“Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava“ muudatusettepanekute heakskiitmine

ET 1 ET

SFC2021 programm EMKVFi jaoks

Ühtne tunnuskood (CCI) 2021EE14MFPR001

Nimetus inglise keeles European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund

- Programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keel(t)es ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja

Vesiviljelusfond - Eesti rakenduskava

Versioon 3.1

Esimene aasta 2021

Eelmine aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 1. jaan 2021

Rahastamiskõlblik kuni 31. dets 2029

Komisjoni otsuse number C(2025)1388

Komisjoni otsuse kuupäev 28. veebr 2025

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine (ühissätete

määruse artikli 24 lõige 5)

Ei

Tehnilised või redaktsioonilised parandused

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 6)

Ei

Seirekomisjoni poolt heaks kiidetud Jah

ET 2 ET

Sisukord

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused ......................... 6

Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus .............................................................................................................. 13

Tabel 1A. SWOT-analüüs ja vajadused ................................................................................................... 40

2. Prioriteedid ............................................................................................................................................... 93 2.1. Muud prioriteedid kui tehniline abi .................................................................................................. 93

2.1.1. Prioriteet: 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja

säilitamine ............................................................................................................................................ 94 2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine ............................................................................................................. 95 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised......................................................................................................... 95

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 ...................................................................................................................................... 95 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................... 96

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................... 97

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v ............................................................ 98 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ......................................................................................................... 99

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 100

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 101 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 101 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 102

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 103

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu ...................................................................... 104

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 104 Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 104 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 105 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 106 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 107

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 108

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 109

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 110 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 110 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 111

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 112

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti

usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks ....................................................... 113 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 113

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 113 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 114

ET 3 ET

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 115 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 116

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 117 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 118 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 119

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 119

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 120 2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 121 2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitsmisele ja taastamisele ............................................................................................................. 122

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 122

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 122 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 123 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 124

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 125

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 126 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 127 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 128

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 128

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 129

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 130

2.1.1. Prioriteet: 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja

turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus .................................. 131 2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis

keskkonnakestlik ............................................................................................................................ 132 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 132

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 132

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 133 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 134 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 135

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 136

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 137 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 138

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 138 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 139

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 140

ET 4 ET

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse

ning nende toodete töötlemise edendamine ................................................................................... 141 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 141

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 141

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 142 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 143 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 144

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 145 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 146 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 147

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 147

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 148

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 149 2.1.1. Prioriteet: 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning

kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine ........................................................... 150

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine .................. 151

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 151 Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 151

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 152 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 153

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 154 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 155 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 156

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 157 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 157 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 158

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 159

2.2. Tehnilise abi prioriteedid ................................................................................................................ 160 3. Rahastamiskava...................................................................................................................................... 161

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused ...................................................................................................... 161 Tabel 15A. Panused programmi „InvestEU“ (jaotus aasta kaupa) .................................................... 161 Tabel 15B. Panused programmi „InvestEU“ (kokkuvõte) ................................................................ 161

Põhjendus ........................................................................................................................................... 161 Tabel 16A. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu

(aastate lõikes) ................................................................................................................................... 162 Tabel 16B. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu

(kokkuvõte) ........................................................................................................................................ 162 Põhjendus ........................................................................................................................................... 162 Tabel 17A. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või

muudesse fondidesse (jaotus aasta kaupa) ......................................................................................... 162 Tabel 17B. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või

muudesse fondidesse (kokkuvõte) ..................................................................................................... 162

ET 5 ET

Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse

fondidesse (põhjendus) ...................................................................................................................... 163 3.4 Tagasikanded ................................................................................................................................... 163

Tabel 20A. Tagasikanded (jaotus aastate lõikes) ............................................................................... 163

Tabel 20B. Tagasikanded (kokkuvõte) .............................................................................................. 163

3.5 Rahalised assigneeringud aasta kaupa ............................................................................................. 164 Tabel 10. Rahalised assigneeringud aasta kaupa ............................................................................... 164

3.6 Rahaliste assigneeringute kogusumma fondide ja riikliku kaasrahastamise kaupa ......................... 164 Tabel 11A. Rahaeraldiste kogusumma fondi ja liikmesriigi osaluse kaupa ...................................... 164

4. Eeltingimused ........................................................................................................................................ 167

Tabel 12. Eeltingimused ........................................................................................................................ 167 5. Programmi haldavad asutused ............................................................................................................... 174

Tabel 13. Programmi haldavad asutused ............................................................................................... 174 Tabel 13A. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsentuaalne osa, mis

hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase

tehnilise abi korral (protsendipunktides) ............................................................................................... 175

6. Partnerlus ............................................................................................................................................... 176

7. Teavitamine ja nähtavus ........................................................................................................................ 178 8. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine ................................................................................................................................................. 180 Tabel 14. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine ............................................................................................................................................. 180 1. liide ........................................................................................................................................................ 181

A. Peamiste elementide kokkuvõte ........................................................................................................ 181 B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa .................................................................................................... 184 C. Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega seotud

arvutused ................................................................................................................................................ 197 1. Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku,

kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette

valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad;

valideerimine jne) .......................................................................................................................... 197 2. Täpsustage, miks on ühissätete määruse artikli 94 lõike 2 kohane kavandatud meetod ja arvutus

asjaomase tegevuse liigi puhul sobivad. ........................................................................................ 199 3. Täpsustage, kuidas arvutused tehti, lisades eelkõige seoses kvaliteedi või kvantiteediga tehtud

eeldused. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning taotluse

korral esitada need sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada. ............................... 201 4. Selgitage, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standarditud astmiku, kindlasummaliste maksete

ja ühtsete määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes rahastamiskõlblikke kulusid. .... 205

5. Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja

kontrollimise kohta. ....................................................................................................................... 206

2. liide ........................................................................................................................................................ 207 A. Peamiste elementide kokkuvõte ........................................................................................................ 207

B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa .................................................................................................... 208 3. liide. Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava ................................................... 209 4. liide ........................................................................................................................................................ 210

EMKVFi tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks ................................................................... 210 DOKUMENDID ........................................................................................................................................ 211

ET 6 ET

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid i–viii ja x ning

punkt b

Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste

eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.

Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu

strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.

PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab

ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka

visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas

tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel

huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.

Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja

sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava

eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide

toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite

kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel

põhinevad rahastamismeetodid.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere

ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline

mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,

kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev

Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata

elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab

meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks

peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.

Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava

läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise mitmekesisuse

strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse kalavarude

olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist rakenduskava

raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed merekaitsealade

võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve vahenditest.

Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,

mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus

olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks

võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%

majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade taastamist

ning nende kvaliteedi säilitamist.

ET 7 ET

Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust.

Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide kaaspüügi

vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid

püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need

meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).

Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele

vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud

peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks

Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused

kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju

keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).

Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.

Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende

kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu

pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on

suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.

Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2

emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.

Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et

võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,

arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine

eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane

andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada

kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru

majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia

raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks

panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.

Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse

tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,

multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise

panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust

taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere

strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.

Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese

toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist

ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete

rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud

kestliku toidutootmise tagamisse.

2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv

Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel

koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.

Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude

suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii

kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning

rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid ja

ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest

tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 8100 tonnini arendades

merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat

ET 8 ET

tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem

rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse

ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja

keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.

Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.

Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala

väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.

Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.

Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele

välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb

liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa

vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades

uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.

Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi ka

ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega vähendamaks

külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise võimekuse

suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse põhimõtteid.

Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks investeeringud

immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused, teadus- ja

arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on siiani

investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese toorme

ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist.

Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse ökosüsteemide

elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse laiemalt

keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh

energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele

kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja

välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas

ELi kliimaeesmärkidega.

Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on

vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate tootjaorganisatsioonide

peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem

logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele

turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse

strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid

ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja

konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja

keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.

Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike

tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti

alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal

täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,

mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule

kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku

hõlbustamine.

Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema valmis

ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist, mistõttu

ET 9 ET

kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha meetmeid

ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks hüvitamiseks.

3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng

Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade

arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad

rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF

vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade

toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].

Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö

ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva

võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile

rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte

ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.

Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste

elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega

kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just

3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia kalanduspoliitika

sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et püügitegevusest sõltuvad

kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab.

Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja

investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on vajalik

soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades

rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,

merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.

Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine, konkurentsivõime

kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades bioloogilise ressursi

väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja vähendades ökoloogilist

jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist otse tarbijani on ka Talust

taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada toiduga kindlustatust ja

kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.

Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab

otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda

ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe

kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste

ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.

Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate

majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada

kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad

kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise

kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.

Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi

parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada

ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.

Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele.

Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille

eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh

plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on

üks võimalikest tegevustest tulevikus.

ET 10 ET

Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu

soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti

kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad

eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi

arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere

maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade

analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike

elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad

kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike

võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].

Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –

tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide

täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse

terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad

maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.

4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire

Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti

eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste

väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja

arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri

sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite

kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam

panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja innovatsiooni

ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostöösse. Järjest

suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja vesiviljeluse sektorite järjest

suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab süsteemset lahendust, selleks et

kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi,

kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas

on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste

planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt

Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi

„Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega toetatakse vajalikke jõupingutusi

teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline missioon „Meie ookeanide ja

veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne, säästlik ja produktiivne

sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute programmi ja

teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust ligikaudu 14 %. Nende meetmete

raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada mereprügi,

liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele panustatavad

nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames suurendatakse

ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.

Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani

ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule

strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.

Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab

muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)

kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,

lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid

ET 11 ET

rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja

mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval

programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste

ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi

teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,

kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda.

Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja

vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku

toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui

ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik uuringute

programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja uuenduslikke

lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed

peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise

valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.

Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise

kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.

Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja

ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate

praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast

liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi

"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja

oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki

kogu tarneahela ulatuses.

Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste teadmistega

seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret ja

rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna

seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi

valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika

ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline

planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise

protsessi kaasaaitamiseks.

Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi. Mõningad

ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes

tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks

kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek

ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,

mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega

investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.

Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete

muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja

sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks

vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina

rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning

inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad

ET 12 ET

saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute

tegemiseks.

Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal

kus asjakohane.

[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud

kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE

2019

[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206

[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus

ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240

[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja

-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline

Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum

ET 13 ET

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

2. Rohelisem Euroopa 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste

ressursside taastamine ja säilitamine

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–

2027 esimese prioriteedi eesmärgiks on kestliku kalapüügi

ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise

edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja

SWOT analüüsist, rakendatakse I prioriteedi puhul

erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.

Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku

ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

MAJANDUS

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada

kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest tingitud peamised

muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme

tõusus ja ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad

tuuled). Pikaajaline kliima muutumine mõjutab Eestile

iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate

jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja

jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid

betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende

rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid

Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel

tuleb panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse.

Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata tähelepanu

kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikuolude ajal paljude erinevate

asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja töötingimustega,

kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega,

laeval oleva saagiga ja püüniste asetusega ning ohutu

sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud

ilmastikuoludest lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja

ET 14 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada

alternatiivenergiat.

KESKKOND

Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada

keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist.

Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja

kasutusel olevad seadmed ning tehnoloogiad on

vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja meeskonna

töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad

ka kalapüügisektori poolt kasutuses olevad traalisadamad,

kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega

ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate

ja ressursitõhusate seadmete kasutusele võtmisele.

Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine

aitab vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju

meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab ettevõtlusest

saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad

vähem ressursse (kütus, elekter) ja jätavad väiksema CO2

jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju

leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on

küll vähenenud, kuid rannikumere jääkate on piisav, et

traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti

kliimatingimustes on võimalik tegeleda kalapüügiga talvel

üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui

siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all.

Vähemal või suuremal määral tegeleb jääaluse kalapüügiga

43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid,

mis annavad kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja

latikas ning nendest liikidest püütakse talvel keskmiselt

14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine

suurendab Eesti ranna ja sisevete kalurite

konkurentsivõimet ja pikendab perioodi, mil on võimalik

tegeleda kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu.

Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne

ET 15 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused

on omavahel lõimitud.

Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele

võtmine vähendab kaaspüüki ja säästab püügivahendeid.

Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja

juurdekasvu. Uuringu „Püügivahendite parendamise

võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse

selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi vähendamist väga

oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja

vältimaks muud ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-

ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida

mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate

püügivahendite kasutusele võtmine vähendab ka kaluritele

tekitatud kahju.

Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete

näol on tegemist globaalse keskkonnaprobleemiga, millest

on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%

merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal

toimuva tegevuse käigus, mille kannavad merre jõed,

hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest,

laevandusest, kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene

probleem, merre sattunud prügil puudub omanik, mis

muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral

sõltuvaks heast koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori

eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse

sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse

kalapüügi käigus kaldale, tekitab käitlemisel lisakulusid,

millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja

sadamates ning kalalaevadel puuduvad käitlemiseks

vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on

kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus

kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks ja panustada

merekeskkonna seisundi parendamisse.

ET 16 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris.

Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-elusressursside

jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline

mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

meetmele rakendamisel peab lähtuma usaldusväärsetest

teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja

parimate looduspõhiste lahenduste väljatöötamiseks on

tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja

teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on

võimalik läbi teadmuspõhise lähenemise, kus mõistetakse

teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde

tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida

kalapüügisektoris esinevatele kitsaskohtadele lahendusi,

mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele

ja uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike

tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori ülesele

innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk

konkreetsele ettevõtjale loodud) innovatsiooni

kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et

teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja

ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel

ka rahvusvahelisi teadmisi.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku

ärimudel on keskkonnasäästlik ehk ettevõtteid arendatakse

mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest

saadavat tulu ning samas parendatakse keskkonda ja

mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et

tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on

süsteemsuse ja katsetamiste ning koostöö järele eri

sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada

kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja

ET 17 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega,

võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega

katseprojektide elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab

tõsta kalandussektoris töötavate inimeste

majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus

kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja ressursitõhus

teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste

rakendamine.

Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030 visioon on „Eesti toit

on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea

mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka

välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele

piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate

teenuste eest [4]. Praeguste uuringute kohaselt on

kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk

kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid

otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö, mis eeldab

kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist.

Positiivset mainet aitab kujundada kalanduse tutvustamine

laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate

avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid,

laadad) läbiviimise kaudu.

Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2

heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või

moderniseerimise kaudu

KESKKOND

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja

ressursitõhusate seadmete kasutamist. Kalalaevastiku

majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks

olulisemaks võib lugeda püügile kuluvat aega ja energiat.

Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid fossiilkütust,

mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-

ET 18 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

lämmastikoksiidi ja metaani ehk kasvuhoonegaase

tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on

taastumatu energiavaruga, on järgmistel kümnenditel

oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning

hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda

vähem CO2-heidet tekitava majanduse suunas. Eesti

kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on

investeeringud mootorite vahetamisse suured.

Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide

täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha

teadmistel põhinevaid otsuseid

KESKKOND

Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on

tervisliku toitumise oluline osa, samas ei ole kalavarud

piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning

looduslikku taastootmisvõimet. Kalavarude säästva

kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased

majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja

seire. Kogutud andmete ja seire põhjal antud

teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude

seisukorda arvestavad püügivõimalused ning vajadusel

rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid.

Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude

seisundi hindamisel ja haldamissoovituste järgimisel on

võimalik tagada kalavarude hea seisund.

Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik

kalanduspoliitika eeldab lisaks majandamiskavadele ja

kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat

riiklikku järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete

ET 19 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

täitmise üle ja reeglite jõustamist. Ebaseadusliku kalapüügi

vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve

tehnoloogilisi seadmeid ja arendada ning tõhustada

riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi

süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste

infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise

andmevahetuse parendamise abil saab vähendada

ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormust,

parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada järelevalve jaoks

vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab

tõhustada ka inspektorite koolitamine ja rahvusvaheline

koostöö.

Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine.

Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja liikide

mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja

rändeteede taastamine ja loomine. Heas seisus koelmualad

ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele,

kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume

sulamisest tekkivat suurvett, et pääseda peajõega

ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele.

Juba praegu mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete

talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning ulatust.

Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks

vajalikud uuringud omavad olulist tähendust bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise

seisukohast.

Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude

hea seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on

olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise

mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua

ET 20 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

terve ökosüsteemi muutumise, kalavarude mõistes

loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite

suhtes suurema vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea

keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis

aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada

hetkeseisundit ja pakkuda probleemide korral lahendusi.

[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“,

11.09.2014

[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia

aastani 2030

[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe

[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“, Maaeluministeerium

2. Rohelisem Euroopa 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise

edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on

säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti

vesiviljelustoodete tootmise, kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast

ning SWOT analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul

erieesmärke 1 ja 2.

Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine,

eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime

tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas

perspektiivis keskkonnasäästlikud.

MAJANDUS

Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv

vesiviljeluses. Vesiviljelussektori toodangumaht on väike,

ET 21 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning

turul domineerib importtoodang. Madala tootmismahu

tõttu ei kata ka sektori müügitulu kogukulusid. Arvestades

kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori

tegevuste soodustamine juurdepääsu piisavale,

täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes selle

taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.

Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse suurendamisele

aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade

ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku

sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi

lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja

tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti keskkonna- ja

kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega

vesiviljelustoodete toodangumahtude suurenemine loob

eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud,

mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat

vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega

oleks võimalik jätkata.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses.

Konkurentsivõime tõstmine nõuab panustamist toodangu

kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele.

Olulisemaks muutub alternatiivsete energiakandjate

kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste täielik

kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide

toodangumahu suurenemine, uute liikide kasvatamine ning

digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab

tekkinud kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on

seotud täiendavate investeeringutega keskkonnahoidlikesse

seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja

töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav

tootmine tagab stabiilse turu ja isevarustatuse.

Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi

lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi

ET 22 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale lähemale.

Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese

tarneahela kaudu pakkuda kohalikku ja värsket kala ning

eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis

arvestavad tarbija vajadustega.

Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile

ligipääsu finantsvahenditele. Kasvanduse ehitamisest

toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning

kasvatusprotsess nõuab mahukaid käibevahendeid.

Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja

mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks.

Probleemid ja turutõrked seoses krediidiasutustest laenude

kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna.

Näiteks on vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti

väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate

investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju

keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat

kasutamist [2]. Oluline on pöörata tähelepanu

finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks

vajaminevatele finantsvahenditele ligipääs

rahastamisvahendite kaudu.

KESKKOND

Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete

tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast liigist on suureks

väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja

maismaavesiviljeluse arendamine selliselt, et

keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori

jätkusuutlikkus. Vesiviljelus on juba praegu üks

efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab

panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab

väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni muu viis loomse

valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja

tööstusega on saaste väga väikesega osaga veekogude

ET 23 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on kalakasvatuse

põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus

0,24% kogu Eesti koormusest [3]. Toodangumahu

suurenemisel on vajalikud investeeringud

keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle

kontekstis on Euroopas tõusutrendis merekeskkonnast

toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks

vähendada punktreostust. Keskkonnaprobleemid on

takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on kannatanud

kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada

vesiviljeluse sotsiaalset aktsepteeritavust, mis nõuab ka

meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks

[4].

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses.

Teadus- ja arendustegevusel oluline roll kogu sektori

suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada

vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust

majandamisest. Uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike

kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu

soodustamine sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt

aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale.

Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate

ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele.

Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike

uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.

Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada

innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse, võimaldades

kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi

turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja

pöörata tähelepanu kasvatamisele ning bioloogilise ressursi

täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute

vesiviljelusliikide viljelemine ning sellega seotud

arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste

ET 24 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete

toomisesse, millega tagatakse piisav toodangumaht ja

kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav

haridussüsteem.

Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori

vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks [5].

Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi

pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas

ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on ettevõtjatele

kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes

valdkondlikes küsimustes ning rakendusteaduste paremas

ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks,

tuleb luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks

suletud toitainete ringluseks või merevetikate- ja karpide

kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale

vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt

vetikate ja ka karpide kasvatamine või Läänemerest püütud

kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes

[6], võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest

punktreostusena tekkivate toitainete koormust keskkonnale

ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab

saavutada puhta ja ringluspõhise majandusmudeli,

põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel,

elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja

mürgivaba keskkonna loomisel kõigile kodanikele [7].

Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid

arendada jätkusuutlikku vesiviljelust, mille kaudu

edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga

teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse

tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest

arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.

SOTSIAAL-MAJANDUS

ET 25 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris

on oluline tagada võimalused ettevõtjate ja teadlaste

vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike

uuringuid ja katseprojektides osalemist.

Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut

takistav ennetustöö ja teadmussiire vähendab

antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite

kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv

võimaldab toodangumahu kasvades paremat ligipääsu

välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul.

Tagamaks ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on

läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse

taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut

teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis

olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest

ettevõtjatele kasu võiks olla. Oluline on omandada

tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini

mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate

inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet,

mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja

ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning

hoogustub teadmiste rakendamine.

Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende

toodete töötlemise edendamine

MAJANDUS

Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu

ja toidukultuuri iseloomustab põhjamaadele omane

värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus,

mitmekesisus, samuti toiduohutuse, loomatervise ja

loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning

valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala

lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega

ET 26 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib

vajadus sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda

maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest kõrgemat

hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega

kontaktreiside või eriala messide kaudu. Väljakutseks on

ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni,

nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse

osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta uuemaid ja

keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate

ressursside tõhusam kasutamine aitab vähendada toidukao

ja toidujäätmete teket.

Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja

turustamise valdkonnas vähendab välisturgude laiendamine

sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt

motiveeritud kaubanduspiirangute negatiivseid

majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele

tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille

tagab infovahetus partnerriikide ja ettevõtjate vahel.

Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi

ja jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu

on vajalik laia välisturgude säilitamiseks ning

eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise

soodustamine. Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused,

mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete

kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued

tehnoloogiad annavad paremad võimalused

tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija

muutuvatele eelistustele. Tootearendus on tihti kalliks ja

vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva

tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja

tooraine väärindamise soodustamine, mis tagaks stabiilse

tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge

lisandväärtusega toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku

ET 27 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema

lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega

ostjateni jõudmine tagab parema väljamüügihinna.

Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi

lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja

töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste kaudu

lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-

kaubandus, mistõttu nõuab see suuremat tähelepanu

konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on

ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni

seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava

ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta

uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja kasutada

olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on

oluline võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks

tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele väärindamisele

tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide

kasutuselevõtt. See aitab leevendada tooraine puudust

töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu.

Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada

tooteid, mida pakkuda toorainena teistele

majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.

Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile

ligipääsu finantsvahenditele. Krediidiandjad ei tunne

valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta

nendega ning see on aastatega süvenenud. Turutõrked on

tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjate

investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt

püügihooaegadest peavad tööstused ostma hooajaliselt

suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida

krediidiandjad üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude

lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel

investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs

sobivatele finantsteenustele on Euroopa Liidu riikides küll

ET 28 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna

piiratuks eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate

investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju

keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat

kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine.

Toodete kvaliteedi tõstmisele ja stabiilse toodetega

varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse

soodustamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate

turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid

saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama

tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad,

mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke

meetmeid. Tuleb tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed

tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega jätkusuutlikult,

parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet

ning püüaksid suurendada oma sissetulekut. See võimaldab

ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada turujõudu

ning tõsta kasumit.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine.

Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid

rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile

reageerima. Töötlejad peavad arvestama, kuidas tarbijad

tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam

eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja

jahutatud filee, tervislikud innovaatilised valmistooted,

jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga.

Üles kerkivad väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja tarbimise

suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse

tooraine kättesaadavuse ning erinevate valmistamisviiside

osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete

pakkuja kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka

ET 29 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul toodangu lühem

tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle.

Kavas on jätkata teavitustegevusega, et tarbijad saaksid

teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimisel.

Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt

suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide

lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll

tootearendusel, kus arvestatakse tarbijate soovide ja

vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise

suurendamine loob paremad võimalused nii kohalikule kui

ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning seetõttu

tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad

regiooniti erinevaid tooteid ning kaubanduses tuleb tarbija

köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka

uusi maitseelamusi.

Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline

oli sellega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik mõju.

Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida

lihtsustavad kestlikkuse ja kvaliteedi sertifikaadid ja

märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.

Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste

korral. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise,

töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada

negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et

tuua leevendust turustamisraskustesse sattunud

ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada

saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises.

Innovatsiooni kaudu saab suurendada töötlemissektoris

teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest.

Ettevõtte ja sektori ülese innovatsiooni ning teadus-

ET 30 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata

tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele.

Üha enam vajatakse sisendit kuidas maksimaalsel hulgal

toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute

toodete ja tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks.

Ühtlasi annab see lisavõimalused väiketöötlejatel, kus

kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele

võtmisel saab püügivälisel ajal töödelda ning arendada

välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad

vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik

koheselt tootmisprotsessis rakendama hakata. Olulisemaks

on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa

tehnoloogilise ja digitaalse arenguga ning tarbijate

kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas.

Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori

vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks [10].

Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav

teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt.

Kuna välismaine teadmussiire on ettevõtjatele kallis, jääb

sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades

ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises.

Innovatsiooni edendamiseks peab panustama

töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste

vahelisele koostööle. Teadus- ja arendustegevust kaasates

leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises

lahendusi andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline,

keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline praegustel ja

uutel turgudel.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on

oluline luua võimalused ettevõtjate ja teadlaste vahelisele

koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja

katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris

kvalifitseeritud töötajate olemasolu on näiteks

ET 31 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua

sektorisse kvalifitseeritud, heade taustateadmistega ning

kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste

uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam,

kuidas need uuendused organisatsioonile kasulikud võiksid

olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi

paremini ümber mõtestada. Oskuste suurendamine aitab

tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu majandusvaldkonna

konkurentsivõimet.

[1] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava

rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020.

[2] fi-compass study on the use of EMFF financial

instruments, Final report June 2021.

[3] Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika

väljatöötamine. Aqua Consult Baltic OÜ, 2012

[4] Commission Staff working document SWD(2020)206

[5] Commission Staff working document SWD(2020)206

[6] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja

fosforikoormust kompenseerivate meetmete

väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019.

[7] ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste

suunas“ COM/2021/400 final

[8] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava

rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool, 2020.

[9] fi-compass study on the use of EMFF financial

instruments, Final report June 2021.

[10] Commission Staff working document SWD(2020)206

ET 32 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

5. Kodanikele lähemal olev Euroopa 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine

rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine

Erieesmärk – Aidata kaasa säästva sinise majanduse

võimaldamisele ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades

ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade

kestliku arengu soodustamisele

MAJANDUS

Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja

investeeringusuutlikkust. Eesti ranna ja sisevete kalandus

on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu

kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite

püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid seisavad igal kevadel

valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu

palgatööst mõnel muul alal. Uute tegevusalade

kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada

endale välja lisategevusalad, millega on võimalik endale

tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu või ei ole

kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri

tegevusalade mitmekesistamine integreerib

kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega

ning võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi

looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust,

jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on

suunatud harrastuskalapüüdjatele. Majandustegevuse

mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel

kalandussektorisse, sest täiendavate tegevuste

väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub

tihtipeale hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab

investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja sisevete

kaluritel paremini kasutusele võtta vähese

kasvuhoonegaaside heitega ja alternatiivenergia allikaid

ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate

riskidega

Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu

konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist

ET 33 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

majandustegevust. Praegusel hetkel on kala

väiketöötlemine kalurite hulgas vähe juurdunud, enamjaolt

müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse

kokkuostajale, töötlejale või kala tarbijale. Ranna ja

sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine

võimaldab kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu

ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat püük –

hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on

kõigis kalanduspiirkondades täheldatud kala väärindamise

kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i

projektitoetused, mille sisuks on kala ja

kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala turustamiseks

vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms

soetamine. Variatiivsus on väga suur, kuid trend on ühene -

kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on

arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja

teostavad kala kokkuostu ka teistelt kaluritelt. Kala

väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda,

sõltuvalt kalaliigist ja väärindamise viisist. Kala

väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning

on vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest.

Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka sellest valmistaud

toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate

tekkeks ning soodustab väikeste kuid kvaliteetsete

kalakoguste otseturustamist otse tarbijale.

Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt

lühikese aja jooksul, seega on rannakalurite võimalused

oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas

turustada juhtudel kus klient eeldab aastaringset

varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga aktiivne

ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on

ühistulise majandustegevuse arendamine, kalurid saaksid

püüda kala, kuid toodete valmistamiseks, turundamiseks,

transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel

alustel tegutsemine aitab kaluritel HORECA sektorile ja

ET 34 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda

kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma

konkurentsivõimet import kalatoodete vastu.

Suurendada väikeste kalasadamate majandamise

kasumlikust. Kohaliku tähtsusega väikesadamate

arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob

juurde lisateenused mis võimaldavad sadama omanikel

katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate

olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja

mereturismi hoogsamaks arenguks ning muude

sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate

arendamine on oluline ka kohaliku rannaelu identiteedi

säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti

kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja

kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid sündmusi.

Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka

kliimamuutustest (ekstreemsed tormid, veetaseme tõus,

üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on

näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult

kalanduslikku eesmärki vaid aitab kaasa ka teiste

majandusharude arengule piirkonnas.

Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades. Eesti ranna

ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import

kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu

ühetaolisus, peamiselt keskendutakse kala fileerimisele,

suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele.

Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja

seni vähest kasutust leidnud kalaliikide näiteks: särg, nurg,

koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete

sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate

huvi kohaliku kala ja sellest valmistatud toodete vastu.

Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid

vetikavarusid, koostöös teadlastega tuleb välja töötada

keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate

ET 35 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine

võimaldab kaluritel paremini kasutusele võtta piirkondade

sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi.

Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele

võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja leevendada

kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete

taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja

kasvuhoonegaaside heite vähendamine on horisontaalne

teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki

kalandus ja rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete

taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on kulukas

ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad

vahendid investeeringute tegemiseks. Ometigi mõjutab

kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima

soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid.

Suurenevad ekstreemsetetest tormidest tulenevad ohud

ning vee soojenemine võib merest viia

kalanduskogukondadele majanduslikult olulised kalaliigid.

Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad

kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna,

temperatuuri tõus põhjustab orgaanilise aine intensiivsemat

lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis

omakorda soodustab mürgiste vetikate vohamist vees.

Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega rannad,

rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev

keskkond ja vähenevad turismitulud. Lisaks on fossiilset

päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning

mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on

investeeringute toetamine süsinikneutraalsete

alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks

kahesuunaline. Ühelt poolt väheneb kasvuhoonegaaside

emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab

investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid,

parendada energiaga varustuskindlust ja suurendada

ET 36 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele.

Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad otseselt

kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut.

Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad

asuvad üldreeglina madalates rannikuvetes ning on

vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib

üksainus ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja

meresetteid ning sadam võib väga lühikese aja jooksul

muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb

ekstreemsete ilmastikuolude valguses üle vaadata laevade

ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate

investeeringute toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt

poolt investeeringud turvalisemasse sadamataristusse

vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske,

teisalt investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia

tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine vähendab

kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku

sadamahaldajate kulusid.

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku

tähtsusega kudealad on halvas olukorras ning nende

taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse

tagamisel ja kalavarude looduslikul taastootmisel olulise

tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste liikide

nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste

parandamisele . Kohalike arengu strateegiate rakendamisel

taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt

väiksese investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi

nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse tagamisele.

Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu

lahte aitab kaasa koha varude paranemisele looduslikul

teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud

keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele

näeme vajadust tegeleda keskkonnaküsimustega laiemalt.

ET 37 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel

läheneda keskkonnaprobleemide lahendamisele

kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala

taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega.

Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab projektide

algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam

keskkonnahoiuga tegelevaid organisatsioone ja

huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi

viia erinevaid koolitusi ja infopäevasid, et paremini

tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi.

Parendada keskkonna seisundit ning luua elementaarne

prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest. Oluline

on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale,

lahendus tuleb leida kasutusest välja läinud ja

amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning

ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu

tuleb pöörata kalapüügil tekkivate mittebioloogiliste

jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud

püügivahendite vähendamisele meres ja siseveekogudes.

Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate võrgustik mis

on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Kalanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel

kümnendil on kõige enam ranna ja sisevete kalandust

mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis

tegutseb kaheksa kalanduspiirkonda mida haldavad

kohalikud tegevusrühmad, kõik tegevusrühmad tegutsevad

juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad

institutsioonid ühingute igapäevaseks juhtimiseks ja EL

programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi

tegevusrühmade tegevuse aluseks on kohalik

arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku

piirkonna eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade

strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi

ET 38 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides

kalandust kui tegevusharu piirkonna teiste tegevusaladega.

Kalanduse tegevusrühmade CLLD alt üles põhimõttel

rakendamise on ranna ja sisevete kalanduse arendamisel

otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel

tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel

CLLD põhimõttel toimivatel tegevusrühmadel on oluline

roll kalandusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel, et

arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega

keskkonnaprobleemidele. Kalanduse tegevusrühmad

saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud

keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele

ning sinimajanduse arendamisele ning keskkonnahoiule

suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu

Läänemere piirkonnas. Tegevusrühmade tegevus aitab tuua

ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid kalureid ning

laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise

infrastruktuuri arendamine ja kala tarbimise

propageerimine. Tegevusrühmad on ka olulised Eesti

rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad,

koostöös taotlejatega korraldatakse kalandust, merendust ja

rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi,

toetatakse kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide

säilitamist. Tegevusrühmad osalevad aktiivselt

kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad

oma piirkonna kalureid kavandavatest seaduse

muudatustest samuti esindavad tegevusrühmad oma

piirkondade kalureid kohalikul ja üleriigilisel tasandil.

Koostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna

kalandusettevõtjatele teiste piirkondade ja EL

liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid

kalandusfondi rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja

toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele kalapüügi,

meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi.

Kohalike strateegiate rakendamises teostavad tegevused

ET 39 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust

rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad

paremini kasutusele võtta kohalikku ressurssi ( pilliroog,

vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab

kaasa ranna ja sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule

ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste

tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja

sissetulekut kohapeal ning aitab otseselt kaasa väljarände

vähenemisele rannapiirkondadest.

Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. Eesti

ranna ja sisevete kalurkonna teadmised ettevõtluse

arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja

sisevete kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust

ja tootearendust ning finants ja digitaalvaldkonda.

Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele

võtta piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete

majandustegevust paremini kasutada investeeringutoetusi

ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma

saakide ja toodete turustamiseks. Teadmiste suurendamisel

on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel, kes

tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas

ning suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide

koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on

oluliseks teguriks sissetulekute suurendamisel.

ET 40 ET

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Tabel 1A. SWOT-analüüs ja vajadused

Prioriteet SWOT-analüüs

1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

Tugevused

1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus

ning oskusteave (erieesmärgid 1, 4 ja 6)

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide

toimimise uurimisega, selles leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi

hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise

mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku teavet Läänemere

keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade

ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus osalenud Eesti riikliku kalanduse

andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates.

Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise

Mereuuringute nõukogu (ICES) soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad

osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamise, metoodikate

väljatöötamise ja hinnangute andmisega.[1] Eesti mereinstituudi kasutada on kuus

välibaasi ja neli erinevat laborit.

Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude

seisundi ja bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude

ökoloogia, ökotoksikoloogia ja kliimamuutuste mõju uurimisega. Teadusasutus

hindab kalanduse riikliku andmekogumise programmi raames angerjavaru seisundit

sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst.[2] Maaülikool

koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri-

kui ka doktoriõppe tasemel. Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde

kuuluv PTA tegevusloaga vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse

õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus.

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud,

mitmeastmelist merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja

arendustegevust viljelev kompetentsikeskus Eestis. Teadusasutus osaleb kalanduse

riikliku andmekogumise programmi uute kontrollimeetodite väljatöötamisel. Eesti

Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja

simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja

ET 41 ET

ettevõtetele teenuste pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks

spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse, süsinikuneutraalsuse,

taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Meresüsteemide

instituudis tegeletakse alus- ja rakendusuuringutega Läänemere füüsikaliste ja

biogeokeemiliste protsesside tundmaõppimisel ja modelleerimisel lähtuvalt

atmosfääri, maismaa ja inimtegevuse mõjudest. Põhitemaatikaks on Läänemere vee-

ja ainevahetusprotsessid, pelagiaali ökosüsteemi struktuur ja seisundi muutused ning

rannikumere dünaamika ja optika muutuvates kliimatingimustes.

Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-,

arendustööd ja loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises

suunas. Teadustegevuse fookuses on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus-

ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine ning koostöö säästva arengu

põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja ühiskonnakorraldusse.

Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest

mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja

toiduteaduse keskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste

probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks olulised tegevusalad on bioprotsesside ja

kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge läbilaskevõimega keemiline,

füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete arendamine, toidu

kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia

vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi.

2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse

omanikule stabiilsuse (erieesmärk 1)

Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui

kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies

ulatuses jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel

aastal vastavaid püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõiguse

arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja

stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse pikaajaliste

investeeringuotsuste tegemisel.

Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise

kalapüügi registri andmetele oli 2017. aastal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23

ET 42 ET

ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. aastal oli

Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20, kaugpüügis 3, rannapüügis

1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. aastal oli

Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes

333.

3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses

tasakaalus olev kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3)

Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti

territooriumist 5% moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on

Eestis üle 7000, millest üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10.[3] Eesti vetes elutseb

hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad või

siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki. Kutselistele

kaluritele on majanduslikult olulised kalaliigid siseveekogudel eelkõige koha ja

ahven, mis annavad sisevete kaluritele peamise osa nende sissetulekust, sellele

järgneb latikas ning väikejärvedel ka angerjas. Rannikumeres tegutsevatele kaluritele

on majanduslikult oluliste kalaliikide jaotus piirkonniti erinev. Liivi lahes püüdvatele

kaluritele annavad peamise sissetuleku ahven, koha, meritint ja räim. Väinamere

piirkonnas ahven, haug, lest. Soome lahe piirkonnas seevastu lõhi, meriforell ja räim.

Jääalusel püügil on enim tulu pakkuvad liigid nii sisevete kui rannikumere püügil

ahven, koha, haug ja latikas. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO)

ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC) Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii

Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide käest oleme

saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020.

a moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett,

mida püütakse nii Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised

püütavad liigid on erinevad põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest.

Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kaugpüügi segmendis

seitse laeva. Viis laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva

ainult kala. Laevade keskmine pikkus on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat.

Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega püügivõimaluste jaotuses

muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on

viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7

laeva).

ET 43 ET

Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii

kalapüügiloa omanike arv, laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus

(Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014 toetuse abil välja 60 kalalaeva).

Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 26 aktiivset üle

12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku

püügivõimsus on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega.

Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja

kontsentratsiooni muutused olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade

arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022. aasta alguses 1896 laeva. Peamasina

koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu muutustega seoses

minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aasta alguse seisuga oli meresegmendis

kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. aasta alguse seisuga kokku 504. Eesti

rannapüügi eripäraks on see, et kalurid kasutavad püügiks erinevaid kodulähedaseid

püügipiirkondasid, ning püügiks kasutatavaid väiksemaid aluseid transporditakse

autoga maismaad mööda, kasutades selleks spetsiaalseid paadihaagiseid. Selline

püügikorraldus on kalurile majanduslikult kasulikum ning hoiab kokku püügile

kuluvat aega. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid,

mistõttu kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. Traditsiooniliselt

on jääalune püük levinud rohkem siseveekogudel, kus jääkate tekib varem ja püsib

kauem kui rannikumeres, üldreeglina saab siseveekogudel jääaluse püügiga tegeleda

2 kuud, külmemate ilmade korral 3 kuud. Rannikumeres tekib püsiv jääkate Eesti

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel jaanuaris ja püsib üldreeglina märtsi

alguseni. Jääalune püük on enam levinud Liivi lahes ja Väinameres tegutsevate

kalurite hulgas.

4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus

(erieesmärk 4)

Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames

toimuva tegevuse kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise

kalapüügikvootide haldamise (püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine

ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse eest vastutab Põllumajandus- ja

Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse, toidu jälgitavuse

ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja

ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse

ET 44 ET

importimise püügisertifikaatide kontrollimise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet.

Politsei- ja Piirivalveamet vastutab kolmandate riikide laevade tegevuse järelevalve

eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade

Eesti vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiamet vastutab laevaliikluse

seire ja laevade tehnilise järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli

eest veekogudel ja sadamates ning teostab järelevalvet selle üle, kas turustatav kala

on seaduslikult püütud. Keskkonnaametis töötab 41 kalapüügijärelevalvega tegelevat

inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik Eesti veealad, kus kala püütakse.

Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil 2014-2020

toetatud järelevalve tehnika ja varustuse soetamist. Soetatud on 13 väikelaeva, 10

elektroonilist võrgusilma suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist.

Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete

elektrooniline esitamine ehk elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS).

Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse püügipäeviku ja lossimisandmed

ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega.

[1] Kalanduse riiklik andmekogumise programm

[2] Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori andmete kogumise tööplaan 2022-2027.

Keskkonnaministeerium

[3] Eesti jõed. www.teadmiseks.ee

Nõrkused

1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1)

Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu

ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab

tunnistust ka vähene panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, mis on üks

madalamaid ELs, moodustades 2019 aastal 0,89 % ja 2020 aastal 1% SKPst [1].

Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt

kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja

digilahenduste osas.

2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1)

ET 45 ET

2020. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine

elanikkonna seas langenud. 2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja

negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea kolmandik küsitluses

osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal

koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja

negatiivselt 28% [2].

2020. aasta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end

kalandusvaldkonnaga siduda ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda. Kui

varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate proportsioonid olnud pea võrdsed, siis

nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus.

Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem

perspektiivikaks kui põllumajandust või maaettevõtlust.[2]

3. Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja

6)

Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid

suurusjaotusi kui soovitud. Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh

võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu kaubandusliku väärtuse minetanud

kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese silmasuurusega mõrdadega

püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest eriti

soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine [3].

Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse.

Traalpüügile ei avalda hülged erilist mõju. Rannakalanduses on aga hüljeste suure

arvukuse tõttu probleem olemas [4]. Imetajate sattumise korral püügivahendisse

kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi korrastamine ja

puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste

arvukuse loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul

mõrdades 110 hallhüljest ja 20 viigerhüljest.

2020. aasta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest, lubatud kvoodist kütiti kokku 20

isendit. 2021. aasta jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) [5]. Hüljeste poolt

tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist taotleda. Kalurile on püügivahendi

rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt koormav ja püünisesse

sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse taotlemisel

(2017. aastal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot).

ET 46 ET

4. Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk

1)

Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate

seisukord. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks

vajalikud sadamad on suures mahus erastatud. Kui muudes riikides tehakse vajalikud

investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis Eestis on need

kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste

riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse.

Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on

sadamate taristud ja seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused.

Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja

seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat tähelepanu pöörama, kuna

mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale.

5. Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2)

Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad

lahendused alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad

töötingimused ja ohutus. 2020. aasta lõpuks oli meresegmentides kalalaeva

keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku puhul 33 aastat,

rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks

vanuseks 28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 28

aastat. Praegu kasutuses olevad jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja

vahendid on vananenud ja ei taga vajalikku tööohutust püügi korraldamiseks.

6. Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4)

Perioodil 2019-2021 on registreeritud 1433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest

keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel

perioodil kalapüügivaldkond 38%. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite

avastamine, mille puhul rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi

tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud kutseliste kalurite poolt. Kalanduse

järelevalve statistika kohaselt on 2021. aastal on registreeritud 24 kalapüüginõuete

tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9.

7. Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku

taastootmist (erieesmärk 6)

ET 47 ET

Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja

inimtekkelised. Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuutustega, maakerke,

järvede ja vanajõgede loodusliku vananemisega, mille käigus kalade koelmud

kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised mõjutegurid on viimase

pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade

kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine.

Esmajoones on kannatanud just vooluveekogudes paiknevad siirde- ja

poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud vooluveekogude

tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide

õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib

negatiivse mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille

tulemusena on hävinud suur osa jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale

kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on

probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine [6].

8. Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu

(erieesmärk 6)

Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on

hüljatud püügivahendid ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud

püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev, peamiselt

vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale püügivahendi

kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi

kalaliike (hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%) [7]. Lisaks tekib

püügisektoris mittebioloogilisi jäätmeid (näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid,

konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020

aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi, mis on

rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast.

Võrreldes eelneva seireperioodiga 2017-2018, oli vastav osakaal 66% [8]. Soome ja

Liivi lahe randades on seisund halb ning Läänemere avaosa poole jäävates randades

kesine. HELCOMi hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta

randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randades aga

koguni 280 eset 100 meetri kohta [9].

[1] Statistikaamet

ET 48 ET

[2] „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa merendus- ja

kalandusfondist“. Turu-uuringute AS, Maaeluministeerium, 2021

[3] ”Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate

püügimeetodite mõju hinnang”. Mereinstituut, 2020

[4] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja

hülgepeletite kasutusele võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013

[5] Hülge küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastaks. Keskkonnaameti

16.04.2021 korraldus nr 1-3/21/172

[6] „Koha kunstkoelmute paigutamine Pärnu lahte, koelmute kontroll ja hooldus

2015.a“. Eesti Mereinstituut, 2015

[7] „Mahajäetud püügivahendite kaardistamine ja otsingumeetodid“. WWF Poland

Foundation, 2019

[8] „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020“. Hoia Eesti Merd MTÜ,

2021

[9] „Rannaprügi väheneb Eestis visalt“. Ajakiri „Keskkonnatehnika“, 17.juuli 2019

Võimalused

1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1)

Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside

kesksemaks on trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid

tegevusi ning teemasid. Uuringu andmetel on enamus elanikest teadvustanud

inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest tulenevat ökoloogilise kriisi

ohtu [1]. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel, et

inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke

keskkonnasäästlikult elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning

teiste liikide ellujäämine, mida saab edendada hästi sihistatud teavitustöö,

koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu.

2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2)

Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik

kalalaevade teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid

ET 49 ET

seadmeid või alternatiivenergia abil töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad

kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamisele ning samas säilitavad

või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja automatiseerimine ning

valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja

vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Jääalune kalapüügil on välja

arendatud arvukalt erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille kompleksne

kasutuselevõtmine parandab oluliselt ranna- ja sisevete kalurite konkurentsivõimet,

näiteks veealused juhitavad robotid, mis lihtsustavad püügivahendite asetamist

püügile ning generaatoritega käitatavad elektrilised vintsisüsteemid, mis lihtsustavad

püüniste eemaldamist püügilt. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega

töötajad ja kaasaegne tehnoloogia töötingimusi ja ohutust.

3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4)

Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis

(näiteks järelevalve kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed)

võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks ning võimaldab erinevate

andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud kaameraga varustatud

mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha

vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga

tegelevad isikud) vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese

ajaga saada ülevaate suuremast veealast ja ka nendes merepiirkondades, kuhu

ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine rannikumeri).

Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire.

4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6)

Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja

bioloogilise mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622

km2, millest majandusvöönd moodustab ligikaudu 11 420 km2. Läänemere näol on

tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib elukeskkonnaks ka mageveekaladele.

Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju siirde- ja

poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid

ning kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt

läbiräägitud ja argumenteeritud reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi

varude kaitseks

ET 50 ET

[1] „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“. Turu-uuringute AS,

Keskkonnaministeerium, 2020

Ohud

1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1)

Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. aastal võrreldes

2020. aastaga olnud 4,7% [1], mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite

kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga seonduvates tegevustes on energiakulu

(sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade puhul, remondi- ja

hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite

kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab

püügitegevuse kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike

tarbijate ostukäitumist. 2019. aastal tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate

tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala maksumus (esimesel positsioonil on

kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas hinna mõju väga

suureks, 37% märkis mõningat mõju [2].

2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda

ning kalavarude seisund halveneb (erieesmärk 1, 4 ja 6)

Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja

kliimamuutustest tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse

Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks maailmas, kus on majandustegevuse

intensiivsus aasta aastalt kasvanud. Intensiivse merekasutusega kaasneb laevaliiklus

ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti

mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre,

mille tulemusena toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud

kliimamuutused võivad põhiliselt mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu,

millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st majanduslikult olulisest

kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 15 heas

seisus ja 23 madalseisus (heas seisus on 39 % majanduslikult olulistest kalavarudest)

[3]. Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud

ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool

Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult

ET 51 ET

tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide arvukust ja varude

suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes.27 Meremudelite põhjal on tulevikus

Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1-2,8 °C kõrgem ning

suvel ja sügisel 1,0-2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes.

Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2-7

°C võrra [4]. Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ja

kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine. Suureneb ka

orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab

negatiivselt kohalikku elustikku [5].

3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja

kalapüügile (erieesmärk 6)

Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest

ning keskkonnateadlikkusest. Täna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued

merelised tegevused mõjutavad merekeskkonda. Näiteks merre rajatud tuuleparkide

pikaajaline mõju kalavarudele, merepõhjaelustikule ja ökosüsteemile tervikuna (sh

näiteks koostoimes merevesiviljelusega). Rannikumere tuulepargid rajatakse reeglina

suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise

produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena

paljudele loomarühmadele, sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus

taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks eesmärgiks taastuvenergia

vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks aastaks 2030

olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud

eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena

nähakse ette tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul

[6].

4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja

6)

Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga

lünklikud. Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud

ajavahemiku jooksul, et minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest

loomade rännetest jt liikumisest tekkida võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal

loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5 korda viimase 20.

ET 52 ET

aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%,

proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele

ning on kujunenud rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest

hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud sisuliselt igapäevasteks [7].

Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus pidevalt

kasvanud. Eestis on kormorani arvukust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. aastal

Võrtsjärvel. Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid

Võrtsjärvel seitse kuud (aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470

lindu. 2019. aastal alustas pesitsemist 32 paari ja 2020. aastal 53 paari [8].

Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati loendas

Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate

aastatega võrreldes kasvanud 33%) [9].

5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1)

25. septembril 2019. aastal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli

eriraport maailmamerest ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel

võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit [10]. Merevee tase

võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt tõusta kuni 60 cm.

Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu

võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja

üleujutused. Samuti viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse

kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see

on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga [11]. Jääalune

kalapüük toimub talvekuudel ja osaliselt ka varakevadel ning on seotud oluliste

ilmastikuriskidega. Talvised tormid ja jää raskesti ennustatav liikumine ohustab

kalurite püüniseid, samuti on varakevadisel püügiperioodil suurem risk

ilmastikuoludest tekkivate tööõnnetuste tekkimiseks. Läänemere eripäraks on

isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline mitmekesisus

(segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri võõrliikide

invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70

on jäänud Eestisse püsima) [12]. Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse

Läänemere kõige invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres

väga kiiresti levinud ning saavutanud suure asustustiheduse, omades mõju Eesti

rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele kalaliikidele, kellega

kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja

ET 53 ET

põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne),

kuid on võimeline toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari,

lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest)

toidubaasi ja elupaiku [13].

[1] Statistikaamet

[2] „Eesti elanike hinnangud säästva kalanduse kohta“. Eesti Konjunktuuriinstituut,

2019

[3] Keskkonnaministeeriumi 2020 aasta andmed

[4] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“.

Keskkonnaministeerium

[5] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“.

Keskkonnaagentuur, 27.09.2019

[6] „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere

kaladele“. Eesti Mereinstituut, 2020

[7] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise

ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013

[8] „Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele“. Eesti Maaülikool, 2021

[9] Artikkel „Kormoranide. levikule ei ole siiani piiri pandud“. Maaleht, 20.09.2017

[10] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“

Keskkonnaagentuur, 27.09.2019

[11] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“,

Keskkonnaministeerium

[12] “Võõrliigid Läänemeres“. Eesti Mereinstituut, 2013

[13] „Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava

väljatöötamise aluseks“. Eesti Mereinstituut 2015

Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud

elemente

MAJANDUS

ET 54 ET

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju

Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja kalapüügiettevõtjatel on

suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4). Arvestades

kliimamuutust ja sellest tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel

kohal traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele

kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2).

KESKKOND

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist

Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja suur

investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4) on muutnud kulud

ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja Eestis on

toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab

püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2) ja investeerimiskindluse.

Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab

leevendada negatiivseid mõjusid ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab

kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja maandab sisendite

kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske.

Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust

Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus

3) ning samas kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas

sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave

(tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab

püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate püügivahendite

kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Edendada mereprügi kogumist

ET 55 ET

Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (nõrkus

8). Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude

olukorda (oht 2). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi

kogumise ja käitlemise edendamine aitab parandada ökosüsteemi ja kalavarude

seisundit (võimalus 4).

Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks

Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning

oskusteave (tugevus 1). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad

ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine

kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine aitab kaasajastada

kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Kalanduse järelevalve tõhustamine

Keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüüginõuete rikkumistel

suur osakaal (nõrkus 6), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt

mõjutatud negatiivsetest keskkonna- ja kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil

olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus

(tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve

tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik

järelevalve ja reeglite jõustamine tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus

4).

Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine

Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku

taastootmist (nõrkus 7). Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna- ja

kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude seisund halveneb (oht 2). Eestil on

olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave

(tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus

kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi

ET 56 ET

Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku

taastootmist (nõrkus 7). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad

ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund halveneb (oht 2). Mereelustiku ja

bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele omab mõju kalatoiduliste kiskjate

populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele (oht

4). Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja

kalapüügile ei võimalda merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada

võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav

merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et uurida ja leida

meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda

pikemas perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4).

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris

Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori

vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja

ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning

tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute teadmiste, tehnoloogiate ja

meetodite kohandamine Eesti tingimustesse minimeerib negatiivset keskkonnamõju

ja aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu

kalavarude seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal

(võimalus 4) ja tagatakse püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris

Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning

oskusteave (tugevus 1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja

kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1). Tehnoloogiad on kiiresti arenevad

(võimalus 2).

ET 57 ET

Parandada kalanduse mainet

Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja

keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav

merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1).

2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete

töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

Tugevused

1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on

Eestis pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja

2)

Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori

peamine tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse

vajadusel ka vesiviljelusliikide asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega.

Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel küll arengufaasis, aga

mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud. Majanduslikult kõige olulisem osa on

intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks

liigiks vikerforell 711 tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti

vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140 tonnise aastatoodangu annab teiste

kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne [1]. Tagasihoidlike

müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni.

Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust[2].

Mõningad ettevõtjad tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning

suudavad osaliselt oma toodangut ka töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline

ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel määral kõikunud (2019.

aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades) [3]. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning

tänapäeval on tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 104, pakkudes toodangut nii

kohalikule kui välisturgudele [4]. Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest

püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti toorainega isevarustatuse taset, mis

on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on võimekus töödelda

majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda

importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemisüksustes on võimalus tooteid

väärindada ning olemas on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on

külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine.

Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11% kogu toiduainetööstuse

ET 58 ET

ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel,

mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge

kvaliteedi ja võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse

sihtturgudele.

2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne

(erieesmärk 2)

Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele

lisaks üks kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav

tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide

peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisel,

töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad läbirääkimise

tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tugevad ja toimivad

tootjaorganisatsioonid, eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda

mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea baasi liikumaks edasi tootearenduses

seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja arendusasutustega

ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid

2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast

ettevõttest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused

moodustavad Eesti püügivõimalustest ca 95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja

räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka rannapüüdjaid. Kilu- ja

räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm tänapäevase

tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm-

ja laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab

kontrolli ja stabiilsuse tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu

turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja räimepüügiga tegelevate

tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu

kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena

kõrgemalt väärindatud kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka

logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel

tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon.

Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema

kättesaadavuse nimel on avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on

tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni: 2020. aastal vesiviljeluse

ET 59 ET

tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal

kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid.

3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1)

Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi

on võimalik omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme

kutseõppe esmaõpe „Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud

ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe- ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada

teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse õppetool, mille juurde on

rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna

kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni

doktoriõppeni. Lisaks pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika

tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja teadlaste vahelisele koostööle, seda

nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise kaudu.

4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2)

Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti

kalatöösturitel on partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on

viimaste aastate jooksul eksporditud vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest

eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse, samas suurema

väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra

tõttu langes 2020. aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni

ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot.

[1] Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi 2022. a andmed. Statistikaamet

[2] Põllumajandus- ja Toiduamet

[3] Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala, tööga hõivatud isikute arv järgi 2021 a.

Statistikaamet

[4] Põllumajandus- ja Toiduamet

Nõrkused

ET 60 ET

1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1)

Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja

erinevate tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud

killustatuse ja pärssinud koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori

visioonist. Tegutsetakse läbi kahe liidu, kes annavad partneritele, ministeeriumidele

ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest [1]. Stabiilsema

logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti

loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole

sellega liitunud [2]. Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu

osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole piisavad konkureerimiseks importtoodanguga,

mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle 10 000 tonni aastas [3].

2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks

realiseerunud (erieesmärk 1)

Vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui

tegelik tootmine, mis viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei

suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet ja toodangu kvaliteet on kasvanduste

lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad toorainet. Väike

tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades

uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine

finantsseisund vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida

sünergias maismaavesiviljelusega on nõrgalt arenenud. Vesiviljelussektori kahjum

on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj. eurot, perioodil 2014-

2015 aga 2,5 milj. euro kandis [4]. Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse alla

maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast

liigist ning iga ettevõtte käekäigust.

3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja

2)

Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja

tootegruppide lõikes, mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest.

Kaalukas turuargument Euroopa turgude jaemüügisektoris on erinevad

tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud

ET 61 ET

kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute

toodete väljaarendamine võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste

olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi,

mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide kasvatamist, uute ideede

rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis eeldab

konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja

tarnekindlust. Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse

sisenemine ja seal püsimine suure konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse

fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks tarbijale laias

kaubavalikus.

4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2)

Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud.

Vesiviljelusesektori ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus

võrreldes linnadega on madalam. Krediidiandjate silmis on investeering

maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda hinnatakse riskantseks ja

mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte.

Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõrgeteks tagatiste

konservatiivne hindamine ja pikaajaliste investeerimislaenude puudumine.

Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste

investeerimislaenude puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate

ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu mittevõimaldamine. Krediidiasutused on

kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud laenutooted, samas

on probleem käibekapitali kättesaadavusega, kuna ei mõisteta püügihooaegadest

tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude

tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida.

Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute äriplaanide hindamiseks [5].

5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2)

Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on

rohkem kui 50 töötajaga [6]. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja

fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab väikeste üksuste suur arv.

Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi sesoonsuse tõttu ning

sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust.

ET 62 ET

6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on

puudulik (erieesmärk 1 ja 2)

Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas

eeldab teadus- ja arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad

ei suuda tagada täiendavate valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või

erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks võimalik vesiviljeluse kui ka

töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori

investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL-s, moodustades 1% SKPst [7].

7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas (erieesmärk 1 ja 2)

Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee

korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS). Samuti on suure energiavajadusega

kalapüügi- ja vesiviljelustoode töötlemine ja turustamine, kuna tuleb tagama toodete

katkematu külmaahel. Energiakulude kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on

üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine. Kõikide toodete

valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama

energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta

energiasäästlikumate uusehitiste standarditele. Seoses energiahindade tõusuga on

töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu

suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute tasuvusaeg on pikk.

8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2)

Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega

tooted. Peamiselt eksporditakse külmutatud kilu ja räime, mis moodustasid 2021.

aastal kalatoodete ekspordikogusest üle 60%. Kala eksporditakse sisuliselt

toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete koguväärtus madal.

Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha

vajalikke investeeringuid. Lisaks tavapärasele sortimendile võib kõrgema

lisandväärtusega toodetega turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid.

9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine

(erieesmärk 1 ja 2)

ET 63 ET

Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas [8], Euroopa Liidus on see

näitaja ca 25 kg inimese kohta aastas [9]. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse

ning seepärast on kalatööstus orienteeritud ekspordile [10]. Arvestades ELi tarbija

eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat kohalikku päritolu kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservide toodang

orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule.

10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2)

Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk

ekspordil. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele

ekspordipartneritele: Rootsi, Soome, Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi

ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina 13%. Suurema väärtusega

tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam

kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad kolmandates riikides toimuvad

sündmused. Näiteks 2014. aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld

või 2022. aasta Venemaa kallaletung Ukrainale.

11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2)

Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse

iseloomuga ja füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal

tõmbekeskustest. Sektor ei ole atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul

eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja

haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid leiavad

tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske,

spetsiifilise lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse

olulisemaks kvalifitseeritud töötajate nappust [11]. Traditsioonilistele töövõtetele

lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad oskusi ja senisest

laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust.

[1] Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja

ettepanekute väljatöötamine tegevuskava edasiarendamiseks. SakiConsult OÜ, 2017

[2] Põllumajandus- ja Toiduamet

[3]Eesti väliskaubandus 2018-2022. Statistikaamet

ET 64 ET

[4] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine.

Eesti Maaülikool, 2020

[5] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine.

Eesti Maaülikool, 2020

[6] Ettevõtete majandusnäitajad 2020. Statistikaamet

[7] Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2020.

Statistikaamet

[8] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

[9]The EU Fish Market. EUMOFA, 2020

[10] „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021

[11] „Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised“.Statistikaamet, 2020

Võimalused

1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1)

Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui

maaressursi mõttes. Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või

tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel vesiviljeluse arengu soodustamiseks

ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on võimalik arvestada

Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks

parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju

keskkonnaseisundile. Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on

kaardistatud mitmete uuringutega [1]. Eesti mereala planeeringu[2] raames on

vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa ümber. Ülejäänud

Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei

määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud

vesiviljeluse suuniste ja tingimuste kohaldamise kaudu.

2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL-s ja maailmas on kasvutrendis

(erieesmärk 1 ja 2)

Maailma[3], Euroopa Liidu[4] ja kohalikke[5] tarbimistrende analüüsides on

ettevõtjatel võimalik oma tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja

ET 65 ET

ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest välisturgudest ning sihtturu

tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja kalatoodete

tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades

kala eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal

söödi maailmas kala ja kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas [6]. EL-s

tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas,

Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et nõudlust rahuldada, olles

maailmas suuruselt teine kalatoodete importija.

3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2)

Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii

majanduslikke kui keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik

majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses on olulisel kohal mitmes kestlikku

toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline kokkulepe, Talust

taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta

planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia[7], mille rakendamises

osaleb ka Eesti. Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni

konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte

ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue

põlvkonna teadlikkus, kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem.

Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas on toode temani jõudnud ning millist

ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab taaskasutatava pakendi

kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete osas.

Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-

ostlemise trend mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on

suunamudijate mõjutustest kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine.

4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja

2)

Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike

vahemaa, minimaalne arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad

kohaliku toidu parema turustamise siseturul. Näiteks vesiviljelustoodangut

turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1% kogutoodangust.

ET 66 ET

5.Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine

(erieesmärk 1)

Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud

võimalusi sobivate tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud

vesiviljelustoodete osakaalu veeliste ressursside tootmisel. Suurem osa maailma

veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest ning see trend on kasvav

[8]. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea kõiki

kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab

vee korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema

keskkonnakoormusega. Vee retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee

soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja setete kogumine

võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi

vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel

nähakse perspektiivi kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel [9].

Selle vastu on kala kasvatamisega seotult huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres

vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud katsetama madala

toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres,

Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel

põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse

sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete

vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide piirkondlikest

eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna

seisundit parandada [10]. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja

kaasaegsete tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude

suurendamiseks. 2019. aasta suvel paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul,

kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga. Meres kalakasvatamine on

näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav hoonestuslubade

taotluste hulk.

6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2)

Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab

pakkuda kõrgema hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka

eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate tulusus. Tootearenduse vallas peab

ET 67 ET

lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida seni on toiduks

tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav

ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala

näiteks Mustamere äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide

kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja vähendab survet kohalikele

kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki jäätmete

kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine

väärindamine tõsta ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive

traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet kalandussektorist väljaspool

tegutsevatele valdkondadele.

7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks

(erieesmärk 1 ja 2)

Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja

ühiskonda. See võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja

vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on

arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul. Infotehnoloogia peamiseks

potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike elukvaliteedi

parandamine [11]. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas

kasutuselevõtt kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka

töötlemisetappides ja aidates seejuures paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on

muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised müügikanalid,

digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis

näiteks olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise

sisendkulud ning targad lahendused võetakse paremini kasutusse.

[1] Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike

infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. Eesti

Maaülikool 2015; Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti

merealal. Eesti Maaülikool, 2016

[2] Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse seletuskiri. Hendrikson&KO,

Rahandusministeerium, 2020

[3] Review of Fisheries. OECD, 2020

[4] The EU Fish Market. EUMOFA, 2020

ET 68 ET

[5] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

[6] The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO

[7] Euroopa Liidu Läänemere strateegia. Välisministeerium, 2022

[8]The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO

[9] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust

kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool 2019

[10] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust

kompenseerivate meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019

[11]digital-change-and-information-society. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Ohud

1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide

levik (erieesmärk 1)

Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade

tervise ja heaolu taset ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi

ELs ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi

territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega, millega rakendatakse

Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi [1]. Selle eesmärk

on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega

kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba

piirkonnana viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade

vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas. Riigis valitsev loomade

tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi

Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm

hõlmab kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on

eelpool nimetatud kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi

juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi esinemist diagnoositi viimati 2011.

aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021. aastal.

2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1)

Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud

stabiilsena. Samas omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste

ET 69 ET

toodangu madalale konkurentsivõimele. Turu ebastabiilsel varustamisel

vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis avaldavad mõju ka

töötlemisüksustele [2]. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi

olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste

suurenemisel tõrjuda välja EL-is kasvatatud vesiviljelustooted.

3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad

ettevõtlust (erieesmärk 1 ja 2)

Keskkonna- ja kliimamuutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka

Eesti vesiviljeluse ja kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust.

Soojemad suved ning pikemad vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid

probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused toimuvad vee kvaliteedis,

temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas veelistes

elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes

veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest

veekogudesse ja sealt omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed

kasvandused ei tule toime liiga kõrgete veetemperatuuridega ning looduslike

veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis omakorda avaldab

mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud

mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-

19 tingitud olukorra tõttu, mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet.

4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut

(erieesmärk 1)

Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade

ülepüük ja ohtlikud ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool

on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju veel kõigi alamvesikondade seisundis [3].

Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%; P 68%), järgnevas

heitveed ja metsamajandamine [4], mille intensiivistumine avaldab mõju

merevesiviljeluse edasisele arengule.

5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2)

ET 70 ET

Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas

tootmissisendite hinnast. Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest

tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja pärinevad. Kulud sõltuvad

kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest, kas

tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud

sumpadega või loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt

rolli kulude kujunemisel kasutatav sisseseade, automatiseerituse aste ning

kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee korduvkasutusega

vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades

kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal,

mis omakorda sõltub oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning

tööjõukulu [5]. Nagu vesiviljeluses on ka töötlemisüksuste toimimiseks vajalik

energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme hinnatõus ei soosi

tootmise intensiivistamist.

6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2)

Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate

poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi

tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on Läänemere kilu ja räim ning

peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka vürtsikala,

on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide

poliitilised ja majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid

tõrkeid toodangu turustamisel. Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud

traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge lisaks traditsioonilistele

partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas.

7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2)

Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii

Eesti kui ka eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes

2015. aastaga langes, siis samal ajal kulutused kalale ja kalatoodetele

leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete hinnad kerkinud

teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii

Eestis kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel

on tarbimises oluline osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg

ET 71 ET

elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate

liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on olnud aga võrdlemisi

kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra

krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha-

ja ahvenafilee Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas

Eestis kõrgel [6]. Eksportriikides asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete

tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade kallinemisel on tarbija

sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid.

[1] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620

[2] Nasdaq Salmon Index 2021

[3] State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic

Marine Envrionment Protection Commission – HELCOM, 2018

[4] Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 2019.

Keskkonnaministeerium

[5] Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku

mõju ja vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike

infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse uuring

Eestis Saaremaa näitel. Eesti Maaülikool, 2015

[6] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud

elemente

MAJANDUS

Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses

Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega

tegevusvaldkond (tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud

tootmisvõimsuste maht toodanguks realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja

tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale toodangule turustamisraskusi.

Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1),

ET 72 ET

keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine

(võimalus 5) ning tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste

rakendamiseks (võimalus 7), mille abil toodangut suurendada. See võimaldab

pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesiviljelustoodete nõudlusele EL-s ja

maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab

merevesiviljeluse arengut (oht 4).

Välisturgude geograafia laiendamine

Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus

üksikutest partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus

ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude

leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab maandada ohtusid, mis

tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest (oht 6) ning tarbijate

ostujõu langusest nendel välisturgudel (oht 7).

Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel

Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on

puudus kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa

väikese lisandväärtusega toodetel (nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2). Ühiskonna ootusele targa,

kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata seni vähe

kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia

kiire areng, mis pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus

7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid lõpptarbijale nii

kohalikul kui ka välisturgudel, mida võib mõjutada tarbijate ostujõu langus (oht 7).

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine

Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

tarbimine (nõrkus 9). Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel

koduturul (võimalus 4) ning reageerimine ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja

keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) loob eeldused tarbimise

suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest

tingituid riske (oht 6).

ET 73 ET

Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises

Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis

pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). Vähene

tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad

protsessid (nõrkus 7) tõstavad toodete omahinda. Tehnoloogia kiire areng pakub

võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7), võimaldab paremini

kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla

tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud

tagasilöökidega.

Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemissektori ligipääsu

finantsvahenditele

Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa

keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus

5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud tooret, sealhulgas väärindada võõrliike

(võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste rakendamiseks pakub

(võimalus 7).

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime

suurendamine

Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab

paremini reageerida turgude ebastabiilsusele ja äralangemisele (oht 6).

Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral

Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis

pikaajalise traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning

tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida

mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised sündmused (oht 3).

KESKKOND

ET 74 ET

Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel

Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud

(nõrkus 2) ning tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7).

Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1) ning

keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine

(võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja

keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik

merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas (oht 4) ning tulla toime

keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3).

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises

Vesiviljelussektoril on valdkonda toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii

tootmisel kui ka töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja

kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus 6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik

paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele

targa, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja

arendustegevusel on ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas

võõrliikide väärindamisel (võimalus 6) ning keskkonnasõbralike

kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5).

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises

Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puuduliku kaasaegse oskusteabe

(nõrkus 6) ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa

ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus

3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris võivad ohustada loomade haiguspuhangud ning

taudide levik (oht 1).

ET 75 ET

3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

Tugevused

1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala

Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas

meri on tähtsad nii elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana.

Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha pärast, oluline on ka emotsionaalne side

põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning vahetu kokkupuude

loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on

tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük

kalurikolhoosides, peale Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus

sektori varade erastamine. Peale varade erastamist oli rannakalandus väga tulus

tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige kesisema sissetulekuga

tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed investeeringud

rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt

import kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse

nii äri-, keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike

tootmistegurite muutusi hakkas oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika

rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused saada toetusi laevastiku ja

püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine ja

nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on

rannakalanduse olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on

tehtud väikestesse kalasadamatesse, kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse,

töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite soetamisse, kalurite tegevuste

mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja mitmekesistunud

kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa

omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690

kalapüügiloa omanikku ja ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit.

2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695 ning ranna ja sisevete püügil tegutses

2340 kalurit [1]. Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on rannakaluri

kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning

kuni aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust [2]. Viimastel aastatel

2018-2021 on väljastatud ca 100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse

omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus. Rannakalanduses on välja

kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. Seega

on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud

ET 76 ET

rannapüügi sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline

tegevusala.

2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud

majandlikult oluliste kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt.

Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob

kindluse tegemaks investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on

huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab erinevate kalaliikide iga-aastane

püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on

praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse

eraldi kokku Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järve püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja

rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot. Rannakalanduses püütavatest

peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük. Räimekvoot

rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida

püütakse Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest

väljaspool Väinamerd. Liivi lahes püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud

lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist. Liivi lahes rannapüügiks

eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90% ulatuses

täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse

nn olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud

püügimahu täituvus majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja

soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal

aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud püügiperioodi.

Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud

stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on

püügimahud samad, kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda.

3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus

kohalike strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas

Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-

dena alates 2008. a ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi.

Aastate jooksul on MTÜ-d välja arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide

igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749

ET 77 ET

[3] liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja FIE-d, kalurite

ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021.

a seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 [4] erinevat

projekti, selle arvuga on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis.

Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste strateegiate koostamisel, mis

arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga.

2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete

„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja

„Koostöötegevused“ vahehindamine [5] sedastab, et laia spektri osaliste kaasamine

strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad on toimivad

ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui

tegevusharu muude tegevusharudega.

4. Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus

Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt

koostööprojekte, mis keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate

sündmuste korraldamisele, ühistele õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide

parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti on osaletud ühiselt

erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel

tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide

kalanduse tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid

praktikaid EMKF meetmete rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade

ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on tegevusrühmad algatanud 2022 aasta

seisuga 131 koostööprojekti [6] mille raames viidi ellu 54 koostöötegevust

riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.

5. Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik

2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja

lossimiskohas, millest 414 on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75

lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF perioodil on rannapüügi sadamatesse

investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298 eurot. Kokku on

investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete

sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud

kohalike strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise

ET 78 ET

tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt on investeeritud kala lossimise ja säilitamise

võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on jäänud kalandusväliste

teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub

olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse

kõrvalt pakkuda ka muid sadamateenuseid.

[1] Põllumajandus ja Toiduamet

[2] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus

[3] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus

[4] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

[5] EMKF 2014-2020 rakenduskava meetmete „kogukonna juhitud kohaliku arengu

strateegia rakendamine“ ja „algatusrühma koostöötegevused“ vahehindamine. Tartu

Ülikool 2019

[6] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Nõrkused

1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad

Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel

vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna

piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. 2021. a andmete põhjal oli kalanduse-

ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu 1294 eurot, Eesti

keskmine brutokuupalk 1576 eurot [1]. Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja

kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis

raskendab toetuste kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha

kapitalimahukaid investeeringuid uute tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja

töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste mitmekesistamiseks. Vähene

investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel kasutusele

võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga

energiaallikaid ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu

Ülikooli läbiviidud EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia

rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus toetust mittetaotlenud

kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või ei

kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele [2].

ET 79 ET

2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega

Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise

toodanguga. Mitmed Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud

kala, samuti on tarbija harjunud odava lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on

mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust. Rannapüüdjad ei suuda pakkuda

tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid reeglina värskena

või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised,

peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud

kalaliigid (särg, koger, nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud.

3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised

sadamad on suures mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris.

Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks kasutatavad väikesadamad eraomanikele

ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite mittetulundusühingud.

Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui

tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid

sadamapidajal teenida täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate

haldajad ei suuda teha investeeringuid mis aitaksid maandada kliimamuutustest

tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad sadamad asuvad

reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut

oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele

taristule nagu kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud

sadama tehnilist taristut näiteks kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja

käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on olulist tähelepanu pööratud

kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad jms).

Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste

parendamisele. Kalurid saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja

paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused olmetingimuste pakkumiseks.

4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse

arendamiseks ei ole piisavad

ET 80 ET

Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist

korda väiksem Eesti keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on

ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega, ebapiisavad teadmised on tingitud ka

asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori keskmine vanus on üle 50

eluaasta [3]. Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase

hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks.

Sellest lähtub ka kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda

tingib kehvema toimetuleku ja investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega

ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL toetusvahendeid. Rannakalurite

teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina kasutatakse oma

toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja

väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja

müügitegevuse sidumine suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete

tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid. Sinimajanduse arendamiseks

puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust pakuvad

vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega

suhelda.

5. Ühistuline majandustegevus on vähene

Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid

püüavad oma saagid ja müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks

sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon. Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud

tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma saakide müümisel ja mingil

määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja turustamisel on

levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks

suuremate kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused

kõiguvad, see ei luba aastaringselt pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise

tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel määral ajaloolisest taustast

ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus

osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus.

6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise

projekte algatatakse vähe

ET 81 ET

38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel

ning Võrtsjärvel on heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on

eelkõige rannikumere ja siseveekogude kalavarud [4]. Rannikumere ja sisevete

kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet ning tõkked kalade

rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid.

Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete režiim ja

maakerge ning järvede ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade

koelmualad kattuvad setetega ning toimub soostumine. Viimase pooleteise sajandi

jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu maaparandus, jõgede

voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade

halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille

tulemusena hävinevad jõgede kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud.

Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudete ummistumine ja

kinnikasvamine [5]. Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks taastamiseks

on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha)

varude taastamise puhul efektiivne meede [6].

Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on

jäänud tahaplaanile, EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte

algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on projektide elluviimiseks vajalike

keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus ning

rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks.

7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud

Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja

kaotatud püügivahendid mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev.

Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud püügivahendid võivad

kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi

minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6%

kahe aasta jooksul peale kaotsi minemist.

Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid,

kalakastid, konteinerid jms, osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on

merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti rannikualadel kõige levinumat tüüpi,

moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi koguhulgast.

ET 82 ET

Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud

püüniseid ja muud kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina

antakse need jäätmed ära kui segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse

üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi negatiivsetest mõjudest

kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata.

[1] Statistikaamet

[2] EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“

vahehindamine. Tartu Ülikool, 2019

[3] Maaeluministeerium

[4] Keskkonnaministeerium

[5] Kalakoelmute seisund ning kalakoelmute melioreerimise lähteülesannete

koostamine.Tartu Ülikool, 2015

[6] Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil. Tartu Ülikool, 2015

Võimalused

1. Kalavarude olukord paraneb

Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit

ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele

mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head tingimused kalavarude

paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja

sisevetes 15 (39%) kalaliiki heas seisus.

Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude

mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim,

ahven, koha ja haug) kaitstakse erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud,

püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab, et kalavarud püsivad

stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist

ka pikemas perspektiivis.

2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi

arendamiseks

ET 83 ET

Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga

tegelemiseks ja muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära

kasutada ära kohalikku kalanduse ja merenduse traditsioone ja kohalikku

toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele tegevustele nagu

puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis

populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19

pandeemiga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad

siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele [1]. Harrastuskalapüük on tõusvas

trendis, 2018. aasta seisuga ca 170 000 harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende

arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism keskendub tegevustele mis jäävad

rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku rannapiirkonnaga.

Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt

kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust

millel reisis 57 530 inimest [2]. 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust,

millel reisis 20 458 inimest, seega külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste

osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on väikesadamate külastatavus

jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7 päeva

ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku

on külastatud 67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb

ette väikesadamate külastuste jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse

võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja edelapoolel rannikul on palju

sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili kaugusel

asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse

sidumine kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest

sihtkohtadest. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal

sinimajanduse arendamiseks, näiteks: pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate

kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis

võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, metsandust jms.

3. Tarbijate huvi kohaliku kala vastu on kasvav

Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 [3] aastal

läbi viidud uuringu alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95%

vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida soovitakse osta (93% vastanutest)

ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult pool pidas

hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid

ET 84 ET

suudavad pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele

omaseid kalaliike. Eesti Konjuktuuriinstituudi 2020 [4] aasta tarbijauuringus küsiti

tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala pakkumist kauplustes (lk 66).

Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu. Kauplustele

soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51%

ja mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46%

ja mõnevõrra oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra

oluliseks) püügipiirkonna või kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui

ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes saadaolev kala ja kalatooted

tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala osakaal on

väike, seega on potentsiaali turuosa suurendamiseks.

4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu

Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad

peaasjalikult kohalikud tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse

populariseerimine ja tutvustamine laiemale avalikkusele on muutnud oluliselt

süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades välja

kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus

tutvustatakse piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite.

Kokku on korraldatud 2014 – 2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist

sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt viiakse iga aastaselt läbi

avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega ning

tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames

avab oma uksed ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel

osales ca 5000 inimest, 2019 aastal toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca

25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate päev jäi seoses Covid-19 viiruse

levikuga ära. 2022. aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised 35 000

inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele,

kalanduspiirkondades on EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus- ja

merendusteemalist lastelaagrit, kus osales ca 300 last. Laagriperioodi pikkus on ca

10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos kaluriga

merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on

välja antud 9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4

kalandusteemalist filmi ja 5 kalandusteemalist püsiekspositsiooni [5]. Pingutused

kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on vilja kandnud ning rannikuturismi

ET 85 ET

populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele klientidele

lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda

erinevatel sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses

Covid-19 pandeemiaga madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed

näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta tasemele ning kiirem on taastumine just

rannaäärsetes piirkondades [6].

[1] Eesti elanike ööbimisega sise ja välisreisid 2021. Statistikaamet

[2] Eesti väikesadamate külastusandmed. Transpordiamet

[3] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjuktuuriinstituut, 2019

[4] Kala ja kalatoote tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut

[5] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

[6] Eesti elanike ööbimistega sise ja välisreisid 2011. Statistikaamet

Ohud

1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud

2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt

võib Läänemerel kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit.

Mereveetase võib tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60

sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide

sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide

põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid

ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal.

Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt

kasutatavate sadamate taristut. Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad

sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib

olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus üldisemalt [1].

Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused,

äärmuslikud ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee

sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada

kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate liikide

ET 86 ET

arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite põhjal

on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C

kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem

Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside

kohaselt 2–7 °C võrra [2]. Soojenemisega suureneb soojalembeste võõrliikide hulk

Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis

väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja

hapniku vähenemine rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning

mürgiste vetikate laiemat levikut. Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab

ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb vajadus kala säilitamise

seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile.

2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb

Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja

konkurentsivõimele. Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid

tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele. 2019 aastal toodi Eestisse värsket

lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat tonni forelli),

seda on 24% rohkem kui 2018 aastal [3]. Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti

importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti

omast odavam.

3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine

Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste,

majanduslike ja muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise

räime püügiga ning kelle toodang suunatakse külmutatuna idaturule on suures

sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja majanduslikud faktorid

võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine koos

nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19

pandeemia seiskas kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel

olulisem tagasilöök turgudel realiseerus 2022. aastal kui Vene Föderatsioon väed

ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked kalatoodete eksportimisel

välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid taastus

järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti [4]. Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes

ajutiselt ka kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle

ET 87 ET

klientideks olid kohalikud HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala

kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude äralangemine ja nõudluse järsk

vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada.

4. Kalavarude ebastabiilsus

Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis

tegemist kutselise kaluri või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla

väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük (sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade

kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi halvenemine, Läänemerre

lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine. Kliimamuutused on

oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi

liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel

kogunenud lume sulamisest tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad

kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga esineb üha enam

lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt

langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus

ei ole piisav zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude

toidubaasi tekkeks. Kalavarude järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti

rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli rannakalandus väga tulus

tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea sissetuleku

kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5

miljonit krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini.

Sajandivahetuseks oli rannakala varu madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja

tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult kalapüügist sõltuvate isikuste arv

oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi rannakalureid

umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le [5]. Rannakala varud ja

saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord

märkimisväärselt paranenud, kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti

rannapüügisektorile oma jälje.

[1] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

ET 88 ET

[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

[3] Kala ja kalatoodete tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut

[4] „Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid“. Saki Consult OÜ, 2020

[5] Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid.

AS Helmes, OÜ Hansa Uuringud, 2005

Vajaduste kindlakstegemine SWOT-analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud

elemente

MAJANDUS

Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust

Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus

1). Eesti rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse

tegeleda (tugevus 1) ning Eesti püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab

kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti rannapiirkonnad on rikkad seni

kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite

majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad

rannakalurite jaoks oluliste turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste

kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või kliimamuutustest tulenevaid riske (oht

1).

Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada

ühistulist majandustegevust

Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega

(nõrkus 2) ja ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal

on vähene (nõrkus 5). Eestis on stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis

julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine olemasolu kaluritele

(tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate kasvavat

huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad

import kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2).

ET 89 ET

Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust

Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest

hulka teenuseid (nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on

välja kujunenud väikesadamate võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi

marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism Eesti rannikumeres

(võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu

(võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal

teenuste pakkumiseks. Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate

teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust.

Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades

Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega,

kalurite pakutavad tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud

kalaliigid ei ole leidnud aktiivset kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal

kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest, sealhulgas tootearendusest

(nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused

koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis

puudutavad tootearendust ja teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi

kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega on potentsiaalne turuosa tootele

olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab

rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest.

Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia

tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju.

Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid

ei suuda kasutusele võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga

energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on kahjumlik (nõrkus 3).

Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja

negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).

Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning

kasutamaks ära rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise

osas vähendavad oluliselt kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja

ET 90 ET

majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna ja sisevete

kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele.

Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori

populaarsuse kasv aitab kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja

aeglustab sektori vananemist.

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine

Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse

vähe (nõrkus 6), Eestis on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja

on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond kes soovib kalandusega tegeleda

(tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea koostööprojektide algatamise

ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada ning

toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine

ja elluviimine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab

ohtusid rannakalandussektorile mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest

kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas (oht 4).

Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu

merest ja siseveekogudest

Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7).

Kalanduspiirkondades on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise

kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad algata ja ellu viia

suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate

võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi

kogumise taristu loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa

kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude

ebastabiilsusest (oht 4).

SOTSIAAL-MAJANDUS

ET 91 ET

Kalanduskogukondade arengu soodustamine

Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on

olemas administratiivne suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja

elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on võimalik pakkuda välja

parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning

paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende

(võimalus 2). Paremini ära kasutada kasvavat huvi kalandus ja

merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala

vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste

aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht

3) ja kalavarude ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest

tulenevaid riske (oht 1).

Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi

Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna

teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti

kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse tegevusrühmade

võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning

suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks

(tugevus 3). Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja

elluviimisel (tugevus 4). See soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud

kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste suurendamisele. Ranna ja sisevete

kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini kasutusele võtta

rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada

kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate

kasvavat huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3).

Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini

korraldada oma ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset

kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele võtta digitaalseid müügiplatvorme oma

saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime võimalikele

majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite

lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi

negatiivsetest mõjudest kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna

kaitsmise vajadust.

ET 92 ET

ET 93 ET

2. Prioriteedid

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 2 ja artikli 22 lõike 3 punkt c

2.1. Muud prioriteedid kui tehniline abi

Tunnuskood (ID) Pealkiri

1 Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2 Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega

kaasa toiduga kindlustatusele liidus

3 Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

ET 94 ET

2.1.1. Prioriteet: 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

Erieesmärgid

Erieesmärk

1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed

andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

ET 95 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada

ranna- ja sisevetepüügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi

ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel kalapüügil.

Püügivahendi parendamise toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja –lindude, sh

kaitsealuste liikide hukkumist püünistes.

Traalpüügi sadama investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada

vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja

ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates.

Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on välja töötada uuenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis

aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendada kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele).

Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatkse uuringuid, mille tõstavad sektori

konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja

kaitsealustele liikidele.

Kalapüügi teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori

keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega

katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille

läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud

sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.

ET 96 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kalapüügisektori ettevõtjad, avalikkus.

ET 97 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 98 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 99 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste ELi

liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega.

ET 100 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori

ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid

arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames

rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.

ET 101 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 30,00 231.00

ET 102 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR14 Võimalikuks muudetud

uuendused (uute toodete,

teenuste, protsesside,

ärimudelite või meetodite arv)

number 0,00 0 34,00 -

CR17 Tootmises ja/või töötlemises

ressursitõhusust parandavad

üksused

üksused 0,00 0 140,00 -

CR08 Toetust saavad isikud isikute arv 0,00 0 1 013,00 -

CR10 Meetmed, millega aidatakse

kaasa hea keskkonnaseisundi

saavutamisele, sealhulgas

looduse taastamisele ja

kaitsele, samuti ökosüsteemide,

elurikkuse ning loomatervise ja

loomade heaolu kaitsele

meetmed 0,00 0 51,00 -

ET 103 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori

tingimuste edendamine

12 197 851,00

ET 104 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kalalaeva mootori vahetamise toetuse eesmärk on suurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad kalalaevade

CO2 emissioone.

ET 105 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kalapüügisektori ettevõtjad.

ET 106 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 107 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 108 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Ei kohaldu.

ET 109 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori

ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid

arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames

rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.

ET 110 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 15,00 71,00

ET 111 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR18.2 CO2 heitkoguseid vähendav

energiatarbimine

liitrit tunnis 0,00 0 1,07 -

ET 112 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

03. Kaasaaitamine kliimaneutraalsusele 280 000,00

ET 113 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse eesmärk on tagada seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmine, suurendades sealjuures avaliku halduse

suutlikkust ja tulemuslikkust. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka infosüsteemide ja elektrooniliste rakenduste arendamist ja

hooldust sealhulgas andmevahetuse arendamist, digitaalsete jälgitavuse süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning vajaliku riist- ja tarkvara soetamist.

Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Kalanduse

kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid), väikesemahulise rannapüügi digitaalse

andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.

Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude majandamisotsuste

tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks. Riikliku kalandusandmete kogumise tööplaani koostamisel lähtutakse kehtivast õigusraamistikust, mis

näeb ette muuhulgas andmete kogumise kutselise ja harrastuskalapüügi, kalavarude seisundi ja kaaspüügi kohta. EMKVFi vahendeid kasutatakse ka

andmepäringutele vastamiseks, andmete kogumisega seotud infosüsteemide arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Töökava raames uuritakse ka

kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.

ET 114 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor, avalikkus.

ET 115 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 116 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 117 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kalanduse

andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega.

ET 118 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.

ET 119 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 805,00 1 502,00

ET 120 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR12 Andmete kogumise, haldamise

ja kasutamise süsteemi tõhusus

(skaala: 3=suur, 2=keskmine,

1=väike)

skaala 3,00 2020 3,00 -

CR15 Paigaldatud või täiustatud

kontrollivahendid

aritmeetilised

keskmised

0,00 0 1 547,00 -

CR19 Juhtimissuutlikkust

parandavad meetmed

meetmed 0,00 0 30,00 -

ET 121 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

10. Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine 6 479 200,00

11. Andmete kogumine ja analüüs ning merealaste teadmiste edendamine 8 549 800,00

ET 122 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse

säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid, sh Natura 2000 aladel.

Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust

kalavarude olukorrale. Näiteks võib rahastada riiklikes uuringute kavades või merestrateegia meetmekavas toodud uuringuid, kalavarude seisundi uuringuid,

kudealade uuringuid.

ET 123 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kalandussektor, teadus- ja arendusasutused, avalikkus.

ET 124 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 125 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 126 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega.

ET 127 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.

ET 128 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 2,00 24,00

ET 129 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR10 Meetmed, millega aidatakse

kaasa hea keskkonnaseisundi

saavutamisele, sealhulgas

looduse taastamisele ja

kaitsele, samuti ökosüsteemide,

elurikkuse ning loomatervise ja

loomade heaolu kaitsele

meetmed 0,00 0 16,00 -

ET 130 ET

2.1.1. Prioriteet: 1. Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

01. Negatiivse mõju vähendamine ja/või positiivsele keskkonnamõjule kaasaaitamine ning hea

keskkonnaseisundi saavutamine

5 600 000,00

ET 131 ET

2.1.1. Prioriteet: 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

Erieesmärgid

Erieesmärk

2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

ET 132 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist (tootmis-, tarne- ja

müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste

tegevusvaldkondadega jms.

Vesiviljeluse uuringutoetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori

konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.

Vesiviljeluse teadmussiirdetoetuse eesmärgiks on edendada koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide

elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist

majandamist, läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest.

Vesiviljeluse investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvule, leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada tootmisprotsessil

taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid aitavad

suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks

tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide

vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms.

ET 133 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus.

ET 134 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 135 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 136 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsiooni edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.

ET 137 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Turutõrgete leevendamiseks

on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 4 280 000 eurot.

ET 138 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 8,00 29,00

ET 139 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR01 Uus tootmisvõimsus tonni/aastas 0,00 0 8 100,00 -

CR08 Toetust saavad isikud isikute arv 0,00 0 19,00 -

CR14 Võimalikuks muudetud

uuendused (uute toodete,

teenuste, protsesside,

ärimudelite või meetodite

arv)

number 0,00 0 14,00 -

CR17 Tootmises ja/või

töötlemises

ressursitõhusust

parandavad üksused

üksused 0,00 0 7,00 -

CR20 Tulenevad investeeringud euro 0,00 0 8 560 000,00 -

ET 140 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus

on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori

tingimuste edendamine

11 838 313,00

ET 141 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ja uuendamist

(sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni,

koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.)

Vee-elusressursside väärindamise uuringutoetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi

tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori

majandustulemusi.

Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi teavitustegevuste,

koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist, kasvatab

keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine

säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada turu-uuringud, et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid

protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste

võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel.

Välisturgude avamise toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välisturgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada

operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel.

Tootmis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevuste toetamiseks, et

kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise

poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele,

taastuvenergia kasutuselevõtmisele (et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid), säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning

digitaliseerimisele.

Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral, võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid. Sellised

kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse maksmist

tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste korral.

ET 142 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad, avalikkus.

ET 143 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 144 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

ET 145 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel.

ET 146 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Nende turutõrgete

leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks

mahuks on planeeritud 8 560 000 eurot.

ET 147 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 13,00 184,00

ET 148 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR04 Suurema käibega ettevõtted üksused 0,00 0 10,00 -

CR08 Toetust saavad isikud isikute arv 0,00 0 417,00 -

CR14 Võimalikuks muudetud

uuendused (uute toodete,

teenuste, protsesside,

ärimudelite või meetodite

arv)

number 0,00 0 27,00 -

CR16 Edendus- ja

teavitustegevusest kasu

saavad üksused

üksused 0,00 0 35,00 -

CR17 Tootmises ja/või töötlemises

ressursitõhusust parandavad

üksused

üksused 0,00 0 25,00 -

CR20 Tulenevad investeeringud euro 0,00 0 17 120 000,00 -

ET 149 ET

2.1.1. Prioriteet: 2. Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

02. Majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja atraktiivse kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori

tingimuste edendamine

25 356 745,00

07. Hüvitamine ootamatute keskkonna-, kliima- või rahvatervisega seotud sündmuste eest 0,00

ET 150 ET

2.1.1. Prioriteet: 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

Erieesmärgid

Erieesmärk

3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine

ET 151 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse artikkel 6

Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel.

Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade

koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Vee-eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamise eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada kalurite

sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele, toetada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist.

Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristut ja tõsta sadamate

multifunktsionaalsust täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist, väikesadamate

kindlustamist negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu.

Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine, et soodustada investeeringuid, kalurite

majandustegevuse mitmekesistamiseks, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele. Võimalik

on taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine. Näiteks: investeeringud toomisvahendite

soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog, ravimuda, vetikate

töötlemine jms) toetamisse.

Keskkonnatingimuste parendamise toetuse eesmärk on parendada näiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda, toetada kunstkoelmute paigaldamist ja

tegevusi, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).

Kalanduse ja merenduse traditsioonide ning kultuuripärandi edendamise toetamise eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine.

Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine.

ET 152 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii

Kohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused.

ET 153 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse

artikkel 6

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

ET 154 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v

Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete

piirkonda), kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad. Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist

paiknemist nii maal kui ka merel. Samuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks

looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on

piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKFi kui ka EMKFi raames.

ET 155 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vi

Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust

populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste

ELi riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti

kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest.

Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude

tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele.

ET 156 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt vii

Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise

projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid.

ET 157 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d ii ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikkel 8

Tabel 2. Väljundnäitajad

Kood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

CO01 Toimingute arv number 66,00 1 006,00

ET 158 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt ii

Tabel 3. Tulemusnäitajad

Tunnuskood (ID) Näitaja Mõõtühik Lähtetase või

võrdlusväärtus Võrdlusaasta Sihtväärtus (2029) Andmeallikas Märkused

CR08 Toetust saavad isikud isikute arv 0,00 0 1 964,00 -

CR19 Juhtimissuutlikkust parandavad

meetmed

meetmed 0,00 0 24,00 -

ET 159 ET

2.1.1. Prioriteet: 3. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu

soodustamine

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Tabel 9. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi puhul

Kood Summa (eurodes)

13. Kogukonna juhitud kohaliku arengu ettevalmistusmeetmed 178 203,00

14. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine 17 790 158,00

15. Kogukonna juhitud kohaliku arengu jooksevkulud ja elavdamine 3 608 089,00

ET 160 ET

2.2. Tehnilise abi prioriteedid

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 2 ja artikli 22 lõike 3 punkt c

Liik

ET 161 ET

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunktid i, ii ja iii, artikli 112 lõiked 1, 2 ja 3 ning artiklid 14 ja 26

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Programmi muudatus on seotud järgmisega: Panus programmi „InvestEU“

rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu

Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse

fondidesse

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Tabel 15A. Panused programmi „InvestEU“ (jaotus aasta kaupa)

Programmi „InvestEU“ komponent 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Tabel 15B. Panused programmi „InvestEU“ (kokkuvõte)

Kestlik taristu (a) Innovatsioon ja digitaliseerimine (b) VKEd (c) Investeeringud ja oskused (d) Kokku (e = a + b + c +

d)

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Põhjendus

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27

ET 162 ET

Tabel 16A. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (aastate lõikes)

Rahastamisvahend 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

Programmi muudatus on seotud järgmisega:

Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27

Tabel 16B. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu (kokkuvõte)

Kokku

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Põhjendus

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27

Tabel 17A. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (jaotus aasta kaupa)

Ümberpaigutamine fondi Piirkonnakategooria 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

Viide: ühissätete määruse artiklid 14, 26 ja 27

Tabel 17B. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte)

ERF – enam arenenud

piirkonnad ERF – üleminekupiirkonnad

ERF – vähem arenenud

piirkonnad ESF – enam arenenud piirkonnad ESF – üleminekupiirkonnad

ESF – vähem arenenud

piirkonnad Ühtekuuluvusfond AMIF Sisejulgeolekufond BMVI Kokku

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused

ET 163 ET

Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (põhjendus)

3.4 Tagasikanded

Tabel 20A. Tagasikanded (jaotus aastate lõikes)

InvestEU-st või muust ELi rahastamisvahendist 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

3.4 Tagasikanded

Tabel 20B. Tagasikanded (kokkuvõte)

InvestEU-st või muust ELi rahastamisvahendist Kokku

ET 164 ET

3.5 Rahalised assigneeringud aasta kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunkt i ning õiglase ülemineku fondi määruse artiklid 3 ja 4 ja 7.

Tabel 10. Rahalised assigneeringud aasta kaupa

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

0,00 18 889 878,00 18 261 464,00 17 612 527,00 15 956 822,00 13 231 157,00 13 439 212,00 97 391 060,00

3.6 Rahaliste assigneeringute kogusumma fondide ja riikliku kaasrahastamise kaupa

EMKVFi programmid, milles kasutatakse tehnilist abi vastavalt ühissätete määruse artikli 36 lõikele 5 kooskõlas partnerluslepingus tehtud valikuga.

Tabel 11A. Rahaeraldiste kogusumma fondi ja liikmesriigi osaluse kaupa

Prioriteet Erieesmärk Arvutamise

alus

Liidu osalus

Riiklik rahaline

osalus Kokku

Kaasrahastamise

määr Kokku

Liidu osalus

ilma tehnilise

abita vastavalt

ühissätete

määruse artikli

36 lõikele 5

Liidu osalus

tehnilise abi

jaoks vastavalt

ühissätete

määruse

artikli 36

lõikele 5

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.1.1. Majanduslikult,

sotsiaalselt ja

keskkonnaalaselt kestliku

püügitegevuse tugevdamine.

Kõik tegevused, välja

arvatud artiklite 17 ja 19

alusel toetatavad tegevused

Avalik sektor 12 929 722,00 12 197 851,00 731 871,00 5 541 310,00 18 471 032,00 69,9999978344%

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.1.2. Majanduslikult,

sotsiaalselt ja

keskkonnaalaselt kestliku

püügitegevuse tugevdamine.

Artiklite 17 ja 19 alusel

toetatavad tegevused

Avalik sektor 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

1.2. Energiatõhususe

suurendamine ja CO2 heite

Avalik sektor 296 800,00 280 000,00 16 800,00 127 200,00 424 000,00 70,0000000000%

ET 165 ET

Prioriteet Erieesmärk Arvutamise

alus

Liidu osalus

Riiklik rahaline

osalus Kokku

Kaasrahastamise

määr Kokku

Liidu osalus

ilma tehnilise

abita vastavalt

ühissätete

määruse artikli

36 lõikele 5

Liidu osalus

tehnilise abi

jaoks vastavalt

ühissätete

määruse

artikli 36

lõikele 5

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või

moderniseerimise kaudu

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.4. Kalanduse tõhusa

kontrolli ja õigusnormide

täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas

võitlus ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata

kalapüügi vastu, samuti

usaldusväärsed andmed

teadmistepõhiste otsuste

tegemiseks

Avalik sektor 15 930 740,00 15 029 000,00 901 740,00 6 827 460,00 22 758 200,00 70,0000000000%

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.6. Kaasaaitamine

veeorganismide

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitsmisele

ja taastamisele

Avalik sektor 5 936 000,00 5 600 000,00 336 000,00 2 544 000,00 8 480 000,00 70,0000000000%

2. Säästva

vesiviljelustegevuse ning

kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja turustamise

edendamine, aidates sellega

kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

2.1. Kestliku

vesiviljelustegevuse

edendamine, eriti

vesiviljelustootmise

konkurentsivõime

tugevdamine, tagades samal

ajal, et tegevus on pikas

perspektiivis

keskkonnakestlik

Avalik sektor 12,548,611.30 11,838,313.00 710,298.30 5,377,977.00 17,926,588.30 70,0000000000%

2. Säästva

vesiviljelustegevuse ning

kalandus- ja

vesiviljelustoodete

2.2. Kalandus- ja

vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja

lisaväärtuse ning nende

Avalik sektor 26,878,149.070 25,356,745.00 1,521,404.70 11,519,207.00 38,397,356.70 69,9999987867%

ET 166 ET

Prioriteet Erieesmärk Arvutamise

alus

Liidu osalus

Riiklik rahaline

osalus Kokku

Kaasrahastamise

määr Kokku

Liidu osalus

ilma tehnilise

abita vastavalt

ühissätete

määruse artikli

36 lõikele 5

Liidu osalus

tehnilise abi

jaoks vastavalt

ühissätete

määruse

artikli 36

lõikele 5

töötlemise ja turustamise

edendamine, aidates sellega

kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

toodete töötlemise

edendamine

3. Kestliku sinise majanduse

võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

3.1. Kestliku sinise

majanduse võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade

kestliku arengu

soodustamine

Avalik sektor 22 871 037,00 21 576 450,00 1 294 587,00 9 801 873,00 32 672 910,00 70,0000000000%

Summa kokku 97 391 060,00 91 878 359,00 5 512 701,00 41 739 027,00 139 130 087,00

ET 167 ET

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 12. Eeltingimused

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

1. Tõhusad

riigihanketuru

seiremehhanismid

Jah On olemas järelevalvemehhanismid, mis

hõlmavad kõiki fondidega seotud

riigihankelepinguid ja nende hankeid

kooskõlas hankeid käsitlevate liidu

õigusaktidega. See nõue hõlmab järgmist:

1. Kord, millega tagatakse kasulike ja

usaldusväärsete andmete kogumine liidu

piirmäärasid ületavate

riigihankemenetluste kohta vastavalt

direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84

ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja

100 tulenevatele aruandluskohustustele.

Jah Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee

Riigihangete seadus)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Kõik riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked

fondidest vastavalt ELi hankeõigusele

avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete

keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab

Rahandusministeerium kooskõlas

komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986.

Riigihangete seaduse kohaselt vastutab

Rahandusministeerium järelevalve,

aruandluse ja nõustamise eest vastavalt

direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84

ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja

100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad

kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. Kord, millega tagatakse, et andmed

hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

a. konkurentsi kvaliteet ja tugevus: võitnud

pakkuja nimi, esialgsete pakkujate arv ja

lepinguline väärtus;

b. teave lõpliku hinna kohta pärast hanke

lõpuleviimist ja VKEde osalemise kohta

otsepakkujatena, kui riiklikud süsteemid

sellist teavet annavad.

Jah Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Konkurentsiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021

018)

Info Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted;

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee

a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne

pakkujate arv ja lepinguline maksumus

avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni

11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

b. Hankija kohustuseks on pärast hanke

lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust

tulenev teave lõpliku hinna kohta

riigihangete registris. Teave VKEde kui

otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse

süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100%

e-hankeid teostatakse keskses

hankeregistris.

ET 168 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

smargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kontaktid)

3. Kord, millega tagatakse andmete seire ja

analüüs pädevate riiklike asutuste poolt

vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 83

lõikele 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99

lõikele 2.

Jah Info Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted;

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee

smargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kontaktid)

Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav

asutus on Rahandusministeerium.

Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses.

Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks

inimene vastutav riigihangete andmete

üldanalüüsi eest.

4. Kord, mille kohaselt tehakse analüüsi

tulemused üldsusele kättesaadavaks

vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 83

lõikele 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99

lõikele 3.

Jah Ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7

esitab Rahandusministeerium kord aastas

Vabariigi Valitsusele ülevaate

riigihankepoliitika kujundamise,

nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku

järelevalve ja riigihangete registri tegevuse

kohta. Ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Kord, millega tagatakse, et kogu

pakkumismahhinatsioonide kahtlusega

olukordadele osutav teave edastatakse

pädevatele riiklikele asutustele kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2

ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega

2.

Jah Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Riigihangete seaduses on säte, et kui

järelevalve käigus teatavaks saanud

asjaolud võivad anda aluse

süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete

seaduse §-des 213–215 sätestatud

väärteona, või millel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab

Rahandusministeerium uurimisasutust või

prokuratuuri talle teadaolevatest

asjaoludest. Konkurentsiamet on selles

tähenduses ka uurimisasutus ja pädev

asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)

järgmise üle järelevalve teostamisel, keda

tuleb teavitada rikkumistest.

Rahandusministeeriumi veebilehel on info,

et ettevõtjate võimaliku konkurentsi

ET 169 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb

teavitada Konkurentsiametit.

2. Vahendid ja

suutlikkus riigiabi

eeskirjade

tõhusaks

rakendamiseks

Jah Korraldusasutustel on vahendid ja

suutlikkus riigiabi eeskirjadele vastavuse

kontrollimiseks:

1. Raskustes olevate ettevõtjate ja nende

ettevõtjate puhul, kellele on esitatud

tagasimaksmise nõue.

Jah Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga

kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite

107 ja 108 alusel

(https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014

R0651&from=ET)

Ühenduse suunised raskustes olevate

äriühingute päästmiseks ja

ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(https://ec.europa.eu/competition/state_aid/

legislation/rescue_resctructuring_communi

cation_en.pdf)

Vahendusasutus järgib raskustes olevate

ettevõtjate määratlust, mis on esitatud

Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr

651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse

suunised raskustes olevate äriühingute

päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil

saab vahendusasutus kontrollida taotlejate

maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti

(https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-

äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-

ariregister). Vahendusasutusel on e-

äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta

aruannetele ning kontrollküsimustikud, et

kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes

ettevõtjad.

Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registri kaudu kontrollida

ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud

tagasinõudmist.

2. Juurdepääsu abil ekspertide nõuannetele

ja juhistele riigiabi küsimustes, mida

pakuvad kohalike või riiklike asutuste

riigiabi eksperdid.

Jah Teave riigiabi kohta

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/r

iigiabi)

Riigiabi koordineerijaks on

Rahandusministeerium, kes annab nõu ja

suuniseid abiandjatele.

Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on

konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt

§-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi register, mis on kasutusel

aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese

tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja

arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit

kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete

täitmise kontrollimiseks.

Rahandusministeerium vastutab registri

kaudu tehtavate riigiabi ja vähese

tähtsusega abi aruandluskohustuste eest.

Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud

ET 170 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

reeglid on sätestatud kalandusturu

korraldamise seaduses.

Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab

teha veebisaidil:

https://www.rahandusministeerium.ee/et/rii

giabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited

Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja

RM riigiabi käsiraamat.

On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub

umbes 90 inimest, mille eesmärk on

kiiresti jagada riigiabialast teavet ja

kogemusi. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumis töötab 1

inimene, kes omab põhjalikke teadmisi

riigiabi reeglite osas.

3. Põhiõiguste

harta tõhus

kohaldamine ja

rakendamine

Jah Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi

„harta“) järgimise tagamiseks on olemas

tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad

järgmist.

1. Kord, millega tagatakse fondidest

toetatavate programmide ja nende

rakendamise vastavus harta asjakohastele

sätetele.

Jah https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre

atybodyexternal/Download.aspx?symbolno

=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=

en)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015

002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013

009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012

022)

Eestis on siseriikliku õiguse ja

rahvusvaheliste lepingutega loodud

mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I

(väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10,

17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-

19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40,

41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, §

20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise

seaduse, soolise võrdõiguslikkuse

seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38),

PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V

(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,

44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS

2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus

koordineerib ja seirab keskselt oma

valdkonnas toetustega strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta

väärtused) ja sihtide saavutamisele

kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on

läbivates projektivalikukriteeriumides.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

ET 171 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

tagavad koolitused EL põhiõiguste harta

nõuetega arvestamiseks.

2. Seirekomisjonile aruannete esitamise

kord seoses fondidest toetatavate

toimingute hartale mittevastavuse

juhtumitega ja hartaga seotud kaebustega,

mis on esitatud artikli 69 lõike 7 kohaselt.

Jah Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse

eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri

on kättesaadav Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehel

https://www.agri.ee/et/euroopa-merendus-

ja-kalandusfondi-2014-2020-

rakenduskava-seirekomisjon.

Korraldusasutus, kes täidab seirekomisjoni

sekretariaadi ülesandeid, lisab Hartat

puudutavad kaebused seirekomisjoni

päevakorda.

Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse

eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri

on kättesaadav EMKVFi rakenduskava

kodulehel. Kõigil komisjoniliikmetel on

võimalik avada arutelu e-posti loendi abil

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni

koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema

juhtum, mille puhul ei vasta fondidest

toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale,

sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata

kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele

võib esineda harta mittejärgimist.

Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis

kinnitatakse esimesel seirekomisjoni

koosolekul, annab korraldusasutus

vajadusel seirekomisjoni koosolekul

ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei

vasta EMKVFist toetatav tegevus hartale.

4. ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine

vastavalt nõukogu

otsusele

2010/48/EÜ

Jah On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

rakendamise tagamiseks ja see sisaldab

järgmist.

1. Mõõdetavate tulemustega eesmärgid,

andmete kogumine ja

järelevalvemehhanismid.

Jah „Heaolu arengukava 2016–2023“

(https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-

2016-2023).

Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine

on jagatud erinevate strateegiate vahel.

Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse

poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas

2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid

probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama

arengukava programmides. Samuti katab

PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.

2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu

arengukava 2023-2030“, mis katab

tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat

puudega inimeste olukorrast kogub

Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti

Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja

ET 172 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja

vastavate tervise-, vananemise- ja

pensoniteemaliste uuringutega.

Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset

sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse

korral viib läbi konkreetseid uuringuid.

2. Kord, millega tagatakse, et

juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja

standardeid kajastatakse programmide

ettevalmistamisel ja rakendamisel

nõuetekohaselt.

Jah Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-

noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavu

s

Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018

055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015

034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised

Ligipääsetavus on „Eesti 2035“

strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK

konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika

väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse

poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

annab korraldus- ja rakendusasutustele

ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

aspektides nõu ja kooskõlastab

meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused: „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

„Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1.

jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise

keskkonna ligipääsetavuse üle ning on

kavandatud ka teostama järelevalvet EL

Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882

üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK

valguses täidetaks kõigil tasanditel EL

meetmete rakendamisel.

3. Seirekomisjonile aruannete esitamise

kord seoses fondidest toetatavate

toimingute ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile mittevastavuse

juhtumitega ja ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga seotud

Jah Sotsiaalkindlustuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5

_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf

Hoolekandeprogramm

Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler

ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019 moodustati

õiguskantsleri juurde puuetega inimeste

nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste

edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.

ET 173 ET

Eeltingimused Eeltingimuste

täitmine Kriteeriumid

Kriteeriumide

täitmine Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

kaebustega, mis on esitatud artikli 69 lõike

7 kohaselt. https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4

_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf

Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli

33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on

arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon,

mis võib vajadusel hõlmata asjaomaseid

katusorganisatsioone ja vajaduse korral

laiendab liikmesriik partnerite nimekirja.

Seirekomisjoni liige võib teha

seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku seirekomisjoni

kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku kui peaks

ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis

kinnitatakse esimesel seirekomisjoni

koosolekul, annab korraldusasutus

vajadusel seirekomisjoni koosolekul

ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei

vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

ET 174 ET

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 13. Programmi haldavad asutused

Programmi haldavad asutused Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi Ametiseisund E-posti aadress

Korraldusasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sigmar Suu Kalanduspoliitika osakonna

juhataja

[email protected]

Auditeerimisasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Margit Krieger Siseauditi osakonna juhataja [email protected]

Asutus, kellele laekuvad

komisjoni maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas Riigikassa osakonna nõunik [email protected]

ET 175 ET

5. Programmi haldavad asutused

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohaselt tehnilise abi hüvitatud summade jaotus, kui komisjonilt

saavad makseid rohkem asutusi

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 3

Tabel 13A. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsentuaalne osa, mis hüvitatakse

asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi korral

(protsendipunktides)

ET 176 ET

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis

on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (fondi rakendajana) pakkunud valdkonna huvirühmadele ja

laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks. Huvirühmade kaasamisel on

lähtutud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 8 kui ka kaasamise heast

tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti

Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –

võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad

esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad

kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“

raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess

sai alguse 2019. aastal. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on kalandussektori esindajate

kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite

efektiivne ja terviklik rakendamine ning püstitatud eesmärkide saavutamine. Perioodi 2021-2027

rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus,

veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja

ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutse kalanduse

valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele,

keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma

esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid

Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus,

veeelusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja

ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade

detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid

järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja

meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed),

rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks.

Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas valdkonna eest vastutav minister 27. märtsi 2019. aasta

käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite,

kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti

Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid

toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii ministeeriumis kohapeal

kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)). Ekspertkomisjoni

liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning meetmete eelarve jaotust,

samuti saadeti tutvumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni liikmetele anti võimalus

kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi kui ka kavandatavate

toetusmeetmete tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike ettepanekutena kui ka

ekspertkomisjoni aruteludel. Ministeeriumi ametnikud analüüsisid tehtud ettepanekuid ning andmete

olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava prioriteetide olukorrakirjeldust ja

SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida konsensus ja tasakaal huvirühmade ja

soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta,

mis läksid kaugemale rakenduskava koostamiseks vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse

aruteluks edaspidi juba meetmemääruste väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on

avalikustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-

tegevused/euroopa-merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027.

ET 177 ET

Üldsuse ja huvirühmade kaasamisel oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valdkonna eest vastutava ministri 8. jaanuari 2020. aasta

käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020. aasta kirjaga küsiti seisukohti „Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt,

esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik

väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17.09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel kui ministeeriumis kohapeal. KSH programmi avalik arutelu

toimus 08. oktoobril 2020. aastal ministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust

arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Maaeluministri 22. juuli 2021. aasta kirjaga paluti partneritel ja huvirühmadel esitada oma seisukohad

KSH eelnõu kohta. Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek ministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada

ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult ministeeriumi e-posti aadressil kuni 07. detsembrini

2021. aastal ning eelnõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021. aastal ministeeriumis (lisaks oli

võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku konsultatsiooni käigus said selle kohta

arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud otseselt ekspertkomisjoni töösse

kaasatud. KSH aruanne kinnitati Maaeluministri 09.06.2022 käskkirjaga 1.1-2/68.

Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-

2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo

jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide

vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse

ministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste ministeeriumide ja

teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid, valitsusväliste

organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme programmperioodi

jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise tulemuslikkust. Kuna

kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning erinevad

sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis perioodil

2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel kaasatakse

Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes kuulusid

rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt väga

sektorispetsiifiline, siis seirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada noorteorganisatsioonide

osas. Küll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate toetusmeetmete raames.

Näiteks EMKFi perioodil korraldas Kalanduse teabekeskus meetme „Teadlaste ja kalurite

koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne. EMKFi

neljanda prioriteedi raames, mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud

piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi

laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka

EMKVFi perioodil.

ET 178 ET

7. Teavitamine ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus

EMKVFi rahastamisvõimalustest, vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste

planeerimise ja jagamise läbipaistvusest. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist,

võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Strateegiliselt oluliste tegevuste

ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse

teavitamisüritus või –tegevus. Tegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrustes nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust.

Kommunikatsioonitegevuste alaeesmärgid:

 teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel;

 taotlejate teavitamine toetusvõimalustest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate

taotluste kõrgema kvaliteedi;

 teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning

toetust vahendavatest asutustest, et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise protsessi

läbipaistvus.

Peamised kommunikatsioonitegevused:

 avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo

valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal;

 õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes);

 koolituste, teabepäevade korraldamine;

 foorumite, ümarlaudade läbiviimine;

 pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine;

 kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine;

 sotsiaalmeedias info avaldamine;

 infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine;

 tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.

Siht- ja sidusrühmad:

 laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne;

 potentsiaalsed taotlejad;

 toetuse saajad;

 kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad;

 partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevusrühmad, haridus- ja

teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor.

Peamised kommunikatsioonikanalid:

 meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia;

 reklaamikandjad ja infomaterjalid;

ET 179 ET

 EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja

rahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti koduleht (www.pria.ee), kuhu koondatakse info toetuste, taotlejale ning

taotlusele esitatavate nõuete, toetuste ajakava, toetuste saajate, objektide tähistamise, parimate

praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta. EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud

kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni

poolt. Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. EMKVFi rakenduskava koduleht

seotakse Ühissätete määruse artiklis 46 nimetatud fondide ühtse veebiportaaliga;

 otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad,

foorumid.

Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:

-üldine teadlikkus EMKVFst (lähtetase 2021a. 11%*, sihttase 2029a. 20%)

-üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest (lähtetase 2021a. 38%*, sihttase 2029a. 50%)

-esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas (lähtetase 2021a. 0%, sihttase 2029a.

5%**)

*lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKFst ning arvamus toetuse kasulikkusest

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf)

** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaasi andmed

Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud,

seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede

kasutust.

Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, mille

avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks

kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine

ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise

tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja

osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine. Tegevuste elluviimisesse kaasatakse

nii vahendusuasutust, kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevusrühmi, sektori esindusorganisatsioone

jne.

Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine

toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus.

Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste

indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest.

ET 180 ET

8. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine

Viide: ühissätete määruse artiklid 94 ja 95

Tabel 14. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine

Kavandatud tuginemine ühissätete määruse artiklitele 94 ja 95 Jah Ei

Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse

hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade

alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide)

Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist

kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse

artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide)

ET 181 ET

1. liide

A. Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet Erieesmärk

Prioriteedile

antud lõpliku

eraldise

hinnanguline osa,

mille suhtes

kohaldatakse

lihtsustatud

kuluvõimalusi

(%)

Hõlmatud tegevuse liik (liigid) Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel

Hüvitise

maksmisel

aluseks oleva

näitaja mõõtühik

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

liik

(ühikuhindade

standardiseeritud

astmik,

kindlasummalised

maksed või

ühtsed määrad)

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

summa (eurodes)

või protsent

(ühtsete määrade

puhul)

Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt

kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine

0.004% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Ühikukulu <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt

kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine

0.0765% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise

soodustamine

Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes tk Ühikukulu Avaveemõrd

(suukõrgusega 3

m ja enam) -

8040 eurot

Avaveemõrd

(suukõrgusega

3m ja enam) 2

kereline - 14 533

eurot Ääremõrd

suukõrgusega 1-3

meetrit - 6471

eurot Ääremõrd

suukõrgusega 1-3

meetrit 2 kereline

- 9099 eurot

Ääremõrd

suukõrgusega

kuni 1 meeter -

4836 eurot

Ääremõrd

suukõrgusega

kuni 1 meeter 2

kereline - 6328

eurot.

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt

kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine

0.0057% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Ühikukulu 256 eurot

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

1.2. Energiatõhususe suurendamine ja

CO2 heite vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või

moderniseerimise kaudu

0.096% 03. Kaasaaitamine

kliimaneutraalsusele

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Ühikukulu 256 eurot

1. Säästva kalanduse

edendamine ning vee

1.4 Kalanduse tõhusa kontrolli ja

õigusnormide täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas võitlus

0,0013% 10. Kontroll ja

järelevalve

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike

seadmete kasutuselevõtmise soodustamine

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike

seadmete tüüp ja arv

Tk Ühikukulu Nutitelefon

416.00 eurot

ET 182 ET

Prioriteet Erieesmärk

Prioriteedile

antud lõpliku

eraldise

hinnanguline osa,

mille suhtes

kohaldatakse

lihtsustatud

kuluvõimalusi

(%)

Hõlmatud tegevuse liik (liigid) Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel

Hüvitise

maksmisel

aluseks oleva

näitaja mõõtühik

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

liik

(ühikuhindade

standardiseeritud

astmik,

kindlasummalised

maksed või

ühtsed määrad)

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

summa (eurodes)

või protsent

(ühtsete määrade

puhul)

Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus

bioloogiliste ressursside

taastamine ja säilitamine

ebaseadusliku, teatamata ja

reguleerimata kalapüügi vastu, samuti

usaldusväärsed andmed

teadmistepõhiste otsuste tegemiseks

Tahvelarvuti

635.00 eurot

2. Säästva

vesiviljelustegevuse

ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja

turustamise edendamine,

aidates sellega kaasa

toiduga kindlustatusele

liidus

2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse

edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine,

tagades samal ajal, et tegevus on

pikas perspektiivis keskkonnakestlik

0.0036% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Ühikukulu <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

2. Säästva

vesiviljelustegevuse

ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja

turustamise edendamine,

aidates sellega kaasa

toiduga kindlustatusele

liidus

2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse

edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine,

tagades samal ajal, et tegevus on

pikas perspektiivis keskkonnakestlik

0.001% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Ühikukulu 256 eurot

2. Säästva

vesiviljelustegevuse

ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja

turustamise edendamine,

aidates sellega kaasa

toiduga kindlustatusele

liidus

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse

ning nende toodete töötlemise

edendamine

0.0047% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Ühikukulu <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

2. Säästva

vesiviljelustegevuse

ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja

turustamise edendamine,

aidates sellega kaasa

toiduga kindlustatusele

liidus

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse

ning nende toodete töötlemise

edendamine

0.0017% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Ühikukulu 256 eurot

2. Säästva

vesiviljelustegevuse

ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete

töötlemise ja

turustamise edendamine,

aidates sellega kaasa

toiduga kindlustatusele

liidus

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse

ning nende toodete töötlemise

edendamine

0,0331% 02. Majanduslikult

elujõulise,

konkurentsivõimelise

ja atraktiivse

kalandus-,

vesiviljelus- ja

töötlemissektori

tingimuste

edendamine

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise

periood

Kuu Ühikukulu 4189 EUR

3. Kestliku sinise

majanduse

võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning

kalapüügi- ja

3.1. Kestliku sinise majanduse

võimaldamine rannikualadel, saartel

ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

0.0083% 13. Kogukonna

juhitud kohaliku

arengu

ettevalmistusmeetmed

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv tk Ühikukulu 31 821

ET 183 ET

Prioriteet Erieesmärk

Prioriteedile

antud lõpliku

eraldise

hinnanguline osa,

mille suhtes

kohaldatakse

lihtsustatud

kuluvõimalusi

(%)

Hõlmatud tegevuse liik (liigid) Näitaja, mis on aluseks hüvitise maksmisel

Hüvitise

maksmisel

aluseks oleva

näitaja mõõtühik

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

liik

(ühikuhindade

standardiseeritud

astmik,

kindlasummalised

maksed või

ühtsed määrad)

Lihtsustatud

kuluvõimaluse

summa (eurodes)

või protsent

(ühtsete määrade

puhul)

Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus

vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

3. Kestliku sinise

majanduse

võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning

kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

3.1. Kestliku sinise majanduse

võimaldamine rannikualadel, saartel

ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

0.1672% 15. Kogukonna

juhitud kohaliku

arengu jooksevkulud

ja elavdamine

Kohaliku tegevusrühma toetus Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse

(2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.

euro Ühikukulu Vahendusasutuse

poolt välja

makstud

projektide toetuse

summast 0,2

eurot iga

projektitoetuse

euro kohta

kohalikule

tegevusrühmale,

mille eelarve on

üle 2 miljoni

euro.

Vahendusasutuse

poolt välja

makstud

projektide toetuse

summast 0,25

eurot iga

projektitoetuse

euro kohta

kohalikule

tegevusrühmale,

mille eelarve on

alla 2 miljoni

euro.

3. Kestliku sinise

majanduse

võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning

kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

3.1. Kestliku sinise majanduse

võimaldamine rannikualadel, saartel

ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

0.0204% 14. Kogukonna

juhitud kohaliku

arengu strateegia

rakendamine

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Ühikukulu <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

3. Kestliku sinise

majanduse

võimaldamine

rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning

kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade

arengu soodustamine

3.1. Kestliku sinise majanduse

võimaldamine rannikualadel, saartel

ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku

arengu soodustamine

0.0083% 14. Kogukonna

juhitud kohaliku

arengu strateegia

rakendamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Ühikukulu 256 eurot

ET 184 ET

1. liide

B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa

Tegevuse liigi lühinimetus Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise toetamine.

01.01.2023 – 30.06.2023

2. Erieesmärgid 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

254 573,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

tk

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

ET 185 ET

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

31 821

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Kulutused strateegia koostamise tervikteenusele, mis sisaldab strateegia koostamise protsessi juhtimist ja

dokumendi koostamist, andmeanalüüsi, kaasamist, teavitustegevust ja muid kulusid.

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Ühiku saavutamise kontrollimiseks hinnatakse iga strateegia vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL)

määruse nr 2021/1060 artikkel 32 lõige 1 punktides a-f ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.

Kontrollitakse ka kalanduse kohaliku tegevusrühma vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse

nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.

Kui toetuse taotleja on taotlenud strateegia koostamise hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis peale

kohaliku strateegia ja tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimist maksab vahendusasutus ühekordse toetuse

kohalikule kalanduse tegevusrühmale.

Väljamakse taotluse menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse

dokumendihaldussüsteemis.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine strateegiate ettevalmistamise toetuse kasutuselevõtmisel on madala

riskitasemega.

Tegevuse liigi lühinimetus Kohaliku tegevusrühma toetus

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

ET 186 ET

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Kohaliku tegevusrühma toetus. 01.07.2023 – 31.12.2029

2. Erieesmärgid 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

5 154 172,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

euro

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta

kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud

projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve

on alla 2 miljoni euro.

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulud

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

ET 187 ET

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Vahendusasutus (PRIA) kontrollib saavutatud ühikuid EMKVF toetuste andmebaasi põhjal. Toetuse maksmise

aluseks võetakse vahendusasutuse poolt 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel välja makstud summa

tegevusgruppide lõikes.

Programmperioodi lõpus kontrollitakse, et tegevusrühmale väljamakstud toetus ei ületa 25% strateegia raames

rahastatud projektidele tehtud väljamaksetest. Juhul kui tegevusrühmale väljamakstud toetus ületab ülal

nimetatud protsenti nõutakse enammakstud toetus tegevusrühmalt tagasi.

Kõiki toetuse määramisega seotud dokumente, sealhulgas toetuse määramise otsuseid säilitatakse

vahendusasutuse infosüsteemis.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine tegevusgruppide toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.

Teoorias võib tekkida risk, et tegevusrühmad hakkavad soodustama projekte, mis on suuremahulised ning

väikesemahulised projektid jäävad tahaplaanile. Riske vähendab see, et kõik taotlused tegevusgruppidele

esitatakse läbi vahendusasutuse e-keskkonna ning taotluste tõrjumine või taotlejate mõjutamine on välistatud.

Meetme määrusega kehtestatakse nõuded tegevusrühmade teavitustegevusele, millega tagatakse EMKVF

toetuste alase teabe kättesaadavus potentsiaalsetele taotlejatele.

Tegevuse liigi lühinimetus Päikesepaneelide paigaldamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Päikese paneelide paigaldamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Erieesmärgid 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine,

ET 188 ET

tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise

edendamine

3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

1 259 551,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Paigaldatud päikesepaneelide võimsus

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

kW

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Peamiste kulukomponentidena arvestatakse siia paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi

elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist

ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid.

Elektrivõrgu liitusmitasu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

ET 189 ET

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Elektripaigaldise auditi akt .

Makse dokumendiks – „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus“

Juhtimiskontroll – Pärast investeeringu toetamist tuleb läbi viia elektripaigaldise audit. Vahendusasutus

kontrollib paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust aktis toodud andmete alusel.

Dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Madal

Tegevuse liigi lühinimetus Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Selektiivsete püügivahendite soetamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Erieesmärgid 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

3 617 000,00

Näitajad

ET 190 ET

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

tk

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline -

14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline -

9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2

kereline - 6328 eurot.

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Püügivahendi soetamise kulu

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamakse taotluse.

Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist kohapealse kontrolli 100% taotluste puhul.

Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse soetatud püügivahendite arv püügivahendite liikide lõikes.

Püügivahendi kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatakse

toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse

andmebaasides.

ET 191 ET

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine püüniste kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.

Tegevuse liigi lühinimetus Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Taotlusdokumentide ettevalmistamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Erieesmärgid 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või

moderniseerimise kaudu

2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine,

tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik

2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise

edendamine

3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi- ja

vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

480 000,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

ET 192 ET

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

tk

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

256 eurot

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Taotlusdokumentide, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamine ja taotleja nõustamine

dokumentide sisestamisel vahendusasutuse e-keskkonda.

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Vahendusasutusele esitatud toetuse taotlus ja toetuse väljamaksetaotlus.

Kui toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi

alusel siis esitatakse pärast toetuse taotluse rahuldamist vahendusasutuse poolt toetuse väljamakse taotlus.

Väljamakse taotluse menetlemisel kontrollib vahendusasutus, kas toetuse saaja on taotlenud

taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist toetuse taotluses.

Asjakohaseid andmeid kogub vahendusasutus ning neid säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Riskid puuduvad

ET 193 ET

Tegevuse liigi lühinimetus Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine; 01.01.2023 – 31.12.2029.

2. Erieesmärgid 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise

edendamine

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

1 759 380,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

Kuu

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

4189 EUR

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Kulud, mis on seotud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega.

ET 194 ET

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Toetuse määramisele eelnevalt kontrollitakse, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013

artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustamiskava on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud. Toetuse

määramisel ja väljamaksmisel kontrollitakse ühistu vastavust tootjaorganisatsiooni nõuetele.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013 artikli 2 kohaselt tuleb tunnustatud tootjaorganisatsioonidel

järgneva kalendriaasta tootmis- ja turustamiskavad esitada kaheksa nädalat enne rakendatavate kavade

kehtivusaja lõppu ja uutel tootjaorganisatsioonidel hiljemalt kaheksa nädalat pärast tunnustamist. Kui tootmis-

ja turustamiskavad on heaks kiidetud, esitatakse toetuse taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (edaspidi PRIA) läbi e-PRIA. Toetuse määramiseks kontrollib PRIA, kas kava on heaks kiidetud, kava

rakendamise perioodi ja määrab sellest lähtuvalt toetuse suuruse. Uute tootjaorganisatsioonide esimese kava

puhul loetakse rakendamise perioodiks ajavahemikku alates kava heaks kiitmisest kalendriaasta lõpuni.

Tulenevalt kalandusturu korraldamise seadusest esitab tootjaorganisatsioon Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande hiljemalt kahe kuu

jooksul järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu

jooksul kalendriaasta algusest arvates. Kui kava aastaaruanne on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud, on

vaja tootjaorganisatsioonil esitada PRIAle väljamakse taotlus, mille osas teeb PRIA maksmise või maksmisest

keeldumise otsuse.

Lihtsustatud kulumeetodi kontrollimise ja välja maksega seotud dokumente säilitatakse digitaalselt PRIA

andmebaasis. Tootmis- ja turustamiskavad ning selle aastaaruannete kinnitamisega seotud dokumendid

säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusminsteeriumi dokumendihaldussüsteemis.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisega tootmis- ja turustuskavadega seotud kulude hüvitamiseks ei kaasne

riske.

ET 195 ET

Tegevuse liigi lühinimetus Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine

Kas korraldusasutus on saanud abi

välisettevõtjalt allpool toodud lihtsustatud

kulude esitamiseks?

Välisettevõtja nimi

1. Tegevuse liigi kirjeldus, sealhulgas

rakendamise ajakava

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine.

01.01.2026 – 31.12.2029

2. Erieesmärgid 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlus

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste

otsuste tegemiseks

12. Kogusumma (liikmesriigid ja liit), mille

komisjon selle alusel tõenäoliselt hüvitab

60 000,00

Näitajad

3. Näitaja, mis on aluseks hüvitise

maksmisel

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete tüüp ja arv

4. Hüvitise maksmisel aluseks oleva näitaja

mõõtühik

tk

5. Ühikuhindade standardiseeritud astmik,

kindlasummaline makse või ühtne määr

Ühikukulu

6. Lihtsustatud kuluvõimaluse summa

mõõtühiku kohta või protsent (ühtsete

määrade puhul)

Väljamakstav ühikuhind nutitelefoni kohta 416.00 eurot. Arvutuse aluseks olev abikõlbliku maksumuse

ühikuhind nutitelefoni kohta 489.42 eurot.

Väljamakstav ühikuhind tahvelarvuti kohta 635.00 eurot. Arvutuse aluseks olev abikõlbliku maksumuse

ühikuhind tahvelarvuti kohta 747.32 eurot.

ET 196 ET

7. Kulukategooriad, mis on kaetud

ühikuhinna, kindlasummalise makse või

ühtse määraga

Nutitelefoni või tahvelarvuti soetamise maksumus

8. Kas need kategooriad hõlmavad

tegevuse kõiki rahastamiskõlblikke

kulusid? (Jah/Ei)

Jah

9. Kohandamismeetod Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Ühikute saavutamise kontrollimine

– kirjeldada, milliseid dokumente / millist

süsteemi kasutatakse saadud ühikute

saavutamise kontrollimiseks

– kirjeldada, mida juhtimiskontrollide ajal

kontrollitakse ja kes seda teeb

– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste

andmete/dokumentide kogumine ja

säilitamine

Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamaksetaotluse.

Koos väljamaksetaotlusega esitab toetuse saaja soetatud seadme unikaalse IMEI koodi. IMEI kood sisestatakse

vahendusasutuse veebirakenduses olevale andmeväljale, samuti esitatakse füüsiline tõend (foto seadme

ekraanitõmmisest), millest nähtub, et esitatud unikaalne IMEI kood on seotud soetatud seadmega.

Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist seadme nõetele vastavuse kontrolli. Kontrollitakse, kas

soetatud seade vastab meetme määruses kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kontrolli teostamiseks

kasutatakse spetsiaalseid veebirakendusi, näiteks https://www.imei.info/

Seadme kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kontrolli tulemuste põhjal koostatakse toetuse

väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasides.

11. Võimalikud kahjulikud stiimulid,

leevendusmeetmed ja hinnanguline

riskitase (kõrge/keskmine/madal)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutuselevõtmisel on madala

riskitasemega.

Võib esineda risk, et soetatud seadmeid ei kasutata sihipäraselt. Riski vähendab asjaolu, et püügiandmete

elektrooniline esitamine on kohustuslik isikutele, kes tegelevad kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa

alusel, seega on toetusõiguslikke isikuid piiratud hulk ning seadmed on otseselt vajalikud riigi poolt seatud

nõuete täitmiseks. Riski on võimalik vähendada toetusmeetme määruse nõuetega, kehtestatakse nõuded toetuse

taotlejale ning toetuse taotleja kalalaevale, see omakorda vähendab veelgi toetusõiguslike taotlejate ringi ning

annab hea aluse arvata, et soetatud seadmed on toetuse taotlejale vajalikud, et tegeleda oma kutsetegevusega.

Esineb risk, et soetatud seadmed antakse üle kasutamiseks kolmandatele isikutele. Riski vähendamiseks töötab

vahendusasutus välja riskihinnangud, mille alusel teostatakse pistelisi kohapealseid kontrolle.

Esineb risk, et vahendusasutusele esitatakse valed IMEI koodid ning petetakse selle abil välja toetus. Riski

vähendamiseks töötab vahendusasutus välja riskihinnangud, mille alusel teostatakse soetatud seadmete

kohapealseid kontrolle ning kontrollitakse seadme ja IMEI koodi ühtivust reaalses olukorras.

ET 197 ET

1. liide

C. Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega seotud

arvutused

1. Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste

maksete või ühtsete määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette valmistanud, kogunud ja

salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad; valideerimine jne)

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Ühikuhinna saamiseks korraldati turuuuring. Turuuuringu korraldamiseks valiti välja 7

konsultatsiooniettevõtet, kellel on võimekus koostada nõuetele vastavaid strateegiaid. Ettevõtetele

saadeti kalanduspiirkondade strateegiate põhinõuded ning kaasamis- ja teavitusnõuded, palvega pakkuda

välja omapoolne eksperthinnang, kui suur on strateegia koostamise tervikteenuse hind. Eksperthinnangu

saatsid kõik 7 ettevõtet, nõuetele vastasid 5 eksperthinnangut. Eksperthinnanguid säilitatakse Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihalduse süsteemis.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Andmete allikaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) EMKF toetuste

andmebaas, kust leiti EMKF perioodi väljamakstud kulud seisuga 2.mai 2022.

Väljamakstud toetuse andmeid koguti meetme 3.3 „projektitoetus“, meetme 3.4 „algatusrühma

koostöötegevused“ ja meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ osas. Meetme 3,4 „algatusrühma

koostöötegevused“ osas leiti need väljamakstud kulud, mis on tehtud messidel osalemiseks või messide

külastamiseks. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

Andmete allikaks on PRIA Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetme 6.4

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste andmed perioodil

2018-2021 kohta.Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

PRIA EMKF toetuste andmebaas. Ühiku hindade arvestamisel kasutati 2019- 2022 püügivahendite

soetamiseks välja makstud toetusi. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas. Arvestuste aluseks on EMKF taotlused, mille

puhul on kasutatud ettevalmistavat tööd taotlusdokumentide koostamiseks. Analüüsi aluseks võeti vaid

need taotlused, mis on saanud positiivse toetusotsuse ja mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus

kontrollitud. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas, kust võeti arvutuse aluseks toetatud

rahastamiskõlblike kulude summa perioodil 2016-2020. Ühiku hindade arvestamise aluseks

olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

ET 198 ET

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine

Andmete allikas oli Eesti suurimate nutiseadmete ja tahvelarvutitega kauplevate ettevõtte e-kaupluste ja

hinnavõrdlusportaalis www.hind.ee toodud hinnad. THI indeksi arvutamiseks on kasutatud Eesti

Statistikaameti andmeid. Ühiku hindade arvestamiseks aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal-

ja põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

ET 199 ET

2. Täpsustage, miks on ühissätete määruse artikli 94 lõike 2 kohane kavandatud meetod ja arvutus

asjaomase tegevuse liigi puhul sobivad.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Meetodika koostamisel on kasutatud määruse 2021/1060 artikli 94 lõige 2 punkti a alapunktis i

sätestatud meetodit.

Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate

koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada

ühtsed põhimõtted.

Välja töötatud metoodika on aus ja õiglane, sest arvesse on võetud 5 professionaalse ettevõtte

eksperthinnanguid. Metoodika tagab õiglase maksumuse kohaliku arengu strateegia koostamiseks ning

võtab arvesse turu variatiivsust.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Tegevusgruppide halduskulude lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktisii sätestatud varasemat

tegevust puudutavad kontrollitud andmeid.

Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane

ja võtab arvesse vahendite vajadust EMKVF perioodil. Tegevusgruppide kulud on suhteliselt

ühetaolised, välja valitud meetod tagab, et tegevusgrupid saavad toetusvahendeid kasutada peale

vahendusasutuse poolt toetuse väljamaksmist projektitoetuse taotlejatele. Lihtsustatud kulumeetodi

kasutuselevõtmine vähendab oluliselt administratiivset koormust tegevusgrupi tasandil ning

tegevusgruppide töötajad saavad enam tegeleda sisuliste küsimustega, samuti vähendab lihtsustatud

kulumeetodi kasutuselevõtmine märkimisväärselt vahendusasutuse administratiivset koormust.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja

aluseks on võetud varasemate toetatud tegevuste kontrollitud andmed. Lihtsustatud kulumeetodi

rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Püügivahendi parendamise lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis ii nimetatud kontrollitud

andmetel põhinev metoodika.

Olemasolevad EMKF perioodi kontrollitud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad

erinevatele püügivahendite tüüpidele.

Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane

ja võtab arvesse Eestis kasutatavate passiivpüüniste variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate

vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja

taotleja tasandil.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamise lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punkti a alapunkti ii) Toetavate

projektide arv on suur ning taotluse ettevalmistamisega seotud kulud on sarnased. Kulud koosnevad

taotlusdokumentide koostamise, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamisese ja taotleja

nõustamise tasudest. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset

ET 200 ET

koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja

tasandil oluliselt lihtsamaks.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja

aluseks on võetud varasemate tegevuste kontrollitud andmed. Tootmis- ja turustamiskavade

rakendamisega seotud tegevused on nõudnud väga suures mahus väikesesummaliste kuludokumentide

esitamist. Samas on tegemist sarnaste toetatavate tegevustega, mis perioodi jooksul ei muutu.

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja

taotleja tasandil.

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine

Nutiseadmete ja tahvelarvutite lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis i nimetatud

statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdi hinnangul põhinev metoodika.

Kogutud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad, mis arvestavad tänase päeva

turusituatsiooni nutiseadmete ja tahvelarvutite turul. Seadmetele kehtestatud minimaalsed tingimused

tagavad, et ühikuhinna alusel soetatud seadmed on Eesti rannakaluritele sobivad ning võimaldavad

töötada ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Samuti tagavad seadmetele kehtestatud riist- ja tarkvaralised

tingimused, et seadmed on kasutatavad pika perioodi jooksul ning võimaldavad seadmete sihipärast

kasutamist ka siis kui Eesti riik peaks otsustama üle minna uuele kalapüügi elektroonsete andmete

esitamise platvormile.

Kogutud andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane ja võtab arvesse

Eestis kasutatavate nutiseadmete ja tahvelarvutite variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate vajadusi

olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse

tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja tasandil oluliselt lihtsamaks.

ET 201 ET

3. Täpsustage, kuidas arvutused tehti, lisades eelkõige seoses kvaliteedi või kvantiteediga tehtud eeldused.

Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning taotluse korral esitada need

sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate

koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada

ühtsed põhimõtted. Nende põhimõtete alusel paluti 7 ettevõttel koostada eksperthinnang kui suur võiks

olla 1 kohaliku strateegia koostamise maksumus eeldusel, et konsultatsiooniettevõte tegeleb kõigi

strateegia koostamise protsessidega ning katab kõik kulud. Kohalik tegevusrühm oleks

tervikteenuse tellija rollis ning pakuks konsultatsiooniettevõttele tuge erinevate tegevuste elluviimisel.

Saadud nõuetekohaste eksperthinnangute summad koondati ning neis võeti aritmeetiline keskmine.

Aritmeetilise keskmise kasutamine võtab arvesse teenuse variatiivusust, sest erinevad

konsultatsiooniettevõtted võivad kasutada erinevaid metoodikaid ning teavitus või kaasamisviise.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks liideti meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ ja meetme 3.4

„algatusrühma koostöötegevused“ väljamakstud kulutused programmperioodi algusest kuni 2. maini

2022, saadud summast lahutati meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ need väljamakstud kulud,

mis olid tehtud messidel osalemiseks ja messide külastamiseks. Saadud tulemus jagati meetme 3.3

„projektiteostus“ väljamakstud kuludega ning saadi summa kui palju algatusrühmad kulutasid meetme

3.2 ja 3.4 vahendeid projektitoetuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eraldi vaadeldi

kalanduspiirkondade eelarveid ning selgus, et eelarvega alla 2 miljoni euro piirkondadel on kulutatud

vahendid suuremad kui piirkondadel, mille eelarve EMKF programmperioodil oli suurem kui 2 miljonit

eurot. Põhjuseks eelkõige see, et alla 2 miljoni euro eelarvega piirkonnad on väiksemad ning väiksema

investeeringumahuga, vaatamata sellele tuleb väiksema eelarvega piirkonnas teha tegevusi (teavitus,

ühingute juhtimine, taotlejate konsulteerimine, koostöö jms) samas mahus, mis üle 2 miljoni euro

eelarvega kalanduspiirkonnas. Tulemuseks saadi üle 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul 0,21 eurot

iga projektitoetuse euro kohta, mis on ümardatud 0,20 eurole. Alla 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul

saadi tulemuseks 0,46 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis taandati 0,25 eurole. Arvutused on

tehtud kalanduse tegevusrühmade kaupa, millest on võetud keskmine. Metoodika võtab arvesse kõigi

kalanduspiirkondade vajadusi ja tagab vajaduspõhise rahastuse, et kohalikud tegevusrühmad saaksid

täita määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 sätestatud ülesandeid.

Lihtsustatud kulumeetodiga kehtestatakse kaks ühiku hinda.

Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,20 eurot 1 toetuseuro

kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro.

Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,25 eurot 1 toetuseuro

kohtakohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.

Erinevate ühikuhindade kasutamine erinevate eelarve mahtude juures tagab, et väiksema eelarvega

tegevusrühmad suudavad oma ülesandeid täita sama efektiivselt kui suurema eelarvega tegevusrühmad.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

PRIA on vaadelnud/kogunud päikeseelektrijaamade (PEJ) ehituskulude andmeid aastast 2015.

Vaadeldavate andmete puhul on tegemist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi

EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse

taotlustest saadud andmed (välja makstud rahastamiskõlblikud summad) perioodi 2018-2021 kohta.

Arvestusest on välja jäetud kulud, millel puudub otsene seos PEJ-ga.

Ehituskulusid on vaadeldud objektipõhiselt (nn. võtmed kätte lahendina), kus kulusid ei ole jagatud

erinevatesse gruppidesse.

ET 202 ET

Arvutuste aluseks on võetud EAFRD rahastamiskõlblikud kulud. Tootmisvõimuste järgi on ühikhinnad

rahastamiskõlblik kulu välja toodud järgmiselt: <16kW, 16 - <50kW, 50 - <200kW ja 200kW. Antud

jaotus tuleneb rajatud PEJ enamlevinud võimsustest ning hinna muutustest baasandmete trend kõveral.

Ühikuhinda on võimalik arvutada kõikide rahastamiskõlblike kulude põhjal jälgides seoseid hindade ja

PEJ võimsuste vahel parapoolselt. Teine võimalus on vaadelda andmeid lineaarselt aga selle miinuseks

on tõsiasi see, et nii väiksema kui ka suurema võimsusega PEJ puhul saadud arvutus tulemus ei anna

ilmselt piisavalt realistliku tulemust (antud olukorras võib tekkida olukord kus suuremate PEJ puhul

muutub nn. ühikhind väärtuseks 0€/kW. Sellest tulenevalt on valitud arvutuskäigus parapoolne

(funktsioon LN) andmete vaatlusviis, et leevendada nii väiksema- kui ka suurema võimsusega PEJ

ühikmaksumusi. Päikesepaneelide paigaldamise kulud tootmisvõimuse järgi on arvestatud 2018-2021.

aastal rahastamiskõlblikuks tunnistatud kulude järgi, antud andmed on hetkeseisuga kõige ajakohasemad.

Rahastamiskõlblikke kulusid kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI)

muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027, arvutades keskmise väärtus järgneva seitsme aasta

arvestuslikust kulust. Arvestuslikud päikesepaneelide tootmisvõimsuse järgi on järgmised: <16kW –

1120€/kW, 16 - <50kW – 1032€/kW, 50 - <200kW – 994€/kW, 200kW≥ – 950€/kW.

Arvestades toetusemäära 50% saadakse järgmised ühikuhinnad: <16kW - 560€/kW, 16 - <50 kW –

516€/kW, 50 - <200kW – 497€/kW, 200kW≥ - 475€/kW päikeseelektrijaama 1 kW kohta.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti vahendusasutuse andmebaasist EMKF meetme

„püügivahendi parendamine“ väljamakstud püügivahendite rahastamiskõlblik kulu 1 püügivahendi

kohta, perioodil 2019-2022.Vastavalt andmebaasile selekteeriti püügivahendid järgmiste tüüpide alusel:

avaveemõrd, avaveemõrd 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter, ääremõrd suukõrgusega

kuni 1 meeter 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit ja ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2

kereline.

Kõigi püügivahendite kohta eraldi fikseeriti kontrollitud rahastamiskõlblik kulu, millest võeti

aritmeetiline keskmine ning saadi keskmine rahastamiskõlblik kulu iga püügivahendi tüübi kohta.

Saadud tulemusele lisati tarbijahinna indeksikonfitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga.

Tarbijahinna kasvu leidmiseks analüüsiti statistikaameti tarbijahinna muutuste andmeid perioodil 2016-

2021. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (80%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,

mis ongi lõplik ühikuhind püügivahendi liikide lõikes.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Andmekorjeks kasutati vahendusasutuse EMKF toetuste andmebaasi. Andmekogudest võeti välja kõik

taotlused, mille puhul on kasutatud taotlusdokumentide koostamise teenust. Analüüsiks kasutati vaid

neid taotlusi, mille puhul on taotleja suhtes on tehtud positiivne toetusotsus. Analüüsiti

taotlusdokumentide koostamise rahastamiskõlblikku maksumust, saadud andmereast leiti

rahastamiskõlbliku maksumuse mediaankeskmine. Saadud tulemusele lisati perioodi 2016-2021

tarbijahinna indeksi keskmine koefitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga ja arvutati keskmine

kulu. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (50%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,

mis ongi lõplik ühikuhind.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Arvutuse aluseks on võetud tootjaorganisatsioonide perioodil 2016-2020 PRIA poolt kontrollitud

kuludokumentide rahastamiskõlblikud summad, millest arvutati aritmeetilise keskmise väärtusena

toetuse suurus kava aastase rakendamise kohta. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis

saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Kuna kõiki tootmis- ja turustamiskavasid ei

rakendatud kogu kalendriaasta vältel siis selleks, et arvutada ühe aasta tootmis- ja turustamiskava

rakendamise kulu, liidetakse tootmis- ja turustamiskavade rakendamise perioodid. Ühikuhinna

aritmeetilise keskmise arvutamiseks jagatakse kõigi tootjaorganisatsioonide perioodi 2016-2020

ET 203 ET

rahastamiskõlblike kulude summa 28,5 aastaga. Selle tulemusena saadakse keskmiseks

rahastamiskõlblikuks kuluks ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava kohta 61 269,11 EUR, mida

kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%)

perioodil 2021-2027. Kohandatud keskmine rahastamiskõlblik kulu saadakse, arvutades keskmine

väärtus järgneva seitsme aasta rahastamiskõlblikust kulust, võttes arvesse keskmine THI. Ühe

kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kohandatud keskmiseks arvestuslikuks kuluks

saadakse 67 038,58 eurot .

Kuna uute tootjaorganisatsiooni esimese tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood võib olla

lühem kui üks kalendriaasta, siis arvutatakse kulu ühe kuu kohta (5 586,55 eurot). Toetuse määrana

arvestatakse 75% rahastamiskõlblikest kuludest, selle alusel on arvutatud ühikuhind 4 189,91 eurot, mis

ümardatakse täiseurodeks (4189 eurot).

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutuselevõtmise soodustamine

Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti esmalt tingimused nutiseadmete ja tahvelarvutitele.

Valikukriteeriumite kehtestamisel peeti silmas, et seadmed oleksid vabalt saadaval Eesti kauplustes ja

veebipoodides, seadmetega oleks võimalik töötada tavapärastest ekstreemsemates tingimustust, samuti

kehtestati valikukriteeriumid seadmete sidetingimustele ning tark ja riistavarale. Kehtestatud

minimaalsed valikukriteeriumid olid järgmised:

Nutitelefonid – Seadme salvestusruum 128-512 GB, töömälu maht minimaalselt 6 GB, 5G ühenduse

võimalus, niiskus- ja tolmukindlus vähemalt IP67, operatsioonisüsteemi tase vähemalt Android 14 või

iOS 15, ekraani diagonaal vähemalt 6 tolli, GPS ühenduvuse võimalus.

Tahvelarvutid - Seadme salvestusruum 128-512 GB, töömälu maht minimaalselt 6 GB, 5G ühenduse

võimalus, niiskus- ja tolmukindlus vähemalt IP67, operatsioonisüsteemi tase vähemalt Android 13 või

iOS 15, ekraani diagonaal vähemalt 10 tolli, GPS ühenduvuse võimalus.

Tarbijahinna indeksi arvutamise metoodika – tarbijahinna indeksi keskmise aastase kasvu saamiseks

analüüsiti THI indeksi muutust perioodil 2019 – 2024 aastate kaupa, saadud tulemustest võeti

aritmeetiline keskmine, seega oli keskmine THI indeksi kasv perioodil 2019 – 2024 on 7,28% aastas.

Andmed saadi Eesti Statistikaameti veebilehelt. Andmete kohta tehti veebilehe kuvatõmmis, kus on

fikseeritud andmete võtmise kuupäev.

Nutitelefonide ühikuhinna arvutused

Esimene samm – nutitelefonide hinnavaatlus. Nutitelefonide hinnavaatluse aluseks olid tehnilistele

tingimustele vastavad Eesti enim müüdud nutitelefonide mudelid. Hinnavaatlust teostati Eesti suurimate

nutitelefonide müüjate e-poodides. www.telia.ee, www.elisa.ee, www.tele2.ee, www.euronics.ee,

www.klick.ee ja www.onoff.ee. Lisaks võeti seadmete hindasid hinnavaatlusportaalist www.hind.ee. Iga

mudeli kohta, saadi vähemalt 10 erinevat hinda (väheste mudelite puhul ei olnud see võimalik). Iga

mudeli hinna kohta tehti veebilehest kuvatõmmis, kus on fikseeritud hinnavaatluse tegemise kuupäev.

Hinnavaatluses fikseeriti ainult seadmete letihind, kampaania ja sõbrapakkumiste hindasid valimisse ei

kantud.

Teine samm – hindade koondamine. Saadud andmed (670 erinevat hinda) koondati exceli tabelisse,

saadud andmetest võeti mediaankeskmine, mis on 599.00 eurot.

Kolmas samm – hindade arvutamine. Kõik hinnad, mis jäid allapoole mediaankeskmist (599.00 eurot),

koondati eraldi andmebaasi (337 hinda). Nendest hindadest võeti omakorda aritmeetiline keskmine, mis

on 409,30 eurot nutitelefoni kohta.

Neljas samm – abikõlbliku maksumuse arvutamine. Saadud tulemus korrutati keskmise THI indeksiga

(7,28%) nelja aastase perspektiiviga ning korrutiste tulemustest võeti aritmeetiline keskmine, sellest

kujunes 1 nutitelefoni abikõlblik maksumus, mis on 489,42 eurot nutitelefoni kohta.

Viies samm – väljamakstava toetuse arvutamine. Abikõlblikust maksumusest arvutati toetusosa 85% 1

nutitelefoni kohta, saadud toetuse summa ümardati allapoole täiseurodeks, mis ongi lõplik ühiku hind

(416.00 eurot) nutitelefoni kohta.

ET 204 ET

Tahvelarvutite ühikuhinna arvutused

Esimene samm – tahvelarvutite hinnavaatlus. Tahvelarvutite hinnavaatluse aluseks olid tehnilistele

tingimustele vastavad tahvelarvutid. Kuna sellistele tingimustele vastavaid seadmeid ei paku väga paljud

tootjad, koondati andmebaasi kõikide tingimustele vastavad tootjate tahvelarvutid, mida Eestis müüakse.

Hinnavaatlust teostati Eesti suurimate seadmete müüjate e-poodides. www.telia.ee, www.elisa.ee,

www.tele2.ee, www.euronics.ee, www.klick.ee ja www.onoff.ee. Lisaks võeti seadmete hindasid

hinnavaatlusportaalist www.hind.ee. Iga müügil oleva mudeli kohta koguti võimalikult palju

hinnavaatlusi. Iga mudeli hinna kohta tehti kuvatõmmis, kus on fikseeritud hinnavaatluse tegemise

kuupäev. Hinnavaatluses fikseeriti ainult seadmete letihind, kampaania- ja sõbrapakkumiste hindasid

valimisse ei kantud.

Teine samm – hindade koondamine. Saadud andmed (255 erinevat hinda) koondati exceli tabelisse,

saadud andmetest võeti mediaankeskmine, mis on 883.00 eurot.

Kolmas samm – hindade arvutamine. Kõik hinnad, mis jäid allapoole mediaankeskmist (883.00 eurot),

koondati eraldi andmebaasi (128 hinda). Nendest hindadest võeti omakorda aritmeetiline keskmine, mis

on 624.98 eurot tahvelarvuti kohta.

Neljas samm – abikõlbliku maksumuse arvutamine. Saadud tulemus korrutati keskmise THI indeksiga

(7,28%) nelja aastase perspektiiviga ning korrutiste tulemustest võeti aritmeetiline keskmine, sellest

kujunes 1 tahvelarvuti abikõlblik maksumus, mis on 747,32 eurot tahvelarvuti kohta.

Viies samm – väljamakstava toetuse arvutamine. Abikõlblikust maksumusest arvutati toetusosa 85% 1

tahvelarvuti kohta, saadud toetuse summa ümardati allapoole täiseurodeks, mis ongi lõplik ühiku hind

(635.00 eurot) tahvelarvuti kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikkel 22 nimetatud kulutusi võib sama

määruse lisa 3 rida 6 alusel toetada kuni 85% ulatus abikõlblikust maksumusest. Püügiandmete

elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete kasutusele võtmine kuulub artiklis 22 nimetatud tegevuste

alla.

ET 205 ET

4. Selgitage, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standarditud astmiku, kindlasummaliste maksete ja

ühtsete määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes rahastamiskõlblikke kulusid.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati turu-uuringu

käigus saadud andmeid. Hinnapäringu kutses oli väljatoodud rahastamiskõlblikud kulud.

Päikeseelektrijaama rajamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt

kontrollitud ja toetus väljamakstud.

Kohaliku tegevusrühma toetuse, selektiivsete püügivahendite soetamise, taotlusdokumentide

ettevalmistamise ja tootmis- ja turustamiskavade rakendamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati

PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille

puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna arvutamiseks on

kasutatud Eestis saada olevate ja enimkasutatud nutitelefonide ja tahvelarvutite käibemaksuga

hinnavaatlusi.

Hinnavaatluses on arvesse võetud kõikide nutitelefonide ja tahvelarvutite hinnad, mis tagab, et arvesse

võetakse kogu turusituatsiooni. Ühikuhinna arvutamiseks võeti kogutud hindade kogumist

mediaankeskmine ning mediaankeskmisest allapoole jäävaid hindasid kasutati keskmise ühikuhinna

arvutamiseks. Sellega välistatakse, et ühikuhinna arvutusse satuksid seadmete luksusmudelid ning

kompenseeritav ühikuhind arvutatakse vaid nende seadmete hindade baasilt, mis on kaluri tööks

vajalikud.

Ühikuhindade arvutamisel kehtestati valimisse minevatele seadmete kindlad valikukriteeriumid, mis

iseloomustavad seadmeid, mis on kaluri töös asjakohased ja vajalikud. Vähemalt IP67 niiskus- ja

tolmukindlus on vajalik selleks, et kaitsta seadmeid ilmastikuolude eest, 5G ja GPS ühenduse

kohustuslik olemasolu tagab seadmete sihipärase kasutamise. Nõuded riist- ja tarkvarale tagavad, et

seadmeid on kindlasti võimalik kasutada ka siis, kui kalapüügi elektrooniliste andmete esitamine peaks

üle minema uuele platvormile ja oleksid tõrgeteta kasutatavad pikema ajaperioodi jooksul.

Tarbijahinna indeksi eeldatava kasvu arvutamiseks kasutati Eesti Statistikaameti ametlikku

veebilehekülge.

ET 206 ET

5. Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja

kontrollimise kohta.

Üldhinnang lihtsustatud kuluvõimaluse ülesehitusele: positiivne

Teostatud lihtsustatud kulumeetodi hinnangu põhjal saab auditeeriv asutus kinnitada, et kavandatav

korraldus on kooskõlas regulatiivsete nõuetega, eelkõige:

a) lihtsustatud kuluvõimalus kindlaksmääratud õigel, õiglasel ja kontrollitaval meetodil;

b) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud muud

objektiivset teavet (turu-uuring) (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) i)).

Tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude,

selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul on

algandmetena on kasutatud varasemat tegevust puudutavaid kontrollitud andmeid (2021/1060 artikli 94

lõikega 2 punkti a) ii)).

Püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna puhul on

algandmetena kasutatud statistilisi andmeid, muud objektiivset teavet või eksperthinnangut (2021/1060

artikli 94 lõikega 2).

Kasutatud andmed on hinnatud usaldusväärseteks ja need vastavad toimingute liigile;

c) lihtsustatud kuluvõimaluste kehtestamisel arvesse võetud kulude kategooriad/liigid on kooskõlas

asjakohaste riiklike ja EL-i abikõlblikkuse eeskirjadega, eelkõige ühissätete määruse nr 2021/1060 III

peatükiga (artiklid 63 ja 67);

d) ülesehituse kohta olemasoleva teabe põhjal ei ole samade kulude topeltrahastamise ohtu;

e) määratud summa on kooskõlas tehtud eelduste ja summade/määrade kindlaksmääramiseks kasutatud

andmetega;

f) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise, tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama

rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude, selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis- ja

turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul kohandusmeetodit ei kasutata. Püügiandmete

elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamise ühikuhinna puhul sisaldab kohandusmeetodi

kirjeldus piisavalt teavet selle rakendamise tingimuste ja ajastuse kohta, tingimused on selged ja

mõõdetavad ning meetodit peetakse sobivaks.

Mis puudutab andmete kontrollimise, kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise korda, siis on kavas

kasutada asjakohast tõendavat dokumentatsiooni/süsteemi, et kinnitada vahe-eesmärkide saavutamist,

ühikute arvu ja andmete salvestamist.

Käesolev hindamine põhineb komisjoni audititeenistuste lihtsustatud kuluvõimaluste kontrollnimekirja

1. jaos loetletud elementidel, välja arvatud kontrollküsimused:

1.2 a) vi) (Kohaldub Interreg programmidele, ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),

1.8 Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutus (ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),

1.12 tuginemine varasematel audititel (ei ole asjakohane, sest varasemaid auditeid ei ole läbi viidud

lihtsustatud kulumeetodite osas).

ET 207 ET

2. liide

A. Peamiste elementide kokkuvõte

Prioriteet Erieesmärk

Kuludega

sidumata

rahastamisega

kaetud summa

Tegevuse liik Täidetavad

tingimused /

saavutatavad

tulemused, mille

komisjon võtab

hüvitamisel

aluseks

Näitaja Täidetavate

tingimuste /

saavutatavate

tulemuste mõõtühik,

mille komisjon võtab

hüvitamisel aluseks

Kavandatav

hüvitamismeetodi

liik, mida kasutatakse

toetusesaajale või

toetusesaajatele

hüvitise maksmiseks.

Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus

ET 208 ET

B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa

ET 209 ET

3. liide. Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava

ühissätete määruse artikli 22 lõige 3

Kalanduse andmete kogumise riikliku töökava rakendamine, 2023-2029.

ET 210 ET

4. liide

EMKVFi tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks

ET 211 ET

DOKUMENDID

Dokumendi pealkiri Dokumendi liik Dokumendi

kuupäev

Kohalik viide Komisjoni viide Failid Saatmise

kuupäev

Saatja

Programme snapshot

2021EE14MFPR001 3.1

Ülevaade andmetest

enne saatmist

12. dets 2024 Ares(2024)8893447 Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_en.pdf

Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_et.pdf Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_3.1_et_en.pdf

12. dets 2024 PAPP, Juhani

ET 1 ET

SFC2021 programm EMKVFi jaoks

Ühtne tunnuskood (CCI) 2021EE14MFPR001

Nimetus inglise keeles European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund

- Programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keel(t)es ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja

Vesiviljelusfond - Eesti rakenduskava

Versioon 3.1

Esimene aasta 2021

Eelmine aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 1. jaan 2021

Rahastamiskõlblik kuni 31. dets 2029

Komisjoni otsuse number C(2025)1388

Komisjoni otsuse kuupäev 28. veebr 2025

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine (ühissätete

määruse artikli 24 lõige 5)

Ei

Tehnilised või redaktsioonilised parandused

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 6)

Ei

Seirekomisjoni poolt heaks kiidetud Jah

ET 2 ET

Sisukord

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused ......................... 6

Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus .............................................................................................................. 13

Tabel 1A. SWOT-analüüs ja vajadused ................................................................................................... 40

2. Prioriteedid ............................................................................................................................................... 93 2.1. Muud prioriteedid kui tehniline abi .................................................................................................. 93

2.1.1. Prioriteet: 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja

säilitamine ............................................................................................................................................ 94 2.1.1.1. Erieesmärk: 1.1. Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine ............................................................................................................. 95 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised......................................................................................................... 95

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 ...................................................................................................................................... 95 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................... 96

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................... 97

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v ............................................................ 98 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ......................................................................................................... 99

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 100

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 101 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 101 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 102

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 103

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.2. Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu ...................................................................... 104

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 104 Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 104 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 105 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 106 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 107

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 108

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 109

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 110 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 110 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 111

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 112

2.1.1.1. Erieesmärk: 1.4. Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, samuti

usaldusväärsed andmed teadmistepõhiste otsuste tegemiseks ....................................................... 113 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 113

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 113 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 114

ET 3 ET

Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 115 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 116

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 117 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 118 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 119

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 119

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 120 2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 121 2.1.1.1. Erieesmärk: 1.6. Kaasaaitamine veeorganismide mitmekesisuse ja ökosüsteemide

kaitsmisele ja taastamisele ............................................................................................................. 122

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 122

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 122 Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 123 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 124

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 125

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 126 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 127 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 128

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 128

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 129

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 130

2.1.1. Prioriteet: 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja

turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus .................................. 131 2.1.1.1. Erieesmärk: 2.1. Kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis

keskkonnakestlik ............................................................................................................................ 132 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 132

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 132

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 133 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 134 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 135

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 136

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 137 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 138

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 138 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 139

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 140

ET 4 ET

2.1.1.1. Erieesmärk: 2.2. Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse

ning nende toodete töötlemise edendamine ................................................................................... 141 2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 141

Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 141

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 142 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 143 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 144

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 145 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 146 2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 147

Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 147

Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 148

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 149 2.1.1. Prioriteet: 3.Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning

kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade arengu soodustamine ........................................................... 150

2.1.1.1. Erieesmärk: 3.1. Kestliku sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja

sisemaal ning kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondade kestliku arengu soodustamine .................. 151

2.1.1.1.1. Fondide sekkumised....................................................................................................... 151 Seotud meetmeliigid – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt i ja ESF+ määruse

artikkel 6 .................................................................................................................................... 151

Peamised sihtrühmad – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iii .................. 152 Meetmed, millega tagatakse võrdõiguslikkus, kaasatus ja mittediskrimineerimine – ühissätete

määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt iv ja ESF+ määruse artikkel 6 ............................. 153

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine –

ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkt v .......................................................... 154 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed – ühissätete määruse artikli 22

lõike 3 punkti d alapunkt vi ....................................................................................................... 155 Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine – ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti d

alapunkt vii................................................................................................................................. 156

2.1.1.1.2. Näitajad .......................................................................................................................... 157 Tabel 2. Väljundnäitajad ............................................................................................................ 157 Tabel 3. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 158

2.1.1.1.4. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa EMKVFi

puhul .............................................................................................................................................. 159

2.2. Tehnilise abi prioriteedid ................................................................................................................ 160 3. Rahastamiskava...................................................................................................................................... 161

3.1 Ümberpaigutamised ja osalused ...................................................................................................... 161 Tabel 15A. Panused programmi „InvestEU“ (jaotus aasta kaupa) .................................................... 161 Tabel 15B. Panused programmi „InvestEU“ (kokkuvõte) ................................................................ 161

Põhjendus ........................................................................................................................................... 161 Tabel 16A. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu

(aastate lõikes) ................................................................................................................................... 162 Tabel 16B. Rahastamisvahendite ümberpaigutamised otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu

(kokkuvõte) ........................................................................................................................................ 162 Põhjendus ........................................................................................................................................... 162 Tabel 17A. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või

muudesse fondidesse (jaotus aasta kaupa) ......................................................................................... 162 Tabel 17B. Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või

muudesse fondidesse (kokkuvõte) ..................................................................................................... 162

ET 5 ET

Ümberpaigutused ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse

fondidesse (põhjendus) ...................................................................................................................... 163 3.4 Tagasikanded ................................................................................................................................... 163

Tabel 20A. Tagasikanded (jaotus aastate lõikes) ............................................................................... 163

Tabel 20B. Tagasikanded (kokkuvõte) .............................................................................................. 163

3.5 Rahalised assigneeringud aasta kaupa ............................................................................................. 164 Tabel 10. Rahalised assigneeringud aasta kaupa ............................................................................... 164

3.6 Rahaliste assigneeringute kogusumma fondide ja riikliku kaasrahastamise kaupa ......................... 164 Tabel 11A. Rahaeraldiste kogusumma fondi ja liikmesriigi osaluse kaupa ...................................... 164

4. Eeltingimused ........................................................................................................................................ 167

Tabel 12. Eeltingimused ........................................................................................................................ 167 5. Programmi haldavad asutused ............................................................................................................... 174

Tabel 13. Programmi haldavad asutused ............................................................................................... 174 Tabel 13A. Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsentuaalne osa, mis

hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase

tehnilise abi korral (protsendipunktides) ............................................................................................... 175

6. Partnerlus ............................................................................................................................................... 176

7. Teavitamine ja nähtavus ........................................................................................................................ 178 8. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine ................................................................................................................................................. 180 Tabel 14. Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise

kasutamine ............................................................................................................................................. 180 1. liide ........................................................................................................................................................ 181

A. Peamiste elementide kokkuvõte ........................................................................................................ 181 B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa .................................................................................................... 184 C. Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega seotud

arvutused ................................................................................................................................................ 197 1. Kust pärinevad andmed, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku,

kindlasummaliste maksete või ühtsete määradega tehtavates arvutustes (kes on andmed ette

valmistanud, kogunud ja salvestanud; kus andmeid säilitatakse; andmete kogumise tähtpäevad;

valideerimine jne) .......................................................................................................................... 197 2. Täpsustage, miks on ühissätete määruse artikli 94 lõike 2 kohane kavandatud meetod ja arvutus

asjaomase tegevuse liigi puhul sobivad. ........................................................................................ 199 3. Täpsustage, kuidas arvutused tehti, lisades eelkõige seoses kvaliteedi või kvantiteediga tehtud

eeldused. Vajaduse korral tuleks kasutada statistilisi tõendeid ja võrdlusväärtuseid ning taotluse

korral esitada need sellisel kujul, mis võimaldaks komisjonil neid kasutada. ............................... 201 4. Selgitage, kuidas on tagatud, et ühikuhindade standarditud astmiku, kindlasummaliste maksete

ja ühtsete määradega tehtavates arvutustes on kasutatud üksnes rahastamiskõlblikke kulusid. .... 205

5. Audiitorite hinnangud arvutusviisi, summade ning andmete kvaliteedi, kogumise, säilitamise ja

kontrollimise kohta. ....................................................................................................................... 206

2. liide ........................................................................................................................................................ 207 A. Peamiste elementide kokkuvõte ........................................................................................................ 207

B. Üksikandmed tegevuse liigi kaupa .................................................................................................... 208 3. liide. Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava ................................................... 209 4. liide ........................................................................................................................................................ 210

EMKVFi tegevuskava äärepoolseimate piirkondade jaoks ................................................................... 210 DOKUMENDID ........................................................................................................................................ 211

ET 6 ET

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid i–viii ja x ning

punkt b

Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste

eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.

Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu

strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.

PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab

ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka

visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas

tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel

huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.

Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja

sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava

eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide

toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite

kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel

põhinevad rahastamismeetodid.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere

ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline

mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,

kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev

Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata

elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab

meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks

peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.

Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava

läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise mitmekesisuse

strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse kalavarude

olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist rakenduskava

raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed merekaitsealade

võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve vahenditest.

Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,

mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus

olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks

võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%

majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade taastamist

ning nende kvaliteedi säilitamist.

ET 7 ET

Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust.

Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide kaaspüügi

vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid

püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need

meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).

Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele

vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud

peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks

Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused

kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju

keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).

Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.

Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende

kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu

pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on

suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.

Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2

emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.

Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et

võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,

arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine

eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane

andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada

kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru

majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia

raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks

panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.

Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse

tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,

multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise

panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust

taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere

strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.

Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese

toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist

ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete

rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud

kestliku toidutootmise tagamisse.

2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv

Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel

koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.

Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude

suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii

kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning

rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid ja

ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest

tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 8100 tonnini arendades

merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat

ET 8 ET

tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem

rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse

ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja

keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.

Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.

Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala

väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.

Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.

Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele

välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb

liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa

vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades

uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.

Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi ka

ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega vähendamaks

külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise võimekuse

suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse põhimõtteid.

Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks investeeringud

immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused, teadus- ja

arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on siiani

investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese toorme

ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist.

Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse ökosüsteemide

elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse laiemalt

keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh

energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele

kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja

välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas

ELi kliimaeesmärkidega.

Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on

vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate tootjaorganisatsioonide

peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem

logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele

turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse

strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid

ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja

konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja

keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.

Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike

tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti

alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal

täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,

mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule

kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku

hõlbustamine.

Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema valmis

ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist, mistõttu

ET 9 ET

kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha meetmeid

ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks hüvitamiseks.

3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng

Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade

arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad

rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF

vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade

toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].

Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö

ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva

võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile

rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte

ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.

Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste

elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega

kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just

3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia kalanduspoliitika

sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et püügitegevusest sõltuvad

kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab.

Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja

investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on vajalik

soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades

rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,

merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.

Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine, konkurentsivõime

kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades bioloogilise ressursi

väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja vähendades ökoloogilist

jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist otse tarbijani on ka Talust

taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada toiduga kindlustatust ja

kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.

Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab

otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda

ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe

kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste

ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.

Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate

majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada

kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad

kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise

kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.

Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi

parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada

ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.

Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele.

Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille

eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh

plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on

üks võimalikest tegevustest tulevikus.

ET 10 ET

Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu

soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti

kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad

eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi

arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere

maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade

analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike

elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad

kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike

võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].

Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –

tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide

täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse

terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad

maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.

4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire

Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti

eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste

väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja

arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri

sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite

kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam

panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja innovatsiooni

ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste koostöösse. Järjest

suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja vesiviljeluse sektorite järjest

suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab süsteemset lahendust, selleks et

kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi,

kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas

on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste

planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt

Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi

„Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega toetatakse vajalikke jõupingutusi

teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline missioon „Meie ookeanide ja

veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne, säästlik ja produktiivne

sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute programmi ja

teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust ligikaudu 14 %. Nende meetmete

raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada mereprügi,

liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele panustatavad

nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames suurendatakse

ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.

Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani

ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule

strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.

Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab

muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)

kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,

lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid

ET 11 ET

rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja

mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval

programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste

ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi

teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,

kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda.

Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja

vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku

toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui

ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik uuringute

programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja uuenduslikke

lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed

peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise

valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.

Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise

kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.

Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja

ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate

praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast

liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi

"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja

oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki

kogu tarneahela ulatuses.

Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste teadmistega

seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret ja

rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna

seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi

valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika

ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline

planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise

protsessi kaasaaitamiseks.

Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi. Mõningad

ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes

tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks

kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek

ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,

mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega

investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.

Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete

muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja

sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks

vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina

rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning

inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad

ET 12 ET

saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute

tegemiseks.

Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal

kus asjakohane.

[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud

kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE

2019

[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206

[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus

ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240

[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja

-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline

Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum

ET 13 ET

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused

Tabel 1A. Prioriteedi põhjendus

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

2. Rohelisem Euroopa 1.Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste

ressursside taastamine ja säilitamine

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–

2027 esimese prioriteedi eesmärgiks on kestliku kalapüügi

ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise

edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja

SWOT analüüsist, rakendatakse I prioriteedi puhul

erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.

Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku

ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine

MAJANDUS

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada

kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest tingitud peamised

muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme

tõusus ja ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad

tuuled). Pikaajaline kliima muutumine mõjutab Eestile

iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate

jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja

jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid

betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende

rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid

Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel

tuleb panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse.

Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata tähelepanu

kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada

ekstreemsete ilmastikuolude ajal paljude erinevate

asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja töötingimustega,

kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega,

laeval oleva saagiga ja püüniste asetusega ning ohutu

sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud

ilmastikuoludest lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja

ET 14 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada

alternatiivenergiat.

KESKKOND

Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada

keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist.

Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja

kasutusel olevad seadmed ning tehnoloogiad on

vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja meeskonna

töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad

ka kalapüügisektori poolt kasutuses olevad traalisadamad,

kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega

ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate

ja ressursitõhusate seadmete kasutusele võtmisele.

Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine

aitab vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju

meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab ettevõtlusest

saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad

vähem ressursse (kütus, elekter) ja jätavad väiksema CO2

jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju

leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on

küll vähenenud, kuid rannikumere jääkate on piisav, et

traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti

kliimatingimustes on võimalik tegeleda kalapüügiga talvel

üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui

siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all.

Vähemal või suuremal määral tegeleb jääaluse kalapüügiga

43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid,

mis annavad kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja

latikas ning nendest liikidest püütakse talvel keskmiselt

14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine

suurendab Eesti ranna ja sisevete kalurite

konkurentsivõimet ja pikendab perioodi, mil on võimalik

tegeleda kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu.

Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne

ET 15 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused

on omavahel lõimitud.

Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele

võtmine vähendab kaaspüüki ja säästab püügivahendeid.

Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja

juurdekasvu. Uuringu „Püügivahendite parendamise

võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse

selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi vähendamist väga

oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja

vältimaks muud ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-

ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida

mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate

püügivahendite kasutusele võtmine vähendab ka kaluritele

tekitatud kahju.

Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete

näol on tegemist globaalse keskkonnaprobleemiga, millest

on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%

merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal

toimuva tegevuse käigus, mille kannavad merre jõed,

hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest,

laevandusest, kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene

probleem, merre sattunud prügil puudub omanik, mis

muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral

sõltuvaks heast koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori

eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse

sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse

kalapüügi käigus kaldale, tekitab käitlemisel lisakulusid,

millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja

sadamates ning kalalaevadel puuduvad käitlemiseks

vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on

kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus

kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks ja panustada

merekeskkonna seisundi parendamisse.

ET 16 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris.

Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-elusressursside

jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline

mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

meetmele rakendamisel peab lähtuma usaldusväärsetest

teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja

parimate looduspõhiste lahenduste väljatöötamiseks on

tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja

teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on

võimalik läbi teadmuspõhise lähenemise, kus mõistetakse

teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde

tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida

kalapüügisektoris esinevatele kitsaskohtadele lahendusi,

mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele

ja uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike

tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori ülesele

innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk

konkreetsele ettevõtjale loodud) innovatsiooni

kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et

teaduses viiakse kokku teadlaste ekspertteadmised ja

ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel

ka rahvusvahelisi teadmisi.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku

ärimudel on keskkonnasäästlik ehk ettevõtteid arendatakse

mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest

saadavat tulu ning samas parendatakse keskkonda ja

mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et

tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on

süsteemsuse ja katsetamiste ning koostöö järele eri

sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada

kalapüügisektori keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja

ET 17 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega,

võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega

katseprojektide elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab

tõsta kalandussektoris töötavate inimeste

majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus

kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja ressursitõhus

teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste

rakendamine.

Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030 visioon on „Eesti toit

on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea

mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka

välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele

piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate

teenuste eest [4]. Praeguste uuringute kohaselt on

kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk

kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid

otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö, mis eeldab

kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist.

Positiivset mainet aitab kujundada kalanduse tutvustamine

laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate

avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid,

laadad) läbiviimise kaudu.

Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2

heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või

moderniseerimise kaudu

KESKKOND

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja

ressursitõhusate seadmete kasutamist. Kalalaevastiku

majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks

olulisemaks võib lugeda püügile kuluvat aega ja energiat.

Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid fossiilkütust,

mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-

ET 18 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

lämmastikoksiidi ja metaani ehk kasvuhoonegaase

tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on

taastumatu energiavaruga, on järgmistel kümnenditel

oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning

hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda

vähem CO2-heidet tekitava majanduse suunas. Eesti

kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on

investeeringud mootorite vahetamisse suured.

Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide

täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha

teadmistel põhinevaid otsuseid

KESKKOND

Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on

tervisliku toitumise oluline osa, samas ei ole kalavarud

piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning

looduslikku taastootmisvõimet. Kalavarude säästva

kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased

majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja

seire. Kogutud andmete ja seire põhjal antud

teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude

seisukorda arvestavad püügivõimalused ning vajadusel

rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid.

Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude

seisundi hindamisel ja haldamissoovituste järgimisel on

võimalik tagada kalavarude hea seisund.

Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik

kalanduspoliitika eeldab lisaks majandamiskavadele ja

kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat

riiklikku järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete

ET 19 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

täitmise üle ja reeglite jõustamist. Ebaseadusliku kalapüügi

vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve

tehnoloogilisi seadmeid ja arendada ning tõhustada

riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi

süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste

infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise

andmevahetuse parendamise abil saab vähendada

ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormust,

parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada järelevalve jaoks

vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab

tõhustada ka inspektorite koolitamine ja rahvusvaheline

koostöö.

Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine.

Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja liikide

mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja

rändeteede taastamine ja loomine. Heas seisus koelmualad

ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele,

kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume

sulamisest tekkivat suurvett, et pääseda peajõega

ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele.

Juba praegu mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete

talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning ulatust.

Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks

vajalikud uuringud omavad olulist tähendust bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise

seisukohast.

Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude

hea seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on

olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise

mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua

ET 20 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

terve ökosüsteemi muutumise, kalavarude mõistes

loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite

suhtes suurema vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea

keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis

aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada

hetkeseisundit ja pakkuda probleemide korral lahendusi.

[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“,

11.09.2014

[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia

aastani 2030

[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe

[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“, Maaeluministeerium

2. Rohelisem Euroopa 2.Säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise

edendamine, aidates sellega kaasa toiduga

kindlustatusele liidus

EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on

säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti

vesiviljelustoodete tootmise, kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast

ning SWOT analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul

erieesmärke 1 ja 2.

Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine,

eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime

tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas

perspektiivis keskkonnasäästlikud.

MAJANDUS

Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv

vesiviljeluses. Vesiviljelussektori toodangumaht on väike,

ET 21 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning

turul domineerib importtoodang. Madala tootmismahu

tõttu ei kata ka sektori müügitulu kogukulusid. Arvestades

kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori

tegevuste soodustamine juurdepääsu piisavale,

täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes selle

taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.

Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse suurendamisele

aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade

ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku

sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi

lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja

tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti keskkonna- ja

kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega

vesiviljelustoodete toodangumahtude suurenemine loob

eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud,

mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat

vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega

oleks võimalik jätkata.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses.

Konkurentsivõime tõstmine nõuab panustamist toodangu

kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele.

Olulisemaks muutub alternatiivsete energiakandjate

kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste täielik

kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide

toodangumahu suurenemine, uute liikide kasvatamine ning

digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab

tekkinud kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on

seotud täiendavate investeeringutega keskkonnahoidlikesse

seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja

töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav

tootmine tagab stabiilse turu ja isevarustatuse.

Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi

lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi

ET 22 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale lähemale.

Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese

tarneahela kaudu pakkuda kohalikku ja värsket kala ning

eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis

arvestavad tarbija vajadustega.

Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile

ligipääsu finantsvahenditele. Kasvanduse ehitamisest

toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning

kasvatusprotsess nõuab mahukaid käibevahendeid.

Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja

mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks.

Probleemid ja turutõrked seoses krediidiasutustest laenude

kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna.

Näiteks on vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti

väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate

investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju

keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat

kasutamist [2]. Oluline on pöörata tähelepanu

finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks

vajaminevatele finantsvahenditele ligipääs

rahastamisvahendite kaudu.

KESKKOND

Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete

tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast liigist on suureks

väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja

maismaavesiviljeluse arendamine selliselt, et

keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori

jätkusuutlikkus. Vesiviljelus on juba praegu üks

efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab

panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab

väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni muu viis loomse

valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja

tööstusega on saaste väga väikesega osaga veekogude

ET 23 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on kalakasvatuse

põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus

0,24% kogu Eesti koormusest [3]. Toodangumahu

suurenemisel on vajalikud investeeringud

keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle

kontekstis on Euroopas tõusutrendis merekeskkonnast

toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks

vähendada punktreostust. Keskkonnaprobleemid on

takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on kannatanud

kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada

vesiviljeluse sotsiaalset aktsepteeritavust, mis nõuab ka

meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks

[4].

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses.

Teadus- ja arendustegevusel oluline roll kogu sektori

suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada

vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust

majandamisest. Uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike

kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu

soodustamine sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt

aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale.

Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate

ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele.

Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike

uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.

Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada

innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse, võimaldades

kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi

turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja

pöörata tähelepanu kasvatamisele ning bioloogilise ressursi

täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute

vesiviljelusliikide viljelemine ning sellega seotud

arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste

ET 24 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete

toomisesse, millega tagatakse piisav toodangumaht ja

kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav

haridussüsteem.

Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori

vahelist suhtlust piirkonna arengupunktiks [5].

Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi

pärsib ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas

ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on ettevõtjatele

kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes

valdkondlikes küsimustes ning rakendusteaduste paremas

ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks,

tuleb luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks

suletud toitainete ringluseks või merevetikate- ja karpide

kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale

vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt

vetikate ja ka karpide kasvatamine või Läänemerest püütud

kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes

[6], võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest

punktreostusena tekkivate toitainete koormust keskkonnale

ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab

saavutada puhta ja ringluspõhise majandusmudeli,

põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel,

elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja

mürgivaba keskkonna loomisel kõigile kodanikele [7].

Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid

arendada jätkusuutlikku vesiviljelust, mille kaudu

edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga

teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse

tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest

arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.

SOTSIAAL-MAJANDUS

ET 25 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris

on oluline tagada võimalused ettevõtjate ja teadlaste

vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike

uuringuid ja katseprojektides osalemist.

Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut

takistav ennetustöö ja teadmussiire vähendab

antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite

kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv

võimaldab toodangumahu kasvades paremat ligipääsu

välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul.

Tagamaks ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on

läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse

taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut

teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega kursis

olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest

ettevõtjatele kasu võiks olla. Oluline on omandada

tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini

mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate

inimeste kaudu majandusvaldkonna konkurentsivõimet,

mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja

ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning

hoogustub teadmiste rakendamine.

Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende

toodete töötlemise edendamine

MAJANDUS

Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu

ja toidukultuuri iseloomustab põhjamaadele omane

värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus,

mitmekesisus, samuti toiduohutuse, loomatervise ja

loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning

valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala

lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega

ET 26 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib

vajadus sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda

maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest kõrgemat

hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega

kontaktreiside või eriala messide kaudu. Väljakutseks on

ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni,

nii energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse

osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta uuemaid ja

keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate

ressursside tõhusam kasutamine aitab vähendada toidukao

ja toidujäätmete teket.

Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja

turustamise valdkonnas vähendab välisturgude laiendamine

sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt

motiveeritud kaubanduspiirangute negatiivseid

majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele

tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille

tagab infovahetus partnerriikide ja ettevõtjate vahel.

Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi

ja jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu

on vajalik laia välisturgude säilitamiseks ning

eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise

soodustamine. Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused,

mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete

kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued

tehnoloogiad annavad paremad võimalused

tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija

muutuvatele eelistustele. Tootearendus on tihti kalliks ja

vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva

tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja

tooraine väärindamise soodustamine, mis tagaks stabiilse

tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge

lisandväärtusega toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku

ET 27 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema

lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega

ostjateni jõudmine tagab parema väljamüügihinna.

Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi

lahendusi kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja

töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste kaudu

lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-

kaubandus, mistõttu nõuab see suuremat tähelepanu

konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on

ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni

seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava

ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta

uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja kasutada

olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on

oluline võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks

tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele väärindamisele

tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide

kasutuselevõtt. See aitab leevendada tooraine puudust

töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu.

Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada

tooteid, mida pakkuda toorainena teistele

majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.

Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile

ligipääsu finantsvahenditele. Krediidiandjad ei tunne

valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta

nendega ning see on aastatega süvenenud. Turutõrked on

tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjate

investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt

püügihooaegadest peavad tööstused ostma hooajaliselt

suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida

krediidiandjad üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude

lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel

investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs

sobivatele finantsteenustele on Euroopa Liidu riikides küll

ET 28 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna

piiratuks eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate

investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju

keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat

kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine.

Toodete kvaliteedi tõstmisele ja stabiilse toodetega

varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse

soodustamine kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate

turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid

saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama

tootmise poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad,

mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke

meetmeid. Tuleb tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed

tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega jätkusuutlikult,

parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet

ning püüaksid suurendada oma sissetulekut. See võimaldab

ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada turujõudu

ning tõsta kasumit.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine.

Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid

rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile

reageerima. Töötlejad peavad arvestama, kuidas tarbijad

tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam

eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja

jahutatud filee, tervislikud innovaatilised valmistooted,

jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga.

Üles kerkivad väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja tarbimise

suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse

tooraine kättesaadavuse ning erinevate valmistamisviiside

osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete

pakkuja kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka

ET 29 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul toodangu lühem

tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle.

Kavas on jätkata teavitustegevusega, et tarbijad saaksid

teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimisel.

Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt

suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide

lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll

tootearendusel, kus arvestatakse tarbijate soovide ja

vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise

suurendamine loob paremad võimalused nii kohalikule kui

ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning seetõttu

tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad

regiooniti erinevaid tooteid ning kaubanduses tuleb tarbija

köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka

uusi maitseelamusi.

Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline

oli sellega kaasnev keskkonna- ja ühiskondlik mõju.

Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida

lihtsustavad kestlikkuse ja kvaliteedi sertifikaadid ja

märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.

Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste

korral. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise,

töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada

negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et

tuua leevendust turustamisraskustesse sattunud

ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada

saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises.

Innovatsiooni kaudu saab suurendada töötlemissektoris

teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest.

Ettevõtte ja sektori ülese innovatsiooni ning teadus-

ET 30 ET

Poliitikaeesmärk Prioriteet Põhjendus

arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata

tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele.

Üha enam vajatakse sisendit kuidas maksimaalsel hulgal

toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute

toodete ja tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks.

Ühtlasi annab see lisavõimalused väiketöötlejatel, kus

kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele

võtmisel saab püügivälisel ajal töödelda ning arendada