Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2025. a kohta

KÄSKKIRI

/kuupäev digiallkirjas/ nr 59

Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ § 20 punkti 1 alusel ning kooskõlas rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-ga 5: 1. Kinnitan Välisministeeriumi seisukohad ja aruande asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (lisatud). 2. Avalike suhete osakonnal avaldada seisukohad ja aruanne ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisa: Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Kairi Saar-Isop, 637 7517, [email protected]

Välisministri /kuupäev digiallkirjas/ käskkirja nr 59

„Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal“

lisa

Välisministeeriumi seisukohad ja aruanne asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Sihtasutuses Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus

Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi Keskus) on ainus sihtasutus,

mille osas Välisministeerium teostas 2025. aastal asutajaõigusi.

Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.04.2021 nr 139

„Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse

Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 2025. a oli Keskuse viies majandusaasta.

Keskuse eesmärk on tugevdada Eesti arengukoostööd keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike

ja sidusate projektide elluviimisele välispoliitiliselt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides

ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng, haridus või rohe- ja digipööre. 2025.

aastal esitas asutaja Keskusele pikaajalised ootused, milles täpsustati Keskuselt oodatavaid

tegevusi arengukoostöö teostamisel.

Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab

välisministeerium. Aastatel 2021-2025 oli kolm nõukogu liiget välisministeeriumist, üks

rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist. 2025. aastal juhtis Keskust juhatuse

liikmena Klen Jäärats.

Hinnang tegevusele

Tegevust iseloomustavad suhtarvud 2025/2024

Finantsnäitajad 2025 2024

Käibevarad kokku 7 531 267 6 927 221

Põhivarad kokku 43 472 50 245

Lühiajalised kohustised kokku 7 028 976 6 410 181

Netovara kokku 545 763 567 285

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,07 1,08

Toetused kokku 22 913 431 16 807 231

Toetuse muutus 36,3% 13,3%

Keskuse tegevus 2025. aastal oli väga edukas. Viie tegutsemisaasta jooksul on Keskus loonud

laialdase kontaktvõrgustiku ning on paljudele doonorriikidele tunnustatud arengukoostöö

projektide teostamise partneriks. Seda kinnitab Keskuse kaasatud välisrahastuse maht: 2025.

aastal viis Keskus välisrahastuse toel ellu projekte 6,7 miljoni euro ulatuses. Arvestades

sõlmitud lepingute mahtu on oodata, et 2026. aastal ületab välisrahastus Keskuse eelarves

riigisisese rahastuse. 2025. aastal läbis Keskus edukalt Euroopa Liidu vastavushindamise (nn

sambahindamise), mis võimaldab Keskusel otse rakendada Euroopa Liidu finantseeritavaid

projekte ning asetab Keskuse samasse positsiooni Saksa, Prantsuse või Belgia arengukoostöö

agentuuridega.

Arengukoostöö strateegia kohaselt tegutseb Keskus valdkondades, kus Eesti ekspertiis on

tuntud ning kus on lisaks globaalselt suur nõudlus (näiteks haridus, digi ja küber). Selleks, et

Keskus saaks Eesti ekspertiisi rakendada laiemalt ja arvestades, et Euroopa Liidu

arengukoostöö on regionaalne, mitte üksikute riikide põhine, uuendas välisministeerium 2025.

aasta lõpus arengukoostöö geograafilisi prioriteete. Muudatuste mõju on juba näha – Keskuse

pakutava ekspertiisi vastu on tuntud huvi näiteks Sambias, kuhu Euroopa Liit on suunanud ka

arvestatavalt vahendeid.

Keskuse töö fookuseks on endiselt Ukraina. Jätkus Eesti rahastusel projektide teostamine, kuid

mitmed Ukrainat toetavad riigid, sealhulgas Rootsi, Norra, Itaalia, Suurbritannia ja Iirimaa,

pöördusid Keskuse poole rahastusettepanekuga, et tagada oma projektide edukas elluviimine.

Lisaks e-valitsemise ja küberturvalisuse valdkonnale laienes doonorite tähelepanu ka tervishoiu

ja hariduse sektoritesse.

Edukas oli ka töö muudes arengukoostöö prioriteetriikides (Moldova, Armeenia, partnerriigid

Aafrika regioonis). Laienes Keskuse kohalolu sihtriikides, 2025. aastal alustasid tööd Keskuse

esindaja Kiievis, Ukrainas ning Eestist lähetatud projektide rakenduskeskuse juht Nairobis,

Keenias.

Taotlusvoorude läbiviimist ning koostööd Eesti-siseste partneritega hõlbustas

kultuuriministeeriumi digitaalse platvormi toetused.kul.ee kasutuselevõtt. Selle kaudu saab

projektivooru taotlused esitada elektrooniliselt, mis muudab nende käitlemise ja haldamise

mugavamaks nii taotlejatele kui Keskusele.

2026. aastal jätkab Keskus tegevust, olulisemateks võib pidada järgmisi suundi:

• Kaasatud välisrahastuse edukas rakendamine ning organisatsiooni struktuuri

tugevdamine tagamaks rakendustegevuse kvaliteet;

• Uue arengukoostöö rakenduskava koostamine tuues kokku erinevad Eesti

arengukoostöö osapooled. See annab võimaluse kaasavateks aruteludeks ning

Keskuse töö parendamiseks;

• Ukraina toetamise jätkamine ning Eesti arengukoostöö teostamine lähtudes

uuendatud arengukoostöö prioriteetidest.

Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna

ja olulisemad tähelepanekud

Keskuse 2025. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud – audiitoril selle kohta märkusi ei

olnud. Keskuse Nõukogu poolt on majandusaasta aruanne kinnitatud ning see on esitatud

registrile.

Keskuses ei ole aastatel 2021–2025 läbi viidud erikontrolle.

Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta

Välisministeerium on seisukohal, et Keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud

põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused kõikidel

toimimisaastatel aastal on lähtunud Keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende

saavutamiseks on tegevused vajalikud ka 2026. aastal.