Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus

1

Eelnõu

mai 2026

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise

seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 92 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 94–96 järgmises sõnastuses:

„94) kestlikkusaruandja – raamatupidamiskohustuslane, kellele kohaldub käesoleva seaduse

§ 24 lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamise kohustus;

95) kaitstud ettevõtja – kestlikkusaruandja väärtusahelas olev raamatupidamiskohustuslane,

kelle keskmine töötajate arv eelmisel aruandeaastal ei ületanud 1000 töötajat;

96) vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard – Euroopa kestlikkusaruandluse vabatahtlik

standard, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29ca

alusel.“;

3) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse

seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus“ tekstiosaga

„Raamatupidamiskohustuslane, kelle müügitulu aruandeaastale eelneval aastal on üle 450 000

000 euro ja keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul üle 1000 töötaja“;

4) paragrahvi 24 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset uue lausega järgmises sõnastuses:

„Kaitstud ettevõtja võib kestlikkusaruandjale kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe

esitamisel piirduda Euroopa kestlikkusaruandluse vabatahtliku standardi kohase teabega.“;

6) paragrahvi 24 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, Euroopa VKE

kestlikkusaruandluse standardile“;

7) paragrahvi 24 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kestlikkusaruandja avaldab, et ta kasutab erandit, ja hindab teabe esitamata jätmise

põhjendatust igal aruandekuupäeval, võib ta jätta kestlikkusaruandes avalikustamata:

1) teabe, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt konsolideerimisgrupi äriseisundit, kui sellise

teabe esitamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist

konsolideerimisgrupi arengust, tulemustest ja positsioonist või selle peamistest riskidest või

peamisest mõjust ning konsolideeriv üksus on kindlaks teinud, et sellist teavet ei ole võimalik

avalikustada viisil, mis võimaldaks tal täita avalikustamisnõude eesmärke konsolideerimisgrupi

äripositsiooni oluliselt kahjustamata;

2) ärisaladuseks oleva teabe intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe,

tehnoloogilise teabe või innovatsiooni tulemuste kohta;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu(EDIRPA)(ELT L, 2023/2418,

26.10.2023),artikli 2 punktis 7 nimetatud salastatud teabe;

2

4) muu teabe, mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest õigusaktides

sätestatud kohustuste tõttu või et kaitsta füüsilise isiku privaatsust või turvalisust või juriidilise

isiku turvalisust.“;

9) paragrahvi 24 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatule, kui see ei sisaldu lõikes 2 nimetatud

kestlikkusaruandes, kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peamisi immateriaalseid ressursse, nende

osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile.“;

10) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõna „Suure“ tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 24

lõike 2 kriteeriumidele vastava“;

11) paragrahvi 31 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on tütarettevõtjal ja filiaalil juhul,

kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal

on olnud üle 450 000 000 euro aastas.“;

12) paragrahvi 31 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „filiaalile üksnes juhul, kui tema eelmise

majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro“ tekstiosaga „raamatupidamiskohustuslasele

üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 200 000 000 euro“;

13) paragrahvi 613 pealkirja täiendatakse pärast sõna „konsolideerimisgrupile“ tekstiosaga „,

kestlikkusaruandjale ja kaitstud ettevõtjale“;

14) paragrahvi 613 täiendatakse lõigetega 5–11 järgmises sõnastuses:

(5) Juhul, kui aruandeaasta jooksul on konsolideerimisgrupi koosseis muutunud, on

konsolideerival üksusel õigus jätta lisamata selle aruandeaasta kestlikkusaruandesse teave

aruandeaasta jooksul konsolideerimisgrupi koosseisu lisandunud või koosseisust lahkunud

konsolideeritavate üksuste kohta. Konsolideeriv üksus kohustub sellisel juhul märkima

tegevusaruandes iga olulise sündmuse, mis mõjutas tütarettevõtjat aruandeaastal ja mis on

seotud konsolideerimisgrupi kestlikkusteemadega kaasnevate mõjude, riskide või

võimalustega.

(6) Konsolideeriv üksus, kelle ainus eesmärk on omandada osalus teistes ettevõtjates, juhtida

sellist osalust ja saada sellest kasumit ning kelle konsolideeritavate üksuste ärimudel ja

tegevused on üksteisest sõltumatud, võib konsolideeritud tegevusaruandes jätta avalikustamata

käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud teabe.

(7) Kestlikkusaruandja võib tugineda tema väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kaitstud ettevõtja

kriteeriumile vastavuse hindamisel ettevõtja enda sellekohasele kinnitusele. Kestlikkusaruandja

on kohustatud sellele kriteeriumile vastavust kontrollima vaid juhul, kui ta teab või oleks

pidanud teadma, et väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kinnitus kaitstud ettevõtja kriteeriumile

vastavuse kohta on ebaõige.

(8) Olenemata lepingulistest ja lepinguvälistest kokkulepetest ei nõua kestlikkusaruandja

kaitstud ettevõtjalt vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkema teabe

esitamist.

(9) Kui kaitstud ettevõtjalt nõutakse vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud

teabest rohkema teabe esitamist kestlikkusaruande koostamiseks, on kestlikkusaruandja

kohustatud teavitama teda sellest, milline osa küsitud teabest on nimetatud standardis sätestatut

3

arvestades üleliigne, ning tema õigusest keelduda sellist teavet esitamast. Kui kaitstud ettevõtja

keeldub esitamast vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkemat

teavet, loetakse kestlikkusaruandjale väärtusahelat puudutava teabe esitamise kohustus

täidetuks ka juhul, kui see teave esitatakse vabatahtliku kestlikkusaruande standardis nõutu

ulatuses.

(10) Lõikeid 7–9 kohaldatakse üksnes kestlikkusaruande koostamiseks teabe hankimisele ja

need ei sätesta väärtusahelasse kuuluva raamatupidamiskohustuslase jaoks teabe esitamise

kohustust.

(11) Esimese kolme aasta jooksul, mil kestlikkusaruandjale kohaldatakse käesoleva seaduse

§ 24 lõikes 2 sätestatud kohustust, ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole

kättesaadav, selgitab kestlikkusaruandja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku

teavet saada, põhjusi, miks kogu vajalikku teavet ei ole saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb

edaspidi kogu vajaliku teabe saada. Pärast nimetatud tähtaja möödumist kasutab

kestlikkusaruandja väärtusahelat puudutava teabe aruandlusnõuete täitmiseks teavet, mis on

saadud otse tema väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, või asjakohasel juhul hinnanguid

selle teabe kohta.“;

15) paragrahvi 62 lõikes 18 asendatakse tekstiosa „aruandeperioodidele, mis algavad

2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem“ tekstiosaga „aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta

1. jaanuaril ja lõpevad hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril“;

16) paragrahvi 62 lõikes 19 asendatakse sõnad „äriühingust suurettevõtja ja suure

konsolideerimisgrupi“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud

raamatupidamiskohustuslase“;

17) paragrahvi 62 lõiked 20–22 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Käesoleva seaduse § 25 lõike 1 teises lauses sätestatud kestlikkusaruande märgistamise

kohustust kohaldatakse alates sättes nimetatud delegeeritud määruste jõustumisest.“;

19) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794,

16.04.2025)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794, 16.04.2025) ja

(EL) 2026/470 (ELT L, 2026/470, 26.02.2026)“.

§ 2. Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on finantsvandeaudiitori ja

kestlikkusvandeaudiitori kutse ning kes vastab käesolevas seaduses vandeaudiitorile sätestatud

nõuetele.“;

2) paragrahvi 24 lõikest 14 jäetakse välja sõnad „ning vastupidi“;

3) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel või selle kaotamisel võetakse ära või kaotatakse

ka kestlikkusvandeaudiitori kutse selle olemasolu korral.“;

4) paragrahvi 32 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

4

5) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vandeaudiitor avalikustab kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruande, arvestades

raamatupidamise seaduse § 613 lõigetes 7–9 sätestatud õigusi.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 1854 järgmises sõnastuses:

„§ 1854. Kolmanda riigi audiitorettevõtja registreerimise erand

(1) Kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes ei vasta käesoleva seaduse §-s 301, § 77 lõikes 1 ja

§ 158 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kuid kes esitab kestlikkusaruande vandeaudiitori aruande

majandusaastate kohta, mis kestavad 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini,

registreeritakse registris juhul, kui ta esitab järelevalvenõukogule enda kohta järgmised

andmed:

1) nimi, aadress ja andmed õigusliku struktuuri kohta;

2) kinnitus selle kohta, et kolmanda riigi audiitor, kes allkirjastab vandeaudiitori aruande, on

omandanud teadmised kestlikkusaruandluse ja sellise audiitorkontrolli valdkonnas, ning teave

selliste teadmiste taseme kohta;

3) vandeaudiitorite võrgustikku kuulumise korral selle struktuur ja kirjeldus;

4) kutsetegevuse standardid ja sõltumatusega seotud nõuded, mida on kohaldatud

kestlikkusaruandele audiitorkontrolli tegemisel;

5) kestlikkusaruande audiitorkontrolli eest vastutava audiitorettevõtja sisemise

kvaliteedikontrollisüsteemi kirjeldus;

6) märge selle kohta, kas ja millal tegi pädev asutus kestlikkusaruande viimase

kvaliteedikontrolli, ning teave selle tulemuste kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud andmete esitamisel registreerib järelevalvenõukogu kolmanda riigi

vandeaudiitori kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegijana ning lisab sellele märke, et

registreerimine toimus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.“;

7) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775,

21.12.2023)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023) ja

(EL) 2026/470 (ELT L, 2026/470, 26.02.2026)“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

1

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470, millega

muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2013/34/EL, (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses

teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuetega (ELT L 2026/470,

26.02.2026) ülevõtmiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2026/470 tulenevate muudatuste eesmärgiks

on vähendada kestlikkusaruande esitamise kohustusest tulenevat ettevõtjate halduskoormust ja

suurendada seeläbi nende konkurentsivõimet. Muudatuste tulemusena muutub

kestlikkusaruandluse proportsionaalsemaks arvestades ettevõtja suurust ja esitatava

kestlikkusteabe mahtu.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi ka RPS) ja audiitortegevuse seadust

(edaspidi ka AudS). Eelnõuga korrigeeritakse RPS-is sätestatud kestlikkusaruande esitamise

kohustusega isikute ringi selliselt, et see kohustus laieneks edaspidi üksnes suurettevõtjatele,

kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Sellega

vähendatakse oluliselt väiksemate suurettevõtjate aruandluskoormust ning keskendutakse

ettevõtjatele, kelle mõju keskkonnale ja ühiskonnale on suurim. Väiksematele suurettevõtetele

jääb sarnaselt väikese ja keskmise suurusega ettevõttega (edaspidi ka VKE) võimalus esitada

kestlikkusaruandeid vabatahtlikult ning neile nähakse ette võimalus kasutada vabatahtlikke

kestlikkusaruandluse standardeid. Samuti piiratakse aruandluskoormuse ülekandumist

väiksematele ettevõtjatele ning sätestatakse juhtumid, mil ettevõtja võib jätta teatud

kestlikkusteabe avalikustamata. AudS-i muudatustega muudetakse kestlikkusvandeaudiitori

tunnustamise nõudeid ning sätestatakse kolmandate riikide audiitoritele lihtsustatud

registreerimistingimused üleminekuperioodil. Kestlikkusavandeaudiitori kutse antakse

edaspidi vaid isikule, kes omab finantsvandeaudiitori kutset. Kestlikkusaruandlus on otseselt

seotud finantsaruandlusega, mistõttu on vajalik, et kestlikkusvandeaudiitor omaks teadmisi ka

finantsaruandlusest, riskihindamisest ja auditimetoodikast. Kolmandate riikide audiitorite

registreerimiseks lihtsustatud tingimuste kehtestamine on vajalik selleks, et tagada nimetatud

nõuete proportsionaalsus kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli regulatsiooni esimestel

kohaldamisaastatel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe

poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud

Marika Taal (tel 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607,

[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2026/470

liikmesriikidele kestlikkusaruandluse regulatsiooni muutmisega seatavate kohustuste

ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2026/470 kohustatakse

liikmesriikides kohaldama nimetatud muudetud nõudeid alates 2027. aasta 19. märtsist.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni 11. veebruari 2025. aasta teatisega „Lihtsam ja kiirem

Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ , mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ja EL-

i institutsioonidel ühiselt tagada õigusaktide lihtsustamine ja tõhusam rakendamine. Eelnõuga

säilitatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ning kestliku rahanduse tegevuskava eesmärgid.

Kuna kestlik areng on üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid, lähtutakse

sellest poliitika kujundamisel, sealhulgas ka ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavate meetmete

kehtestamisel.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas kehtiva

koalitsioonilepingu1 valdkonnas „Stabiilne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond“

sätestatud eesmärgiga vähendada halduskoormust ja lihtsustada regulatsioone.

Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 10.07.2025, 3) ja

audiitortegevuse seadust (RT I, 7.01.2025, 13).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/470, millega

tasakaalustatakse kestlikkusaruandluse eesmärgid ja ettevõtjate halduskoormus. Muudatusete

fookuses on suurettevõtjad, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt

üle 1000 töötaja. Eelnõu eesmärgiks on ka kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja

väärtusahelas olevate väiksemate ettevõtjate kaitsmine kestlikkusteabe esitamisel,

kestlikkusaruandluse standardite vähendamine ja nende lihtsustamine, kestlikkusaruandes

teatud tundliku info avaldamata jätmise võimaldamine ning kolmandate riikide vandeaudiitori

tunnustamise reeglite lihtsustamine, säilitades samas kestliku majanduse edendamise

põhieesmärgid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2026/470 on antud Komisjonile pädevus

võtta vastu õigusaktid, millega kehtestatakse kestlikkusaruandluse piiratud kindlustandva

töövõtu standardid hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks. Samuti on nimetatud direktiiviga antud

Komisjonile pädevus võtta vastu vabatahtlikud standardid VKE-le.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu

aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1

lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid on

analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi Eesti

õigusesse ülevõtmise menetluse käigus.

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/stabiilne-ja-

konkurentsivoimeline-ettevotluskeskkond

3

Lisaks on eelnõu menetlus ka mõnevõrra kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud

vajadusest tagada ettevõtjatele õigusselgus kestlikkusaruande koostamise kohustuse

kohaldumise osas. Kuna kestlikkusaruanne koostatakse eelmise aruandeperioodi kohta ning

ettevalmistavate töödega kestlikkusaruande koostamiseks ja audiitorkontrolli tegemiseks

alustatakse tavapäraselt neli kuud enne aruandeperioodi lõppu, siis vajavad ettevõtjad, kellel

eelnõu kohaselt langeb ära kestlikkusaruande koostamise kohustus, kindlust selle kohta, et nad

ei pea majandusaasta osas, mis algab 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem, kestlikkusaruannet

koostama ning seda audiitoril kontrollida laskma. Selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse

kohaselt nõutakse kestlikkusaruande esitamist, kuid eelnõu kohasel see kohustus ära langeb,

ei tekiks välditavaid kulusid, tuleb eelnõu menetleda kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Põhiseaduspärasuse analüüs

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb

parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab

olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb

see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 punkt 1), välja kuulutada (PS § 107

lõige 1) ja avaldada (PS § 3 lõige 2, § 108). 

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema

põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi

saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/470, millega vähendatakse ettevõtjate

halduskoormust ja lihtsustatakse kestlikkusaruande regulatsiooni. Eelnõu kohaselt piiratakse

oluliselt kestlikkusaruande kohustusega isikute ringi. Selleks vähendatakse oluliselt väiksemate

suurettevõtjate kestlikkusaruandluse koormust ning keskendutakse ettevõtjatele, kelle mõju

keskkonnale ja ühiskonnale on suurim. Muudatus johtub vajadusest võtta paremini arvesse

nende ettevõtjate suurust, keda kestlikkusaruande esitamise kohustus puudutab. Eeltoodust

nähtub, et tegemist on legitiimse eesmärgiga ning õiguste ja vabaduste varasemate piirangute

leevendamisega, mistõttu vastuolu põhiseadusega puudub.

Eelnõuga täiendatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2026/470

tulenevaid kestlikkusavandeaudiitori kutse andmise tingimusi. Selliseks lisatavaks tingimuseks

on finantsvandeaudiitori kutse omamine. Finantsvandeaudiitori ning muud

kestlikkusavandeaudiitori kutse andmise tingimused jäävad samaks. Nimetatud muudatus on

vajalik, kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsaruandlusega, st

kestlikkusteave mõjutab otseselt ettevõtte finantsseisundit, väärtust ja riske. Seetõttu on vaja,

et kestlikkusvandeaudiitor omaks teadmisi finantsaruandlusest, riskihindamisest ja

auditimetoodikast. Eestis on 97 kestlikkusavandeaudiitori kutsega isikut ning neil kõigil on ka

finantsvandeaudiitori kutse. Seetõttu ei mõjuta muudatus isikuid, kes juba omavad

kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kuigi lisatava tingimuse näol on tegemist kutsevabaduse

riivega, siis on selle eesmärk legitiimne ning vastuolu põhiseadusega puudub. Muudatuse

kohaselt võetakse finantsvandeaudiitori kutse ära võtmisel ära ka kestlikkusvandeaudiitori

kutse. Kuna kestlikkusvandeaudiitorina saab töötada vaid isik, kes omab teadmisi ja oskusi

finantsvandeaudiitorina töötamiseks, siis on ka sellel riivel legitiimne eesmärk ning vastuolu

põhiseadusega puudub.

4

3.2 Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:

§ 1, mis käsitleb raamatupidamise seaduse muutmist;

§ 2, mis käsitleb audiitortegevuse seaduse muutmist.

§ 1. Raamatupidamise seaduse muudatused

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RPS § 3 punkt 92. Eelnõu kohaselt piiratakse

isikute ringi, kellele edaspidi kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus. Kuna

börsiettevõttest VKE-d ei kuulu edaspidi kestlikkusaruande koostamise kohustusega isikute

hulka ja neile mõeldud kestlikkusaruandluse standard on direktiivist eemaldatud, siis ei ole see

säte ka RPS-s enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RPS § 3 punktidega 94–96 ning sätestatakse uued terminid.

Punktiga 94 lisatakse seadusesse termin „kestlikkusaruandja“. Termin asendab sisuliselt

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 artikli 2 lõike 4 punkti b alapunktis

ia toodud terminit „aruandev ettevõtja“.

RPS-i kohaselt oleks „aruandev ettevõtja“ mõnevõrra segadusse ajav termin, kuna sellest ei

nähtu, et silmas on peetud vaid kestlikkusaruande kohustusega ettevõtjat. Seetõttu esitatakse

see termin täpsemalt ja üheselt mõistetavamas sõnastuses. Termini „kestlikkusaruandja“

kasutamine lihtsustab seaduse lugemist ning aitab seda eristada RPS-i muudes paragrahvides

sätestatud kohustustest. Termini „kestlikkusaruandja“ definitsioon kattub direktiivis 2026/470

toodud „aruandva ettevõtja“ definitsiooniga ning hõlmab vaid seda ettevõtjat, kellele kohaldub

kestlikkusaruande esitamise kohustus.

Punktiga 95 täiendatakse seadust terminiga „kaitstud ettevõtja“ ning see hõlmab

kestlikkusaruandja väärtusahelas olevaid selliseid raamatupidamiskohustuslasi, kelle keskmine

töötajate arv eelmisel aruandeaastel ei ületanud 1000 töötajat. Tegemist on direktiivis (EL)

2026/470 artikli 2 lõike 4 punkti b alapunktis ib sätestatud termini ja selle definitsiooniga.

Sellise termini sätestamise vajadus tuleneb asjaolust, et vastavalt Komisjoni määrusega

2023/2772 kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardile peab kestlikkusaruandja enda

kohta aruandes esitatud teavet laiendama kogu oma väärtusahela ulatuses – nii, et see hõlmaks

teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja

kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (ESRS 1 p. 5)2.

Kaitsmaks kestlikkusaruandja väärtusahelasse kuuluda võivaid väiksemaid ettevõtjaid

ebaproportsionaalsete kestlikkusteabe taotluste saamise eest ning vähendamaks nende

halduskoormust sellistele taotlustele vastamisel on direktiiviga 2026/470 sätestatud täiendavad

kaitsemeetmed, mis piiravad teabe hulka, mida kestlikkusaruandjatel on lubatud sellistelt

kaitstud ettevõtjatelt küsida.

Punktiga 96 lisatakse seadusesse termin „vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard“. Sellise

terminiga nimetatakse Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse vabatahtlikku standardit, mis on

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29ca alusel. Tegemist

saab olema Euroopa Komisjoni poolt vastu võetava standardiga, mis on mõeldud

vabatahtlikuks kasutamiseks kõigile kohustusliku kestlikkusaruandluse künnisest allapoole

jäävatele ettevõtjatele, kes siiski soovivad oma sidusrühmade jaoks kestlikkusaruannet

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302772&qid=1778484568806

5

koostada ja esitada. Oma sisult peaksid nad olema lihtsad ja asjakohased eelkõige väiksema

majandustegevuse ulatuse ja keerukusega ettevõtetele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 RPS § 24 lõikes 2 tehtavate muudatustega sätestatakse kitsam isikute

ring, kellele kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus. Muudatuse kohaselt kohustub

kestlikkusaruande edaspidi esitama vaid selline äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kelle

müügitulu aruandeaastale eelneval aastal on üle 450 000 000 euro ja keskmine töötajate arv

majandusaasta jooksul üle 1000 töötaja.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RPS § 24, mille lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks,

kuna börsiettevõttest VKE-le ei kohaldu edaspidi kestlikkusaruande koostamise kohustust ning

kohustuslikku standardit neile ei looda Kui VKE soovib edaspidi siiski kestlikkusaruannet

esitada, saab ta selle koostada lähtudes vabatahtlikust kestlikkusaruandluse standardist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RPS § 24 lõiget 3 uue lausega, millega täiendatakse sättes

olevat regulatsiooni viitega vabatahtlikule kestlikkusaruandluse standardile. Lisatava lausega

sätestatakse asjaolu, mille kohaselt võib kaitstud ettevõtja piirduda kestlikkusaruandjale

kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe esitamisel vaid vabatahtliku kestlikkusstandardi

kohase teabega. See piirang kohaldub vaid kestlikkusaruande jaoks kestlikkusteabe esitamisele

ega ole kohaldatav muu teabe esitamise kohustusele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 RPS § 24 lõikes 4 tehtava muudatusega jäetakse välja viide Euroopa

VKE kestlikkusaruandluse standardile, kuna sellist standardit Euroopa Komisjon vastu ei võta.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse RPS § 24 lõike 4 teine lause kehtetuks, kuna esimeses

lauses sätestatud vabastust saavad edaspidi kasutada kõik ettevõtjad. Tegemist on direktiivi

(EL) 2026/ 470 ülevõtmise sättega.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RPS § 24 lõiget 6, milles sätestatakse tingimused, mille

täitmisel võib kestlikkusaruandja jätta sättes loeteletud teabe kestlikkusaruandes avaldamata.

Sellisteks tingimusteks on erandi kasutamise asjaolu avalikustamine ning teabe esitamata

jätmise põhjendatuse hindamine igal aruandekuupäeval. Nende tingimuste täitmisel võib

kestlikkusaruandja jätta kestlikkusaruandest välja teabe, mis võib tõsiselt kahjustada tema

äripositsiooni. Sellised juhtumid peavad olema erandlikud ning silmas tuleb pidada ka asjaolu,

et sellisele erandlikule juhtumile tuginedes teabe avaldamata jätmisel oleksid kestlikkusteabe

kasutajate huvid siiski piisavalt kaitstud. Samuti on kestlikkusaruandjal võimalik jätta välja

selline ärisaladuseks kvalifitseeruv teave, mis puudutab tema intellektuaalset kapitali,

intellektuaalomandit, oskusteavet, tehnoloogilist teavet või innovatsiooni tulemusi. Välja võib

jätta ka salastatud teabe, st sellise konfidentsiaalse teabe, mis ei ole seotud ärilise kahju ega

ärisaladusega, kuid mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest vastavalt

muudele õigusaktidele. Lisaks ei tohiks kestlikkusaruandluse nõuded kohustada

kestlikkusaruandjat avalikustama teavet, mis kahjustaks füüsiliste isikute privaatsust või

füüsiliste või juriidiliste isikute turvalisust. See on eriti oluline praeguses geopoliitilises

olukorras, kus eeskätt kaitsevaldkonna ettevõtjad vajavad võimalust jätta esitamata tundlik

teave, mille avalikustamine võib kahjustada nende endi või teiste juriidiliste isikute, sealhulgas

teiste liikmesriikide julgeolekut.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tehakse muudatus RPS § 24 lõikes 9, millega tõstetakse künnist, alates

millest on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kirjeldama tegevusaruandes oma peamisi

immateriaalseid ressursse (varasid), nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile. Edaspidi

on see künnis sama, mis kestlikkusaruandluse puhul. Seetõttu asendatakse senine sõnastus

viitega sama paragrahvi lõikele 2.

6

Eelnõu § 1 punktiga 10 RPS § 31 lõikes 4 tehtavmuudatus tuleneb kestlikkusaruandjate ringi

piiramisest. Kestlikkusaruandjaks kvalifitseerumise kriteeriumid on sätestatud RPS § 24 lõikes

2 ning need kohalduvad ka konsolideerimisgrupi konsolideeriva üksuse puhul. Seetõttu on

kohane jätta sättest välja osundamine suurele konsolideerimisgrupile ja asendada see viitega

RPS § 24 lõikele 2.

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt RPS § 31 lõike 9 muutmine tuleneb kestlikkusaruandjate ringi

piiramisest, mistõttu asendatakse varasemalt sättes osundatud kohustatud isikute ring, ehk

äriühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, viitega RPS § 24 lõikele 2. Samuti muudetakse

kriteeriumi piirmäära, millest lähtutakse antud kohustuse kohaldumisel. Kui seni oli selliseks

kriteeriumi piirmääraks konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel

järjestikusel majandusaastal üle 150 000 000 euro, siis muudatuse kohaselt tõstetakse nimetatud

piirmäära 450 000 000 euroni.

Eelnõu § 1 punktiga 12 RPS § 31 lõikes 10 tehtav muudatus on ajendatud samadel põhjustel

nagu RPS § 31 lõike 9 muudatus. Kohustuse kohaldumise kriteeriumi piirmäära tõstetakse

40 000 000 eurolt 200 000 000 eurole.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse RPS § 613 pealkirja, kuna kõnealusesse paragrahvi

lisatakse täiendavad kestlikkusaruande esitamise erandid, mis kohalduvad kestlikkusaruandjale

ja kaitstud ettevõtjale.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RPS § 61 lõigetega 5–11, milles sätestatakse

kestlikkusaruandjale ja kaitstud ettevõtjale kestlikkusaruande esitamisel kohalduvad erandid.

Lõikes 5 sätestatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) õigus mitte lisada selle aruandeaasta

kestlikkusaruandesse teavet aruandeaasta jooksul kontserni koosseisu lisandunud või sealt

lahkunud konsolideeritavate üksuste kohta. Sellise erandi kasutamisel kohustub konsolideeriv

üksus märkima tegevusaruandes iga olulise sündmuse, mis mõjutas tütarettevõtjat

aruandeaastal ja millel on mõju konsolideerimisgrupi kestlikkusaspektidele. Muudatus on

vajalik selleks, et kestlikkusaruande esitamine oleks ettevõtja jaoks paindlikum protsess.

Lõikes 6sätestatakse sellise konsolideeriva üksuse (emaettevõtja), kelle ainus eesmärk on

omandada osalust teistes ettevõtjates, juhtida sellist osalust ja saada sellest kasumit ning kelle

konsolideeritavate üksuste (tütarettevõtjate) ärimudel ja tegevus on üksteisest sõltumatud, õigus

jätta konsolideeritud tegevusaruandes avaldamata RPS § 24 lõikes 2 nimetatud

kestlikkusaruanne. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2013/34 kasutab vabastuse

määratlemiseks terminit „finantsvaldusettevõtja“, mis on Eesti õigusruumis kasutusel

krediidiasutuste seaduses, ja seda siinsest mõnevõrra erinevas tähenduses. Seetõttu on hoidutud

termini üksühesest ülevõtmisest RPS-i. Vabastust saab kasutada vaid selline konsolideeriv

üksus (emaettevõtja), kes ei osale tütarettevõtjate igapäevases juhtimises (v.a aktsionäri õiguste

rakendamine) ja kelle tütarettevõtjate ärimudelid ja tegevus on üksteisest sõltumatud. See ei

hõlma juhtumeid, kus emaettevõtjal on ka muud majandustegevust või tema tütarettevõtjad on

oma äritegevuse kaudu omavahel seotud, näiteks kui ühe tütarettevõtja tegevus võimaldab või

otseselt toetab teise tütarettevõtja tegevust.

Lõikes 7 sätestatakse kestlikkusaruandja õigus tugineda tema väärtusahelasse kuuluva kaitstud

ettevõtja kriteeriumidele vastavuse (sisuliselt tema töötajate arv, kuni 1000 töötajat) hindamisel

ettevõtja enda sellekohasele kinnitusele ning kontrollida kinnituse õigsust vaid juhul, kui ta teab

või pidi teadma, et väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kinnitus kaitstud ettevõtja kriteeriumile

vastavuse kohta on ilmselgelt ebaõige. Väärtusahela moodustavad ettevõtja ärimudeli ja

7

väliskeskkonnaga seotud tegevused, ressursid ja suhted. Väärtusahelasse kuuluv kaitstud

ettevõtja on ettevõtja, kes osaleb teise ettevõtja (kestlikkusaruandja) väärtusahelas (nt tarnija,

alltöövõtja, edasimüüja jt) ja kellele laieneb erikaitse arvestades tema rolli ja võimalikku

haavatavust väärtusahelas.

Lõikes 8 sätestatakse piirang kaitstud ettevõtjalt kestlikkusteabe küsimise osas.

Kestlikkusaruandjal ei ole õigus küsida kaitstud ettevõtjalt vabatahtlikus standardis sätestatud

teavet ületava teabe esitamist. Nimetatud piirang kestlikkusteabe küsimise osas on vajalik

seetõttu, et kaitsta kestlikkusaruandja väärtusahelasse kuuluvaid ettevõtjaid

ebaproportsionaalselt mahuka kestlikkusteabe esitamise eest.

Lõikes 9 sätestatakse proportsionaalsuse tagamise eesmärgil kestlikkusaruandjale kohustus

teavitada kaitstud ettevõtjat sellest, milline osa küsitud kestlikkusteabest ületab vabatahtlikus

standardis sätestatud teavet. Lisaks on kestlikkusaruandja kohustatud teavitama kaitstud

ettevõtjat tema õigusest keelduda vabatahtlikus standardis sätestatud teabest enama teabe

esitamisest. Juhul, kui kaitstud ettevõtja kasutab enda õigust keelduda vabatahtlikus standardis

sätestatud teabest enama teabe esitamisest ning esitab vaid vabatahtliku standardi kohase teabe,

siis loetakse tema väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustus täidetuks ka vabatahtliku

standardi ulatuses esitatud teabe esitamisega. Nimetatud regulatsiooni kohaldatakse üksnes

väärtusahela kestlikkusteabe kogumisele.

Lõikes 10 täpsustatakse, et eelmises kolmes lõikes sätestatud kestlikkusaruande erandeid

kohaldatakse vaid kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe kogumisele ja need ei ole

kohaldatavad muu teabe esitamisele (näit. hoolsuskohustuse vm lepinguliste kohustuste

järgimisel).

Lõikes 11 sätestatakse kestlikkusaruandja õigus esimese kolme aasta jooksul arvates

kestlikkusaruande esitamise kohustuse kohaldumisest juhul, kui ta ei saa enda väärtusahela

kohta kestlikkusteavet, selgitada mida ta on teinud väärtusahela kohta vajaliku teabe saamiseks,

esitada teabe saamata jäämise põhjendused ja kirjeldada kuidas ta kavatseb edaspidi kogu

vajaliku teabe oma väärtusahela kohta saada. Pärast kolmeaastase üleminekuperioodi

möödumist kohustub kestlikkusaruandja esitama kestlikkusaruandes teabe, mida ta on saanud

otse oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt või hinnanguid selle teabe kohta. Selline

üleminekuperiood on vajalik selleks, et kestlikkusaruandjal oleks aega uue kohustusega

kohanemiseks ja selleks vajalike ettevalmistuste tegemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tehtav RPS § 62 lõike 18 muudatus tuleneb kestlikkusaruande

kohustuse kohaldumise kitsendamisest, mille eesmärgiks on vähendada teatud ettevõtjate

kategooria halduskoormust vabastades nad kestlikkusaruande esitamise kohustusest. Seetõttu

sätestatakse lõpptähtaeg direktiivi varasemast redaktsioonist tulenevale kohustuse ulatusele

(äriühingust suurettevõtjale ja sellisele suurele konsolideerimisgrupile, kes on AudS §-s 13

nimetatud avaliku huvi üksus, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem

kui 500), piirates seda vaid nende majandusaastatega, mis algavad enne 2027. aastat (st kuni

2026. aasta 31. detsembrini). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2026/4703 artikli

3 lõige 1c annab liikmesriikidele õiguse nihutada seda lõpptähtaega ka varasemaks – kuni 2025

aasta lõpuni. Seda õigust saab ka Eestis rakendada. Kuid seaduse jõustumise ajal juba

möödunud majandusaastate kohta kestlikkusaruande esitamise kohustuse ärajätmine Eestis

poleks õigusselguse seisukohalt ilmselt kohane ega ka otstarbekas. Sestap, arvestades siinse

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202600470&qid=1777367708129

8

eelnõu menetlemiseks kuluvat aega ja seadusena jõustumise võimalikku tähtaega, on eelnõus

lähtutud direktiivis sisaldunud algsest lõpptähtajast (st 2026. aasta lõpp).

Eelnõu § 1 punktiga 16 tehtav RPS § 62 lõike 19 muudatus tuleneb ettevõtjate ringi, kellele

kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus, piiramisest. Seetõttu asendatakse sättes olevad

kestlikkusaruande kohustusega ettevõtjad RPS § 24 lõikes 2 nimetatud

raamatupidamiskohustuslasega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks RPS § 62 lõiked 20–22, kuna

kestlikkusaruande esitamise kohustuse kohaldumine sõltub edaspidi RPS § 24 lõikes 2

sätestatud kriteeriumide täitmisest. Arvestades, et kestlikkusaruande esitamise kohustust

kohaldatakse edaspidi üksnes sellisele ettevõtjale, kelle müügitulu ületab 450 000 000 eurot ja

kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1 000 töötaja, ei ole kõnealustes lõigetes

sätestatu enam asjakohane.

RPS § 62 lõige 24 tunnistatakse kehtetuks, kuna selline rakendussäte ei ole enam asjakohane

arvestades kestlikkusaruande koostamise kohustusega isikute ringi muutmist.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse RPS § 62 lõikega 25 milles täpsustatakse, et

kestlikkusaruandjale ei kohaldata kestlikkusaruande märgistamise kohustust enne kui Euroopa

Komisjon on sellekohased märgistamisreeglid vastu võtnud ja need on jõustunud. Kuna

Euroopa Komisjon ei ole seni selliseid märgistamisreegleid vastu võtnud, mistõttu ei ole

võimalik nimetatud reegleid täita, siis on vajalik selguse huvides sätestada nende reeglite

täitmise kohustuse algusaeg ning sätestada see arvestades nende reeglite täitmise elulist

võimalikkust.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna viite

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2026/470.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused

Eelnõu § 2 punktiga 1 tehtav AudS § 3 lõike 3 muudatus tuleneb asjaolust, et

kestlikkusavandeaudiitori kutset saab edaspidi omada vaid finantsvandeaudiitori kutset

omades. Sellest johtuvalt muudetakse ka kestlikkusvandeaudiitori definitsiooni. Muudatuse

kohaselt saab kestlikkusvandeaudiitoriks olla vaid selline isik, kellel on finantsvandeaudiitori

ja kestlikkusvandeaudiitori kutsed ning kes vastab neile mõlemale sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse AudS § 24 lõike 14 jättes sättest edaspidi välja sõnad “ning

vastupidi”, kuna edaspidi saab kestlikkusavandeaudiitori kutset taotleda vaid, isik, kes juba

omab finantsvandeaudiitori kutset. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa peab seetõttu

kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel olema alati eelnevalt sooritatud. Seetõttu ei ole

võimalik kutseeksami vandeaudiitori eriosa sooritamist vastastikku mõlema vandeaudiitori

kutse taotlemisel arvestada, vaid seda saab arvestada ainult kestlikkusvandeaudiitori kutse

taotlemisel.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse AudS § 32 uue lõikega 42. Lisatava lõike kohaselt võetakse

ära või kaotatakse finantsvandeaudiitori kutse ära võtmisel või selle kaotamisel ka

kestlikkusvandeaudiitori kutse selle olemasolul. Kuna kestlikkusavandeaudiitori kutset saab

omada vaid isik, kellel on finantsvandeaudiitori kutse, siis ei saa finantsvandeaudiitori kutse

ära võtmisel või selle kaotamisel isik omada ainult kestlikkusvandeaudiitori kutset.

9

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks AudS § 32 lõige 10. Kuna

kestlikkusvandeaudiitori kutset saab omada vaid isik, kellel on finantsvandeaudiitori kutse, siis

finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel ei saa vandeaudiitorile jääda alles

kestlikkusvandeaudiitori kutset ega seetõttu ka avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse AudS § 511 lõigets 4, milles sätestatakse vandeaudiitorile

õigus ja kohustus anda kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruanne välja ka siis, kui

väärtusahelasse kuuluv kaitstud ettevõtja on kasutanud enda õigust lähtuda kestlikkusteabe

esitamisel vabatahtlikust standardist, st on rakendanud RPS § 613 lõigetes 7 –9 sätestatud

õiguseid.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse AudS-i uue §-ga 1854, milles sätestatakse

üleminekuperioodiks kolmanda riigi audiitorettevõtja lihtsustatud registreerimise regulatsioon

ja nende vabastus järelevalvest. Sellise registreerimise erandi kehtestamisel on arvestatud

kestlikkusaruandluse ja selle audiitorkontrolli reguleerimise praegust rahvusvahelist olukorda

ning asjaolu, et registreerimine on vajalik vandeaudiitori aruande kehtivuse eeldusena. Seetõttu

oleks ebaproportsionaalne nõuda, et kõnealused registreerimistingimused oleks täidetud

kestlikkusaruande audiitorkontrolli regulatsiooni kohaldumise esimestel aastatel.

Lihtsustatud registreerimist saab kasutada kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes esitab

audiitortegevuse järelevalve nõukogule kõnealuse paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed. Nende

andmete esitamata jätmisel ei saa järelevalve nõukogu kolmanda riigi audiitorettevõtjat

lihtsustatud korras registreerida. Lõike 2 kohaselt kohustub järelevalve nõukogu registreerima

sellise kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes on esitanud kõik lõikes 1 loetletud andmed. Samuti

kohustub järelevalvenõukogu lisama lihtsustatud korras registreerimisele sellekohase märke, st

selline registreerimine peab olema eristatav nn tavakorras registreerimisest.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna viite Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2026/470.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid „kestlikkusaruandja“, „kaitstud ettevõtja“ ja

„vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard“.

Nimetatud terminid tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL)

2026/470. Termin „kestlikkusaruandja“ asendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis

(EL) 2026/470 toodud terminit „aruandev ettevõtja“ ja termin „vabatahtlik

kestlikkusaruandluse standard“ terminit „vabatahtlik standard“. Terminite keelelised

muudatused on vajalikud RPS-is selguse ja selle parema loetavuse tagamiseks. Terminite

muudatused aitavad otseselt mõista, et need puudutavad vaid kestlikkusaruande regulatsioone.

Direktiivis olevad terminid tekitaksid seaduses mõnevõrra segadusse ajavat olukorda ja

raskendaksid seaduse lugemist, kuna sellise keelelise sõnastusega võiksid need hõlmata

kestlikkusaruandest oluliselt laiemat valdkonda. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik

ülalnimetatud direktiivis toodud terminite kohandamine RPS-ist lähtuvalt. Nimetatud terminite

selgitused on esitatud eelnõu sisu osas.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2026/470, millega lihtsustatakse nõudeid seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega. Direktiivi

10

ülevõtmise tähtaeg on 2027. aasta 19. märts. Nimetatud direktiivi ülevõtmise vastavustabel on

lisatud seletuskirjale (lisa).

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile,

riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna

eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega

põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamise lihtsustamise regulatsiooniga ei kaasne

isikuandmete töötlemise vajadust.

6.1 Majanduslik mõju

Sihtrühm: kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma

kuuluvad kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad

(sihtrühm 1), audiitorettevõtjad (sihtrühm 2) ning kestlikkusaruande koostaja väärtusahelasse

jäävad osapooled (sihtrühm 3).

Kui kehtivas regulatsioonis kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus suurettevõtjale

ning VKE-le, kes on börsil noteeritud, siis direktiivi muudatusega vähendatakse nende hulka

kuuluvate isikute arvu Eestis ligikaudu 90 %. Eestis on ligikaudu 300 suurettevõtet ning suurt

konsolideerimisgruppi. Ettevõtteid ja konsolideerimisgruppe, mille müügitulu on üle 450 000

000 euro ning kus töötab üle 1000 töötaja, on Eestis vaid ligikaudu 20. Kuna kehtiv seadus

hõlmab konsolideerimise erandit, mida laiendatakse ka börsiettevõtetele eelnõuga (st kui

aruandluskohustusega tütarettevõttel on emaettevõte, kes koostab konsolideeritud

kestlikkusaruannet, siis tütarettevõte aruannet koostama ei pea), siis reaalse aruande koostamise

kohustusega saab edaspidi olema kümmekond ettevõtet ja gruppi. Seega võttes arvesse

konsolideerimiserandi õiguse kasutamist, väheneb oluliselt seni prognoositud aruandjate arv ,

mis on ligikaudu 200 ning edaspidi kohaldub kestlikkusaruande koostamise ja esitamise

kohustus ligikaudu 10-le raamatupidamiskohustuslasele (sihtrühm 1).

Mõju avaldumise sagedus: Aruannet koostatakse üks kord aastas ning see kohaldub kõikidele

sihtrühmadele.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks

ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna

keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust

kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust. Enamus

neist kümnest ettevõttest on kestlikkusteavet oma tegevusaruandes alates 2016. aastast esitanud

ning olid ka esimesed 2024. aasta kestlikkusaruande esitajad. Kehtiva kestlikkusaruande

regulatsiooni vastuvõtmise seletuskirjas (516 SE) hindasime Euroopa Komisjoni poolt

läbiviidud mõjuanalüüsi arvestades ettevõtetele kaasnevaks kuluks ligikaudu 500 000 eurot

aastas. 2024. aasta aruande põhjal oli see kulu Eestis poole väiksem ehk ligikaudu 250 000

eurot esimesel rakendusaastal. On hinnatud, et järgnevatel aastatel on kulu ligikaudu 20%

madalam ehk iga-aastane kulu on 200 000 eurot, mis teeb kogukuluks 2 miljonit eurot.

Kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabanenud ettevõtted on suurettevõtjate kategooria

alumine osa, ligi 60% on neist alla 100 miljoni euro suuruse müügituluga. Nende ettevõtete

osas hindasime, et kaasnev iga-aastane kulu oleks ligikaudu 100 000 eurot, mis teeb kohustuse

ulatuse piiramise mõjuks kokku umbes 30 miljonit eurot (mõju ulatus sihtrühmale 1). Sellest

mõju auditi turule on ligukaudu 10-15 miljonit eurot (mõju ulatus sihtrühmale 2).

11

Vabatahtlikult kestlikkusaruandeid koostavate ettevõtete kulud sõltuvad suuresti sellest, kas

rakendatakse mingit konkreetset standardit või on ettevõttel mõni enda väljatöötatud

lähenemine, samuti kas koostatakse vaid aruannet ning audiitorkontrolli läbi ei viida (ligi

kolmandik kuni pool kuludest).

Kestlikkusvandeaudiitorite sihtrühma kuuluvad 97 vandeaudiitorit (sihtrühma suurus

momendil), kes omandasid endale lisaks finantsvandeaudiitori kutsele ka

kestlikkusvandeaudiitori kutse. Kuigi kehtiva seaduse kohaselt saavad kestlikkusvandeaudiitori

kutset tulla taotlema ka keskkonna või sotsiaalvaldkonna taustaga inimesed, siis ühtegi sellist

kestlikkusvandeaudiitorit meil praegu ei ole. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli turumahuks

võib eeldada regulatsiooni järkjärgulise rakendamise lõppedes 10-15 miljonit eurot, muudatuse

järgselt võib see olla 1-1,5 miljonit eurot. See tähendab, et Eestis kaob vajadus niivõrd suure

hulga kestlikkusvandeaudiitorite osas. Võib eeldada, et teenust pakuvad kuni kümmekond

vandeaudiitorit (sihtrühma suurus tulevikus), kes on koondunud kolme suuremasse

rahvusvaheliste taustaga audiitorettevõttesse. Ebasoovitavate mõjudena toob see kaasa teenuse

kontsentreerumise väga vähestesse audiitorettevõtesse, mis paneb keerulisse olukorda avaliku

huvi üksused, kellele kohalduvad rangemad piirangud audiitorteenuste hankimisel.

Kestlikkusvandeaudiitori teadmised ja kogemused koonduvad väikese hulga inimeste kätte, mis

võib mõjutada teenuse hinda selle kallinemise suunas.

Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus mõjutab ka aruandekohustuslike

ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi (sihtrühm 3) – nii hankijaid kui tarbijaid, kuid

seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat olulisust arvesse

võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse kuuluvalt sihtrühmalt

otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid. EFRAG-i tehtud uuringu4

kohaselt kuulub ligikaudu 25% VKE-dest ühe või mitme suurettevõtja väärtusahelasse. Kuna

see analüüs oli tehtud suurettevõtte kriteeriumit arvesse võttes, siis ei ole meil andmeid selle

kohta, kas väga suurte suurettevõtete puhul (müügituluga 450 000 000 eurot ja 1000 töötajat)

on see proportsioon sama. Eelduslikult kulub VSME standardi andmete kogumiseks VKE-l 40-

80 töötundi, mis teeb kuluks 1800-3600 eurot. Tegu on ühekordse kuluga aastas, st samu

andmeid saab esitada kõigile suurettevõtetele. VSME standardi väljatöötaja EFRAG on loonud

lisaks nii tehnilise tööriista kui andnud välja ka õppematerjale. Samuti on veebipõhiselt

küllaldaselt saadaval teisi tasuta tööriistu ja õppematerjale, mis võimaldavad VKE-l isekeskis

neid andmeid koguda välistades vajaduse välist ekspertiisi sisse osta. Samal ajal on eelduseks

töötajate teadlikkuse tõstmise vajadus. Teatud osa VKE-de puhul, isegi kui nad kuuluvad

väärtusahelasse, ei pruugi kestlikkusteabe andmekorje vajadust tekkida, kuna nad ei ole kas

suurettevõtte jaoks olulised riskihinnangust tulenevalt või kasutab suurettevõtja statistilisi

andmeid andmete vahetu kogumise asemel. Eelnevatest asjaoludest tulenevalt ei ole meil

sihtrühma 3 osas usaldusväärseid andmeid selleks, et hinnata väärtusahela andmekogumise

majanduslikku mõju.

6.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: eespool väljatoodu käsitleb ainult ettevõtjatele kaasnevaid majanduslikke kulusid.

Lisaks nimetatud kuludele on kestlikkusaruandel ka sotsiaalne mõju, mille sihtrühmaks on

kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud

kogukonnad ning tema pakutava teenuse või toote tarbijad ja lõppkasutajad (sihtrühm 4).

Tegemist on väga laia sihtrühmaga, kelle suurust on keeruline hinnata, kuna see sõltub niivõrd

palju konkreetsest ettevõttest, sh näiteks kui pikad on tema tarneahelad, kus maailma eri

paikades need asuvad, kas neis riikides on välja kujunenud tööõigus ning kas inimõigusi

4EFRAG's Cover Letter and Cost Benefit Analysis on VSME.pdf

12

järgitakse. Kogukond võib ettevõtte jaoks olla väga konkreetne geograafiline asukoht (näiteks

ettevõte on suurtööandja väikelinnas) kui ka kogu Eesti. Kuna aruandluskohustusega ettevõtted

on Eesti mõistes suure mõjuga, siis võib eeldada et iga Eesti elanik võib olla tarbija (toit

Selverist, laevasõit Soome või Bolt’i erinevad teenused).

Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning

seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse

tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu

tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna

liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide

kaitsmiseks. See sotsiaalne mõju avaldub kestliku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises,

ühiskonnas valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide

vähenemises ja kulude kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid,

keskkonnanõuete rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike

kestlike ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse

tõusus. Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad

ettevõtjad omavad positiivsemat avalikku mainet.

Mõju ulatus ja sagedus: Sotsiaalne mõju avaldub pikaajaliselt ning seda ei saa mõõta ühe

aruandeperioodiga nagu saab majanduslikke mõjusid arvutada. Vaid kümmekond ettevõtet on

tänaseks kestlikkusaruannet avalikustanud ning need on ettevõtted, kes on sellega juba ligi

kümmekond aastat tegelenud. Ülejäänute osas, kes oleks pidanud algselt 2025. aasta kohta

esitama ning regulatsiooni muutudes enam kohustuslikus korras seda tegema ei pea, on

keeruline öelda, millise reaalse mõjuga ja mis aja jooksul, oleks see mõju väljendunud.

Kestlikkusaruanne on oma olemuselt riskihindamise ja juhtimise tööriist ning see on vajalik ka

välistele osapooltele teabe avaldamiseks. Seetõttu kasvab risk kohustuse ulatusest välja jäänud

ettevõtete osas, kuna nad ei ole oma mõjusid ja riske vajalikult määral hinnanud ega juhtinud,

mis on aga vajalik ettevõtte kestma jäämiseks muutuvas maailmas.

Kestlikkusaruande koostamise kohustuse lihtsustamisel on positiivne majanduslik mõju, mis

avaldub sihtgruppi kuuluvate ettevõtete halduskoormuse vähenemises ja konkurentsivõime

suurenemises, sotsiaalse mõju hindamine ei ole võimalik. Halduskoormuse vähenemine

vähendab ettevõtja kulutusi, mille kestlikkusaruande koostamine ja audiitorkontroll endaga

kaasa tooksid. Kulude kokkuhoid võimaldab ettevõtjal suunata rohkem ressursse nii

kestlikkustegevustesse kui enda üldisesse majandusliku suutlikkuse tagamisse, mis on

ettevõtjale vajalik ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Samuti aitab see kaasa

innovatsiooni juurutamisele ettevõtja potentsiaali kasutamiseks ja majanduskasvu

edendamiseks. Nimetatu omakorda toetab ettevõtja konkurentsivõimet, mis on Euroopa

konkurentsivõime kompassis toodud välja ühe täiendava viisina konkurentsivõime

suurendamiseks.

Muudatuste tulemusena jääb kestlikkusaruandluse fookus keskkonnale suurimat mõju

avaldavatele ettevõtjatele ning paraneb aruandluse kvaliteet olulisuse põhimõtte tugevdamise

kaudu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid

rahalisi kulusid ega tulusid. 

8. Rakendusaktid

13

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide muutmist, kehtetuks

tunnistamist ega uute rakendusaktide andmise vajadust. 

9. Seaduse jõustumine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 ülevõtmise tähtaeg on 2027. aasta 19.

märts. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, see tagab, et seaduse muudatus jõustub

hiljemalt direktiivi ülevõtmise tähtajal. Siiski tuleks eelnõu menetleda mõnevõrra

kiireloomuliselt selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse kohaselt nõutakse

kestlikkusaruande esitamist, kuid eelnõu kohasel see kohustus ära langeb, ei tekiks välditavaid

kulusid.

§ 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse  kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti

Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Eesti Väike ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Algatab Vabariigi Valitsus 2026.a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Meie 25.05.2026 nr 1.1-10.1/2252-1

Raamatupidamise seaduse ja

audiitortegevuse seaduse muutmise

seadus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks raamatupidamise seaduse ja

audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu

2. Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse

seletuskiri

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Lisaadressaadid: Audiitorkogu

Audiitortegevuse järelevalvenõukogu

Audiitortegevuse järelevalvenõukogu

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Raamatupidamise Toimkond

Raamatupidajate Kogu