Eelnõu kooskõlastamiseks

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/ 385

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava

toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, sest eelnõus

sätestatud muudatused peavad jõustuma 1. augustil 2026 seoses koolikava toetuse õppeaasta

algusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_koolikava_toetus.pdf;

2. Lisad, lisa1_puu_koogi_vili. pdf, lisa2_piim_piimatooted. pdf;

3. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_koolikava_toetus. pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Polina Bargan

5684 1180 [email protected]

Kai-Liis Nõlvak

5646 3629 [email protected]

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48

„Koolikava toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 72

lõike 2, § 81 lõigete 4 ja 5 ning § 82 lõike 4, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles

sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise

eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja

piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 4 lõike 1, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72,

(EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–

854), artikli 217 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 59

lõike 1 alusel.

§ 1. Regionaalministri 26. juuli 2023. a määruse nr 48 „Koolikava toetus“ muutmine

Regionaalministri26. juuli 2023. a määruses nr 48 „Koolikava toetus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega „lasteaia ja

lastehoiu“;

2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 2 lõike 2, § 72 lõike 2 ning § 81 lõigete 4 ja

5“ tekstiosaga „§ 72 lõike 2, § 81 lõigete 4 ja 5 ning § 82 lõike 4“;

3) paragrahvi 2 lõige 81 sõnastatakse järgmiselt:

„(81) Lõikes 8 sätestatud kuni 300-kilomeetrise kauguse nõuet ei pea täitma lõikes 5 nimetatud

puu- ja köögiviljade puhul, kui toetust taotletakse taotlusperioodil 1. november – 30. aprill.

Kui nimetatud toetust taotletakse taotlusperioodil 1. mai – 31. oktoober, ei pea lõikes 8

sätestatud nõuet täitma üksnes juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui

kohalikul turul puuduvad nimetatud raadiuses nende puu- ja köögiviljade pakkujad või on

nende pakkujaid vähe.“;

EELNÕU

25.05.2026

2

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sularahas tasutud kulu on mitteabikõlblik.“;

5) paragrahvi 6 lõige 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. aprill“ tekstiosaga „30. aprill“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui õppenädala kestel üks taotlusperiood lõpeb ja algab uus taotlusperiood, arvestatakse

see õppenädal sellesse taotlusperioodi, kuhu jääb rohkem selle õppenädala päevi.“;

8) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „6–14“ tekstiosaga „6–12 ja 15“;

9) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „0,21“ tekstiosaga „0,33“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Taotleja eristab selgelt lõikes 9 sätestatud tõendavatel dokumentidel koolikava toetuse

raames tarnitud ja pakutud tooted ning nende kogused muudest nimetatud dokumentidel

esitatud toodetest.“;

11) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa 1 Abikõlblikud puu- ja köögiviljad

Lisa 2 Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted

1

KAVAND

25.05.2026

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Regionaalministri 26.07.2023. a määruse nr 48 „Koolikava

toetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 72 lõike 2, § 81 lõigete 4 ja 5 ning § 82 lõike 4, komisjoni rakendusmääruse (EL)

2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja,

banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 4 lõike 1, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 217 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–

261), artikli 59 lõike 1 alusel.

Eelnõuga muudetakse maaeluministri 26. juuli 2023. a määrust nr 48 „Koolikava

toetus“ (edaspidi määrus). Määruses peamised muudatused on:

1) ajakohastatakse terminoloogiat, asendades määruses läbivalt sõnad „koolieelse

lasteasutuse“ sõnadega „lasteaia ja lastehoiu“;

2) ajakohastatakse määruse preambulit, täpsustades volitusnormidele viitamist;

3) täpsustatakse kuni 300-kilomeetrise kauguse nõude erandi kohaldamist puu- ja köögiviljade

puhul taotlusperioodi ulatuses;

4) täiendatakse mitteabikõlblike kulude loetelu, sätestades, et sularahas tasutud kulu ei ole

abikõlblik;

5) kaotatakse nõue esitada heakskiidutaotluses 300 km nõuet puudutavat teavet;

6) parandatakse tehniline ebatäpsus taotlusperioodi kuupäevas;

7) täpsustatakse õppenädala arvestust taotlusperioodide lõikes;

8) täpsustatakse toetuse taotluses esitatavad andmed;

9) muudetakse abikõlblike puu- ja köögiviljade ühikuhinda;

10) täpsustatakse toetuse taotlemisel esitatavate tõendavate dokumentide nõudeid, et koolikava

raames tarnitud ja pakutud tooted oleksid üheselt eristatavad muudest toodetest;

11) ajakohastatakse määruse lisad 1 ja 2.

Eelnõu jõustumisel 1. augustil 2026 mõjutavad muudatused koolikava toetuse taotlejaid, PRIA-

t kui meetme rakendusasutust ning koolikava sihtrühma, ehk lapsi, kellele koolikava raames

tooteid pakutakse. Muudatuste tulemusena muutub toetuse rakendamine selgemaks ja paremini

kontrollitavaks: täpsustub õppenädala arvestus taotlusperioodide vahetumisel, puu- ja

köögiviljade puhul leeveneb kuni 300 km nõude täitmine hooajaliselt keerukamatel

taotlusperioodidel ning suureneb kulude ja dokumentide tõendamise selgus (sh sularahamaksed

välistatakse). Muudatused vähendavad ebaselgustest tulenevat halduskoormust taotlejatele ja

töökoormust PRIA-le ning toetavad koolikava järjepidevat rakendamist. Eelnõu muudatuste

mõjude hinnang on esitatud seletuskirja peatükis 6 „Määruse mõju“.

2

Eelnõu toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 20301“ eesmärke,

sealhulgas koolikava toetuse kaudu laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning Eesti

toidu väärtustamist. Eelnõu ei muuda koolikava toetuse rahastamise põhimõtteid ega eelda

täiendavate vahendite eraldamist riigieelarvest.

Koolikava toetus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse meede.

Koolikava toetusega toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkumist lastele,

millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele. Samuti

võimaldatakse koolikava toetusega KAHM-ide toetuse kaudu tõsta laste teadlikkust

põllumajandusest ja toidusektorist.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kai-Liis Nõlvak (5646 3629, kai-

[email protected]) ja peaspetsialist Polina Bargan (5684 1180, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]) ja keeleliselt toimetas

eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega

„lasteaia ja lastehoiu“. Muudatuse eesmärk on viia määruse terminoloogia kooskõlla kehtiva

õigusruumiga, kuna koolieelse lasteasutuse seadus on tunnistatud kehtetuks (KELS, RT I,

09.01.2025, 6) ning alushariduse seaduses kasutatakse vastavate asutuste tähistamiseks

termineid „lasteaed“ ja „lastehoid“ (Alushariduse seadus, RT I, 09.01.2025, 1). Muudatus ei

ole sisuline ega muuda toetuse sihtrühma või toetuse andmise tingimusi.

Eelnõu § 1 punktiga 2 ajakohastatakse määruse preambulis viidatud volitusnorme, asendades

tekstiosa „§ 2 lõike 2, § 72 lõike 2 ning § 81 lõigete 4 ja 5“ tekstiosaga „§ 72 lõike 2, § 81

lõigete 4 ja 5 ning § 82 lõike 4“. Muudatuse eesmärk on viia preambulis toodud volitusnormide

loetelu kooskõlla Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

muudatustega, millega on lisatud volitusnorm § 82 lõige 4. Nimetatud volitusnormi kohaselt

kehtestab minister määrusega puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava

koolikava toetuse määra, vormi ja suuruse. Lisaks täpsustatakse preambulis Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21162 artikli 59 lõike 1 arvestamist, võttes arvesse

eelnõus sätestatavat sularahas tasutud kulu mitteabikõlblikkust ning liidu finantshuvide kaitse

ja toetatavate tegevuste kontrolli tagamise põhimõtet.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustakse määruse § 2 lõike 81 sõnastust. Muudatuse eesmärk on

säilitada koolikava toetuse rakendamisel kohaliku toidu eelistamise põhimõte, arvestades samal

ajal toodete hooajalist kättesaadavust ning rakenduspraktikas ilmnenud kitsaskohti. Kuni 300-

kilomeetrise kauguse nõue on suunatud kohaliku ja piirkondliku pakkumise soodustamisele.

Samas on rakenduspraktikas ilmnenud, et nõude täitmine ei ole eelkõige puu- ja köögiviljade

puhul kogu õppeaasta vältel võimalik, kuna toodete kättesaadavus on hooajaliselt mõjutatud

ning teatud perioodidel võib kohalikul turul nimetatud raadiuses nende toodete pakkujaid olla

vähe või üldse puududa. Selline olukord võib viia selleni, et taotlejad loobuvad toetuse

taotlemisest, mille tagajärjel võib väheneda koolikavas osalevate haridusasutuste ja toetusega

1 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-

kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 187–261).

3

hõlmatud laste arv. Muudatuse eesmärk on eelkõige vähendada taotlejate halduskoormust ja

vältida olukorda, kus hooajalisuse tõttu piiratud kättesaadavusega perioodidel muutub

põhjendamise kohustus toetuse taotlemisel takistuseks. Taotlusperioodid on määruses

järgmised: 1. august–31. oktoober, 1. november–31. detsember, 1. jaanuar–28. veebruar, 1.

märts–30. aprill ja 1. mai–31. juuli. Hooajalisuse põhimõttest tulenevalt on eelkõige

taotlusperioodidel 1. november–31. detsember, 1. jaanuar–28. veebruar ning 1. märts–30. aprill

kuni 300-kilomeetrise kauguse nõude täitmine puu- ja köögiviljade puhul praktikas sagedamini

raskendatud. Seetõttu ei pea taotleja nimetatud taotlusperioodidel esitama põhjendust selle

kohta, miks ei ole võimalik kuni 300-kilomeetrise kauguse nõuet täita. Muudatuse tegemisel on

arvesse võetud ka teiste liikmesriikide koolikava rakendamise praktikaid, kus puu- ja

köögiviljade pakkumine on mitmel juhul korraldatud kindla, õppeaasta jooksul piiratud

kestusega perioodina (näiteks minimaalselt 12 kuni maksimaalselt 24 õppenädalat), mis

koondub praktikas sageli aasta sellesse ossa, mil toodete kättesaadavus ja tarnimise võimalused

on stabiilsemad. Näiteks on Horvaatias, Hispaanias ja Hollandis puu- ja köögiviljade

pakkumine korraldatud kolm korda nädalas minimaalselt 12 kuni maksimaalselt 24 nädala

jooksul õppeaastas, samas kui piimatooted on kättesaadavad kogu õppeaasta vältel ning

tarnimise sageduse võib valida pakkuja. Küprosel pakutakse tooteid 12–24 õppenädala vältel

igapäevaselt. Eeltoodud praktikad toetavad lähenemist, mille kohaselt säilitatakse kuni 300-

kilomeetrise kauguse nõue kohaliku ja piirkondliku pakkumise eelistamisega, kuid puu- ja

köögiviljade puhul ei kohaldata seda nõuet taotlusperioodidel 1. november–31. detsember, 1.

jaanuar–28. veebruar ja 1. märts–30. aprill, mil hooajalisuse tõttu on nõude täitmine praktikas

raskendatud.

Lisaks hooajalisusele võib ka muudel taotlusperioodidel esineda erandlikke asjaolusid, mis

mõjutavad saagikust, vähendavad kohalikku pakkumist, mille tulemusel võivad tarned katkeda,

muutes nõude täitmise objektiivselt võimatuks. Seetõttu säilitatakse erandi kohaldamise

võimalus ning käsitatakse erandi põhjendatust taotlusperioodi ulatuses, arvestades konkreetsel

taotlusperioodil puu- ja köögiviljade kättesaadavust. Praktikas ei taga üksnes kauguskriteerium

alati tarneahela lühidust, sest toodete tarnimisel võivad tekkida vahendusetapid. Siiski on

oluline koolikava toetuse rakendamisel soodustada lahendusi, mis toetavad kohaliku toodangu

jõudmist haridusasutustesse võimalikult lühikese tarneahela kaudu, arvestades samal ajal

toodete kättesaadavust ja tarnekindlust. Muudatuse tulemusena säilib kuni 300-kilomeetrise

kauguse nõue, mis eelistab kohalikku toodangut, kuid selle kohaldamine muutub selgemaks,

arvestades erandi käsitlemist taotlusperioodide lõikes ning erireeglit hooajaliselt keerukamate

taotlusperioodide jaoks.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3, lisades mitteabikõlblike kulude

hulka kulu, mis on tasutud sularahas. Mitteabikõlblike kulude loetelu on määruses seotud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/20133 ning komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2017/404 asjakohaste sätetega ning selle täiendatakse riigisisese täpsustusena

sularahas tasutud kulu välistamisega. Muudatuse eesmärk on suurendada toetuse kasutamise

nõuete täitmise kontrollitavust ja vähendada riske, mis kaasnevad sularahas tehtud maksete

tõendamisega. Muudatus rakendub kogu määruse ulatuses, st sularahas tasutud kulusid ei loeta

abikõlblikuks ei koolikava raames toodete tarnimise ja pakkumisega seotud kulude ega KAHM-

ide kulude puhul. Võrreldes varasema regulatsiooniga täpsustatakse abikõlblikkuse tingimusi

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854). 4 Euroopa komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/40, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja

piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 (ELT L 5, 10.01.2017,

lk 11–19).

4

selliselt, et toetuse maksmisel võetakse arvesse üksnes sellised kulud, mille tasumine on

taasesitatavas vormis tõendatav.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt

sisaldab heakskiidutaotlus teavet selle kohta, et puu- ja köögivilja kasvatamiskoht ning piima

ja piimatoodete tootmiskoht asub haridusasutusest kuni 300 kilomeetri kaugusel. Muudatuse

eesmärk on korrastada heakskiidutaotluses esitatavate andmete loetelu ning vältida taotlejalt

sellise teabe nõudmist, mis ei ole käesoleva punkti raames määruse rakendamisel asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 6 parandatakse määruse § 7 lõikes 1 nimetatud taotlusperioodi kuupäev,

asendades tekstiosa „31. aprill“ tekstiosaga „30. aprill“. Muudatusega parandatakse varasem

tehniline ebatäpsus ning tagatakse taotlusperioodide kuupäevade korrektsus.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 2¹, mille kohaselt sätestatakse, et kui

taotlusperiood lõpeb või algab õppenädala keskel, kajastab taotleja vastava õppenädala selles

taotlusperioodis, kuhu jääb suurem osa nimetatud õppenädala päevadest. Täienduse eesmärk

on täpsustada toetuse arvestuse reeglit olukorras, kus taotlusperiood lõpeb ja järgmine

taotlusperiood algab nädala keskel, ning tagada õppenädalate arvestamisel üheselt mõistetav ja

ühtlaselt kohaldatav praktika. Määruse eesmärk on, et haridusasutuses puu- ja köögivilja ning

piima ja piimatoote pakkumise toetust antakse lapse või õpilase kohta üks kord õppenädalas

vähemalt määruses sätestatud minimaalse portsjoni pakkumise eest. Pakutava portsjoni koguse

võib jaotada kõnealuse õppenädala jooksul mitme päeva peale. See tähendab, et ühes

õppenädalas ei ole ette nähtud toetuse arvestamist mitme portsjoni pakkumise eest. Õppenädala

arvestamisel vajab täpsustamist olukord, kus taotlusperioodide piirid ei lange kokku õppenädala

alguse ja lõpuga (kui üks taotlusperiood lõpeb ja järgmine taotlusperiood algab nädala keskel).

Praktikas on esinenud juhtumeid, kus taotlusperioodide vahetumisel pakuti sama õppenädala

jooksul mitu portsjonit ning kajastati õppenädalad topelt, erinevate perioodide toetustaotlustes.

Toetuse arvestamisel on seega taotlusperioodide lõikes kajastatud õppenädalaid rohkem kui

kalendriaastas nädalaid, mistõttu tekkis topeltrahastamise risk. Eelnevast tulenevalt

täpsustatakse määruse sõnastust, et vältida ebaselgust õppenädala arvestamisel

taotlusperioodide vahetumise korral ning rõhutada määruse nõuet, et õpilase kohta arvestatakse

toetust üks kord õppenädalas. Täpsustusega „vastav õppenädal kajastatakse selles

taotlusperioodis, kuhu jääb suurem osa nimetatud õppenädala päevadest“ seotakse õppenädala

arvestus selgemalt ühe konkreetse taotlusperioodiga, et vältida sama õppenädala

topeltkajastamist eri taotlusperioodide taotlustes. Võrreldes varasema regulatsiooniga

täpsustatakse seega õppenädala arvestuse seost taotlusperioodidega ning luuakse ühesem alus

toetuse arvestamiseks ja kontrollimiseks taotlusperioodivahetuse olukordades. Muudatuse

tulemusena on toetuse arvestamine selgem ja paremini kooskõlas määruse nõudega, et õpilase

kohta arvestatakse toetust üks kord õppenädalas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse määruse § 7 lõikes 4 viiteid ilma selle lõike sisu

muutmata.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 7 lõikes 7 sätestatud abikõlbliku puu- ja

köögivilja portsjoni ühikuhinda. Muudatuse kohaselt on abikõlbliku puu- ja köögivilja

pakkumise korral portsjoni suurus jätkuvalt vähemalt 100 grammi ning sellele vastav ühikuhind

muudetakse 0,21 eurolt 0,33 eurole.Muudatuse eesmärk on ajakohastada puu- ja köögivilja

portsjoni ühikuhinda vastavalt 2025. aasta turuhindadele. Muudatuse vajalikkus tuleneb

koolikava rakenduspraktikast: viimastel aastatel on koolikavas osalemine olnud langustrendis

ligikaudu 10% aastas ning osalemisest loobumise põhjustena on muuhulgas välja toodud liiga

madalad ühikuhinnad, eeskätt puu- ja köögiviljade puhul. Ühikuhinna ajakohastamine on

5

vajalik ka seetõttu, et turuhinnad on viimastel aastatel tõusnud ning sellest tulenevalt tuleb

tagada ühikuhinna vastavus tegelikule hinnatasemele.

Ühikuhinna arvestuse aluseks on kasutatud Maaelu Teadmiskeskuse (METK) andmeid

(toidukaupade keskmised jaehinnad Eesti kauplustes, sealhulgas kohalike toodete hinnainfo)

ning PRIA rakendusandmeid toetuse raames taotletud toodete koguste kohta.Ühikuhinna

arvutamisel on lähtutud koolikava abikõlblikest toodetest, mille kohta oli METKi andmestikus

kättesaadav hinnainfo (peakapsas, kurk, tomat, porgand ja õun).

Tabelis 1 on esitatud METKi kogutud 2025. aasta hinnainfot arvestades ja 2024/2025.

õppeaastal toetuse raames pakutud tootekoguste alusel puu- ja köögiviljade kaalutud keskmine

hind 1 kg kohta, mis on võetud ühikuhinna arvestuse aluseks. PRIA andmete kasutamine

tootekoguste osas võimaldab arvutada kaalutud keskmise hinna, mis on aritmeetilisest

keskmisest täpsem.

Tabel 1. Puu- ja köögiviljade kaalutud keskmine Puu- ja köögivilja 1 kg kaalutud keskmine hind Arvestuses kasutatud toodete loetelu

3,5 eurot õun, porgand,

peakapsas, kurk ja tomat

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, METK (Eesti Konjuktuuriinstituudi hinnainfo).5

Tabelis 1 esitatud andmete põhjal kujunes abikõlblike puu- ja köögiviljade 100 grammi suuruse

portsjoni tegelikuks arvutuslikuks ühikuhinnaks 0,35 eurot. Samas tehti selle ühikuhinna kõrval

täiendavad eelarvemõju ümberarvutused, et hinnata, kas ühikuhinna tõstmise korral on

võimalik püsida 2025/2026. aasta eelarveraami piires. Eelarvemõju hinnati mitme stsenaariumi

alusel ning arvutustes lähtuti PRIA andmetest – 2024/2025. õppeaasta tegelikest väljamaksetest

ning väljamaksete aluseks olnud kogustest. Ümberarvutuste tulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Koolikava kogukulu prognoos erinevate puu- ja köögiviljade ühikuhindade

korral Prognoos Ühikuhind Kogus (kg,

24/25)

Baas

stsenaarium

Stsenaarium A

(+10%)

Stsenaarium B

(+20%)

2025/2026.

õa eelarve

raam

Prognoositav

26/27. õa

eelarve

0,33 € 514356 3 289 662 € 3 459 399 € 3 629 137 € 3 159 595 €

0,35 € 514356 3 392 533 € 3 572 558 € 3 752 582 €

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA.6

Tabeli 2 koostamisel võeti aluseks tabelis 1 esitatud arvutuslik ühikuhind 0,35 eurot ning lisati

võrdluseks ühikuhind 0,33 eurot, et hinnata erinevate ühikuhinna tasemete eelarvemõju ja

rakendatavust. Tabelis on esitatud koolikava kogukulu (puu- ja köögiviljad, piim ja piimatooted

ning KAHM) prognoosid kolme võimaliku stsenaarumi korral, lähtudes 2024/2025. õppeaasta

reaalsetest toodete kogustest: baasstsenaarium (kui osalemine jääb 2024/2025. aasta tasemel),

stsenaarium A (kui osalemise maht suureneb 10% võrra) ja stsenaarium B (kui osalemise maht

suureneb 20% võrra). Eelarveraamiks on võetud 2025/2026. õppeaasta koolikava toetuseks

eraldatud vahendid (Euroopa Liidu ja Eesti eelarve vahendid kokku)7. 2025/2026. õppeaasta

eelarveraami kujundamisel on arvestatud sellega, et koolikava toetuse rahastamine koosneb

5 Toidukaupade keskmised jaehinnad Eesti kauplustes. Kättesaadav METKi kodulehelt:

https://metk.agri.ee/teadus-uuringud-projektid/maamajandus/turuinfo#turuinfo--5. 6 PRIA: Koolikava toetus 2024/2025. https://www.pria.ee/toetused/koolikava-toetus-20252026. 7 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2025/680, 8. aprill 2025, milles käsitletakse koolipuuvilja ja -köögivilja ning

koolipiima kava raames ajavahemikul 1. augustist 2025 kuni 31. juulini 2026 liikmesriikidele antava liidu

toetuse lõplikke eraldisi ning muudetakse rakendusotsust (EL) 2024/845. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202500680

6

sama õppeaasta Eesti ja ELi vahenditest ning eelmisest õppeaastast ületulevate vahendite

olemasolul ka ületulevatest vahenditest. 2025/2026. õppeaasta vahendite maht on 3 159 595

eurot ning eelmisest õppeaastast ületulevate vahendite arvestamisel on eelarveraam kokku 3

685 595 eurot.

Seega näitab prognooside võrdlus, et 0,35 euro suuruse ühikuhinna korral ületaks prognoositav

koolikava kogukulu 2025/2026. õppeaasta eelarveraami. Arvestades 2025/2026. õppeaasta

eelarveraami koos ületulevate vahenditega, püsib 0,33 euro suuruse ühikuhinna korral

prognoositav kogukulu eelarveraami piires ning vastab 2025. aasta turuhindade tasemele.

Seetõttu on eelnõus puu- ja köögiviljade portsjoni ühikuhinnaks valitud 0,33 eurot.

Ühikuhinna ajakohastamise võimalust hinnati ka piima ja piimatoodete puhul. Piima ja

piimatoodete ümberarvutuse tulemusel ei kujunenud arvutatud ühikuhind kehtivast

ühikuhinnast kõrgemaks, mistõttu piima ja piimatoodete ühikuhinda ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 7 lõikega 9¹, millega sätestatakse nõue, et

tõendavatest dokumentidest peavad koolikava raames tarnitud ja pakutud tooted olema üheselt

eristatavad muudest toodetest. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse menetlemise praktikast:

taotlejad esitavad sageli mahukaid ostu- või koondarveid, millel on kajastatud erinevaid tooteid,

sealhulgas tooted, mis ei ole koolikava raames abikõlblikud. Sellisel juhul peab PRIA

menetluses tuvastama, millised kogused on seotud koolikava toetuse raames abikõlblike

toodetega. See suurendab menetluse ajakulu ja koormust ning võib ebaselge esitusviisi tõttu

suurendada ka vigade riski abikõlblike koguste tuvastamisel. Muudatuse eesmärk on tagada, et

toetuse taotlemisel esitatud dokumentidest oleks abikõlblikud tooted selgelt tuvastatavad, et

vähendada seeläbi PRIA töökoormust toetuse menetlemisel ja kontrollimisel. Muudatuse

tulemusena sätestatakse taotlejale kohustus eristada tõendavatel dokumentidel koolikava

toetuse raames tarnitud ja pakutud tooted ning nende kogused muudest nendel dokumentidel

esitatud toodetest. Tehtav muudatus tagab määruse rakendamisel parema õigusselguse ning

loob taotlejatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 11 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Edaspidi

kehtestatakse abikõlblike toodete loetelu ainult toodete nimetustega. Käesoleva muudatuse

eesmärk on lihtsustada koolikava toetuse rakendamist ning vähendada taotlejate

halduskoormust ja PRIA töökoormust abikõlblike toodete tuvastamisel. Abikõlblike toodete

loetelu KN-koodidega on praktikas tekitanud vajaduse täiendavalt hinnata ja tõlgendada,

millise KN-koodi alla konkreetne toode kuulub, eelkõige juhtudel, kui toode võib liigituda

üldisemate koondkategooriate alla (näiteks “muud”). See põhjustas täiendavaid küsimusi ning

suurendas menetluse ajakulu. Muudatuse tulemusena on abikõlblikud tooted lisades 1 ja 2

esitatud tootenimetustena, mis parandab loetelu üheselt mõistetavust ning toetab ühtlasemat

rakenduspraktikat.

Lisas 2 „Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted“ täpsustatakse abikõlblike piimatoodete

loetelu. Muudatuse kohaselt täiendatakse lisa 2, täpsustades, et abikõlbliku tootena käsitatakse

kodujuustu, sealhulgas hapukoorega. Muudatuse eesmärk on muuta abikõlblike piimatoodete

loetelu selgemaks ja üheselt mõistetavamaks koolikava toetuse rakendamisel ja menetlemisel.

Sisulist muudatust toetatavate toodete põhimõtete osas ei kaasne, kuna tegemist on sama

tootegrupi täpsustamisega.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse rakendamine alates 1. augustist 2026. Määruse

jõustumisaeg on vastavuses koolikava toetuse õppeaastaga, mis on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõikes 2, mille kohaselt koolikava toetuse kohaldamisel

tähendab termin „õppeaasta“ ajavahemikku 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini.

7

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854);

2) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida

antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5,

10.01.2017, lk 1–10);

3) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/40, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu-

ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud

määrust (EL) nr 907/2014 (ELT L 5, 10.01.2017, lk 11–19);

4) komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/106, millega kehtestatakse koolipuuvilja ja -köögivilja

ning koolipiima jaoks liikmesriikidele antava liidu toetuse soovituslikud eraldised

ajavahemikuks 1. augustist 2023 kuni 31. juulini 2029 (ELT L 12, 13.01.2023, lk 84–86);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõju

Määruse muudatuste eesmärk on suurendada koolikava toetuse rakendamise arusaadavust ja

kontrollitavust ning vähendada ebaselgusest tulenevat taotlejate halduskoormust ja PRIA

töökoormust. Muudatused jõustuvad 1. augustil 2026 ja puudutavad koolikava toetuse

taotlejaid, toodete pakkumisega seotud ettevõtjaid (koolitoitlustajaid ning toodete pakkujaid),

PRIA-t ning lapsi, kellele koolikava raames tooteid pakutakse. PRIA andmetel oli 2024/2025.

õppeaastal koolipiimakavas toetust saanud haridusasutusi 765 ning toetust saanud keskmine

laste arv 178 196; koolipuuvilja ja -köögivilja osas oli toetust saanud haridusasutusi 699 ning

toetust saanud keskmine laste arv 137 2278. Seega puudutavad muudatused koolikava

rakendamist üle Eesti ning hõlmavad suurt arvu haridusasutusi ja lapsi.

Määruse muudatuste tulemusena muutub alates 1. augustist 2026 toetuse arvestus

taotlusperioodide vahetumise korral ühtlasemaks. Varasemalt on praktikas käsitatud

võimalikuna, et sama õppenädal kajastub eri taotlusperioodide taotlustes, mis sõltus taotluste

koostamise praktikast ja võis tekitada arvestuslikku ebaselgust. Muudatusega täpsustatakse, et

kui taotlusperiood algab või lõpeb õppenädala keskel, kajastatakse vastava õppenädala portsjon

üksnes ühe taotlusperioodi taotluses. See väldib nädala topelt kajastamist ning toetab ühtlase

arvestuspraktika kujunemist nii taotlejate kui PRIA menetluse vaates.

Puu- ja köögiviljade pakkumise puhul väheneb nii taotlejate halduskoormus kui PRIA

töökoormus hooajavälistel taotlusperioodidel 1. november–31. detsember, 1. jaanuar–28.

veebruar ja 1. märts–30. aprill. Nendel perioodidel ei pea puu- ja köögiviljade puhul täitma kuni

300-kilomeetrise kauguse nõuet. Muudatus vähendab vajadust lahendada olukordi, kus

8 PRIA: Koolikava toetus 2025/2026. https://www.pria.ee/toetused/koolikava-toetus-20252026.

8

kohaliku turu pakkumine on piiratud ja nõude täitmine ei ole realistlik, ning aitab vältida toetuse

taotlemisest loobumist üksnes kättesaadavuspiirangute tõttu. Sotsiaalse mõju vaates toetab see

koolikava rakendamise järjepidevust ning aitab tagada, et lapsed saavad koolikava raames

toodete pakkumisest osa ka perioodidel, mil kättesaadavus on turul kõikuv. Lisaks toetab

koolikava toetus laste võrdset ligipääsu meetme hüvedele, kuna lapsed saavad olenemata pere

majanduslikust olukorrast võimaluse saada puu- ja köögivilju ning piima ja piimatooteid ning

osaleda KAHM-ides.

Majandusliku mõju ja kontrollitavuse vaates täpsustatakse kulude ja dokumentide käsitlust

viisil, mis suunab kasutama paremini jälgitavaid lahendusi. Sularahas tasutud kulu loetakse

mitteabikõlblikuks, mis võib taotlejate ja teenusepakkujate jaoks tähendada vajadust muuta

senist maksepraktikat, kuid parandab kulude kontrollitavust ning vähendab sularahamaksest

tulenevat tõendamisriski. Samuti täpsustatakse tõendavate dokumentide esitamise nõuet, mille

kohaselt peavad koolikava raames tarnitud ja pakutud tooted olema dokumentidest üheselt

eristatavad muudest toodetest. See võib nõuda taotlejalt ja teenusepakkujalt dokumentide

esitamise praktika korrastamist, kuid toetab PRIA menetluses kiiremat ja ühtlasemat kontrolli

ning vähendab vajadust täiendavate selgituste ja järelpärimiste järele.

Puu- ja köögiviljade ühikuhinna muutmise mõju avaldub eelkõige koolikava toetuse

eelarvelises planeerimises. Ühikuhinna ajakohastamine on vajalik selleks, et toetuse arvestus

vastaks paremini tegelikele hinnatasemetele ning eelarveraamis olemasolevatele vahenditele.

Taotlejate ja toetuse saajate halduskoormus sellest muudatusest ei suurene, kuna taotluse

esitamise kord ja tõendamise nõuded ei muutu, muutub üksnes toetuse arvestamisel kasutatav

puu- ja köögiviljade ühikuhind. Muudatus mõjutab toetuse suurust ühe portsjoni kohta ning

seeläbi toetuse kogusummat, kuid aitab vältida olukordi, kus prognoositav kogukulu ületab

eelarveraami või kus ühikuhind jääb põhjendamatult madalaks võrreldes hinnatasemega, mis

omakorda võib vähendada osalemishuvi ja koolikava rakendamise järjepidevust.

Keskkonnamõju seondub eelkõige kohaliku toodangu eelistamisega: kuni 300-kilomeetrise

kauguse nõue säilib kohaliku ja piirkondliku pakkumise suunava põhimõttena, kuid puu- ja

köögiviljade puhul ei kohaldata seda kolmel taotlusperioodil, arvestades hooajalisusest

tulenevat kättesaadavust. Regionaalarengu vaates rakendub koolikava üle Eesti ning

muudatused mõjutavad haridusasutusi ja teenusepakkujaid nii linna- kui maapiirkondades.

Kohaliku toodangu eelistamise põhimõte võib toetada piirkondlikke tootjaid ja tarnijaid, samas

kui hooajalisust arvestav erisus aitab vältida osalemise vähenemist piirkondades, kus pakkujate

ring on piiratum.

Mõju infotehnoloogiale, riigikaitsele ja välissuhetele ning siseturvalisusele eelnõu otseselt ei

avalda.

Kokkuvõttes on määruse muudatuste mõju pigem suunatud koolikava toetuse rakendamise

selguse ja kontrollitavuse suurendamisele, halduskoormuse vähendamisele hooajaliselt

keerukamatel perioodidel ning koolikava rakendamise järjepidevuse toetamisele üle Eesti.

Määruse muudatuste tulemusel jätkub endiselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

turukorralduse meetme koolikava toetuse rakendamine eesmärgiga suurendada laste puu- ja

köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning kujundada nende tervislikke

toitumisharjumusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

9

Koolikava toetuse 2026/2027. õppeaasta eelarve on 3 132 795 €, millest moodustavad Euroopa

Liidu vahendid 1 151 295 € ning „Eesti riigi eelarvestrateegias 2024–2027“ ettenähtud

vahendid 1 981 500 €.

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa kehtiva koolikava toetusega võrreldes lisakulutusi

riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. Määruse

rakendamine eeldab PRIA infosüsteemide ajakohastamist ning võib kaasa tuua IT‑arenduste

vajaduse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2026. Määruse jõustumisaeg on vastavuses koolikava toetuse

õppeaastaga, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõikes 2,

mille kohaselt koolikava toetuse kohaldamisel tähendab termin „õppeaasta“ ajavahemikku

1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse

andmiseks PRIA-le.

1

Regionaalministri 26.07.2023 määrus nr 48

„Koolikava toetus“

Lisa 1

(regionaalministri xx.xx.2026 määruse nr xx sõnastuses)

Abikõlblikud puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljad

Tomat, värske või jahutatud

Lillkapsas, spargelkapsas, rooskapsas, valge või punane peakapsas, nuikapsas,

lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud

Peasalat, aedsalat, salatsigur ja sigur, värske või jahutatud

Porgand, naeris, juurseller, söögipeet, aed-piimjuur ja redis, värske või

jahutatud

Kurk, värske või jahutatud

Kaunvili (hernes ja aeduba), poetatud või poetamata, värske või jahutatud

Muu köögivili (spargel, seller, paprika, kabatšokk, kõrvits, patisson ja

kõrvitsalised), värske või jahutatud

Värske õun, pirn ja küdoonia

Värske hapukirss, kirss, ploom ja laukaploom

Muu värske mari (maasikas, vaarikas, murakas, must sõstar, punane sõstar,

valge sõstar, karusmari, pohl, mustikas, jõhvikas ja astelpaju mari)

Külmutatud puuvili ja mari (hapukirss, kirss, maasikas, vaarikas, murakas,

must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, karusmari, pohl, mustikas, jõhvikas ja

astelpaju mari)

Kaalikas

Regionaalministri 26.07.2023 määrus nr 48

„Koolikava toetus“

Lisa 2

(regionaalministri xx.xx.2026 määruse nr xx sõnastuses)

Abikõlblik piim ja abikõlblikud piimatooted

Piim ja piimatooted

Kuumtöödeldud maitsestamata täispiim, rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

Kuumtöödeldud maitsestamata piim, rasvasisaldusega 2,5%

Kuumtöödeldud maitsestamata piim, rasvasisaldusega 1,5–1,8%

Maitsestamata täispiimajogurt, rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

Maitsestamata piimajogurt, rasvasisaldusega 1,5–3%

Keefir, rasvasisaldusega vähemalt 1,5%

Maitsestamata hapupiim, rasvasisaldusega vähemalt 1,5%

Hapendatud pett, rasvasisaldusega kuni 0,5%

Rjaženka, hapendatud piimatoode, ilma lisanditeta, maitsestamata,

rasvasisaldusega kuni 3,5%,

Skyr, hapendatud piimatoode, maitsestamata

Kreeka jogurt, maitsestamata, rasvasisaldusega vähemalt 3,5%

Kodujuust, sealhulgas hapukoorega, ja kohupiim, ilma lisanditeta ja

maitsestamata, rasvasisaldusega kuni 5%