Riigikogu seisukoht Euroopa võrgupaketi kohta - COM(2025) 1006, COM(2025) 1007

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekud, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM

(2025) 1006–1007

1. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekud, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi –

COM (2025) 1006–1007

Rein Vaks andis ülevaate Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekutest, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM

VÄLJAVÕTE

(2025) 1006–1007. Ta sõnas, et paketi eesmärk on kiirendada Euroopa Liidu energiataristu

arendamist tõhusama planeerimise kaudu ning tugevdada taristu vastupidavust ja kriisikindlust.

Paketiga käsitletakse üleeuroopaliste energiavõrkude suuniseid käsitlevat TEN-E määrust ning

loamenetluse direktiivi, mille eesmärk on kiirendada vastavaid menetlusi. Otsitakse lahendusi,

kuidas tõhustada piiriülese energiataristu planeerimist ja rahastamist ning kuidas kiirendada

taastuvenergia võrgutaristu ja salvestusprojektide loamenetlusi, et taastuvenergiale ja puhtale

majandusele üleminekuks vajalikud tehnoloogiad hakkaksid võimalikult kiiresti oma mõju

avaldama. Eesti jaoks on arutelud kulgenud positiivselt ning meie peamised seisukohad on

määruse tasandil arvesse võetud. Oleme rõhutanud kriitilise energiataristu, sealhulgas elektri-

ja gaasitaristu, kaitset nii füüsilise turvalisuse kui ka küberjulgeoleku vaates ning pidanud

oluliseks taristu kriisikindluse suurendamist. Samuti toetame võimalust kasutada Euroopa

Liidu vahendeid kahjustatud taristuelementide taastamiseks. Loamenetluse direktiivi puhul

toetab Eesti menetluste kiirendamist, kuid peab oluliseks, et menetlusraamistik oleks sidus ega

tekitaks tarbetut halduskoormust. Toetame vaikimisi heakskiidu kasutamist menetluse

vaheetappides, kuid leiame, et lõplikud otsused, sealhulgas näiteks ehitusõiguse andmine,

peavad jääma pädeva asutuse selgesõnalise kontrolli alla. Eesti jaoks on oluline säilitada

liikmesriikidele piisav paindlikkus ning arvestada perifeerse energiasüsteemi eripäradega.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mait Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei

hääletanud 2: Rene Kokk, Mart Maastik).

Rain Epler sõnas, et tema hinnangul ei ole tegemist hea algatusega ning Eesti seisukoht võiks

olla, et me ei toeta energiapoliitikat, mis suurendab juhutootmise osakaalu, jättes seejuures

piisavalt arvestamata süsteemikulud, juhitava võimsuse vajaduse ja mõju tarbijahinnale.

Raamistik peaks olema tehnoloogianeutraalne ning käsitlema võrdselt ka tuumaenergiat,

juhitavat reservvõimsust ja muid süsteemi kriitilisi komponente. Samuti peab kõneleja

oluliseks, et seletuskirjas oleks selgemalt ning ühemõtteliselt esile toodud vastuseis

ettepanekule suunata 25% pudelikaelatasudest keskse otsustamise alla, arvestades, et ka

mitmed liikmesriigid on selle suhtes kriitilised. R. Epler küsis ülevaadet teiste liikmesriikide

positsioonidest. Lisaks andis R. Epler teada, et soovib seisukohtade osas hääletust.

Rein Vaks vastas, et 25% ülekoormustulude põhimõte on tekitanud liikmesriikides arutelu.

Eeskätt on antud küsimuses aktiivselt esinenud Rootsi, kes soovib säilitada võimaluse kasutada

ülekoormustulu vahendeid siseriikliku tootmisvõimsuse katmiseks. Eesti peab kehtivat 25%

lahendust põhjendatuks. Teiste liikmesriikide üldine lähenemine on seni olnud pigem

tasakaalukas.

Brett Bartholomew Sooniste täpsustas, et seisukoht 5.3 käsitleb projektide kulude jagamist

juhtudel, kus ühendusest saavad kasu ka teised liikmesriigid. Kui näiteks kahe riigi vahelise

ühenduse puhul ulatub Eesti hinnanguline kasu vähemalt 10%-ni, peaks Eesti osalema arutelus

kulude õiglase jaotuse üle. Eesti hinnangul ei tohi selline kulude jagamine olla kohustuslik,

kuid asjakohane arutelu on põhjendatud, arvestades ka võimalikke tulevasi ühendusi Eestist.

25% ülekoormustulu kasutamise küsimuses on kõige aktiivsemalt sõna võtnud Rootsi ja ka

Prantsusmaa. Kõneleja sõnas, et kuna tegemist on suurte liikmesriikidega, on nende seisukohad

seetõttu nähtavamad.

Rein Vaks lisas, et ülekoormustulu suurus erineb riigiti ning seetõttu on arutelu selle

kasutamise üle mõistetav. Eesti puhul võimaldab ülekoormustulu rahastada piiriüleseid

VÄLJAVÕTE

ühendusi ning vähendab seeläbi vajadust katta vastavaid kulusid võrgutasudest. Tegemist on

märkimisväärsete summadega, mis aitavad vältida lisakoormust tarbijatele. Seetõttu on

ootuspärane, et küsimus on eriti tundlik nendes riikides, kus ülekoormustulud on suured ja

elektrihinna teema avalikkuses teravalt esil. Eesti hinnangul on praegune lahendus rahuldav.

Rain Epler küsis, kuidas hindavad ametnikud ettepanekut suunata 25% ülekoormustuludest

keskse otsustamise alla, arvestades selle võimalikku rahalist mõju ja kas see aspekt peaks olema

seletuskirjas juba alguses selgemalt esile toodud. Teiseks küsis R. Epler, milline on Eleringi

seisukoht 25% ülekoormustulu keskse otsustamise alla viimise osas.

Liisi Pajuste vastas R. Epleri teisele küsimusele, et Elering ei näe probleeme 25%

ülekoormustulu osas, kuid on väljendanud vastuseisu ettepanekule suurendada seda 35%-ni.

Rein Vaks lisas R. Epleri esimese küsimuse vastusena, et 25% ülekoormustulu teemat on

seletuskirjas käsitletud ning see on eelnevalt põhjalikult läbi arutatud nii Eleringi kui ka

valitsusega ning tema hinnangul on selle praegune kajastus mõistlik.

Rain Epler palus, et ministeerium saadaks viite, kus antud teemat on seletuskirjas

adresseeritud.

Rein Vaks vastas, et edastavad vastuse kirjalikult.

Peeter Tali pani eelneva arutelu põhjal hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse

esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega (poolt 8: Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk; vastu 1: Rain Epler; erapooletuid 1: Vladimir Arhipov; ei hääletanud 0). Ettepanek leidis

toetust.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(poolt 8: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 1: Rain Epler; erapooletuid 1: Vladimir Arhipov; ei

hääletanud 0).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 163

Tallinn, Toompea Reede, 15. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.07

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Tiit Maran, Anti Poolamets, Kadri Tali ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia

valdkonnajuht Tauno Hilimon, ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste, võrkude ekspert

Therese Liis Kilk, välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, ehituse ja

elukeskkonna osakonna nõunik Silver Sarapuu (1. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas, sama osakonna nõunik Annika Varik ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (2. päevakorrapunkt);

Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt, Euroopa Liidu ja

väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko, Toiduohutuse

osakonna peaspetsialist Airika Salumets (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (1. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Tairi Täht (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekud, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM

(2025) 1006–1007

1. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekud, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi –

COM (2025) 1006–1007

Rein Vaks andis ülevaate Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekutest, mis käsitlevad

üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM

VÄLJAVÕTE

(2025) 1006–1007. Ta sõnas, et paketi eesmärk on kiirendada Euroopa Liidu energiataristu

arendamist tõhusama planeerimise kaudu ning tugevdada taristu vastupidavust ja kriisikindlust.

Paketiga käsitletakse üleeuroopaliste energiavõrkude suuniseid käsitlevat TEN-E määrust ning

loamenetluse direktiivi, mille eesmärk on kiirendada vastavaid menetlusi. Otsitakse lahendusi,

kuidas tõhustada piiriülese energiataristu planeerimist ja rahastamist ning kuidas kiirendada

taastuvenergia võrgutaristu ja salvestusprojektide loamenetlusi, et taastuvenergiale ja puhtale

majandusele üleminekuks vajalikud tehnoloogiad hakkaksid võimalikult kiiresti oma mõju

avaldama. Eesti jaoks on arutelud kulgenud positiivselt ning meie peamised seisukohad on

määruse tasandil arvesse võetud. Oleme rõhutanud kriitilise energiataristu, sealhulgas elektri-

ja gaasitaristu, kaitset nii füüsilise turvalisuse kui ka küberjulgeoleku vaates ning pidanud

oluliseks taristu kriisikindluse suurendamist. Samuti toetame võimalust kasutada Euroopa

Liidu vahendeid kahjustatud taristuelementide taastamiseks. Loamenetluse direktiivi puhul

toetab Eesti menetluste kiirendamist, kuid peab oluliseks, et menetlusraamistik oleks sidus ega

tekitaks tarbetut halduskoormust. Toetame vaikimisi heakskiidu kasutamist menetluse

vaheetappides, kuid leiame, et lõplikud otsused, sealhulgas näiteks ehitusõiguse andmine,

peavad jääma pädeva asutuse selgesõnalise kontrolli alla. Eesti jaoks on oluline säilitada

liikmesriikidele piisav paindlikkus ning arvestada perifeerse energiasüsteemi eripäradega.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada (poolt 6: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Mait Klaassen, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 0; erapooletuid 0; ei

hääletanud 2: Rene Kokk, Mart Maastik).

Rain Epler sõnas, et tema hinnangul ei ole tegemist hea algatusega ning Eesti seisukoht võiks

olla, et me ei toeta energiapoliitikat, mis suurendab juhutootmise osakaalu, jättes seejuures

piisavalt arvestamata süsteemikulud, juhitava võimsuse vajaduse ja mõju tarbijahinnale.

Raamistik peaks olema tehnoloogianeutraalne ning käsitlema võrdselt ka tuumaenergiat,

juhitavat reservvõimsust ja muid süsteemi kriitilisi komponente. Samuti peab kõneleja

oluliseks, et seletuskirjas oleks selgemalt ning ühemõtteliselt esile toodud vastuseis

ettepanekule suunata 25% pudelikaelatasudest keskse otsustamise alla, arvestades, et ka

mitmed liikmesriigid on selle suhtes kriitilised. R. Epler küsis ülevaadet teiste liikmesriikide

positsioonidest. Lisaks andis R. Epler teada, et soovib seisukohtade osas hääletust.

Rein Vaks vastas, et 25% ülekoormustulude põhimõte on tekitanud liikmesriikides arutelu.

Eeskätt on antud küsimuses aktiivselt esinenud Rootsi, kes soovib säilitada võimaluse kasutada

ülekoormustulu vahendeid siseriikliku tootmisvõimsuse katmiseks. Eesti peab kehtivat 25%

lahendust põhjendatuks. Teiste liikmesriikide üldine lähenemine on seni olnud pigem

tasakaalukas.

Brett Bartholomew Sooniste täpsustas, et seisukoht 5.3 käsitleb projektide kulude jagamist

juhtudel, kus ühendusest saavad kasu ka teised liikmesriigid. Kui näiteks kahe riigi vahelise

ühenduse puhul ulatub Eesti hinnanguline kasu vähemalt 10%-ni, peaks Eesti osalema arutelus

kulude õiglase jaotuse üle. Eesti hinnangul ei tohi selline kulude jagamine olla kohustuslik,

kuid asjakohane arutelu on põhjendatud, arvestades ka võimalikke tulevasi ühendusi Eestist.

25% ülekoormustulu kasutamise küsimuses on kõige aktiivsemalt sõna võtnud Rootsi ja ka

Prantsusmaa. Kõneleja sõnas, et kuna tegemist on suurte liikmesriikidega, on nende seisukohad

seetõttu nähtavamad.

Rein Vaks lisas, et ülekoormustulu suurus erineb riigiti ning seetõttu on arutelu selle

kasutamise üle mõistetav. Eesti puhul võimaldab ülekoormustulu rahastada piiriüleseid

VÄLJAVÕTE

ühendusi ning vähendab seeläbi vajadust katta vastavaid kulusid võrgutasudest. Tegemist on

märkimisväärsete summadega, mis aitavad vältida lisakoormust tarbijatele. Seetõttu on

ootuspärane, et küsimus on eriti tundlik nendes riikides, kus ülekoormustulud on suured ja

elektrihinna teema avalikkuses teravalt esil. Eesti hinnangul on praegune lahendus rahuldav.

Rain Epler küsis, kuidas hindavad ametnikud ettepanekut suunata 25% ülekoormustuludest

keskse otsustamise alla, arvestades selle võimalikku rahalist mõju ja kas see aspekt peaks olema

seletuskirjas juba alguses selgemalt esile toodud. Teiseks küsis R. Epler, milline on Eleringi

seisukoht 25% ülekoormustulu keskse otsustamise alla viimise osas.

Liisi Pajuste vastas R. Epleri teisele küsimusele, et Elering ei näe probleeme 25%

ülekoormustulu osas, kuid on väljendanud vastuseisu ettepanekule suurendada seda 35%-ni.

Rein Vaks lisas R. Epleri esimese küsimuse vastusena, et 25% ülekoormustulu teemat on

seletuskirjas käsitletud ning see on eelnevalt põhjalikult läbi arutatud nii Eleringi kui ka

valitsusega ning tema hinnangul on selle praegune kajastus mõistlik.

Rain Epler palus, et ministeerium saadaks viite, kus antud teemat on seletuskirjas

adresseeritud.

Rein Vaks vastas, et edastavad vastuse kirjalikult.

Peeter Tali pani eelneva arutelu põhjal hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse

esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega (poolt 8: Enn Eesmaa, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk; vastu 1: Rain Epler; erapooletuid 1: Vladimir Arhipov; ei hääletanud 0). Ettepanek leidis

toetust.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(poolt 8: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk; vastu 1: Rain Epler; erapooletuid 1: Vladimir Arhipov; ei

hääletanud 0).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant