Riigipoolt ehitatav keskkonnasõbralik ja saareelanike vajadusetele vastav asenduslaev väikesaartele ja uued laevad Ruhnu ning Prangli ühendustele

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kuldar Leis

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 12-4.3/353

Riigi poolt ehitatav keskkonnasõbralik ja saareelanike

vajadusetele vastav asenduslaev väikesaartele ning

uued laevad Ruhnu ja Prangli ühendustele

Ausatud taristuminister

Tunnustame Kliimaministeeriumi selle eest, et riigiplaani reformis „Eesti merenduse

konkurentsivõime tugevdamine ning kliimakindel ja energiatõhus siseriiklik laevaliiklus“

nähakse ette investeeringuid keskkonnasõbralike ja saareelanike vajadustele vastavate uute

laevade soetamiseks Ruhnu ja Prangli ühendustele ning asenduslaeva tagamiseks väikesaarte

liinidele (Kihnu, Manilaiu, Vormsi ja Sõru–Triigi ühendused).

Peame oluliseks rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase või edasilükatava taristu uuendamisega,

vaid investeeringuga, mis on otseselt seotud reformi eesmärkidega. Saarte ühenduste

töökindlus, toimepidevus erinevates ilmastikutingimustes ning võime tagada inimeste ja

kaupade regulaarne liikumine on Eesti merenduse konkurentsivõime, regionaalse sidususe ja

kliimakindla transpordisüsteemi lahutamatu osa. Seetõttu on oluline, et nende ühenduste

uuendamine säiliks riigiplaani edasistes valikutes selge prioriteedina.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab avalikku liinivedu Ruhnu, Kihnu,

Manilaiu ja Vormsi saarte ning mandri vahel, aga ka Saaremaa ja Hiiumaa vahel Sõru–Triigi

liinil. Kõigil neil ühendustel osutatakse teenust riigi kasutusse antud laevadega. Viimastel

aastatel on üheks suurimaks probleemiks olnud Ruhnu liini teenindava kiirkatamaraani Runö

sagedased tehnilised rikked ning ilmastikutingimustele vastava sobiva laeva puudumine.

Samuti puudub Kihnu, Manilaiu, Vormsi ja Sõru–Triigi liinidel piisavalt töökindel asenduslaev.

Runö on mõeldud kiireks reisijateveoks ning piiratud mahus kaubaveoks. Selle töökindlust

mõjutavad intensiivne sõidugraafik, kaupade vedu ning vajadus hoida Ruhnu kaugusest

tulenevalt suhteliselt suurt sõidukiirust, et ühendus oleks ajaliselt mõistlik. See koormab

märkimisväärselt aluse kahte peamasinat. Kuna laeva kasutatakse sageli maksimaalse

koormusega, on peamasinate kulumine olnud tavapärasest oluliselt kiirem ning nende

väljavahetamist on tulnud teha sagedamini, kui hooldusgraafik ette näeb. Kuigi Riigilaevastik

on viimastel aastatel püüdnud Runö võimekust ümberehitustega parandada, ei vasta laev

praktikas piisaval määral saarerahva vajadustele.

Mandri ja Ruhnu vaheline laevaühendus on saare elanikele ainus regulaarne ühendus

liikumiseks ning eluks vajalike kaupade transportimiseks. Seetõttu näeme tungivat vajadust

asendada riigile kuuluv reisikatamaraan Runö ilmastikukindlama ja saareelanike tegelikele

2 (2)

vajadustele vastava laevaga, mis võimaldaks vedada rohkem sõidukeid ja esmatarbekaupu ning

tagaks töökindlama ühenduse aasta ringi.

Kihnu, Manilaiu, Vormsi ja Sõru–Triigi liinidel on lisaks põhilaevadele vältimatult vajalik ka

töökindel asenduslaev, et tagada teenuse jätkumine nii planeeritud hooldustööde kui ka

ootamatute rikete korral. Kuna Riigilaevastikul puudub selleks sobiv alus, lasub asenduslaeva

tagamise kohustus kehtivate lepingute järgi vedajal. Viimaste aastate kogemus näitab aga, et

vedajate pakutud asenduslahendused ei ole alati taganud saartele piisavalt töökindlat ja

katkematut ühendust.

Praegu on käimas väikesaarte parvlaevaliinide operaatori leidmise hange uueks perioodiks,

mille eesmärk on parandada ka asenduslaeva kvaliteeti ja töökindlust. Kuigi selle kaudu

soovitakse teenuse toimepidevust tugevdada, tuleb arvestada, et Eesti keerulistesse

navigatsioonitingimustesse sobivate laevade valik turul on piiratud. Seetõttu on mõistlik

maandada riski, et turupõhine lahendus üksi ei pruugi kõigis olukordades tagada vajalikku

teenuse toimepidevust.

Sellest tulenevalt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul põhjendatud, et riigil

oleks lisaks olemasolevatele väikesaarte põhilaevadele ka oma asenduslaev, mis oleks

põhilaevadega samaväärne, sealhulgas sama jääklassiga. See oleks riigile pikaajaliselt

kulutõhusam ning tagaks parema toimepidevuse erinevates ilmastikutingimustes.

Uutes avaliku teenindamise lepingutes nähakse ette ka võimalus riigile kuuluva asenduslaeva

kasutamiseks. Seetõttu peame oluliseks, et riigiplaanis (EL vahendid 2028+) säiliks toetus uute

parvlaevade kavandamiseks Ruhnu ja Prangli liinidele ning asenduslaeva soetamiseks

väikesaarte liinidele (Kihnu, Manilaiu, Vormsi ja Sõru–Triigi ühendused). Need investeeringud

ei ole üksnes olemasoleva teenuse säilitamiseks, vaid vajalikuks eelduseks töökindlama,

kliimakindlama ja konkurentsivõimelisema siseriikliku meretranspordi tagamiseks ning elu

jätkumiseks Eesti saartel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Pille Pikner

5884 8182 [email protected]

Annela Kornel

5803 5477 [email protected]