Justiits- ja Digiministeerium Teie 17.04.2026 nr 8-1/3058-1
[email protected]
[email protected] Meie 26.05.2026 nr 4/100
Arvamuse esitamine karistusseadustiku muutmise
seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta, mis puudutab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutust. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad.
1. Juriidilise isiku vastutuse üleminek
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse õiguslikku regulatsiooni täiendada selliselt, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest karistada ka juhul, mil teo toime pannud isik on pärast teo toimepanemist ühinenud teise juriidilise isikuga, jagunenud kaheks või enamaks juriidiliseks isikuks või kui isiku majanduslik identiteet on üle kantud teise juriidilisse isikusse (VTK p 2). Üks lahendusviis on kasutada majandusliku identiteedi põhimõtet. Majanduslik identiteet tähendab, et ettevõtte varad, personal ja muu oluline kapital on üle viidud teise ettevõttesse. Sellise lahenduse korral on vaja otsustada, missugustest kriteeriumitest tuleks majandusliku identiteedi (ülemineku) tuvastamisel lähtuda. (VTK p 4 lahendusalternatiiv 1/lk 10-11). Teiseks lahendusviisiks on kasutada õigusjärgluse põhimõtet. Kriminaalõiguslik vastutus läheks üle õigusjärglasele. Säte peaks hõlmama nii ühinemist (üldõigusjärglus) kui ka jagunemist (eriõigusjärglus). (VTK p 4 lahendusalternatiiv 2/lk 11-12).
Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et juriidilise isiku ühinemine, jagunemine või vara üleviimine ei tohi saada vahendiks kriminaalvastutusest kõrvalehoidmiseks. Kaubanduskoja hinnangul on mõlemad väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud lahendusalternatiivid, nii õigusjärgluse kui ka majandusliku identiteedi põhimõte, sisuliselt aktsepteeritavad.
Rõhutame siiski, et regulatsiooni kujundamisel tuleb tagada heausksete omandajate kaitse. Karistuse üleminek ei tohi koormata neid õigusjärglasi, kes ei olnud õiguserikkumisest teadlikud ega saanud sellest kasu. Nagu väljatöötamiskavatsuse lk-l 11 ja 12 on mainitud, siis on oluline töötada välja ka lahendus, mis kaitseks selle eest, et mitmele õigusjärglasele ei määrataks kokku karistust, mis oleks ületanud õiguseellasele määratava võimaliku karistuse ning et karistus ei ületaks süüdlasühingult ülevõetavate varade väärtust.
2. Juriidiliste isiku karistuse individualiseerimisvõimaluste laiendamine
Väljatöötamiskavatsuse teise probleemina on käsitletud juriidilise isiku karistuste individualiseerimisvõimaluste piiratust. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on soov täiendada karistusseadustiku selliselt, et ka juriidilisele isikule mõistetud kriminaalkaristust oleks võimalik rohkem individualiseerida. Eelkõige tähendab see käitumiskontrolli võimaldamist ka juriidilisele isikule, sh võimalust panna juriidilisele isikule spetsiifilisi kohustusi, näiteks liikide taasasustamise tekitatud kahju heastamiseks, karistuse ajatamist ja mingil tegevusalal tegutsemise keelu kohaldamise võimaldamist.
Kaubanduskoda ei näe, et antud muudatus on vajalik, kuna ei ole selge, millist probleemi see lahendaks. Väljatöötamiskavatsus toob välja peamiselt ainult ühe näite ehk keskkonnakuriteo korral saaks panna äriühingule kohustuse panustada keskkonnakaitsesse. Kaubanduskoda ei mõista väljatöötamiskavatsuse põhjal, kui sageli selline vajadus kohtupraktikas esineb ning kas kehtiv regulatsioon takistab õiglase ja mõjusa karistuse kohaldamist. Samuti ei tule väljatöötamiskavatsusest ka selgelt välja, kui palju sellist lahendust praktikas üldse saaks rakendada. Väljatöötamiskavatsuse statistikast nähtub, et aastatel 2022–2025 mõisteti juriidilistele isikutele kriminaalkaristus 92 korral. Samas ei ole teada, millises osas neist juhtumitest oleks käitumiskontrolli või muu lisatingimuse kohaldamine olnud asjakohane. Muuhulgas on oluline, et lisatingimused ei tooks kaasa sisulist topeltkaristamist. Sellele ohule on viidatud ka väljatöötamiskavatsuse lk-l 3, kus on kirjas, et lisatingimus ei tohiks kaasa tuua sisuliselt teist karistust sama teo eest. Kaubanduskoda peab seda põhimõtet oluliseks, kuid väljatöötamiskavatsus ei käsitle lahendusi, kuidas topeltkaristamist plaanitakse vältida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]