Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 01.05.2026 nr 8-1/3533-1

Meie 26.05.2026 nr 2.3-4/26/1858-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise eelnõu.

Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse AvTS § 435 lõikega 3, mille kohaselt tuleb lisaks

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohasele kooskõlastusele andmekogude

põhimäärused kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga,

Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga. Seletuskirjas on selgitatud, et selline

kaasamine aitab tagada andmekogude põhimääruste koostamisel ühtse ja siduva

kooskõlastuskorra ning kaasata varakult vastavad asutused, aidates ühtlasi ennetada

hilisemaid õiguslikke ja sisulisi puudujääke, suurendada õigusselgust ning toetada

andmekogude korrektset ja kooskõlalist kujundamist kogu avalikus sektoris.

Samas jääb ebaselgeks, kuidas selline kooskõlastamise protsess hakkab toimuma, sh ei ole

selge, millised andmekogu puudutavad dokumendid tuleb kooskõlastajatele

kättesaadavaks teha, millised on kooskõlastamata jätmise tagajärjed, kuidas lahendatakse

eriarvamused jms. Nagu oleme varasemalt korduvalt selgitanud, siis on Andmekaitse

Inspektsioonil juba täna õigus oma arvamuse esitamiseks nii RIHA-s kui ka eelnõude osas,

kuid puuduvad hoovad, mis sunniks tehtud märkuste ja soovitustega arvestama ning

puudusi kõrvaldama. Juhul kui siin mingeid muudatusi ette ei nähta, siis võib juhtuda, et

üks mittetoimiv süsteem asendatakse lihtsalt teise mittetoimiva süsteemiga.

2. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lõike 1 punkt 6 seoses RIHA

kooskõlastamisprotsessi ja süsteemi kaotamisega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

tänane RIHA-s olev info migreeritakse andmete teabeväravasse. Samas puudub eelnõus

säte, mis kohustaks vastutavaid töötlejaid RIHA-s olevat teavet andmete teabeväravasse

üle viima, sh ei ole selge, millise aja jooksul seda teha tuleb.

3. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse AvTS 51. peatükki §-ga 4311, mille lõigete 23

ja 24 järgi edastab andmejälgijasse andmesubjektiga seotud päringu logikirjed andmeid

pärinud andmekogu vastutav töötleja, kuid täiendavalt võib sama päringuga seotud

logikirje esitada andmejälgijasse ka andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja.

Leiame, et ühe päringu kohta topelt logikirje kuvamine võib tekitada andmesubjektides

segadust. Päringu logikirje esitamisel andmejälgijasse peaks päringut tegev asutus

koheselt esitama kogu vajaliku teabe, sh päringu tegemise aja, eesmärgi, õigusliku aluse,

päringu teinud asutuse või isiku. Vältida tuleks sama päringu logikirje topelt kuvamist.

2 (4)

Sama paragrahvi lõige 25 näeb ette, et eraõiguslikule juriidilisele isikule andmete

väljastamisel edastab andmejälgijasse päringu logikirje sama paragrahvi lõikes 5

nimetatud vastutav töötleja. Samas §-s 4311 puudub lõige 5. Ilmselt on silmas peetud selle

andmekogu vastutavat töötlejat, kust andmeid väljastati.

4. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse AvTS §-ga 4312. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirjas toodud lõigete numeratsioon ei ühti eelnõus toodud lõigete numeratsiooniga.

Lisaks juhime tähelepanu sama paragrahvi lõikele 6, mis sätestab raamid põhimääruse

kehtestamiseks, sh tuleb punkti 2 järgi põhimääruses sätestada andmekogusse kogutavate

andmete täpsem koosseis. Selgitame, et andmekogu põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, mistõttu soovitame kasutada

sõna „täpsem“ asemel sõna „täpne“. Vastasel juhul võib jääda ekslik mulje nagu tuleks

andmekogusse kogutavat andmekoosseisu üksnes täpsustada ja mitte esitada ammendav

täpne loetelu. Samuti on lõikes 6 kasutatud koos sõnu „andmekogu“ ja „infosüsteem“,

millest võib välja lugeda nagu puudutaks põhimäärus infosüsteemi, kuhu riiklik postkast

kuulub. Seletuskirjast nähtuvalt on siiski silmas peetud riikliku postkasti kui andmekogu

põhimäärust.

5. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse AvTS §-ga 4313, millega luuakse dokumendihalduse

riikliku infosüsteemi (DORIS) õiguslik alus. Eelnimetatud paragrahvi lõikes 2 loetletakse

DORIS-s töödeldavate isikuandmete kategooriad ning lõike 5 punkti 2 järgi sätestatakse

täpsem andmekoosseis andmekogu põhimääruses.

Samas jääb selgusetuks, kas kõik lõikes 2 loetletud kategooriatesse kuuluvate

isikuandmete puhul on tegemist andmetega, mis AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb

sätestada andmekogu põhimääruses kui andmekogusse kogutavad andmed ning mis

peavad edaspidi kajastuma ka andmekirjeldustes. Või on siiski tegemist andmetega, mis

sisalduvad üksikjuhtudel asutusse saabunud erinevates dokumentides ja ei kuulu

dokumendiregistris metaandmetena säilitavate andmete hulka. Palume eelnõu ja

seletuskirja selles osas kindlasti täiendada. Vastasel juhul jääb mulje, et DORIS-sse

plaanitakse koguda ulatuslikult väga tundlikke andmeid ning tekib küsimus, kuidas nende

andmete korrastatud kogumine DORIS-sse läheb kokku AvTS §-s 11 toodud

dokumendiregistri eesmärgiga, aga ka DORIS enda eesmärgiga, milleks on asutusse

saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimine ja neile juurdepääsu

tagamine.

Lisaks juhime tähelepanu § 4313 lõike 2 punktile 10, kus töödeldavate isikuandmete hulka

on loetletud ka ärisaladus.

Samuti tekitab küsimusi § 4312 lõige 4, mille kohaselt säilitatakse DORIS-s andmeid 75

aastat ning lõike 5 punkti 6 järgi sätestatakse põhimääruses kategooriate kaupa andmete

säilitamise täpsemad tähtajad. Seletuskirjas on näidetena toodud avaliku teenistuse

seaduses sätestatud teenistusstaaži andmete säilitamine, raamatupidamise algdokumentide

säilitamine, tervisekontrolli otsuste säilitamine, tööõnnetuste ja kutsehaigustega

seonduvate dokumentide säilitamine. Samas näeb arhiiviseaduse § 13 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“ ette asutuse

kohustuse töötada oma dokumentide liigitamiseks välja funktsioonide, struktuuri ja

tööprotsesside ning nendega seotud toimingute analüüsil põhinev liigitusskeemehk

asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik autuse dokumentide

hõlmamisel ja haldamisel ning arhiivi moodustamisel. Liigitusskeemis tuleb muu hulgas

määrata sarjadele säilitustähtajad. Liigitusskeemi kavand tuleb esitada kooskõlastamiseks

avalikule arhiivile ehk Rahvusarhiivile. Antud juhul jääb aga selgusetuks, kas andmekogu

põhimääruses säilitustähtaegade sätestamise eesmärk on avaliku arhiiviga kooskõlastatud

dokumentide liigituskeemi täiendamine või vastupidi. Seletuskirjas seda selgitatud ei ole,

3 (4)

mistõttu vajab seletuskiri kindlasti täiendamist.

Seoses DORIS-ga jääb selgusetuks ka andmejälgijaga liidestumine. Nimelt näeb AvTS §

4311 lõige 21 ette, et andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik kõigi infosüsteemide

andevahetuskihiga liidestatud andmekogude pidamisel. Ilmselt liidestatakse ka DORIS

andmevahetuskihiga, mis tähendab kohustust liidestuda ka andmejälgijaga. Samuti jäi

Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) suulistest selgitustest kõlama, et andmejälgijaga

liidestumise kohustus laieneb ka dokumendiregistrile. Arvestades, et tegemist on

riigiülese dokumendihaldussüsteemiga, siis jääb selgusetuks, milliseid DORIS-s tehtud

päringuid hakatakse andmejälgijas kuvama.

6. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse AvTS § 45 lõiget 1 selliselt, et Andmekaitse

Inspektsioonil on õigus teha haldusjärelevalvet ka andmekogude vastutavate töötlejate üle

avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus on vajalik selleks, et AKI-l oleks sõnaselgelt õigus

teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas teabevaldaja on avaandmete ja andmekirjelduste

avalikustamist puudutavad kohustused täitnud ehk need Eesti teabevärava kaudu

kättesaadavaks teinud. Jätkuvalt jääb segaseks Andmekaitse Inspektsiooni

haldusjärelevalve ulatus. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastustabelis toodud JDM

seisukohast nähtuvalt on andmekirjelduste kvaliteedi ja asjakohasuse osas järelevalve

teostamine Statistikaameti ülesanne ning Andmekaitse Inspektsiooni roll seisneb

järelevalves avalikustamise riskide osas, suunates asutusi kas oma andmeid rohkem

avalikustama või piirama. Siiski jääb ebamääraseks, milline on Statistikaameti ning

milline Andmekaitse Inspektsiooni roll seoses avaandmete ja andmekirjelduste

avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. Ilmselt vajab järelevalvet puudutav osa

täiendamist selliselt, et oleks üheselt selge, milline on kummagi asutuse roll järelevalve

teostamisel.

Samuti ei saa nõustuda VTK kooskõlastustabelis toodud JDM seisukohaga, et

järelevalvepädevus avaandmete osas ei tähenda vastuolu. Oleme jätkuvalt seisukohal, et

olukorras, kus Andmekaitse Inspektsioon peab ühelt poolt hakkama järelevalvemenetluse

raames hindama avalikustamise riske ja suunama asutusi oma andmeid, sh isikuandmeid

rohkem avalikustama ning teisalt lahendama avalikustamisega seotud vastuväiteid, on

tegemist vastandlike rollidega. See aga tähendab, et lisaks töökoormuse märgatavale

suurenemisele seoses plaanitavate muudatustega tekib vajadus ka inspektsiooni töö

laialdasemaks ümberkorraldamiseks ja strukturaalsete muudatuste tegemiseks ehk

sõltumatuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks tuleb luua eraldi struktuuriüksus,

mis eeldab aga inimeste arvu suurendamist. Nagu ka VTK-le antud arvamuses märkisime,

nõuavad plaanitavad muudatused olemasolevate ressursside täiendamist arvestusega, et

ühe töökoha kulu aastas on kokku 61 400 eurot, s.o tööjõukulu 56 400 eurot aastas (4700

eurot kuus) ja majanduskulu 5000 eurot aastas.

7. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse AvTS § 466 lõiget 3. Juhime tähelepanu, et kehtivas

AvTS-s puudub § 466. Ilmselt on siiski silmas peetud § 436.

8. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse AvTS § 51 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt on

Andmekaitse Inspektsioonil tulevikus võimalik teha ettekirjutusi, kui andmekogu vastutav

töötleja jätab avaandmed või andmekirjeldused avalikustamata või nõutud vormingus

kättesaadavaks tegemata. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et riigiasutustest

teabevaldajate suhtes AvTS § 51 lõikes 3 toodud ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha

rakendamis võimalus ei kohaldu.

Seega olukorras, kus andmekogu vastutav töötleja jätab Andmekaitse Inspektsiooni

ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon vastavalt kehtivale AvTS §-le 53

pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku

4 (4)

järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.

Leiame, et tegemist on väheefektiivse mõjutusvahendiga, mistõttu teeme ettepaneku

täiendada AvTS § 53 lõikega 3, mis sätestaks sõnaselgelt Andmekaitse Inspektsiooni

õiguse pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga

halduskohtusse, kui andmekogu vastutav töötleja ei ole Andmekaitse Inspektsiooni

ettekirjutust selles määratud tähtaja jooksul täitnud. Sarnane õigus on sätestatud ka

isikuandmete kaitse seaduse §-s 59.

9. VTK-le antud arvamuses märkisime, et toetame sellist alternatiivi, mis näeb ette

andmekogu, sh kohaliku omavalitsuse andmekogu registreerimise kohustuse koos

andmete teabevärava haldaja kontrolliga. Kooskõlastustabelis antud seisukohas on JDM

selgitanud, et eelnõu raames saaks kaaluda võimalust, et andmekogu registreerimise lõplik

kinnitamine on seotud kinnitatud põhimääruse olemasolu ja andmekirjelduse ning

andmekoosseisu kooskõlaga. Nii on võimalik vähendada käsitööd, dubleerimist ja

menetluskoormust, säilitades samal ajal vajaliku ennetava kontrolli. Kuigi eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid

kujundatakse ümber, siis eelnõust see ei nähtu. Muutmata on jäetud AvTS § 437, mis näeb

jätkuvalt ette andmekogu registreerimise riigi infosüsteem haldussüsteemis. Seega tuleks

eelnõud täiendada muudatustega, mis puudutavad andmekogude andmete teabeväravas

registreerimise kohustust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144