Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel" muutmine

1

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmise määruse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga suurendatakse Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike arvu ühe võrra ja vähendatakse

Tallinna Halduskohtu kohtunike arvu samavõrra. Muudatuse tagajärjel ei muutu esimese ja teise

astme kohtu kohtunike üldarv, samuti ei muutu halduskoormus.

1.2. Määruse koostaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

osakonna kohtute talituse nõunik Külli Luha ([email protected]). Määruse eelnõu ja seletuskirja

on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“

30.06.2025. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.04.2025, 52). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega ühegi muu menetluses oleva

eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ § 2 lõiget 1,

millega vähendatakse Tallinna Halduskohtu kohtunike arvu ühe võrra, ja § 3 punkti 1, millega

suurendatakse Tallinna Ringkonnakohtu kohtunike arvu ühe võrra. Muudatuse tulemusel on

Tallinna Halduskohtus senise 18 kohtuniku asemel 17 kohtunikku ja Tallinna Ringkonnakohtus

senise 30 kohtuniku asemel 31 kohtunikku.

Pikema perioodi jooksul on probleemiks kujunenud Tallinna Ringkonnakohtus lahendatavate

haldusasjade ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Apellatsioonimenetluse keskmine menetlusaeg oli

2025. aastal 453 päeva, mis on viimase kümne aasta pikim menetlusaeg. Võrreldes 2016. aastaga

on keskmine menetlusaeg pikenenud 237 päevalt kuni 453 päevani 2025. aastal (vt

joonis 1).

2

Joonis 1. Tallinna Ringkonnakohtu apellatsioonimenetluse keskmine aeg (päevades) aastatel 2016–20261

Lisaks tuleb märkida, et seadusest tuleneva nõude tõttu lahendatakse osa kohtuasju keskmisest

kiiremini (eelkõige riigihanked, Eesti kodaniku välisriigile väljaandmine, rahvusvaheline kaitse

vms), mis tähendab, et nn tavapärane apellatsioonkaebus ootab Tallinna Ringkonnakohtus

kohtuotsust 1,5 aastat ja kauemgi. Samuti tuleb arvesse võtta, et menetlusosalise seisukohast

tuleb siia lisada ka halduskohtu menetlusaeg, sellisel juhul kujunes 2025. aastal haldusasjade

lahendamise keskmiseks ajaks 717 päeva. Seda ei saa pidada mõistlikuks menetlusajaks.

Menetlusaja pikkus sõltub lahendamist ootavate kohtuasjade hulgast. 2025. aasta lõpu seisuga on

Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjade apellatsioonkaebuste jääk 581 asja, kusjuures 48,9%

asjade puhul on menetlus ringkonnakohtus alanud enne 01.01.2025 (võrdluseks: Tartu

Ringkonnakohtus oli samalaadseid asju kaks).

Lisaks apellatsioonkaebustele on ringkonnakohtus menetluses ka määruskaebused, mis veelgi

suurendavad kolleegiumi kohtunike koormust ja pikendavad haldusasjade üldist

menetlusaega. Arvestamata menetluse tüüpi, nähtub jooniselt 2, et viimase viie aasta jooksul on

asjade lahendamise jõudlus olnud väga väike.

Joonis 2. Tallinna Ringkonnakohtusse saabunud asjade arv ja jõudlus aastatel 2016–2025

Halduskolleegiumis on seitse kohtunikukohta, sh kohtu esimees, kelle asjade lahendamise

koormust on juhtimisülesannete täitmise tõttu vähendatud. Kohtu hinnangul on 2025. aastal

1 Joonised 1–3 on väljalõiked kohtute veebis paiknevast avalikust kohtustatistikast: https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNGE4IiwidCI6I mY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9

3

saavutatud 100% jõudlus kohtu ühise väga suure pingutuse tulemus, kuid pikaajaliselt ei saa nii

jätkata, kuna apellatsiooniastme kohtus ei ole võimalik vajalikul määral kohtuasja sisusse

süvenemata esimese astme lahendeid läbi vaadata ja põhjendatud kohtulahendeid kirjutada.

Apellatsiooniastme kohtu esmane ülesanne on õigusemõistmise ühtlaselt hea kvaliteedi tagamine

ja kohtupraktika ühtlustamine. Seega on oluline, et ringkonnakohtu koormus võimaldaks

kvaliteedile keskenduda. Ka ringkonnakohtu sisemised võimalused kas ajutiselt või püsivalt

halduskolleegiumit tugevdada on praeguseks ammendunud. Tsiviilkolleegiumi jõudlus oli 2025.

aastal 91,6% ja ka kriminaalkolleegiumi jõudlus on varasemaga võrreldes vähenenud (2025. aastal

99,5%), tingituna eelkõige väga mahukatest kriminaalasjadest, mille tõttu on osale kohtunikele uute

kohtuasjade jagamine peatatud.

Seetõttu on halduskolleegiumis kujunenud olukorra parim lahendus suurendada kolleegiumi

kohtunike arvu. Riigi üldine poliitika on, et uusi riigieelarvelisi teenistuskohti luuakse peamiselt

prioriteetsetes valdkondades, kui selleks on selge sisuline vajadus ja eelarveline kate, muul juhul

eelistatakse olemasoleva töö ümberkorraldamist ja koosseisude kokkuhoidlikku juhtimist, mitte

vakantsete kohtade automaatset täitmist. Sellises olukorras, kus ka kohtute eelarvet tuleb iga aasta

kärpida, ei ole kohtunikukohtade juurde loomine jätkusuutlik. Eesti kohtusüsteemis on esimese ja

teise astme kohtutes kokku 236 kohtuniku ametikohta: maakohtutes 164, halduskohtutes 26 ja

ringkonnakohtutes 46 kohta. Kohtade jaotumise aluseks on pikema perioodi jooksul välja

kujunenud töökoormus, mille kohaselt on halduskohtunikke esimeses ja teises kohtuastmes kokku

38.

Tallinna Halduskohtus vabanes selle aasta 1. mail kohtuniku ametikoht2, mille arvelt suurendatakse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikukohtade arvu. Nimetatud vaba ametikoha

üleviimine Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse on kiireim ja püsiv lahendus Tallinna

Ringkonnakohtu tööpiirkonna haldusasjade üldise menetlusaja lühendamiseks. Samuti ei vähene

muudatuse tagajärjel Tallinna piirkonna halduskohtunike arv.

Kuigi ka Tallinna Halduskohtus on töökoormus viimastel aastatel püsinud suur, on haldusasjade

lahendamise keskmine aeg lühenenud oluliselt (vt joonis 3).

Joonis 3. Tallinna Halduskohtu keskmine menetlusaeg (päevades) aastatel 2016–2026

Samuti on pikkade menetluste (st kohtus menetluses vähemalt 365 päeva ja menetlust ei ole

peatatud) osakaal kohtus 8% ehk väike (seisuga 31.12.2025 oli selliseid haldusasju 70). Üle

kaheaastaseid haldusasju on praegu Tallinna Halduskohtus kokku 11. Kuigi halduskohtu

menetlusnäitajad annavad kindlust, et seal ei teki ühe koha vähenemise järel töökoormuse tõttu

kriis, kuna menetluste kestus on pigem lühenenud, on oluline edaspidi pidevalt hinnata vajadust

halduskohtusse see ametikoht uuesti luua.

2 Vabariigi Presidendi otsus nr 698, 23.04.26. a Kohtunikuametist vabastamine

4

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Muudatusest puudutatud sihtrühm

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumisse kohtunikukoha loomine ja Tallinna Halduskohtu

kohtunike arvu samavõrra vähendamine puudutab otseselt mõlema kohtu kohtunikke ja ametnikke.

Määruse muudatusest puudutatud sihtrühm (80 aktiivses töösuhtes inimest, sh 24 kohtunikku ja 49

kohtuteenistujat) on väike.

Kaudselt mõjutavad kavandatud muudatused ka kõiki isikuid, kellel on kokkupuude

kohtumenetlusega. Üle riigi puutub kohtumenetlusega kokku ca 5% Eesti elanikest, kokkupuude

halduskohtuga on seega veel väiksemal osal inimestest.

4.2. Muudatusega kaasnevad mõjud

Määrusel puuduvad ühiskonna kui terviku jaoks olulised mõjud, muudatusest puudutatud

sihtrühmad on väga väikesed. Ühe kohtuniku ametikoha lisandumine Tallinna Ringkonnakohtusse

mõjutab eelkõige kohtu sisemist töökorraldust ning ringkonna ja halduskohtu kohtunike

töökoormust. Esineb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumisse pöördujatele, sest eeldatavasti lüheneb apellatsiooni- ja määruskaebuste

lahendamise aeg.

Määruse rakendamisest ei tulene demograafilisi ega sotsiaalseid mõjusid, samuti ei mõjuta

määruse rakendamine riigi julgeolekut ja välissuhtlust, majandust, elu- ja looduskeskkonda ega

regionaalarengut.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud tegevused toovad kaasa minimaalse mõju riigieelarvele, kuna

teise astme kohtu kohtuniku ametipalk kuus on 926 euro võrra suurem kui esimese astme kohtu

kohtuniku ametipalk.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna kõnealused muudatused ei eelda lisaettevalmistust.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kohtunikukohtade arv ja jagunemine kohtute vahel on Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtuhaldust

korraldava ministeeriumi vastutusvaldkond. Seetõttu ei saadeta määruse eelnõu

kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ega arvamuse avaldamiseks riigi- ja

omavalitsusasutustele.

5

Lähtudes kohtute seaduse §-dest 19 ja 23 on oma arvamuse esitanud mõlema puudutatud kohtu

esimehed. Kohtute seaduse § 41 lõike 1 punkti 3 kohaselt andis kohtute haldamise nõukoda 22.

mail toimunud 138. istungil määruse muutmiseks nõusoleku.

Mari-Liis Mikli

asekantsler

MINISTRI MÄÄRUS

26.05.2026 nr 19

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse §-de 19 ja 23 alusel. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „18“ arvuga „17“; 2) paragrahvi 3 punktis 1 asendatakse arv „30“ arvuga „31“.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler