravimite valdkonnas, innovaatiliste ravimite

parema kättesaadavuse, kliiniliste uuringute arvu kasvu Euroopas ja Eestis ning Eesti

patsientide paremad võimalused neis osaleda. Eesti ettevõtete jaoks võib eelnõu parandada

ligipääsu Euroopa Liidu rahastusele ning tugevdada piiriülest koostööd.

Peeter Tali andis ülevaate sotsiaalkomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon

otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas võib järeldada, et suhtumine geneetiliselt muundatud organismidesse

(edaspidi GMO) on Euroopas muutumas ning mida tähendaks eraldi asutuse loomine antud

valdkonna protsesside järelevalveks.

Airika Salumets vastas, et GMO teema kuulub Kliimaministeeriumi valdkonda, kelle

esindajat istungil ei osale. A. Salumets tutvustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

VÄLJAVÕTE

kahte seisukohta. Ta sõnas, et Euroopa Liidu toiduseaduses tehakse kaks muudatust. Euroopa

Toiduohutusameti (edaspidi EFSA) riskihinnangud erinevatele loamenetlustega toodetele,

nagu toidud, söödad ja taimekaitsevahendid, on ettevõtete jaoks keerulised ning ajakulukad.

Selleks muudetakse EFSA tööprotsessi, et nad annaks rohkem sisulist nõu ka teadusuuringute

ja katsete kohta, et kiirendada loamenetlusi ning võimaldada toodetele kiirem turule jõudmine.

Eesti toetab ettepanekut luua liikmesriikidele võimalus siseriiklikult kasutada

regulatiivliivakaste toidule ja söödale, kuid ei poolda, et praeguse eelnõu järgi on nendest välja

jäetud näiteks uuendtoidud, kus kasutatakse biotehnoloogiat. Uuendtoidu alla kuuluvad toidud,

mida ei ole Euroopa Liidus olulisel määral toiduna kasutatud enne 1997. aastat, näiteks

fermentatsiooni abil saadud tooted või alternatiivsed valgud aga ka kolmandatest riikidest pärit

toidud, mida Euroopa Liidus ei ole kasutatud. Uuendtoitude turule viimise

loomenetlusprotsessist on üks osa EFSA riskihinnang. Praeguse eelnõu kohaselt jääb

liikmesriikidele võimalus siseriiklikult teatud toite mitte turule lubada, kui nad seda vajalikuks

peavad, kuid Eesti hinnangul tuleks välistada katsetamist haavatavate sihtgruppide toitudega

ehk näiteks imikute ja väikelaste toitude ning terviseprobleemidega loomade söödaga.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

sotsiaalkomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas sotsiaalkomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar

Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant