Siseministeerium_arvamuse küsimine

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja

teiste seaduste muutmise seadus eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

Siseministri määrus

Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10829 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reservi) väljaõppe ja

täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.

§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe

(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal

politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politseihariduse või

erialase koolituse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud,

piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud.

(3) Reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega.

(4) Reservi väljaõppe käigus omandatakse teadmised ja oskused piirivalve, objektikaitse ja

massiohje osas.

§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Kaitsepolitseiameti või Politsei-

ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametnik reservi nimetatud isiku koolitusvajadust ja

korraldab vastava täiendusõppe.

(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.

§ 4. Teenistujate reservi õppe läbiviimise kord

(1) Teenistujate reservi õppekavad kinnitab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja piirivalveameti

peadirektor käskkirjaga.

(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2

Siseministri määrus

Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse

eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10833 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)

liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja

Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva

jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise

maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3

Siseministri määrus

Siseministri 28. detsembri 2009. aasta

määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti

täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste teenistujate reservi“.

§ 2. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 2 lõiget

2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku politseiteenistusse või politsei või

piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideerimisest,

politseiteenistusest lahkumisest või endiste teenistujate reservi liikme staatusest vabastamisest.“.

§ 3. Määrus jõustub ….

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND 4

Siseministri määrus

Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse

eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 2211 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)

liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava toetuse taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Häirekeskusele või Päästeametile taotluse

ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast

taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5

Siseministri määrus

Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 227 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) väljaõppe ja

täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.

§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe

(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal

päästeteenistujana, peab vastama päästeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised päästeteenistujad.

(3) Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja

töökogemusega.

§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Häirekeskuse või Päästeameti

peadirektori määratud ametnik reservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava

täiendusõppe.

(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.

§ 4.Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimise kord

(1) Teenistujate reservi väljaõppekavad kinnitab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor

käskkirjaga.

(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6

Siseministri määrus

Siseministri 11. juuli 2022. aasta

määruse nr 23 „Päästeteenistusse

kandideerija isikuankeedi vorm“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 72 lõike 3 alusel.

§ 1. Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi

vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste

teenistujate reservi“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7

Siseministri määrus

Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga

vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule kriisi lahendamises

osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10820 lõike 6, päästeseaduse § 423 lõike 6 ja

§ 4311 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale,

kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi

kriisirolliga vabatahtlik) kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab kriisirolliga vabatahtlik Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile

või Häirekeskusele taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast

taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8

Siseministri määrus

Siseministri määruse 12.09.2012 nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele

ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja

täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 1086 lõigete 8 ja 9, § 10810 lõike 2 ja § 10813

alusel.

§ 1. Siseministri 12.09.2012 määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja

füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja

täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet, täiendusõpet ja kriisiaegset väljaõpet kriisi ajal tehakse

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kinnitatud õppekava kohaselt.”;

2) määrust täiendatakse paragrahviga 82 järgmises sõnastuses:

„82. Nõuded vabatahtliku merepäästja väljaõppele kriisi ajal

Kriisi ajal väljaõppe läbinul on:

1) teadmised merepääste tegevusi reguleerivatest õigusaktidest ja merepäästesüsteemi ülesehitusest;

2) teadmised otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimisest ja juhtimisest;

3) baasteadmised meresõiduohutusest ja -reeglitest ning meresidest;

4) teadmised tule- ja tööohutusest merel ning enesepääste oskused (sh päästevahendite kasutamine);

5) teadmised ja oskused merel otsingu- ja päästetööde tegemiseks;

6) oskused esmaabi andmiseks ja kannatanute transpordiks.“

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

Igor Taro

Siseminister

Tarmo Miilits

Kantsler

1

EELNÕU

21.05.2026

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 42 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile

või Sisekaitseakadeemiale isikuankeedi.”;

2) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve

erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale

sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi liikmeks. Nimetatud isiku

politseiteenistusse või endiste teenistujate reservi liikmeks sobivuse otsustamiseks kogub

isikuandmeid Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Sisekaitseakadeemia.“;

3) paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samal alusel võib merepäästetööl osaleda kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtlik

merepäästja“.

4) paragrahvi § 1086 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimese astme“ tekstiosaga „või

käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kriisiolukorra aegse“;

5) paragrahvi § 1086 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kriisiolukorra aegses õppes kriisiolukorras või selle ohu korral omandatakse vajalikud

algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks. Vabatahtliku merepäästja

kriisiolukorra aegne õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.“

6) paragrahvi § 1086 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „merepäästja väljaõppe“ ja lõiget 81

pärast sõnu „teise astme õppe“ sõnadega „kriisiolukorra aegse õppe“;

7) seaduse 51. peatükki täiendatakse 71. jaoga järgmises sõnastuses:

„71. jagu

Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja

§ 10819. Vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramine

2

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli vabatahtlikule merepäästjale (edaspidi

kriisirolliga vabatahtlik merepäästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või

nende ohu korral.

(2) Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on vabatahtlik merepäästja, kelle ülesanne on toetada

politseid kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 1081 lõike 2 kohaselt.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli

määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta

sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(4) Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik

merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

§ 10820. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud

isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

(2) Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja

heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja avaliku

võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui

ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta

hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti

avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(6) Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 10821. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamine politsei tegevusse

3

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt

vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral

pikendab iga kord kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamist kuni 30 kalendripäeva

võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) piirkond, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 10822. Vabatahtliku merepäästja vabastamine kriisirollist

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse

vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise

korral politsei tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib

vabatahtliku merepäästja vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 1086 lõikes

4 sätestatud kohustust.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus enne vabatahtliku merepäästja vabastamist kriisirollist

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise

kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist

teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud vabatahtlik merepäästja on kohustatud esimesel võimalusel

tagastama Politsei ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.“;

8) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

ENDISTE TEENISTUJATE RESERV

1. jagu

Üldsätted

4

§ 10823. Endiste teenistujate reservi liige

Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit või

Kaitsepolitseiametit hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning

kes on nimetatud käesoleva seaduse § 10827 alusel teenistujate reservi liikmeks.

§ 10824. Isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel

Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võivad käesolevas peatükis sätestatud

ülesannete täitmiseks töödelda teenistujate reservi ülesannete täitmisel osaleda sooviva isiku ja

teenistujate reservi liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema

vastavust teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservi tööd.

2. jagu

Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine

§ 10825. Teenistujate reservi kandideerimine

(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja

Piirivalveameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused

ning vastab käesoleva seaduse §-is 10826 sätestatud nõuetele.

(2) Teenistujate reservi kandideeriv isik esitab Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja

Piirivalveametile taotluse ja käesoleva seaduse § 42 lõike 2 alusel määrusega kehtestatud

isikuankeedi.

(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,

täiendusõppes ning politseiametnikuna kriisi lahendamisel.

§ 10826. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded

(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel

kehtestatud määruste nõuetele.

(2) Teenistujate reservi ei nimetata isikut, kelle puhul esineb käesoleva seaduse §-s 40

nimetatud asjaolu. Isiku teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia

käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud taustakontrolli.

(3) Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne isiku teenistujate

reservi liikmeks nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise

5

töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht)

(4) Teenistujate reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti-

või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt

vabastatakse.

(5) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on

vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad

kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

§ 10827. Isiku nimetamine teenistujate reservi

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks

Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku

haldusaktiga.

§ 10828. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine

Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet peavad teenistujate reservi liikmete üle

arvestust, mille eesmärk on anda ülevaade teenistujate reservi koosseisust, korraldada reservi

liikmete tegevust, jälgida nende nõuetele vastavust, analüüsida ja koguda statistikat.

§ 10829. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.

(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi

täiendusõppe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate

reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult

läbituks.

(4) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab

Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.

§ 10830. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine

(1) Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada teenistujate reservi

liige tema nõusolekul väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.

6

(2) Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi

liikme välisriiki lähetamise korra.

3. jagu

Teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed tagatised

§ 10831. Teenistujate reservi liikme eritunnused ja vormiriietus

(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe või täiendusõppe ajal politsei

tegevuses osalemiseks politseiametniku vormiriietuse reservi liikme eritunnustega.

(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja

eritunnuste andmise ning kandmise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor.

(3) Teenistujate reservi liikmele, kes on nimetatud kriisi lahendamise ajaks politseiametniku

ametikohale, võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiametniku vormiriietuse ja

ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust.

§ 10832. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise

korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal

Teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise või vigastada saamise korral väljaõppe või

täiendusõppe ajal kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut.

§ 10833. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus

(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada

tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.

Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab

väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.

(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale

vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.

(3) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta teenistujate reservi liikmele

tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist.

Hüvitise arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue

kuu keskmine palk või töötasu, mille tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel

kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud

kalendrikuu keskmine brutokuupalk.

7

(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest

makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on

sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale.

(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku

ametikohale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.

(9) Kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale nimetatud teenistujate reservi

liikmele makstakse politseiametniku palka.

(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 10834. Kulutuste hüvitamine

(1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab teenistujate reservi liikmele

vajalikud kulud seoses:

1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;

2) perioodilise tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada

muud põhjendatud ja asjakohased kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning

maksmise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.

4. jagu

Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse

8

§ 10835.Teenistujate reservi kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi

Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate

reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või arvu ülempiir;

3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 10836. Teenistujate reservi liikme nimetamine politseiametniku ametikohale

(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 108²⁹ sätestatud väljaõppe

ja kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Kaitsepolitseiameti või

Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku ametikohale.

(2) Teenistujate reservi liikme nimetamise korral politseiametniku ametikohale kohalduvad

talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus,

sotsiaalsed tagatised ja hüved.

5. jagu

Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

§ 10837. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest

Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku

otsusega järgmistel juhtudel:

1) teenistujate reservi liikme algatusel;

2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti-

või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline

töökohustus;

3) teenistujate reservi liikme mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele

või

4) seoses teenistujate reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui teenistujate reservi

liige rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.

9

(2) Kaitsepolitseiameti peadirektori või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud isiku otsusega võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme

staatusest, kui

1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 10836 lõike

1 alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või;

2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.“.

§ 2. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Häirekeskuse tegevuses võivad osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 71. peatükis

sätestatud alusel ja korras;

2) paragrahvi 2 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 51 tekstiosa „ paragrahvi lõikes 41“ asendatakse tekstiosaga „ seaduse

paragrahvi 432 lõikes 2“;

4) paragrahvi 19 pealkirjas asendatakse sõna „rakendamine“ sõnaga „kaasamine“;

5) paragrahvi 19 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeamet võib kaasata füüsilist isikut alates 18. eluaastast päästetööle ohu tõrjumiseks

või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks või hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise

seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra (edaspidi kriisiolukord) või

hädaolukorra ohu ajal vajalike toimingute tegemiseks, kui:“;

6) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale.“;

7) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse sõna „rakendatud“ sõnaga „kaasatud“;

8) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut kaasata ainult nii kaua, kui see

on päästetööks või kriisiolukorra või hädaolukorra ohu ajaks vältimatult vajalik.“;

9) paragrahvi § 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut:

1) kellel puudub Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;

2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

10

4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

5) kes oma käitumise poolest ei sobi vabatahtliku päästja ülesandeid täitma ja kelle käitumine

või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.“;

10) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kes on piiratud teovõimega;“;

11) paragrahvi 361 pealkirja ning lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Abidemineerija“ sõnadega

„ja kriisirolliga vabatahtliku päästja“;

12) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kriisirolliga vabatahtliku päästja vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 11 punktides 1–

5 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.";

13) seaduse 7. peatüki 31. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „abidemineerija“ sõnadega „ja

kriisirolliga vabatahtlik päästja“;

14) paragrahvi 421 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 421. Abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramine

(1) Päästeamet võib määrata kriisirolli abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija)

ja II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik

päästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada

Päästeametit kriisiolukorras või selle ohu korral.“;

15) paragrahvi 421 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kriisiajal“;

16) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda elanikkonnakaitses ja päästetöödel

käesoleva seaduse § 32 lõike 1 kohaselt.“;

17) paragrahvi 421 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kriisirolli ei määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui abidemineerija või

vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.“;

18) paragrahvi 421 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Päästeametil on õigus saada enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli

määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.“;

11

19) paragrahvi 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 422. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine

Päästeameti tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse

kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine kriisi

lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva

tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja

kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.“;

20) paragrahvi 423 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 423. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö-

või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga vabatahtlikku päästjat ei nimetata sõjaaja

ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning

asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

(2) Kriisirolliga abidemineerijal ja kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on õigus keelduda töö

tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi

lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja avaliku võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kes osaleb kriisi

lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele

eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(6) Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle

taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

12

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.“;

21) paragrahv 424 tunnistatakse kehtetuks;

22) seaduse 7. peatüki 4. jagu täiendatakse paragrahviga 431 järgmises sõnastuses:

„§ 431. Päästeameti abidemineerija ja vabatahtliku päästja vabastamine kriisirollist

(1) Päästeameti otsusega vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui

ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral

päästeameti tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

(2) Päästeameti otsusega võib abidemineerija või vabatahtliku päästja vabastada kriisirollist,

kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust.

(3) Päästeametil on õigus enne abidemineerija või vabatahtliku päästja vabastamist kriisirollist

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise

kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist

teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud esimesel

võimalusel tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse,

töövahendid ja varustuse.“;

23) seaduse 71. peatükk muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„71. peatükk

VABATAHTLIKU OSALEMINE HÄIREKESKUSE TEGEVUSES

1. jagu

Üldsätted

§ 432. Häirekeskuse vabatahtlik

(1) Häirekeskuse vabatahtlik on isik, kes vabatahtlikult osaleb Häirekeskuse tegevuses seaduses

sätestatud alustel ja korras.

13

(2) Osalemine Häirekeskuse tegevuses käesoleva seaduse tähenduses on Häirekeskuse

vabatahtliku poolt Häirekeskuse tegevuse toetamine lähtudes talle määratud ülesannetest

vastavalt pädevusele ja väljaõppele.

(3) Hädaabiteadete menetlemisel võib osaleda Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on määratud

kriisiroll ja kes on kaasatud kriisiolukorra ajal kriisi lahendamisse. Kui on tegemist võõrkeelse

hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega võib Häirekeskus vabatahtliku, kellele ei ole

määratud kriisirolli, kaasata tõlgina.

2. jagu

Vabatahtlikus võtmine ja töökorraldus

§ 433. Vabatahtlikule esitatavad nõuded

Häirekeskuse vabatahtlikuks võib võtta vähemalt 18-aastast keskharidusega täieliku

teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab avalikku

teenistusse võtmise nõuetele.

§ 434. Isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikuks

Häirekeskuse vabatahtlikuks on keelatud võtta isikut:

1) kes on piiratud teovõimega;

2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

5) keda ei või võtta teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 15 kohaselt.

§ 435. Vabatahtlikuks võtmine

(1) Vabatahtlikuks võtmise otsustab Häirekeskus.

(2) Vabatahtlikuks soovija esitab Häirekeskusele üldandmed, isikut tõendava dokumendi

andmed, haridust tõendavad andmed ning vajadusel eesti keele oskust tõendavad andmed.

(3) Enne vabatahtlikuks võtmist kontrollitakse Häirekeskuse vabatahtlikuks saada soovija

vastavust Häirekeskuse vabatahtlikule esitatavatele nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 437 nimetatud kontrolli käigus

tuvastatud andmed võivad olla aluseks isiku Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmisest

keeldumiseks.

14

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat

asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;

5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

§ 436. Vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise

tähtaeg

Häirekeskuse vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid säilitatakse

viis aastat vabatahtliku staatuse lõppemisest arvates.

§ 437. Häirekeskuse vabatahtliku taustakontroll

(1) Häirekeskuse vabatahtliku vastavust käesoleva seaduse §-s 434 sätestatud nõuetele

kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Häirekeskuse vabatahtliku sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse,

töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid:

1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning

töökoha andmed;

2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste

täitmisele pööramise kohta;

3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, milles ta on tunnistatud

kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta;

4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab

avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse

vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele

võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine

välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel

kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

teatamiskohustus;

6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse

kontrollimiseks õigus:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste

isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

15

2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste

isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isikuomadused ning vajaduse korral

ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku

või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;

5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid.

(4) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli

tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku

vaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

§ 438. Vabatahtliku töökorraldus ja väljaõpe

(1) Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse kehtestab Häirekeskuse

peadirektor käskkirjaga.

(2) Häirekeskuse vabatahtliku väljaõpet korraldab Häirekeskus.

(3) Häirekeskus peab arvestust Häirekeskuse vabatahtlike koosseisu üle.

3. jagu

Vabatahtliku hüved ja sotsiaalsed tagatised

§ 439. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalsed tagatised ja vabatahtlikule

hüvitatavad kulud

(1) Kui Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik sureb või tema töövõime väheneb

vabatahtliku ülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud

alusel ja korras.

(2) Häirekeskus võib hüvitada käesoleva seaduse § 432 lõikes 1 nimetatud vabatahtlikule või

käesoleva seaduse § 2 lõikes 51 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud

Häirekeskuse tegevuses osalemisega kaasnevad asjakohased kulud.

(3) Häirekeskuse hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra

kehtestab Häirekeskus.

4. jagu

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik

§ 4310 . Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramine

16

(1) Häirekeskus võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõusoleku toetada Häirekeskust hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu

korral.

(2) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik on Häirekeskuse vabatahtlik, kelle ülesanne on

toetada Häirekeskust kriisi lahendamise ajal lähtudes käesoleva seaduse § 432 lõikest 3 ja § 5

lõikest 11 ning talle määratud ülesannetest vastavalt pädevusele ja väljaõppele.

(3) Häirekeskusel on õigus saada enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

(4) Kriisirolli ei määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi

sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või

töökohalt vabastatakse.

§ 4311. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud

juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende

volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

(2) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja

heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku avaliku

võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui

ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta

hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti

avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(6) Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 4312. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku väljaõpe

17

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik peab läbima Häirekeskuse kehtestatud väljaõppe, mille

tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 4310 lõikes 2 sätestatud ülesannete

täitmiseks.

§ 4313. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamine Häirekeskuse tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt

vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral

pikendab iga kord kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamist kuni 30 kalendripäeva

võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

5. jagu

Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist ja vabatahtliku staatusest vabastamine

§ 4314. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine kriisirollist

(1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 4313 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral

Häirekeskuse tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

(2) Häirekeskuse peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib Häirekeskuse

vabatahtliku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 4312 sätestatud

kohustust.

(3) Häirekeskusel on õigus enne Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist kriisirollist käesoleva

paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet

isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik on kohustatud esimesel võimalusel

tagastama Häirekeskusele talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.

§ 4315. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine vabatahtliku staatusest

18

(1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik vabatahtliku staatusest, kui:

1) ta esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ilmneb asjaolu, et ta ei vasta Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmise nõuetele.

(2) Vabatahtliku staatusest vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik on kohustatud esimesel

võimalusel tagastama Häirekeskusele talle Häirekeskuse tegevuse toetamiseks väljastatud

vara.“.

§ 3. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse

erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale

sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi.“;

2) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„41. peatükk

ENDISTE TEENISTUJATE RESERV

1. jagu

Üldsätted

§ 221. Endiste teenistujate reservi liige

Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Kaitsepolitseiametit

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või

sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning kes on nimetatud

käesoleva seaduse § 225 alusel reservi liikmeks.

§ 222. Isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel

Häirekeskus ja Päästeamet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks

töödelda teenistujate reservi ülesannete täitmisel osaleda sooviva isiku ja teenistujate reservi

liikme isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust teenistujate

reservi liikmele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservi tööd.

2. jagu

Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine

§ 223. Teenistujate reservi kandideerimine

19

(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või Päästeameti

teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab

käesoleva seaduse §-is 224 sätestatud nõuetele.

(2) Teenistujate reservi liikmeks kandideeriv isik esitab Häirekeskusele või Päästeametile

taotluse ja käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi.

(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes

ning päästeteenistujana kriisi lahendamisel.

§ 224. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded

(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud

määruse nõuetele ning tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 71 nimetatud asjaolusid.

Isiku teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia käesoleva seaduse §-s 72

sätestatud taustakontrolli.

(2) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus saada enne isiku teenistujate reservi liikmeks

nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta

sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(3) Teenistujate reservi liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või

töökohalt vabastatakse.

(4) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on

vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud lepivad

kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

§ 225. Isiku nimetamine teenistujate reservi

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks

Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega.

§ 226. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine

Häirekeskus või Päästeamet peavad teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk

on anda ülevaade teenistujate reservi koosseisust, korraldada teenistujate reservi liikmete

tegevust, jälgida nende nõuetele vastavust, analüüsida ja koguda statistikat.

§ 227. Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe

20

(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.

(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi

täiendusõppe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate

reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult

läbituks.

(4) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab

Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor või tema volitatud isik.

(5) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 228. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine

(1) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul

väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.

(2) Häirekeskus või Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki

lähetamise korra.

3. jagu

Teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed tagatised

§ 229. Reservi liikme eritunnused ja vormiriietus

(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ajal päästeasutuse töös osalemiseks

päästeteenistuja vormiriietuse reservi liikme eritunnustega.

(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja

kandmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.

(3) Teenistujate reservi liikmele võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistusse

nimetamise korral päästeteenistuja vormiriietuse ja ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-

des 17 ja 171 sätestatust.

§ 2210. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise

korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal

Teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise või vigastada saamise korral väljaõppe või

täiendusõppe ajal kohaldatakse päästeseaduse §-s 41 sätestatut.

21

§ 2211. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus

(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada

tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.

Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab

väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.

(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale

vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.

(3) Häirekeskus või Päästeamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul

taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise

arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu

keskmine palk või töötasu, mida tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel

kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud

kalendrikuu keskmine brutokuupalk.

(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest

makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega tal on

sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.

(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.

(9) Kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks nimetatud teenistujate reservi liikmele

makstakse päästeteenistuja palka.

(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 2212. Kulutuste hüvitamine

22

(1) Häirekeskus või Päästeamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses:

1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;

2) perioodilise tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Häirekeskus või Päästeamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada muud põhjendatud

ja asjakohased kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning

maksmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Häirekeskuse või Päästeametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.

4. jagu

Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse

§ 2213. Teenistujate reservi kaasamine

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on jätkuvalt vajalik, vaatab Vabariigi

Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate reservi

kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või arvu ülempiir;

3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 22.14 Teenistujate reservi liikme nimetamine päästeteenistujaks

(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe ja

kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Häirekeskuse või

Päästeameti päästeteenistujaks.

(2) Teenistujate reservi liikme nimetamise korral päästeteenistujaks kohalduvad talle

päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed

tagatised ja hüved.

23

5. jagu

Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

§ 2215. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Häirekeskuse või

Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel:

1) teenistujate reservi liikme algatusel;

2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti-

või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline

töökohustus;

3) teenistujate reservi liikme mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele

või

4) seoses teenistujate reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui teenistujate reservi

liige rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.

(2) Häirekeskuse peadirektori või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega

võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui:

1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 2214 lõike

1 alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või

2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.“.

§ 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

1) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu ja koosseisu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht.“;

2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSE RESERVIS

§ 204. Julgeolekuasutuse reserv

(1) Julgeolekuasutuse reservi liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõusoleku toetada julgeolekuasutust hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu

korral.

(2) Isik nimetatakse ja vabastatakse julgeolekuasutuse reservi koosseisust julgeolekuasutuse

juhi käskkirjaga.

24

(3) Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, välja arvatud

juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

(4) Julgeolekuasutusel on õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist töötamise

registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(5) Julgeolekuasutuse reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see

on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud

lepivad kokku, et isiku sõjaaja ametikohale nimetatakse.

§ 205. Julgeolekuasutuse reservi kaasamine ja liikme staatus

(1) Julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele otsustab

Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kuni 30

kalendripäevaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga.

(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse

tähtajaliselt julgeolekuasutuste teenistusse.

§ 206. Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõpe, kulude hüvitamine ja tagatised

(1) Julgeolekuasutusel on õigus kutsuda reservi liige väljaõppele. Julgeolekuasutuse reservi

liikme väljaõppesse kutsumise otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.

(2) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt

tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse

saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse.

(3) Julgeolekuasutusel on õigus hüvitada reservi liikmele väljaõppes osalemisega seotud kulud

ning maksta väljaõppe ajal hüvitist.

(4) Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise

taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Julgeolekuasutuse reservi liikmele kehtivad väljaõppes osalemise ajal käesoleva seaduse §-

des 18 ja 242 sätestatud tagatised ja hüvitiste maksmise kord.

(7) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures, kellega

tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks julgeolekuasutuse

teenistuse koosseisu.

25

(8) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud julgeolekuasutuse reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus sellel ametikohal peatub kriisi lahendamise ajaks, kui ta on nimetatud

julgeolekuasutuse teenistuse koosseisu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.“.

§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 17 asendatakse tekstiosa „432“ tekstiosaga „437“.

§ 6. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punkti 265 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „ning

politsei ja piirivalve seaduse § 10819 lõikes 1, § 10822 lõike 1 punktis 3, § 10823 ja § 10837 lõike

1 punktis 2“;

2) paragrahvi 29 punktis 551 asendatakse tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 431 lõike 1

punktis 3 ning päästeteenistuse seaduse § 221 ja § 2215 lõike 1 punktis 2“

3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 552 järgmises sõnastuses:

„552) Häirekeskusele päästeseaduse § 4310 lõikes 1 ja § 4314 lõike 1 punktis 3 nimetatud isiku

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks;“.

§ 7. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse§ 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) Välisluureameti reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi

teenistusse nimetatud isik;“.

§ 8. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja

7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse § 753 ja § 10832, julgeolekuasutuste

seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, päästeteenistuse seaduse §

2210, turvategevuse seaduse § 29, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse §

551 alusel makstavat hüvitist või toetust;“.

1

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu väljatöötamine on tingitud sellest, et Häirekeskuse (edaspidi HäK), Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA) ja julgeolekuasutuste isikkoosseis

ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi

põhiülesandeid.

Siseministeeriumi valitsemisalale on määratud kokku 19 riigikaitseülesannet. Valitsemisala

asutustel lasub üks peamisi vastutusi riigi toimimise, sisejulgeoleku ja elanikkonna kaitse

tagamisel ning eelduste loomisel riigi edukaks sõjaliseks kaitseks.

Kriisivalmiduse seisukohalt on oluline sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset toetava

vabatahtlike ja tervikuna kriisireservi võimekuse kestlik areng selleks, et tagada riigi ja

ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepidevus, reageerimisvõime ning kiire

võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud.

Tehtud analüüsid, et kriisiolukorras on Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ülesandeid

enam, kui olemasolev isikoosseis neid täita võimaldab. Kehtiv õiguskord võimaldab

sisejulgeoleku tagamiseks kaasata selleks ka vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid isikuid, sh

abipolitseinikke, HäK vabatahtlikke, vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja vabatahtlikke

merepäästjaid. Samas on kriisirolli määramise võimalus kehtivas õiguses ette nähtud üksnes

abipolitseinikele abipolitseiniku seaduse alusel ja abidemineerijatele päästeseaduse alusel. Kui

kõik olemasolevad võimekused on samaaegselt rakendatud kõigis regioonides ning väljakutsete

arv kasvab ja kriis kujuneb pikaajaliseks, tekib vältimatult reageerijate nappus, mis muudab

erinevate ülesannete täitmise nõutavas ja oodatud mahus võimatuks.

Praegune teenistujate arv ja vabatahtlike kaasamise mudel ei ole piisav riigikaitseülesannete

täitmiseks olukorras, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud. Vaja on täpsustada ja

laiendada vabatahtlike kaasamise võimalusi, laiendada kriisirolliga vabatahtlike ringi

kehtestada väljaõppe- ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord ning tagada vabatahtlikuna

sisejulgeolekusse panustavale isikule õigusselgus töösuhetes ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu

väljaõppes osalemise ja kriisi lahendamise ajal. Vabatahtlikele kriisirolli määramise võimalus on kehtivas õiguses juba ette nähtud erinevates

valdkondlikes õigusaktides, kuid regulatsioon ei ole ühtne ega hõlma kõiki vabatahtlike

kaasamise vajadusi. Eelnõuga täpsustatakse ja laiendatakse kriisirolli määramise aluseid, et

võimaldada vabatahtlike süsteemsemat ja selgemat kaasamist sisejulgeoleku tagamisse

erinevates kriisiolukordades, sealhulgas sõjaseisukorras. Kehtivas õiguses puudub ka

regulatsioon, mis võimaldaks süsteemselt kaasata kriiside lahendamisse endisi teenistujaid,

päästeteenistujaid ja politseiametnikke, kellel on sisejulgeoleku tagamiseks vajalik haridus ja

kogemus ning soov panustada kriisiolukorras kriisi lahendamisse. Selle puudujäägi

kõrvaldamiseks luuakse eelnõuga teenistujate reservi süsteem.

Eelnõuga muudetakse politsei ja piirivalveseadust (edaspidi PPVS), päästeseadust (edaspidi

PäästeS), päästeteenistuse seadust (edaspidi PäästeTS) ja julgeolekuasutuste seadust (edaspidi

2

JAS) eesmärgiga luua õiguslikud alused teenistujate reservi moodustamiseks HäK-i, PPA, PäA

ja julgeolekuasutuste koosseisus. Seaduses sätestatakse kriisirolli määramise õiguslikud alused

vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele. Lisaks

kehtestatakse endiste teenistujate reservi kandideerimise ja nimetamise reeglid, reservi liikme

sotsiaalsed tagatised, töö- ja teenistussuhete erisused ning väljaõpet puudutavad reeglid.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja kriisivalmidusele, kuna suureneb

võimekus tagada sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset ka pikaajaliste ja ressursimahukate

kriiside korral. Muudatused loovad vabatahtlikele ja reservi liikmetele paremad võimalused

panustada kriisi lahendamisse ning tagavad neile selgemad õigused ja sotsiaalsed tagatised.

Eelnõuga kaasneb teatud mõju tööandjatele, kelle töötajad osalevad reservi väljaõppes või kriisi

lahendamises, mistõttu võib töötaja ajutine puudumine mõjutada töökorraldust ja

majandustegevust. Samas on mõju piiratud, kuna osalemine põhineb isiku nõusolekul, on

ajaliselt piiritletud ning sellega kaasnevad hüvitusmehhanismid. Samuti kaasneb tööandjatele

mõningane halduskoormus seoses töötajate puudumise vormistamise, taotluste menetlemise

ning võimalike hüvitiste taotlemisega. Eelnõuga kaasneb ka teatav halduskoormuse kasv

eelkõige vabatahtlikele ja reservi liikmetele seoses taotluste esitamisega (nt lisapuhkus ja

hüvitised).

Kuna muudatused on vältimatult vajalikud Eesti kriisivalmiduse tõstmiseks ja sisejulgeoleku

reservi loomiseks, siis täiendavaid halduskoormust vähendavaid meetmeid muudes

valdkondades käesoleva eelnõuga ette ei nähta, tuginedes julgeolekukaalutlustele ja vajadusele

tagada riigi toimimine kriisiolukordades.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja vabatahtlike merepäästjate sätted on koostanud Siseministeeriumi nõunik

Annika Malva ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-Johanson

([email protected]), vabatahtlike päästjate sätted on koostanud

nõunik Marko Põld ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-

Johanson ([email protected]), Häirekeskuse vabatahtlike sätted on

koostanud nõunik Gerttu Blank ([email protected]) ja õigusnõunik Annika

Jõgiste-Johanson ([email protected]) ning endiste teenistujate

reservi ning teenistuse julgeolekuasutuse reservis sätted on koostanud Siseministeeriumi

õigusnõunik Ingrid Puurvee ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi

Kulp ([email protected]).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia ja Välisluureamet.

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

3

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (edaspidi

TsiRkS) eelnõuga1. TsiRkS eelnõu sätestab kriisiolukorra termini ning kaotab hädaolukorra ja

kõrgendatud kaitsevalmiduse termini. Kuna TsiRkS eelnõu menetlemine on käesoleval hetkel

pooleli ning jõustumise aeg teadmata, on antud eelnõus lähtutud kehtivas õiguses olevatest

terminitest.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kaudne puutumus on isikuandmete

kaitse üldmäärusega.

Eelnõuga muudetakse:

1) PPVS redaktsiooni RT I, 23.10.2025, 3;

2) PäästeS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 68;

3) PäästeTS redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 69;

4) JAS redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 25;

5) karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 18.03.2026, 30.

6) maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 6

7) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus redaktsiooni RT I, 03.02.2026, 13;

8) tulumaksuseaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 4;

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025-2027 punktidega 40 ja 41. Punkti

40 kohaselt loome ühise sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi, sh

elanikkonnakaitse reservi, kaasates selleks valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke, endisi

siseturvalisuse valdkonna töötajaid ja reserv- ja eruväelasi. Tähtaeg I kvartal 2027. Punkti 41

kohaselt on eesmärgiks luua sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi tervikliku

arvestuse, sh täiendame andmevahetust puudutavat õigusloomet selliselt, et on tagatud inimese

kriisi- ja sõjaaja rolli selgus, et vältida kriisiülesannete kattuvus. Tähtaeg IV kvartal 2026.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada riigi kriisivalmidust ja tagada sisejulgeoleku ning

elanikkonnakaitse järjepidev toimimine olukordades, kus pikaajalised ja keerukad kriisid

ületavad HäK-i, PPA, PäA ning julgeolekuasutuste tavapärase isikkoosseisu võimekuse.

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi (edaspidi

kriisireserv) moodustamiseks, mis peamiselt koosneb kriisrolliga vabatahtlikest (päästjad,

merepäästjad ja HäK vabatahtlikud) ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA,

HäK, KAPO) endistest teenistujatest. Kriisireservi hulka kuulub ka PPA kriisiüksus ja

kriisirolliga abidemineerijad. Eelnõu eesmärk on lisaks võimaldada ka nö välkvabatahtlike

kaasamist ehk isikute, kes soovivad kriisiolukorras panustada kriisi lahendamisse.

Eelnõu loob õiguslikud alused kriisireservi süsteemseks kasutamiseks, võimaldades kaasata

sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse senisest laiem ring kriisirolliga

vabatahtlikke ning endisi teenistujaid, kellel on vajalik pädevus ja kogemus vastavate

ülesannete täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärk tagada kriisireservi liikmetele selge õiguslik

1 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus (668 SE)

4

staatus, piisavad sotsiaalsed tagatised ning töö- ja teenistussuhete erisused, mis võimaldavad

nende kiiret ja tõhusat rakendamist olukordades, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud

või häiritud, sealhulgas sõjaseisukorra ajal. Sellega luuakse eeldused riigi ja ühiskonna

toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepidevuseks, reageerimisvõime säilimiseks ja

vajaduse korral kiireks võimendamiseks kogu riigi territooriumil.

2.2. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt koostatakse seaduseelnõu

väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks üldjuhul väljatöötamiskavatsus. Käesoleva eelnõu

ettevalmistamisel on arvestatud, et eelnõu üks sisuline osa – Politsei ja piirivalve seaduses

reguleeritava endiste teenistujate reservi regulatsioon – on juba varasemalt läbinud

väljatöötamiskavatsuse etapi. Nimelt koostati politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta

lõpus. Väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside ja toimunud arutelude tulemusena loobuti

osast kavandatud muudatustest ning osa lahendustest on vahepeal juba ellu viidud ( kriisirolliga

abipolitseinikega seotud regulatsioon) või on käsitlusel eraldi menetluses olevates õigusaktides

(sh abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastusringis).

Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus. Eelnõu

kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud vabatahtlikkuse põhimõttel.

Eeltoodust tulenevalt on endiste teenistujate reservi regulatsiooni osas tuginetud varasemalt

koostatud väljatöötamiskavatsuses tehtud analüüsile ning sellele tehtud märkustele. Lisaks

eeltoodule lahendatakse käesolevas eelnõus küsimused, mis vajavad täiendavat või ajakriitilist

õiguslikku lahendust ning mis ei ole saanud lahendust juba vastu võetud või paralleelselt

menetletavates õigusaktides.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust tervikuna koostamata, kuna

eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisuse vajadus tuleneb

praegusest julgeolekuolukorrast ja muutunud julgeolekukeskkonnast, milles riigi

kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tugevdamine eeldab õiguslike lahenduste rakendamist

viivitamata. Riigikantselei on toonud julgeolekupoliitika aluste ajakohastamisega seoses esile,

et julgeolekukeskkond on muutlik ning süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis

suurendavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu, mis omakorda suurendab vajadust

tugevdada riigi otsustusvõimet ja kriisivalmidust2.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse PPVS-i §-i 42, mis sätestab andmete kogumise isiku

teenistusse võtmise otsustamiseks.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab politseiteenistusse kandideeriv isik KAPO-le või PPA-le

isikuankeedi, milles küsitakse andmeid politseiteenistusse sobivuse hindamiseks. Isikuankeedi

vormi ja selles küsitud andmete loetelu on kehtestatud siseministri määrusega. PPA võib

2 https://www.riigikantselei.ee/uudised/riigikantselei-saatis-avalikule-kooskolastamisele-eesti-

julgeolekupoliitika-alused-2026

5

andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, füüsiliste ja

juriidiliste isikute, ankeedis märgitud isikute, kandideerija tööandja ning teiste isikute poole, et

selgitada välja kandidaadi sobivus politseiteenistusse asumiseks. Samuti võib PPA kontrollida

politseiteenistusse kandideerija karistatust ning isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või

muu avalikõigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

Isikuankeedi regulatsioon laieneb ka Sisekaitseakadeemia politsei või piirivalve erialale

kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse ning Sisekaitseakadeemiasse politseiametniku

ametikohale kandideerijale.

PPVS § 42 lõikes 1 toodud asutuste loetelu täiendatakse Sisekaitseakadeemiaga, mille

põhimääruse kohaselt viib Sisekaitseakadeemia struktuuriüksuseks olev siseturvalisuse

karjäärikeskus (edaspidi siseturvalisuse karjäärikeskus) läbi värbamisi Siseministeeriumi,

Sisekaitseakadeemia, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Häirekeskuse töö- ja

ametikohtade täitmiseks.

Siseministeeriumi valitsemisala asutusse teenistusse kandideerija esitab Sisekaitseakadeemiale

(Karjäärikeskus) kandideerimiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Kuna PPVS § 42 lõikes

1 on nimetatud asutused, kellele isikuankeet esitatakse, siis tuleb selles loetelus nimetada ka

Sisekaitseakadeemia. Muudatus annab Sisekaitseakadeemiale õigusliku aluse isikuankeedi

vastuvõtmiseks kandidaadilt ja edastamiseks taustakontrolli tegijatele. Muudatus on seega

vajalik värbamisteenuse sujuvamaks ning kiiremaks läbiviimiseks.

PPVS-i § 42 lõiget 5 täiendatakse nii, et isikuankeedi regulatsioon laieneb ka endiste

teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks kandideerijale. Politseiteenistusse

sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid PPA. Kuna reservi kandideeriv isik annab

nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks politseiametniku ametikohale, peab see isik vastama

politseiametnikule kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab ta olema laitmatu taustaga. Seega

tuleb teenistujate reservi kandideerija taustakontroll teha enne ta reservi liikmeks nimetamist.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4. Muudatused on tingitud

vajadusest tagada täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus hädaolukorra, eriolukorra,

erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi

kriisiolukord) või nende ohu korral. Üheks selliseks võimaluseks on reguleerida kriisiolukorra

aegset väljaõpet ja luua õiguslik alus kriisiolukorra aegse väljaõppe läbinud vabatahtliku

merepäästja osalemiseks merepäästetööl. Seetõttu täiendatakse vabatahtliku merepäästja

pädevuse regulatsiooni lisades § 1084 lõigetesse 2 ja 4 kriisiolukorra aegse väljaõppe läbinud

vabatahtlikule merepäästjale merepäästetöö tegemise võimaluse. Vabatahtliku merepäästja

kriisiolukorra aegset väljaõpet reguleerivad eelnõu § 1 punkt 5 ja punkt 6.

Lõike 2 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd

teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe. Vastavalt kehtivale

regulatsioonile võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd teha

vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.

Lõike 4 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik

merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe

läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Vastavalt kehtivale regulatsioonile võib politsei ülesandel

iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe,

kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

6

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 1086 lõiget 1. Kehtiva sätte kohaselt võib vabatahtliku

merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja

kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud

tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt §-i 1086 lõikes 2 nimetatud

esimese astme õppe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud

arvestuse ning kelle tervislik seisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

Muudatuse kohaselt võib täiendavalt tunnustada vabatahtliku merepäästjana ka isikut, kes on

läbinud eelnõu § 1 punktis 5 nimetatud väljaõppe.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse§-i 1086 lõikega 31. Muudatus on tingitud vajadusest tagada

kiirem viis täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks kriisiolukorras või selle ohu

korral. Seetõttu täiendatakse § 1086 lõikega 31 ning nähakse ette nõuded vabatahtliku

merepäästja kriisiolukorra aegsele väljaõppele. Vabatahtliku merepäästja väljaõpe koosneb

tavapärases olukorras I astme (kestab vähemalt 40 tundi) ja II astme (kestab vähemalt 20 tundi)

väljaõppest ning iga kolme aasta tagant läbitavast kohustuslikust täiendkoolitusest. Ülesannete

jäävuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada otsingu- ja päästetöö tegemine merel ka kriisiolukorras

või selle ohu korral, kui tavapärane otsingu- ja päästetööde ressurss on ülekoormatud.

Kriisiolukorras või selle ohu korral tekib otsingu- ja päästetööde ülesande nõutud mahus

täitmiseks vajadus paindlikumalt värvata ja välja õpetada uusi vabatahtlikke merepäästjaid.

Senised kriisiaegsed kogemused on näidanud, et kriisiolukorras on hulk inimesi, kes soovivad

panustada, kuid pole varasemalt mõelnud vabatahtlikuna tegutsemisele, mistõttu antud

regulatsioon loob võimaluse neil seda teha. Kriisiolukorra aegse väljaõppe läbimine on aluseks

isiku tunnustamiseks vabatahtliku merepäästjana (eelnõu § 1 p 4), kuid ei tähenda talle

automaatselt kriisirolli määramist. Otsingu- ja päästetöid merel ei tee kriisiolukorras või selle

ohu korral ainult kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, vaid ka ilma kriisirollita

vabatahtlikud merepäästjad vastavalt oma võimalustele.

Paragrahvi 1086 lõikega 31 luuakse eraldi väljaõpe, mis on ajaliselt lühem tavapärasest

vabatahtliku merepäästja I astme väljaõppest. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorras või

selle ohu korral oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlikke

merepäästjaid. Kriisiolukorras või selle ohu korral võib täiendavate vabatahtlike merepäästjate

kaasamine olla aegkriitiline, mistõttu ei pruugi olla ajaliselt võimalik läbida tavapärast I astme

väljaõpet. Muudatuse kohaselt on vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegse väljaõppe maht

vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega. Võrreldes väljaõppega tavaolukorras on 20 tunnine

väljaõpe ligikaudu poole väiksema mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks

vajalikele praktilistele algteadmistele ja -oskustele ning jättes välja näiteks ennetustöö

temaatika. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegsele väljaõppele võib suunata ja

vabatahtliku merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku

merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele ning keda ei ole käesoleva

seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana.

Kriisiolukorras või selle ohu korral tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad

tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtivas PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud

täiendusõppe läbimise kohustus.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 1086 lõiget 8 ja lõiget 81. Muudatused on seotud eelnõu

§ 1 punktis 3 ja punkti 4 toodud muudatusega. Paragrahvi § 1086 lõike 8 täienduse kohaselt

kehtestab vabatahtliku merepäästja väljaõppe, kriisiolukorra aegse väljaõppe ja täiendusõppe

nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Paragrahvi 1086 lõike 81 täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku merepäästja

esimese ja teise astme õppe, kriisiolukorra aegse ning täiendusõppe õppekavad Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga.

7

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seaduse 51. peatükki 71. jaoga, milles reguleeritakse

vabatahtliku merepäästja kriisirolliga seonduvat. Kehtivas seaduses puudub kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja regulatsioon, mistõttu on vajalik seadust vastava regulatsiooniga

täiendada.

Eelnõu paragrahviga 10819 reguleeritakse kriisirolli määramist vabatahtlikule

merepäästjale.

Lõikes 1 sätestatakse, et kriisirolli võib määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud

nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras või selle ohu korral.

Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate puhul on tegemist vabatahtliku merepäästja väljaõppe

läbinud vabatahtlikega, kes on nõustunud kriisirolli määramisega ja kelle kaasamine

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või

sõjaseisukorra ajal või nende ohu korral ehk kriisiolukorras, arvestades nende oskusi ja

omandatud pädevusi (vastavalt väljaõppe tasemele), on merel otsingu- ja päästetööde tegemise

tagamiseks kriisiolukorras esmavajalik. Kriisirolli saab määrata varasemalt Politsei- ja

Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale, kes on avaldanud soovi ja

andnud nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras või selle ohu korral.

Muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe

saanud vabatahtlikke ning suurendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust kriisiolukordade

lahendamisel. Kriisi lahendamise puhul on oluline, et Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik

kiiresti kaasata täiendavat väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus

ja olemasolev koosseis ei ole piisavad. Kriisirolli regulatsioon loob vabatahtliku merepäästja ja

riigi vahel selge õigusliku seose, mis võimaldab vabatahtlikku merepäästjat kaasata

kriisiolukorras või selle ohu korral konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette

teada rolli.

Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja pädevust. Kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorra ajal

osaledes politsei tegevuses PPVS-i § 1081 lõike 2 kohaselt. Seega ei kaasne kriisirolli

määramisega vabatahtlikule merepäästjale õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase

vabatahtliku merepäästja pädevusega. Kriisirolli võtmine tähendab vabatahtlikule

merepäästjale eeskätt lisakohustust olla valmis kriisiajal Politsei- ja Piirivalveametit toetama ja

täitma talle määratud ülesandeid.

Lõikes 3 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale

kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

Politsei- ja Piirivalveametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Politsei-

ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist õigus saada

töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet vabatahtliku merepäästja

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta.

Selliselt antakse Politsei- ja Piirivalveametile õigus kontrollida, ega vabatahtlik merepäästja,

kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale või sõjaaja ametikohale.

8

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või

mitte. Pärast kriisirolli määramist esitab Politsei- ja Piirivalveamet omakorda teabe isikule

kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku

nimetamist sõjaaja ametikohale

Lõikes 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on

nimetatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale, välja

arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev

töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku

korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise

jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha

määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse

riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise

töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele vabatahtlikele merepäästjatele ei

saa Politsei- ja Piirivalveamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii

elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda

saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja

või töötaja täitma politsei ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti-

või töökohal.

Eelnõu paragrahviga 10820 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse

ja töö- või teenistussuhte erisused.

Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga vabatahtliku merepäästja nimetada vaid

juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjaliseks kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud

isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa

kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline on, et

vabatahtlikke merepäästjaid saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid kriisi

lahendamisse kaasata. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga

vabatahtlikke merepäästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse

panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Vabatahtlikele merepäästjatele

kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest vabastatud reserv kriiside

lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga

vabatahtlikke merepäästjaid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka

olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et

kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse

kaasata, kui see on vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada.

Asutuste juhtide kokkulepe isiku sõjaaja ametikohale määramiseks tagab selle, et tegemist on

läbimõeldud otsusega, mis arvestab mõlema poole huvisid ning isikut kasutataks rollis, kus ta

on kõige vajalikum kriisi lahendamiseks.

Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

9

Lõigete 2 ja 3 kohaseltluuakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kellele on määratud

kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse

ajaks, kui ametnik või töötaja asub vabatahtliku merepäästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi

lahendama.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja õigus keelduda

töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise tõttu, selle kehtestamine on

vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamisse kaasatud

ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keedumise ja

ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks, annab

Politsei- ja Piirivalveamet vastavatele vabatahtlikele merepäästjatele sellest teada ja kutsub nad

kriisi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametit abistama arvestades eelnõu §-s 10821

sätestatut.

Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises

maksta hüvitist.

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga vabatahtliku merepäästja või

tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega

saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja

kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole

tööandjal kohustust maksta talle töötasu.

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate

valmisolekut ja osalust Politsei- ja Piirivalveameti abistamisel erinevate kriiside ajal. Hüvitist

makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kutsutakse kriisi ajal Politsei-

ja Piirivalveametit abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise

maksmine on seotud isiku osalemisega kriisi ajal Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, maksab

hüvitist Politsei- ja Piirivalveamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele

eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

Lõikes 6 sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja

väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on

10

volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja

praktiliste vajaduste järgi.

Lõikes 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist juhul, kui tööandjale tekib

lõike 2 kohaldamise tõttu otsene varaline kahju ehk kahju tekib, kuna vabatahtlik merepäästja,

kellele on Politsei- ja Piirivalveamet määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise

tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda

üksnes juhul, kui varaline kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga

vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda otsese varalise kahju

hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst

keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtliku

merepäästja kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud,

et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise

ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike

rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud

keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele

palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise

brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada

tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise

kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja

raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varaline kahju võib sõltuda erinevatest

välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt

tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või

tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis

tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Eelnõu paragrahviga 10821 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja

kaasamist politsei tegevusse.

Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni

30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kutsumine kriiside

lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi

tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oma tavapärast

tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamise Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal

tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada

avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse

kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse

toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand

tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.

11

Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui

on selge, et Politsei- ja Piirivalveameti enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine

pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga

vabatahtlikud merepäästjad kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.

Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama Politsei- ja

Piirivalveamet. Politsei- ja Piirivalveamet oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise

kriisiga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja

mis vajab vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.

Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja

lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis

on esialgu võimalik kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni

30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse

on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab

kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamist kuni 30 päeva võrra.

Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, saab esialgu

kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui

saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra, ja kui 30 päeva

pärast on vaja uuesti pikendada, siis on Vabariigi Valitsusel see õigus olemas.

Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua

tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kriisi lahendamisse üldjuhul

30 päevaks.

Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse

kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute

arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.

Eesmärk on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt

peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt

mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga vabatahtlikke

merepäästjaid kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete

ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra

või sellest tuleneva vajadusega.

Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme

proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate

ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ning on kooskõlas

kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik

selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad tegutsevad.

Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse

arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks

vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab

tagada, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.

Eelnõu paragrahviga 10822 reguleeritakse vabatahtliku merepäästja vabastamist

kriisirollist

12

Lõikes 1 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku

otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist.

Punkti 1 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui vabatahtlik merepäästja

esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on vabatahtlikele

merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.

Punkti 2 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui kriisirolli võtnud

vabatahtlik merepäästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud

juhul kaasamise korral politsei tegevuses. Kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja on andnud

vabatahtliku lubaduse toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiajal. Kriisiroll eeldab

valmisolekut osaleda politsei tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse

§ 10821 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja mõjuva

põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja Piirivalveameti võimekust talle

pandud ülesandeid täita. Seetõttu on PPVS-i § 10822 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral

PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja

kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt

lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja

õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.

Punkti 3 kohaselt vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta asub sõjaaja

ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale

ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

Kui vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib riigikaitseline

töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 10822 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik selleks, et vältida

vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei

pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.

Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse.

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus vabatahtlik merepäästja kriisirollist vabastada ka ilma

isiku avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist

saadud andmete alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib vabatahtlik merepäästja

jätkata käesoleva seaduse §-s 1081 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmist.

Vabatahtlik merepäästja saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab

selleks esitama uuesti Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei- ja

Piirivalveametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste

registri kaudu, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja

ametikohal.

Lõikes 3 täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti õigust saada enne vabatahtliku merepäästja

kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte

eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning

oleks õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja

ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale

töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Politsei- ja Piirivalveametil see

teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada

andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.

13

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis

sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab

omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik

ega lubatav olla kriisirolliga vabatahtlik merepäästja. Säte toetab erinevate riigikaitseliste ja

sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus isikule pannakse

samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et kriisirollist

vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – vabatahtliku merepäästja

kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse

tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et

Politsei- ja Piirivalveameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste

registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Politsei- ja Piirivalveametil on tekkinud

kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et vabatahtlik merepäästja on asunud sõjaaja

ametikohale, töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema

olemasolevale ameti- või töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks

võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei

ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist

vabastamise otsuse tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on

eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Lõikes 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud vabatahtlikul merepäästjal on kohustus

tagastada Politsei- ja Piirivalveametile esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks

väljastatud vara. Kui vabatahtlik merepäästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema

kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud. Kui vabatahtlikule merepäästjale on Politsei- ja

Piirivalveameti poolt väljastatud kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud

konkreetseks ülesandeks ning nende enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole

põhjendatud.

Eelnõu § 1 punkti 8 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga, millega luuakse õiguslik alus

teenistujate reservi moodustamiseks, sätestatakse reservi liikmesuse nõuded ja tingimused,

samuti reservi liikmete õppustele ja kriisi lahendamisse kaasamise alused ning liikme õigused,

kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.

PPVS-i 52. peatüki 1. jao § 10823 kohaselt on endiste teenistujate reservi liige isik, kes on

andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada PPA-d või KAPO-t

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või

sõjaseisukorra ajal ehk kriisiolukorra ajal või nende ohu korral ning kes on nimetatud reservi

liikmeks (vt § 10827 selgitusi.)

Kriisi lahendamisel politsei ülesandeid täitvad reservi liikmed nimetatakse politseiametnikeks.

PPVS-i järgi on politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja

tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine,

otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise

korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna

asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja

tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri,

välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite kaitsmine ning objektide valvamine

ja muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

14

Kriiside ajal täidavad KAPO või PPA reservis olevad isikud eelkõige kolme järgmist ülesannet:

1) massiohje, 2) piirivalve ja 3) objektivalve. Need on kolm peamist ülesannet, mida hakkavad

täitma reservi nimetatud isikud, kes kriisi ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale.

Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse reservi kaasamiseks, vormistatakse reservi liige

kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale KAPO või PPA peadirektori või tema

volitatud isiku haldusaktiga. Vormistamine on sarnane kadettide vormistamisega

politseiteenistusse, kui nad kaasatakse PPVS-i § 80 lõike 1 alusel politsei ülesannete

täitmisesse. PPVS-i § 80 lõike 1 järgi on PPA peadirektoril õigus Sisekaitseakadeemia politsei

ja piirivalvekolledži direktori nõusolekul kaasata kadette riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse

vajadusel, inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsingutel,

loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks, edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole

võimalik katkestada või lõpetada, massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning

muudel seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks 2020. aasta kevadel väljakuulutatud eriolukorra

ajal võttis PPA peadirektor aprilli alguses politseiteenistusse ja nimetas kuni eriolukorra

lõppemiseni koosseisuvälistele ametikohtadele Sisekaitseakadeemia politsei- ja

piirivalvekolledži kadetid. Kadetid vabastati politseiteenistusest eriolukorra lõppemisel alates

18. maist 2020. aastal.

Paragrahvis 10824 sätestatakse isikuandmete töötlemine teenistujate reservi töö korraldamisel.

Eelnõu kohaselt on asutusel õigus töödelda teenistujate reservis oleva isiku andmeid, et

korraldada tema teenistust. Samad õigused on asutustel ka isikute teenistuse korraldamisel.

Teenistujate reservi kandideeriva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab PPVS-is

esitatavatele nõuetele. Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks

politseiametnikuna teenistusse. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise

ja karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust

teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel.

Oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud

vajalikud oskused ja väljaõpe ning ta vastaks politseiametnikele esitatavatele kutsesobivuse sh

tervisele esitatavatele nõuetele. Lisaks tehakse teenistujate reservi liikmeks asuda soovija osas

taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse PPVS peatükis 23 ja §-s 42 sätestatud korras.

PPVS-i 52. peatüki 2. jaos reguleeritakse teenistujate reservi nimetamist, reservi liikme

väljaõpet ja välisriiki lähetamist.

Paragrahvis § 10825 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi

kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab reservi

kandideerija nõusoleku kriiside lahendamisel osaleda politseiametnikuna.

Paragrahvide 10825 ja 10826 sätete koosmõjus oodatakse reservi liikmelt vastavust samaaegselt

järgmistele nõuetele:

 varasem teenistus KAPOs või PPAs või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;

 vastavus PPVS § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määruste nõuetele;

 ei tohi esineda PPVS § 40 nimetatud asjaolusid.

15

Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud KAPO või PPA

teenistuses või kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab

käesoleva seaduse §-is 10826 sätestatud nõuetele. Käesoleva sättega määratletud teenistujate

reservi kandideerimise tingimused lähtuvad pigem kompetentsist ning määratletult selliselt, et

reservi kaasatavate isikute valik ei sõltuks üksnes formaalsest varasemast teenistussuhtest.

Säte võimaldab teenistujate reservi kandideerida lisaks KAPO ja PPA endistele teenistujatele

ka isikutel, kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuna praktikas ei

piirdu vajalik pädevus üksnes asutuse varasemate teenistujatega. Vajalik kompetents võib olla

omandatud muudes avaliku sektori asutustes, erasektoris, projektipõhise töö kaudu või erialase

ettevalmistuse ja kutsealase kogemuse tulemusena ning see võib olla ülesannete täitmise

seisukohalt samaväärne. Näiteks sobituksid siia endised abipolitseinikud, endised Kaitseväe

sõjaväepolitseinikud või ka Sisekaitseakadeemia kadetid. Teadmiste ja oskuste hindamisel

lähtutakse ülesannetest, mille tarbeks isik reservi liikmeks nimetatakse. Kuna teenistujate

reservi liikmed võetakse kriisi lahendamise ajal teenistusse, siis täiendatakse ka siseministri

määrust, millega on kehtestatud politseiametnike kutsesobivusnõuded eesmärgiga luua

ametikohtade kategooriad, millel on täna kehtiva määrusega võrreldes kergemad nõuded. See

tähendab, et teenistujate reservi liikmed ei pea vastama täna kehtivatele kutsesobivusnõuetele.

Kui reservi kandideerimise võimalus oleks seotud ainult endise teenistuja staatusega,

kitsendaks see põhjendamatult kandidaatide ringi, vähendaks reservi sisulist kasutatavust ning

suurendaks riski, et vajalike teadmiste ja oskustega isikuid ei ole võimalik vajaduse tekkimisel

õigeaegselt kaasata.

Isikut, kes käesolevas lõikes toodud nõuetele ei vasta, ei ole võimalik teenistujate reservi

liikmeks nimetada.

Lõige 2 ja 3 reguleerib teenistujate reservi kandideerija isikuankeedi esitamist ning isiku

nõusoleku andmist osaleda nii väljaõppes, kui politseiametnikuna kriisi lahendamises. Sättes

viidatud PPVS-i § 42 reguleerib politseiteenistusse kandideerija isikuankeedi esitamist.

Siinkohal lähtutakse just politseiteenistusse kandideerija regulatsioonist, kuna endiste

teenistujate reservi liiga võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse.

Politseiteenistusse kandideerija esitab KAPO-le või PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja

andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“

kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed,

kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht,

sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või

abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane,

endine registreeritud elukaaslane), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine,

kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine,

erakonda kuuluvus, avalikust teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest,

pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi

Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed

võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse.

Isikuankeedile lisab reservi kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus

taotluses annab reservi kandideerija nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,

täiendusõppes ning politseiametnikuga politsei tegevuses kriiside lahendamisel. Reservi

kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei ülesannete täitmisel

politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna reservi kandideerija, kes on

16

nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisesse, peab vastama politseiametnikule

esitatavatele nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata politseiametniku isikuankeedis esitatud

andmete alusel.

Nõusoleku andmine tagab KAPO-le ja PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik

kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu politseiametnikena. Nõusoleku andmine paneb reservis

olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei ülesandeid. Kuna aga reservi

astumine on vabatahtlik, siis saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Kriiside ajal tuleb küll arvestada pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras.

Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis

olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui

ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest, samuti tulema asukohta, kuhu reservis olev isik

peab kriisi lahendamiseks tulema (näiteks politseijaoskond).

Paragrahvis § 10826 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad

sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna.

Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ning kriiside

lahendamise ajal politseiametnikuna, peab ta vastama politseiametniku nõuetele.

PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täielikult

teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud

õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele:

1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab

politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on

vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval,

valmidusüksuses või Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määrus „Politseiametniku ning

Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ sätestab politseiametniku

nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline

töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd,

kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma

ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama

nende eest jne), haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja kutseharidus politsei või

piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. Kui erialast haridust ei ole,

peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või keskharidus ja varasem

siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab läbima PPA peadirektori

kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning kehalise ettevalmistuse

nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu).

3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi

nõuded kehtestab siseminister määrusega „Politseiametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, kus on sätestatud

politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama töötada vahetustega ning

töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge vaimse pinge ja ohu

olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress) ning

17

politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist

takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates

järgida.

Teenistujate reservi liikmel ei tohi esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks välistavaid

asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete

kustutamisest, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on

distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest

vabastamisest on möödas vähem kui aasta, kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu

riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis

ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on

korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega,

kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis

teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi

üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside

lahendamiseks võtta politseiteenistusse.

Lähtudes lõikes 3 toodust KAPO-l või PPA-l on õigus saada enne isiku reservi liikmeks

nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale, kuivõrd KAPO-l ja PPA-l pole andmeid sõjaaja ametikohal või riigikaitselise

töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Selliselt on tagatud, et reservist on välistatud

riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikud.

Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste tagamise

järjepidevus.

Lõike 4 järgi ei võeta reservi koosseisu riigikaitselisele teenistuskohale või sõjaaja ametikohale

nimetatud isikuid.

Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev

töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku

korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise

jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha

määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse

riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise

töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Nii nagu riigikaitseliste ametikohtade

puhul, peetakse ka reservis olevate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute üle

arvestust kaitseväekohustuslaste registris. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleks

kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge.

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu

moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja

andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu

moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja

18

andmete esitamise kord“ § 2 punktis 8 võib KAPO ja punktist 22 võib PPA kuni 100%

teenistuskohtadest määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Politseiametnike

ametikohad on riigikaitselised ametikohad. Seega kui reservi liige nimetatakse kriiside

lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks

ametikohaks.

Lõike 5 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud

isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa

teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada.

Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja

ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks

eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka

olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et

teenistujate reservi liige saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on

vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Asutuste juhtide

kokkulepe isiku sõjaaja ametikohale määramiseks tagab selle, et tegemist on läbimõeldud

otsusega, mis arvestab mõlema poole huvisid ning isikut kasutataks rollis, kus ta on kõige

vajalikum kriisi lahendamiseks.

Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Paragrahv 10827 reguleerib isiku nimetamist teenistujate reservi.

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi KAPO või

PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. HMS-i kohaselt on haldusakt

haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele

suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab KAPO-le ja PPA-

le paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga isiku reservi nimetamine vormistatakse ja mis

andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides tuleb selles märkida vähemalt teenistujate reservi

liikmeks asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas osaleb kriiside lahendamisel

politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisi ajal

politseiametnikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva

isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.

Paragrahvis § 10828 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.

ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja

palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni

olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike

statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike

ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala

asutustes teenistuses olevad ametnikud ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja

Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi

ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi

valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud,

19

vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus

andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust

või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,

avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja

koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi

sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise

valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlike päästjaid ja abipolitseinikke, on

näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik

konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.

Teenistujate reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse kohaldatakse ATS-i alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

asutamine ja selle põhimäärus“ sätestatut. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad

andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht;

3) arvelduskonto number;

4) sugu;

5) kodakondsus;

6) aadress;

7) haridus ja kvalifikatsioon;

8) staaž;

9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;

10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;

11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;

12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;

13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või

koolituskulude hüvitamise kokkulepped;

14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;

15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;

16) lähetused;

17) üleviimised;

18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda

töö tegemisest;

19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu

teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;

20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;

21) ametivande andmise aeg ja koht;

22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;

23) tööaja arvestuse andmed.

Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,

nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms.

20

Paragrahvi 10829 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas

täiendusõppe.

Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks

politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud vastavate kriisiaja

ülesannete erialane pädevus. Väljaõpe korraldataksearvestades KAPO ja PPA kriisiaja

ülesandeid ja peab vastama tulevasele teenistuskohale ja –ülesannetele.

Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist politseiametnike koolitust. Õpe

koosneb erinevatest moodulitest sh vahetu sunni ja turvataktika rakendamine ja avaliku korra

kaitsmine.

Lõikes 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord

kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada teenistujate

reservi kuuluvate isikute ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle

kohustuse täitmist, nähakse eelnõuga ette ka reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt

tasustamata lisapuhkust ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja eest.

Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust

ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on

omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega

seotud valdkonnas. Reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada

näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel

vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada

topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse

arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist.

Lõike 4 kohaselt kehtestab teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused

ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles võib muu hulgas sätestada ka

erisused selle kohta, kellele õppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud

teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on

näiteks siseministri 20.06.2022 määruses nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 5 lg 3 kehtestatud

politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik

läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on

läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus

on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. Ka

abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (APolS § 8 lg 8).

Lõige 5 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme välja- või täiendusõppesse kutsumise

peadirektor või tema volitatud isik. Välja- või täiendusõppes osalemiseks märgitakse otsusesse

ka õppe toimumise koht.

Reservis oleva isiku välja- või täiendusõppesse kutsumine puudutab peale reservi liikmete ka

nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks

põhjendatud otsuse.

21

Paragrahvis 10830 reguleerib teenistujate reservi liikme lähetamist välisriiki.

Lõike 1 kohaselt võib reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral saata

väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab

välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise kord, aruandlus ja

kulude hüvitamise piirmäärad, KAPO või PPA. Lähetusse saatmise regulatsioon tagab, et

reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel ja koolitustel

ilma täiendava rahalise koormuseta. Ajal, mil teenistujate reservi liige on nimetatud

politseiametnikuks, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused,

kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved vastavalt PPVS § 10836 lõikele 2.

PPVS-i 52. peatüki 3. jaos sätestatakse teenistujate reservi liikme hüved ja sotsiaalsed

tagatised.

Paragrahvis 10831 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust.

Eelnõu lähtub politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega näe reservi

rakendamisel ette erandeid. Samas väljaõppe ajal võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata

veel politseiametnik.

Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservi liikmele väljaõppe ajal politseiametniku

vormiriietus reservi liikme eritunnustega. Teenistujate reservi liikmele väljastatakse

politseiametniku vormiriietus ilma politsei eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige

ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle staatuse tuvastamine oleks vajalik politsei ülesannete

täitmise ajal. Samas on oluline, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda

vormiriietust, mis kaitseb teda ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks.

APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik teatud juhtudel politseiametniku vormiriietust

abipolitseiniku eritunnustega. Abipolitseinik kannab abipolitseiniku eritunnustega

politseiametniku vormiriietust siis, kui ta kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või

elektrišokirelva või teostab politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet

avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud

ohtu.

Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja

eritunnuste andmise ja kandmise korra KAPO või PPA peadirektor.

Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused

sätestatud siseministri 31.08.2017 määruses nr 35 „Politseiametniku vormiriietuse ja

eraldusmärkide kirjeldus“. Politseiametniku vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse

värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke.

Politseiametniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis

avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et isikul, kelle

suhtes politseiametnik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada, kas tema suhtes täidab ülesannet

õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ajal ei täida reservis olevad isikud politsei

ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis

olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietus vaja

väljastada selleks, et reservi liikmel oleks võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti

kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka

22

välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse politseiametniku vormi külge ning neid on võimalik

vajaduse korral ära võtta ja vahetada.

Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku

vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Määrus

ei kehti KAPO politseiametnike kohta. Reservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava

vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada KAPO või PPA peadirektori

kehtivatesse haldusaktidesse. KAPO ja PPA peadirektor otsustab ametikohad, millele

nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta.

Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele politseiametniku ametikohale nimetatud isikutele,

antakse ka kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiteenistusse nimetatud reservi liikmele

politseiametniku vormiriietus ja ametitõend. Politseiametniku vormiriietus ja ametitõend on

vajalik selleks, et tuvastada politseiametniku staatus. Kuna politseiametniku vormiriietus

eristab politseiametniku teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see

isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on politseiametnikuga. Peale

selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset ilma ja muude politseiteenistust mõjutavate

tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad politseiametnikud kokku puutuda väga isesuguste

olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud:

 tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;

 päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;

 tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad nad sageli kokku joobes

isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;

 puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt

võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;

 täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega.

Politseiametnikel on vormiriietus, mis on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda,

ilmastikukindel ja vastupidav ning võimaldab politseiametnikul täita oma ülesandeid parimal

viisil nii väli- kui ka sisetingimustes.

Paragrahvis 10832 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja

vigastada saamise seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi

liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse abipolitseiniku

seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni.

Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui teenistujate reservis olev isik saab viga

või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse

eelnõu mõttes kriiside ajal politsei ülesannete lahendamist politseinikuna, kuid samas ka reservi

väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega. Kui

reservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal politseiametnikuna, siis kohaldatakse talle

vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni.

Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal

õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse

tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud

ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb

väljaõppe või täiendusõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo

tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.

23

Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle

vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga

või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime

kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine

või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka juhtumi iseloom, s.t

kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe

tagajärjel.

Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,

võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne

hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul

võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel

välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda.

Paragrahvi 10833 järgi täiendatakse PPVS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja teenistuse

erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi väljaõppes ja

täiendusõppes ning kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Reservi

liikme kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi

tegevuses sh väljaõppes ja täiendusõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta

talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see KAPO-l ja PPA-l kavandada ja ellu

viia teenistujate reservi ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja

asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt

toetust saamata jäänud sissetulekute eest.

Lõikes 1 sätestatakse reservi liikme õigus saada teenistujate reservi väljaõppes või

täiendusõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe

kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale

taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on

oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda reservi

väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt

kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi väljaõppele või täiendusõppele, mis saab

kokku maksimaalselt olla 30 kalendripäeva.

Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt 10 kalendripäeva enne

väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse väljaõpet ette, s. t need ei

toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda

piisavalt varakult enne väljaõppe või täiendusõppe toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu

seaduses (edaspidi TLS) seaduse säte, mille järgi puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse

kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Lõike 3 järgi võib reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest

hüvitist.

Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe

või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt

õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu

aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka õppe ajal täitma

võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata

lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust KAPO või PPA.

24

Toetuse arvutamise aluseks võetakse reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas. Reservi

liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu

on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta oleks tööl.

See ei ole reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku hüvitamine, et

reservi liikmel oleks ka õppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine

reservi liikmele ei ole KAPO või PPA kohustus, vaid võimalus.

Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise

ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse

saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine

ja väljamaksmine.

Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt

tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi

ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja

erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. Hüvitist

makstakse juhul, kui tööandja ei säilita töötajale või ametnikule tema töötasu või palka, samuti

sellele reservi liikmele, kellel puudub kindel töö- või teenistussuhe, s.t sissetulekuta isikule.

Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule

õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda töö tegemisest

või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi

lahendamiseks politseiametniku ametikohale.

TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on

ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku

teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral

juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise

õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab KAPO või PPA reservi liikmele sellest teada ja kutsub

ta kriisi lahendamiseks politsei ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või

avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist vormistatakse reservi liige

politseiteenistusse.

25

Lõikes 9 sätestatakse reservi liikmele kriisi ajal palga maksmine. Kui reservi liige nimetatakse

kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka

olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.

Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene

varaline kahju.

Tööandja saab varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus

seoses sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid.

Kui reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud

kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju

tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat

koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel

juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks n-ö oma töötaja loovutamisega kaasneb

ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik

õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste

etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise

brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele palgatasemele

ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga

ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga

vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal

ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

teenistujate reservis oleva isiku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete

täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud

majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi

põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et kahju suurus

võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt

tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu

võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku

negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande

tõttu.

Paragrahvis 10834 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude

hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva

isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes või täiendusõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud

on majutus- , transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.

Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või

ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:

26

• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil

tavapärane toitlustus ei ole võimalik;

• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi

kasutamine operatiivülesandel);

• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)

politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide

kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja

voodipäevatasu);

• vaktsiinikulud.

Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende

vajalikkus ja mõistlikkus.

Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis

kohalduvad talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse

palka, väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega

kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses

teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka

politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud

lähetusega seotud kulud.

Lõikega 2 sätestatakse, et KAPO või PPA võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid

põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on

iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate

reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud

kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud KAPO või PPA

teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik

piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes

seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab KAPO-l ja PPA-l

rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme

kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude

hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted,

mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus KAPO või PPA sisekorras.

„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad

teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid

mis on otseselt seotud tema rolliga KAPO või PPA tegevuse toetamisel.

Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab KAPO või PPA peadirektor.

Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,

võimaldades KAPO-l ja PPA-l lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest

võimalustest.

Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka

hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.

Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,

vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise

taotlejale kui ka otsuste tegijale.

27

Kokkuleppel KAPO või PPA-ga võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku

omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte

annab õigusliku aluse kulude hüvitamiseks vastavalt vajadusele.

Sätte eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel oma

piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud

kulude katmist. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulude hüvitamine toimub kooskõlas

KAPO või PPA töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Säte ei loo kohalikele

omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid annab selleks võimaluse, mida omavalitsus

võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning KAPO

või PPA-ga sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel

reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel

oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku

turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või

majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas

tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate

vältimatute kulude hüvitamiseks.

PPVS-i 52. peatüki 4. jao §-s 10835 reguleerib teenistujate reservi kaasamist kriisi

lahendamisse.

Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või

olukorraga, s.o kriisiolukorraga või nende ohuga, kus politsei ülesannete täitmisesse on vaja

kaasata täiendav ressurss teenistujate reservis olevate isikute näol. Kui tegemist on

kriisiolukorra ohuga, siis lähtub Vabariigi Valitsus koostatud ohuhinnangust. Kuna reservis

oleva isiku kutsumine kriiside lahendamisesse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et

otsustustasand oleks kõrgem, kui asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel

õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma,

et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib

tööandjale kaasa tuua mõne töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise,

mistõttu on oluline, et otsus reservi liikme kaasamiseks oleks väga hoolikalt läbi mõeldud.

Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile.

Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib

eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse

korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud

juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada

tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani

ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde

tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas

hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise

seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse

juhtimisel, PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei

ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses

sätestatud korras) täitmisesse.

Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis on esialgu võimalik

reservi kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud

28

tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi

kaasamist veel kuni 30 päeva võrra.

Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise

tööandja juures või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja

või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisi ajal politsei ülesannete lahendamisel. Tähtaja

seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja

võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega oma ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisesse reeglina 30 päevaks ning kui

selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal politsei ülesannete

täitmisesse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast

30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja juures.

Alalise tööandja juures on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu

teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30

päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on

kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda

ei saa asendada teine reservi liige.

Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise

sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb

vajadus teenistujate reservi kaasamiseks, siis peab vastava asutuse peadirektor või tema

volitatud isik reservi kaasamise vajaduse valdkonna eest vastutava ministrini viima. Järgnevalt

peab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava

ettepaneku tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisesse teenistujate reserv). Ettepanekus

selgitatakse, millise erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisesse on vaja

reserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise.

Vabariigi Valitsuse korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid

ülesandeid on vaja reservis oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg,

kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajadusel ka muud

andmed.

Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise

liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas

Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lg 3). Ettepaneku

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest

vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate

kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või arvu ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu

kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territoorium, ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate

kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub ning vajaduse korral muud andmed.

PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10836 sätestatakse reservi liikme nimetamine politseiametniku

ametikohale.

Lõike 1 järgi nimetatakse teenistujate reservi liige, kes kaastakse kriisi lahendamise ajaks,

politseiametniku ametikohale. Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud Vabariigi

Valitsuse korraldusega, mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja

nimetatakse politseiametniku ametikohale. Politseiametnikuks nimetamise eelduseks on

käesoleva seaduse §-is 10829 sätestatud väljaõppe läbimine või läbituks lugemine, kui

teenistujate reservi liikmel on vastav õpi- ja töökogemus olemas.

29

Lõikes 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku

ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused,

nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS-i 5.

peatükis, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka teenistujate reservi liikmele, kes kriisi

lahendamiseks nimetatakse politseiametniku ametikohale. See tähendab, et reservi liikme

nimetamise korral politseiametniku ametikohale peab ta vastama politseiametniku

kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele

nagu laitmatu taust ja politsei ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle

väljastatakse vormiriietus ja ametitõend, tal on õigus saada politseiametniku palka ja hüvitist

hukkumisel või vigastuse saamisel. Politseiametniku ametikohale nimetatud reservi liikme

suhtes kohaldatakse politseiametniku töö- ja puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks

tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse politseiametnike ergutusi ja

distsiplinaarvõimu. Politseiteenistusse nimetatud reservi liikmel on pädevus täita politsei

ülesandeid, sh kohaldada vahetut sundi, kasutada politsei erivahendeid.

PPVS-i 52. peatüki 5. jao §-s 10837 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest

vabastamine.

Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik

vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest KAPO või PPA peadirektori otsusega:

1) reservi liikme algatusel;

2) reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus;

3) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;

4) seoses reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui reservi liige rikub avalikus kohas

käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.

Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks

reservi liikme staatusest. Teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi

väljaõppes ning kriiside ajal tema nimetamiseks politseiametnikuks. Kui isik algatab enda

reservist vabastamise omal soovil, siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi

liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab

oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste,

mida ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga

üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides

loetavat aega, kuna reservi liikme vabastamisega reservi liikme staatusest kaasnevad ka

menetlusprotsessid, nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus kehtestatakse

kriiside ajal reservi liikme staatusest vabastamisest ette teatamise kohta ja sel juhul on

etteteatamise tähtaeg pikem.

Teiseks vabastamise aluseks on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või

töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam

reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on

kehtestatud arvestades reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei

vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda

ka see, et reservi liige võib ülesande täitmisel viga saada või seada ohtu teised reservis olevad

isikud või reservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.

30

Neljanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige isik vabastatakse

isiku sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui ta rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub

õigusvastaselt või vääritult. Reservi liige võib reservi liikme staatusest vabastada ka siis, kui ta

käitub sobimatult, õigusvastaselt või vääritult ka väljapool reservi tegevust. Reservi liikme

ebasobiv käitumine heidab varju ka riigiasutustele, mille esindajaks ta on ja kelle töö sisu on

muu hulgas tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, st õigusnorme peavad

austama kõik sh. KAPO ja PPA teenistujad ja asutuste tegevusse kaasatud vabatahtlikud.

Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või

teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo

toimepanemist.

Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis

3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus

üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib

ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või

väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on

oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse

kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest

õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja

usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või

ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse

tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning

saabunud tagajärje vahel.

Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates

seadustes. APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik

vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega:

1) abipolitseiniku algatusel;

2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded)

ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo

eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine

vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või

3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus

kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt;

4) abipolitseiniku surma korral.

Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43.

Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või

tema volitatud isiku käskkirjaga:

1) vabatahtliku päästja algatusel;

2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad

nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks

võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel;

3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.

Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige

ei ole KAPO ega PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku

distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete

31

suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Siis kohaldatakse reservi

liikmele ka politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele

politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi

karistuste pärast. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad

distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks ja

teenistusest vabastamine.

Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei

ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks tasuta ülesannete

täitmise eest veel peale. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda

karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa

karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal

nimetatakse politseiametniku ametikohale. Ka ei saa reservis oleva isiku teenistusastet

alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral.

Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on

mõistlik, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi liikme

staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli

ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole

ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.

Reservi liikme vabastamine reservi liikme staatusest sätestatakse kõnesoleva eelnõuga eraldi.

Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu

distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,

eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan

peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas

tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse.

Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta

vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele

saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse.

Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale,

kohaldatakse talle ametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni, mis on sätestatud ATS-is. See

tähendab, et kui reservi liige, kes on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime

rikkumise, saab teda muu hulgas karistada ka politseiteenistusest vabastamisega.

Reservi liikme vabastamisel reservi liikme staatusest kohaldatakse haldusmenetluse üldisi

põhimõtteid. Samas kehtivad ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele haldusmenetluse üldised

põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i käsiraamatus selgitatud, et

„haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud, et distsiplinaarmenetluses

tuleb järgida järgmisi norme:

- haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61);

- haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm

dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi

kättetoimetamise osas);

- vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti

vabastamise haldusakt);

- protokollimine (HMS § 18);

- tõendid (HMS § 38).“

32

Politseiametnik vabastatakse distsipliini rikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt

võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline,

eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus

ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud

teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud

ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet,

rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute

huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et

ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta reservi liikme staatusest

vabastada. Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside

lahendamisesse politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks.

Lõike 2 kohaselt on KAPO või PPA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus reservi

liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi

lahendamisel või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust. Vt ka eelneva lõike selgitusi.

Eelnõu §-iga 2 muudetakse PäästeS-i.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 41. Lõikes 41 on praegu sätestatud, et

Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole

võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse

seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Muudatuse

kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 71. peatükis

sätestatud alustel ja korras. Seeläbi ühtlustatakse §-s 2 vabatahtlike osalemisega seotud

regulatsiooni. Lisaks on muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 22, mille kohaselt muudetakse

seaduse 71. peatükki, mis reguleerib vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Nõuded

Häirekeskuse vabatahtlikule sätestatakse samuti seaduse 71. peatükis.

Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse § 2 lõige 42 kehtetuks. Lõike 42 kohaselt kehtestab

Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike töökorralduse Häirekeskuse peadirektor

käskkirjaga. Seegi muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 22, mille kohaselt muudetakse

seaduse 71. peatükki, milles reguleeritakse ühtlasi ka vabatahtliku töökorraldust ja väljaõpet.

Seetõttu tunnistatakse § 2 lõige 42 kehtetuks.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 2 lõiget 51. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punkti 1

muudatusega, millest tulenevalt on vajalik muuta ka lõikes 51 sisalduvat viidet päästeseaduse §

2 lõikele 41.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse §- 19 pealkirja. Kehtiva päästeseaduse §‑s 19 kasutatakse

füüsilise isiku osalemise kirjeldamiseks päästetöös mõistet „rakendamine“. Eelnõu kohaselt

asendatakse paragrahvi 19 pealkirjas sõna „rakendamine“ sõnaga „kaasamine“. Muudatus on

vajalik, et tagada õigusnormi keeleline korrektsus. Terminoloogiat ühtlustatakse kogu

paragrahvi ulatuses.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 19 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on täpsustada

terminoloogiat, samuti füüsilise isiku kaasamist Päästeameti poolt. Lõike 1 muudatuse kohaselt

võib Päästeamet kaasata päästetööle ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede

leevendamiseks. Eelnõu kohase muudatusega antakse Päästeametile õigus kaasata vähemalt 18.

33

aastast füüsilist isikut kriisiolukorras ja hädaolukorra ohu korral vajalike toimingute

tegemiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 19 lõike 1 punkti 3. Sõna „rakendamine“ asendatakse

sõnaga „kaasamine“ ning sõna "rakendatavale" sõnaga "kaasatavale". Muudatused on seotud

eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 19 lõiget 2. Sõna „rakendatud“ asendatakse sõnaga

„kaasatud“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega.

Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse § 19 lõiget 3. Sõna „rakendada“ asendatakse sõnaga

„kaasata“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 4 tehtava muudatusega. Lisaks täiendatakse

lõiget 3 lisaks terminoloogilisele muudatusele sõnadega „või kriisiolukorra või hädaolukorra

ohu ajaks“. Muudatus on seotud paragrahvi 19 lõige 1 muudatusega, mille kohaselt saab

Päästeamet õiguse kaasata vähemalt 18. aastast isikut kriisiolukorras vajalike toimingute

tegemiseks. Muudatusega seatakse selged ajalised piirid sellele, kui kauaks võib Päästeamet

isikut kriisiolukorra ajal kaasata.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse §-i 34 lõikega 11, mis sätestab piirangud isikute suhtes,

keda on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikus päästjaks. Üldised nõuded, millele peab

vabatahtlik päästja vastama on sätestatud kehtiva seaduse §-is 33 ja §-i 34 lõikes 1.

Muudatusega sätestatakse täiendavad piirangud, millele peab vastama vabatahtlik päästja,

kellele on võimalik kriisirolli määrata. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik määrata kriisiroll

abidemineerijatele ning § 34 lõikes 2 on sätestatud piirangud isikute suhtes, keda on keelatud

võtta abidemineerijaks. Lõikega 11 sätestatakse analoogset piirangud vabatahtlikule päästjale,

kes soovib täita kriisirolli. Abidemineerijatele kehtivad piirangud kriisirolli määramisel on

sisult sarnased lõikes 11 sätestatud piirangutele. Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli

määramine on reguleeritud käesoleva eelnõu § 2 punktis 14, millega muudetakse §-i 421.

Eelnõu § 2 punkti 14 kohaselt võib Päästeamet määrata kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes

on läbinud II astme väljaõppe. Enne kriisiroll määramist viiakse läbi taustakontroll ning

kontrollitakse, et isikul ei oleks riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohta ega ole

nimetatud sõjaaja ametikohale. Sellest tulenevalt tehakse kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks

soovivale isikule taustakontroll pärast II astme väljaõppe läbimist, kuna enne nimetatud

väljaõppe läbimist ei saa vabatahtlikule kriisirolli määrata. Taustakontrolli eesmärk on hinnata

isiku vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ja sobivust kriisiülesannete täitmiseks.

Kriisirolliga vabatahtliku päästja taustakontrolli läbiviimisel lähtutakse samadest põhimõtetest

nagu abidemineerijate puhul. See võimaldab ühtlustada praktikat ning tagada, et isikud, kellele

usaldatakse kriisiolukorras täiendavad ülesanded ja õigused, vastavad neile seatud nõuetele.

Taustakontrolli läbiviimine vähendab riski, et kriisiroll määratakse vabatahtlikule päästjale, kes

võib kriisolukorras oma ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või kahjustada muul

viisil Päästeameti teenistusülesannete täitmist või mainet.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse § 34 lõiget 2 punktiga 11. Kehtiva päästeseaduse kohaselt

ei saa vabatahtlikuks päästjaks võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Päästeseaduse § 34 lg

1 p 1 kohaselt on vabatahtlikuks päästjaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud teovõimega

ning § 34 lg 2 sätestab, keda on keelatud võtta abidemineerijaks. Abidemineerijate puhul kehtiv

päästeseadus ei sätesta piirangut, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikuid,

kellel on piiratud teovõime. Muudatuse kohaselt täiendatakse päästeseaduse § 34 lõiget 2

punktiga 11, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud

teovõimega. Muudatusega ühtlustatakse Päästeameti vabatahtlikuks soovijatele kehtestatud

34

nõudeid. Samuti on muudatuse eesmärgiks suurendada õigusselgust vältimaks ebaühtlast

rakenduspraktikat.

Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse §-i 361. Muudatuste kohaselt täiendatakse paragrahvi 361

pealkirja ning paragrahvi 361 lõiget 2 kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.

Kehtiva päästeseaduse §-361 sätestab kriisirolliga abidemineerija regulatsiooni. Kuivõrd

eelnõuga sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsioon, rakendatakse §-s 361

sätestatut edaspidi ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale. Seetõttu muudetakse sätte pealkirja

ja lõiget 2. Kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooni eesmärk on tagada Päästeametile

kriisiolukordadeks vajalik lisatööjõud tagamaks Päästeameti ülesannete täitmine erakorraliste

sündmuste lahendamisel. Kriisi lahendamise juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et

kriisiolukorra ajal ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigi juhtimises. Jätkuvalt on

oluline ülesannete (pädevuste) jäävuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kõik asutused ja

isikud oma rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorra

ajal. Kriisiolukorra ajal ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes,

lähtutakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PSi § 4). Paragrahvis 361

reguleeritakse (eelnõu § 2 punkt 12) lisaks abidemineerija taustakontrollile kriisirolliga

vabatahtliku päästja taustakontroll, mistõttu täiendatakse §-i 361 lõiget 2 lisaks sätte pealkirjale

kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.Taustakontrolli regulatsioon tagab, et

kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud.

Eelnevast tulenevalt täiendatakse päästeseadust kriisirolliga vabatahtliku päästja

regulatsiooniga ning nähakse ette vastavad taustakontrolli tegemise volitused.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse §-i 361 lõikega 11. Muudatuse eesmärk on luua üheselt

mõistetav õiguslik alus vabatahtliku päästja andmete kontrollimiseks enne kriisirolli määramist

ning selgelt piiritleda eri asutuste ülesanded menetluses. Nõuded, millele vastavust Politsei- ja

Piirivalveamet kontrollib, on sätestatud eelnõuga kavandatavas § 34 lõikes 11. Politsei- ja

Piirivalveamet kontrollib vabatahtliku vastavust nimetatud nõuetele ning edastab kontrolli

tulemused Päästeametile. Kriisirolli määramise otsustusõigus kuulub Päästeametile, kes teeb

otsuse Politsei- ja Piirivalveameti kontrollitulemusi arvesse võttes.

Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Kriisirolliga abidemineerija

regulatsioon jõustus 2023.aastal päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

raames. Kehtiva seaduse kohaselt reguleerib 7. peatüki 31. jagu üksnes kriisirolliga

abidemineerija kohta sätestatut ning vastava jao pealkiri on „Kriisirolliga abidemineerija“.

Muudatus on taaskord seotud sellega, et kriisirolliga abidemineerijate kõrval hakkavad edaspidi

Päästeameti tegevuses osalema ka kriisirolliga vabatahtlikud päästjad. Seetõttu täiendatakse 7.

peatüki 31. jao pealkirja. Õigusselguse huvides on seega 7. peatüki 31. jao uus pealkiri

„Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja“.

Eelnõu § 2 punktiga 14 muudetakse §-i 421 pealkiri ja lõiget 1. Eelnõu §-ga 421 reguleeritakse

kriisirolli määramist abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale. Kehtiva seaduse § 421

pealkirja kohaselt reguleerib säte kriisirolliga abidemineerijale kriisirolli määramist ning

kriisirolliga abidemineerija pädevust. Paragrahvi pealkiri on praegu „kriisirolliga

abidemineerija“. Kuna eelnõu kohaselt laiendatakse sätte reguleerimisala ka vabatahtlikule

päästjale kriisirolli määramisele, ei vasta kehtiv paragrahvi pealkiri enam täielikult sätte

tegelikule sisule. Seetõttu muudetakse paragrahvi pealkirja selliselt, et see kajastaks nii

abidemineerijale kui ka vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist. Kriisirolli määramise

eesmärk on tagada, et Päästeametil oleks kriisiolukorras või selle ohu korral kasutada piisav

35

hulk valmisolekus ja pädevat personali. Vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat, kellele on

määratud kriisiroll, on võimalik kaasata tegevustesse ka rahuajal, mis võimaldab tal omandada

ja kinnistada praktilisi kogemusi ning hoida oma teadmisi ja oskusi ajakohasena.

Lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib § 42¹ lõige 1 kriisirolli

määramist abidemineerijale. Muudatusega antakse Päästeametile võimalus määrata kriisiroll

lisaks abidemineerijale ka II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale, kes on andnud

nõusoleku toetada Päästeametit kriisiolukorras või selle ohu korral. Muudatuse eesmärk on

võimaldada kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt ja laiemalt kaasata väljaõppega

vabatahtlikke ning seeläbi suurendada Päästeameti valmisolekut ja võimekust kriisiolukordade

lahendamisel. Kriisirolli määramisega loob Päästeamet endale täiendava ja eelnevalt

ettevalmistatud personalivaru, keda saab vajaduse korral kriisiolukorras või selle ohu korral

kiiresti ja sihipäraselt rakendada.

Kriisirolli määramine vabatahtlikule eeldab võimet tegutseda iseseisvalt, vastutustundlikult ja

ohutult pingelises ning kiiresti muutuvas olukorras. Seetõttu saab kriisirolli määrata üksnes II

astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule, kuna see väljaõpe annab selleks vajalikud teadmised ja

oskused, sealhulgas riskide hindamise, ohutuse juhtimise ning keerukates olukordades

kaalutletud otsuste tegemise võime. Vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramise eelduseks on

tema nõusolek, asjakohane väljaõpe ning taustakontroll. Taustakontrolli eesmärk on välistada

kriisirolliks mittesobivad isikud ning tagada, et kriisiolukorras või selle ohu korral kaasatavad

vabatahtlikud on usaldusväärsed ja reaalselt rakendatavad ega ole hõivatud riigikaitselise

töökohustusega või sõjaväelise ametikohaga. Muudatus on kooskõlas § 42¹ eesmärgiga ning

suurendab Päästeameti tegevusvõimekust kriisiolukordades.

Eelnõu § 2 punktiga 15 jäetakse §-i 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“. Muudatus on seotud

eelnõu § 2 punktis 16 toodud muudatusega. Eelnõu § 2 punktiga 16 täiendatakse §-i 421

lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevust ning

luua õiguslik alus kriisirolliga vabatahtliku päästja osalemiseks nii elanikkonnakaitses kui ka

päästetöödel. Seegi muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt

kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ning suurendada Päästeameti võimekust

kriisiolukordade lahendamisel. Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku

päästja kaasamine Päästeameti tegevusse kriisiolukordade lahendamisele otsustab valdkonna

eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse on

selgitatud eelnõu § 2 punktis 19.

Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja võib Päästeameti tegevuses

osaleda kriisiolukorra või selle ohu möödumise järgselt. Väljaspool kriisiolukorda või selle

ohtu saab abidemineerija või vabatahtlik päästja osaleda Päästeameti tegevuses samadel alustel

kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita vabatahtlik päästja. Seetõttu ei piirata kriisirolli

määramisega nõustunud abidemineerija või vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti

tegevusse kriisiolukorra või selle ohuga, mistõttu jäetakse §-i 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“

ning §-i 421 lõikesse 21 vastavat piirangut ei sätestata.

Eelnõu § 2 punktiga 17 muudetakse §-i 421 lõiget 4. Muudatuste kohaselt ei saa kriisirolli

määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on riigikaitselise töökohustusega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui

abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

36

Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev

töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku

korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise

jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha

määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse

riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise

töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele abidemineerijatele või

Päästeameti vabatahtlikele ei saa Päästeamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et

tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste

puutumatus. Nõnda saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei

lähe tema teenistuja või töötaja täitma Päästeametisse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid

täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.

Eelnõu § 2 punktiga 18 muudetakse 421 lõiget 5. Muudatuse kohaselt on Päästeametil õigus

enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist saada töötamise

registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

Päästeametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Päästeametil on enne

abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise

registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet abidemineerija või vabatahtliku päästja

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta.

Selliselt antakse Päästeametile õigus kontrollida, ega abidemineerija või vabatahtlik päästja,

kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale või sõjaaja ametikohale.

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Pärast kriisirolli määramist esitab Päästeamet omakorda teabe isikule kriisirolli

määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist

sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Eelnõu § 2 punktiga 19 muudetakse §-i 422. Eelnõu §-ga 422 reguleeritakse kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse.

Kriisirolliga abidemineerija kaasamist päästeameti tegevusse reguleerib kehtiva seaduse § 422.

Juba praegu nähakse ette, et Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada kriisirolliga

abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks §-s 422 lõigetes 1 ja 2

sätestatud juhtudel.

Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja

kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsuse otsusega ning jäetakse sättest välja viited

§-s 424 lõigetele 1 ja 2. Ühtlasi sätestatakse lõikes 1, et ettepaneku kriisirolliga abidemineerija

ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsusele

37

valdkonna eest vastutav minister. Kehtivas seaduses on nimetatud põhimõte sätestatud § 422

lõikes 2.

Kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriiside

lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi

tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga

vabatahtlik päästja oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga

abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna

eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga abidemineerijal või kriisirolliga vabatahtlikul

päästjal tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada

avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse

kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse

toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga

demineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oleks hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi

Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.

Kriisirolliga demineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saab kriiside lahendamisse

kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Päästeameti enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite

kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Lõike 2 muudatuse kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis

kestab, siis on esialgu võimalik kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke

päästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga

abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriisi lahendamisse on

endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga

abipolitseiniku kaasamist kuni 30 päeva võrra. Ka kehtiva seaduse § 422 lõike 3 kohaselt vaatab

Vabariigi Valitsus pärast § 422 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel otsuse üle. Kui

kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiolukorra ajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi

Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni

30 päeva võrra. Seega ei ole tegemist sisuliselt uue regulatsiooniga, küll aga lisatakse sättesse

kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise võimalus. Kehtiva õiguse kohaselt saab kaasata

vaid kriisirolliga abidemineerijaid.

Lõike 3 muudatuse kohaselttuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille

täitmisse kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid on vaja kaasata,

kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja

vajaduse korral muud andmed. Lõike 3 eesmärk on tagada kriisirolliga abidemineerijate ja

kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse

korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil,

millises ulatuses ning kui pikaks ajaks kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga

vabatahtlikke päästjaid kaasatakse. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub korralduses

märgitavate andmete juurde ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või

kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda

kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga päästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine

toimub üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 20 muudetakse §-i 423. Eelnõu §-ga 423 reguleeritakse kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused.

Kehtiva seaduse kohaselt on kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus ja töö- või

teenistussuhte erisus reguleeritud kehtiva seaduse §-s 423 ja 424. Kehtiv seadus ei reguleeri

38

kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatuste kohaselt

reguleeritakse staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused ühes sättes ning täiendatakse sätet

selliselt, et staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused kohalduvad ka kriisirolliga vabatahtlikule

päästjale.

Lõike 1 muudatuste kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga abidemineerija ja

kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjaliseks

kaitseks ning asutuse juhid või nende volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja

ametikohale. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga

vabatahtliku päästjat sõjaaja ametikohale nimetada.

Ka kehtivas seaduses nähakse ette sarnane erisus. Kehtiva seaduse § 423 lõike 2 kohaselt ei

arvata kriisirolliga abidemineerijat Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui

see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

Oluline on, et kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saaks välja

õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid kriisi lahendamisse kaasata. Kui kriisi

lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga vabatahtlikke abidemineerijaid ja

kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi

lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Abidemineerijatele ja

vabatahtlikele päästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid sõjaaja

ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab

keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga abidemineerijate ja vabatahtlike

päästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli märge on näha ka

kaitseväekohustuslaste registris.

Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetamine sõjaaja

ametikohale on lubatud, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuse

juhid selle omavahel kokku lepivad. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks

vältimatu vajaduse korral siiski kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja

sõjalise riigikaitse tagamiseks nimetada sõjaaja ametikohale.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule

päästjale, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete

täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või

teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub abidemineerijana või

vabatahtliku päästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama.

Ka kehtivas seaduses nähakse ette kriisirolliga abidemineerijale õigus keelduda töö tegemisest

või teenistusülesannete täitmisest kui ta kaasatakse kriisiajal demineerimistööle (PäästeS § 424

lõiked 1 ja 2). Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest on antud ajaks,

mil ametnik või töötaja teeb kriisirolliga abidemineerijana demineerimistööd. Muudatuste

kohaselt sätestatakse ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale õigus keelduda töö või

teenistusülesannete täitmisest.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

39

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Lõike 1 muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi

lahendamise tõttu, selle kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori

töötajate kohta.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega. Ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

Lõike 4 muudatusega sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst

keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale.

Kehtiva seaduse § 424 lõike 3 kohaselt esitab kriisirolliga abidemineerija tööandjale tööst

keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. Pärast seda, kui Vabariigi

Valitsus on teinud otsuse kriisirolliga abidemineerijate või kriisirolliga vabatahtlike päästjate

kaasamiseks, annab Päästeamet asjaomastele abidemineerijatele või vabatahtlikele päästjatele

sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks Päästeametit abistama arvestades eelnõu §-s

422 sätestatut.

Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule

päästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Ka kehtiva seaduse § 424 lõike 4

kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal demineerimistööl, maksta

hüvitist.

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga abidemineerija või

kriisirolliga vabatahtlik päästja või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik

on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui

kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse kriisi lahendamisse

ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle

töötasu.

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga abidemineerijate või

kriisirolliga vabatahtlike päästjate valmisolekut ja osalust Päästeameti abistamisel erinevate

kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga

vabatahtlik päästja kutsutakse kriisiolukorra ajal Päästeametit abistama ning hüvitise maksmise

eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiolukorra ajal

Päästeameti tegevuses, maksab hüvitist Päästeamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse

hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

Lõikega 6 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja

hüvitise ulatus, selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud

küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi.

40

Lõikes 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui abidemineerija

või vabatahtlik päästja, kellele on Päästeamet määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest

alalise tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Ka kehtiva seaduse § 424 näeb

tööandjale ette õiguse nõuda kahju hüvitamist, kui kriisirolliga abidemineerija keeldub tööandja

juures tööst, et ta saaks osaleda kriisiajal Päästeameti tegevuses.

Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses

sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga abidemineerijana või kriisirolliga vabatahtliku päästjana

kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga

vabatahtlik päästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud

kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju

tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtliku

päästja ja abidemineerija kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks

ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine

Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas

muutuda vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja

ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks,

kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust

tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja

huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

kriisrolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine toimub avalikes

huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise

kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on

vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust.

Arvestades, et varalise kahju suurus võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab

hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise

eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine,

vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest

avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Eelnõu § 2 punktiga 21 tunnistatakse § 424 kehtetuks. Kehtiv säte reguleerib kriisirolliga

abidemineerija töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 20,

millega muudetakse §-i 423.

Eelnõu § 2 punktiga 22 täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-iga 431. Muudatusega reguleeritakse

kriisirolliga vabatahtliku demineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja vabastamine

kriisirollist. Tegemist on uue sättega, mida varem abidemineerijatele kriisirolli regulatsiooni

loomisel ei ole päästeseadusest sätestatud, mistõttu täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-iga 431.

41

Lõikes 1 sätestatakse, et vabatahtliku abidemineerija või vabatahtliku päästja võib kriisirollist

vabastada Päästeameti otsusega.

Punkti 1 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui

abidemineerija või vabatahtlik päästja esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli

võtmine abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale on võimalus, mitte kohustus, siis on tal

igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.

Punkti 2 kohaseltvabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui kriisirolli

võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse §

422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral päästeameti tegevuses

Kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja on andnud vabatahtliku lubaduse

toetada Päästeameti kriisiolukorras. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda Päästeameti

tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud

juhtudel. Kui kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja mõjuva põhjuseta sellisel

kaasamisel ei osale, vähendab see Päästeameti kriisiüksuse võimekust talle pandud ülesandeid

täita. Seetõttu nähakse ette alus, mille esinemise korral on Päästeametil õigus vabastada

abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla

terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või

muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud.

Punkti 3 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui ta asub

sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib

riigikaitseline töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 431 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik

selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning

tagada, et isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.

Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on

õigus abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta.

Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete

alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib abidemineerija või vabatahtlik päästja jätkata

talle käesoleva seaduse §-s 32 või §- 321 sätestatud ülesannete täitmist.

Abidemineerija või vabatahtlik päästja saab taotleda kriisirolli saamist uuesti, kui ta

vabastatakse riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta

ei loeta enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse

sõjaaja ametikohalt. Isik peab selleks esitama uuesti Päästeametile vastava avalduse.

Päästeametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste

registri kaudu, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja

ametikohal.

Lõike 2 kohaselt võib Päästeameti otsusega vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja

kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust.

Lõikega 2 sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Päästeameti otsusega

vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud

alustest ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid võimalusega

hinnata konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata

42

jätmine ei pruugi alati olla tingitud abidemineerija või vabatahtlik päästja tahtlikust või

hooletust käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Päästeamet ei ole objektiivsetel

põhjustel suutnud abidemineerijale või vabatahtlik päästjale ettenähtud täiendõpet pakkuda või

on koolituste toimumine edasi lükkunud. Samuti võib abidemineerijal või vabatahtlik päästjal

esineda mõjuvaid põhjusi, nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud

kohustused või muud vältimatud takistused, mis on ajutiselt takistanud koolitusel osalemist.

Lõike 3 kohaselton Päästeametil õigust saada enne abidemineerija või vabatahtliku päästja

kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte

eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning

oleks õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et abidemineerija või vabatahtlik

päästja asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et

tema olemasolevale töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Päästeametil

see teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik

võimaldada andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis

sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab

omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik

ega lubatav olla kriisirolliga abidemineerija või vabatahtlik päästja. Säte toetab erinevate

riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus

isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et

kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse

olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – abidemineerija või vabatahtliku

päästja kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on

otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et

Päästeameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole

üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Päästeametil on tekkinud kahtlus või muu

objektiivne alus arvata, et abidemineerija või vabatahtlik päästja on asunud sõjaaja ametikohale,

töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või

töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda

teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute

eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga abidemineerijate või

vabatahtlike päästja üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist

vabastamise otsuse tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on

eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Lõige 4 sätestab, et kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud

tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse, töövahendid ja

varustuse. Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see,

et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud ning kriisirolli täitmiseks väljastatud

tööriietuse, töövahendid ja varustus tuleb Päästeametile tagastada.

43

Eelnõu § 2 punktiga 23 muudetakse ja sõnastatakse ümber seaduse 71. peatükk, milles

reguleeritakse vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Ühtlasi on muudatus on seotud

vabatahtlike regulatsiooni ühtlustamisega päästeseaduses.

Paragrahvis 432 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtliku mõiste, täpsustatakse vabatahtliku

osalemise sisu Häirekeskuse tegevuses ning reguleeritakse vabatahtlike kaasamist

hädaabiteadete menetlemisse.

Lõikes 1 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtliku mõiste, mille kohaselt on Häirekeskuse

vabatahtlik isik, kes osaleb Häirekeskuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel seaduses sätestatud

alustel ja korras.

Lõikes 2 reguleeritakse vabatahtlike osalemist Häirekeskuse tegevuses. Ka kehtiva õiguse

kohaselt võivad vabatahtlikud osaleda Häirekeskuse tegevuses. Muudatusega täpsustatakse, et

osalemine Häirekeskuse tegevuses tähendab: 1) Häirekeskuse tegevuse toetamist; 2) ülesannete

täitmist vastavalt vabatahtlikule määratud rollile ja 3) tegutsemist pädevuse ja väljaõppe piires.

Muudatusega ei kaasne Häirekeskuse vabatahtlike pädevuse laienemist.

Lõikes 3 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlike osalemist hädaabiteadete menetlemisel.

Eelnõuga sätestatakse erand, mille kohaselt võib hädaabiteadete menetlemisel osaleda üksnes

Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on määratud kriisiroll ja kes on kaasatud kriisiolukorra ajal

kriisi lahendamisse. Kriisirolli määramist Häirekeskuse vabatahtlikele ja kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike kaasamist reguleeritakse eelnõu §-s 4310 ja §-s 4313. Häirekeskuse

vabatahtlike kaasamine võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisse tõlgina on võimalik ka

kehtiva seaduse kohaselt.

Paragrahvis 433 sätestatakse Häirekeskuse vabatahtlikule esitatavad nõuded, mille kohaselt

võib Häirekeskuse vabatahtlikuks võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti

Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja vastab avalikku teenistusse võtmise

nõuetele. Kehtiva seaduse kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda avaliku teenistuse

seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Nõuded

avalikku teenistusse võtmiseks on sätestatud avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 14.

Miinimumnõuded avalikku teenistusse võtmiseks on sätestatud § 14 lõikes 1, milleks on

keskharidus, täieliku teovõime, Eesti Vabariigi kodakondsuse ja õigusaktides sätestatud

ulatuses eesti keele valdamise nõue. Isikud, keda ei ole lubatud avalikku teenistusse võtta, on

sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 15.

Häirekeskus on päästeasutus. Päästeteenistuse (PäästeTS) seaduse § 2 lõike 3 kohaselt on

päästeteenistus avaliku teenistuse eriliik. PäästeTS § 7 lg 1 sätestab, et päästeametnikuna võib

teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes

valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Keeleseaduse § 23 lõige 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Ametniku, töötaja

ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“, mille kohaselt peab

ametnikel ja päästeametnikel olema C1-tasemel keeleoskus (§ 9 punktid 1 ja 17).

Päästeametnikud, kes on rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal peavad oskama eesti

keelt vähemalt B2-tasemel. Häirekskuse teenistuses ei ole päästeametnikke, kes on

rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal.

Kuna Häirekeskus on päästeasutus ning Häirekeskuse vabatahtlikud osalevad päästeasutuse

töös, siis peavad Häirekeskuse vabatahtlikud ja vabatahtlikuks soovijad vastama juba praegu

eelnõu §-s 433 nimetatud nõuetele. Muudatusega ei sätestata täiendavaid nõudeid vaid

täpsustakse selguse huvides Häirekeskuse vabatahtlikele esitatavaid nõuded.

44

Paragrahvis 434 sätestatakse, keda on keelatud võtta Häirekeskuse vabatahtlikuks. Kehtiva

seaduse § 34 lõige 1 ja lõige 2 nimetavad isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikus päästjaks

või abidemineerijaks. Häirekeskuse vabatahtlike osas vastav regulatsioon kehtivas õiguses

puudub. Seega sätestatakse õigusselguse huvides eelnõus Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmist

välistavad asjaolud.

Punktide 1 ja 4 kohaselt ei või Häirekeskuse vabatahtlik olla piiratud teovõimega ning peab

vastama avaliku teenistuse seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele. Ka kehtiva õiguse kohaselt

võivad Häirekeskuse tegevuses osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku

teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Isikud, keda ei ole lubatud avalikku

teenistusse võtta, on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 15. Muudatus ei ole sisuliselt uus.

Punktide 2 ja 3 kohaselt ei või Häirekeskuse vabatahtlikuks võtta isikut, keda on karistatud

tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest

või kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Häirekeskuse vabatahtlikke on

võimalik kaasata abi- ja infoteadete menetlemisse, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisse,

võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisse, PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande

täitmisse ning muudesse Häirekeskusele õigusaktidega pandud ülesannete (näiteks personali-

ja kommunikatsioonitegevused), eelnõuga lisandub kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikele

õigus menetleda kriisiajal hädaabiteateid. Seetõttu on oluline, et vabatahtlik, kes Häirekeskuse

tegevuses osaleb oleks usaldusväärne. Ka kehtiva PäästeS § 34 lõige 2 punktide 1 ja 3 kohaselt

ei või abidemineerijaks võtta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme

kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest või kes on kriminaalmenetluses

kahtlustatav või süüdistatav. Tegemist ei ole päästeseaduse vaates uudse regulatsiooniga.

Punkti 3 muudatus võib riivata põhiseaduse § 22 lõikes 1 sätestatud süütuse presumptsiooni,

mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on oma olemuselt eelkõige menetluslik

põhiõigus, mille eesmärk on tagada õiglane kriminaalmenetlus ja vältida isiku süü eeldamist

enne selle tõendamist. Käesoleval juhul ei ole piirangu eesmärgiks ega tagajärjeks isiku

käsitamine süüdlasena. Häirekeskuse vabatahtlikuks soovija saab pärast nimetatud aluste ära

langemist taotleda uuesti Häirekeskuse vabatahtlikuks saamist esitades Häirekeskusele vastava

avalduse.

Paragrahvis 435 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikuks võtmist. Kehtiv seadus ei

reguleeri vabatahtliku staatuse omistamist. Sätte puhul on ühetaolisuse eesmärgist tulenevalt

lähtutud kehtiva seaduse § 36 regulatsioonist.

Lõike 1 kohasel otsustab vabatahtlikuks võtmise Häirekeskus. Muudatus ei ole sisuliselt uus.

Lõikes 2 sätestatakse vabatahtlikuks soovija poolt Häirekeskusele edastatavad isikuandmed.

Muudatus on vajalik kuna kehtivast regulatsioonist ei selgu kas ja milliseid andmeid peaks

Häirekeskuse vabatahtlik ise esitama. Vabatahtlikuks soovija edastab Häirekeskusele

üldandmed, isikut tõendava dokumendi andmed, haridust tõendavad andmed ning vajadusel

eesti keele oskust tõendavad andmed. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg),

sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja

emakeel. Kontaktandmete all peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi, telefoninumbrit ja e-

posti aadressi. Vabatahtlikuks soovija edastab Häirekeskusele isikuankeedi, mille vorm on

leitav Häirekeskuse kodulehelt, isikut tõendava dokumendi andmete esitamine võimaldab

Häirekeskusel kontrollida kodakondsusnõuet. Haridust tõendava dokumendi ja vajadusel eesti

keele oskust tõendava dokumendi andmete esitamine on vajalik kuna Häirekeskus vastavaid

andmeid asjakohastest riigi andmekogudest ei päri. Seetõttu peab vabatahtlikuks soovija

esitama nimetatud andmed ise kuniks valmib digitaalne liitumiskeskkond.

45

Lõigete 3 kuni 5 muudatuste eesmärk on samuti seotud vabatahtlike regulatsiooni

ühtlustamisega ning õigusselguse loomisega. Juba eelnevalt viidatud PäästeS § 36 reguleerib

Päästeameti vabatahtlikuks võtmist. Kehtivas päästeseaduses on Häirekeskuse tegevuses

osaleva vabatahtliku nõuete kontroll sätestatud §-s 432. Lõike 3 kohaselt kontrollitakse enne

vabatahtlikuks võtmist Häirekeskuse vabatahtlikuks saada soovija vastavust Häirekeskuse

vabatahtlikule esitatavatele nõuetele. Häirekeskusel on võimalik lõikes 2 nimetatud andmete

põhjal teha esmane kontroll ning alles seejärel on võimalik täiendav kontroll Politsei- ja

Piirivalveameti poolt. Lõigete 3 kuni 5 muudatuste tulemusel luuakse koostoimes eelnõu §-ga

437 selgus selles osas, milliseid andmeid kontrollib Häirekeskus ning milliseid kontrollib

Politsei- ja Piirivalveamet.

Paragrahvis 436 sätestatakse vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud

andmete säilitamise tähtaeg. Nõuetele vastavuse kontrollimiseks töötleb Häirekeskus eelnõu §

435 lõikes 2 nimetatud andmeid. Muudatuste kohaselt säilitatakse Häirekeskuse vabatahtliku

nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid viis aastat vabatahtliku staatuse

lõppemisest arvates. Kehtiv seadus sätestab, et Häirekeskuse vabatahtliku tasutakontrolli puhul

säilitatakse taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid viis aastat taustakontrolli tegemise

lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusliku vaidluse

korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni (PäästeS § 432 lg 6). Häirekeskuse vabatahtliku

nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaega kehtiv seadus ette ei

näe. Viie aastane säilitustähtaeg on seotud taustakontrolli andmete säilitustähtajaga.

Muudatusega ei sätestata pikemat säilitustähtaega võrreldes kehtiva PäästeS § 432 lõikega 6.

Paragrahviga 437 reguleeritaksetaustakontrolli läbiviimist. Tegemist ei ole uue regulatsiooni

kehtestamisega. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontrolli reguleerib juba

kehtiva seaduse § 432. Seega ei ole muudatus sisuliselt uus. Eelnõuga täpsustatakse, milliseid

andmeid kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet (lõige 1), kehtiva seaduse § 432 lõikes 4 ja lõikes

6 sätestatud on reguleeritud eelnõu § 435 lõikes 4 ja lõikes 5.

Paragrahviga 438 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku töökorraldust ja väljaõpet.

Muudatus on seotud § 2 lõige 42 kehtetuks tunnistamisega samuti vabatahtlike regulatsiooni

ühtlustamisega päästeseaduses. Muudatused ei ole oma olemuselt uued, kuivõrd Häirekeskuse

vabatahtlike üle peab praegu arvestust ja nende töökorralduse kehtestab samuti Häirekeskus.

Paragrahviga 439 reguleeritakse Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku sotsiaalseid

tagatisi ja vabatahtlikule hüvitatavaid kulusid. Muudatused ei ole oma olemuselt uued,

Häirekeskuse tegevuses osalevate vabatahtlike sotsiaalsed tagatised on reguleeritud juba

kehtivas seaduses. Lõikega 3 täpsustatakse seda, et hüvitatavate kulude liigid ning hüvitise

suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Häirekeskus.

Eelnõu paragrahviga 4310 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli

määramist.

Lõike 1 kohaselt võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on andnud

nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu korral.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike puhul on tegemist spetsiifilise väljaõppega

vabatahtlikega, kelle kaasamine kriisiolukorras või selle ohu korral, arvestades nende oskusi ja

pädevusi, on Häirekeskuse teenuste tagamiseks kriisiolukorras või selle ohu korral esmavajalik.

Kriisirolli saab määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on avaldanud soovi ja andnud

nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu korral.

Muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe

saanud vabatahtlikke ning suurendada Häirekeskuse võimekust kriisi lahendamisel. Kriisi

46

lahendamise puhul on oluline, et Häirekeskusel on võimalik kiiresti kaasata täiendavat

väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus ja olemasolev koosseis ei

ole piisavad. Kriisirolli regulatsioon loob Häirekeskuse vabatahtliku ja riigi vahel selge

õigusliku seose, mis võimaldab Häirekeskuse vabatahtlikku kaasata kriisiolukorras või selle

ohu korral konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada rolli.

Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku pädevust. Kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtliku pädevuses on toetada Häirekeskust kriisiolukorras või selle ohu

korral osaledes Häirekeskuse tegevuses vastavalt PäästeS-i § 432 lõikele 3 ja § 5 lõikele 11.

Kriisirolli määramisega kaasneb Häirekeskuse vabatahtlike õiguste ja volituste suurenemine

võrreldes Häirekeskuse vabatahtlikega, kellele ei ole kriisirolli määratud. Õiguste ja volituste

suurenemine on seotud sellega, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikel on kriisiolukorras või

selle ohu korral õigus menetleda hädaabiteateid. Kriisirolli võtmine tähendab Häirekeskuse

vabatahtlikule eeskätt lisakohustust olla valmis kriisiolukorras või selle ohu korral Häirekeksust

toetama ja täitma talle määratud ülesandeid.

Lõike 3 muudatuste kohaselt on Häirekeskusel enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli

määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

Häirekeskusel ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Häirekeskusel on enne Häirekeskuse

vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste

registrist teavet Häirekeskuse vabatahtliku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Häirekeskusele õigus kontrollida,

ega Häirekeskuse vabatahtlik, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale.

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Pärast kriisirolli määramist esitab Häirekeskus omakorda teabe isikule kriisirolli

määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist

sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on

nimetatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale, välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt

vabastatakse.

Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev

töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku

korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise

jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha

määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse

riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise

töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele Häirekeskuse vabatahtlikele ei saa

Häirekeskus kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste

47

tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab

riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või

töötaja täitma Häirekeskusesse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi

ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.

Eelnõu paragrahviga 4311 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse

ja töö- või teenistussuhte erisused.

Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetada

vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuse juhid või nende

volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See tähendab, et

üldjuhul ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline

on, et Häirekeskuse vabatahtlikke saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja neid

kriisi lahendamisse kaasata. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi

lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Häirekeskuse

vabatahtlikele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest vabastatud reserv

kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikke sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka

olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse

kaasata. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetamine sõjaaja ametikohale on lubatud, kui see on

vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks ning selleks on asutuse juhtide kokkulepe.

Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral siiski

vajalike teadmiste ja oskustega isiku ehk kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku julgeoleku

tagamise eesmärgil nimetada sõjaaja ametikohale (näiteks piloodi oskustega isik vms).

Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kellele on määratud

kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse

ajaks, kui ametnik või töötaja asub Häirekeskuse vabatahtlikuna vastavalt oma kriisirollile kriisi

lahendama.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku õigus keelduda

töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise tõttu, selle kehtestamine on

vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega. Ametnik on sel hetkel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

48

Lõikega 4 nähakse ette, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keedumise ja

ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamiseks, annab

Häirekeskus vastavatele Häirekeskuse vabatahtlikele sellest teada ja kutsub nad kriisi

lahendamiseks Häirekeskust abistama arvestades eelnõu §-s 4313 sätestatut.

Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises

maksta hüvitist.

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku

või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse

ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlik kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub,

ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu.

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike

valmisolekut ja osalust Häirekeskuse abistamisel erinevate kriiside ajal. Hüvitist makstakse

üksnes juhul, kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kutsutakse kriisi ajal Häirekeskust

abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku

osalemisega kriisi ajal Häirekeskuse tegevuses, maksab hüvitist Häirekeskus. Hüvitise

arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane

keskmine brutokuupalk.

Lõige 6 sätestab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja

väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on

volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja

praktiliste vajaduste järgi.

Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist , kui

Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on Häirekeskus määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest

alalise tööandja juures, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist

nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikuna kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse

otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju

hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst

keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga HäK

vabatahtliku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud,

et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise

ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike

rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud

keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele

palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise

brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada

tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise

kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

49

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

Häirekeskuse vabatahtliku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi

põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varalise kahju

suurus võib sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema

piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale

kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku

negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande

tõttu.

Eelnõu paragrahviga 4312 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku

väljaõpet.

Sätte kohaselt peab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik läbima Häirekeskuse kehtestatud

väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 4310 lõikes 2

sätestatud ülesannete täitmiseks. Väljaõppe läbimine on vajalik, et kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikul oleks olemas vajalik kompetents. Eelnõuga nähakse ette, et kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikke on võimalik kriisiajal kaasata hädaabiteadete menetlemisse, siis on

oluline, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud läbiksid Häirekeskuse kehtestatud

väljaõppe.

Eelnõu paragrahviga 4313 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku

kaasamist Häirekeskuse tegevusse.

Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni

30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga Häirekekskuse vabatahtlike kutsumine kriiside

lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi

tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik oma tavapärast

tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamise Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul

tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada

avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse

kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse

toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlik oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand

tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui

on selge, et Häirekeskusel enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole

võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikud kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.

Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama

Häirekeskus. Häirekeskus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise kriisiga, mille

vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava

väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.

Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja

lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis

50

on esialgu võimalik kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata kriisi lahendamisse kuni

30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse

on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamist kuni 30 päeva võrra.

Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, saab esialgu

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui

saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra, ja kui 30 päeva

pärast on vaja uuesti pikendada, siis on Vabariigi Valitsusel see õigus olemas.

Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua

tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kriisi lahendamisse

üldjuhul 30 päevaks.

Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute

arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.

Eesmärk on tagada kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise selgus. Sätte kohaselt

peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt

mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikke kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete

ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra

või sellest tuleneva vajadusega.

Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme

proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike

ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ning on kooskõlas

kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik

selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud tegutsevad.

Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse

arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks

vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab

tagada, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.

Eelnõu paragrahviga 4314 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist

kriisirollist.

Lõikega 1 nähakse ette, et Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik

kriisirollist.

Punkti 1 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui Häirekeskuse

vabatahtlik esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on Häirekeskuse

vabatahtlikele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda.

Punkti 2 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui kriisirolli võtnud

Häirekeskuse vabatahtlik ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse 4313 lõikes 1 nimetatud

juhul kaasamise korral Häirekeskuse tegevuses. Kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik on

andnud vabatahtliku lubaduse toetada Häirekeskust kriisiajal. Kriisiroll eeldab valmisolekut

osaleda Häirekeskuse tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 4313

51

lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik mõjuva põhjuseta

sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Häirekeskuse võimekust talle pandud ülesandeid

täita. Seetõttu on § 4314 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral Häirekeskuse otsusega

vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla

terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või

muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole

piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.

Punkti 3 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta asub sõjaaja

ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale

ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

Kui Häirekeskuse vabatahtlik asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib riigikaitseline

töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 4312 lõike 1 punkti 3 alusel vajalik selleks, et vältida

vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei

pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.

Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel

on õigus Häirekeskuse vabatahtlik riisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus

tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel.

Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib Häirekeskuse vabatahtlik jätkata Häirekeskuse

vabatahtlikuna ning täita ülesandeid, mis ei ole seotud kriisirolliga.

Häirekeskuse vabatahtlik saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab

selleks esitama uuesti Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel on omakorda õigus

kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal.

Lõikega 3 täpsustatakse Häirekeskuse õigust saada enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist

vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on

tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks

õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et Häirekeskuse vabatahtlik asub

sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või et tema

olemasolevale töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus, ei pruugi Häirekeskusel see

teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada

andmete saamine töötamise registrist ning kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis talle

määratud ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab

omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud Kaitseväe sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole

tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik. Säte toetab erinevate

riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus

isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et

kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse

olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – Häirekeskuse vabatahtliku

kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse

tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõiget 3 täiendavalt selgitades on oluline rõhutada, et

52

Häirekeskuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei

ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset alust andmete kontrollimiseks. Andmete

pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Häirekeskusel on tekkinud kahtlus või muu

objektiivne alus arvata, et Häirekeskuse vabatahtlik on asunud sõjaaja ametikohale, töötab

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või

töökohale on määratud riigikaitseline töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda

teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute

eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike

üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse

tegemist. Selline lähenemine tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja

proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Lõikega 4 täpsustatakse, et kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlikul on kohustus

tagastada Häirekeskusele esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. Kui

Häirekeskuse vabatahtlik on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad

kohustused on lõppenud. Kui Häirekeskuse vabatahtlikule on Häirekeskuse poolt väljastatud

kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks ülesandeks ning nende

enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud.

Eelnõu paragrahviga 4315 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist

vabatahtliku staatusest.

Lõike 1 kohaseltvabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik Häirekeskuse otsusega vabatahtliku

staatusest kui ta esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse (lõike 1 punkt 1)

või kui ilmneb asjaolu, mille kohaselt ei vasta juba vabatahtlikuks nimetatu enam Häirekeskuse

vabatahtlikuks võtmise nõuetele (lõike 1 punkt 2). Vabatahtlikuna Häiretegevuses osalemine

põhineb isiku vabal tahtel, seega võib ta igal ajal loobuda vabatahtliku rollist. Isiku avaldust

vabatahtliku staatuse vabastamise alusena seadus ei sätesta. Kehtiva seaduse kohaselt

vabastatakse Häirekeskuse tegevuses osalev vabatahtlik vabatahtliku staatusest, kui ilmneb

asjaolu, et ta ei vasta avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise

nõuetele. Muudatustega ei sätestata uusi vabatahtliku staatusest vabastamise aluseid.

Lõike 2 kohaselton vabatahtliku staatusest vabastatud Häirekeskuse vabatahtlik kohustatud

esimesel võimalusel tagastama Häirekeskusele talle Häirekeskuse tegevuse toetamiseks

väljastatud vara. Kehtiv seadus vastavat kohusust ei sätesta. Muudatuse põhjused on sisuliselt

samad, mis eelnõu § 4314 lõike 4 selgitustes.

Eelnõu§-iga 3 muudetakse PäästeTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PäästeTS-i §-i 72 lõiget 10 nii, et taustakontrolli

regulatsioon laieneb ka endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks

kandideerijale. Päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks töötleb isikuandmeid PPA. Kuna

teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks

päästeteenistujaks, peab see isik vastama päästeteenistujale kehtestatud nõuetele, sealhulgas

peab ta olema laitmatu taustaga. Seega tuleb reservi kandideerija taustakontroll teha enne ta

reservi liikmeks nimetamist.

Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga, milles sätestatakse reservi

kaasamine ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.

PäästeTS-i 41. peatüki 1. jao § 221 kohaselt on teenistujate reservi liige isik, kes on andnud.

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Päästeametit

53

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või

sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiolukord) või nende ohu korral ning kes on nimetatud

PäästeTS § 225 alusel reservi liikmeks.

Kriisi lahendamisel päästeasutuse ülesandeid täitvad teenistujate reservi liikmed nimetatakse

päästeteenistujateks. Päästeasutuse teenistujate reservis olevad isikud täidavad eelkõige

evakuatsiooni ja varjumise ning päästetöödega seotud ülesandeid. Samuti tuleb tagada

hädaabiteenuse (112) ja riigi- ja kriisiinfo (1247) teenus. Võimalik, et vastavalt pädevusele on

võimalik kaasata reservi liikmeid ka demineerimistöödele või muudele päästeasutuse poolt

määratud tegevustesse.

Paragrahvis 222 sätestatakse isikuandmete töötlemine reservi töö korraldamisel.

Eelnõu kohaselt on asutusel õigus töödelda teenistujate reservis oleva isiku andmeid, et

korraldada tema teenistust. Samad õigused on asutustel ka isikute teenistuse korraldamisel.

Reservi kandideeriva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab esitatavatele nõuetele.

Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja karistatuse kohta ning muud

vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust teenistusse võtmisel ja

teenistusülesannete määramisel.

Oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud

vajalikud oskused ja väljaõpe ning ta vastaks teenistujale esitatavatele kutsesobivuse sh

tervisele esitatavatele nõuetele. Lisaks tehakse teenistujate reservi liikmeks asuda soovija osas

taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse PPVS peatükis 23 ja PäästeTS § 72 sätestatud korras.

PPVS-i 41. peatüki 2. jaos reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks nimetamist, liikmete

üle arvestuse pidamist, õpet ja välisriiki lähetamist.

Paragrahvis § 223 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi

liikmeks kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab

teenistujate reservi kandideerija nõusoleku kriiside lahendamisel osaleda päästeteenistujana.

Reservi kandideerimisel kasutatakse kehtivat päästeteenistujaks kandideerimise regulatsiooni.

Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või

Päästeameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning

kes vastab käesoleva seaduse §-is 224 sätestatud nõuetele. Eesmärk on tagada teenistujate

reservi piisav paindlikkus ja jätkusuutlikkus, võimaldades reservi kaasata lisaks Häirekeskuse

või Päästeameti endistele teenistujatele ka isikuid, kellel ei ole varasemat teenistussuhet

nimetatud asutustega, kuid kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Viimati nimetatud tingimus võimaldab arvesse võtta näiteks isiku varasemat töökogemust,

haridust, väljaõpet, kutsekvalifikatsiooni või muud praktilist kogemust, mis on sisuliselt

võrreldav Häirekeskuse või Päästeameti teenistujate tööülesannete täitmiseks vajalike

kompetentsidega. Selline regulatsioon lähtub eelkõige vajadusest tagada kriisiolukordades ja

suurenenud töökoormuse korral kiire ja pädev reageerimisvõime.

Praktikas võivad mitmed ülesanded, mida teenistujate reservi kuuluvad isikud täidavad, eeldada

spetsiifilisi erialaseid teadmisi või praktilisi oskusi, mis ei ole omandatavad üksnes

Häirekeskuse või Päästeameti teenistuses töötamise kaudu. Näiteks võivad samaväärsed

kompetentsid olla omandatud kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimise üksustes, kiirabi- või

meditsiiniteenistuses, kaitseväes, vabatahtlikes päästeorganisatsioonides või

54

elanikkonnakaitsega seotud valdkondades. Hinnangu sellele, kas kandidaadi teadmised ja

oskused on teenistujate reservi ülesannete täitmiseks piisavad ning võrreldavad endiste

teenistujate teadmiste ja oskustega, annab Häirekeskus või Päästeamet. Hindamisel lähtutakse

eelkõige kandidaadi haridusest, töökogemusest, läbitud väljaõppest, kutse- või erialasest

kvalifikatsioonist ning muudest asjaoludest, mis võimaldavad hinnata isiku valmisolekut ja

suutlikkust täita reservteenistuja ülesandeid.

Endiste teenistujate kõrval samaväärsete teadmiste ja oskustega isikute kaasamise võimalus

aitab vältida olukorda, kus reservi suurus ja võimekus sõltub üksnes varasemast teenistujate

ringist. Samuti on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna ei välista reservi

kandideerimisest isikuid pelgalt varasema teenistussuhte puudumise tõttu, kui nad suudavad

sisuliselt täita samaväärseid ülesandeid ning neil on varasemast samalaadne töökogemus või

väljaõpe.

Paragrahvide 223 ja 224 sätete koosmõjus oodatakse reservi liikmelt vastavust samaaegselt

järgmistele nõuetele:

 varasem teenistus HäK-is või PäA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;

 vastavus PäästeTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuetele;

 ei tohi esineda käesoleva seaduse § 71 nimetatud asjaolusid.

Lõige 2 reguleerib teenistujate reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi esitamist. Käesolevas

lõikes viidatud PäästeTS-i § 72 lõige 3 reguleerib päästeteenistuja kandideerija isikuankeedi

esitamist. Päästeteenistusse kandideerija esitab isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab

siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Päästeteenistusse kandideerija

isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse päästeteenistusse kandideerijalt andmeid, mis

võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja

hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, registreeritud elukaaslase, samuti

abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi

puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud

sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras. Küsitavad andmed

võimaldavad hinnata isiku sobivust päästeteenistusse.

Lõige 3 reguleerib vabatahtliku nõusoleku andmist. Isikuankeedile lisab teenistujate reservi

kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus taotluses annab teenistujate

reservi kandideerija nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning kriiside

lahendamise ajal päästeasutuse tegevuses päästeteenistujana. Reservi kandideerija, kes annab

nõusoleku osaleda kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana, esitab

päästeteenistuja isikuankeedi. Kuna teenistujate reservi kandideerija, kes on nõus kriiside ajal

panustama päästeasutuse ülesannete täitmisesse, peab vastama päästeteenistujale esitatavatele

nõuetele, siis saab tema sobivust hinnata isikuankeedis esitatud andmete alusel.

Nõusoleku andmine tagab võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras kaasata

lisatööjõudu päästeteenistujana. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule kohustuse

asuda kriiside ajal täitma päästeasutuse ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on vabatahtlik,

siis saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kriiside ajal tuleb küll arvestada

pikema etteteatamise tähtajaga kui tavapärases olukorras.

Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis

olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui

55

ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest, samuti tulema asukohta, kuhu reservis olev isik

peab kriisi lahendamiseks tulema.

Paragrahvis § 224 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad

sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana.

Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ning kriiside

lahendamise ajal päästeteenistujana, peab ta vastama päästeteenistuja nõuetele.

PäästeTS-i kohaselt võib päästeametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku

teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel

sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele. Päästetöötajana võib

teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab

päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel

sätestatud ulatuses.

Erinevad nõuded tulenevad:

4) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab

päästeametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Päästeametnikud, kes on kes on

rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-

tasemel. Päästetöötajad peavad oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel.

5) PäästeTS-i järgi kehtestab päästeteenistuja kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra siseminister määrusega „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded “, kus on sätestatud

päästeteenistuja nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja

seaduskuulekas, töövõimeline, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka

pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja

vastutusvõimeline, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma teenistuskoha

pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest,

intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime,

võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele, hea

suhtlusoskus.), haridusnõuded (vähemalt keskharidus) ning kehalise ettevalmistuse

nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu) jatervisenõuded.

Reservi kandideerija puhul ei tohi esineda teenistusse võtmiseks välistavaid asjaolusid.

Päästeteenistusse ei võeta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või

keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest, kes on

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise

eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta,

kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni, keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases

seaduses toodud korruptiivse teo tunnused, kes on piiratud teovõimega, kelle terviseseisund ei

vasta tervisenõuetele, kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist

informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu,

ei võeta teda reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside lahendamiseks võtta päästeteenistusse.

56

Lähtudes lõikes 2 toodust HäK-il ja PäA-l õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohale, kuivõrd päästeasutustel pole andmeid sõjaajametikohal või

riigikaitselise töökohustusega ametikohale määratud isikutest. Selliselt on tagatud, et reservist

on välistatud riigikaitselise töökohustusega teenistuskohale või sõjaajaametikohale nimetatud

isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste

tagamise järjepidevus.

Lõike 3 järgi ei võeta teenistujate reservi koosseisu riigikaitselisele teenistuskohale või sõjaaja

ametikohale nimetatud isikuid.

Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitseline töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev

töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku

korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselise töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ja sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise

jätkusuutlikkus. Riigikaitseline töökohustus tekib isikule riigikaitselise töökohustusega

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha

määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Isikut teavitatakse

riigikaitselise töökohustuse tekkimisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitselise

töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Nii nagu riigikaitseliste

ametikohtade puhul, peetakse ka reservis olevate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate

piirangute üle arvestust kaitseväekohustuslaste registris. Reservis oleva isiku kohta tuleks

kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge.

Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu

moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja

andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu

moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja

andmete esitamise kord“ § 2 punktis 4 võib HäK ja punktist 25 võib PäA kuni 100%

teenistuskohtadest määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Päästeteenistujate

ametikohad on riigikaitselised ametikohad. Seega kui reservi liige nimetatakse kriiside

lahendamise ajal päästeteenistuja ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks

ametikohaks.

Lõike 4 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjalise kaitse tagamiseks ning asutuste juhid või nende

volitatud isikud lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale.

Paragrahv 225 reguleerib isiku nimetamist teenistujate reservi.

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi

päästeasutuse peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. Seaduses ei täpsustata, millise

haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS-i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab päästeasutusele paindlikkuse otsustada,

57

millise haldusaktiga otsus vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides

tuleb selles märkida vähemalt reservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas

osaleb kriiside lahendamisel politseiametnikuna ning tema õigused ja kohustused, näiteks

kohustus ilmuda kriisi ajal ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva

isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.

Paragrahvis § 226 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.

ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja

palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni

olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike

statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike

ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala

asutustes teenistuses olevad ametnikud ja töötajad – PPA politseiametnikud, Päästeameti ja

Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi

ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi

valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud,

vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus

andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust

või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,

avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja

koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muuhulgas riigi

sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise

valdkond. Kuna ülesannete täitmisesse kaasatakse vabatahtlike päästjaid ja abipolitseinikke, on

näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik

konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.

Reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määruses „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle

põhimäärus“ sätestatut. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses

oleva isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev ja sünnikoht;

3) arvelduskonto number;

4) sugu;

5) kodakondsus;

6) aadress;

7) haridus ja kvalifikatsioon;

8) staaž;

9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;

10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;

58

11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;

12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;

13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või

koolituskulude hüvitamise kokkulepped;

14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;

15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;

16) lähetused;

17) üleviimised;

18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda

töö tegemisest;

19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu

teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;

20) tervisliku seisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;

21) ametivande andmise aeg ja koht;

22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;

23) tööaja arvestuse andmed.

Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,

nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms.

Paragrahvi 227 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas

täiendusõppe.

Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks

päästeteenistujalt nõutud väljaõppe tasemele ning et oleks omandatud vastavate kriisiaja

ülesannete erialane pädevus. Väljaõpe korraldataksearvestades päästeasutuse kriisiaja

ülesandeid ja peab vastama tulevasele teenistuskohale ja –ülesannetele.

Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist päästeteenistujate koolitust.

Lõikes 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt üks kord

kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärgiks on tagada reservi

kuuluvate isikute ettevalmistatus ja oskuste pidev uuendamine. Et soodustada selle kohustuse

täitmist, nähakse eelnõuga ette ka teenistujate reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt

tasustamata lisapuhkust ja õigus taotleda hüvitist õppes osalemise aja eest.

Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust

ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on

omandanud asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas.

Teenistujate reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks

kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus, vanglas või kogemust töötamisel

vabatahtlikuna, olles näiteks abipolitseinik või kaitseliitlane. Säte võimaldab ennetada

topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi ja töökogemuse

arvestamisega kiirendada väljaõpet ja üksuste ettevalmistumist.

Lõige 4 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse kutsumise peadirektor või

tema volitatud isik. Väljaõppes osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht.

59

Teenistujate reservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine puudutab peale reservis liikmete ka

nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks

põhjendatud otsuse.

Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega, kus võib muu hulgas sätestada ka erisused selle kohta, kellele

õppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses päästeteenistujana,

piirivalveametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna.

Paragrahvis 228 reguleeritakse teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamist.

Lõike 1 kohaselt võib teenistujate reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral

saata väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab

välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise kord, aruandlus ja

kulude hüvitamise piirmäärad, päästeasutus. Lähetusse saatmise regulatsioon tagab, et

teenistujate reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel

ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta.

PäästeTS-i 41. peatüki 3. jaos sätestatakse teenistujate reservis osaleva isiku hüved ja

sotsiaalsed tagatised.

Paragrahvis 229 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust. Eelnõu

lähtub vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega näe reservi rakendamisel ette erandeid.

Samas väljaõppe ajal võib olla tarvis kanda vormiriietust olemata veel päästeteenistuja.

Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservis olevale isikule väljaõppe ajal vormiriietus

reservis oleva isiku eritunnustega. Reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma

päästeteenistuja eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige ei päästeteenistuja, kelle

staatuse tuvastamine oleks vajalik päästeasutuse ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et

reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda

ilmastikuolude eest ja on mugav ülesannete täitmiseks.

Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ajaks antava vormiriietuse ja

eritunnuste andmise ja kandmise korra HäK-i või PäA peadirektor.

Kehtivas õiguses on päästeteenistujate vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud

siseministri 11.09.2017 määruses nr 36 „Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia

Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning eririietuse kirjeldus “.

Vormiriietuse määrus reguleerib vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel

kasutatavaid eraldusmärke.

Päästeteenistuja vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis

avaldatakse Riigi Teatajas ja millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et on võimalik

tuvastada, kas ülesannet täidab õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ajal ei täida

reservis olevad isikud päästeasutuse ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et

vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab

peadirektor. Väljaõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi liikmel oleks

võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See

on tähtis, kuna väljaõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse päästeteenistuja

vormi külge ning neid on võimalik vajaduse korral ära võtta ja vahetada.

60

Vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on vormiriietuse andmise ja kandmise

korra kehtestamise õigus antud peadirektorile. Reservis oleva isiku väljaõppe ajaks antava

vormiriietuse ja eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada kehtivatesse

haldusaktidesse. Peadirektor võib otsustada teenistuskohad, millele vormiriietust ei anta.

Lõikes 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele päästeteenistujaks nimetatud isikutele, antakse ka

kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistujaks nimetatud reservi liikmele vormiriietus

ja ametitõend. Vormiriietus ja ametitõend on vajalik selleks, et tuvastada päästeteenistuja

staatus. Kuna vormiriietus eristab pästeteenistujat teistest riigiteenistujatest ja ka

teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse,

et tegemist on päästeteenistujaga. Peale selle pakub vormiriietus kaitset ilma ja muude

teenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad päästeteenistujad kokku

puutuda väga isesuguste olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes.

Päästeteenistuja vormiriietus on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, ilmastikukindel

ja vastupidav ning võimaldab täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui ka sisetingimustes.

Paragrahvis 2210 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumisel, haigestumisel ja

vigastada saamisel seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi

liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse päästeseaduses

sätestatut vabatahtliku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni.

Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui reservis olev isik saab viga või hukkub

reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse eelnõu

mõttes kriiside ajal päästeasutuse ülesannete lahendamist päästeteenistujana, kuid samas ka

reservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega.

Kui reservis olev isik hukkub või saab viga kriisi ajal päästeteenistujana, siis kohaldatakse talle

vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni.

Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal

õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse

tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud

ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui reservis olev isik hukkub või sureb

väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu

tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.

Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle

vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga

või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime

kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine

või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning lisaks ka juhtumi iseloom, s.t

kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe

tagajärjel.

Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,

võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne

hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul

võivad olla rahalised kohustused, samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel

välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda.

61

Paragrahvi 2211 järgi täiendatakse PäästeTS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja

teenistuse erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi

väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt erinevate kohustuste vahel. Reservi liikme

kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi

tegevuses sh väljaõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust

jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see päästeasutustel kavandada ja ellu viia reservi

ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti

tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud

sissetulekute eest.

Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme õigus saada reservi väljaõppes osalemiseks

tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse

saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise

kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta

kaotada oma töö, osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et

tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi

väljaõppele või täiendusõppele, mis saab kokku maksimaalselt olla 30 kalendripäeva.

Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt 10 kalendripäeva enne

väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse koolitusi ette, s. t need ei

toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda

piisavalt varakult enne täiendkoolituse toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu seaduses

(edaspidi TLS) seaduses säte, mille järgi puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest

teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Lõike 3 järgi võib teenistujate reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata

lisapuhkuse eest hüvitist.

Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe

või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt

õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu

aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka õppe ajal täitma

võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata

lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust HäK või PäA.

Toetuse arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas.

Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise,

mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses nagu ta

oleks tööl. See ei ole teenistujate reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema

sissetuleku hüvitamine, et reservi liikmel oleks ka õppe ajal võimalik täita oma rahalised

kohustused. Toetuse maksmine reservi liikmele ei ole HäK või PäA kohustus, vaid võimalus.

Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise

ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse

saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine

ja väljamaksmine.

Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt

tasustamise lisapuhkuse ajal. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi

62

ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja

erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu. Hüvitist

makstakse juhul, kui tööandja ei säilita töötajale või ametnikule tema töötasu või palka, samuti

sellele reservi liikmele, kellel puudub kindel töö- või teenistussuhe, s.t sissetulekuta isikule.

Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna teenistujate reservi tegevuses osalevale töötajale

või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus

keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või

töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale.

TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on

ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku

teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral

juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keedumise ja ametnik avaliku võimu teostamise

õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab HäK või PäA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta

kriisi lahendamiseks oma ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või avaliku

võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist vormistatakse reservi liige

politseiteenistusse.

Lõikes 9 sätestatakse teenistujate reservi liikmele kriisi ajal palga maksmine. Kui reservi liige

nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis makstakse talle

päästeteenisuja palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.

Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene

varaline kahju.

Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses

sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui

reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest

oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab

olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost

peab tõendama tööandja.

63

Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat

koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel

juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks n-ö oma töötaja loovutamisega kaasneb

ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservi liikme

kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab

teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri

sätestamine on vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste

kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud

keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele

palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise

brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada

tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise

kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

teenistujate reservi liikme kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult

ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Arvestades, et varalise kahju suurus võib

sõltuda paljudest välistest teguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud

ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski

või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis

tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Paragrahvis 2212 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude

hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva

isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus- ,

transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.

Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või

ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:

• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil

tavapärane toitlustus ei ole võimalik;

• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi

kasutamine operatiivülesandel);

• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)

politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide

kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja

voodipäevatasu);

• vaktsiinikulud.

Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende

vajalikkus ja mõistlikkus.

64

Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis

kohalduvad talle päästeteenistujale ettenähtud soodustused. Päästeteenistujale makstakse palka,

väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega

kaasneb elukohavahetus ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses

teenistusülesannete täitmisega. Nagu ka teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka

päästeteenistujana lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud

mõistlikud lähetusega seotud kulud.

Lõikega 2 sätestatakse, et päästeasutus võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid

põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on

iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate

reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud

kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud päästeasutus

teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik

piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes

seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab päästeasutusel

rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme

kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude

hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted,

mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus päästeasutuse sisekorras.

„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad

teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid

mis on otseselt seotud tema rolliga päästeasutuse tegevuse toetamisel.

Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab päästeasutuse peadirektor.

Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,

võimaldades päästeasutusel lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest.

Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka

hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.

Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,

vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise

taotlejale kui ka otsuste tegijale.

Kokkuleppel päästeasutusega võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku

omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte

annab õigusliku aluse kulude hüvitamiseks vastavalt vajadusele.

Sätte eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel oma

piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud

kulude katmist. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulude hüvitamine toimub kooskõlas

päästeasutuse töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Säte ei loo kohalikele

omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid annab selleks võimaluse, mida omavalitsus

võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning

päästeasutusega sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel

reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel

oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku

turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või

majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas

65

tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate

vältimatute kulude hüvitamiseks.

PäästeT-i 41. peatüki 4. jaos sätestatakse teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse .

Paragrahvi 2213 reguleerib teenistujate reservi kaasamist.

Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või

olukorraga, s.o kriisiolukorraga, kus päästeasutuse ülesannete täitmisesse on vaja kaasata

täiendav ressurss reservis olevate isikute näol. Kuna reservis oleva isiku kutsumine kriiside

lahendamisesse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem, kui

asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest või

peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma

töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne

töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et otsus

reservi liikme kaasamiseks oleks väga hoolikalt läbi mõeldud.

Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud kõrgemale tasandile.

Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib

eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse

korraldamisesse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud

juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada

tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani

ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde

tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas

hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise

seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse

juhtimisel, PPVS-i § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei

ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses

sätestatud korras) täitmisesse.

Kuna kriiside puhul ei ole võimalik ette näha, kui kaua kriis kestab, siis on esialgu võimalik

reservi kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud

tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi

kaasamist veel kuni 30 päeva võrra.

Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise

tööandja juures või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja

või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisi ajal päästeasutuse ülesannete lahendamisel. Tähtaja

seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja

võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadusega oma ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisesse reeglina 30 päevaks ning kui

selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal päästeasutuse

ülesannete täitmisesse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik

saab pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja

juures. Alalise tööandja juures on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu

teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisesse järgmiseks 30

päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on

66

kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda

ei saa asendada teine reservi liige.

Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise

sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb

vajadus reservi kaasamiseks, siis peab vastava asutuse peadirektor või tema volitatud isik

reservi kaasamise vajaduse valdkonna eest vastutava ministrini viima. Järgnevalt peab

valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku

tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisesse reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise

erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisesse on vaja reserv kaasata.

Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise. Vabariigi valitsuse

korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis

oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir,

ülesannete täitmise territoorium ja vajadusel ka muud andmed.

Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise

liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas

Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lg 3). Ettepaneku

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest

vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate

kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või arvu ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu

kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territoorium, ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate

kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub ning vajaduse korral muud andmed.

Paragrahvi 2214 lõike 1 järgi võib teenistujate reservi liikme kriisi lahendamise ajaks nimetada

päästeteenistujaks. Päästeteenistujaks nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega,

mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja nimetatakse

päästeteenistujaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks,

kohalduvad talle päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded,

vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Päästeteenistus on reguleeritud PäästeTS-is, mille kõiki

sätteid kohaldatakse ka reservi liikmele, kes kriisi lahendamiseks nimetatakse

päästeteenistujaks. See tähendab, et teenistujate reservi liikme nimetamise korral

päästeteenistujaks peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise

ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele nagu laitmatu taust ja päästeasutuse

ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend,

tal on õigus saada päästeteenistuja palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse saamisel.

Päästeteenistujaks nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse päästeteenistuja töö- ja

puhkeaega ja muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse

päästeteenistujate ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Päästeteenistusse nimetatud reservi liikmel on

pädevus täita päästeasutuse ülesandeid.

PäästeTS-i 41. peatüki 5. jao §-s 2215 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest

vabastamine.

Lõikes 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik

vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest päästeasutuse peadirektori otsusega:

1) reservi liikme algatusel;

67

2) reservi liige asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale

või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus;

3) tema mittevastavuse korral käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;

4) seoses reservi liikme sobimatu käitumisega, sealhulgas kui reservi liige rikub avalikus kohas

käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.

Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks

reservi liikme staatusest. Reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes

ning kriiside ajal tema nimetamiseks päästeteenistujaks. Kui isik algatab enda teenistujate

reservist vabastamise omal soovil, siis sisult võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi

liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab

oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste,

mida ei saa kindlaks määrata lähtudes kindlast ajalisest piirist, vaid seda tuleb hinnata iga

üksikjuhtumi asjaolude järgi. Antud juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides

loetavat aega, kuna reservi liikme vabastamisega reservi liikme staatusest kaasnevad ka

menetlusprotsessid, nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Erisus kehtestatakse

kriiside ajal reservi liikme staatusest vabastamisest ette teatamise kohta ja sel juhul on

etteteatamise tähtaeg pikem.

Teiseks vabastamise aluseks on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või

töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

Kolmanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam

reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on

kehtestatud arvestades reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei

vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda

ka see, et reservi liige võib ülesande täitmisel viga saada või seada ohtu teised reservis olevad

isikud või reservi välised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.

Neljanda vabastamise alusena sätestatakse juhud, kui teenistujate reservi liige isik vabastatakse

isiku sobimatu käitumise tõttu, näiteks, kui ta rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, käitub

õigusvastaselt või vääritult. Reservi liige võib reservi liikme staatusest vabastada ka siis, kui ta

käitub sobimatult, õigusvastaselt või vääritult ka väljapool reservi tegevust. Reservi liikme

ebasobiv käitumine heidab varju ka riigiasutustele, mille esindajaks ta on ja kelle töö sisu on

muu hulgas tagada õigusnormide austamine ja neist kinnipidamine, st õigusnorme peavad

austama kõik sh. päästeteenistujad ja asutuste tegevusse kaasatud vabatahtlikud.

Avalikus kohas käitumise nõuete rikkumine võib tähendada teiste inimeste rahu rikkumist või

teise inimese löömist. Õigusvastane käitumine tähendab süüteo, s.t kas kuriteo või väärteo

toimepanemist.

Vääritu teo mõistet on Riigikohus avanud lahendis 3-3-1-70-03 ja on seda üle korranud lahendis

3-3-1-96-10. Riigikohus on leidnud, et väärituks teoks peetakse süülist tegu, mis on vastuolus

üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib

ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või

väljaspool teenistust. Diskrediteerimisega on seejuures tegemist üksnes siis, kui selline tegu on

oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Olulisuse

kriteeriumi sisustamisel tuleb arvestada, kuivõrd taunitav oli tegu, lähtudes üldisest

õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd see kahjustas asutuse mainet ja

68

usaldusväärsust. Diskrediteerimine kui vääritu tegu eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või

ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse

tekkimiseks vajalik põhjuslik seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning

saabunud tagajärje vahel.

Loodava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on ka teistes vabatahtlikke puudutavates

seadustes. APolS-i § 42 reguleerib abipolitseiniku staatusest vabastamist. Abipolitseinik

vabastatakse abipolitseiniku staatusest PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega:

1) abipolitseiniku algatusel;

2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 (abipolitseinikule esitatavad nõuded)

ja 5 (isikud, keda ei võeta abipolitseinikuks, näiteks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo

eest, ei sobi käitumise poolest, ei ole teovõimeline jms) ning § 8 lõikes 4 (täiendusõppe läbimine

vähemalt kord aastas) sätestatud tingimustele või

3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas, kui abipolitseinik rikub avalikus

kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt;

4) abipolitseiniku surma korral.

Vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku staatusest reguleerib päästeseaduse § 43.

Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest Päästeameti peadirektori või

tema volitatud isiku käskkirjaga:

1) vabatahtliku päästja algatusel;

2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 (vabatahtlikule päästjale esitatavad

nõuded) sätestatud tingimustele või §-s 34 (isikud, keda on keelatud vabatahtlikuks päästjaks

võtta, näiteks alkoholi- või narkosõltlane, psüühikahäirega jms) nimetatud alustel;

3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.

Lõike 2 kohaselt on HäK-i või PäA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus

teenistujate reservi liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta

osalemata kriisi lahendamisel või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust.

Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige

ei ole HäK-i ega PäA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku

distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete

suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse päästeteenistuja ametikohale. Siis kohaldatakse reservi

liikmele ka päästeteenistuja distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele päästeteenistuja

distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast.

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad

distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni kuueks kuuks ja

teenistusest vabastamine.

Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei

ole teda õige karistada rahaliselt, mis tähendaks, et ta maksab riigi heaks tasuta ülesannete

täitmise eest veel peale. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda

karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa

karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal

nimetatakse politseiametniku ametikohale. Ka ei saa reservis oleva isiku teenistusastet

alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral.

Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on

mõistlik, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi liikme

69

staatusest vabastada, võimalik temaga pidada vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli

ebasobiva käitumisega ja vestlus ka fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole

ette nähtud ka abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.

Reservi liikme vabastamine reservi liikme staatusest sätestatakse kõnesoleva eelnõuga eraldi.

Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu

distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,

eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan

peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas

tähtsust omavaid dokumente, kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse.

Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta

vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus (haldusakt), millele

saab esitada vaide või kaebuse halduskohtusse.

Kui päästeteenistujaks nimetatud isik vabastatakse päästeteenistusest seetõttu, et ta on toime

pannud olulise distsipliinirikkumise, on see alus ta reservi liikme staatusest vabastada. Reservi

ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisesse

päästeteenistujana, kui ta ei sobi päästeteenistujaks.

Eelnõu §-iga 4 muudetakse JAS-i ning nähakse ette õiguslik alus teenistuseks

julgeolekuasutuse reservis.

Julgeolekuasutuse reservi loomine on vajalik, et olla valmis KAPO ja VLA ülesannete

täitmiseks kriisiolukorras, arvestades järgmist:

1) sõltuvalt kriisi olemusest, kestvusest ja intensiivsusest ei pruugi olemasolev koosseis olla

piisav;

2) luure- ja vastuluure ülesannete täitmine on prioriteetne ka riigikaitselises kriisis;

3) tõenäoliselt on julgeolekuasutuste koosseisud olnud täies ulatuses hõivatud juba enne kriisi

saabumist ja vajavad täiendavat ressurssi;

4) julgeolekuasutuste töö eripärast tulenevalt ei saa täiendavat tööjõuressurssi kiirelt värvata.

On otstarbekas, et julgeolekuasutustel on kriisiolukordadeks väljaõpetatud reserv, mille liikmed

on eelnevalt läbinud julgeolekukontrolli.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse JAS-i § 8, mille kehtiva sõnastuse kohaselt on KAPO ja

VLA ametikohtade piirarvu kehtestamise õigus vastavalt siseministril ja kaitseministril ning

piirarvu ulatuses kehtestavad julgeolekuasutuste juhid julgeolekuasutuse teenistuskohtade

koosseisu. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õiguslik alus volitada

ametikohtade piirarvu kehtestamine julgeolekuasutuse juhile. Muudatuse peamine eesmärk on

lubada paindlikkust ametikohtade piirarvu tõstmiseks kui kriisi lahendamiseks tuleb kaasata

julgeolekuasutuse reserv. Samas ei välista eelnõukohane muudatus anda volitust muudel

juhtudel ega kohusta volitust andma. Muudatus on kooskõlas ATS § 11 lõikega 3, mille kohaselt

ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister

või tema volitatud ametiasutuse juht. Seaduses ei täpsustata, millise õigusaktiga peab minister

piirarvu ja koosseisu kehtestama või selleks volituse andma, kuid alates 2022. aastast on seda

tehtud käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osades ametiasutustes olnud ajalooliselt, kuna

31. märtsini 2013. aastal kehtinud ATS-i § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas

tegutsevate ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas

kinnitatakse enamuses ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi

70

käskkirjaga. Nii on näiteks ministeeriumide teenistuskohtade koosseisud kehtestatud kantsleri

käskkirjaga.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse JAS-i 31. peatükiga „Teenistus julgeolekuasutuse reservis“.

Paragrahvis 204 nähakse ette, et julgeolekuasutusel on õigus luua oma koosseisu kriisi

lahendamise reserv. Lõikes 1 on sätestatud, et reservi liikmelisus põhineb isiku nõusolekul.

Reservi kuuluv liige peab arvestama, et teda võidakse kutsuda väljaõppesse ja teda võidakse

kaasata kriisiolukorra (hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord, kõrgendatud

kaitsevalmidus või sõjaseisukord) või selle ohu põhjustanud sündmuse lahendamisse.

Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi lahendamiseks teenistusse ning talle kohalduvad

JAS 3. peatükis toodud teenistusse võtmise ning teenistujate õigusi ja kohustusi reguleerivad

sätted. Lõikes 2 sätestatakse, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja vabastab isiku reservi

koosseisust käskkirjaga. Lõikes 3 on sätestatud, et reservi liikmeks ei võeta isikuid, kellel lasub

riigikaitseline töökohustus või kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

See tähendab, et julgeolekuasutus võib oma reservi võtta inimesi, kes on

kaitseväekohustuslased, kuid kes ei ole nimetatud konkreetsele sõjaaja ametikohale. Arvestatud

on, et julgeolekuasutused moodustavad oma reservi eeskätt eriväljaõppe saanud endistest

teenistujatest, kelle teadmisi ja oskusi vajab ka riigikaitselise kriisi korral eeskätt

julgeolekuasutus. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et teenistus julgeolekuasutuses

on reeglina pikaajaline ning teenistuses on isik omandanud spetsiifilised teadmised ja oskused

julgeolekuasutuse ülesannete täitmisest. Samaväärsel tasemel ei ole aga endise teenistuja

sõjaline väljaõpe, seetõttu on otstarbekam endise teenistuja rakendamine julgeolekuasutuses,

mitte kaitseväekohustuslasena riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et

julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks määramist õigus saada töötamise registrist

teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). Julgeolekuasutusel on õigus kontrollida, ega isik, kes

soovib saada julgeolekuasutuse reservi liikmeks, pole juba määratud riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Lõikes 5 ette nähtud võimalus,

et julgeolekuasutuse reservi liikme võib nimetada sõjaaja ametikohale juhul kui see on riigi

sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik Ning asutuse juhid või nende volitatud isikud lepivad

kokku isiku nimetamise sõjaaja ametikohale. See loob asjaomastele asutustele piisava

paindlikkuse otsustamaks millises rollis on konkreetne inimene vajalik.

Paragrahvis 205 nähakse ette julgeolekuasutuse reservi kaasamise korraldus ja reservi liikme

staatus. Lõike 1 kohaselt kaasatakse reserv samadel alustel ja otsustustasandil nagu on

käesolevas eelnõus ette nähtud teiste asutuste reservide puhul. Kaasamise otsustab Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni üheks kuuks ning reservi kaasamist

võib pikendada ühe kuu kaupa.

Lõikes 2 on sätestatud, et reservi liige võetakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmise ajaks

julgeolekuasutuse teenistusse. See tähendab, et julgeolekuasutuste ülesannete täitmise ajal on

reservi liige julgeolekuasutuse teenistuja ning talle laienevad teenistuja staatusest tulenevad

õigused ja kohustused.

Paragrahvis 206 sätestatakse reservi liikme väljaõppe korraldus, seejuures liikme sotsiaalsed

tagatised.

71

Lõikes 1 on sätestatud julgeolekuasutuse õigus kutsuda reservi liige väljaõppesse. Eespool on

kirjeldatud, et julgeolekuasutuse reservi liikmetena nähakse peamiselt endiseid teenistujaid.

Seega ei ole kavandatud väljaõppe eesmärk anda põhiteadmisi julgeolekuasutuse tööst vaid

värskendada juba omandatud teadmisi ja oskusi. Lõikes 2 nähakse ette, et väljaõppes

osalemiseks on reservi liikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva lisapuhkust ühe kalendriaasta

jooksul. Lõikes 3 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus hüvitada väljaõppes osalemisega

seonduvad kulud (transport, majutus) ja maksta väljaõppe ajal toetust, et hüvitada väljaõppes

osalemisega seonduv töötasu kaotus. Küll aga tuleb kulude hüvitamise ja toetuse suuruse

kehtestamisel arvestada asutuse eelarvelisi võimalusi ning ei nähta ette, et toetuse maksmise

suurusel tuleks võtta arvesse isiku keskmist palka või töötasu tema tööandja juures. Lõige 4

sätestab väljaõppel osalemisega seonduva hüvitamise varalise kahju või isiku hukkumise,

surma ja töövõime vähenemise korral. Nendel juhtudel on väljaõppel osalenud reservi liikmel

samad õigused nagu on julgeolekuasutuse teenistujal. Lõike 5 kohaselt ei maksta

julgeolekuasutuse reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või

ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelt tasustamise

lisapuhkuse ajal. Lõige 6 täpsustab, millised tagatised ja hüvitiste kord kohaldub

julgeolekuasutuse reservi liikmele väljaõppes osalemise ajal.

Lõigete 7 ja 8 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule

õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Õigus keelduda töö tegemisest

või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi

lahendamiseks julgeolekuasutuse koosseisu.

TLS-i § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on

ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või

osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku

teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS-i § 83 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral

juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, seetõttu tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

Lõikes 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise

õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab julgeolekuasutus reservi liikmele sellest teada ja kutsub

ta kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise

või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist võetakse reservi liige

teenistusse.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17. Muudatus on seotud

eelnõu § 2 punktiga 23, millega muudetakse PäästeS-i. Kehtiva seaduse §-i 20 lõike 1 punkt 17

viitab PäästeS-i §-ile 361 ja §-ile 432. Eelnõu § 2 punkti 23 kohaselt reguleerib Häirekeskuse

72

vabatahtliku taustakontrolli § 437, mistõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses viidet vastavale

PäästeS-i sättele.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse maksukorralduse seaduste § 29 punkti 265 ja 551 ning sama

paragrahvi täiendatakse punktiga 552. Tehtavad muudatused on vajalikud, et PPA, HäK ja PäA

saaksid kontrollida, kas kriisirolli võtta sooviv või teenistujate reservi liikmeks saada sooviv

isik on riigikaitselisel ametikohal või mitte. Riigikaitselisel ametikohal töötamine on kriisirolli

võtmist ning teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu.

Eelnõu §-ga 7 täiendatakse RSVS-i § 48 lõiget 3 punktiga 11.

RSVS-i § 48 lõige 3 näeb ette isikud, kelle suhtes teostab julgeolekukontrolli VLA. Loetellu

lisatakse VLA reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi teenistusse

nimetatud isik. Täiendus lähtub põhimõttest, et VLA teeb ise enda teenistujate suhtes

julgeolekukontrolli ning sellest tulenevalt, ka reservi liikmete osas, kes nimetatakse kriisi

lahendamiseks teenistusse.

Julgeolekuasutuse reservi liikmel peab olema juurdepääsuluba riigisaladusele ja

juurdepääsusertifikaat salastatud välisteabele, vastasel juhul ei ole võimalik teda kriisiolukorras

julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasata või korraldada tema väljaõpet. Lähtutakse, et

julgeolekuasutuse reservi liikme juurdepääsuvajadus tuleneb teenistusest julgeolekuasutuse

reservist.

Eelnõu §-iga 8 muudetakse TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12.

Kehtiva TuMS-i § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS-i § 49),

kaitseväelase (KVTS-i § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS-i § 61), salajasele koostööle

kaasatud isiku (PPVS-i § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku (APolS-i § 38),

vabatahtliku päästja (PäästeS-i § 41), turvatöötaja (turvategevuse seaduse § 29) ning eriolukorra

tööle rakendatud isiku (HOS-i § 44) ega ühekordset töökohustustust täitva isiku

(riigikaitseseaduse § 551) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist

või toetust. See tähendab, et sellelt hüvitiselt ei pea maksma tulumaksu. Kui reservi liige

nimetatakse kriisi ajal politseiametnikuks ja ta teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab

vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud hüvitise

maksmise regulatsiooni. See hüvitis on tulumaksuvaba.

Eelnõuga lisatakse PPVS-i ja PäästeTS-i säte väljaõppe või täiendusõppe ajal teenistujate

reservi liikme hukkumise, surma või töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille korral on sel

juhul makstav hüvitis samasugune nagu need, mis juba on TuMS-i järgi tulumaksust vabastatud.

Seetõttu peab ka see hüvitis olema tulumaksuvaba, mistõttu lisatakse eelkirjeldatud juhul

makstav hüvitis TuMS-i tulumaksuvabade hüvitiste loetellu.

JAS § 206 lõike 6 kohaselt kehtivad julgeolekuasutuse reservi väljaõppes osalevale isikule §-

des 18 ja 242 sätestatud tagatised ja hüvitiste maksmise kord. Kuna TuMSi § 12 lõikes 3 on

toodud tulumaksuvabastus otsese varalise kahju korral ja § 19 lõike 3 punktis 12 on juba viide

tulumaksuvabastusele JAS § 242 toodud alustel, siis kohalduvad samad maksustamise reeglid

ka JAS § 206 lõikes 6 toodud juhtumite korral.

Muudatuste järgi täiendatakse PPVS-i võimalusega maksta teenistujate reservi liikmele

tasustamata lisapuhkuse hüvitist (PPVS-i § 10833 lõige 3). TuMS-i järgi maksustatakse üldjuhul

tulumaksuga saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad,

73

hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja

loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. Erand on

tehtud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetus, välja arvatud toetus,

mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis-

või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning asendusteenistuja, reservasendusteenistuja,

reservväelase ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

makstav toetus.

Kehtestatava regulatsiooniga sarnane regulatsioon on Kaitseliidu seaduses (edaspidi KalS),

mille järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva tasustamata

lisapuhkust Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu tegevliikmele makstavalt lisapuhkuse

hüvitiselt makstakse tulumaks, kuid ei maksta muid makse, nagu sotsiaalmaks,

töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse jms. Reservi liikmele või abipolitseinikule

tasustamata lisapuhkuse toetuselt tasutakse tulumaks samamoodi Kaitseliidu tegevliikmele

makstava tasustamata lisapuhkuse hüvitisega ja väljamakstav toetus võetakse arvesse

maksuvaba tulu arvutamisel. Tegemist on füüsilise isiku sissetulekuga, mis kuulub tulumaksuga

maksustamisele. Tulumaksu peab väljamakstavalt toetuselt kinni KAPO või PPA. Reservi

liikmele tasustamata lisapuhkuse toetuselt ei arvestata sarnaselt Kaitseliidu tegevliikme

hüvitisega sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, kogumispensioni makset ega muid makse.

5. märtsil 2012. aastal Riigikogus algatatud Kaitseliidu seaduse 190 SE eelnõu algteksti järgi

sooviti TuMS-i § 19 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „vanemahüvitise seaduse“ tekstiosaga „ja

Kaitseliidu seaduse § 57 lõike 3“. Viimane on kaitseliitlasele lisapuhkuse hüvitamise säte ja

muudatus oleks tähendanud, et kaitseliitlasele makstav lisapuhkuse hüvitis maksustatakse

tulumaksuga. Sellel ajal kehtinud TuMS-i § 19 lõige sätestas, et tulumaksuga maksustatakse

saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad,

hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja

loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.

Seletuskirjas selgitati muudatust järgmiselt: „Paragrahviga 101 täiendatakse õigusselguse

eesmärgil tulumaksuseaduse § 19 lõiget 2 viitega, et KLi poolt lisapuhkuse ajal makstav hüvitis

on maksustatav tulumaksuga sarnaselt muudele hüvitistele. Tulumaksu peab väljamakstavalt

hüvitiselt kinni KL.“

Muudatus jäeti Riigikogus eelnõu II lugemise ajal eelnõust välja ja seda põhjendati järgmiselt:

„Eelnõust jäetakse välja tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt lisati tulumaksuseaduse

§ 19 lõikesse 2 täiendus, et tulumaksuga maksustatakse ka Kaitseliidu seaduse alusel makstav

hüvitis lisapuhkusepäevade eest. Konsulteerides Rahandusministeeriumiga jõuti järeldusele, et

täiendus on ebavajalik ja õigusselgust silmas pidades tuleks eelnõust välja jätta, kuna

tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt on igasugune tulu maksustatav, kui sellest ei ole tehtud

tulumaksuseaduses erandit.“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus on isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

74

6. Seaduse mõjud

6.1 Kriisirolli määramine vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja

HäK vabatahtlikele

Sihtrühm 1

Vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK vabatahtlikud, kellele võidakse

PäA, PPA või HäK-i poolt kriisiroll määrata. Nendeks võivad olla näiteks juba praegused

vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes

soovivad tulevikus osaleda vabatahtliku päästja, vabatahtliku merepäästja või HäK-i

vabatahtlikuna PäA, PPA või HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja

tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli

määramisega. Kui suur saab olema kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike

merepäästjate ja kriisirolliga HäK vabatahtlike arv, oleneb ka poliitilisest tahtest ja

julgeolekualasest vajadusest üldiselt. Eelduslikult võib kriisirolli määramine puudutada u 200–

300 inimest.

Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu

kriisiolukorras, mil vajadus toetada PäA, PPA ja HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Sellega seoses

suureneb ka kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja

kriisirolliga HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu soodustab PäA, PPA ja HäK-i

tegevuses vabatahtlikuna osalemisel võimalusi oskusi ja teadmisi täienda. Kui isikutel, kellele

kriisiroll määratakse on PäA, PPA või HäK-i tegevuses vabatahtliku päästja, vabatahtliku

merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude vastava asutusega

ja väljaõpe, ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi.

Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga

vabatahtlikele merepäästjatele ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised.

Muudatused tagavad ka kriisirolliga vabatahtlike lähedastele kindlustunde, et kui isik ei saa

kriisiolukorras PäA, PPA või HäK-i tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või

teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek.

Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,

kuivõrd vabatahtlikele, kellele on määratud kriisiroll, tagatakse selle muudatustega oluline

kindlustunne. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga

mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna

kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.

Sihtrühm 2

Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal

Eesti rahvaarv 1 362 954.

Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena

luuakse PäA-le, PPA-le ja HäK-ile võimalus määrata kriisiroll vabatahtlikele päästjatele,

vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele, mis aitab PäA-l, PPA-l ja HäK-il,

võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.

75

Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PäA, PPA ja

HÄK-i suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes

väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, kellele

kriisirolli määrata ei saa. Eelnõu kohaselt ei määrata kriisirolli riigikaitselisele ameti- või

töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikutele. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste

kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime

siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut

tagada.

Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna

seisukohalt oluline ja positiivne.

Mõju valdkond II: regionaalne mõju

Kuna kriisirolliga vabatahtlikud toetavad PäA, PPA ja HäK-i ülesannete täitmist ka

kriisiolukorras nõutud tasemel Eesti üleselt olenemata põhijõudude koondamisest

kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele

kriisiajal.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

Sihtrühm 3

Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisirolliga vabatahtliku päästja, kriisirolliga vabatahtliku

merepäästja ja kriisirolliga HäK-i vabatahtliku alalised tööandjad. Kuivõrd kriisirolliga

vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i

vabatahtlike suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid

tööandjaid võib see muudatus tulevikus seoses kriisirolli määramisega puudutada.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Kui kriisirolliga vabatahtlik päästja, kriisirolliga vabatahtlik merepäästja või kriisirolliga HäK-

i vabatahtlik osaleb kriisiajal kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või

ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid

tööandjaid, kelle töötaja (kes on ühtlasi vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepäästja või HäKi

vabatahtlik) on andnud nõusoleku kriisirolli määramiseks ja kes kaasatakse kriisi ajal selle

lahendamisse toetamaks PäA, PPA või HäK-i tegevust.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja kaasata kriisirolliga

vabatahtlikke, ei juhtu praktikas tihti. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja

majandustulemused võivad halveneda juhul, kui PäA, PPA või HäK-i ülesannetesse kaasatud

isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel määral mõjutab kasumi teenimist.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.

Sihtrühm 4

PäA, PPA ja HäK-i teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlike süsteemi tagamisega.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

76

Muudatused võivad suurendada PäA, PPA ja HäK-i kriisirolliga tegelevate teenistujate

töökoormust. Eelkõige nende teenistujate, kelle ülesanne on pidada arvestust kriisirolliga

vabatahtlike üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua nende haldamiseks vajalik

suutlikkus. PäA jaoks ei ole muudatusega kaasnevad ülesanded uued, kuna PäA-l on võimalik

juba täna kaasata kriisirolliga abidemineerijaid, siiski võib suureneda ka PÄA töökoormus

seoses kriisirolli määramisega vabatahtlikele päästjatele. Kuigi kriisirolliga vabatahtlike

kaasamisega toob muudatusi töökorralduses, tagatakse muudatuse tulemusena PäA-le, PPA-le

ja HäK-ile vabatahtlike reserviga seotud suutlikkus tagamaks toimepidevus võimalike

ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine,

kuivõrd tuleb luua töötav süsteem kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks. Mõju avaldamise

sagedus on samuti keskmine. On võimalik, et teemadega, mis on seotud kriisirolliga

vabatahtlikega, hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile

töökoormust juurde.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisirolliga vabatahtlike

kaasamine võib olla aja- ja töömahukas.

6.2. Endiste teenistujate reservi loomine PPA-sse, PäA-sse HäK-i ja julgeolekuasutustesse

6.2.1 PPA ja julgeolekuasutuste reserv

Sihtrühm 1

Politseiametnikuna ja julgeolekuasutuse teenistujana kriisi ajal töötada soovivad isikud.

Nendeks võivad olla näiteks endised politseiametnikud, julgeolekuasutuse teenistujad, SKA

politseiametniku eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda KAPO või PPA

kriisireservi tegevuses politseiametnikuna või julgeolekuasutuses teenistujana. Sihtrühma

suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi on võimalik

reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur reserv olema

saab, oleneb ka poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt.

Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab

tööjõudu kriisiajal, mil politseiteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb

ka politseiametnike koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud

koolituslahenduste kaudu KAPOs, PPAs ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab

politseitegevuses ametnikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks.

Kriisireserv on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet.

Samuti tagatakse kriisireservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Kriisireservi liikme

lähedastel tekib kindlustunne, et kui isik ei saa kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita oma

töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad

õigusselguse nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada

ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka.

Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,

kuivõrd kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne.

Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis

osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.

77

Sihtrühm 2

Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal

Eesti rahvaarv 1 362 954.

Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena

luuakse julgeolekuasutuste ja PPA juurde kriisireservid, mis aitavad võimalikke kriise

efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.

Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades

julgeolekuasutuste ja PPA suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita asutuse olulisi ülesandeid, nt

piirivalve, objektikaitse, massiohje jne. Kriisireservi liikmed kutsutakse tööle pikemajaliste ja

ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata vabatahtlikke lisaks,

on julgeolekuasutustele ja PPA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh teha seda

senisest mahukamal tasemel (nt tänavapatrullid). Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna

sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga küll suureneb isikute hulk, keda saab sõjaaja

ametikohale nimetada ainult asutuse juhtide kokkuleppe, ent arvestades selle isikute hulga

suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele väheoluline, kuna eelnõu ei mõjuta juba

sõjaaja ametikohal olevaid inimesi. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi

koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu riigikaitselisele

ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti

rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab

oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja

julgeolekut tagada.

Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna

seisukohalt oluline ja positiivne.

Mõju valdkond II: regionaalne mõju

Kuna kriisireserv on mõeldud selleks, et ka kriisiajal täita politseile pandud ülesandeid nõutud

tasemel Eesti üleselt olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga

positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Kriisireservi liikmete

kaasamisega on politseinikke eri piirkonnas võrdsemal määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg

väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

Sihtrühm 3

Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisireservi liikme alalised tööandjad. Kuivõrd reservi

suurust on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see

muudatus tulevikus seoses kriisireservi loomisega puudutada.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Kui isik viibib kriisireservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb politseiametnikuna kriisi

lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju

ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud

nõusoleku osaleda kriisireservis ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse.

Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate

78

lisapuhkustega, kui need on seotud siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega kriisireservis.

Kriisireservi liikmete tööandjad peavad lubama isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva

aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste

koguhulk oleneb mitmest tegurist, sõltudes edaspidi kriisireservis suuruse kujundamise

otsustest ja riigieelarvevõimalustest.

Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti.

Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda

juhul, kui julgeolekuasutuse või PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis

olulisel määral mõjutab kasumi teenimist.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.

Sihtrühm 4

julgeolekuasutuse ja PPA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja töös hoidmisega (nt

väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja

palgaarvestusega tegelevad isikud jne)

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatused võivad suurendada julgeolekuasutuse ja PPA palgakorraldusega tegelevate

teenistujate töökoormust. Nende teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate

isikute üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua julgeolekuasutuse ja PPA juurde

reserviga seotud suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav

süsteem reservi rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui

uue süsteemi juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema

ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisireservi kui süsteemi

juurutamine võib olla aja- ja töömahukas.

6.2.2 PäästeTS-i muudatused

Sihtrühm 1

Päästeteenistujana kriisi ajal töötada soovivad isikud. Nendeks võivad olla näiteks endised

päästeteenistujad või päästeteenistuja eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda

reservi tegevuses ning omavad samalaadseid oskusi ja teadmisi. Sihtrühma suurust on arvuliselt

keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi on võimalik reservi värvata ja

kui palju inimesi soovib reservi tegevustes osaleda. Kui suur reserv olema saab, oleneb ka

poliitilisest tahtest ja julgeolekualasest vajadusest üldiselt.

Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab

tööjõudu kriisiajal, mil päästeteenuste järele vajadus oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb

ka teenistujate koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud

koolituslahenduste kaudu päästeasutustes ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu soodustab

politseitegevuses ametnikuna osalemisel võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks. Reserv

on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet.

79

Samuti tagatakse reservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Reservi liikme lähedastel

tekib kindlustunne, et kui isik ei saa reservi tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või

teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad õigusselguse

nii ametnikule ja töötajale kui ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada ametnikule

ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil maksta palka.

Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike, on mõju positiivne,

kuivõrd reservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne. Ebasoovitava

mõju esinemise risk on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis

osalemisega kaasnevad ka vajalikud sotsiaalsed tagatised.

Sihtrühm 2

Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal

Eesti rahvaarv 1 362 954.

Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena

luuakse HäK-i ja PäA juurde reservid, mis aitavad võimalikke kriise efektiivsemalt ja kiiremini

lahendada.

Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades HäK-i ja PäA

suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita olulisi ülesandeid. Reservi liikmed kutsutakse tööle

pikemajaliste ja ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata

vabatahtlikke lisaks, on HäK-le ja PäA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sh

teha seda senisest mahukamal tasemel (nt päästetööd, hädaabiteadete menetlemine). Mõju

ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea

muudatustega kohanema.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga küll suureneb isikute hulk, keda saab sõjaaja

ametikohale nimetada ainult asutuse juhtide kokkuleppe, ent arvestades selle isikute hulga

suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele väheoluline, kuna eelnõu ei mõjuta juba

sõjaaja ametikohal olevaid inimesi. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi

koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu riigikaitselisele

ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti

rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab

oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja

julgeolekut tagada.

Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna

seisukohalt oluline ja positiivne.

Mõju valdkond II: regionaalne mõju

Kuna reserv on mõeldud selleks, et ka kriisiajal täita ülesandeid nõutud tasemel Eesti üleselt

olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka

väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Reservi liikmete kaasamisega on politseinikke

ja päästeteenistujaid eri piirkonnas võrdsemal määral ja seetõttu ei halvenda kriisiaeg

väikelinnade ja hajaasutuse elanike turvalisust.

80

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

Sihtrühm 3

Ametiasutused ja ettevõtted, kes on reservi liikme alalised tööandjad. Kuivõrd reservi suurust

on keeruline prognoosida, on keeruline ka välja tuua, kui paljusid tööandjaid võib see muudatus

tulevikus seoses reservi loomisega puudutada.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Kui isik viibib reservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb kriisi lahendamises, ei saa ta sel

ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd

muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda reservis

ning kaasatakse väljaõppesse ja kriisi ajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete

kulud, ent on vaja senisest enam arvestada töötajate lisapuhkustega, kui need on seotud

siseturvalisuse tagamise ehk tegevusega reservis. Reservi liikmete tööandjad peavad lubama

isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on

u 600 000 inimest ja et reservi kuuluvate inimeste koguhulk oleneb mitmest tegurist, võib

väljaõppe (arvestades ka täiendõpet) iga-aastane maht lähemal kolmel aastal puudutada kuni

500 inimest aastas, sõltudes edaspidi reservis suuruse kujundamise otsustest ja

riigieelarvevõimalustest.

Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sh tööhõivele on väheoluline. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti.

Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda

juhul, kui HÄK-i ja PÄA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis olulisel

määral mõjutab kasumi teenimist.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.

Sihtrühm 4

HÄK-i ja PäA teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja tööshoidmisega (nt

väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja

palgaarvestusega tegelevad isikud jne)

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatused võivad suurendada HäK-i ja PäA palgakorraldusega tegelevate teenistujate

töökoormus. Nende teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate isikute üle,

kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua HäK-i ja PäA juurde reserviga seotud

suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem reservi

rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui uue süsteemi

juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma

senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile töökoormust juurde.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna reservi kui süsteemi

juurutamine võib olla aja- ja töömahukas.

6.3 HäK vabatahtlikule hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine

Sihtrühm 1

Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele võidakse HäK-i poolt kriisiroll määrata. Nendeks võivad

olla näiteks juba praegused HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes soovivad tulevikus osaleda

81

vabatahtlikuna HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja tuua, kuna see

oleneb sellest, kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli määramisega.

Kui suur saab olema kriisirolliga HäK vabatahtlike arv, oleneb ka poliitilisest tahtest ja

julgeolekualasest vajadusest üldiselt. Eelduslikult võib kriisirolli määramine ning seeläbi

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine

puudutada u 200–300 inimest.

Mõju valdkond: sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu

kriisiolukorras, mil vajadus toetada HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmisega seoses suureneb ka kriisirolliga

HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu soodustab HäK-i tegevuses vabatahtlikuna

osalemisel võimalusi oskusi ja teadmisi täienda. Kui isikutel, kellele kriisiroll määratakse on

HäK-i tegevuses vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude asutusega ja väljaõpe, ei kaasne

eelduslikult ka täiendava väljaõppe puhul kohanemisraskusi. Ebasoovitava mõju esinemise risk

on väike, kuna ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna

kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud koolitused.

Sihtrühm 2

Eesti elanikkond sh hajaasustuse elanikud. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026. aastal

Eesti rahvaarv 1 362 954.

Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna muudatuste tulemusena

luuakse HäK-ile võimalus määrata kriisiroll HäK-i vabatahtlikele, mis aitab HäK-il, võimalikke

kriise efektiivsemalt ja kiiremini lahendada.

Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades HÄK-i

suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike,

kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea muudatustega kohanema.

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmise laiem

eesmärk on kaitsta igaühe elu (PS § 16) ja tervist (PS § 28). Kriisirolliga vabatahtlike kaasamine

on vajalik, et tagada HäK-i toimepidevus kriisiolukordades, sealhulgas hädaabiteadete

menetlemine.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, kellele

kriisirolli määrata ei saa. Samuti peavad Häirekeskuse vabatahtlikud juba praegu järgima

hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Järeldus mõju olulise kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna

seisukohalt oluline ja positiivne.

Mõju valdkond II: regionaalne mõju

Kuna kriisirolliga vabatahtlikud toetavad HäK-i ülesannete täitmist, sh hädaabiteadete

menetlemist ka kriisiolukorras nõutud tasemel, kaasneb eelnõuga positiivne mõju Eesti

elanikele kriisiajal.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne.

82

Sihtrühm 4

HäK-i teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga vabatahtlike süsteemi tagamisega.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Muudatused võivad suurendada HäK-i kriisirolliga tegelevate teenistujate töökoormust.

Eelkõige nende teenistujate, kelle ülesanne on kavandada ja viia ellu Häirekeskuse kriisirolliga

vabatahtlike väljaõpet. Kuigi kriisirolliga vabatahtlike kaasamine hädaabiteadete menetlemisse

toob muudatusi töökorralduses, tagatakse muudatuse tulemusena HäK-ile vabatahtlike

reserviga seotud suutlikkus tagamaks toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja

kriiside lahendamiseks. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav

süsteem kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks ning väljaõppe korraldamiseks. Mõju

avaldamise sagedus on samuti keskmine. On võimalik, et teemadega, mis on seotud kriisirolliga

vabatahtlikega, hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis tekitab neile

töökoormust juurde.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, kuna kriisirolliga vabatahtlike

kaasamine võib olla aja- ja töömahukas.

6.4 TuMS-i muudatused

Sihtrühm

PPA, KAPO ja PäA teenistujate reservi liikmed

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Muudatus tagab PPA, KAPO ja PäA teenistujate reservi liikme väljaõppe ajal hukkumise korral

või vigastuse saamise korral makstava hüvitise tulumaksuvabastuse nagu see on kehtiva õiguse

järgi hukkumise või vigastuse hüvitise maksmisel ette nähtud kõigile ametnikele,

kaitseväelastele, kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja

vabatahtlikele päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate gruppide võrdne kohtlemine ja

õigusselgus. Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva, siis on muudatuse mõju ulatus ja

sagedus väikesed.

6.5 Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused riivavad põhiseaduses sätestatud õigust vabale

eneseteostusele (PS § 19), õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29),

ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (PS §-d 31 ja 32) ja õigust eraelu puutumatusele (PS

§ 26).

Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt

põhiseadusega kooskõlas3. Lihtsustatult tähendab formaalne põhiseaduspärasus, et õigusakt,

millega isikute põhiõiguseid riivatakse, on vastu võetud järgides ettenähtud

protseduurireegleid. Materiaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõiguse riive on

kehtestatud legitiimselt ehk põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle

legitiimse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.4

3 RKPJKo 5-20-3/43, p 37. 4 RKPJKo 3-4-1-16-08, p 28.

83

PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega

kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).5

Käesolevas eelnõus sisalduvate põhiõiguste riivete eesmärk on tagada riigi siseturvalisuse,

avaliku korra ning kriisireageerimisvõime toimimine olukordades, kus tavapärased riiklikud

ressursid võivad osutuda ebapiisavaks. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete

eesmärkidega, mis tulenevad muu hulgas põhiseaduse preambulist, mille kohaselt on riik

kohustatud kaitsma sisemist rahu ja avalikku korda.

Eelnõus ette nähtud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja, vabatahtliku päästja, HäK

vabatahtliku ning teenistujate reservi süsteem põhineb isiku vabatahtlikul nõusolekul. Isik

annab eelnevalt nõusoleku osaleda kriisi lahendamises, väljaõppes ja täiendusõppes ning alles

seejärel võib teda määrata vastavasse reservi või kriisirolli. Seetõttu ei ole tegemist

sunniviisilise teenistuskohustuse loomisega, vaid vabatahtlikul osalusel põhineva

valmisolekusüsteemiga. Sellest tulenevalt on PS §-des 19 ja 29 kaitstud üldise tegevusvabaduse

ning töövabaduse riive mõõduka intensiivsusega.

Teenistujate reservi liikmetele ja kriisirolliga vabatahtlikele merepäästjatele, päästjatele ja HäK

vabatahtlikele kehtestatakse kohustus osaleda väljaõppes ning kriisiolukorras võib neid kaasata

kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks, mida Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral

pikendada. Nimetatud meetmed on sobivad eesmärgi saavutamiseks, kuna kriisi lahendamise

tõhusus eeldab eelnevalt välja õpetatud ning kiiresti kaasatava reservi olemasolu. Meetmed on

vajalikud, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada vähem piiravate

vahenditega. Püsiva täiendava ametkondliku ressursi loomine oleks riigile oluliselt koormavam

ning ei tagaks kriisiolukorras samaväärset paindlikkust. Samuti on piirangud mõõdukad, kuna

kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega piiratud tähtajaks ning otsuse vajalikkus

tuleb regulaarselt üle vaadata. See tagab täitevvõimu tegevuse parlamentaarsele kontrollile

omase kõrgendatud legitiimsuse ning aitab vältida põhjendamatult pikaajalist põhiõiguste

riivet.

PS §-des 31 ja 32 kaitstud ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive seisneb eelkõige selles,

et tööandja võib ajutiselt kaotada võimaluse kasutada töötaja tööpanust olukorras, kus töötaja

osaleb kriisi lahendamises või väljaõppes. Tegemist on sobiva ja vajaliku meetmega, kuna kriisi

lahendamise eesmärk eeldab võimalust kasutada eelnevalt ettevalmistatud isikuid sõltumata

nende tavapärasest töösuhtest. Riive mõõdukust suurendab asjaolu, et eelnõu näeb tööandjale

ette õiguse nõuda riigilt otsese varalise kahju hüvitamist. Samuti on väljaõppes osalemise korral

tegemist tasustamata lisapuhkusega piiratud ulatuses ning hüvitise maksmise võimalus on

seaduses ette nähtud. Seetõttu ei ole tööandjate õiguste piirang ülemäärane ega moonuta

ettevõtlusvabaduse olemust.

Eelnõuga kaasneb ka PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatuse enesemääramise õiguse riive, kuna

HäK-il, PäA, julgeolekuasutustel ning PPA-l võimaldatakse töödelda reservi liikmete ja

kandidaatidena osaleda soovivate isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning

saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. HäK, PäA ja PPA-l tekib

5 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, p 41.

84

vastav õigus ka vabatahtlikele kriisirolli määramiseks. Riive eesmärk on tagada, et kriisi

lahendamisse kaasatavad isikud oleksid usaldusväärsed, sobivad ning nende suhtes ei esineks

vastuolusid riigikaitseliste kohustustega. Tegemist on siseturvalisuse ja riigikaitse seisukohalt

olulise eesmärgiga. Andmete töötlemine on seotud üksnes seaduses selgelt määratletud

eesmärkidega ning piiratud ulatusega, mis on vajalik reservi moodustamiseks ja töö

korraldamiseks. Samuti tuleneb andmete töötlemisele täiendav kaitse isikuandmete kaitse

üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Arvestades kriisi lahendamisega seotud usaldus-

ja julgeolekuvajadust, on riive proportsionaalne ega lähe kaugemale vajalikust.

Kriisirolliga vabatahtlike kaasamine hädaabiteadete menetlemisse riivab põhiseaduse §-s 26

tagatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuna ülesannete täitmisel puututakse

vältimatult kokku isikuandmetega, sealhulgas eriliigiliste isikuandmetega, eelkõige

terviseandmetega. Eraelu kaitse hõlmab muu hulgas õigust isikuandmete kaitsele ning nõuet, et

riik töötleks isikuandmeid üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel, ulatuses ja korras. Riive

eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on tagada

Häirekeskuse toimepidevus kriisiolukordades ning kindlustada hädaabiteadete katkematu

menetlemine olukorras, kus tavapärane teenistuskoosseis ei pruugi olla piisav. Hädaabiteadete

õigeaegne menetlemine on otseselt seotud inimeste elu ja tervise kaitsega, mis tuleneb

põhiseaduse §-dest 16 ja 28. Seetõttu teenib regulatsioon ülekaalukat avalikku huvi ning on

suunatud teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsele.

Kavandatav meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna kriisirolliga vabatahtlike kaasamine

võimaldab suurendada Häirekeskuse suutlikkust menetleda hädaabiteateid ka ulatusliku või

pikaajalise kriisi korral ning aitab vältida olukordi, kus abi osutamine viibib ressursipuuduse

tõttu. Meede on ka vajalik, sest Häirekeskuse toimepidevuse tagamiseks ei pruugi vähem

riivavad abinõud olla piisavad. Hädaabiteadete menetlemine eeldab vahetut ligipääsu teadetes

sisalduvale teabele ning ülesannete täitmine ei ole võimalik ilma isikuandmete töötlemiseta.

Samas ei ole tegemist uue või piiramatu juurdepääsuõigusega, kuna kehtiva õiguse kohaselt

võivad Häirekeskuse vabatahtlikud juba praegu osaleda hädaabiteadete menetlemisel tõlgina

ning puutuda seeläbi kokku isikuandmetega. Kriisirolliga vabatahtlike tegevus toimub seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks ning nende suhtes kohalduvad samad isikuandmete töötlemise,

konfidentsiaalsuse ja järelevalve nõuded nagu teistelegi hädaabiteadete menetlemisega seotud

isikutele.

Riive on mõõdukas ja proportsionaalne ka kitsamas tähenduses. Kuigi hädaabiteadete

menetlemisel töödeldakse sageli tundlikku teavet, on andmete töötlemise eesmärk piiratud

üksnes hädaabikõne lahendamiseks vajaliku tegevusega ning andmetele ligipääs on seotud

konkreetsete teenistusülesannete täitmisega. Teisalt on kaitstavateks hüvedeks inimeste elu ja

tervis ning riigi suutlikkus tagada vältimatu abi osutamine kriisiolukorras. Arvestades kaitstava

õigushüve kaalukust, kriisirolliga vabatahtlike kaasamise piiratud eesmärki ning asjaolu, et

andmete töötlemine toimub seadusest tulenevate kohustuste ja kontrollimehhanismide alusel,

ei ole põhiõiguse riive ülemäärane.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõus sisalduvad põhiõiguste piirangud kooskõlas põhiseaduse §-ga

11. Piirangud teenivad legitiimset eesmärki, on sobivad ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks

ning mõõdukad, arvestades riigi siseturvalisuse ja kriisireageerimisvõime tagamise olulisust.

Samuti sisaldab eelnõu mitmeid tasakaalustavaid meetmeid, sealhulgas vabatahtlikkuse

põhimõtet, piiratud ajalist kestust, Vabariigi Valitsuse kontrolli, hüvitusmehhanisme ning

andmetöötluse eesmärgipärast piiramist, mistõttu ei moonuta piirangud põhiõiguste olemust.

6.6 Andmekaitsealase mõju analüüsi

85

Käesoleva eelnõuga muudetakse PPVS-i, PäästeS-i, PäästeTS-i ja JAS-i eesmärgiga luua

õiguslik alus kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate, vabatahtlike päästjate, HäK vabatahtlike

ning PPA, PäA, HäK ja julgeolekuasutuste endiste teenistujate reservi moodustamiseks ja

kaasamiseks kriiside lahendamisse. Eelnõu eesmärk on suurendada riigi valmisolekut

reageerida kriisiolukorra või selle ohu korral olukordades, kus tavapärasest teenistuskoosseisust

ei pruugi piisata avaliku korra, piirihalduse, sisejulgeoleku või siseturvalisuse ülesannete

täitmiseks. Eelnõuga kaasneb isikuandmete töötlemise mahu suurenemine, mistõttu on vajalik

hinnata kavandatavate muudatuste mõju andmekaitsele.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt töödeldakse vabatahtlike ning teenistusse kandideerivate isikute

andmeid ulatuses, mis on vajalik nende sobivuse hindamiseks, väljaõppe korraldamiseks ning

ülesannete täitmise tagamiseks. Eelnõuga laiendatakse olemasolevaid andmetöötluse eesmärke

ning luuakse täiendavad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks seoses vabatahtlikele

kriisirolli määramisega ja teenistujate reservi moodustamisega. Võrreldes kehtiva õigusega

lisanduvad uued isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse - teenistujate reservi

kandideerijad, teenistujate reservi liikmed ning kriisirolli võtta soovivad ning võtnud

vabatahtlikud.

Eelnõu kohaselt on PPA-l, PäA-l, HäK-il ja julgeolekuasutustele õigus töödelda teenistujate

reservi liikmeks sooviva ja teenistujate reservi liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, eesmärgiga hinnata tema vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning korraldada

reservi tööd. Samuti nähakse eelnõus ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise

kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist

teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

Töödeldavate isikuandmete koosseisu kuuluvad eelkõige isiku tuvastamiseks vajalikud

andmed, kontaktandmed, kodakondsuse andmed, hariduse ja keeleoskuse andmed, teenistus- ja

töökogemust puudutavad andmed, väljaõppe ning kvalifikatsiooni andmed, taustakontrolli

käigus kogutavad andmed ning andmed isiku sobivuse kohta teenistujate reservi või kriisirolli

määramiseks. Samuti võidakse töödelda karistusandmeid ja kriminaalmenetlusega seotud

andmeid, andmeid riigikaitselise töökohustuse või sõjaaja ametikoha kohta.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1

punktidest c ja e, mille kohaselt on töötlemine lubatud juhul, kui see on vajalik õigusliku

kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Eriliiki isikuandmete

töötlemise õiguslik alus tuleneb üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktidest b ja g.

Andmesubjektide õiguste riive seisneb peamiselt selles, et nende kohta kogutakse ja säilitatakse

täiendavaid andmeid ning osa andmeid saadakse erinevatest riiklikest registritest. Samuti võib

taustakontroll hõlmata ulatuslikumat isiku tausta kontrollimist. Töötlemise eesmärk on seotud

avaliku korra, riigi julgeoleku, elanikkonna kaitse ja kriisivalmiduse tagamisega. Riive

intensiivsust suurendab asjaolu, et taustakontroll võib hõlmata ulatuslikku eraelu puudutava

teabe kogumist ning mõnel juhul ei pruugi isikule olla võimalik täielikult avaldada otsuste

tegemise põhjendusi.

86

Andmetöötlusega kaasnevad riskid hõlmavad eelkõige õigustamata juurdepääsu

isikuandmetele, andmete lekkimist, andmete väärkasutust või ebaõigete andmete kasutamist

otsuste tegemisel. Riskide maandamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid, piiratakse juurdepääs andmetele teadmisvajaduse

põhimõttest lähtudes ning tagatakse andmekasutuse kontroll ja järelevalve. Riskide

maandamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid. Andmetele juurdepääs on teadmisvajaduse põhine ning piiratud üksnes nendele

teenistujatele, kelle tööülesanded eeldavad andmete töötlemist. Julgeolekuasutuste reservi

andmeid kavandatakse kaitsta riigisaladusena ning andmetöötlusele kohaldatakse riigisaladuse

ja salastatud välisteabe kaitse nõudeid. Asjaomastes asutustes kasutatakse vajaduspõhist

andmete kasutust, ligipääsupiiranguid ning andmete säilitamise ja kustutamise korda. Samuti

rakendatakse infoturbe meetmeid ning tehakse regulaarset seiret andmekasutuse üle.

Eelnõuga ei muudeta PPA, PäA, HäK-i ja julgeolekuasutuste senist töökorraldust seoses

isikuandmete töötlemisega, lisaks ei looda uusi andmekogusid, vaid kogu andmetöötlus lähtub

juba kehtivatest regulatsioonidest.

Eelnõuga ei looda alust automatiseeritud otsuste tegemiseks isiku suhtes üldmääruse artikli 22

tähenduses. Isiku sobivuse hindamine toimub haldusorgani kaalutlusotsuse alusel ning inimese

osalusel.

Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatav isikuandmete töötlemine põhjendatud olulise avaliku

huviga ning vajalik riigi kriisivalmiduse tugevdamiseks. Samas eeldab regulatsiooni

rakendamine kõrgendatud tähelepanu andmete minimaalsuse põhimõtte järgimisele,

juurdepääsupiirangutele ning tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete rakendamisele.

Andmete töötlemisel järgitakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja säilitamise piirangu

põhimõtteid, et tagada andmesubjektide põhiõiguste kaitse.

HäK kriisirolliga vabatahtliku kaasamine hädaabiteadete menetlemisse

Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste

ühtlustamine) muudatusega võimaldati HäK-i vabatahtlikke kaasata abi- ja infoteadete

menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, võõrkeelsete hädaabiteadete

menetlemisel, PäästeS-i § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel ning muudes HäK-ile

õigusaktidega pandud ülesannetes (näiteks personali- ja kommunikatsioonitegevused).

Vabatahtlike kaasamine on vajalik, et tagada HäK-i toimepidevus, sealhulgas teenindada

saabuvaid kõnesid kiirelt ja tõhusalt ning säästa hädaabinumbrit 112 ning abi- ja infoteenust

võimaliku ülekoormuse eest. Muudatustega kaasnevat isikuandmete töötlemist on analüüsitud

eriteenistuste ühtlustamisest tulenev politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas6.

Muuhulgas on viidatud seletuskirjas välja toodud järgnev: „Hädaabiteadete menetlemise üks

osa on ohu hindamine. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel kaasatakse

vabatahtlikke tõlgina, see omakorda tähendab isikuandmetega kokkupuudet. Võõrkeelsete

6 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE, lk 113.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb/

87

hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel toetab vastava keeleoskusega vabatahtlik

päästekorraldajat, olles abiks hädaabiteate sisu mõistmisel ja küsimuste küsimisel, kuid ei

sisesta ise andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogusse ega oma sinna juurdepääsu.“

Eelnõuga sätestatakse, et Häirekeskuse vabatahtlike, kellele on määratud kriisiroll, võib osaleda

hädaabiteadete menetlemisel. Juba kehtiva õiguse kohaselt puutuvad HäK-i vabatahtlikud, kes

on hädaabiteadete menetlemisse kaasatud tõlgina kokku isikuandmetega. HäK-i vabatahtlikud

peavad juba täna järgima abi- ja infoteadete andmekogus isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine vastavat

põhimõtet ei muuda. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele antakse õigus

kriisiolukorras menetleda hädaabiteateid puutuvad vältimatult kokku isikuandmetega,

sealhulgas terviseandmetega. Vastavaid andmeid töödeldakse minimaalses mahus, mis on

vajalik selleks, et välja selgitada, millist abi vajatakse.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga loodava kriisireservi loomine on avatav kulu liigiti, mis sisaldab: halduskulu,

personalikulu, varustust, väljaõpet, logistikat, kommunikatsiooni, värbamist, ning vajalikku

taristut. Eelnõu rakendamisega seotud kulude katmine on kavandatud riigieelarve reservi

vahenditest. Aastaks 2026 on eraldatud 1 200 000 eurot kriisreservi ettevalmistavateks

tegevusteks.

Hinnang eelnõuga kaasnevale kogukulule. Eelnõu rakendamise kulud nelja aasta lõikes

kolme asutuse (HÄK, PÄA, KAPO, PPA) kohta jagunevad:

1) Loomisega kaasnev kogukulu– ligikaudu 26 000 000 eurot, mis jaguneb:

 Investeering ca 3 100 000 eurot;

 Majanduskulu ca 8 000 000 eurot;

 Tööjõukulu ca 14 900 000 eurot.

2) Aastased püsikulud 3 000 000.

Rahastusvajadus esitatakse vajadusel RES-protsessis. Seega ei võta eelnõu riigile RES-

protsessiväliseid siduvaid rahalisi kohustusi ning on kooskõlas riigieelarve planeerimise

põhimõtetega.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vajalik kehtestada järgmised siseministri määrused:

1) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“

PPVS § 10829 lõike 4 alusel

2) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava

lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PPVS § 10833

lõike 4 alusel;

3) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava

lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PäästeTS § 2211

lõike 4 alusel;

4) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“

PäästeTS § 227 lõike 4 alusel;

88

5) Siseministri määrus „Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga

abidemineerijale, kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja

väljamaksmise kord“ eelnõu § 1 punkti 6 § 10820 lõike 6, eelnõu § 2 punkti 20 § 423

lõike 6 ja eelnõu § 2 punkti 23 § 4311 lõike 6 järgi.

Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid:

1) Siseministri määruse 12.09.2012 nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja

kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise

korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise

korrale“;

2) Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrust nr 96 „Isikuankeedi vorm“;

3) Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija

isikuankeedi vorm“.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda

regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt

pikemat ettevalmistusaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Abipolitseinike Kogule, Eesti

Naabrivalvele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepäästele, HäK-ile,

Kaitsepolitseiametile, MTÜ-le Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ-le Päästeliit, MTÜ-le

Vabaühenduste Liit, PPA-le, PäA-le, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingule

(ROTAL), Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ-le, Sisekaitseakadeemiale,

Välisluureametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

Riigikantselei

25.05.2026 nr 1-6/3466-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitan ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks politsei

ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Palume teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamisele

esitamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 25 lehel,

2) seletuskiri 88 lehel

3) seletuskirja lisa 10 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Abipolitseinike Kogu

Eesti Naabrivalve MTÜ

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste

Häirekeskus

Kaitsepolitseiamet

Eesti Külaliikumine Kodukant

Päästeliit

Vabaühenduste Liit

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

2 (2)

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ

Sisekaitseakadeemia

Välisluureamet

Õiguskantsleri Kantselei