Arvamus

Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

[email protected] Meie 26.05.2026 nr 47

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on teovõime piiramise ja eestkoste seadmise ning

valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise teemal arvamust avaldanud korduvalt, sh ka

vastava seaduse väljatöötamiskavatsuse ning muudatustega seonduva kohtupsühhiaatriliste

ekspertiiside õigsliku analüüsiga seoses.12 Teema on meie jaoks oluline kuna eestkoste seadmine

sekkub inim-ja põhiõigustesse väga intensiivselt. Lisaks on teemaga seonduv sihtgrupp väga

haavatav ning sageli “hääletu” ehk tegemist on psüühika-ja intellektihäirega inimestega, kes ei

pruugi suuta alati piisava asjakohasusega argumenteerida ning seisukohtasid kuuldavaks teha.

EPIKoda teostas 2026 aastal uuringu, milles käsitleti ka eestkoste ja valimisõiguse teemat.

Küsitluse tulemusel selgus, et sihtgrupi jaoks on oluline, et eestkostet seataks võimalikult vähesel

määral ja ka Eestis võiks olla võimalik seada eestkostet vaid rahaliste ja varaliste tehingute

tegemiseks. Lisaks avaldati, et valimisõigus on oluline, mistõttu ei tohiks seda üldse piirata.3

Eelneva tõttu tuleb vastavatesse seaduslikesse ja korralduslikesse muudatustesst suhtuda äärmise

tõsidusega ning erilise tundlikkuse ja tähelepanuga.

Tunnustame eelnõu raames valdkonna jätkuva arendamise eest. Lisaks väärib märkimist

asjaolu, et eelnõu seletuskiri on väga põhjalik, milles on käsitletud väljatöötamiskavatsuse

raames esitatud erinevate osapoolte seiskohtasid ja koostatud ka põhjalik mõjude analüüs.

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele | Eesti Puuetega Inimeste Koda 2 EPIKoja seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õigusliku analüüsi osas | Eesti Puuetega Inimeste Koda 3 EPIKoja uuring: psüühikahäirega inimeste toetus- ja eestkostesüsteem vajavad põhjalikku ümbermõtestamist | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Positiivsena saab tuua ka muudatuse automaatse valimisõiguse osas teovõimetuks

tunnistamise kõrvaldamiseks ning mõistete ja terminite ajakohastamiseks.

1. Märgime esmalt, et oleme jätkuvalt kindlal seisukohal, et tulenevalt ÜRO Puuetega

Inimeste Õiguste Konventsiooni (Konventsioon) ettepanekutest vajab eestkoste teema

Eestis põhjalikku reformimist mitte üksnes teatavid muudatusi. Teema sisuliseks

muutmiseks tuleb teostada täiendavaid analüüse (vastavad viited on toodud nii EPIKoja

seisukohtades kui ka 2023. eestkoste analüüsis4) ning eelneva pinnal valdkonda sisuliselt ja

ulatuslikult reformida eesmärgiga viia seadused vastavusse rahvusvaheliste suunistega ja

sihtgrupi ootustega. Täiendavate analüüside tegemise vajadust tõdetakse ka eelnõu seletuskirjas

(seda eelkõige toetatud otsustamise põhimõtte rakendamise pinnal). Arvestades eelnevat,

Konventsiooni üldkommentaare ja Puuetega inimeste õiguste komitee (Komitee) poolt Eestile

antud soovitusi tuleb eestkoste ulatuslike muudatustega edasi liikuda.

Konkreetsete tegevustena tuleb:

- võtta vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku õigusvõime taastamiseks (vt

Komitee soovitusi Eestile),millest nähtuks edasised plaanid, tegevused ja ajakava,

- planeerida lisaanalüüsid toetatud otsustamise põhimõtte rakendamiseks Eestis,

- eestkoste teema ulatuslikul reformimisel kaaluda niinimetatud ülemineku või vaheetapina

eestkoste regulatsiooni muutmist selliselt, et eestkostet ei oleks võimalik seada muuks kui

rahaliste ja varaliste tehingute tegemiseks (analoogselt teiste lähiriikidega, kus teovõimet

ei piirata nii ulatuslikult nagu Eestis).

- toetame muudatusi valdkondlikes seadustes olevate terminite ajakohastamiseks eesmärgiga

tagada tänapäevane keelekasutus ja kooskõla väärtusmaailmaga. Lisame, et toodud

vaatekohast tuleb vaadata üle kõik seadused ja määrused ning kohaliku tasandi rakendusaktid,

mistõttu ootame ka selles osas konkreetset tegevuskava.

2. Sarnaselt väljatöötamiskavatsusele esitatud seisukohale leiame ka eelnõu puhul, et me ei saa

nõustuda ettepanekutes tooduga mille kohaselt:

- tuleks eestkoste jätkumise vajadus kontrollimise perioodipikendada 7 aastani;

4 Täisealiste eestkoste uuring lõpparuanne 2023 .pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

- vähendada ekspertiisi koostamise vajadust ehk ekspertiisi saaks jätta määramata juhul kui

eestkostja ülesannete ring ei suurene mitte haiguse või puude muutumise tõttu, vaid tema

elukorraldusega seotud muudatuste tõttu või muu abi ebapiisava toime tõttu;

- anda eestkostemenetluses arvamuse andmise õigus perearstile juhul, kui isik ise on eestkoste

seadmisega nõus või seda taotleb;

- muuta kehtivat TsMS § 522 lg 5 selliselt, et juhul, kui avalduse kohtule esitab isik ise ning

sellele lisatud isiku tervislikku seisundit kajastavad dokumendid lubavad kahtlusteta järeldada,

et isik saab aru oma eestkostevajadusest, ei pea kohus täiendavalt ekspertiisi läbi viima.

2.1. EPIKoja hinnangul on ka kehtiva õiguse alusel ebaselge see, kuidas hinnatakse inimese tahte

kujunemist ja kujundamist, sealhulgas haiguse või puude mõju vabale tahteavalduse andmisele.

Ka eestkoste menetluses olevale inimesele peab olema selge, kuidas ja mille alusel vaba tahte

avaldamist ja kujunemise võimet hinnatakse/tuvastatakse. Eelneva tõttu tuleb enne täiendavate

inimese tahte alusel kujunevate menetlust lihtsustavate võimaluste kaalumist luua selged vaba

tahte kujunemise ja hindamise alused. Lisame, et vaba tahte kujunemise ja kaalutletud otsuse

kujnemise hindamise/tuvastamise subjektiivsust on kriitiliselt käsitlenud nii Komitee üldistes

seisukohtades kui ka õigusalastes artiklites. Juhul kui teha Konventsioonis sätestatust erand ehk

siiski lubada teovõimet piiratud mahus (kindlasti mitte nii ulatuslikult nagu Eestis kehtiv kord

võmaldab) ehk rahaliste ja varanduslik tehingute tegemiseks, siis peavad olema olemas ka

vastavad piiramise aluseks olevad hindamise kriteeriumid ja instrument ehk tööriist.

2.2. Ebamõistlikult ja liigselt piirav on ka ettepanek siduda ekspertiisi teostamise vajadus

elukorralduse muudatustega või muu abi ebapiisavusega juhul kui eestkostja ülesandeid

laiendatakse. Eelnõus tuuakse sisse mõisted oluline ja ebaoluline eestkostja ülesannete ringi

laiendamine.

Oleme seisukohal, et igasugune eestkostja ülesannete ringi laiendamine tähendab

omakorda teovõime piiramist ehk inimese õiguste kitsendamist, mistõttu tuleb seda

hoolikalt kaaluda ehk asjaolud põhjalikult välja selgitada. Ka hetkel on siseriiklikus õiguses

anaüüsimata ning määratlemata haigusest- või puudest tingitud tegutsemisvõime piiratus või

võimekus, mistõttu vajavad mõisted “puue” ja “haigus” eestkosteõiguse kontekstis selget

määratlemist. Lisaks oleme seisukohal, et eestkostevajaduse sidumine elukorralduse

muudatustega või muu abi ebapiisavusega on Eesti konktekstis küsitav ka põhjusel, et ka

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

hetkel ei kaaluta eestkoste seadmisel piisavalt muude meetmete (volikiri, sotsialteenused

jms) piisavust ja sekkumise (abvajaduse katmise) ulatust. Asjaolu, et kohtunikud ei pruugi

teada eestkoste seadmisele alternatiivseid võimalusi, on tuletatav ka 2023 eestkosteuuringust.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on võrreldes väljatöötamiskavatsusega toodud täiendavaid selgitusi

osas, milles võib vastav elukorralduslik muudatus või muu abi ebapiisav toime seisneda

(näidetena on toodud elukoha muudatus, kõvalise abi muudatused, so lähedane, kes seni abistas,

sureb jms), siis on raske eristada olulist eestkostja ülesannete ringi laiendamist ebaolulisest. Ka

seletuskirjas on märge, et toodud näited võivad olla samas käsitletavad ka eestkostja ülesannete

olulise muudatusena. Eelneva tõttu oleme seisukohal, et igasuguse eestkostja ülesannete ringi

laiendamine peab hõlmama sisulist menetlust, eestkostetavale peavad olema tagatud kõik

menetluslikud õigused, sh õigus ekspertiisiks ja õigus esindajale.

Kordame ettepanekut, et enne teovõime piiramist ja eestkoste seadmist tuleb vastavas

menetluses sisuliselt kaaluda ka muude meetmete ammendumist ning seda eestkoste

seadmise määruses ka täiendavalt põhjendada ehk eestkoste seadmise otsusest peab olema

üheselt nähtav, miks vähempiiravaid meetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik rakendada ning

miks on kohus jõudnud järeldusele, et ainus inimese õigusi kaitsev meede on teovõime piiramine

ja eestkoste seadmine.

2.3. Kuigi kohus hindab eestkoste menetluses tõendeid kogumis, on kohtupsühhiaatrilisel

ekspertiisil vastavas menetluses oluline kaal. Eelneva tõttu peame vajalikuks kaaluda hoolikalt

ekspertiiside vähendamist või psühhiaatriliste eriteamistega arsti arvamuse asendamist muu arsti

arvamusega. Psühhiaatrite väike arv ja kohtumenetluse efektiivsus ei saa olla eesmärk

omaette ning seda enam menetlustes, mis piiravad inimese õigusi sedavõrd ulatuslikul

määral. Arvestades, et hetkel puudub jätkuvalt selge ja ühene arusaam, miks eestkoste seadmiste

arv tõuseb ning miks seatakse enamus eestkosteid inimese kõikide asjade ajamiseks leiame, et

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside vähendamine ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi asendamine

muu teadmistega arsti arvamusega ei ole mõistlik, eesmärgipärane ega inimese õiguste

teostamise vaatest turvaline.

2.4. Asendades eriteadmistega arsti ehk psühhiaatri arvamuse perearsti arvamusega võib tekkida

olukord, mil perearstil puuduvad hinnangu andmises eelduseks olevad erialane kogemus ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

praktika, mistõttu ei ole esitatud arvamus piisavalt sisuline ja pädev. Arvestades, et

eriteadmistega spetsailisti ehk arsti arvamus omab eestkoste asjades suurt kaalu, tekib

võimalus, et kohus ei suuda tõendi piisavust hinnata ning otsus tehakse mittepädevate

tõendite pinnal. Eelneva tõttu ei saa me muudatust toetada.

Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et inimesel on enamasti oma perearstiga hea ja

usalduslik ravialane (patsient-arst) suhe ning juhul kui perearst annab eestkoste seadmise asjas

arvamuse, mis inimese (patsiendi) vaadet ei toeta, siis see võib tuua kaasa usalduse kaotamise ka

ravisuhtes.

2.5. Juhime eraldi tähelepanu ka lähenemisele, mis paneb inimese tahte avaldamisele suure rolli

(lihtsustatud menetluslikud nõuded, kui inimene on eestkostega nõus või tunnistab, et saab

eestkostevajadusest aru), kuid samas on ebaselge, kuidas kohus vastavat tahte

kujunemist/avaldumist analüüsib ja hindab. Kuni ühtsete hindamise aluste puudumiseni ei saa

vastaval asjaolul olla menetluses ka inimese vaatest suurt menetluslikult lihtsustavat kaalu.

Seda põhjusel, et inimene ei pruugi mõista eestkoste seadmise asjaolusid, tausta ning

vastavaid praktilisi piiranguid.

Arvestades senist eestkostete seadmise praktikat (arv ja ulatus) ei saa me olla nõus eestkoste

seadmise aluste leevendamisega ehk me ei ei toeta vastava perioodi pikedamist viielt aastalt

seistme aastani. Seda muu hulgas põhjusel, et keeruline on määratleda, milla on seisund

püsiv ja progresseeruv ning muudest meetmetest kui eestkoste seadmine enam abi ei ole.

Seda enam arvestades, et ka sotsiaalteenuste süsteem muutub pidevalt, mis tähendab

omakorda ka uute (eestkostele alternatiivsete abivajadust katvate võimaluste tekkimist.

Lisaks leiame, et iga eestkoste seadmine ja ka pikendamine peavad olema sisuliselt ja

põhjalikult kaalutletud. Eestkostet ei tohi seada nn igaksjuhuks ja maksimaalseks perioodiks

eeldusega, et inimesel on vastavas menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõme ehk alati õigus

taotleda eestkoste lõpetamist või eestkostja ülesannete kitsendamist, kuna inimese vaatest on

tegemist emotsionaalselt ja asjaajamislikult äärmiselt koormava menetlusega. Vähesed

eestkostetavad suudavad ise vastavat menetlust algatada ja menetluses oma seisukoha juurde

jääda.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Ka ei saa eestkoste formaalsemat ja kergekäelisemat (sh viitega pikemale perioodile) seadmist

põhjendada argumendiga, et eestkoste vajaduse ära langemise märkamine on kohtute eestkoste

järelevalve osakonna vastutus, kuna see teeb algse eestkoste seadmise ja pikendamise menetluse

üldse formaalseks ja sisuliselt mõtetuks. Algne eestkoste seadmise ja ka pikendamise menetlus

peavad olema sisulised ja põhjalikud, et põhimõte “kohus on hagita menetluses sisuliselt

tõegarant” kehtiks alati ja eranditeta

4. Valimisõiguse osas tunnustame muudatuste eest, kuid arvestades Konventsiooni üldisi

kommentaare ja ka Komitee poolt Eestile tehtud ettepanekut, millega soovitatakse

tunnistada kehtetuks kõik diskrimineerivad sätted, mis keelavad puuetega inimeste õiguse

hääletada ja olla valitud, oleme seisukohal, et valmisõiguse osas ei tohi olla üldse piiranguid.

Leiame kokkuvõttes, et menetlusökonoomika ei saa olla õigustuseks ka eestkoste seadmise

perioodi pikenemisele 7 aastani. Analüüsis ei arvestatud eestkostetava subjektiivse tunnetusega

ega objektistava suhtumisega ega ka asjaoluga, et Eestis on võimalik eestkoste seadmisega piirata

lisaks varaliste tehingute tegemisele ka õigust teostada perekonnaõiguslikke tehinguid, valida,

otsustada elu-, töö- ja muude elukondlike küsimuste üle. Seega on Eestis kehtiv eestkoste

seadmise ulatus niigi laiem teiste lähirikide vastava ulatusega.

Eestkosteõigus ja selle võimalikud arengud vajavad täiendavaid analüüse, mille pinnal asuda

valdkonad reformima. Arvestades teema olulisust inimese autonoomia ja

enesemääramisõiguse vaatest ning Konventsiooni üldsoovitusi ning Komitee soovitusi Eesti

riigile, tuleb teha suuri ja põhimõttelisi muudatusi selleks, et kehtiv õigus ja praktika

oleksid vastavuses rahvusvahelise õiguse ja praktikaga. Menetlusökonoomika ja arstide

vähesus ei ole lubatavad argumendid isikuõiguste kitsendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

[email protected] ; tel +372 6715909

Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

[email protected] Meie 26.05.2026 nr 47

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on teovõime piiramise ja eestkoste seadmise ning

valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamise teemal arvamust avaldanud korduvalt, sh ka

vastava seaduse väljatöötamiskavatsuse ning muudatustega seonduva kohtupsühhiaatriliste

ekspertiiside õigsliku analüüsiga seoses.12 Teema on meie jaoks oluline kuna eestkoste seadmine

sekkub inim-ja põhiõigustesse väga intensiivselt. Lisaks on teemaga seonduv sihtgrupp väga

haavatav ning sageli “hääletu” ehk tegemist on psüühika-ja intellektihäirega inimestega, kes ei

pruugi suuta alati piisava asjakohasusega argumenteerida ning seisukohtasid kuuldavaks teha.

EPIKoda teostas 2026 aastal uuringu, milles käsitleti ka eestkoste ja valimisõiguse teemat.

Küsitluse tulemusel selgus, et sihtgrupi jaoks on oluline, et eestkostet seataks võimalikult vähesel

määral ja ka Eestis võiks olla võimalik seada eestkostet vaid rahaliste ja varaliste tehingute

tegemiseks. Lisaks avaldati, et valimisõigus on oluline, mistõttu ei tohiks seda üldse piirata.3

Eelneva tõttu tuleb vastavatesse seaduslikesse ja korralduslikesse muudatustesst suhtuda äärmise

tõsidusega ning erilise tundlikkuse ja tähelepanuga.

Tunnustame eelnõu raames valdkonna jätkuva arendamise eest. Lisaks väärib märkimist

asjaolu, et eelnõu seletuskiri on väga põhjalik, milles on käsitletud väljatöötamiskavatsuse

raames esitatud erinevate osapoolte seiskohtasid ja koostatud ka põhjalik mõjude analüüs.

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele | Eesti Puuetega Inimeste Koda 2 EPIKoja seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õigusliku analüüsi osas | Eesti Puuetega Inimeste Koda 3 EPIKoja uuring: psüühikahäirega inimeste toetus- ja eestkostesüsteem vajavad põhjalikku ümbermõtestamist | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Positiivsena saab tuua ka muudatuse automaatse valimisõiguse osas teovõimetuks

tunnistamise kõrvaldamiseks ning mõistete ja terminite ajakohastamiseks.

1. Märgime esmalt, et oleme jätkuvalt kindlal seisukohal, et tulenevalt ÜRO Puuetega

Inimeste Õiguste Konventsiooni (Konventsioon) ettepanekutest vajab eestkoste teema

Eestis põhjalikku reformimist mitte üksnes teatavid muudatusi. Teema sisuliseks

muutmiseks tuleb teostada täiendavaid analüüse (vastavad viited on toodud nii EPIKoja

seisukohtades kui ka 2023. eestkoste analüüsis4) ning eelneva pinnal valdkonda sisuliselt ja

ulatuslikult reformida eesmärgiga viia seadused vastavusse rahvusvaheliste suunistega ja

sihtgrupi ootustega. Täiendavate analüüside tegemise vajadust tõdetakse ka eelnõu seletuskirjas

(seda eelkõige toetatud otsustamise põhimõtte rakendamise pinnal). Arvestades eelnevat,

Konventsiooni üldkommentaare ja Puuetega inimeste õiguste komitee (Komitee) poolt Eestile

antud soovitusi tuleb eestkoste ulatuslike muudatustega edasi liikuda.

Konkreetsete tegevustena tuleb:

- võtta vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku õigusvõime taastamiseks (vt

Komitee soovitusi Eestile),millest nähtuks edasised plaanid, tegevused ja ajakava,

- planeerida lisaanalüüsid toetatud otsustamise põhimõtte rakendamiseks Eestis,

- eestkoste teema ulatuslikul reformimisel kaaluda niinimetatud ülemineku või vaheetapina

eestkoste regulatsiooni muutmist selliselt, et eestkostet ei oleks võimalik seada muuks kui

rahaliste ja varaliste tehingute tegemiseks (analoogselt teiste lähiriikidega, kus teovõimet

ei piirata nii ulatuslikult nagu Eestis).

- toetame muudatusi valdkondlikes seadustes olevate terminite ajakohastamiseks eesmärgiga

tagada tänapäevane keelekasutus ja kooskõla väärtusmaailmaga. Lisame, et toodud

vaatekohast tuleb vaadata üle kõik seadused ja määrused ning kohaliku tasandi rakendusaktid,

mistõttu ootame ka selles osas konkreetset tegevuskava.

2. Sarnaselt väljatöötamiskavatsusele esitatud seisukohale leiame ka eelnõu puhul, et me ei saa

nõustuda ettepanekutes tooduga mille kohaselt:

- tuleks eestkoste jätkumise vajadus kontrollimise perioodipikendada 7 aastani;

4 Täisealiste eestkoste uuring lõpparuanne 2023 .pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

- vähendada ekspertiisi koostamise vajadust ehk ekspertiisi saaks jätta määramata juhul kui

eestkostja ülesannete ring ei suurene mitte haiguse või puude muutumise tõttu, vaid tema

elukorraldusega seotud muudatuste tõttu või muu abi ebapiisava toime tõttu;

- anda eestkostemenetluses arvamuse andmise õigus perearstile juhul, kui isik ise on eestkoste

seadmisega nõus või seda taotleb;

- muuta kehtivat TsMS § 522 lg 5 selliselt, et juhul, kui avalduse kohtule esitab isik ise ning

sellele lisatud isiku tervislikku seisundit kajastavad dokumendid lubavad kahtlusteta järeldada,

et isik saab aru oma eestkostevajadusest, ei pea kohus täiendavalt ekspertiisi läbi viima.

2.1. EPIKoja hinnangul on ka kehtiva õiguse alusel ebaselge see, kuidas hinnatakse inimese tahte

kujunemist ja kujundamist, sealhulgas haiguse või puude mõju vabale tahteavalduse andmisele.

Ka eestkoste menetluses olevale inimesele peab olema selge, kuidas ja mille alusel vaba tahte

avaldamist ja kujunemise võimet hinnatakse/tuvastatakse. Eelneva tõttu tuleb enne täiendavate

inimese tahte alusel kujunevate menetlust lihtsustavate võimaluste kaalumist luua selged vaba

tahte kujunemise ja hindamise alused. Lisame, et vaba tahte kujunemise ja kaalutletud otsuse

kujnemise hindamise/tuvastamise subjektiivsust on kriitiliselt käsitlenud nii Komitee üldistes

seisukohtades kui ka õigusalastes artiklites. Juhul kui teha Konventsioonis sätestatust erand ehk

siiski lubada teovõimet piiratud mahus (kindlasti mitte nii ulatuslikult nagu Eestis kehtiv kord

võmaldab) ehk rahaliste ja varanduslik tehingute tegemiseks, siis peavad olema olemas ka

vastavad piiramise aluseks olevad hindamise kriteeriumid ja instrument ehk tööriist.

2.2. Ebamõistlikult ja liigselt piirav on ka ettepanek siduda ekspertiisi teostamise vajadus

elukorralduse muudatustega või muu abi ebapiisavusega juhul kui eestkostja ülesandeid

laiendatakse. Eelnõus tuuakse sisse mõisted oluline ja ebaoluline eestkostja ülesannete ringi

laiendamine.

Oleme seisukohal, et igasugune eestkostja ülesannete ringi laiendamine tähendab

omakorda teovõime piiramist ehk inimese õiguste kitsendamist, mistõttu tuleb seda

hoolikalt kaaluda ehk asjaolud põhjalikult välja selgitada. Ka hetkel on siseriiklikus õiguses

anaüüsimata ning määratlemata haigusest- või puudest tingitud tegutsemisvõime piiratus või

võimekus, mistõttu vajavad mõisted “puue” ja “haigus” eestkosteõiguse kontekstis selget

määratlemist. Lisaks oleme seisukohal, et eestkostevajaduse sidumine elukorralduse

muudatustega või muu abi ebapiisavusega on Eesti konktekstis küsitav ka põhjusel, et ka

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

hetkel ei kaaluta eestkoste seadmisel piisavalt muude meetmete (volikiri, sotsialteenused

jms) piisavust ja sekkumise (abvajaduse katmise) ulatust. Asjaolu, et kohtunikud ei pruugi

teada eestkoste seadmisele alternatiivseid võimalusi, on tuletatav ka 2023 eestkosteuuringust.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on võrreldes väljatöötamiskavatsusega toodud täiendavaid selgitusi

osas, milles võib vastav elukorralduslik muudatus või muu abi ebapiisav toime seisneda

(näidetena on toodud elukoha muudatus, kõvalise abi muudatused, so lähedane, kes seni abistas,

sureb jms), siis on raske eristada olulist eestkostja ülesannete ringi laiendamist ebaolulisest. Ka

seletuskirjas on märge, et toodud näited võivad olla samas käsitletavad ka eestkostja ülesannete

olulise muudatusena. Eelneva tõttu oleme seisukohal, et igasuguse eestkostja ülesannete ringi

laiendamine peab hõlmama sisulist menetlust, eestkostetavale peavad olema tagatud kõik

menetluslikud õigused, sh õigus ekspertiisiks ja õigus esindajale.

Kordame ettepanekut, et enne teovõime piiramist ja eestkoste seadmist tuleb vastavas

menetluses sisuliselt kaaluda ka muude meetmete ammendumist ning seda eestkoste

seadmise määruses ka täiendavalt põhjendada ehk eestkoste seadmise otsusest peab olema

üheselt nähtav, miks vähempiiravaid meetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik rakendada ning

miks on kohus jõudnud järeldusele, et ainus inimese õigusi kaitsev meede on teovõime piiramine

ja eestkoste seadmine.

2.3. Kuigi kohus hindab eestkoste menetluses tõendeid kogumis, on kohtupsühhiaatrilisel

ekspertiisil vastavas menetluses oluline kaal. Eelneva tõttu peame vajalikuks kaaluda hoolikalt

ekspertiiside vähendamist või psühhiaatriliste eriteamistega arsti arvamuse asendamist muu arsti

arvamusega. Psühhiaatrite väike arv ja kohtumenetluse efektiivsus ei saa olla eesmärk

omaette ning seda enam menetlustes, mis piiravad inimese õigusi sedavõrd ulatuslikul

määral. Arvestades, et hetkel puudub jätkuvalt selge ja ühene arusaam, miks eestkoste seadmiste

arv tõuseb ning miks seatakse enamus eestkosteid inimese kõikide asjade ajamiseks leiame, et

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside vähendamine ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi asendamine

muu teadmistega arsti arvamusega ei ole mõistlik, eesmärgipärane ega inimese õiguste

teostamise vaatest turvaline.

2.4. Asendades eriteadmistega arsti ehk psühhiaatri arvamuse perearsti arvamusega võib tekkida

olukord, mil perearstil puuduvad hinnangu andmises eelduseks olevad erialane kogemus ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

praktika, mistõttu ei ole esitatud arvamus piisavalt sisuline ja pädev. Arvestades, et

eriteadmistega spetsailisti ehk arsti arvamus omab eestkoste asjades suurt kaalu, tekib

võimalus, et kohus ei suuda tõendi piisavust hinnata ning otsus tehakse mittepädevate

tõendite pinnal. Eelneva tõttu ei saa me muudatust toetada.

Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et inimesel on enamasti oma perearstiga hea ja

usalduslik ravialane (patsient-arst) suhe ning juhul kui perearst annab eestkoste seadmise asjas

arvamuse, mis inimese (patsiendi) vaadet ei toeta, siis see võib tuua kaasa usalduse kaotamise ka

ravisuhtes.

2.5. Juhime eraldi tähelepanu ka lähenemisele, mis paneb inimese tahte avaldamisele suure rolli

(lihtsustatud menetluslikud nõuded, kui inimene on eestkostega nõus või tunnistab, et saab

eestkostevajadusest aru), kuid samas on ebaselge, kuidas kohus vastavat tahte

kujunemist/avaldumist analüüsib ja hindab. Kuni ühtsete hindamise aluste puudumiseni ei saa

vastaval asjaolul olla menetluses ka inimese vaatest suurt menetluslikult lihtsustavat kaalu.

Seda põhjusel, et inimene ei pruugi mõista eestkoste seadmise asjaolusid, tausta ning

vastavaid praktilisi piiranguid.

Arvestades senist eestkostete seadmise praktikat (arv ja ulatus) ei saa me olla nõus eestkoste

seadmise aluste leevendamisega ehk me ei ei toeta vastava perioodi pikedamist viielt aastalt

seistme aastani. Seda muu hulgas põhjusel, et keeruline on määratleda, milla on seisund

püsiv ja progresseeruv ning muudest meetmetest kui eestkoste seadmine enam abi ei ole.

Seda enam arvestades, et ka sotsiaalteenuste süsteem muutub pidevalt, mis tähendab

omakorda ka uute (eestkostele alternatiivsete abivajadust katvate võimaluste tekkimist.

Lisaks leiame, et iga eestkoste seadmine ja ka pikendamine peavad olema sisuliselt ja

põhjalikult kaalutletud. Eestkostet ei tohi seada nn igaksjuhuks ja maksimaalseks perioodiks

eeldusega, et inimesel on vastavas menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõme ehk alati õigus

taotleda eestkoste lõpetamist või eestkostja ülesannete kitsendamist, kuna inimese vaatest on

tegemist emotsionaalselt ja asjaajamislikult äärmiselt koormava menetlusega. Vähesed

eestkostetavad suudavad ise vastavat menetlust algatada ja menetluses oma seisukoha juurde

jääda.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Ka ei saa eestkoste formaalsemat ja kergekäelisemat (sh viitega pikemale perioodile) seadmist

põhjendada argumendiga, et eestkoste vajaduse ära langemise märkamine on kohtute eestkoste

järelevalve osakonna vastutus, kuna see teeb algse eestkoste seadmise ja pikendamise menetluse

üldse formaalseks ja sisuliselt mõtetuks. Algne eestkoste seadmise ja ka pikendamise menetlus

peavad olema sisulised ja põhjalikud, et põhimõte “kohus on hagita menetluses sisuliselt

tõegarant” kehtiks alati ja eranditeta

4. Valimisõiguse osas tunnustame muudatuste eest, kuid arvestades Konventsiooni üldisi

kommentaare ja ka Komitee poolt Eestile tehtud ettepanekut, millega soovitatakse

tunnistada kehtetuks kõik diskrimineerivad sätted, mis keelavad puuetega inimeste õiguse

hääletada ja olla valitud, oleme seisukohal, et valmisõiguse osas ei tohi olla üldse piiranguid.

Leiame kokkuvõttes, et menetlusökonoomika ei saa olla õigustuseks ka eestkoste seadmise

perioodi pikenemisele 7 aastani. Analüüsis ei arvestatud eestkostetava subjektiivse tunnetusega

ega objektistava suhtumisega ega ka asjaoluga, et Eestis on võimalik eestkoste seadmisega piirata

lisaks varaliste tehingute tegemisele ka õigust teostada perekonnaõiguslikke tehinguid, valida,

otsustada elu-, töö- ja muude elukondlike küsimuste üle. Seega on Eestis kehtiv eestkoste

seadmise ulatus niigi laiem teiste lähirikide vastava ulatusega.

Eestkosteõigus ja selle võimalikud arengud vajavad täiendavaid analüüse, mille pinnal asuda

valdkonad reformima. Arvestades teema olulisust inimese autonoomia ja

enesemääramisõiguse vaatest ning Konventsiooni üldsoovitusi ning Komitee soovitusi Eesti

riigile, tuleb teha suuri ja põhimõttelisi muudatusi selleks, et kehtiv õigus ja praktika

oleksid vastavuses rahvusvahelise õiguse ja praktikaga. Menetlusökonoomika ja arstide

vähesus ei ole lubatavad argumendid isikuõiguste kitsendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

[email protected] ; tel +372 6715909