(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

Justiits- ja digiministri PP.KK.2026. a

määruse nr „Eesti infoturbestandard“

lisa 1

Infoturbekataloog

Tabel 1. Protsessimoodulid

Protsessimoodulid

GRC. Turbehaldus

GRC.1. Infoturbe haldus

üldiselt

Esitada infoturbe halduse süsteemi rajamise ja täiustamise

meetmed ning turbekontseptsiooni väljatöötamise juhised

GRC.2. Infoturbe

korraldus

Esitada meetmed infoturbe korralduse sobitamiseks

organisatsiooniga ning infoturbe haldamiseks. Käsitletakse

infoturbeprotsesside haldust ja infoturbeülesandeid

organisatsioonis

GRC.3. Varade haldus

Esitada meetmed, mis tagavad organisatsiooni varade kaitse ja

halduse kogu vara elutsükli vältel ning toetavad varade tervikluse

säilitamist ja asutuse turvalist toimimist

GRC.4. Isikuandmete

kaitse

Esitada meetmed füüsilise isiku kui andmesubjekti põhiõiguste

kaitseks isikuandmete töötlemisel

GRC.5. Krüptograafia Esitada krüptograafilise vahendi kasutamise korralduslikud

meetmed ning krüptokontseptsiooni koostamise juhised

GRC.6. Vastavuse haldus

Esitada organisatsiooni eesmärkidel, õigusaktidel, lepingutel ja

poliitikatel põhinevate turvanõuete kehtestamise ja järgimise

meetmed

GRC.7. Audit ja läbivaatus

Esitada infoturbe auditi ja sõltumatu läbivaatuse tegemise üldised

juhised, et täiustada organisatsiooni infoturvet, vältida soovimatuid

suundumusi valdkonnas ja optimeerida turvameetmeid ja -

protsesse

ORP. Organisatsioon ja personal

ORP.1. Identiteedi- ja õiguste haldus

ORP.1.1. Identiteedi- ja

õiguste haldus üldiselt

Esitada identiteedi- ja õiguste halduse korraldamise meetmed. Nii

kasutajad kui infotehnoloogia (edaspidi IT) komponendid peavad

saama juurdepääsu üksnes vajalikele IT-ressurssidele ja teabele

ORP.1.2.

Sotsiaalmeediakonto

haldus

Esitada meetmed, mis tagavad, et organisatsiooni ametlike

sotsiaalmeediakontode loomine, haldamine ja kasutamine toimub

turvaliselt ühtse korra alusel

ORP.2. Personali haldus

Esitada meetmed, mille abil personaliosakond ja juht tagavad, et

nii oma kui ka välised töötajad tegutsevad organisatsiooni

turvaeesmärke silmas pidades

ORP.3. Töötaja

infoturvateadlikkuse

tõstmine

Esitada töötaja turvateadlikkuse tõstmise ja töötaja koolitusplaani

koostamise meetmed, arvestades organisatsiooni spetsiifikat ja

töötaja vajalikke teadmisi ja oskusi

2

ORP.4. Välislähetuse

infoturve

Esitada meetmed andmete turvalisuse tagamiseks töötaja

välislähetuses viibimisel ning abistada vastutavaid isikuid

välislähetuste turvameetmete kehtestamisel

ORP.5. Teabevahetus Esitada organisatsiooni ja välise poole vahelise turvalise

teabevahetuse meetmed

ORP.6. Kaugtöö Esitada kaugtöö raames talletatava, töödeldava ja edastatava teabe

kaitse meetmed

ORP.7. IT-vahendi turvaline kasutamine

ORP.7.1. IT-vahendi

kasutamine üldiselt

Esitada meetmed, et tagada organisatsiooni töövahendi turvaline

kasutamine, mis on kooskõlas infoturvanõuetega

ORP.7.2. Isikliku seadme

kasutamine

Esitada meetmed, et tagada organisatsioonis isikliku töövahendi (nt

isiklik mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti, nutikell, isiklikud

kõrvaklapid) turvaline kasutamine, mis on kooskõlas

infoturvanõuetega

ORP.7.3. Mobiiltelefoni

kasutamine Esitada meetmed mobiiltelefoni turvaliseks kasutamiseks

ORP.8. Raadioside turvaline kasutamine

ORP.8.1. Raadioside

kasutamine üldiselt

Esitada meetmed, et tagada organisatsioonis kasutatava

raadiosidetehnoloogia (nt WiFi, Bluetooth, NFC, RFID ja muud

lühimaa raadioside protokollid) turvaline kasutamine, vältides

volitamata juurdepääsu, andmeside pealtkuulamist ja seadmete

manipuleerimist

ORP.8.2. WiFi kasutamine

Esitada organisatsiooni WiFi-võrgu kavandamise ja turvalise

käitamise meetmed, et vältida volitamata juurdepääsu sidevõrgule

ja andmeleket

ORP.8.3. Lähiväljaside

kasutamine

Esitada meetmed, et tagada organisatsioonis lähiväljaside

tehnoloogia turvaline kasutamine, mis on kooskõlas

organisatsiooni infoturvanõuetega

ORP.8.4. Bluetoothi

kasutamine

Esitada meetmed, et tagada Bluetoothi tehnoloogia turvaline

kasutamine organisatsioonis, vältides volitamata sidumisi,

andmeleket, seadmete ülevõtmist ning muid lähiväljasidega seotud

riske

OPS. IT haldus

OPS.1. IT valdkonna põhitööd

OPS.1.1. IT haldus üldiselt

Kehtestada infoturvameetmed lahutamatu osana kõigist IT halduse

põhiaspektidest (IT-varade haldamine, IT-hanked, IT käitamine,

muudatuste haldus, seire, intsidentide haldus ja IT-vahendite

kasutusest kõrvaldamine)

OPS.1.2. Muudatusehaldus

Esitada organisatsiooni tarkvarauuendite ja IT-süsteemide

muudatusehalduse protseduuri kohaldamise, juhtimise ja

optimeerimise meetmed

OPS.1.3. Andmevarundus Esitada organisatsioonis töödeldavate andmete varunduse

korraldamise meetmed

3

OPS.1.4. Andmete

digitaalne arhiveerimine

Esitada digitaalsete dokumentide muutumatul kujul pikaajalise,

turvalise ja ennistatavalt säilitamise meetmed

OPS.1.5. Turvasündmus

logimine

Esitada logiandmete turvalise kogumise, talletamise ja

nõuetekohase analüüsimise ja kõrvaldamise meetmed

OPS.1.6. Tarkvara

testimine ja kasutuselevõtt

Esitada mistahes tarkvararakenduse või -süsteemi testimise ja

kasutuselevõtu meetmed

OPS.1.7. Arvutikellade

sünkroniseerimine

Esitada meetmed täpse ajaarvestuse tagamiseks IT-komponentide

töös

OPS.1.8. IT-süsteemi

kaughooldus Esitada IT-süsteemi turvalise kaughoolduse korraldamise meetmed

OPS.1.9. Kaitse

kahjurprogrammide eest Esitada kahjurprogrammi vastase kaitse korraldamise meetmed

OPS.1.10. Turvanõrkuste

haldus

Esitada infotehnoloogiliste turvanõrkuste haldamise protseduuride

väljatöötamise meetmed koos juhistega, et minimeerida

küberrünnete mõju

OPS.1.11. Andmete

turvaline kustutamine

Esitada andmete turvalise kustutamise ja andmekandja hävitamise

meetmed

OPS.2. IT haldus teenusena

OPS.2.1. Väljasttellimine

üldiselt

Esitada meetmed väljasttellitava teenuse turvaeesmärkide

saavutamise tagamiseks kogu allhanke kestel

OPS.2.2. Pilvteenuse

integratsioon

äriprotsessiga

Esitada meetmed pilvteenuse kavandamiseks ja turvaliseks

käitamiseks organisatsiooni äriprotsessi toetamise eesmärgil

OPS.2.3. Teenuseleping

välise teenuseosutajaga

Esitada meetmed mistahes sisseostetava teenuse kvaliteedi

tagamise lepete sätestamiseks teenuse osutamise lepingus (inglise

keeles service level agreement, lühendSLA)

OPS.2.4. Tarneahela

infoturve

Esitada infoturbe haldamise meetmed tarneahela nõutava

turvataseme hoidmiseks, lähtudes tarneahela osalistelt nõutavatest

meetmetest

OPS.2.5. X-tee

andmeteenus

Esitada X-tee andmeteenuse turvalise kasutamise ja kaitse

meetmed. X-tee turvaserveriga liidestatud IT-süsteem ei tohi

ohustada X-tee taristut ega sattuda X-teega liidestatuse tõttu ise

haavatavasse olukorda. Samuti peab andmete liikumine eri

organisatsioonide ja üksuste vahel põhinema selgetel õiguslikel

alustel

OPS.3. Süsteemide haldus

OPS.3.1. Süsteemi haldus

üldiselt

Esitada mistahes süsteemina käsitatava keskkonna turvalise

halduse meetmed. Kuna süsteemi haldamiseks on vaja eeliskontot,

tuleb rakendada meetmeid selle võimaluse väärkasutuse

tõkestamiseks

OPS.3.2. Mobiilseadmete

keskhaldus

Esitada mobiilseadmete halduse kavandamise ja turvalise

käitamise meetmed

4

DER. Avastamine ja reageerimine

DER.1. Turvaintsidendi

avastamine

Esitada turvasündmusega seotud andmete kogumise, seostamise ja

hindamise meetmed, et tagada turvaintsidendi terviklik ja

õigeaegne avastamine

DER.2. Turvaintsidentide haldus

DER.2.1. Turvaintsidendi

käsitlus

Esitada turvaintsidendi süstemaatilise käsitlemise meetmed

DER.2.2. IT-kriminalistika

võimaldamine

Esitada meetmed infoturvaintsidendi kriminalistika

võimaldamiseks oluliste ettevalmistuste kaudu IT-süsteemi

projekteerimise ja käigushoiu etappides

DER.2.3. Ulatusliku

turvaintsidendi

lahendamine

Esitada ulatusliku turvaintsidendi lahendamise meetmed

DER.3. Turvatestimine ja

õppus

Esitada infoturbe nõuetelevastavuse testimise ja infoturbeõppuse

korraldamise meetmed

DER.4. Talitluspidevus Esitada meetmed infoturbe ja talitluspidevuse tagamiseks

avariiolukorras

5

Tabel 2. Süsteemimoodulid

Süsteemimoodulid

INF. Taristu

INF.1. Hoone Esitada meetmed, mis käsitlevad organisatsiooni tüüphoone

tehnilisi ja korralduslikke turvaaspekte

INF.2. Hoone ruumid

INF.2.1. Bürooruum

Esitada infoturvameetmed, mis on kohaldatavad bürooruumile (nt

kontor, ladu või muu ruum, kus asub arvutitöökoht) ja

bürootöökohale

INF.2.2. Serveriruum ja

andmekeskus

Esitada serveriruumi ja andmekeskuse turvaliste ja jätkusuutlike

käidutingimuste loomise ja säilitamise meetmed

INF.2.3. Tehnilise taristu

ruum

Esitada tehnilise taristu ruumi või tehnilise taristu kapi turvalisuse

tagamise meetmed

INF.2.4. Arhiiviruum Esitada andmekandjate arhiivi ja arhiveeritaval andmekandjal oleva

teabe kaitse meetmed

INF.2.5. Koosoleku-,

ürituse- ja koolitusruum

Esitada koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumis töödeldava teabe ja

neis ruumides olevate IT-seadmete kaitse meetmed

INF.3. Mobiilne töökoht

Esitada mobiilsele töökohale kohaldatavad korralduslikud,

tehnilised ja personali käsitlevad meetmed, mida arvestatakse ja

täidetakse siis, kui töötaja töötab väljaspool organisatsiooni ruume

INF.4. Kodutöökoht Esitada meetmed organisatsiooni teabe kaitseks ja turvalise taristu

rajamiseks kodutöökohas

INF.5. Sõiduki IT-

komponendid

Esitada organisatsiooni mehitatud ja mehitamata, sh isejuhtiva

sõiduki infoturvameetmed juhul, kui sõiduk (nt mootor-, vee- või

õhusõiduk) on varustatud tänapäevaste infotehnoloogiliste

komponentidega

INF.6. Elektrikaabeldus Esitada meetmed hoone elektritoite kaitseks rikete, häirete ja

manipuleerimise eest

INF.7. Tehnosüsteemid

INF.7.1. Hoone

tehnosüsteemide haldus

üldiselt

Esitada hoone või hoonete tehnoseadmete ja -süsteemide (nt kütte-,

jahutus-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, vee-, valgustus-,

tulekaitse- ja nõrkvoolusüsteemid; inglise keeles technical building

management, lühend TBM) kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

INF.7.2.

Hooneautomaatikasüsteem

Esitada hooneautomaatikasüsteemi (inglise keeles building

automation and control system, lühendBACS) kavandamise ja

turvalise käitamise meetmed

INF.7.3. Puhvertoiteallikas Esitada puhvertoiteallika kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

6

NET. Andme- ja kõneside

NET.1. Arvutivõrk

NET.1.1. Võrguhaldus

üldiselt

Esitada turvalise võrguhalduse rajamise ja käigus hoidmise ning

turvalise andmeside tagamise meetmed

NET.1.2. Kohtvõrk Esitada võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse infoturvameetmed

NET.1.3. Raadiokohtvõrk Esitada raadiokohtvõrgu rajamise ja turvalise käitamise juhised

NET.1.4. Virtuaalne

privaatvõrk

Esitada virtuaalse privaatvõrgu kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

NET.2. Sidevõrgu

kaabeldus

Esitada meetmed sidekaabelduse kaitseks rikete, häirete ja

manipuleerimise eest

NET.3. Võrgukomponendid

NET.3.1.

Võrgukomponent üldiselt

Esitada arvutivõrgu mistahes komponendi turvalise käitamise

meetmed

NET.3.2. Tulemüür Esitada tulemüüri või tulemüürisüsteemi turvalise hankimise,

rajamise, konfigureerimise ja käitamise meetmed

NET.3.3. Marsruuter Esitada ruuteri turvalise käitamise meetmed

NET.3.4. Kommutaator Esitada kommutaatori turvalise käitamise meetmed

NET.3.5. Raadiokohtvõrgu

pääsupunkt Esitada raadiokohtvõrgu komponendi turvalise käitamise meetmed

NET.4. Võrguühenduse

automaatne seadistus

Esitada võrguseadme turvalise konfigureerimise ja käitamise

meetmed

NET.5. Võrkupääsu

reguleerimise süsteem

Esitada meetmed arvutivõrgu klientseadme võrkupääsu

reguleerimise (inglise keeles network access control, lühend NAC)

süsteemi kavandamise ja turvalise käitamise meetmed

SYS. IT-süsteemid

SYS.1. Serverid

SYS.1.1. Server üldiselt Esitada serverina kasutatavas IT-komponendis töödeldavate

andmete ning sellega seotud rakenduste kaitse meetmed

SYS.1.2. Microsoft

Windowsi server

Esitada Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga serveri

turvalise käitamise ja serverisüsteemis töödeldavate andmete ning

protsesside kaitsmise meetmed

SYS.1.3. Linuxi server

Esitada Linuxi ja UNIXioperatsioonisüsteeme kasutava

serverisüsteemi ja selles töödeldavate andmete ning protsesside

kaitse meetmed

SYS.1.4. Riistvaraline

server Esitada riistvaralise serverisüsteemi turvalise käitamise meetmed

SYS.1.5. Virtuaalserver Esitada virtualiseeritud serverisüsteemi turvalise käitamise

meetmed

SYS.1.6. Konteinerdus Esitada konteinertehnoloogia kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

SYS.1.7. Kubernetes Esitada meetmed konteinerduse haldamiseks ja andmete

kaitsmiseks Kubernetese keskkonnas

7

SYS.2. Lõppkasutaja tööjaamad

SYS.2.1. Tööjaam üldiselt

Esitada meetmed tööjaamas töödeldavate andmete kaitseks

olenemata arvuti tüübist või selles kasutatavast

operatsioonisüsteemist ning suurendada teadlikkust seadme

spetsiifilistest ohtudest

SYS.2.2. Microsoft

Windowsi tööjaam

Esitada Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi kasutava

tööjaama andmete kaitse meetmed

SYS.2.3. Linuxi tööjaam Esitada Linuxi operatsioonisüsteemi kasutava tööjaama andmete

kaitse meetmed

SYS.2.4. Apple macOSi

tööjaam

Esitada macOSioperatsioonisüsteemi kasutavas tööjaamas

talletatud andmete kaitse meetmed

SYS.2.6. Sülearvuti

Esitada meetmed sülearvuti turvaliseks kasutamiseks

organisatsioonis ja suurendada teadlikkust seadme spetsiifilistest

ohtudest

SYS.2.7. Irdandmekandja Esitada irdandmekandja (inglise keeles removable media) turvalise

kasutamise meetmed

SYS.2.8.

Failijagamisteenus

Esitada serverisõnumiploki (inglise keeles server message block,

lühend SMB ) andmesideprotokolli kavandamise ja turvalise

käitamise meetmed

SYS.3. Mobiilseadmed

SYS.3.1. Mobiilseade

üldiselt

Esitada meetmed tööülesannete täitmiseks kasutatava nutitelefoni

ja tahvelarvuti jaoks

SYS.3.2. Google Android Esitada Androidi operatsioonisüsteemiga mobiilseadme turvalise

haldamise meetmed

SYS.3.3. Apple iOS Esitada iOSi ja iPadOSi operatsioonisüsteemiga mobiilseadme

turvalise haldamise meetmed

SYS.4. Muud võrgustatud seadmed

SYS.4.1. Esemevõrgu

seade üldiselt

Esitada esemevõrgu (inglise keeles internet of things, lühend IoT)

seadme turvalise haldamise meetmed

SYS.4.2. Printer ja

kontorikombain

Esitada võrgustatud printeri ja kontorikombaini turvalise haldamise

ja kasutamise meetmed

SYS.4.3. Sardsüsteem Esitada sardsüsteemi (inglise keeles embedded system) turvalise

kasutamise meetmed

SYS.5. Serveriteenused

SYS.5.1. Serveriteenus

üldiselt

Esitada mistahes serveriteenuse turvalise seadistamise ja haldamise

meetmed

SYS.5.2. Failiserver Esitada failiserveri turvalise käitamise meetmed

SYS.5.3.

Andmebaasiserver

Esitada andmebaasisüsteemi kavandamise ja turvalise käitamise

ning andmebaasides töödeldava teabe kaitsmise meetmed

SYS.5.4. Veebirakendus Esitada veebirakenduse turvalise töötamise ning töödeldava teabe

kaitsmise meetmed

8

SYS.5.5. Ajaserveri teenus

Esitada meetmed ajaserveri turvaliseks seadistamiseks

usaldusväärse ja täpse kellaaja tagamise eesmärgil kõigis seotud

IT-süsteemides

SYS.5.6.

Domeeninimesüsteem

Esitada organisatsioonis kasutatava domeeninimesüsteemi (inglise

keeles domain name system, lühendDNS) serveriteenuste turvalise

käitamise meetmed

SYS.5.7. Veebiserver Esitada veebiserveri ja veebiserveri kaudu juurdepääsetava teabe

kaitse meetmed

SYS.5.8. Andmesalvesti Esitada andmesalvestilahenduse kavandamise, turvalise käitamise

ja kasutuselt kõrvaldamise meetmed

SYS.5.9. Terminaliserver Esitada terminaliserveri kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

SYS.5.10. E-posti server Esitada e-posti serveri turvalise seadistamise ja käitamise meetmed

SYS.5.11. Microsoft

Exchange

Esitada Microsoft Exchange’i rühmatarkvaralahenduse

kavandamise ja turvalise käitamise meetmed

SYS.5.12. Kataloogiteenus Esitada kataloogiteenuse kavandamise, turvalise käitamise ja

kõrvaldamise ning kataloogiteenuse andmete kaitsmise meetmed

SYS.5.13. Microsoft Active

Directory Domain Services

Esitada meetmed Microsoft Active Directory Domain Services’i

tavakasutuse turbeks, kui Active Directory teenust kasutatakse

Microsoft Windowsi süsteemidest koosneva taristu ja keskse

autentimis- ja autoriseerimislahenduse haldamiseks

SYS.5.14. X-tee

turvaserver

Esitada X-tee turvaserveri kaitse meetmed, et tagada

andmevahetuse tõendusväärtus ja X-teega seotud äriprotsesside

usaldusväärsus

SYS.5.15. Tehisarusüsteem Esitada meetmed tehisarusüsteemi turvaliseks kasutuselevõtmiseks

ja käitamiseks organisatsioonis

SYS.5.16. IP-telefonside

server

Esitada VoIP-põhise sidesüsteemi komponendi ja IP-telefoni

kõneedastuse turvalisuse tagamise meetmed

SYS.5.17.

Virtualiseerimissüsteem

Esitada serveri virtualiseerimiskeskkonna turvalisuse tagamise

meetmed

SYS.5.18. Töölaua

virtualiseerimine

Esitada virtuaaltöölaua taristu (inglise keeles virtual desktop

infrastructure, lühend VDI) kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

SYS.5.19. Elektrooniline

arhiivisüsteem

Esitada digitaalsete andmete arhiveerimise süsteemi kavandamise

ja turvalise käitamise meetmed

SYS.5.20. Keskne

logitaristu Esitada keskse logitaristu kavandamise ja käitamise meetmed

SYS.6. Pilvandmetöötlus

SYS.6.1. Pilvandmetöötlus

üldiselt

Esitada pilvandmetöötluse kavandamise ja turvalise käitamise

meetmed

SYS.6.2. Pilvrakendus Esitada pilvrakenduse turvalise seadistamise ja käitamise meetmed

9

SYS.7. Käidutehnoloogia

SYS.7.1. Käidutehnoloogia

üldiselt

Esitada korralduslikud ja kontseptuaalsed meetmed

käidutehnoloogia (inglise keeles operational technology, lühend

OT) turvaliseks kasutamiseks organisatsioonis

SYS.7.2.

Tööstusautomaatika

Esitada tööstusautomaatikasüsteemi (inglise keeles industrial

automation and control system), sh protsessijuhtimissüsteemi

(inglise keeles industrial control system, lühend ICS) ja SCADA-

süsteemi komponentide turbe meetmed, olenemata komponentide

valmistajast, arhitektuurist, otstarbest ja paigalduskohast

SYS.7.3.

Autonoomnesüsteem

Esitada autonoomse süsteemi, sh nutika anduri, andurina töötava

seadmestiku ja robotseadme turbe meetmed, olenemata selle

valmistajast, otstarbest, arhitektuurist või asukohast

SYS.7.4.

Ohutusautomaatika

Esitada infoturvameetmed ohutusautomaatika süsteemi turvaliseks

kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks

SYS.7.5. Programmeeritav

kontroller

Esitada programmeeritava kontrolleri (inglise keeles

programmable logic controller, lühend PLC) turvalise

kasutuselevõtmise ja käitamise meetmed, olenemata nende

valmistajast, otstarbest, arhitektuurist või asukohast

SYS.7.6. Käidutehnoloogia

komponentide

kaughooldus

Esitada käidutehnoloogia komponentide turvalise kaughoolduse

meetmed. Käidutehnoloogia koosneb tavaliselt eri tootjate

riistvara- ja tarkvarakomponentidest, mille käigushoidmiseks ja

hooldamiseks tuleb tagada volitatud hoolduspersonali

kaugjuurdepääs

APP. Lõppkasutaja rakendused

APP.1. Tarkvara üldiselt

Esitada lõppkasutaja tööjaamas kasutatava tarkvara ja tarkvaraga

töödeldavate andmete turbe meetmed, sh tarkvara

kasutuselevõtmise, hankimise, kasutamise ja kasutuselt

kõrvaldamise meetmed

APP.2. Veebilehitseja

Esitada meetmed andmete kaitsmiseks tööjaama veebilehitseja

kaudu realiseeruda võivate ohtude eest, hõlmates nii tsentraalselt

kui ka iseseisvalt hallatavaid töökeskkondi

APP.3. E-posti klient Esitada e-posti kliendi töödeldavate andmete kaitse üldmeetmed

APP.4. Kontoritarkvara Esitada kontoritarkvaras töödeldavate andmete kaitsmise ja

kontoritarkvara turvalise haldamise meetmed

APP.5. Rühmatarkvara

Esitada ühendatud side- ja koostöölahenduse (inglise keeles unified

communication and collaboration, lühend UCC) turvalise

kasutamise meetmed

APP.6. Mobiilirakendus Esitada äriprotsessi toetavas mobiilirakenduses töödeldavate

andmete kaitse meetmed

10

DEV. Tarkvaraarendus

DEV.1. Tarkvaraarendus

üldiselt

Esitada organisatsiooni tellitud või organisatsioonis arendatava

tarkvaralahenduse infoturbe haldamise ja tarkvara turvalisuse

tagamise meetmed

DEV.2.

Tarkvaraarendusprojekt

Esitada organisatsiooni individuaalseks kasutusotstarbeks välja

töötatud või organisatsiooni tarbeks oluliselt kohandatud

rakenduste projektipõhise arendamise meetmed

DEV.3. Veebirakenduse

arendus

Esitada dünaamilise (muutuva sisuga) veebirakenduse turvalise

arendamise ja veebirakenduses töödeldavate andmete kaitsmise

meetmed

DEV.4. Integreerimine Eesti e-riigi teenustega

DEV.4.1. eID komponent Esitada meetmed elektroonilise identiteedi (eID) komponendi ja

sellega seotud teenuste rakendamiseks organisatsioonis

1

„Justiits- ja digiministri PP.KK. 2026

määruse nr „Eesti infoturbestandard“

lisa 2

Auditeerimiseeskiri

1. Terminid ja lühendid

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi termineid:

audiitor – (inglise keeles auditor) audiitorettevõttele auditi raames tööd tegev isik;

audiitorettevõte – (inglise keeles auditing entity) juriidiline isik, kes osutab võrgu- ja

infosüsteemide auditeerimise teenust;

audit –Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimine määruse § 11 lõikes 1 sätestatud

eesmärgil;

auditeeritav – (inglise keeles auditee) organisatsioon või selle osa, keda või mida

auditeeritakse, või auditi tellinud organisatsioon;

auditi käsitlusala – (inglise keeles audit scope) auditi või läbivaatuse ulatus ja piirid, millega

määratakse muu hulgas kindlaks auditeeritavad või läbivaadatavad tegevuskohad,

organisatsiooni üksused, protsessid, funktsioonid, süsteemid, varad ja tarneahela haldus;

auditirühm – audiitorettevõtte poolt auditi tegemiseks audiitoritest ja tehnilistest ekspertidest

moodustatud rühm;

juhtivaudiitor – (inglise keeles lead auditor) auditirühma juhtiv audiitor;

teenuseandja – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb digielemente sisaldava toote tarbijale

vahetult või kellegi kaudu turul tasuta või tasu eest kättesaadavaks või kes annab tarbijale

vahetult või kellegi kaudu tasuta või tasu eest digielemente sisaldava tootega seotud teenuse.

2. Auditi üldine korraldus

2.1. Auditi tegemiseks sõlmitakse audiitorettevõttega auditeerimisleping ja

konfidentsiaalsusleping.

2.2. Auditi riski vähendamiseks ei tohi audiitorettevõte teha järjest üle kahe sama

organisatsiooni auditi.

2.3. Auditeeritav määrab auditi tegemise ajaks kontaktisiku või -isikud.

2.4. Auditi tegemine plaanitakse koostöös auditeeritava kontaktisikuga, kes tagab vajalike

andmete ja isikute kättesaadavuse auditi ajal. Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel

võib auditiprotseduure teha kaugtöö vormis, sellisel juhul kajastatakse see fakt auditiaruandes.

Kaugtöötunnid ei tohi ületada 30% audititööks kavandatud tundide koguarvust. Erandiks on

auditeeritav, kes kasutab ainult virtuaalseid töökohti.

3. Auditi tellimine või hankimine

2

3.1. Auditit tellides või hankides kirjeldab auditeeritav üheselt ja arusaadavalt auditi käsitlusala,

sealhulgas auditeeritavaid äriprotsesse, neile määratud kaitsetarvet ning nende erisusi.

3.2. Auditeeritav esitab audiitorettevõttele rakendamisele määratud infoturbekataloogi

moodulite nimekirja, andmetöötluse tegevuskohad, kasutatavad töökeeled, arvutikasutajate

arvu, infotehnoloogia (edaspidi IT) meeskonna suuruse, IT-taristu lühikirjelduse ja

väljasttellitavate IT-teenuste loendi.

3.3. Kui auditi käsitlusalasse kuuluvaid andmeid töödeldakse mitmes auditeeritava

tegevuskohas, esitab auditeeritav lepingus minimaalse tegevuskohtade arvu, mille suhtes audit

tehakse. Tegevuskohtade valik ja tegevuskohtade arv peab tagama kõikide tegevuskohatüüpide

proportsionaalse esindatuse. Kui andmeid töödeldakse kolmes või vähemas tegevuskohas, välja

arvatud pilvteenuse tarnija tegevuskoht, tehakse auditiprotseduurid kõigis tegevuskohtades.

3.4. Auditeeritav märgib auditit tellides või hankides ära, kui tegevuskohas ei ole võimalik

kohapeal auditiprotseduure teha (nt õigusaktidest või teenuseandjaga sõlmitud kokkulepetest

tulenevalt).

3.5. Auditi võib tellida või hankida mitmele auditeeritavale korraga. Kui auditeeritavad

tuginevad samale infoturbe halduse süsteemile (nt on neil ühine infoturbe organisatsioon,

infoturvapoliitika ja infoturbe dokumentatsioon), võib ühe auditi käsitlusala laiendada mitmele

auditeeritavale. Seejuures käsitletakse auditiaruandes ja järeldusotsustes vajaduse korral

auditeeritavate erisusi.

3.6. Kui auditeeritav vahetab audiitorettevõtet, lisab ta hankedokumentatsiooni kehtiva auditi

järeldusotsuse.

3.7. Auditi hankedokumentatsiooni või tellimuse põhjal peab audiitorettevõttel olema võimalik

adekvaatselt hinnata auditiprotseduuride tegemisega seotud tööaega ja kulu. Auditi eest

küsitava tasu määramisel tugineb audiitorettevõte muu hulgas punktis 3.8 sätestatule.

3.8. Audiitor esitab auditipakkumuses audiitori töömahu prognoosi ja eeldatava ajaplaani.

Soovitav on lisada ka auditeeritava töötajatele auditiga kaasneva töömahu prognoos.

Auditiprotseduuridele kuluvate tundide arv moodustab vähemalt 60% auditiks kavandatud

töötundide koguarvust.

4. Nõuded audiitorile

4.1. Auditeerimist juhib vastava kutseoskusega juhtivaudiitor. Juhtivaudiitor vastutab auditi

käigus tehtavate tööde eest ning allkirjastab auditi lõpparuande ja järeldusotsuse.

4.2. Juhtivaudiitoril peab auditi tegemise ajal kehtima vähemalt üks järgmine kutsetunnistus:

4.2.1. ülemaailmse IT-professionaale ühendava organisatsiooni ISACA välja antud

infosüsteemide audiitori (inglise keeles Certified Information Systems Auditor, lühend

CISA) kutsetunnistus;

4.2.2. kvaliteediinstituudi (inglise keeles Chartered Quality Institute) rahvusvahelise

kutsetunnistusega audiitorite registri (inglise keeles International Register of Certificated

3

Auditors, lühend IRCA) välja antud infoturbe halduse süsteemide ISO/IEC 27001 kohase

sertifitseerimisskeemi põhine juhtivaudiitori kutsetunnistus;

4.2.3. ametialase hindamise ja kutsetunnistuste andmise nõukogu PECB välja antud

infoturbe halduse süsteemide ISO/IEC 27001 kohase sertifitseerimisskeemi põhine

juhtivaudiitori kutsetunnistus.

4.3. Juhtivaudiitor peab auditile eelnenud kolme aasta jooksul olema audiitorina osalenud

vähemalt kolmes infoturbe või IT-süsteemide halduse auditis, nt Eesti infoturbestandardi

auditis. Juhtivaudiitoril peab olema vähemalt nelja-aastane IT auditi, IT juhtimise või

infoturbealane töökogemus.

4.4. Auditirühma kaasatud audiitoritel peab olema vähemalt kahe-aastane IT auditi, IT

juhtimise või infoturbealane töökogemus.

4.5. Auditirühma kaasatud tehnilistel ekspertidel peab olema auditi käsitlusala spetsiifikale

vastav tehniline kvalifikatsioon või vähemalt kahe-aastane IT halduse või infoturbealane

töökogemus.

4.6. Auditirühma liikmed peavad olema auditeeritavast sõltumatud ja ei tohi olla osalenud

auditeeritava infoturbe halduse süsteemi kavandamises või rakendamises, sh auditeeritava

konsulteerimises auditeeritavas valdkonnas, auditi alguskuupäevale eelnenud kolme aasta

jooksul.

4.7. Auditirühma liikmete sõltumatus peab olema kinnitatud allkirjastatud deklaratsiooniga.

4.8. Auditirühma liikmed peavad tagama oma kohustuste täitmise käigus teatavaks saanud teabe

hoidmise teadmisvajaduspõhiselt ning mitte jagama teavet auditeeritava nõusolekuta.

Auditeeritava esitatud isikuandmete töötlemisel, sh isikuandmeid sisaldavate dokumentide

läbivaatamisel ning logiandmete ja tuvastussüsteemide andmete kasutamisel, järgib audiitor

muu hulgas andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid.

4.9. Audiitor peab auditi tegemisel järgima tunnustatud auditeerimisstandardeid ja -suuniseid,

infoturbe parimaid tavasid ja audiitori kutse-eetika koodeksit (nt ISACA kutse-eetika koodeks).

4.10. Audiitor peab auditi kavandamisel ja tegemisel juhinduma auditi käsitlusalast, määruse 2.

peatüki nõuetest ja õigusaktidest. Auditiprotseduuride tegemisel ja meetmete valimi

koostamisel arvestatakse infoturvaohtudest lähtuvaid riske ja auditeeritava kaitsetarvet ning

nende alusel hinnatakse asjakohaste infoturbekataloogi meetmete rakendatust.

5. Audit

5.1. Auditi alguseks peavad organisatsioonisisese hindamise käigus tuvastatud puudused olema

kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral on audiitorettevõttel õigus nõuda auditi

alguse edasi lükkamist.

5.2. Enne auditi algust koostatakse ja kooskõlastatakse auditeeritavaga auditi plaan. Auditi

plaan aitab tagada, et kriitilistele infoturbevaldkondadele pööratakse auditi käigus piisavalt

4

tähelepanu ja auditiprotseduurid tehakse õiges järjekorras. Olude muutudes või ootamatute

asjaolude ilmnedes muudetakse vastavalt ka auditi plaani.

5.3. Auditi käigus hinnatakse:

5.3.1. organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi vastavust määruse 2. peatüki nõuetele;

5.3.2. infoturbe dokumentatsiooni aja- ja asjakohasust;

5.3.3. infoturvameetmete rakendamise asjakohasust, riskipõhisust ning proportsionaalsust.

5.4. Infoturbe dokumentatsiooni asjakohasuse ja meetmete proportsionaalsuse hindamisel

võetakse igakülgselt arvesse auditeeritava riskidele avatuse määra, organisatsiooni suurust ning

intsidentide esinemise võimalikkust ja nende tõsidust, sealhulgas nende ühiskondlikku ja

majanduslikku mõju.

5.5. Audiitor hindab infoturvameetmete rakendamise plaani alusel meetmete rakendatust ning

moodulite väljajättude asjakohasust ja proportsionaalsust auditi käsitlusala ulatuses. Meetmete

rakendamist kontrollitakse valikuliselt, vastavalt kinnitatud auditi plaanile. Kontrollitavate

meetmete valimisel lähtub audiitor:

5.5.1. äriprotsessidele määratud kaitsetarbest;

5.5.2. mooduliga seotud ohtude olulisusest organisatsiooni kontekstis;

5.5.3. auditeeritavas organisatsioonis teostatud infoturvariskide kaalutlemise tulemustest;

5.5.4. organisatsioonis toimunud infoturvaintsidentidest;

5.5.5. varasemate infoturbe auditite leidudest ning läbivaatuste aruannetes esitatud

tähelepanekutest ja soovitustest;

5.5.6. auditeeritavale eelnevalt tutvustatud meetmetest valimi moodustamise metoodikast.

5.6. Audiitor lähtub oma hinnangutes riskipõhisuse printsiibist. Audiitori tähelepanek võib

põhineda ühe või mitme meetme mitterakendamisel või meetmete osalise rakendamise

koosmõjul.

5.7. Hinnangu kujundamiseks teeb audiitor auditiprotseduure, mille maht moodustab vähemalt

60% audiitori kogutöömahust ja mis hõlmab vähemalt järgmisi protseduure:

5.7.1. intervjuud;

5.7.2. meetmete tõhususe kontroll, sh tehniline kontroll;

5.7.3. paikvaatlused;

5.7.4. dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali läbivaatus.

5.8. Auditi tõendusmaterjali võib auditeeritav audiitorile kas väljastada, kohapeal näidata või

selgitada intervjuu käigus (nt võrguskeem, logide analüsaator, tulemüüri reeglid, õiguste

süsteemi selgitamisel reaalsed isikupõhised näited).

5.9. Kui tõendusmaterjalidega tuleb tutvuda kohapeal, tagatakse audiitorile selleks vajalik

töökoht ja töötingimused.

5.10. Auditeeritava teenuseandjate infoturbe hindamisel tugineb audiitor oma hinnangut

kujundades teenuseandja (nt pilvteenuse tarnija) esitatud auditi käsitlusala hõlmavatele ja

turvameetmete rakendatust kinnitavatele sertifikaatidele ning vastavusauditite aruannetele.

5.11. Audit lõpeb auditi lõpparuande ja järeldusotsuse esitamisega auditeeritavale.

5

6. Auditi lõpparuanne ja auditi järeldusotsus

6.1. Lõpparuanne koosneb kahest eraldi ja juhtivaudiitori digiallkirjastatud elektroonilisest

dokumendist: auditi järeldusotsusest ja auditi lõpparuandest.

6.2. Auditi järeldusotsus peab sisaldama vähemalt järgmist:

6.2.1. auditeeritava ametlik nimetus ning auditi käsitlusalasse kuuluvate organisatsioonide

ametlik nimetus ja registrikood;

6.2.2. auditi tegemise aeg ja kestus;

6.2.3. käsitlusala;

6.2.4. üldhinnang organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi toimimisele. Üldhinnang

sisaldab muu hulgas teavet, kas ja kui palju leiti auditi käigus lahknevusi ja sellest tulenevaid

kõrge tasemega riske;

6.2.5. audiitorettevõtte ametlik nimetus ja auditi teinud juhtivaudiitori nimi.

6.3. Auditi järeldusotsus ei või sisaldada juurdepääsupiiranguga teavet.

6.4. Auditi lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

6.4.1. auditi kokkuvõte, mis sisaldab juhtivaudiitori nime, auditi tegemise aega, auditi

tulemuste lühikokkuvõtet ning auditirühma üldhinnangut infoturbe halduse süsteemi

toimimisele. Auditi kokkuvõttes esitatakse ka auditi käigus kinnitust saanud positiivsed

aspektid;

6.4.2. auditi käsitlusala, sh äriprotsesside loend ja neile määratud kaitsetarve;

6.4.3. auditi metoodika, ajaplaan, auditeeritud tegevuskohad ja auditi tegemisel esinenud

piirangud;

6.4.4. auditis osalenud auditeeritava töötajate ja auditirühma liikmete nimekiri ning nende

rollide kirjeldused;

6.4.5. auditirühma hinnang IT-riskide haldusele;

6.4.6. auditirühma hinnang infoturvameetmete rakendamisele;

6.4.7. auditi leiud koos lahknevuste kirjelduste ja auditirühma lisatud riskihinnangutega;

6.4.8. auditi lõpparuande lisadena vormistatud asjakohane tõendusmaterjal.

6.5. Mitmele auditeeritavale korraga ühise auditi tegemisel käsitlevad auditi järeldusotsus ja

lõpparuanne vajaduse korral ka auditeeritavate erisusi. Kokkuleppel võib iga auditeeritava

kohta koostada eraldi järeldusotsuse, viidates otsuses auditi ühisele käsitlusalale.

6.6. Infoturbe halduse süsteemi hindamisel peab audiitorettevõte arvestama vähemalt järgmisi

aspekte:

6.6.1. süsteem vastab määruse 2. peatüki nõuetele;

6.6.2. organisatsioonis on määratud infoturbe eest vastutajad ja infoturbele on eraldatud

piisavad ressursid;

6.6.3. organisatsioonis on määratud kaitseala ja äriprotsessidega seotud varad;

6.6.4. organisatsioonis on määratud äriprotsesside nõuetelevastav kaitsetarve;

6.6.5. organisatsioonis on teostatud infoturbe haldus, sh valitud meetmed vastavad

organisatsiooni kaitsetarbele.

6

6.7. Aruandes esitatakse iga sellise auditileiu kirjeldus, lahknevus infoturbe halduse süsteemi

nõuetest, leiuga kaasneva riski kirjeldus ja auditirühma soovitus riski käsitlemiseks:

6.7.1. millest tulenevad ühele või mitmele äriprotsessile madala tasemega riskid;

6.7.2. millest tulenevad ühele või mitmele äriprotsessile kõrge tasemega riskid;

6.7.3. mille riskid üksikult võttes on väiksed, kuid mille puhul võib leidude koosmõju tõttu

asjaolude ebasoodsal kokkusattumisel kaasneda kõrge tasemega risk ühele või mitmele

äriprotsessile.

6.8. Auditirühm analüüsib meetmete mitterakendamise põhjendusi ning hindab meetmete

rakendamata jätmisest või osalisest rakendamisest tulenevaid riske järgmiselt:

6.8.1. kõrge tasemega risk – oluline lahknevus meetmetes kirjeldatu ja tegeliku olukorra

vahel. Meetmete rakendamata jätmisest tulenevate riskide realiseerumine võib tekitada suurt

kahju organisatsiooni varadele ja tegevusele. Kahju põhjustab lepingute ja õigusaktide

täitmata jätmist ning võib ähvardada äriprotsesside jätkusuutlikkust või auditeeritava

olemasolu;

6.8.2. madala tasemega risk – väheoluline lahknevus meetmetes kirjeldatu ja tegeliku

olukorra vahel. Riskide realiseerumine võib tekitada piiratud ja ohjatavat kahju auditeeritava

varadele ja tegevusele (nt lühiajalised töökatkestused).

6.9. Auditi lõpparuandes esitatakse loend auditi käigus:

6.9.1. tehtud auditiprotseduuridest ja kogutud tõendusmaterjalidest;

6.9.2. kontrollitud meetmetest.

6.10. Auditi leidude kohta on auditirühmal olemas tõendusmaterjal, auditi kontrollid peavad

olema korratavad.

6.11. Kui auditi tegemisel tuginetakse varasema infoturbe halduse süsteemi auditi tulemustele,

märgitakse auditi aruandes selgelt, millisele auditi aruandele auditirühm on tuginenud ja mil

määral.

6.12. Auditi järeldusotsuse ja auditi lõpparuande kavand esitatakse auditeeritavale seitsme

päeva jooksul pärast auditiprotseduuride lõppemist.

6.13. Auditeeritaval on õigus esitada 14 päeva jooksul kavandi kohta audiitorettevõttele

kirjalikult taasesitatavas vormis vaidlustus, sealhulgas täiendavaid tõendusmaterjale.

6.14. Vaidlustuse arvestamise korral teeb audiitorettevõte 14 päeva jooksul kavandis

asjakohased parandused. Vaidlustuse arvestamata jätmise korral lisab audiitorettevõte auditi

lõpparuandele vaidlustuse ja selle arvestamata jätmise põhjenduse.

6.15. Auditi järeldusotsus ja auditi lõpparuanne esitatakse auditeeritavale hiljemalt 14 päeva

jooksul pärast vastavalt punktis 6.13 või 6.14 sätestatud tähtaja möödumist. Auditeeritav

kinnitab auditi lõpparuande vastuvõtmise kirjalikult taasesitatavas vormis.

6.16. Kokkuleppel auditeeritavaga võib audiitorettevõte tutvustada auditi lõpparuannet

auditeeritava juhtkonnale.

7

6.17. Auditeeritav esitab järelevalveasutusele auditi järeldusotsuse hiljemalt 14 päeva jooksul

pärast auditi järeldusotsuse ja auditi lõpparuande saamist.

6.18. Kui auditi järeldusotsuses on viidatud ühele või mitmele kõrge tasemega riskile, tuleb

auditeeritaval esitada järelevalveasutusele ka auditi lõpparuanne.

7. Auditijärgsed tegevused

7.1. Auditeeritav kavandab parandusmeetmete rakendamise, määrab vastutajad ja tähtajad.

Parandusmeetmete rakendamist ja infoturvameetmete rakendamise plaani ajakohastamist

koordineerib infoturbe eest vastutav isik.

7.2. Auditeeritav kõrvaldab auditi lõpparuandes viidatud madala tasemega riski või määrab

käsitlusviisi hiljemalt järgmise auditi alguseks.

7.3. Kõrge tasemega riski on auditeeritav kohustatud kõrvaldama kuue kuu jooksul auditi

järeldusotsuse ja auditi lõpparuande saamisest arvates.

7.4. Punktis 7.3 sätestatud kohustuse täitmisest teavitab auditeeritav järelevalveasutust 14 päeva

jooksul kohustuse täitmisest arvates.

7.5. Kui auditi aruannete säilitamise tähtaeg ei tulene muust õigusaktist või eeskirjast, säilitab

auditeeritav auditi aruandeid turvaliselt vähemalt seitse aastat.

7.6. Audiitorettevõte säilitab auditi aruandeid ja seotud dokumente turvaliselt ning vastavalt

pooltevahelisele kokkuleppele. Juurdepääs dokumentidele on üksnes vastava

teadmisvajadusega isikul.

1

EELNÕU

21.05.2026

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Eesti infoturbestandard

Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse 9. detsembri

2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” § 3 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk

(1) Eesti infoturbestandardi rakendamine seisneb võrgu- ja infosüsteemi infoturbe halduses ja

infoturbe halduse meetmete auditeerimises.

(2) Teenuseosutajate Eesti infoturbestandardi rakendamise kohustus ja ulatus on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded” 2. peatükis.

(3) Eesti infoturbestandardi kehtestamise eesmärk on:

1) tagada avalike ning ühiskonna toimimiseks vajalike, sealhulgas oluliste ja kriitiliste

ülesannete täitmiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide kõikehõlmav kaitse ning saavutada

infoturbe ühtlane tase kõigis nende osades kogu elutsükli jooksul;

2) luua süsteemne raamistik, mis aitab teenuseosutajal kaitsta oma äriprotsesse, varasid, võrgu-

ja infosüsteemi ning ennetada ohte ja hallata riske.

§ 2. Terminid

(1) Määruses kasutatakse järgmisi termineid:

1) infoturbe halduse süsteem – riskide hindamisel, käsitlemisel ja aktsepteerimisel põhinev

teenuseosutaja süsteemse kaitsmise ning infoturbe rajamise, teostamise, seire, läbivaatamise ja

täiustamise süstemaatilise käsitlemise viis;

2) infoturvameetmete rakendamise plaan – organisatsioonikeskne struktureeritud ühest või

mitmest dokumendist koosnev juhend turvameetmete haldamiseks;

3) organisatsioon – teenuseosutaja küberturvalisuse seaduse tähenduses;

4) äriprotsess – organisatsiooni tegevuse osa, mingi eesmärgi saavutamiseks

rakendatavate inimeste, aja, finants- ja töövahendite (edaspidi koos ressursid), tegevuste,

toimingute või protseduuride kogum, mille tulemusel valmib toode või teenus (inglise keeles

business process).

2

2. peatükk

Infoturbe haldus

§ 3. Infoturbe halduse süsteem

(1) Infoturbe halduse süsteemi raames vaadatakse organisatsiooni:

1) tegevusvaldkonda, eesmärke, protsesse, protseduure ja tavasid;

2) õigusaktidest ning lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi;

3) keskkonda, ressursse ja vara.

(2) Infoturbe halduse süsteemi toimimiseks tuleb määrata järgmised rollid:

1) hankejuht – jälgib, et turvameetmed on vara kogu elutsükli ulatuses plaanitud uue vara ja

teenuste hankimise etappi juba selle kavandamise käigus;

2) infoturbejuht – koordineerib ja nõustab turvameetmete rakendamist, sealhulgas koolituste

formaadi valimist;

3) kasutaja – järgib tema kasutusse antud vara kasutamise korda, läbib regulaarselt

infoturbekoolitusi, reageerib intsidentidele kokkulepete kohaselt, sealhulgas teavitab

küberintsidentidest;

4) äriüksuse juht – korraldab vara kaardistuse, kaitsetarbe määramise ja vajalike meetmete

rakendamise regulaarse seire.

(3) Taasesitatavas vormis säilitatakse järgmist teavet:

1) infoturbe halduse süsteemi alusdokumendid ja otsuste kulg;

2) infoturvasündmused ja organisatsiooni reaktsioon neile;

3) infoturvameetmete rakendamise plaan ja selles sisalduvad riski käsitlemise viisid.

§ 4. Organisatsiooni juhatuse tegevus

(1) Infoturbe halduse süsteemi toimimist korraldab organisatsiooni juhatus.

(2) Infoturbe halduse süsteemi toimimiseks juhatus:

1) määrab organisatsiooni sees rollid ja vastutajad, määramata rollide eest vastutab juhatus

ise;

2) eraldab vajalikud ressursid;

3) määrab kindlaks infoturbe eesmärgid, kehtestades infoturvapoliitika;

4) otsustab infoturvameetmete rakendamise plaanis kavandatud meetmete rakendamata

jätmisest tulenevate riskide aktsepteerimise üle, arvestades võimalikku mõju äriprotsessile.

(3) Infoturbe halduse süsteemi korraldus peab võimaldama juhatusel saada regulaarseid ja

operatiivseid ülevaateid:

1) riskidest ning nende võimalikust mõjust ja kulust;

2) toimunud küberintsidentide mõjust äriprotsessidele;

3) õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõuetest ja nende muudatustest;

4) infoturbe hetkeseisust ja infoturvameetmete rakendamise plaani täitmisest.

§ 5. Infoturvapoliitika

(1) Infoturvapoliitikas nähakse ette vähemalt:

1) turbe üldised eesmärgid ja põhimõtted, sealhulgas riskihalduse alused;

2) rollide ja vastutusalade jaotus;

3

3) küberintsidentide käsitlemise ja infoturbe halduse süsteemi hindamise alused;

4) viited seotud dokumentidele, sealhulgas näiteks alampoliitikad, korrad, tegevuse

dokumentatsioon.

(2) Infoturvapoliitika vaadatakse üle ja vajaduse korral muudetakse vähemalt kord

kalendriaastas.

§ 6. Riskihaldusmetoodika

(1) Riskihaldusmetoodika kasutuselevõtmise eeldus on organisatsiooni varade arvelevõtmine

ja nende kaitseala kindlaksmääramine.

(2) Organisatsioon peab kehtestama riskihaldusmetoodika, mis on seotud organisatsiooni üldise

riskihaldusega ja koosneb vähemalt järgmisest:

1) äriprotsessidele mõju avaldavate ohtude tuvastamine, arvestades konfidentsiaalsust,

terviklust ja käideldavust;

2) vara ja äriprotsessi vastendamine infoturbekataloogi moodulitega;

3) infoturvameetmete rakendamise plaani täitmise otsused, sealhulgas riskide hindamine.

§ 7. Infoturbekataloog

(1) Määruse lisas 1 sätestatud infoturbekataloog on organisatsiooni kahjustada võivate ohtude

kaitseks võetavate meetmete loend.

(2) Lõikes 1 nimetatud meetmed jaotatakse protsessi- ja süsteemimoodulitesse.

§ 8. Infoturvameetmete rakendamise plaan

(1) Infoturvameetmete rakendamise plaanis esitatakse asjakohased infoturbekataloogiga seotud

meetmed. Riskihalduse põhjal lisatakse kõnealusesse rakendusplaani vajaduse korral

lisameetmeid.

(2) Infoturbekataloogi süsteemimoodulite meetmeid rakendatakse kõigile kaitseala varadele

kooskõlas infoturvameetmete rakendamise plaaniga.

(3) Infoturbekataloogi protsessimoodulite meetmed lõimitakse igapäevasesse töökorraldusse.

(4) Infoturbekataloogi meetmete rakendamise prioriteetide ja tähtaegade määramisel lähtutakse

kaitsetarbest, varade omavahelisest sõltuvusest ja vara elutsükli etapist.

(5) Infoturvameetmete rakendamise plaanis võib ette näha infoturbekataloogi mooduli meetme

asendamise muu samaväärse meetmega või meetme rakendamata jätmise, kui:

1) tagatakse vajalik infoturve;

2) organisatsioon on riski aktsepteerinud.

(6) Meetme rakendamise tähtaeg ja tegevuste regulaarsus peab tagama infoturvameetmete

rakendamise plaani täitmise mõistliku aja jooksul. Kui meetme rakendamise tähtaeg ületab

ühte aastat, tuleb seda käsitleda regulaarses riskihalduses kui aktsepteeritud riski.

4

(7) Kui äriprotsess sõltub organisatsioonivälisest tarneahelast, hinnatakse sellega kaasnevaid

riske.

(8) Organisatsioonivälise tarneahela kaitse vajaduse hindamiseks on organisatsioonil õigus

nõuda väliselt osapoolelt kaitsetarbele vastavate turvameetmete rakendamist, sealhulgas

seirearuandeid, asjakohase käsitlusalaga auditi järeldusotsuseid, turvasertifikaate,

enesehindamise tulemusi või muud asjakohast teavet.

(9) Kui organisatsioonivälisest tarneahelast tulenev risk ei ole organisatsiooni jaoks

aktsepteeritav, tuleb kaaluda alternatiivseid meetmeid või välise osapoole vahetust.

§ 9. Personali koolitamine

Organisatsioon korraldab personalile järjepidevalt koolitusi eesmärgiga:

1) parandada turvateadlikkust;

2) tagada teabe turvalise töötlemise ja töövahendite turvalise käitlemise oskused;

3) ennetada riskikäitumist;

4) tõsta teadlikkust küberintsidentide ennetamisest, tuvastamisest ja neile reageerimisest ning

täiendada sellealaseid oskusi.

3. peatükk

Seire

§ 10. Organisatsioonisisene hindamine

(1) Organisatsioon hindab regulaarselt, kas tal on:

1) kindlaks määratud äriprotsessid;

2) kaardistatud äriprotsessidega seotud varad;

3) kindlaks tehtud välised infoturvanõuded, sealhulgas õigusaktid ja lepingud;

4) määratud kaitsetarve;

5) vastendatud infoturbekataloogi moodulid kaitseala varaga;

6) kehtestatud riskihaldusmetoodika;

7) koostatud infoturvameetmete rakendamise plaan;

8) rakendatud ja seiratud infoturvameetmeid vastavalt infoturvameetmete rakendamise plaanis

seatud tähtaegadele;

9) kõrvaldatud auditite ja hindamiste käigus tuvastatud puudused.

(2) Lõikes 1 nimetatud hindamist võib teha organisatsiooniväline isik.

(3) Lõikes 1 nimetatud hindamise käigus tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada auditeerimise

alguseks.

§ 11. Auditeerimine

(1) Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise eesmärk on hinnata, kas auditeeritava

organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ja selle raames rakendatud meetmed vastavad 2.

peatüki nõuetele ning kaitsevad organisatsiooni äriprotsesse ja eesmärkide täitmist.

5

(2) Organisatsioonivälise audiitori sõltumatu hinnang annab organisatsioonile, selle klientidele

ja partneritele teavet auditeeritava infoturbe halduse süsteemi jätkusuutlikkuse ja

infoturvalisuse ohtudele vastupanuvõime kohta.

(3) Organisatsioonipoolset auditi tellimist, auditiga kaasnevaid kohustusi, auditi kvaliteedi

hindamist ning audiitoripoolset auditi kavandamist, tegemist ja selle kohta aruande koostamist

on kirjeldatud määruse lisas 2 sätestatud auditeerimiseeskirjas.

4. peatükk

Eesti infoturbestandardi tugi ja rakendamine

§ 12. Eesti infoturbestandardi rakendamise tugitegevused

(1) Eesti infoturbestandardi rakendamise toetamiseks ja ühtlustamiseks loob Riigi Infosüsteemi

Amet asjaomase veebilehe või rakenduse.

(2) Riigi Infosüsteemi Amet võib lõikes 1 sätestatud veebilehel või rakenduses anda Eesti

infoturbestandardi rakendamist toetavaid soovituslikke juhiseid ning esitada muud rakendamist

toetavat ajakohast teavet.

§ 13. Enne määruse jõustumist rakendatud turvameetmete ja koostatud

dokumentatsiooni kehtivus

Enne käesoleva määruse jõustumist Eesti infoturbestandardi järgimiseks rakendatud

turvameetmed ja koostatud dokumentatsioon kehtivad kuni nende uuendamiseni käesolevas

määruses sätestatud korras, kuid mitte kauem kui kolm aastat määruse jõustumisest.

§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määrus nr 101 „Eesti

infoturbestandard“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Lisa 1 Infoturbekataloog

Lisa 2 Auditeerimiseeskiri

1

21.05.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega uuendatakse Eesti infoturbestandardit. Eesti infoturbestandardi

(edaspidi E-ITS) siht on hoida ning edendada kübeturvalisuse seaduse subjektide ehk

teenuseosutajate infoturvet. E-ITSis on esitatud nõuded, mis aitavad organisatsioonil saavutada

oma vajadustega sobivat infoturbe taset, arvestades Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatut. Uuendatud E-ITS suurendab teenuseosutaja vastutust infoturbe eest ning vähendab

riigipoolset keskset ettekirjutuste andmist. Muudatustega soovitakse edendada teenuseosutaja

äriprotsessist lähtuvat infoturvet ja parandada nõuete arusaadavust. Nõuete detailsuse

vähendamisega soovitakse anda nii teenuseosutajale kui ka riigile võimalus adekvaatsemalt ja

kiiremalt reageerida uutele tehnoloogilistele lahendustele ja infoturvalisust ohustavatele

sündmustele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamist ning koostamist on korraldanud Justiits- ja

Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talitus ([email protected]) koostöös Riigi

Infosüsteemi Ametiga, lähtudes ameti ettepanekust. Vastutav ametnik on nimetatud talituse

õigusnõunik Guido Pääsuke. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike

Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega jõustunud seadusemuudatusega.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiivi (EL)

2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu

liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (edaspidi

küberturvalisuse 2. direktiiv), artikliga 21.

Eelnõukohase määrusega asendatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri

2022. a määrus nr 101 „Eesti infoturbestandard“ (RT I, 28.08.2025, 12) (edaspidi määrus nr

101).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 15 paragrahvist, mis on jaotatud nelja peatüki vahel järgmiselt:

1. peatükk – üldosa §-d 1 ja 2;

2. peatükk – infoturbe haldus §-d 3–9;

3. peatükk – seire §-d 10 ja 11;

2

4. peatükk – Eesti infoturbestandardi tugi ja rakendamine §-d 12–15.

E-ITS on osutunud tõhusaks abivahendiks Eesti turvalise digiühiskonna tagamisel ning aidanud

kaasa IT-teadlikkuse kasvule. Määrusega nr 101 kehtestatud E-ITS on mahukas õigusakt, mis

on tekitanud palju küsimusi selle rakendamise kohta, sealhulgas meetmete kohaldatavuse ja

ulatuse kohta. Kehtivas määruses on meetmed põhjalikult rakendajatele lahti kirjutatud, mille

tõttu on õigusloomeprotsess osutunud takistuseks kiirele reageerimisele uutele riskidele ning

tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisele. See tähendab, et mõned nõuded aeguvad kiiremini,

kui neid kehtestada jõutakse. Praktikutelt saadud tagasisidest lähtuvalt on eelnõus võrreldes

E-ITSi kehtiva versiooniga vähendatud soovitatavate meetmete, riski ulatuse ja infotehnoloogia

(edaspidi IT) vahendite või neid toetava taristuga seotud ohtude, riskide ja vastumeetmete

põhist ette kirjutamist. Eelnõukohase määrusega peaks turvameetmete rakendamine

eeldatavasti muutuma arusaadavamaks, vajaduspõhiseks ning kohanduma paremini rakendaja

äriprotsessidega.

Eesti infoturbestandardi uuendamisel peeti muu hulgas silmas järgmist:

i. Eesti avaliku korra ja ühiskonna toimimine ning turvalisusega seotud olulised valdkonnad on

suurel määral seotud infotehnoloogiaga. Infotehnoloogial on ka üsna suur roll Eesti residentide

igapäevategevustes. Mistahes süsteemid on mõjutatavad või pakuvad oma suure mõju tõttu

huvi isikutele, kes võivad olla vaenulikud või pahatahtlikud nii ühiskonna kui ka indiviidi vastu.

Seetõttu on vajalik üldine, koordineeritud ja pidev võrgu- ja infosüsteemide kaitse ning

võimalike riskide hindamine ja maandamine.

ii. Infotehnoloogia ning küberkeskkond arenevad kiirelt, mis eeldab ka kiiret ning paindlikku

reageerimist võimalikele või tuvastatud ohtudele.

iii. Küberturvalisuse 2. direktiivi artikli 21 lõike 1 esimese lõigu järgi tagavad liikmesriigid, et

üliolulised ja olulised üksused võtavad asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised,

tegevuslikud ja korralduslikud meetmed, et juhtida riske, mis ohustavad nende üksuste

tegevuses või teenuste osutamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, ning et

ennetada või minimeerida intsidentide mõju nende teenuste saajatele ja muudele teenustele.

iv. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) §-st 7 tulenevalt:

1. peab teenuseosutaja rakendama alaliselt asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi,

tegevuslikke ning korralduslikke turvameetmeid, et:

1.1. hallata riske, mis ohustavad teenuseosutaja tegevuses või teenuse osutamisel

kasutatava süsteemi turvalisust, sealhulgas koostab vastava riskianalüüsi;

1.2. ennetada või minimeerida küberintsidendi mõju teenuseosutaja osutatava teenuse

saajale ja muule teenusele;

1.3. ennetada küberintsidenti või see tuvastada ja lahendada.

2. arvestatakse turvameetmete rakendamisel:

2.1. teenuseosutaja vajadusi ja turvanõudeid;

2.2. ajakohaseid ning asjakohasel juhul Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid;

2.3. turvameetmete rakendamise kulusid;

2.4. turvameetmete rakendamise proportsionaalsust, mille hindamisel võetakse muu

hulgas arvesse teenuseosutaja riskidele avatuse määra, teenuseosutaja suurust,

küberintsidentide esinemise tõenäosust ja nende tõsidust, sealhulgas küberintsidentide

ühiskondlikku ja majanduslikku mõju;

2.5. ohte süsteemselt ja terviklikult hõlmavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kaitsta

süsteeme ja nende süsteemide füüsilist keskkonda küberintsidentide eest.

3

v. KüTSi § 7 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega

eeltoodu tagamiseks muu hulgas:

1. infoturbe halduse nõuded üldnimetusega Eesti infoturbestandard;

2. turvameetmete üldnõuded.

vi. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 121) 3. peatükk sätestab turvameetmete nõuded.

Määruse nr 121 § 3 annab üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamise eest vastutavale

ministrile volituse kehtestada Eesti infoturbestandard. Samas paragrahvis on osutatud ka

teenuseosutajatele, kellele laieneb lisaks määruse nr 121 3. peatükis sätestatud turvameetmete

nõuetele ka E-ITS. Siinjuures tasub toonitada, et E-ITS hõlmab ka esmaste turvameetmete

puhul nõutut, mistõttu E-ITSi rakendades ei ole teenuseosutajal kohustust eristada esmaseid

turvameetmeid ja E-ITSi rakendamisega kaasnevaid lisameetmeid.

vii. Arvestades eeltoodut on määruse eesmärk luua avalikku sektorit, avalikku korda ning

ühiskonna toimimist olulisel määral mõjutavate teenuste osutamisel kasutatavate võrgu- ja

infosüsteemide, sealhulgas neis töödeldava teabe kaitseks kasutatavate meetmete ühtne

raamistik.

Arvestades eeltoodut, ei põhine eelnõukohase määruse jõustumisel kehtima hakkav E-ITS

enam Saksa etalonturbe süsteemil BSI IT-Grundschutz (BSIG) ja standardil EVS-ISO/IEC

27001:2014 „INFOTEHNOLOOGIA. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded“

(27001). Uue E-ITSi puhul on arvestatud rakendajatelt saadud tagasisidega ning eesmärgiga

vähendada rakendamisega kaasnevat koormust. Standardmeetmete kihi kaotamisega muutub

asjakohaste meetmete väljaselgitamine ja rakendamine eeldatavalt kiiremaks. E-ITSi põhiosad

on: äriprotsesside ja varade kaitsetarbe kaardistus; vastendamine; riskihaldus ja talitluspidevus,

testimine ja kontroll. E-ITSi lahtisidumine eespool nimetatud dokumentidest loob parema

võimaluse minna valdkonnaspetsiifiliselt regulatsioonilt üle üldisemale. Võrreldavusest

loobumisega soovitakse parandada nõuete arusaadavust ka isiku jaoks, kes iga päev ei puutu

kokku IT, võrgu- ja infosüsteemide haldusega ning sellest tulenevalt ka erialase sõnavaraga.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud Riigi Infosüsteemi Ametile ning Justiits- ja

Digiministeeriumile laekunud tagasisidet E-ITSi kehtiva versiooni rakendamise kohta. E-ITSi

muutmise kontseptsiooni on tutvustatud seletuskirja punktis 9.1 loetletud ministeeriumitele.

1. peatükk. Üldsätted

Paragrahvis 1 nähakse ette määruse üldsätted.

Lõikes 1 sätestatakse E-ITSi käsitlusala. E-ITS käsitleb võrgu- ja infosüsteemi infoturbe haldust

ja infoturbe halduse meetmete auditeerimist.Võrreldes määrusega nr 101 E-ITSi käsitlusala ei

muutu.

Lõikes 2 esitatakse viide nendele määruse nr 121 sätetele, kus on sätestatud teenuseosutajatele

E-ITSi järgimise ulatus. E-ITS on kehtestatud Vabariigi Valitsuse antud volituse alusel ning

Vabariigi Valitsusel on KüTSist tulenevalt õigus näha ette ka turvameetmete üldnõuded, mille

puhul arvestatakse võrgu- ja infosüsteemide olulisuse ja mõjuga. Seetõttu on Vabariigi Valitsus

määrusega nr 121 ka ette näinud erandid E-ITSi rakendamisel. E-ITSi meetmeid ei pea

rakendama:

4

1. teenuseosutaja, kelle rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga

ISO/IEC 27001 või Eesti standardiga EVS-EN ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele

ning seda kinnitav vastavussertifikaat on kehtiv ja esitatud Riigi Infosüsteemi Ametile.

Tasub tähele panna, et see erand kehtib vaid osas, millele on eelnimetatud standardi

kohane sertifikaat antud. Sertifikaadiga hõlmamata jäänu suhtes peab teenuseosutaja

rakendama siiski E-ITSi;

2. teenuseosutaja, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle

aastane bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot, arvestades väikeettevõtjate

määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). Siinjuures

ei ole oluline, kes on teenuseosutaja omanikud. See tähendab, et avaliku sektori osalus

ei välista erandi tegemist. Kuna see erand on seotud ettevõtlusega, siis ei laiene see

automaatselt avaliku sektori asutustele, kes võiks oma töötajate arvu ja eelarveaasta

näitajatega kehtestatud kriteeriumite alusel erandi kohaldamisalasse kuuluda;

3. teenuseosutaja, kes on valla või linna ametiasutuse hallatav asutus ja osavalla või

linnaosa ametiasutuse hallatav asutus, välja arvatud üldhariduskool, ja kellel on

kalendriaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja;

4. riigimuuseumist teenuseosutaja, kellel on kalendriaasta jooksul keskmiselt alla 50

töötaja;

5. kohaliku omavalitsuse üksuste liidust teenuseosutaja, kellel on kalendriaasta jooksul

keskmiselt alla 50 töötaja.

Ülaltoodud erand ei kehti punktides 2–4 nimetatud teenuseosutajale, kui ta on avaliku teabe

seaduse kohane andmekogu vastutav või volitatud töötleja, sest KüTSi § 3 lõike 4 punkti 1 järgi

on andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses (vt § 431

ja § 434) oluline üksus. See tähendab, et tekkinud kohustus tuleneb erandina andmekogust

endast, mitte teenuseosutaja tegevusvaldkonnast. Oluline on vahet teha, et andmekogu vastutav

ja volitatud töötleja ei ole sama mis andmete vastutav või volitatud töötleja isikuandmete kaitse

üldmääruse tähenduses.

Vabariigi Valitsus on lisaks E-ITSi rakendamise kohustusest vabastamisele ette näinud ka

E-ITSi osalise rakendamise võimaluse. Osalise rakendamise korral on jätkuvalt kohustuslik

välise isiku poolne infoturbe halduse meetmete auditeerimine. Vabariigi Valitsus on

auditeerimiskohustusest vabastanud:

1. riigimuuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, valla või linna ametiasutuse, valla või

linna ametiasutuse hallatava asutuse, osavalla või linnaosa ametiasutuse, osavalla või

linnaosa ametiasutuse hallatava asutuse ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühisameti

ja -asutuse, kui tegemist ei ole andmekogu vastutava töötlejaga või volitatud töötlejaga;

2. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutseva põhikooli ja

gümnaasiumi, kui tegemist ei ole andmekogu vastutava töötlejaga või volitatud

töötlejaga avaliku teabe seaduse tähenduses.

Lõikes 3 esitatakse määruse kehtestamise eesmärk (vt seletuskirja p 2 sissejuhatavat osa).

Paragrahvis 2 esitatakse kolme määruses kasutatava termini tähendus: infoturbe halduse

süsteem, infoturvameetmete rakendamise plaan (edaspidi ka IMR), organisatsioon ja äriprotsess

(vt ka seletuskirja p 4 „Eelnõu terminoloogia“).

Organisatsiooni all mõistetakse kõiki KüTSi subjekte ehk teenuseosutajaid. Kuna infoturbe

valdkonnas tähistatakse sõnaga „organisatsioon“ mistahes üksust (asutus, ettevõtja,

5

struktuuriüksus jne), mis infoturvameetmeid rakendab, siis kasutatakse eelnõus arusaadavuse

huvides sama sõna.

2. peatükk. Infoturbe haldus

Paragrahvis 3 selgitatakse infoturbe halduse süsteemi olemust. Võrreldes määrusega nr 101

on välja jäetud infoturbe halduse süsteemi toimimist kirjeldav osa (määruse nr 101 lisa 1) ning

haldussüsteemile olemuslikud olulisemad üksikasjad sätestatakse määruses endas.

Lõikes 1kirjeldatakse asjaolusid, mida organisatsioon peab infoturbe halduse süsteemi puhul

arvesse võtma. Nendeks on organisatsiooni:

 tegevusvaldkond, eesmärgid, protsessid (sh äriprotsessid), protseduurid ja tavad;

 õigusaktidest ning lepingutest tulenevaid õigused ja kohustused;

 keskkond, kus tegutsetakse, ressursid (sh personal) ja vara.

Toimiva infoturbe halduse süsteemi ülesanne on tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus ja

kvaliteetne teenuste osutamine. Turve keskendub teabe ja äriprotsesside kaitsmisele, millest

tuleneb vajadus kaitsta äriprotsesside toimimist tagavat infotöötlust ja ITd. Organisatsioon peab

tuvastama teenuse osutamiseks vajalikud äriprotsessid, nendega seotud varad ning määrama

kindlaks äriprotsessi ja vara kaitsetarbe, mille alusel saab riskihalduse jaoks kokku leppida

riskikriteeriumid ja neile vastavad meetmed.

Infoturbe halduse süsteemi protsesse ja sooritatavaid tegevusi on kujutatud joonisel 1. Tegevusi

võib sooritada vajadusel korraga. Infoturbe täiustamise käigus naastakse iga kord protsessi

algusesse.

Joonis 1. Infoturbe halduse süsteemi elutsükkel

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet

6

Võrreldes E-ITSi kehtiva versiooniga on loobutud erinevatest skaaladest (nt kõrge, keskmine,

madal), sest normiga ei ole võimalik piiritleda kõikvõimalikke olukordi ja lahendusi, mis

võivad organisatsioonides esineda. Organisatsioonil võib olla erinevaid kohustusi, need võivad

tuleneda erinevatest õigusaktidest. Neist mõnes on võib olla juba kirjeldatud ka riskihalduse

nõudeid, mistõttu ei ole mõistlik E-ITSiga neid nõudeid sätestada. Seega jäetakse edaspidi

organisatsiooni enda otsustada, kuidas riske hinnata ja millist skaalat kasutada.

Võrreldes kehtiva versiooniga on alles jäetud vaid kaitsemeetmed ja infoturbe halduse süsteemi

raamistik ning loobutud on haldussüsteemi detailsest kirjeldamisest, küll aga on Riigi

Infosüsteemi Ametile jäetud võimalus avaldada seni määruse nr 101 lisas 1 olnud teave samas

ulatuses juhendmaterjalina veebilehel.

Lõikes 2 nimetatakse rollid, mis on vajalikud infohalduse süsteemi toimimiseks. Roll ei

tähenda, et seda peab täitma sama ametinimetusega töötaja, vaid tegemist on tegevustega,

millega organisatsioon peab arvestama. Nendeks rollideks on:

 äriüksuse juht – korraldab varade arvestuse, kaitsetarbe määramise ja kaitsetarbe

saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise regulaarse seire;

 infoturbejuht – koordineerib ja nõustab turvameetmete rakendamist, sealhulgas

koolituste formaadi valimist;

 hankejuht – jälgib, et vara ja teenuste turvameetmed on kogu nende elutsükli ulatuses

plaanitud uue vara ja teenuste hankimise etappi juba selle kavandamise käigus;

 kasutaja – järgib tema kasutusse antud vara kasutamise korda, läbib regulaarselt

infoturbekoolitusi, reageerib intsidentidele kokkulepete kohaselt, sealhulgas korraldab

küberintsidentidest teavitamist.

Hankejuhi all ei mõisteta eelnõus ostujuhti või riigihanke eest vastutajat. Hankejuhi ülesanne

on kontrollida, kas turvameetmed on planeeritud kogu elutsüklis (nii teenuste kui ka varade

puhul), enne kui mõni uus teenus kasutusele võetakse või võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse

tagamisega seotud tegevusi tehakse. Näiteks peab ta välja selgitama vajaduse

tulekustutussüsteemi järele serveriruumis, nii et õnnetuse korral ei oleks tagatud mitte ainult

tuleohutus, vaid ka teabe säilimine. Hankejuhi rollis ei pea olema üks töötaja, vaid seda rolli

võib täita mitu töötajat.

Kasutaja rolli täidavad kõik organisatsioonis võrgu- ja infosüsteemi kasutavad töötajad.

Kasutajatele võib ette näha erinevaid võrgu- ja infosüsteemile juurdepääsu ja teabe töötlemise

õigusi.

Määruse nr 121 § 5 lõike 1 kohaselt peab organisatsioon kaardistama võrgu- ja infosüsteemid

ning nendega seotud teenused või protsessid ja dokumenteerima süsteemidele rakendatavad

turvameetmed ja riskianalüüsi. Sellest tulenevalt nähakse lõikes 3 ette infoturbe halduse

süsteemiga seotud teave, mis tuleb säilitada. Säilitamise kohustus nähakse ette osas, mis on

seotud võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete rakendamisega ning riskide ja nende

vastumeetmete rakendamisega, seega tuleb säilitada järgmisi andmeid ja dokumente:

 infoturbe halduse süsteemi alusdokumendid ja otsuste kulg;

 infoturvasündmused ja organisatsiooni reaktsioon neile;

 infoturvameetmete rakendamise plaan ja selles sisalduvad riski aktsepteerimise

otsused.

Määruse nr 121 § 5 lõike 2 kohaselt säilitatakse dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat alates

selle koostamisest.

7

Paragrahvis 4 sätestatakse organisatsiooni juhatuse roll infoturbe halduse süsteemi

korraldamises. Organisatsiooni äriprotsesside toimimise eest vastutab juhatus, sellest tulenevalt

vastutab juhatus ka äriprotsesse ohustavate sündmuste käsitlemise, sh infoturbe halduse

süsteemi toimimise eest (lõige 1). Juhatuse kaasatus tagab infoturbe lõimituse kaitseala kõigisse

protsessidesse ja infoturbe jätkusuutlikkuse ning juhatusel on õigus määrata prioriteete,

kehtestada poliitikaid ja eraldada ressursse.

Juhatuse all tuleb lähtuvalt KüTSi §-st 61 mõista eraõigusliku juriidilise isiku või avalik-

õigusliku isiku juhtorganit, kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganit (valla- või

linnavalitsus), riigi ametiasutuse juhti, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhti,

valitsusasutuse hallatava asutuse juhti, valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhti,

sihtasutuse juhatust, riigi tulundusasutuse juhtimisorganit ja füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui

juhatus on mitmeliikmeline, siis on mõistlik, et põhivastutus pannakse kokkuleppel ühele

liikmetest. Infoturbe halduse süsteemi rakendamise korraldamisel on juhatusel ka õigus jaotada

ära rollid (vt ka § 3 lg 2 selgitus) ning vastutusalad konkreetsemalt (edasivolitamine, ülesannete

kehtestamine jne). Juhatusel on õigus organisatsiooni tööd korraldava organina ka otsustada,

milliseid rakendusplaanis kavandatud meetmete rakendamata jätmisest tulenevaid riske

aktsepteeritakse ja milliseid mitte, arvestades võimalikku mõju äriprotsessi kaitsetarbele (lõige

2).

Selleks, et juhatus saaks täita talle antud ülesannet infoturbe halduse süsteemi korraldamisel,

peab juhatusele olema tagatud regulaarne ja vajadusel operatiivne juurdepääs järgmisele

teabele:

 riskid ning nende võimalik mõju ja kulu;

 toimunud küberintsidentide mõju äriprotsessidele;

 õigusaktidest ja lepingutest tulenevad nõuded ja nende muudatused;

 infoturbe hetkeseis ja infoturvameetmete rakendamise plaani täitmine.

Teabe liikumise protseduurid kehtestab organisatsioon ise (lõige 3).

Paragrahvi 5 lõikes 1 käsitletakse infoturvapoliitikat. Infoturvapoliitika (inglise keeles

information security policy) koosneb organisatsiooni väärtuste ja varade kaitse

juhtpõhimõtetest. See sisaldab infoturbe põhimõtteid ja kohustumust: miks ja millistel

põhimõtetel kaitstakse organisatsiooni varasid, sh andmeid ning võrgu- ja infosüsteeme

küberohtude eest. Infoturvapoliitika määrab kindlaks infoturbe lähtealused, infoturbe üldised

eesmärgid (inglise keeles security goal), sellega seotud rollid ja vastutusalad, turbe rakendamise

korralduslikud alused, intsidentide käsitlemise ning turbeprotsessi hindamise ja täiustamise

põhimõtted ning uuendamise regulaarsuse. Infoturvapoliitika alusel luuakse täpsemad

alampoliitikad, eeskirjad, juhendid, protseduurireeglid ja tehnilised lahendused.

Infoturvapoliitika ei pea olema koondatud vaid ühte dokumenti, kuid põhidokument peaks

selguse huvides sisaldama viiteid seotud dokumentidele. Organisatsiooni selleteemaline tekst

ei pea kohustuslikus korras kandma pealkirja „infoturvapoliitika“, vaid seda võib nimetada ka

muud moodi või see võib ka olla muu dokumendi osa.

8

Joonis 2. Infoturvapoliitika põhilised elemendid

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet

Organisatsiooni kaitstavad väärtused tuletatakse üldisest keskkonnast ja organisatsiooni

põhieesmärkidest. Põhieesmärgid tulenevad ettevõtte puhul ärieesmärkidest, avaliku sektori

asutuse puhul põhikirjast või põhimäärusest. Organisatsiooni väärtustena võetakse arvesse

vähemalt järgmist:

a) toimingute, sh teabekäitluse usaldatavus (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus);

b) organisatsiooni sisemine ja väline maine;

c) investeeringud tehnoloogiasse, teabesse, tööprotsessidesse ja teadmusesse;

d) töödeldava informatsiooni väärtus ja kaitse vajadus, sh isikuandmed;

e) õigusaktide, eeskirjade, standardite ja lepingute nõuete täitmine;

f) inimeste füüsiline ja vaimne heaolu.

Organisatsiooni väärtused on aluseks kaitsetarbe määramisele.

Organisatsiooni infoturvapoliitika koostamisel tuleks arvestada:

a) organisatsiooni eesmärke ja strateegiat;

b) organisatsiooni kaitseala;

c) organisatsiooni struktuuri;

d) organisatsiooni olemasolevaid haldussüsteeme, nt kvaliteedihaldus, riskihaldus,

keskkonnahaldus;

e) õigusalaseid raamtingimusi, sh kohalikud ja rahvusvahelised õigusaktid, valdkondlikud

määrused;

f) klientide, tarnijate, partnerite ja muude huvipoolte nõudeid, sh lepingulisi;

g) tegevusala turvastandardeid ja -praktikaid.

Infoturvapoliitika kinnitab juhtkond. Infoturvapoliitika on soovitatav teha teatavaks töötajatele

ning vajadusel teistele huvipooltele. Infoturvapoliitika tuleks vähemalt korra kalendriaastas või

oluliste muudatuste korral üle vaadata ja vajadusel ajakohastada. Lõikes 2 ette nähtud iga-

aastase ülevaatamise kohustus on tingitud teadmisest, et IT-valdkond muutub kiirelt, mistõttu

peaks organisatsioon vähemalt korra aastas mõtlema, kas infoturbe halduses tuleb midagi muuta

või ei. Säte ei eelda, et iga aasta kinnitatakse uus infoturvapoliitika või selle muudatused.

Muudatust ei ole vaja teha, kui on selge, et selle järele puudub vajadus.

Paragrahv 6. KüTSi § 7 lõikest 1 tulenevalt peab organisatsioon rakendama asjakohaseid ja

proportsionaalseid tehnilisi, tegevuslikke ning korralduslikke turvameetmeid, et:

1) hallata riske, mis ohustavad tema tegevuses või teenuse osutamisel kasutatava võrgu- ja

infosüsteemi turvalisust, sealhulgas koostama vastava riskianalüüsi;

2) ennetada või minimeerida küberintsidendi mõju osutatava teenuse saajale ja muule teenusele;

9

3) ennetada küberintsidenti või see tuvastada ja lahendada.

See tähendab, et organisatsioonis peab olema toimiv riskihaldus.

Organisatsioon otsustab ise oma vara ja teabe (isikuandmed ja ärisaladus, sh tundlikud

tehnoloogiad ja muu intellektuaalomand) kaitsmise vajaduse ja meetmed ohtudest avalduva

riski alusel.

Mistahes meetmete rakendamisel jääb mingi risk alati alles ning organisatsioon peab otsustama,

kas selline tuvastatud jääkrisk on aktsepteeritav või ei, st kas ta on nõus sellist riski taluma.

Seejuures tuleb arvestada, et organisatsiooni riskitaluvus võib eri olukordades olla erinev.

Riskihaldus hõlmab ka rohkemate kaitsemeetmete kavandamist tulevikus tekkida võiva riski

maandamiseks, näiteks tehnoloogilist arengut silmas pidades. Ühtlasi tuleb kehtestada kahju

vähendamise meetmed juhuks, kui vara või teavet ei ole enam võimalik kaitsta. Riskihalduse

üldised etapid ja tegevused on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Riskihaldus

Riskihalduse etapp

Tegevus

Ohuhinnang

Millised ohud organisatsioonile avalduvad? Kelle või mille eest kaitstakse?

Riskihinnang Millist kahju vara või teabe kahjustamine põhjustab? Millisel tasemel tuleks vara või teavet kaitsta?

Kaitsemeetmed Millised peavad olema kaitsemeetmed üldiselt? Millised peavad olema kaitsemeetmed konkreetsel juhul?

Jääkrisk Millised riskid jäävad pärast meetmete rakendamist alles? Kas maandamata risk on aktsepteeritav?

Lisameetmed Kuidas tulevikus tekkida võivaid riske maandada? Millised kahju vähendamise meetmed on vajalikud?

Protsessi kordamine Kas ohu- või riskihinnang on muutunud või muutub tulevikus? Milliseid uusi kaitsemeetmeid tuleb kasutusele võtta või kavandada?

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

Lõikes 1 sätestatakse, et enne riskihaldusmetoodika koostamist tuleks organisatsioonis võtta

arvele varad (sh IT-vara) ja määrata kindlaks nende kaitseala. Kaitseala tuleb kindlaks määrata

ning vajaduse korral ajakohastada ka jooksvalt soetatava vara puhul.

Lõike 2 järgi seotakse turvariskihaldus äririskide halduse protsessiga. Riskihaldusmetoodika

peab sisaldama vähemalt järgmist:

 äriprotsessidele mõju avaldavate ohtude tuvastamine, arvestades teabe

konfidentsiaalsust, autentsust, terviklust, käideldavust;

 vara ja protsessi vastendamine infoturbekataloogi moodulitega;

 infoturvameetmete rakendamise plaani täitmise otsused, sealhulgas riskide hindamine.

10

Organisatsiooni riskihaldusmetoodika peab tagama protsessi korratavuse ja võrreldavuse,

võimaldades ülevaadet rakendatud meetmete seisust ning infoturvariskide haldamisest

tervikuna.

Mistahes riskihinnang hakkab aeguma kohe pärast selle koostamist, mistõttu on riskihaldus

pidev protsess. Seega peab organisatsioon regulaarselt uuesti läbi mõtlema, milliste ohtude eest,

millisel määral ja milliste kaitsemeetmetega end ja oma teavet kaitsta.

Paragrahvis 7 kirjeldatakse infoturbekataloogi olemust. Infoturbekataloog on organisatsiooni

kahjustada võivate ohtude kaitseks võetavate meetmete loend. Infoturbekataloogi moodulid on

jaotatud protsessimooduliteks ja süsteemimooduliteks. Organisatsioon määrab igale kaitstavale

varale või varade koondile turvameetmed. Infoturbekataloog on esitatud määruse lisas.

Võrreldes kehtiva E-ITSi määrusega on märgatavalt vähendatud kataloogi detailsust, jättes

sellega organisatsioonidele suurema vabaduse asjakohaste ja efektiivsete meetmete valimisel

ning organisatsiooni tegevusest lähtuvate riskide kirjeldamisel.

Paragrahvis 8 käsitletakse infoturvameetmete rakendamise plaani. Infoturvameetmete

rakendamise plaan (edaspidi ka IMR) on ühest või mitmest dokumendist koosnev juhend, kus

kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis teavet ja vara kaitsta ning võimalikke riske ennetada.

IMRis esitatakse kokkulepitud turvameetmed ja rollid ning käitumisjuhised erinevateks

olukordadeks.

Lõiked 1–6. IMRi koostatakse infoturbekataloogi abil, valides välja asjakohased osad ning

kirjeldades kaitsemeetmeid. Organisatsioon võib riskihalduse põhjal lisada uusi meetmeid.

Erinevalt E-ITSi kehtivast versioonist töötab organisatsioon välja oma meetmed ja hindab

nende rakendamist ning mõju ise ilma määrusepoolse ettekirjutuseta. See võimaldab

organisatsioonil välja töötada sobivaima meetmete komplekti, mis vastab organisatsiooni

kaitsevajadustele. Kasutatavad protsessimoodulid ja süsteemimoodulid lõimitakse

organisatsiooni infoturbe haldusse. Kaitseala varasid vastendatakse süsteemimoodulitega ja

luuakse neile turvameetmete komplektid. Protsessimoodulite meetmed lõimitakse

organisatsiooni igapäevasesse töökorraldusse.

Organisatsioon määrab meetmete rakendamise prioriteedid kaitsetarbe, turbeviisi, meetmete ja

varade omavahelise sõltuvuse, vara elutsükli ja infoturbe eesmärkide alusel. Riski kaalutlemise

tulemusel lisanduvaid riskikäsitlusmeetmeid kirjeldatakse IMRis. IMRi pidev haldus on

riskihalduse protsessi osa. Ülevaade IMRist ja meetmete rakendamise hetkeseisust on osa

juhtkonnale regulaarselt esitatavatest aruannetest.

Kui üksiku meetme rakendamata jätmisest tulenev risk ei ületa organisatsioonis kehtivat

riskitaluvuspiiri või on risk maandatud alternatiivsete või kompenseerivate turvameetmetega,

on lubatav jätta infoturbekataloogi meede rakendamata ja sellest tulenevat riski aktsepteerida.

Riski aktsepteerimise otsused dokumenteeritakse IMRis ja vaadatakse regulaarselt üle.

Lõigetes 7–9 on võrreldes E-ITSi kehtiva versiooniga selgemalt sätestatud organisatsiooni

kohustus hinnata ka sõltuvust välistest isikutest teenuse osutamisel või äriprotsessides

(organisatsiooniväline tarneahel). Ka sellisel juhul peab organisatsioon võtma kasutusele

mõistlikud meetmed, et olla teadlik tarneahelaga seotud riskidest. Näiteks veendumaks, et ka

tarnija rakendab turvameetmeid, võib küsida asjakohase sertifikaadi olemasolu või

enesehindamise tulemusi. Kui välise isiku puhul ei ole selge, milliseid meetmeid ta rakendab

või kas tema teenust on hinnatud, siis tasub organisatsioonil kaaluda välise isiku vahetust või

11

kasutatava teenuse puhul rohkemate riskimeetmete rakendamist, sh teenuse kasutusulatuse

piiramist.

Paragrahvis 9 nähakse ette personali turvameetmete rakendamise alase koolitamise vajadus.

Organisatsioon peab kooskõlas infoturvapoliitika eesmärkidega tagama kõigi töötajate, sh

juhatuse liikmete infoturbealase koolitamise ja teadmiste täiendamise. Koolitusel lähtutakse

töötaja ülesannetest ja seotusest rakendatavate turvameetmetega. Regulaarsete infoturvet

käsitlevate koolituste eesmärk on motiveerida töötajaid järgima infoturvanõudeid, käsitlema

teavet ja käsitsema töövahendeid korrektselt, vältima riskikäitumist ja asjakohaselt reageerima

mistahes intsidentidele, sealhulgas teadma, kuidas intsidente ennetada ja avastada.

Koolitus ei pea olema loengupõhine, lubatud on kasutada ka muid meetodeid, näiteks

perioodiliste testide tegemist. Koolitus ei pea olema kogu personalile samasugune, vaid

koolitamisel võib lähtuda töötaja rollist, seotusest võrgu- ja infosüsteemi ning selle kaitsega

jne.

3. peatükk. Seire

Paragrahv 10. Eelnõu koostamise käigus vaadati üle määruse nr 101 lisas sätestatud

auditeerimiseeskiri.

Võrreldes E-ITSi kehtiva versiooniga ei ole enam auditi osana sätestatud eelauditit, vaheauditit

ja järelauditit. Nimetatud osade asemel nähakse eelnõus (lõige 1) ette organisatsioonisisene

hindamine. Organisatsioonisisene hindamine on organisatsiooni pidev kontroll, mille käigus

hinnatakse, kas organisatsioonis on:

1) kindlaks määratud äriprotsessid;

2) kaardistatud äriprotsessidega seotud varad;

3) tuvastatud välised infoturvanõuded, sealhulgas õigusaktid ja lepingud;

4) määratud kaitsetarve;

5) vastendatud infoturbekataloogi moodulid kaitseala varaga;

6) kehtestatud riskihaldusmetoodika;

7) koostatud infoturvameetmete rakendamise plaan;

8) rakendatud ja seiratud infoturvameetmeid vastavalt infoturvameetmete rakendamise plaanis

esitatud tähtaegadele;

9) kõrvaldatud auditite ja hindamiste käigus tuvastatud puudused.

Järelauditi asemel peab organisatsioon auditi lõpparuandest tulenevalt kavandama

parandusmeetmete rakendamise, määrama vastutajad ja tähtajad. Parandusmeetmete

rakendamist ja infoturvameetmete rakendamise plaani ajakohastamist koordineerib infoturbe

eest vastutav isik. Organisatsioonisisese hindamise käigus hinnatakse kavandatud meetmete

rakendamist ja tulemuslikkust.

Lõige 2. Organisatsioonisisest hindamist võib teha organisatsiooniga töö- või teenistussuhtes

olev isik või organisatsiooniväline isik. Muudatus võimaldab organisatsioonil lähtuda oma

võimalustest ja vajadustest. Näiteks võib organisatsioon kasutada hindamiseks siseaudiitorit või

kui organisatsiooni suurus või ülesehitus ei võimalda hindajat palgal hoida, siis on võimalik ka

teenust sisse osta. Sealhulgas ei ole välistatud, et hindamist tehakse kahasse kahe või enama

organisatsiooniga, kes on oma olemuselt seotud. Oluline on, et hindaja ise ei ole turvameetmete

rakendaja, st on selle suhtes erapooletu.

Lõikes 3 sätestatakse, et organisatsioonisisese hindamise käigus tuvastatud puudused ning

eelmise auditi järel kavandatud parandusmeetmed peaksid olema vastavalt kas kõrvaldatud või

rakendatud. Sealhulgas arvatakse selle hulka ka riskide põhjendatud aktsepteerimist. Välise

12

isiku hinnang annab organisatsiooni klientidele ja partneritele teavet organisatsiooni infoturbe

halduse süsteemi jätkusuutlikkuse ja infoturvalisuse ohtudele vastupanuvõime kohta. Näiteks

rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001 järgimine eeldab auditeerimist, mille tulemusel

väljastatakse vastav sertifikaat. Selle sertifikaadi olemasolu võivad eeldada võimalikud

koostööpartnerid enne koostöö alustamist. Samas võib sertifikaat kehtida vaid kindla teenuse

või tegevuse kohta.

Paragrahvis 11 kirjeldatakse auditeerimise eesmärki, mis seni oli nimetatud kehtiva E-ITSi

määruse lisas. Auditeerimine on osa turvameetmete rakendamise protsessist, mille käigus

väline isik annab sõltumatu hinnangu tehtule ja kirjeldab avastatud puudujääke.

Auditi võib teha koos teise organisatsiooniga. Ühisaudit või teise organisatsiooni nimel auditi

tellimine on ennekõike asjakohane juhul, kui eri organisatsioonide info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) taristu haldamine ja majutamine on üle antud

kesksele organisatsioonile. Samas ei ole välistatud ka muud võimalused ühishanget teha. Küll

aga peab auditi lõpparuanne sisaldama teavet iga auditi subjekti kohta. IKT-taristu haldamine

ja majutamine kolmanda organisatsiooni kaudu ei mõjuta auditi subjekti kohustust E-ITSi

järgida, mille täitmist audit kontrollib.

Organisatsioonipoolset auditi tellimist, auditiga kaasnevaid kohustusi, auditi kvaliteedi

hindamist ning audiitoripoolset auditi kavandamist, tegemist ja selle kohta aruande koostamist

on kirjeldatud auditeerimiseeskirjas, mis kehtestatakse määruse lisana.

Peatükis kirjeldatud tegevuste ajajoon on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Seire ajajoon

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium

4. peatükk. Eesti infoturbestandardi tugi ja rakendamine

Eelnõuga kavandatakse märgatavalt vähendada määruse nr 101 regulatiivset osa, suurendades

seeläbi info- ja võrgusüsteemide turvameetmete rakendamise paindlikkust ning parandades ka

efektiivust, võimaldades organisatsioonil ise valida ja kujundada asjakohaseid turvameetmeid.

Eri organisatsioonid vajavad siiski endiselt tuge ja nõu meetmete rakendamisel võrgu- ja

infosüsteemide kaitseks. Selleks nähakse paragrahvis 12 ette riigi tugitegevused E-ITSi

organisatsioonisisene hindamine

selgitada välja, kas puudused, sh eelmisest auditist

tulenevad puudused, on kõrvaldatud või jääkrisk aksepteeritud

audit

1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta/ 1. aasta >

S e ir

e t e ge

vu se

d

13

rakendamisel. Küberturvalisuse valdkonnas teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi

Infosüsteemi Amet. Eelnõukohases määruses sätestatakse, et E-ITSi rakendamise toetamiseks

ja ühtlustamiseks loob amet asjakohase veebilehe või rakenduse. Veebilehe loomise nõue ei ole

uus, sest ka kehtiva E-ITSi rakendamise toetamiseks on Riigi Infosüsteemi Amet loonud

rakendamist toetava veebikeskkonna.1 Veebilehel saab amet avaldada ajakohaseid juhiseid

turvameetmete rakendamiseks või selgitada, kuidas, miks ja millele tähelepanu pöörata.

Veebileht toetab määrust, kuid sel ei ole iseseisvat õigusjõudu. Seal avaldatud teave toetab

organisatsioone, kuid samas jääb igale organisatsioonile vabadus rakendada soovitatust erinevat

meedet või võtta kasutusel mõni teine organisatsiooni äriprotsessidega sobivam meede või jätta

meede üldse rakendamata, kui selleks puudub vajadus. Veebileht võimaldab Riigi Infosüsteemi

Ametil kiiremini teavitada organisatsioone uutest ohtudest ja riskidest ning pakkuda uusi

tehnoloogilisi lahendusi jne.

Eelnõukohane määrus sätestab ka E-ITSi järgimist toetavate rakenduste kasutusele võtmise

võimaluse. Kavandatav rakendus peaks parandama eelkõige väiksemate organisatsioonide

võimekust omada ülevaadet oma võrgu- ja infosüsteemide kaitsega seotud riskidest ning

puudujääkidest, sest erinevalt suurtest organisatsioonidest puudub väiksemates

organisatsioonides sageli ainult infoturbega tegelev töötaja (infoturbejuht) või ostetakse

infoturbeteenust sisse. Näiteks Riigi Infosüsteemi Amet arendab Eesti infoturbestandardi

järgimiseks tugirakendust, mis aitab rakendajal luua vajaduspõhist turvameetmete rakendamise

plaani, seejuures vähendada vigu meetmete valimisel, ja suunab rakendaja kohe meetmeid

rakendama.2

Paragrahv 13. Eelnõukohase määrusega on ette nähtud E-ITSi kehtiva versiooni kehtetuks

tunnistamine, mistõttu nähakse ette kolmeaastane üleminekuperiood. Perioodi pikkuse

määramisel on arvestatud senise auditeerimise välbaga. Eelnõukohase määruse jõustumise

korral ei ole ühelgi organisatsioonil kohustust alustada turvameetmete ülevaatamist või jätta

pooleli juba toimuv audit. Eelnõukohase määrusega väheneb asjaomaste sätete hulk, kuid ei

muudeta vajadust kaitsta võrgu- ja infosüsteeme. Seega on kehiva määruse alusel tehtud audit

asjakohane ka pärast uue määruse kehtima hakkamist. Turvameetmete rakendamine ja riskide

hindamine on pidev protsess, seega on ka organisatsioonipoolne meetmete kohandamine pidev

protsess.

Paragrahvis 14 nähakse ette määruse nr 101 (RT I, 28.08.2025, 12) kehtetuks tunnistamine

eelnõukohase määruse jõustumisel. Määrus jõustub paragrahvi 15 kohaselt 1. augustil 2026

(vt ka seletuskirja p 7 „Määruse jõustumine“).

Eelnõul on kaks lisa:

lisa 1 „Infoturbekataloog“,

lisa 2 „Auditeerimiseeskiri“.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases määruses esitatakse nelja määruses kasutatava termini määratlus:

infoturbe halduse süsteem – riskide hindamisel, käsitlemisel ja aktsepteerimisel põhinev

teenuseosutaja süsteemse kaitsmise ning infoturbe rajamise, teostamise, seire, läbivaatamise ja

täiustamise süstemaatilise käsitlemise viis;

1 https://eits.ria.ee/ 2 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/tugirakendus

14

infoturvameetmete rakendamise plaan – organisatsioonikeskne struktureeritud ühest või

mitmest dokumendist koosnev juhend turvameetmete haldamiseks;

organisatsioon – teenuseosutaja küberturvalisuse seaduse tähenduses;

äriprotsess – organisatsiooni tegevuse osa, mingi eesmärgi saavutamiseks

rakendatavate inimeste, aja, finants- ja töövahendite (edaspidi koos ressursid), tegevuste,

toimingute või protseduuride kogum, mille tulemusel valmib toode või teenus.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL)

2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu

liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv), artiklile 21.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

5. Määruse mõjud

Eelnõukohane määrus mõjutab majanduskeskkonda ning riigivalitsemist.

Eelnõukohase määruse jõustumisel väheneb olulisel määral nende võrgu- ja infosüsteemide

infoturvet kirjeldavate sätete hulk, mille arvestamist või arvestamata jätmist peab põhjendama.

Mõjuvaldkond: halduskoormus (majanduslik), mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele ning keskvalitsuse korraldusele (riigivalitsemine)

Mõju sihtrühm: KüTSi subjektid, kellel on määrusest nr 121 tulenev kohustus rakendada E-

ITSi.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõukohase määruse jõustumisel keskendub E-ITS senisest enam turvameetmete

vormikohasuse asemel nende ajakohasusele, mille tulemusena muutub organisatsioonide

küberturbe korraldamine efektiivsemaks ning vajaduspõhisemaks. Organisatsioonidel on

edaspidi paremad võimalused keskenduda asja- ja ajakohaste meetmete rakendamisele.

Pikemas perspektiivis peaks eelnõukohase määruse rakendamine vähendama organisatsioonide

haldus- või töökoormust, sest uue määrusega vähendatakse välise auditi kasutamise kohustuse

ulatust ning ettekirjutavate normide hulka.

Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõukohase määruse jõustumisel suureneb paindlikkus

võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete valimisel ja rakendamisel. See võimaldab kiiremini

reageerida tehnoloogiamuutustele ja võimalikele kaasnevatele riskidele. Muudatus toetab

eeldatavalt efektiivsemalt digiühiskonna toimimist. Seega määruse üldine mõju on positiivne,

kuid üksiku organisatsiooni seisukohast siiski väike, sest ei eelda vahetult uusi tegevusi ega sea

ka uusi kohustusi.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase määrusega ei kehtestata organisatsioonidele uusi kohustusi, küll aga võib see

tänu auditeerimisprotsessi muudatustele veidi vähendada kulu. Eelnõukohase määruse

jõustumisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele lisakulu ega -tulu.

15

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. Jõustumisaja kehtestamisel on arvestatud Riigi Infosüsteemi

Ameti vajadust vaadata üle haldus- ja riikliku järelevalvega seotud dokumentatsioon ning

avaandmed ning viia need muudatustega kooskõlla. Riigi Infosüsteemi Amet peab ka

ajakohastama oma veebilehel oleva teabe ning tegema selle kättesaadavaks rakendajatele.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

9.1. Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

9.2. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi

Kantseleile, Riigikohtule, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile ning

Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

9.3. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide

Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti

Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule ja Eesti

Infosüsteemide Audiitorite Ühingule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Eesti infoturbestandard Edastame justiits- ja digiministri määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu. Palume Teie tagasisidet 30 päeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1 Infoturbekataloog 4. Lisa 2 Auditeerimiseeskiri Arvamuse andmiseks: Riigikogu Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikohus Eesti Pank Finantsinspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Andmekaitse Inspektsioon Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Vee-Ettevõtete Liit Eesti Kiirabi Liit Ravimitootjate Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Meie 25.05.2026 nr 8-1/4143-1

2

Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Guido Pääsuke [email protected]