Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/357

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajandustoodete

töötlemise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_TU_tootlemise_invest_2026.pdf;

2. Lisa, M_lisa_TU_tootlemise_invest_2026.pdf;

3. Seletuskiri, SK_TU_tootlemise_invest_2026.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Ragne Lokk

5693 6649 [email protected]

1

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 tulundusühistu

põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava tulundusühistu

põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajandustoodete töötlemisel, et parandada põllumajandustootjate positsiooni

toidutarneahelas ja suurendada nende konkurentsivõimet.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi konkurentsiseaduse § 342

lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses, välja

arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186),

artikli 145 lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Kui toetust antakse grupierandiga hõlmatud riigiabina komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

EELNÕU

29.04.2026

2

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses, siis kohaldatakse sellele nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega

abi), siis kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ega komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud

põllumajandustoodetest, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, I lisaga

hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks vajalike järgmiste tegevuste

elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) seadme soetamine;

3) olemasoleva töötlemisettevõtte omandamine.

(2) Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või

seadme soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning selle tegevuse elluviimise

tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

(3) Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse

taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus

vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(4) Kui soetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab see ehitis olema

toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt § 16 lõikes 3

sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(5) Töötlemisettevõtte omandamisena käsitatakse ettevõtte omandamist võlaõigusseaduse

§ 180 lõike 2 tähenduses.

(6) Olemasoleva töötlemisettevõtte omandamise korral peab toetuse saaja omandama sellealuse

maa või selle hoonestusõiguse, mille tähtaeg kestab vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

(7) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem

kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse vorm, määr ja suurus

3

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetuse maksimaalne määr on:

1) suurettevõtja puhul 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja mikro-

või väikeettevõtja puhul 35 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel;

2) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi

koos ka VKE) puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse

keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel;

3) suurettevõtja puhul 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro-

või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse energiatõhususeks, välja arvatud hoonete energiatõhususeks, antava abina üldise

grupierandi määruse artikli 38 alusel;

4) suurettevõtja puhul 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro-

või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse hoonete energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel;

5) suurettevõtja puhul 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti ja mikro-

või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse taastuvallikast energia tootmiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 41

alusel;

6) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest, kui toetust antakse ressursitõhususe tagamiseks ning ringmajandusele ülemineku

toetamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel;

7) suurettevõtja ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse vähese tähtsusega abina;

8) suurettevõtja ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust

antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145

lõikes 2 sätestatuga.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe toetuse taotleja kohta on 2 500 000 eurot strateegiakava

perioodil.

(5) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui lõikes 4

sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses strateegiakava perioodil.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõike 2

kohaselt ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud

vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära

300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud riigiabi

kumuleerimise reegleid ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese

tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

§ 6. Abikõlblikud kulud

4

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3) Seadme soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) seadme soetamise ja paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise

väljaõppe kulu;

2) soetatava seadme kasutamiseks vajaliku tark- või riistvara soetamise ja paigaldamise või

seadistamise kulu.

(4) Olemasoleva töötlemisettevõtte omandamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise ja selle oluliste osade soetamise kulu;

2) seadme soetamise ja soetatava seadme kasutamiseks vajaliku tark- või riistvara soetamise

kulu.

(5) Kasutatud seadme soetamise kulu on abikõlblik, kui toetuse taotleja on mikro- või

väikeettevõtja ning kui kasutatud seade on toodetud taotluse esitamise päevast arvates vähem

kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest

Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle

turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam.

(6) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse

abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava

sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv,

viivis, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

5) riigilõiv, rahatrahv, rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

6) maa ja ehitise üürimise ja rentimise kulu ning maa ja hoonestusõiguse soetamise kulu;

7) ehitise soetamise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

8) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava seadme paigaldamise, seadistamise või

kohaletoimetamisega;

9) veovahendi ja selle haagise soetamise kulu, välja arvatud veovahendile paigaldatava sellise

seadme soetamise kulu, mille eripära tuleneb toetuse taotleja töödeldavast tootest;

10) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

11) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või auditi tegemisega,

keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

5

12) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev

krediidi- või finantseerimisasutus;

13) kasutatud seadme soetamise kulu, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul;

14) ehitise lammutamise kulu;

15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee

või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi

ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

16) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti

ümberehitamisega seotud kulu;

17) kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 36, 38 või 38a alusel selleks, et viia

toetuse taotleja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu kehtivate normatiividega, sealhulgas

normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud;

18) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

19) amortisatsioonikulu;

20) olemasoleva töötlemisettevõtte omandamise kulu, kui selle ehitamiseks on saadud toetust,

mille osas kehtib tegevuse kestuse tagamise kohustus;

21) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib toetuse taotleja

üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida

ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

hinnapakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Ehitise ehitamise korral peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate

käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus

peab sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitise ehitamise kohta ja avaldab

selle oma veebilehel.

6

(7) Kui toetust taotletakse olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks, peab toetuse taotleja

küsima sõltumatu kutselise hindaja käest vara hindamisaruande.

(8) Kui toetust taotletakse kasutatud seadme soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud

vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue

samaväärse seadme kohta.

(9) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(10) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist,

koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud

prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta,

mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele

ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(3) Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja avaldab

selle oma veebilehel.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid

ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

7

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega

andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja

parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 9. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse isikule, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja kohta esitatud nõuetele või kes on suurettevõtja

ja kes on (edaspidi koos toetuse taotleja):

1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud

tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

2) tulundusühistu;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liidu või tulundusühistu valitseva mõju all olev äriühing.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget, kes ei ole

üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses (edaspidi

sõltumatu liige), ning tema põllumajandustoodete müügitulu taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastal oli vähemalt järgmine:

1) piima- ja piimatootesektoris 1 000 000 eurot;

2) teraviljasektoris 1 000 000 eurot;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata sektoris 100 000 eurot.

(3) Lõikes 2 sätestatud müügitulu arvestamisel võib lamba- ja kitselihasektoris või puu- ja

köögiviljasektoris tegutseva tulundusühistu puhul liita selle tulundusühistu vähemalt viie

sõltumatu liikme taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta asjaomased

põllumajandustoodete müügitulud.

§ 10. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

8

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas on täitnud Euroopa

Komisjoni eelneva otsuse alusel tehtud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.

(4) Kui toetuse taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(5) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667,

veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201,

1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või

361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega

karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,

364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 11. Taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht;

4) taotletava toetuse suurus;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

6) teave selle kohta, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)

nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris

toetuse taotleja tegutseb;

7) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;

9

8) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse riigihangete registris läbi

viinud;

9) teave selle kohta, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või riigiabina üldise

grupierandi määruse artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses;

10) teave, andmed või dokumendid, mille esitamise vajadus on sätestatud üldise grupierandi

määruse artiklis, mille alusel toetust taotletakse;

11) teave selle kohta, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud sama või

sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a

tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse investeering taotletava toetuse abil, kui toetust taotletakse

regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel;

12) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud

ettevõtja;

13) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava äriühingu kohta;

14) toetuse taotleja töötajate arv;

15) kui toetust taotleb § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud tulundusühistu, siis tema liikmete arv

ning tema või § 9 lõikes 3 sätestatud juhul tema liikmete taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta põllumajandustoodete müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote

või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;

16) kui toetust taotletakse § 4 lõikes 2 nimetatud ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks,

siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal

ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta, arvestades tema olemasolevat

taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane toodetav energiakogus pärast

toetatava tegevuse elluviimist;

17) kui toetust taotletakse olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks, siis sõltumatu

kutselise hindaja poolt kinnitatud vara hindamisaruanne.

(2) Kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande, kui see ei ole kättesaadav

äriregistrist.

(3) Kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole

äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise

hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta

aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(4) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad

hoonestusõiguse alusel;

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse eeldatava maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem.

(5) Seadme soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) kasutatud seadme soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav seade on

toodetud taotluse esitamise päevast arvates vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole

kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

10

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme

hinnast madalam;

2) kui seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse taotleja valduses

asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu

kinnistusraamatust, või kui seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on

toetuse taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping.

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse eeldatava maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem.

(6) Toetuse taotleja esitab koos taotlusega lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase lepingu, müügiarve, põhikirja või muu

dokumendi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust

toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(2) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse

paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

(3) Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringuga taotluste puhul

eelistatakse taotlust, mille esitanud toetuse taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal suurem müügitulu.

§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud

vähemalt kuus hindepunkti.

11

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(5) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alustel.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik selle tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse

kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara

sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema üle läinud

toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või

soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos

sihipärase kasutamise periood):

1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ja vähemalt viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja;

2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;

3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või

müügilepingu alusel vara soetamise korral, kui ta on VKE, ja vähemalt viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise

korral, kui ta on suurettevõtja, või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või

liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

(4) Töötlemisettevõtte omandamisele kohaldatakse käesolevas peatükis vara soetamise kohta

sätestatut.

12

(5) Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 8

sätestatud nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

(6) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi kuue kuu jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 17. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

6) kinnitab, et kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ei toimu

sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 61a tähenduses ettevõttest, kus toetatav tegevus ellu viiakse, kui toetus on regionaalabi

üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses;

7) tagab, et § 4 lõikes 2 nimetatud ehitise ehitamise või seadme soetamise tulemusena ei ületa

saadav tootmisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust;

8) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 10 lõigetes 1–

5 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab:

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas

kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,

kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel;

3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba

või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil

ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise

kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud

ehitusseadustiku kohaselt, ning üldise grupierandi määruse alusel antava abi kohta sätestatud

asjakohased tingimused.

§ 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

13

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse

esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega

lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel

sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

§ 19. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

14

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 21. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 18 lõikes 3 nimetatud dokumentidega hiljemalt

31. märtsil 2029.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 18 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

(5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

§ 22. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 23. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

15

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr …

„Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike toodete töötlemise investeeringutoetus“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

1.1 Toetuse taotleja omafinantseering

Toetatava tegevuse toetuse määr1 on

üle 35,00% kuni 45,00%

üle 25,00% kuni 35,00%

15,00% kuni 25,00%

1

2

3

1.2 Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus

Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus2 oli

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

üle 66,00%

1

1.3 Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja3 oli

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

üle ühe

1

1.4 Toetuse taotleja panustab sellisesse põllumajandustoodete

sektorisse, kus koostöö on vähem arenenud

Toetatav tegevus on suunatud puu- ja köögivilja, kartuli

või lamba- ja kitseliha töötlemise edendamisele 1

Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

1 Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 2 Omakapitali osakaal bilansimahus arvutatakse äriregistrile esitatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande põhjal, kasutades järgmist valemit:

omakapital ÷ bilansimaht (kohustused + omakapital) × 100%. Omakapitali osakaal bilansimahus arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 3 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja arvutatakse äriregistrile esitatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande põhjal, kasutades järgmist valemit:

käibevara ÷ lühiajalised kohustused.

2

2. Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

2.1 Toetuse taotleja liikmete arv

Toetuse taotleja liikmete arv4 on

5–15

16 ja rohkem

1

2

2.2 Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon

Toetuse taotleja on Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

tunnustatud tootjaorganisatsioon

2

2.3 Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega5

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal osalenud riiklikus6 teadus- ja

arendustegevuse projektis või koostööprojektis

1

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal osalenud rahvusvahelises7

teadus- ja arendustegevuse projektis või

2

4 Kui toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon, ei anta hindamiskriteeriumi eest hindepunkte, sest see toetuse taotleja saab hindepunkte hindamiskriteeriumi 2.2

„Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon“ eest. Toetuse taotleja liikmete hulka arvatakse nii toetuse taotleja otseliikmed (ettevõtjad) kui ka need ettevõtjad, kes

kuuluvad toetuse taotleja liikmete hulka tema teiste liikmete (tulundusühistute) kaudu. Näiteks kui toetuse taotlejaks on tulundusühistu A, kelle liikmeteks on viis

põllumajandustootjat ja tulundusühistu B, kelle liikmeteks on omakorda viis põllumajandustootjat, siis kokku on toetuse taotlejal A kümme liiget. Kui tulundusühistusse B

kuulub tulundusühistu C, siis selle tulundusühistu liikmeid enam toetuse taotleja liikmete hulka ei arvestata. Kui toetuse taotlejaks on äriühing, kelle üle omab valitsevat mõju

tulundusühistu, siis ka nende liikmed võetakse selle hindamiskriteeriumi puhul arvesse ehk arvatakse toetuse taotleja liikmete arvu hulka. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab

kehtiv liikmete nimekiri. 5 Teadus- ja arendusasutus peab vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatule. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab

olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ osalemise korral ei pea

Eesti-poolne koostööpartner vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud teadus- ja arendustegevuse osalise kohta esitatud

nõuetele. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping. Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse

üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 6 Riiklik teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate

poolte asukohariigiks on Eesti. 7 Rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles

osalevate poolte asukohariigiks on eri riigid.

3

koostööprojektis, sealhulgas Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

„Euroopa horisont“ projektis

2.4 Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse

tarneahelas

Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise ajal

kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma8 või

klastrisse9 või on toetuse taotleja või tema kõik liikmed

tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel

2

Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

3. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

3.1 Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemiseks tehtud

investeering

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida

on tema kaubamärgi10 all realiseeritud jaekaubanduses11

või millega ta on osalenud avaliku sektori asutuste

toitlustuse hankes12

1

8 Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses

sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja rakendab seda. 9 Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on programmis „Eesti

maaelu arengukava 2014–2020“ sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud

ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muud dokument. 10 Toetuse taotlejal on registreeritud kaubamärk või on toetuse taotleja esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse. Registreeritud kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 5 lõike 1

punkti 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgi registreerimise taotlus peab olema esitatud kaubamärgiseaduse 4. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. 11 Jaekaubandus on toiduseaduse § 6 lõike 3 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised

põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud

tegevus. Jaekaubanduse osaks loetakse ka e-kaubandus ehk kaugmüük. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping, müügiarve või muu dokument. 12 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab riigihanke viitenumber.

4

3.2 Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele

suunatud investeering

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal omatöödeldud toodet

eksportinud13

2

3.3 Toetuse taotleja põllumajandustoodete turustamine

Toetuse taotleja põhikirjas on sätestatud toodangu ühine

turustamine14

2

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 5

Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 17

Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa 6

13 Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumi alusel ei anta hindepunkte toetuse taotlejale, kes taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal

on eksportinud riiki, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu

korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise leping või

müügiarve. 14 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab kehtiv põhikiri.

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu

põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu

põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2,

§ 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 73.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise

3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava

tulundusühistu põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise

ja kasutamise tingimused ning kord. Tegemist on maaelu arengu toetusega, mida antakse Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) strateegiakava alusel, mis kinnitati

Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 sätestatakse ELi toimimise

lepingu artiklis 39 sätestatud ELi Ühise Põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eesmärkidega

kooskõlas olevad üldeesmärgid EAFRD-st eraldatava toetuse abil põllumajandustootmise,

toiduainete tootmise ja maapiirkondade kestliku arengu parandamiseks. Üldeesmärkide

täitmiseni jõutakse sama määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide kaudu. Strateegiakava

kohaselt lähtutakse põllumajanduses tegutseva tulundusühistu põllumajandustoodete töötlemise

investeeringutoetuse puhul erieesmärkidest 2 „Suurendada turule orienteeritust ja

põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat

tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele“ ja erieesmärgist 3 „Parandada

põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.“

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2022. aastal avaldatud uuringu „Ülevaade

põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis2“ kohaselt oli 2020. aasta lõpu seisuga aktiivselt

tegutsevaid põllumajanduslikke tulundusühistuid 113. Kõige rohkem tegutses neid teravilja,

õlikultuuride ja kaunvilja kasvatuses (64) ning piima-ja piimatoodete tootmises, muudes

sektorites tegutsevad üksikud ühistud. Enamus (49%) aktiivsetest ühistutest on väikesed, kuni

viie liikmega ja nende investeerimisvõimekus on madal.

Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on toonud päevakorda põllumajandustootjate vajaduse

koonduda, et olla koos tugevamad. Tulundusühistutel on võimalus taotleda tunnustamist

tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on

tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja liikmete endi poolt demokraatlikult juhitud

organisatsioon. Tootjaorganisatsioonil on konkreetsed eesmärgid (tagamine, et tootmine

kavandatakse ja kohandatakse nõudmise järgi, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas, tootmiskulude

ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonna- ja loomade heaolu

standarditele, ning omahindade tasakaalustamine) ja tegevused (ühine kvaliteedikontrolli

korraldamine, sisendite ühishanked), mis on laiemad kui üksnes põllumajandustoodete ühine

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186). 2 Põllumajandusuuringute Keskuse poolt tehtud uuring on leitav veebilehelt

https://metk.agri.ee/media/1794/download

turustamine (tegutsemine tulundusühistuna), mistõttu eeldab see liikmete vahel suuremat

koostööd ja organiseeritust, et selle kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni

tarneahelas. Seega, tunnustatud tootjaorganisatsioon on tulundusühistu, mis vastab tunnustamise

kriteeriumitele. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit on tulundusühistu, mis koosneb

konkreetse sektori tunnustatud tootjaorganisatsioonidest. Eelnõu koostamise ajal on Eestis

kümme tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liite tunnustatud ei ole.

Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega nr 49 „Tootjaorganisatsiooni ja

tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ kehtestatakse tootjaorganisatsiooni ja

tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded

tootjaorganisatsioonile ning nõuded tema põhikirja, liikmete arvu ning toodangu koguse ja

väärtuse kohta. Sellest tulenevalt eelnõus tunnustatud tootjaorganisatsioonile ja selle liidule

toetuse taotlemiseks täiendavaid nõudeid ei kehtestata. Kui eelnõus ei ole sätestatud teisiti,

mõeldakse tulundusühistuna ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liitu.

Sekkumise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajandustoodete töötlemisel, et parandada põllumajandustootjate positsiooni

toidutarneahelas ja suurendada nende konkurentsivõimet. Sekkumine tuleneb vajadusest

tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi koostöö edendamise ning

ühisinvesteeringute soodustamise, et vähendada põllumajanduses tegutsevatesse

tulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate põllumajandustootjate individuaalset

investeeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu ning soodustada

toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis suurendavad turule orienteeritust ja

konkurentsivõimet.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 20303“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja

turustamise (tegevussuund 5) eesmärki tootja positsiooni tugevdamine turul saavutamisse, mida

viiakse ellu regionaal- ja põllumajandusministri kinnitatud „Biomajanduse programmi 2025–

20284“ tegevuste „Ühistegevuse ja koostöö arendamine“ ja „Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna nõunik Ragne Lokk (5693 6649, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri

Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava tulundusühistu

põllumajandustoodete töötlemise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning

kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaal- ja

põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad

3 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-

kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 4 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

tingimused ning kord. Selle volitusnormi alusel sätestatakse eelnõus toetuse andmise eesmärk,

riigiabi ja vähese tähtsusega abi alused, toetatavad tegevused, toetuse vorm, määr ja suurus,

abikõlblikud kulud, kulude mõistlikkuse tõendamine, ostumenetlus riigihangete registris, toetuse

taotleja, nõuded toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg, nõuded

taotlusele, taotluse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata

jätmine, toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded, toetuse saaja kohustused,

maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine, toetuse

maksmine ning toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajandustoodete töötlemisel, et parandada põllumajandustootjate positsiooni

toidutarneahelas ja suurendada nende konkurentsivõimet.

Toetuse andmise eesmärgil toetatakse tulundusühistute investeeringuid ehitise ehitamiseks,

seadme soetamiseks või olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi andmise õiguslikud alused.

Riigiabi on ELTL artikli 107 lõike 1 järgi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga

põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski teatud võimalused. Eelnõu §-s 3

sätestatakse riigiabi andmise võimalused käesoleva määruse eelnõus ettenähtud toetuse osas.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on määruse alusel antav toetus grupierandiga hõlmatud riigiabi

konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

lõike 1 tähenduses, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115,

artikli 145 lõikes 2 sätestatud juhul.

Nii grupierandiga hõlmatud riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi loetakse a priori siseturuga

kokkusobivaks, kui järgitakse kõiki asjakohases komisjoni määruses sätestatud tingimusi.

Toetuse taotlemisel leiab toetuse taotleja toetatavale tegevusele, mille elluviimiseks toetust saada

soovib, sobiva riigiabi andmise aluse – kas toetust taotletakse grupierandiga hõlmatud riigiabina

asjakohase komisjoni määruse sobiva artikli alusel või vähese tähtsusega abina – ja esitab

sellekohase teabe taotluses (käesoleva määruse eelnõu § 12 lõike 1 punkt 9). Riigiabi andmise

aluse valimisel eelnõus ühe aluse eelistamist teisele või aluse valiku järjekorda ei sätestata, valiku

teeb toetuse taotleja vastavalt kavandatava toetatava tegevuse sisust, eeldatavast maksumusest,

vähese tähtsusega abi piirsumma täitumisest või muudest teguritest lähtuvalt.

Tulenevalt põllumajandussektori eripärast on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL)

artiklis 42 tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata riigiabi

eeskirjasid nende tegevuste suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk

põllumajandustoodetega. Seega kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole

põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk

põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse koostoimes komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr

1101/20145 (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1–923).

5 Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning

ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1–923).

Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse toetuse andmist Komisjoni määruse (EL) nr 651/20146

(edaspidi üldine grupierandi määrus ehk ÜGEM) alusel. Toetust antakse ÜGEMi artiklites 14,

36, 38, 38a, 41 ja 47 ettenähtud investeeringute tegemiseks.

ÜGEMi artikkel 14 sätestab tingimused investeeringuteks ettenähtud regionaalabile. Artikli 14

rakendamisel on vajalik järgida ka artiklis 2 (mõisted) sätestatud tingimusi, sh mõistet

„alginvesteering“, milleks on investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses

mõnega järgmistest: uue ettevõtte asutamine; olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse

suurendamine; ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse toote- või teenuseturgudele,

kus ettevõte enne ei tegutsenud; investeeringuga seotud ettevõtte kogu tootmisprotsessi või

teenuste osutamise protsessi täielik ümberkorraldamine; vara soetamine ettevõttelt, mis on

lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks soetatud. Artikli 14 lõike 3

kohaselt võib mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) anda abi mis

tahes vormis alginvesteeringuks ja suurettevõtjatele ainult selliseks alginvesteeringuks, mis

tekitab uut majandustegevust. Uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks on ÜGEMi

artiklis 2 sätestatu kohaselt investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses

mõnega järgmistest: uue ettevõtte asutamine; ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et

uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala; vara

soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks

soetatud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida

ettevõtte teostas enne vara soetamist.

ÜGEMi artikkel 36 sätestab tingimused keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 (süsihappegaas ehk

süsinikdioksiid edaspidi CO2) heite vähendamiseks antavale investeeringuteks ettenähtud abile.

Artikli 36 lõike 1a kohaselt ei saa artiklit 36 riigiabi andmisel õigusliku alusena kasutada

investeeringute suhtes, mida reguleerivad teised spetsiifilisemad keskkonnakaitseks

investeeringuabi andmist käsitlevad ÜGEMi artiklid (käesoleva määruse eelnõu kontekstis

artiklid 38, 38a, 41 ja 47). Samuti välistatakse artikli 36 lõike 1a kohaselt riigiabi fossiilkütuseid,

sealhulgas maagaasi kasutavatesse seadmetesse, masinatesse ja tööstuslikesse tootmisrajatistesse

tehtavate investeeringute suhtes (abi andmine on siiski lubatud olemasolevate seadmete, masinate

ja tööstuslike tootmisrajatiste keskkonnakaitse taset tõstvate lisakomponentide paigaldamiseks,

eeldusel et investeeringuga ei kaasne tootmisvõimsuse ega fossiilkütuste tarbimise suurenemine).

Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu

keskkonnakaitsealastes normatiivides7 nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide

puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Abikõlblikke kulusid arvestatakse vastavalt

artikli 36 lõikele 4 järgmiselt:

1) kui olemasoleva rajatise puhul saab keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid

investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (olemasoleva käitise selgelt

määratletava lisakomponendina), on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad

kulud. Näiteks kui ettevõte paigaldab korstnale filtri, mis vähendab kahjulike heitainete, sh CO2

lendumist õhku, on tegemist täielikult keskkonnakaitsele suunatud lisakomponendiga ning selline

investeering on abikõlblik täies ulatuses;

2) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud

kaudselt, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud

võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega

6 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 7 Ettevõtte poolt liidu kehtivate keskkonnanormatiivide täitmist kinnitab Keskkonnaameti väljastatav keskkonnaluba.

Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse (nt vesi, maavarad), viia keskkonda

saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Suure

keskkonnaohuga tööstuslikele tegevustele väljastatakse komplekslubasid selleks, et ennetada ja vähendada

kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kompleksloa eesmärk on tagada vee, õhu ja pinnase kaitse ning vähendada saastatuse

kandumiste ühest keskkonnaelemendist teise. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku

tehnikat ja järgida heite piirväärtusi. Kompleksluba asendab keskkonnaluba.

seotud abikõlblikud kulud. Alternatiivne stsenaarium, mille toetuse taotleja koos selle maksumust

tõendavate dokumentidega toetuse taotlemisel esitab, peab vastama võrreldava tootmisvõimsuse

ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega, samuti peab see

olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid ja turutingimusi. Artikli 36 lõike 11 kohaselt

võib erandina abikõlblikud kulud ka muudel juhtudel ilma alternatiivse stsenaariumi

määratlemiseta kindlaks määrata, kuid siis väheneb kohaldatava abi maksimaalne määr 50%

võrra (toetuse taotleja teavitab erandi kasutamise soovist taotluse esitamisel).

ÜGEMi artikkel 38 sätestab tingimused energiatõhususe meetmetesse, välja arvatud hoonete

energiatõhusus, tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abile. Energiatõhusus on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 4 kohaselt määratletud töö, teenuse,

kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vahelise suhtena. Artikli 38 lõike 2a kohaselt ei

kohaldata artiklit 38 koostootmiseks ja kaugkütteks ja/või -jahutuseks antava abi suhtes. Artikli

38 lõike 2b kohaselt ei anta selle artikli alusel abi ka fossiilkütuste, sealhulgas maagaasi jõul

töötavate energiaseadmete paigaldamiseks.

Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe

saavutamiseks. Analoogselt artiklis 36 kasutatava abikõlblike kulude määramise meetodiga

arvestatakse ka artikli 38 lõike 3 kohaselt abikõlblikke kulusid järgmiselt:

1) kui suurema energiatõhususe saavutamiseks tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu

kogukuludes selgelt tuvastada eraldiseisva investeeringuna, mille ainus eesmärk on parandada

energiatõhusust ja mille puhul ei ole olemas vähem energiatõhusat alternatiivi, on abikõlblikud

kõnealused energiatõhususe suurendamisega seonduvad kulud. Näiteks kui ettevõte paigaldab

spetsiaalsed heitsoojuse ärakasutamise seadmed, on tegemist täielikult energiatõhususe

suurendamisele suunatud lisakomponendiga ning selline investeering on abikõlblik täies ulatuses.

2) kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususe suurendamiseks tehtava investeeringu

kulud, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik

teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab energiatõhususe suurendamisega

seotud abikõlblikud kulud. Alternatiivne stsenaarium, mille toetuse taotleja koos selle maksumust

tõendavate dokumentidega toetuse taotlemisel esitab, peab vastama võrreldava tootmisvõimsuse

ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega, samuti peab see

olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid ja turutingimusi. Artikli 38 lõike 8 kohaselt võib

erandina abikõlblikud kulud ka muudel juhtudel ilma alternatiivse stsenaariumi määratlemiseta

kindlaks määrata, kuid siis väheneb kohaldatava abi maksimaalne määr 50% võrra (toetuse

taotleja teavitab erandi kasutamise soovist taotluse esitamisel).

ÜGEMi artikkel 38a sätestab tingimused hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks

investeeringuteks ettenähtud abile. Artikli 38a lõike 4 kohaselt ei kohaldata artiklit 38a

koostootmiseks ja kaugkütteks ja/või -jahutuseks antava abi suhtes. Artikli 38a lõike 5 kohaselt

on abikõlblikud investeeringu kogukulud. Kulud, mis ei ole otseselt seotud hoone suurema

energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Artikli 38a lõige 6 sätestab suurema

energiatõhususe saavutamiseks investeeringuabi andmisel primaarenergia nõudluse languse osas

minimaalsed võimalikud sihttasemed. Käesoleva määruse eelnõu puhul lähtutakse nõudest, et

hoone energiatõhususe parandamine peab kaasa tooma vähemalt 20%-lise primaarenergia

nõudluse languse võrreldes olukorraga enne olemasolevate hoonete renoveerimisse

investeerimist või uute hoonete puhul vähemalt 10%-lise languse võrreldes siseriiklikus

õigusaktis liginullenergiahoonete suhtes sätestatud piirnormiga8. Primaarenergia on sama

määruse artikli 2 punkti 103a kohaselt taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud

energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud. Artikli 38a lõike 7 kohaselt võib hoone

energiatõhususe parandamiseks anda abi teatud seadmetega kombineeritult. Käesoleva määruse

eelnõu puhul on hoone energiatõhususe parandamiseks antav investeeringuabi võimalik

kombineerida 1) selliste integreeritud kohapealsete seadmete paigaldamisega, mis toodavad

8 Eestis on liginullenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtused sätestatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (RT I,

13.12.2018, 14).

taastuvatest energiaallikatest elektrit, kütet või jahutust, sealhulgas, kuid mitte ainult

päikesepaneelid ja soojuspumbad; 2) kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia

salvestamiseks kasutatava varustuse paigaldamisega (salvestamiseks kasutatav varustus peab sel

juhul igal aastal vähemalt 75% oma energiast saama otse ühendatud taastuvenergia tootmise

käitisest); 3) seadmete paigaldamiseks hoones digitehnoloogia kasutuselevõtuks, eelkõige hoone

nutivalmiduse suurendamiseks, sealhulgas passiivne sisejuhtmestik või andmevõrkude

struktureeritud kaablid ja lairibataristu lisaosa, mis paikneb krundil, mille juurde hoone kuulub,

välja arvatud andmevõrkude juhtmed või kaablid väljaspool krunti. Kombineeritud

investeeringute puhul loetakse abikõlblikuks hoonetesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute

kogukulu. Artikli 38a lõike 9 kohaselt antakse abi ka hoonesiseste kütte- või jahutusseadmete

energiatõhususe parandamiseks. Artikli 38a lõike 10 kohaselt ei anta selle artikli alusel abi

fossiilkütuste, sealhulgas maagaasi jõul töötavate energiaseadmete paigaldamiseks.

ÜGEMi artikli 41 lõike 1 alusel saab anda investeeringuabi taastuvallikatest toodetud energia

edendamiseks või lõike 1a alusel energia salvestamiseks. Energia salvestamiseks saab

investeeringuabi anda vaid juhul, kui tegemist on taastuvenergia edendamise ja elektri

salvestamise kombineeritud investeeringuga (kohapealne salvestamine), kus mõlemad elemendid

on ühe investeeringu komponendid või kus salvestusüksus on ühendatud olemasoleva

taastuvenergia tootmise käitisega. Lisaks peab sellisel juhul salvestuskomponent igal aastal

vähemalt 75% oma energiast saama otse ühendatud taastuvenergia tootmise käitisest. Artikli 41

lõike 5 kohaselt võib investeeringuteks ettenähtud abi anda ainult seoses uute või uuendatud

tootmisvõimsustega ning lõike 6 kohaselt on abikõlblikud kulud kõik täiendavad

investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest

energiaallikatest.

ÜGEMi artikli 47, mis sätestab tingimused ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele

ülemineku toetamiseks antavateks investeeringuteks ettenähtud abile. Artikli 47 lõike 2 punkti a

alusel saab anda investeeringuabi toodanguühiku tootmiseks vajalike sisendite koguse

vähendamisse (v.a energia ja tööjõud) või esmaste sisendite asendamisse teiseste sisenditega,

punkti b alusel jäätmetekke vältimisse ja tekitatud jäätmete ärakasutamisse ning punkti c alusel

tekitatud kõrvalsaaduste ärakasutamisse. Artikli 47 lõike 3 kohaselt ei anta abi jäätmetest energia

tootmiseks. Artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud

kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele

vastavuse kohta peab toetuse taotleja esitama taotluses (toetatava tegevuse kirjelduses)

põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks

juurdunud kaubandustavast. Artikkel 47 lõige 7 sätestab abikõlblike kulude kindlaks määramise

sarnase metoodika kohaselt, mida kasutatakse ka artiklite 36 ja 38 puhul. Kui investeering seisneb

juba olemasolevasse rajatisse lisakomponendi paigaldamises, mille puhul ei ole olemas vähem

keskkonnasõbralikku ekvivalenti, või kui toetuse taotleja suudab tõestada, et abi mittesaamise

korral investeeringut ei tehta, siis on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud. Muudel

juhtudel määratletakse abikõlblikud kulud tehtava investeeringu kogukulude ja alternatiivse

vähem keskkonnasõbraliku investeeringu kulude vahena. Sellistel muudel juhtudel aga ei ole

erinevalt artiklites 36 ja 38 sätestatust võimalik kasutada erandit jätta abikõlblike kulude kindlaks

määramisel alternatiivne stsenaarium määratlemata (mille puhul väheneks kohaldatava abi

maksimaalne määr 50% võrra).

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse grupierandiga hõlmatud riigiabina toetuse andmise kõrval

alternatiivse võimalusena toetuse andmine vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL)

2023/28319 tähenduses. Toetuse taotleja saab toetust taotleda vähese tähtsusega abina juhul, kui

vähese tähtsusega abi maht (ühele ettevõtjale antud toetuse suurus koos toetuse andmisele

vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga saab

olla mitte rohkem kui 300 000 eurot) pole ületatud. Juhul, kui see maht on ületatud, saab toetust

9 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

anda riigiabina ÜGEMi artiklite 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 alusel, kui täidetakse vastavates

artiklites sätestatud tingimused.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse ÜGEMi ja vähese tähtsusega abi andmise välistused. Nimetatud

välistused on sätestatud ÜGEMi artikkel 1 lõigetes 2–6 ja vähese tähtsusega abi määruse artikkel

1 lõikes 1.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga

hõlmatud põllumajandustoodetest, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud,

I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamiseks

ehitusseadustikus sätestatud tingimusel ja korras, seadme soetamiseks või olemasoleva

töötlemisettevõtte omandamiseks.

ÜGEM artikli 2 punktis 11 sätestatu kohaselt on põllumajandustooted nimetatud määruse

tähenduses ELTL-i I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega

muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas loetletud

kalandus- ja vesiviljelustooted. ÜGEMi artikli 2 punkti 10 kohaselt on põllumajandustoodete

töötlemine põllumajandustoodete mis tahes töötlemine, mille saadus on samuti

põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv selline tegevus, mis on

vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks.

Kui põllumajandustoodete olemust muudetakse (antakse lisandväärtust või töödeldakse muul

moel) või nende toodete kokku segamisel tekib näiteks uus toode, siis kvalifitseerub see tegevus

töötlemiseks ning ja see tegevus on toetatav selle sekkumise raames. Näiteks õunte säilitamine

külmkambris ei ole töötlemine, kuna toote olemus ei muutu, kuid õuntest moosi valmistamine on

töötlemine. Seda kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/200410 artikli

2 lõike 1 punkti m kohane töötlemise definitsioon, kus öeldakse, et töötlemine on mis tahes algset

toodet oluliselt muutev tegevus, sealhulgas kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine,

kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, ekstrudeerimine või nende protsesside

kombinatsioon.

Teatud juhtudel, kui protsessid on omavahel lahutamatult seotud, ei olegi võimalik tõmmata

konkreetset eraldusjoont näiteks töötlemise ja mittetöötlemise (nt pakendamine) vahele. Sellistel

juhtudel loetaksegi pakendamine töötlemisprotsessi osaks. Järelikult võib näiteks pakendamine

olla nii tootmis- kui ka töötlemisprotsessi osaks, mistõttu tuleb enne otsustamist vaadata igat

juhtumit eraldiseisvalt ning arvestada konkreetsete asjaoludega.

Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et üheks toetatavaks tegevuseks on Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga

hõlmamata toodete töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamine.

Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitise lammutamine ja ehitise

parendamine ei ole toetatav tegevus.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004)

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga

hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks

vajaliku seadme soetamist.

Töötlemist iseloomustab tihti suur inimtööjõuvajadus. Inimtöö kasutamine võrreldes seadmega

on ebaefektiivsem, inimtööga kaasnevad eksimused ja viivitused, lisaks nõuab suure hulga

inimeste töötamise korraldamine eraldi ressurssi. Sellest tulenevalt on toetatav tegevus näiteks

automatiseerimine, mille eesmärgiks on toote valmistusprotsessis vajaliku inimese rutiinse töö

asendamine seadmete tööga ja seeläbi tõsta ettevõtte tootlikkust. Seadme soetamise raames on

toetatavad näiteks täisautomaatsed koosteseadmed, tootmisliinid, robotsüsteemid, jahutus- ja

kütteseadmed, mis on vajalikud põllumajandustoodete töötlemiseks ja säilitamiseks. Seadme

soetamisel loetakse abikõlblikuks kuluks ka seadme kasutamiseks vajaliku rakendustarkvara või

-litsentsi soetamine. Toetatav on üksnes töötlemisprotsessiga vahetult seotud seadmete

soetamine, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt antakse toetust olemasoleva töötlemisettevõtte

omandamiseks. Toetust antakse üksnes sellise töötlemisettevõtte omandamist, kus on enne selle

omandamist tegeletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud

põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemisega.

Töötlemise mõistet on täpsemalt selgitatud § 4lõikes 1. Selle punkti kohaselt toetatakse

materiaalse vara omandamist ettevõtjalt, kelle ettevõte on oma tegevuse lõpetanud või plaanib

seda teha. Arvestades tänast majanduslikku olukorda, kus mitmed ettevõtjad on oma tegevust

lõpetamas, on majanduslikult otstarbekam omandada olemasolev terviklik töötlemisettevõte kui

ehitada uus töötlemisettevõte. Töötlemisettevõtte omandamise puhul on toetatav tegevus

olemasoleva töötlemisettevõtte materiaalse vara omandamine (eelkõige ehitised ja seadmed)

terviklahendusena. Tervikliku töötlemisettevõtte moodustab ühel kinnistul või üksteisega

külgneval kinnistul asuv funktsionaalselt ja tehniliselt seotud seadmete ja ehitiste kogumi ehk

tervikliku töötlemisettevõte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte

majandusüksus, mille kaudu isik (ettevõtja) tegutseb. Ettevõtjale võib kuuluda mitu

majandusüksust. Töötlemisettevõte, mis omandatakse, ei pea tegutsema samas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris, mille

osas tootjaorganisatsioon on tunnustatud või milles tulundusühistu tegutseb. Näiteks, kui

veiselihasektoris tunnustatud tootjaorganisatsioon soovib omandada piimatööstuse, on see

toetatav tegevus.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt, kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku

ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/200111 taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia kasutamise edendamise kohta) ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav

tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

Toetuse taotleja esitab andmed, milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimine (kWh)

taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ehk teabe selle kohta, kui suur oli tema energiakulu

(kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur oli tema olemasolev

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia tootmisvõimsus (kW)

ja aastane toodetav energia kogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa

toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82).

elektritarbimise vajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla

tsükliline, siis on ajutiselt üle jääva elektrienergia müümine lubatud.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt, kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune

maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud

hoonestusõigus vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Juhul kui ehitis ja sellealune maa on kaasomandis, siis tuleb toetuse taotlejal tagada see, et tal on

õigus ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt eelnõu

§ 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4

alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kui

toetuse taotleja ei saa kaasomanike kokkuleppe või selle muutmise tõttu toetatavat tegevust ellu

viia ega seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, siis tuleb

toetus tagasi nõuda.

Eespool nimetatud nõudega tagatakse, et toetuse taotlejal on õiguslik alus ehitist sihtotstarbeliselt

kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kontrollib nimetatud nõude täitmist kinnistusraamatust.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt, kui toetust taotletakse seadmesoetamiseks, mis paigaldatakse

ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni. Taotleja esitab seda tõendava kirjaliku võlaõigusliku lepingu või

asjaõiguslepingu, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust. Lisaks tuleb esitada kaasomaniku

kirjalik nõusolek, kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa

on kaasomandis.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on töötlemisettevõtte

omandamine, siis töötlemisettevõtte omandamisena käsitatakse ettevõtte omandamist

võlaõigusseaduse § 180 lõike 2 tähenduses. Võlaõigusseaduse § 180 lõike 2 kohaselt kuuluvad

ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja

kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Töötlemisettevõtteks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 tähenduses ettevõte ehk

majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Tegemist on seni toiminud ettevõttega ja üleandmisele

kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja

kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluv ehitis peab olema

sellises seisukorras, mis võimaldab selle kasutusele võtmist ilma suuremate

rekonstrueerimistöödeta.

Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt, kui toetust antakse olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks,

siis peab toetuse saaja omandama ka olemasoleva töötlemisettevõtte aluse maa või sellealuse maa

hoonestusõiguse, mille tähtaeg kestab vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Selle nõudega tagatakse, et toetuse taotlejal on õiguslik alus

omandatavat töötlemisettevõtet kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. PRIA

kontrollib nimetatud nõude täitmist kinnistusraamatust.

Eelnõu § 4 lõike 7 kohaselt ei või toetuse taotleja toetatava tegevusega alustada varem ja sellega

seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid ei või olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

See tähendab ka et ostumenetluse (nii üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest

vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu kui ka elektrooniliselt riigihangete

registri kaudu) korraldamisel enne taotluse esitamist ei tohi toetatava tegevusega seotud siduvaid

kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on

mõeldud, et toetuse taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud toetatava tegevuse osas siduvaid

lepingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse ergutava mõju põhimõttega. ÜGEMi artikli 6

lõige 2 kohaselt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile

esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde

alustamine on defineeritud sama määruse artikli 2 punktis 23 järgmiselt: kas investeeringuga

seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu

kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde

alustamiseks ei peeta maa soetamist ja ettevalmistustöid.

Siinkohal tuleb märkida, et kui toetuse taotleja alustab kavandatava investeeringu tegemist

taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida ta teeb, on tema enda

vastutusel, sest PRIA ei ole selleks ajaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust veel

teinud. Samuti tuleb silmas pidada, et toetatava tegevuse elluviimine on suunatud toetuse

eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Toetust ei anta lihtsalt näiteks mingi abstraktse ehitise

või selle osa (katuse, seina või muu sellise asja) püstitamiseks, vaid toetatava tegevuse elluviimise

tulemusena peab saama ehitist (ehitatud hoone kogu selle toimimiseks vajalikuga) sihipäraselt

kasutada (funktsionaalselt koos toimiv tervik) ning seeläbi saavutada ka toetuse andmise

eesmärk.

Kuna investeering on tervik, tekivad selle elluviimisel ka kulud, mida erinevatel põhjustel ei saa

käsitleda abikõlblike kuludena. Kui sellise tegevuse kulud, mida ei hüvitata toetuse abil, on

investeeringu eesmärgi realiseerumise seisukohalt vajalikud, peab toetuse taotleja viima need

tegevused ellu enda kulul, kuid see ei tähenda, et tegemist on investeeringuväliste tegevustega.

Kui selliseid tegevusi ei tehta, siis ei ole investeeringut võimalik ka lõplikult ellu viia ja toetuse

eesmärke saavutada. Seega, kas mingi tegevus on investeeringu osa, ei sõltu sellest, kas selle

tegevuse kulud hüvitatakse toetusega või mitte.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaseltsätestatakse toetuse määrad tulenevalt riigiabi alustest, toetuse

taotleja suurusest ja ÜGEMis toetatava tegevuse osas sätestatud nõuetest. Strateegiakava kohaselt

on maksimaalseks toetuse määraks kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 4 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65% rahastamiskõlblikest kuludest.

Eestis otsustati strateegiakava ettevalmistamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(strateegiakava ettevalmistamise ajal Maaeluministeerium) juhtimisel põllumajandustoodete ja

toidutootmise valdkonna esindusorganisatsioonide ning teiste partneritega toimunud arutelude

põhjal sätestada maksimaalseks toetuse määraks kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest.

Maksimaalne toetuse määr toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest küündib küll kuni 50%-ni,

kuid asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangute tõttu jäävad osade toetatavate tegevuste

puhul tegelikult maksimaalsed toetuse määrad sellest madalamaks. Kui toetust antakse

regionaalabina ÜGEMi artikli 14 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 15%, keskmise

suurusega ettevõtjale kuni 25% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 35% abikõlblikest kuludest.

Kui toetust antakse keskkonnakaitseks antava abina ÜGEMi artikli 36 alusel, on toetuse määr

suurettevõtjale kuni 45%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50% ja mikro- või väikeettevõtjale

kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse energiatõhususeks antava abina ÜGEMi

artikli 38 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 35%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni

45% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse hoonete

energiatõhususeks antava abina ÜGEMi artikli 38a alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni

35%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50%

abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse taastuvallikatest energia tootmiseks antava abina

ÜGEMi artikli 41 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 30%, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 40% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kui toetust

antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina

ÜGEMi artikli 47 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 45%, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 50% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kuludest.

Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on maksimaalne toetuse määr kõigile toetuse

taotlejatele olenemata nende suurusest kuni 50% abikõlblikest kuludest. Kui toetust antakse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2

sätestatud juhul on maksimaalne toetuse määr samuti kuni 50% abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalseks määraks 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Minimaalse võimaliku toetuse määra sätestamise eesmärk on tagada, et

toetuse andmisega kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt

võimalik viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus.Toetuse maksimaalne suurus kogu

strateegiakava programmperioodi (2023–2027) jooksul on 2 500 000 eurot ühe toetuse taotleja

kohta.

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse

(edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

loetakse üheks toetuse taotlejaks ning nad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 2 500 000

eurot strateegiakava perioodil. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 2 000

000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 2 000 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab

maksimaalset määrata toetust 500 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Kui

näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 1 250 000 euro ulatuses ja samasse

kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 1 250 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 2

500 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks,

kellele kohaldub maksimaalne 2 500 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) §-i 6, mille kohaselt,

kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks

omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab tingimuse, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.

Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma

mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300

000 eurot. Kui toetuse taotleja vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik komisjoni

vähese tähtsusega abi määrust (EL) 2023/2831 kohaldada.

Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab, etvähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli

2 lõike 2 kohaselt:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Eelnõu § 5 lõige 8 sätestab, ettoetuse andmisel võetakse arvesse ÜGEMi artiklis 8 ja komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud riigiabi kumuleerimise reegleid.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning on

tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ja on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse,

peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei

tohi kavandatavad ning tehtavad kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada kasutatava toetusraha

otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on

abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise ja

rekonstrueerimise kulu. Samuti loetakse ehitise ehitamise puhul abikõlblike kulude hulka ka

ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud, kuid üksnes selle hoone või rajatise

puhul, mille ehitamiseks toetust taotletakse.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustiku §-s 20. Omanikujärelevalve

on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja

ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele,

varale või keskkonnale.

Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse seadme soetamiseks, siis loetakse abikõlblike

kulude hulka seadme soetamise, selle kohaletoimetamise, paigaldamise, seadistamise või müüja

poolt selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu saab seda paigaldada

üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui seadme kasutamine eeldab selle müüja

või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on

abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka soetatava seadme kasutamiseks vajaliku

tarkvara ja riistvara soetamise ja selle paigaldamise või seadistamise kulu. Abikõlblike kulude

hulka ei loeta tarkvara ja riistvara soetamist ilma seadme soetamiseta.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt on olemasoleva töötlemisettevõtte omandamise korral abikõlblikud

ehitise ja selle juurde kuuluvate oluliste osade soetamise kulu ning töötlemisettevõtte (ehitise)

juurde kuuluva seadme soetamise ja selle kasutamiseks vajaliku tarkvara või riistvara soetamise

kulu. Seega toetatakse töötlemisettevõtte soetamist terviklahendusena ehk funktsionaalselt ja

tehniliselt seotud seadmete ja ehitiste kogumi soetamist. Olemasoleva töötlemisettevõtte

omandamise korral ei loeta abikõlblike kulude hulka seadme paigaldamise ja seadistamise kulu,

kuna seadmed on olemasoleva töötlemisettevõtte puhul juba paigaldatud ja seadistatud. Kui aga

toetust taotletakse seadme soetamiseks, siis on see eelnõu § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus,

mille abikõlblike kulud on sätestatud eelnõu § 6 lõikes 3. Olemasoleva töötlemisettevõtte

omandamist on täpsemalt selgitatud eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 selgitava osa juures.

Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt on kasutatud seadme soetamise kulu abikõlblik, kui toetuse taotleja

on mikro- või väikeettevõtja ja kasutatud seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui

viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest

Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle

turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam.

Kasutatud seadme soetamise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue seadme järele, mis

omakorda vähendab näiteks nende tootmiseks vajaminevat energiakasutust, heitkoguseid ja

tootmise jäätmehulka. Näiteks on kasutatud seadmel võrreldes uue samaväärsega madalam hind,

mis võimaldab toetuse taotlejal seda seadet soetada ka olukorras, kus uue samaväärse seadme

soetamine ei oleks toetuse taotlejale jõukohane. Kasutatud seadme puhul kontrollitakse üldjuhul

seadme vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt väljaantud

garantiidokumentide, müüja kinnituste jms dokumentatsiooni kaasabil.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga

seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest

objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus

näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb

kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/12912 II ja III lisas.

Eelnõu § 6 lõikes 7 on selgitatud, millised kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa soetamiseks tehtud kulutused, käibemaks, riigilõiv, trahv,

finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevus- ja

üldkulud, näiteks remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu, samuti kulutused

õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse

elluviimisega otseselt seotud kulud. Abikõlblik ei ole ka toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö

tegemiseks tehtud kulu nt eksperdihinnangu tellimine, äriplaani koostamine, turu-uuringu

teostamine.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud materiaalse vara veo, paigaldamisega või seadistamisega, siis

ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava materiaalse vara

veokulusid nii-öelda peidetakse seadme hinna sisse. Samuti on mitteabikõlblik veovahendi ning

selle haagise soetamise kulu, välja arvatud veovahendile paigaldatava sellise seadme soetamise

kulu, mille eripära tuleneb toetuse taotleja töödeldavast tootest (nt haagisele ehitatud suitsuahi).

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste

seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

12 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT

L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

Vastavalt sellele, millise riigiabi aluse kohaselt toetust antakse, võib mitteabikõlblike kulude

loetelu olla laiem. Näiteks ei tohi riigiabi andmisega seonduvalt ÜGEMi artikli 36, 38 või 38a

alusel abi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla liidu

kehtivate normatiividega. Seetõttu on kõik sellised investeeringud mitteabikõlblikud.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu, mille kohta on toetuse taotleja juba

saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud

tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi

või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu

kulu. Kulu loetakse üldjuhul põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning

see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate

tegevuste käigus.

Samuti on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes

3 kulud, mis on mitteabikõlblikud nagu näiteks põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine,

maa ostmine, loomade ost.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse tõendamiseks, mis puudutavad toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumust.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistlik

maksumus. Ostumenetlus korraldatakse olenevalt tellitava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse suurusest, kas üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolme

võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu või elektrooniliselt riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja tellitava töö või teenuse

või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Selliseks

piiriks on 20 000–100 000 eurot. Seega kui toetuse taotleja soovib toetatava tegevuse raames

tellida tööd või teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, kuid

jääb alla 100 000 euro, siis peab ta küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt

kolm võrreldavat hinnapakkumust. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse selliseid

ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu

näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. Toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult

ühe hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema erinevaid hinnapakkumusi, et saada

võimalikult õiglane hind. See tagab, et elluviidava tegevuse maksumus on mõistlik ja vastab

turutingimustele. Üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitakse vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust üksnes juhul, kui toetuse taotleja ei ole kohustatud eelnõu § 7 lõike

1 sätestatud kohaselt läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (ostumenetlus viiakse läbi

riigihangete registris, kui elluviidava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem). Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui

kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate

hinnapakkumuste küsimine ja ostumenetluse korraldamine riigihangete registris vajalik, et tagada

läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks

olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui

hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist

on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja

põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid hinnapakkumusi või jätta

korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse

taotleja küsib lõike 2 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja

käibemaksuga maksumust ning vajadusel ka tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub tehnilisele

spetsifikatsioonile.

Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui toetuse

taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui materiaalse vara soetamisel võib toetuse taotleja

küsida hinnapakkumusi vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised

andmed peavad toetatava tegevuse (ehitise ehitamise) hinnapakkumuses kajastuma. Sellisteks

andmeteks on ehitise nimetus; ehitise ehitisregistri kood; selle katastriüksuse katastritunnus,

millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; ehitise üldkulud ja vastava kululiigi

olemasolu korral ehitise ja välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud,

fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud,

tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.

Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA

selleks vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatule ning avaldab

selle oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse olemasoleva töötlemisettevõtte

omandamiseks (eelnõu § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevus), siis hinnapakkumusi ei küsita,

kuid toetuse taotleja peab küsima sõltumatu kutselise hindaja (kutsetunnistust kontrollitakse

kutseregistrist) käest vara (kinnisvara koos materiaalse varaga) hindamisaruande, millest peab

selguma töötlemisettevõtte tegelik turuväärtus. Sõltumatuks kutseliseks hindajaks loetakse

vastava kutsetunnistusega erapooletut eksperti, kes määrab vara turuväärtuse, olles sõltumatu

toetuse taotlejast. Hindamisel tuleb lähtuda hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt

tunnustatud põhimõtetes. Hindamisaruanne tuleb koostada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu

Heade Tavade Koodeksit arvestades ja vajaduse korral võib kaasata hindamisse teise eriala

ekspert.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et kui toetust taotletakse kasutatud seadme (eelnõu § 6 lõige 5)

soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud

seadme kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta.

Eelnõu § 7 lõike 9 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse taotlejal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest

tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole

huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle

kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse taotleja töötaja esitab

hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti

olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt,

neile kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab

võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu

isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

See säte kehtib vaid kolme hinnapakkumuse küsimise ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus

korraldatakse riigihangete registris, siis see säte ei kehti ehk lubatud on tööd, teenust või vara

hankida endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Eelnõu § 7 lõikes 10 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatud nõude

eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat

vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse

taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja korraldama toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse

riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem, olenemata sellest, kas toetuse taotleja on või ei ole hankekohuslane riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) mõistes.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija

alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka

peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel

toetatava tegevuse maksumuse prognoosi. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse

korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha,

milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumusi teinud ja millised on pakkumuste

tingimused.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole

hankekohuslane RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel13. Üldjuhul kui ostumenetlus korraldatakse

riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida ka endaga või omavahel

seotud isikutelt.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast

taotluse esitamist, tuleb tal toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks koostada selle

eeldatav prognoos.

Toetuse taotlemisel on toetuse taotlejal võimalik valida, kas ostumenetlus korraldatakse enne või

pärast taotluse esitamist. Kui ostumenetlust enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab

toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse kohta selle eeldatava maksumuse prognoosi.

Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib

olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust

või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja

taasesitatav.

Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel kujunenud toetatava tegevuse

hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind. Väljamakstava toetussumma aluseks on seega tehtud

kulude tegelikult hind ostumenetluse tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla

taotletud toetuse summast suurem, millest tulenevalt peabki prognoos olema koostatud

13 Riigihangete registri kasutusjuhendid

https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave-oigusaktid#toetuse-saaja-ost.

realistlikult ning tuginema tegelikele asjaoludele. Toetus makstakse välja ainult toetatava

tegevuse abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama prognoos ehitise ehitamise

maksumuse kohta, kui toetuse taotleja korraldab ehitise ehitamise maksumuse väljaselgitamiseks

ostumenetluse pärast taotluse esitamist. Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi

kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu,

ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise ehitamise maksumuse prognoosi koostamine enne ostumenetlust riigihangete registris

annab esmase teabe, milliseks võib kujuneda ehitise ehitamise maksumus ja millised on hetkel

turuhinnad.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt koostab PRIA ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja

avaldab selle oma veebilehel.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.

Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike

vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum

toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses

mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega

hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.

Eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama

pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.

Eelnõu § 8 lõige 7 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase

töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,

kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus nagu näiteks soetatav seade

valmistatakse eritellimusel. Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama,

miks oli võimatu või ebapraktiline jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 8 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas

teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui

selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või

teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt antakse toetust järgmistele isikule, kes vastab üldise grupierandi

määruse I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja kohta esitatud

nõuetele või kes on suurettevõtja ja kes on:

1) ELÜPS-i alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

2) tulundusühistu;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liidu või tulundusühistu valitseva mõju all olev äriühing.

Nagu eelnõu sissejuhatavas osas selgitatud, on tunnustatud tootjaorganisatsioon tulundusühistu,

mis vastab tunnustamise nõuetele. Tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded

tootjaorganisatsioonile ja tootjaorganisatsioonide liidule ning nõuded tema põhikirja, liikmete

arvu ning toodangu koguse ja väärtuse kohta on kehtestatud Regionaal- ja põllumajandusministri

määrusega nr 49 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine.“ Sellest

tulenevalt eelnõus tunnustatud tootjaorganisatsioonile ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide

liidule toetuse taotlemiseks täiendavaid nõudeid ei kehtestata.

KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või

ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu,

tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib

seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Toetust antakse taotlejale, kes vastab ÜGEMi I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väike- või

keskmise suurusega ettevõtja nõuetele või kes on suurettevõtja. Mikroettevõtjateks loetakse

ettevõtjad, kes annavad tööd alla 10 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei

ületa kahte miljonit eurot. Väikeettevõtjateks loetakse ettevõtjad, kes annavad tööd alla 50

inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise

suurusega ettevõtjateks loetakse ettevõtjad, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa

50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Suurettevõtjad on

ettevõtjad, kes ei vasta nimetatud komisjoni määruses sätestatud kriteeriumidele – ehk neil on

250 ja enam töötajat ning nende aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht

ületab 43 miljonit eurot. Suurettevõtjale käesoleva määruse tähenduses ülempiiri töötajate arvule

ega aastakäibe suurusele või aastabilansi kogumahule ei sätestata. Ettevõtja suuruse

määratlemisel on üldjuhul aluseks äriregistrist kättesaadavad majandusaasta aruanded.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotleb tulundusühistu, kellel on vähemalt viis liiget, kes

ei ole üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses ning

kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajandustoodete müügitulu

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal oli vähemalt järgmine:

1) piima- ja piimatoodete sektoris vähemalt 1 000 000 eurot;

2) teraviljasektoris vähemalt 1 000 000 eurot;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata sektoris vähemalt 100 000 eurot.

Tulundusühistuseaduse § 4 kohaselt võib ühistu asutada vähemalt kaks isikut. Võttes arvesse

toetuse andmise eesmärki, milleks on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine,

antakse selle eelnõu raames toetust tulundusühistule, kellel on vähemalt viis liiget. Alla viie

liikmega tulundusühistul ei ole tõenäoliselt olulist turujõudu, et aidata kaasa

põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas ja suurendada

konkurentsivõimet.

Kuna Eestis on nii ühistuline tegevus kui ka põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute

müügitulud erinevates sektorites väga erinevad, siis lähtuti põllumajandustoodete müügitulu

kehtestamisel iga sektori hetkeolukorrast. 2022. aastal Põllumajandusuuringute Keskuse

avaldatud uuringust „Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“ selgus, et enim

põllumajanduslikke tulundusühistuid on registreeritud teraviljasektoris (64) ning piima- ja

piimatootesektoris (21). Puu- köögiviljasektoris tegutseb vaid viis ja kartulikasvatuses kaks

tulundusühistut. Aktiivselt tegutsenud ühistute summaarne müügitulu oli 2020. aastal 311

miljonit eurot. Kogu müügitulust 47% teenisid teraviljasektorisse kuuluvad ühistud ning 45%

piimasektoris tegutsevad ühistud. Müügitulu liikme kohta arvutatuna näitas suuremaid

sissetulekuid samuti peamistes põllumajandustootmise tegevusvaldkondades: piimasektoris

teeniti ühe liikme kohta müügitulu 318 738 eurot ning teraviljasektoris 256 247 eurot.

Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on ELTL-i I lisas nimetatud tooted, välja

arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga

hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu

ei loeta toetuse taotleja põllumajandustoodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete

töötlemisel saadud tooted loetakse põllumajandustoodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas

nimetatud tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks

valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende

tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse

taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajandustoodete hulka ei saa lugeda töötlemisel

saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid.

Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud

kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud

lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete

tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või

loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga

„omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema

ilmne. Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete

vahendamisega.

Strateegiakava kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumajandustoodete

kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristust, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist,

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Põllumajandustoodete esmamüügiks

ettevalmistamine on näiteks omatoodetud toote puhastamine (sh pesemine), sorteerimine,

säilitamine ja pakkimine.

Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse erisus, et põllumajandustoodete müügitulu arvestamisel lamba-

ja kitsekasvatussektoris või puu- ja köögiviljasektoris tegutsevate tulundusühistute puhul võib

liita tulundusühistu vähemalt viie sõltumatu liikme taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta asjaomase müügitulu. Sätte eesmärk on anda lamba- ja kitsekasvatussektori või

puu- ja köögiviljasektori tulundusühistutele müügitulu nõude täitmisel rohkem paindlikkust, kuna

need sektorid on olulised väiksemad ja nendes tegutseb vähem tootjaid, millest tulenevalt on

tulundusühistute müügitulud võrreldes suuremate sektorite müügituludega tunduvalt madalamad.

Lisaks on lamba- ja kitsekasvatussektori ja puu- ja köögiviljasektori tulundusühistu liikmetel

välja kujunenud pikaaegsed turustuskanalid, mis tähendab, et põllumajanduslikke tooteid ei

müüda ühiselt läbi tulundusühistu vaid eraldiseisvalt.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine peab olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab olema

maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt

arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud

intress.

Eeltoodud sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need toetuse taotlejad, kes on oma

kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta

toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste

menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu

võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt ei saa toetuse taotleja toetust, kui tema suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või on nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on

välja kuulutatud pankrot või on algatatud sundlõpetamine või on kehtiv äriregistrist kustutamise

hoiatus.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et toetuse taotleja peab olema riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas täitnud

Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tehtud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta. Selle nõude eesmärgiks on maandada

riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada

vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui toetuse taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev

ettevõtja ÜGEMi artikli 2 punkti 18 tähenduses. Samuti ei tohi toetuse taotlejal, kes on riigiabi

saaja, olla täitmata sama määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks

ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

Raskustes olev ettevõtja on ettevõtja, kellel on ÜGEMi artikli 2 punkti 18 kohaselt vähemalt üks

järgmistest tunnustest:

a) kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud

vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis

b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast

valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud

kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse

äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud

aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige

sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

b) kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu

võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või

riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele

ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja

hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt

mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute

liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

c) kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.

d) kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud,

või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt

ümberkorralduskava.

e) ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:

1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja

2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0.

Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, 665

– looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine, 666 – looma tapmise või hukkamise kohta

esitatavate nõuete rikkumine või 667 – looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete

rikkumine, veterinaarseaduse §-s 97 – looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse

veterinaarnõuete rikkumine, 104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate

loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti

ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete

eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja

vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine

ning loomatauditõrje nõuete rikkumine, väetiseseaduse §-s 37 – väetise koostise nõuete

rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine, jäätmeseaduse §-s 120 – jäätmete tekke

vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine, 1201 – jäätmete

käitlemise nõuete rikkumine, 1202 – jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõuete

rikkumine, 126 – segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste

rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud või 1264 – jäätmete

põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta, toiduseaduse §-s 531 – toidu

käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning

tegevusluba, 532 – toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine, 533 – toidu käitlemise ning toiduga

kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine, 535 – teabe

esitamise nõuete rikkumine või 536 – toidu kohta valeandmete esitamine, söödaseaduse §-s 33 –

sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 –

sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine eest või 361 – teatamiskohustuse rikkumine,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi seaduse §-s 53 – keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine ega karistusseadustiku §-s

491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused,

192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi

leviku põhjustamine, 209 – kelmus, 2091 – hankekelmus, 210 – soodustuskelmus, 296 –

altkäemaksu vahendus, 298 – altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga kauplemine, 364 –

keskkonna saastamine, 365 – keskkonna saastamine ettevaatamatusest, 367 – kemikaalide ja

jäätmehoolduse nõuete rikkumine, 368 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine

ettevaatamatusest, 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus, 373 – ärikeelu rikkumine või

384 – maksejõuetuse põhjustamine sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-1414 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed

väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või

võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on

karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 9 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise

eest, siis selline toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

14 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211615

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil

esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA avaldab taotluste esitamise tähtaja ametlikus

võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib

sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust. Seega, kui toetuse taotleja soovib taotlusvoorus

taotleda toetust rohkema kui ühe toetatava tegevuse elluviimiseks, esitab ta ühe taotluse, mis

sisaldab kõiki toetatavaid tegevusi.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Toetuse taotleja ja

toetatava tegevuse kohta esitatakse taotluses järgmised üldandmed: taotleja ärinimi ja äriregistri

kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus,

eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev ning elluviimise asukoht; taotletava toetuse suurus; toetatava

tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus.

Üldandmete kõrval peab taotlus sisaldama ka teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses

sätestatud tingimuste täitmise (nt teave selle kohta, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris taotleja tegutseb) ja koguda

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–

261).

vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate mõjude

kindlakstegemiseks.

Lisaks peab toetuse taotleja taotluses välja tooma, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina

või riigiabina ÜGEMi artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses, ning esitama teavet, andmeid

või dokumente, mille esitamise vajadus tuleneb ÜGEMis sätestatud konkreetsest riigiabi andmise

artiklist, mille alusel toetust taotletakse.

Toetuse taotleja esitama andmed selle kohta, kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või

seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni liikmete ja toetuse taotleja üle lepingu või muu alusel

valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 5 lõikes 4

sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne võimalik toetuse suurus.

Punktis 16 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on omatarbeks taastuvenergia tootmiseks

vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine, siis esitab toetuse taotleja teabe selle kohta, kui

suur oli tema energiakulu (kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur on

tema olemasolev taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia

tootmisvõimsus (kW) ja aastane toodetav energiakogus (kWh) pärast toetatava tegevuse

elluviimist. Täpsemalt on selgitatud omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise

ehitamist või materiaalse vara soetamist eelnõu § 4 lõike 2 selgitava osa juures.

Punktis 17 sätestatakse, et kui toetust taotletakse eelnõu § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud

olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama kutselise hindaja

pool kinnitatud vara hindamisaruande. Hindamisaruanne tuleb koostada Eesti Kinnisvara

Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksit arvestades. Täpsemalt on selgitatud vara

hindamisaruande sisu eelnõu § 7 lõike 7 selgitava osa juures.

Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja (tulundusühistu) kuulub kontserni,

esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta

konsolideeritud aruanded juhul, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile

esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele

vahetult eelnenud need majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on

möödunud.

Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama väljavõtte vähemalt

eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille

alusel toetuse taotleja võtab ehitise ehitamise hinnapakkumused või koostab ehitise ehitamise

prognoosi. Samuti peab ehitise ehitamise korral toetuse taotleja tõendama ehitisealuse maa

omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui toetuse taotleja

kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust

tõendav leping, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 15 lõikes 3 sätestatud

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik

lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan.

Samuti tuleb ka ehitise ehitamise kohta toetuse taotlemisel esitada kulude mõistlikkust tõendavad

dokumendid (hinnapakkumused) või kuni 20 000 eurot maksva toetatava tegevuse korral sellise

kulu kirjeldus, ning kui ehitatava ehitise eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem ja maksumuse väljaselgitamiseks korraldatakse ostumenetlus riigihangete registris

pärast taotluse esitamist, siis ehitise maksumuse prognoos.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on seadme soetamine.

Kui toetatavaks tegevuseks on kasutatud seadme soetamine, siis peab toetuse taotleja esitama

dokumendid, millega tõendatakse, et soetatav seade ei ole toodetud taotluse esitamise hetkel

rohkem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või

muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetud seadme hind ei

ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam. Kasutatud seadme

soetamise puhul on toetuse taotlejal vajalik võtta vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse

materiaalse vara kohta.

Kui toetust antakse sellise seadme soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse

ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse,

hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel ja koos taotlusega tuleb esitada seda õigust tõendav

leping.

Kui toetuse taotleja korraldab toetatava tegevuse raames ostumenetluse soetatava materiaalse

varamõistliku maksumuse väljaselgitamiseks § 7 lõike 2 alusel (kui soetatava materiaalse vara

eeldatav käibemaksuta maksumus on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid alla 100 000 euro),

siis peab ta esitama üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitud vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui kolme hinnapakkumuse küsimine (ja saamine) ei ole

objektiivselt võimalik, siis toetuse taotleja peab esitama PRIA-le asjakohased selgitused, miks ei

ole võimalik esitata nõutud arvu pakkumusi. Kui toetatava tegevuse raames soetatava materiaalse

vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis peab toetuse taotleja esitama

sellise kulu kirjelduse.

Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja peab esitama hindamiskriteeriumite täitmise

tõendamiseks asjakohased lepingud, müügiarved, põhikirja või muud dokumendid.

Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milline dokument tõendab vastava

kriteeriumi täitmist. Näiteks hindamiskriteeriumi 2.1 „Toetuse taotleja liikmete arv “ täitmist

tõendatakse kehtiva liikmete nimekirjaga. Hindamiskriteeriumi 2.3 „Toetuse taotleja koostöö

teadus- ja arendusasutusega“ täitmist tõendatakse asjakohase lepinguga.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt

kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude

dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning

kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka

toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid

või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid

riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga).

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab PRIA taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

Lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ hinnatakse taotluseid kolme hindamiskriteeriumi alusel:

1) majanduslikud hindamiskriteeriumid;

2) arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid;

3) konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid.

Hindamiskriteeriumi „Majanduslikud hindamiskriteeriumid“ eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kelle finantsvõimekus on toetatava tegevuse elluviimisel suurem.

Hindamiskriteeriumi jaguneb järgmisteks alakriteeriumiteks:

Hindamiskriteerium 1.1 „Toetuse taotleja omafinantseering“ – eesmärk on eelistada toetuse

taotlejaid, kes panustavad toetatava tegevuse elluviimisel rohkem omavahendeid, sest see

vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate tegevuste elluviimist.

Hindamiskriteerium 1.2 „Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus“ – eesmärgiks on

eelistada neid toetuse taotlejaid, kellel on kohustusi vähem ja kes on vähem sõltuvad

võõrkapitalist.

Hindamiskriteerium 1.3 „Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja“ – eesmärgiks on

eelistada toetuse taotlejaid, kes suudavad oma kohustusi täita.

Hindamiskriteerium 1.4 „Toetuse taotleja panustab sellisesse põllumajandustoodete sektorisse,

kus koostöö on vähem arenenud“ – eesmärgiks on eelistada toetuse taotlejaid, kelle toetatav

tegevus on suunatud puu- ja köögivilja, kartuli või lamba- ja kitseliha töötlemise edendamisele,

kuna nendes sektorites on põllumajandustootjate omavahelise koostöö mahajäämus võrreldes

teiste sektoritega suurem.

Hindamiskriteeriumi „Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse

taotlejaid, kes panustavad erinevas vormis koostööle. Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks

alakriteeriumiteks:

Hindamiskriteerium 2.1 „Toetuse taotleja liikmete arv” – eelistatakse toetuse taotlejaid, kes on

kaasanud rohkem liikmeid, mis näitab põllumajandustootjate valmisolekut teha koostööd.

Hindamiskriteerium 2.2 „Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon“ – eelistatakse

toetuse taotlejaid, kes on ELÜPS-i alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon.

Hindamiskriteerium 2.3 „Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega“ – eesmärgiks on

eelistada neid toetuse taotlejaid, kes on aktiivselt panustanud põllumajanduse arengusse läbi

koostöö teadus- ja arendusasutusega, mis aitab kaasa põllumajandussektori arengu, innovatsiooni

ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Hindamiskriteerium 2.4 „Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas“ –

eesmärgiks on eelistada neid toetuse taotlejaid, kes kuuluvad kvaliteedikava rakendavasse

tootjarühma, klastrisse või toetuse taotleja või kõik tema liikmed on tunnustatud

mahepõllumajanduse seaduse alusel.

Hindamiskriteeriumi „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid“ eesmärk on

eelistada toetuse taotlejaid, kes panustavad lisandväärtuse tõstmisele ja võimele turul läbi lüüa.

Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks alakriteeriumiteks:

Hindamiskriteerium 3.1 „Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemiseks tehtud investeering“ –

eelistatakse toetuse taotlejaid, kes on tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi all

realiseeritud jaekaubanduses või kes on osalenud avaliku sektori asutuste toitlustuse hangetes.

Hindamiskriteerium 3.2 „Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud

investeering“ – eelistatakse neid toetuse taotlejaid, kes on omatöödeldud toodet eksportinud.

Hindamiskriteerium 3.2 „Toetuse taotleja põllumajandustoodete turustamine“ – eelistatakse

toetuse taotlejaid, kes on oma põhikirjas sätestanud toodangu ühise turustamise.

Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt PRIA moodustab hindamistulemuste alusel taotluste

paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et hindamiskriteeriumite (lisa) alusel võrdsete hindepunktidega

taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetuse taotleja omafinantseering on suurem.

Kui aga ka toetuse taotleja omafinantseering on võrdne, siis eelistatakse seda toetuse taotlejat,

kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu. ELÜPS-i § 24

lõike 2 punkti 10 kohaselt võib toetuse andmise tingimustes sätestada muuhulgas ka taotluse

eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral. Võrdsete hindepunktide summadega

taotluste puhul eelistatakse esmalt toetuse taotlejat, kes panustab toetatava tegevuse elluviimiseks

rohkem omavahendeid ehk omafinantseeringu osakaal on suurem ja seejärel toetuse taotlejat,

kelle kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu, sest see

vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate toetatavate tegevuste

elluviimist. Eelmise programmiperioodi toetusmeetmete taotlusvoorude parktika on näidanud, et

võib tekkida olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hindepunkte ning ka taotletavad

toetussummad on ühesugused, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks

selliseid olukordi lahendada.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise

summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused,

mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 15 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud

taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse

hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel

koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see

on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt

minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1

kohaselt toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele

ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus

toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Alus minimaalsete

hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1 sissejuhatavast osast, mis sätestab,

et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.

Eelnõu § 15 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks EL õigusaktides

sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt või;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA

teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades toetuse summat ELÜPS-i § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud

tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui toetuse taotleja ei ole nõus toetuse

summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või

teiste taotlejate õigusi.

Eelnõu § 15 lõikes 6 kehtestatakse taotluse osalise rahuldamise alus juhuks, kui

hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole

võimalik täies ulatuses rahuldada seetõttu, et taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud

vahendite jäägi. Sellisel juhul võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui aga

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 15 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise

otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise

tähtpäevast.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima ja esitama

elluviimist tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30. juunil 2029.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud

EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on

makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult

juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks).

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja

toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist

olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja

kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ehitise ehitamisel või vara soetamisel müügilepingu alusel peab

soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). Kui

vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis peab selle liisingulepingu alusel soetatud vara

sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või

liisinguperioodi lõpuni, kui liisinguperiood on pikem kui kolm aastat. Kui aga nii ehitatakse või

soetatakse vara müügilepingu alusel kui ka soetatakse vara liisingulepingu alusel, siis tuleb

soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutada vähemalt kolm (VKE) või viis (suurettevõtja) aastat

arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või vähemalt kolm aastat arvates

liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline

tähtpäev nendest kolmest (kolm või viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest,

vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni)

tähtpäevast saabub kõige hiljem.

Eelnõu § 16 lõikes 4 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on olemasoleva

töötlemisettevõtte omandamine, siis kohaldatakse töötlemisettevõtte omandamisele selle eelnõu

peatükis 5 „Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine“ vara soetamise kohta sätestatut.

Eelnõu § 16 lõige 5 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama enne toetatava tegevuse

elluviimisega alustamist §-s 8 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris, kui

ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 16 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega

hiljemalt kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse

alustamine tähendab toetuse saaja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud masinad, seadmed, maksnud nende eest, sõlminud ehitustöö

tegemiseks lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab

kavandatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste

dokumentidega nagu sõlmitud leping, maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava

tegevusega seotud siduva kohustuse võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja

tahet viia oma tegevused, mille kohta talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul

nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse saaja ei ole võtnud siduvaid kohustusi ühe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks.

Eelnõu §-s 17 kehtestatakse toetuse saajale kohustused.

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

kohapeal; esitama auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks

vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; teavitama viivitamata PRIA-t

taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse

elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele

isikule, pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest. Samuti peab toetuse saaja tagama PRIA-

le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele.

Toetuse saaja tagab, et omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamise või

materiaalse vara soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmisvõimsus tema omatarbimise

ulatust.

Samuti peab toetuse saaja näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava

tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL)

2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul

veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda

toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-

ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000

eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav

selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist

toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni eelnõu §-s 10 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.

Nimetatud nõuete kohaselt peab toetuse saaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on

möödunud, tasutud ettenähtud summas. Toetuse saaja suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei tohi olla kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust. Samuti peab toetuse saaja olema riigieelarvelistest, EL või

välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summad tähtajal tagasi maksnud või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. Riigiabi

andmise korral ei tohi selle saaja olla raskustes olev ettevõtja ÜGEMi artikli 2 punkti 18

tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest EL õigusaktist, ja tal ei tohi olla täitmata

ÜGEMi artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. Toetuse saajal ei ole kehtivat

karistust erinevates seadustes (loomakaitseseadus, veterinaarseadus, väetiseseadus,

jäätmeseadus, toiduseadus, söödaseadus, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, karistusseadustik) sätestatud teatud süüteo toimepanemise

eest.

Eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse abil soetatud või ehitatud

vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, mis toetuse saajal peavad lisaks eelnevates

lõigetes 1 ja 2 sätestatule täidetud olema.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara

soetatakse liisingulepingu alusel.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse

esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see

on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA

ehitisregistrist. Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on

loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal

on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkt 4 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse

esitamise ajaks olema täidetud soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused. Näiteks kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba

või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt

võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või

esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või

kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab

ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab

kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata

sihtotstarbeliselt kasutama. Toetuse abil soetatud või ehitatud vara peab olema sihtotstarbeliselt

kasutuses kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 18 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Kui toetust antakse § 4 lõike 1 punkti 3kohaselt olemasoleva töötlemisettevõtte omandamiseks

loetakse punktis 2 ja 3 nimetatud tingimused täidetuks, kui omanikuvahetus on nähtav

kinnistusraamatust.

Eelnõu § 18 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on eelnõu § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara soetamise eest tasumist.

Eelnõu § 18 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu § 18 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid tuleb toetuse saajal koos maksetaotlusega

PRIA-le lisaks esitada, kui toetus makstakse välja liisingulepingu alusel soetatud vara puhul.

Liisingulepinguga soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise

korral ning liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ja toetuse saaja

vahel sõlmitud liisingulepingu, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev, maksegraafik

ja liisingueseme üleandmise akti, ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve, kellelt

liisinguandja liisingueseme soetas. Maksetaotluse igakordse esitamise korral esitab toetuse saaja

liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ning vastavalt sellel arve-

saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või

väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning vaid juhul, kui toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

- toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

- toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

- taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

- taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse

vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

Eelnõu § 20 lõikes 4 täpsustakse ajavahemikku, mille jooksul PRIA teeb toetuse saaja esitatud

maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse. Otsus tuleb teha sellise aja jooksul, et toetusraha

oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 18

nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 21 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest

välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara

soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud

ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga

võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne

kulutuste tegemist ei kohaldata siiski liisingulepinguga soetatava vara puhul (sätestatud käesoleva

paragrahvi lõikes 5).

ELÜPS-i § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, et rahastada

toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem ELÜPS-i § 28 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud

sihipäraselt ja tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale

teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle

isiku, kellelt toetuse saaja teenust või tööd tellis või vara soetas, väljastatud arve-saatelehel või

arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse

alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse

saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis

jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse

summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis

peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava

tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud

mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le taotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või soetas vara. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või soetas vara.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist

või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda

toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud

kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebisaidil. Eestis on selleks veebisaidiks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning

liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid

käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205); komisjoni määrus (EL) nr 651/2014

ELTL-i artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ning komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027

erieesmärkide saavutamisele, milleks on suurendada turule orienteeritust ja

põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat

tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ning parandada

põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajandustoodete töötlemisel, et parandada põllumajandustootjate positsiooni

toidutarneahelas ja suurendada nende konkurentsivõimet.

Sekkumine tuleneb vajadusest tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi

koostöö edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise, et vähendada põllumajanduses

tegutsevatesse tulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate põllumajandustootjate

individuaalset investeeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu

ning soodustada toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis suurendavad turule

orienteeritust ja konkurentsivõimet.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus.

Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,

samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele

Eesti piirkondadele, kuid võttes arvesse, et tulundusühistutesse koondunud põllumajandustootjad

paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse.

Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ kogueelarve on 10 miljonit eurot, millest

Euroopa Liidu kaasrahastus EAFRD-st on 60% (6 mln eurot) ja Eesti kaasrahastus 40% (4 mln

eurot).

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.