Alusdokumentide muutmine riigihankes „Dokumendihaldussüsteemi DORIS arendustööd" (310182)

1 / 4

Koostatud 21.05.2026 11:02:00 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10283284/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 310182 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Dokumendihaldussüsteemi DORIS arendustööd

Keskkonnahoidlik hange või hanke osa!

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi ja ametinimetus 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab

2 / 4

Koostatud 21.05.2026 11:02:00 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10283284/general-info

hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

KINNITUS KESKKONNAHOIDLIKE NÕUETE TÄITMISE KOHTA.

Pakkuja kinnitab, et ta järgib teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid ning väldib teenuse osutamisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale, sh: a) teenuse osutamise tulemusena valminud materjalid esitatakse hankijale eelkõige digitaalsel kujul (keskkonnahoidlikel põhjustel vältida materjali printimist), v.a juhul, kui see on vajalik töö eesmärgipäraseks läbiviimiseks); b) digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema ökoloogilise jalajälje ja digiprügi vähendamise eesmärgil salvestatud ja edastatud optimaalsel mahul (vältida otstarbetult suuri andmefaile). Mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kustutada esimesel võimalusel, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga; c) kui lepingu täitmise käigus on vajadus printida infomaterjale, siis eelistatakse printimisel tooteid, millel on olemas I tüüpi ökomärgis.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et täidab keskkonnahoidlikke nõudeid. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUJA ARENDUSMEESKOND

Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

Küsimused ettevõtjale: 1. CV vorm (Dokumendi vorm / CV vorm.docx)

PAKKUJA VOLITATUD ISIKUD

Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistri registrikaardilt. Eelpool nimetatud isikuteks on näiteks tegevdirektor, kes ei ole juhatuse liige jms. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama volitatud isiku nime ja isikukoodi või kinnituse, et selliseid isikuid pakkujal

3 / 4

Koostatud 21.05.2026 11:02:00 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10283284/general-info

ei ole.

Küsimused ettevõtjale: 1. Volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnitus nimetatud isikute puudumise kohta. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

PROJEKTIPLAAN

Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks ja vastama vähemalt tehnilise kirjelduse nõuetele. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD

ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

AI KASUTAMINE TÖÖDE TEOSTAMISEL

4 / 4

Koostatud 21.05.2026 11:02:00 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10283284/general-info

AI kasutamisel tööde teostamiseks tuleb juhinduda hanke tehnilise kirjelduse punktist 5 ja selle alapunktidest.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingujärgsete tööde teostamisel kasutab pakkuja tehisintellekti (edaspidi AI) ainult eelneval kokkuleppel RIK-iga. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Pakkuja esitab teabe AI kohta, mida soovitakse kasutada lepingu täitmisel: 1. AI mudel ja versioon; 2. Loetelu ülesannetest, mille jaoks AI-d kasutatakse; 3. Loetelu arendusetappidest, mille jaoks AI-d kasutatakse; 4. AI kasutamise eesmärk konkreetsete ülesannete puhul. Juhul, kui pakkuja ei kasuta AI lahendusi, tuleb esitada vastav kinnitus. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

DIREKTOR

KÄSKKIRI 21.05.2026. a nr 34

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel:

1. Tühistan direktori 08.05.2026 käskkirja nr 31 lisaga 2 kinnitatud:

1.1 Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;

1.2 Hankedokumendid Lisa 4 – tehniline kirjeldus ja selle lisa 1;

1.3 Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

2. Kinnitan:

2.1. Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;

2.2. Hankedokumendid Lisa 4– tehniline kirjeldus ja selle lisa 1;

2.3. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Alusdokumentide muutmine riigihankes „Dokumendihaldussüsteemi DORIS arendustööd" (310182)

Lisa: 1. Hankedokumendid Lisa 2 – vastavustingimused;

2. Hankedokumendid Lisa 4– tehniline kirjeldus ja selle lisa 1.

3. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

„Dokumendihaldussüsteemi DORIS arendustööd" (310182)

hankedokumentide juurde

Arendusleping nr ...

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme

“Digiriik“ projekti „Riigi ühtse dokumendihaldussüsteemi DORIS jätkuarendused", mille kohaselt on vastava

projekti elluviija Rahandusministeerium ja partnerid Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Riigi

Tugiteenuste Keskus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………)asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakseriigihankes „Dokumendihaldussüsteemi DORIS arendustööd" (310182) eduka

pakkumuse esitanud pakkujaga (Täitja) Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööde teostamiseks ning kõigi muude

Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde teostamise tunnihind on

…….. eurot (netosumma). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Leping on …….. euro (netosumma) ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro (netosumma)

ulatuses riigieelarvest. (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga)

2.3. Tööde teostamine ja tööde eest tasumine toimub kolmes etapis vastavalt maksegraafikule. . Etapid on

täpsemalt kirjeldatud Lisa nr 3 punktis 4.7. (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga).

2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2 Tööde üleandmise tähtaeg on 31.05.2027.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, milles võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool

allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Arendusleping nr ………

Lisa nr 1

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei

häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5 Väheoluline – viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

1.6 Arendustööd

Arendustööd tähendavad infosüsteemi funktsionaalsuse parandamise ja täiendamise ning teenuse

arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist,

programmeerimistöid, testimist ja dokumentatsiooni koostamist.

1.7 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö

vastuvõtmist Tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma;

3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla

lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette

näinud.

3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingujärgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale

tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist iga maksmisega

viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis

võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest.

4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti

kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja

dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,

aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

2 tööpäeva jooksul.

5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5

(viis) kalendripäeva;

5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise

sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö

vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava

ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui

edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks

ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või

protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel

on muudatused tühised.

7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p-s 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja

esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1. Käesolev Lepingu peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel

ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija

seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu

Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud

õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad

arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)

kalendripäeva;

8.4.13. Täitja on rikkunud AI kasutamiseks ettenähtud nõudeid. (lisatud 21.05.2026 käskkirjaga)

8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja

puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue

ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus

kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada

leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima

mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on

kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi

nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.

Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist

ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb

kahjuna ka projekti „Riigi ühtse dokumendihaldussüsteemi DORIS jätkuarendused"rakendamiseks

antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud täitja tegevusest/

tegevusetusest.

8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse

osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja

teenused;

8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja

teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda

vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;

8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut

rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega

ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel tuleb lähtuda tehnilises kirjelduses

sätestatust

10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt

kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist

infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse

põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude

hüvitamist.

11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas

ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud

dokumentatsiooni vastavalt Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele.

11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta, kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik

järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis

toodud ajaperioodiks.

11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö

üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat

Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja

kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab

Täitja.

11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.

11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada

muid õiguskaitsevahendeid.

11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui

Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse

muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas

kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi

toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja

Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö

etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö

etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.

11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda

välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki

Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.

11.18.1. Töö etapi üleandmisega ei lähe üleantud Töö etapi juhusliku hävimise või kahjustumise

riisiko üle Tellijale. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle Töö suhtes

tervikuna, kui Täitja on andnud Tellijale Töö tervikuna üle.

11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides

kehtestatud nõuetele (nt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „Riigi ühtse dokumendihaldussüsteemi DORIS

jätkuarendused" rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud

vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Garantii

12.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina

vastuvõtmisest.

12.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 12.6 toodud

juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval

pärast sellest asjaolust teada saamist.

12.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt.

12.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud

tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

12.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud

ajal.

12.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:

12.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

12.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames

tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele

Lepingu tunnihinna alusel.

12.7. Garantii kaotab kehtivuse, kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,

v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

13. Load ja litsentsid

13.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

13.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba

või litsentsi.

13.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete omandi- ja kasutamisõigus.

13.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

14. Intellektuaalne vara

14.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu

järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel

nõudeid.

14.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

14.3. Täitja annab tarkvarale(teosele) MIT litsentsi ja järgib Tellija juhiseid koodi kirjutamisel litsentsi

kasutamise osas (täiendatud 21.05.2026 käskkirjaga). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt,

siis loetakse litsents antuks iga etapi(teose) vastuvõtmisel Tellija poolt.

14.4. Tellijal on õigus, mh (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga):

14.4.1. teha teoses ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi;

14.4.2. teost piiramatult kopeerida, muuta;

14.4.3. teost üle anda kolmandatele isikutele;

14.4.4. saadud teost kasutada ja levitada.

14.5. Täitja annab Tellijale tarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab

Tellijal sellest aru saada.

14.6. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.

Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. Täitja võib jätta endale dokumentide

ja andmete koopiad, kuid ilma Käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada.

14.7. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest

teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

14.8. Tellija võib tarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas,

toel või formaadis.

14.9. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide

(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab,

et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille

kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või

alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel

kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa

täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi

Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

14.10. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

15 Personal

15.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

15.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

15.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või

muu temast tuleneva põhjuse tõttu;

15.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt

lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema

lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset

täitmist.

15.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

15.3 Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

15.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

15.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.

Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või

kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija

töötajale.

16 Taustakontrolli teostamine

Taustakontrolli teostamine tuleneb Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT)

nõuetest.

16.1 Kõigi Täitja poolt Töid teostavate meeskonnaliikmete osas viiakse enne nende poolt Tööde

teostamisega alustamist läbi politsei ja piirivalve seaduse § 7(59) sätestatud taustakontroll (alus § 7

(59) lg 1 p 2).

16.2 Täitja on kohustatud informeerima tööle asuvaid meeskonnaliikmeid taustakontrolli teostamise

vajadusest.

16.3 Tellija edastab Täitjale meeskonnaliikme nõusoleku vormi taustakontrolli läbiviimiseks. Täitja

edastab Tellijale vastava meeskonnaliikme kirjaliku nõusoleku hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vormi

saatmisest. Juhul, kui Täitja ei edasta viidatud aja jooksul nõusolekut loetakse see Täitja poolseks

viivituseks.

16.4 Kui meeskonnaliige keeldub taustakontrolliks nõusoleku andmisest, on Tellijal õigus keelduda

vastava meeskonnaliikme tööle lubamisest ning nõuda meeskonnaliikme vahetamist.

16.5 Tellijal on õigus keelduda meeskonnaliiget Töid teostama lubamast, kui taustakontrolli tulemusena

teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole meeskonnaliige sobilik Töid teostama. Lähtuvalt

informatsiooni tundlikkusest, ei avaldata Täitjale taustakontrolli käigus saadud andmeid.

16.6 Juhul kui meeskonnaliige ei nõustu taustakontrolliga või ei osutu selle tulemusena Tellijale

sobivaks, kohustub Täitja tagama uue meeskonnaliikme esitamise maksimaalselt kümne (10)

tööpäeva jooksul. Kui konkreetses tellimuses või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis nimetatud

põhjusel meeskonnaliikme vahetamine ei ole aluseks Tööde teostamise tähtaja muutmiseks.

17 Kolmandad isikud

17.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

17.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta. Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

17.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

18 Auditeerimine

18.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

18.2 Audiitori isik ja muud auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.

Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada

probleemide lahendamise protsessi.

18.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

18.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitori kaasanud poolele.

18.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

18.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

19 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

19.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.

19.2 Täitja on kohustatud:

19.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)

konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule

ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

19.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega

võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

19.2.3 mitte edastama punktis 19.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide

ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

19.2.4 kasutama ja töötlema punktis 19.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja

Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

19.2.5 võimaldama juurdepääsu punktis 19.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele,

kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud

ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile

kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

19.2.6 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid

ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.

19.2.7 rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 19.2.2.

nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise

ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest,

volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

19.2.8 teavitama Tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 19.2.1

ja/või 19.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 19.2.7. ja selle

alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib

põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast

sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada, kes on Täitja andmekaitse töötaja ja mis on tema kontaktandmed või muu

kontaktpunkt, kust saab lisateavet;

c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi

ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada Täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

19.2.9 Tellija eelneval kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 19.2.8.nimetatud

rikkumine ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

19.2.10 lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 19.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad

30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

19.2.11 tegema Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

19.2.12 võimaldama Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama

nendesse;

19.2.13 võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil, punktis 19.2.2.

nimetatud isikuandmete osas, aitama täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti

õiguste teostamiseks ning teostama nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid

(andmete parandamine, sulgemine, kustutamine).

19.3 Käesoleva lepingu punktis 19.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele Täitja audiitorile ja advokaadile.

19.4 Käesoleva lepingu punktides 19.2.1. ja 19.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

19.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on Tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või

juhised isikuandmete töötlemiseks.

19.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 19.2.1. – 19.4 kohustused kehtestab Täitja kõikidele

kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on

füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei Tellija ega ka

Täitja.

20 Avalikud suhted

20.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

20.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab

oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

21 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

21.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

21.1.1 Täitja ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

21.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid

Täitjapoolseid kohustuste rikkumisi;

21.1.3 Tellija Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

21.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

21.2.1 Tellija ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

21.2.2 Täitja Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab

segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

21.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal

õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

21.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse võimatuse korral. Muul

juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitist võlaõigusseaduses

sätestatud korras.

21.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellija poolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava

hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse

esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

21.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

22 Vääramatu jõud

22.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui

selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg

2 nimetatud asjaolusid.

22.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes

tõendi/tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

22.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

22.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

22.2.3 asjaolu ettenägematus;

22.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

22.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

23 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

24 Vaidluste lahendamine

24.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja

selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

24.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

24.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Arendusleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post

…………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post

…………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

5. Kontaktandmed

5.1. Tellija kontaktandmed on: 5.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

Arendusleping nr ……

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr ………

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

Hankedokumentide lisa 4

„Dokumendihaldussüsteemi DORIS

arendustööd“

(310182)

Hanke tehniline kirjeldus

2

1. Hanke üldinfo ja eesmärk

1.1. Hanke eesmärgiks on sõlmida dokumendihaldussüsteemi DORIS

funktsionaalsuste arendamiseks arendustööde hankeleping ühe edukaks

tunnistatud pakkujaga.

1.2. Hanke eeldatav maksumus on 1 000 000 eurot (km-ta).

1.3. Hankelepingut rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest perioodil 2021-2027 –

Rahandusministeeriumi valdkondlik digipööre.

1.4. Hankija jätab endale õiguse hankemenetlus tunnistada kehtetuks, kui

pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust või kui

hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued

asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse

lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

1.5. Töid teostatakse kolmes (3) etapis ja arveldatakse ka vastavalt 3 osas.

Etappide eeldatavad tulemid on kirjeldatud punktis 4.7 ning poolte

kokkuleppel võib lepingu täitmisel teha etappide sisu osas muudatusi.

Pakkumusele tuleb lisada detailne etappide ja nende maksumuste kirjeldus.

Viimase etapi maksumus ei tohi olla vähem kui 50% lepingu

kogumaksumusest.

1.6. Hankelepingu tööde (tehnilise kirjelduse punkti 4 ning selle alapunktid)

üleandmise lõpptähtaeg on 31.05.2027. Hankija poolt antav tööde

teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Hankija ei anna ette konkreetset

meeskonnaliikmete arvu tööde teostamisel. Pakkuja on kohustatud tagama

tööde teostamise hankija poolt hankes ette antud tähtajaks pakkuja poolt

vajalikuks peetavate meeskonnaliikmete arvuga. Juhul, kui pakkuja leiab, et

hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud

sellest hankijat teavitama esimesel võimalusel enne pakkumuste esitamise

tähtaega. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine

välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul

riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas

olukorras. (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga)

1.7. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete

kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Pakkujal peab olema valmisolek

alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu

sõlmimisest hiljemalt ühe kuu jooksul (antud aja jooksul peab pakkujal olema

seadistatud arenduskeskkond ning läbitud taustakontroll) ja nimetatud

tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades

arvestada. (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga)

1.8. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete

seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele

kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3

1.9. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale,

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile,

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega

samaväärne“.

2. Projekti lühitutvustus

2.1. Dokumendihaldussüsteemi DORIS eesmärgiks on, et kõik riigiasutused

kasutavad ühte keskset lahendust, mis loob eeldused asutuste ülesteks

menetlusteks, vähendab andmete dubleerimist ning toetab sujuvat teabe

üleandmist. Dokumendihaldussüsteemides menetletakse täna ligikaudu 2

miljonit dokumenti aastas.

2.2. Arendusprojekti osapoolteks on teenuse omanikuna Riigi Tugiteenuste

Keskus (RTK, toote äriomanik) ning tooteomanikena Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (RIK) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (SMIT).

2.3. Dokumendihaldussüsteemi kasutajate sihtgrupiks on ligikaudu 160

riigiasutust ja 32 000 töötajat.

2.4. Projekti töökeel/suhtluskeel on eesti keel. (lisatud 21.05.2026 käskkirjaga).

3. Ülevaade arhitektuurist

Dokumendihaldussüsteemi DORIS arhitektuur on kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse

lisas nr 6.

4. Projekti tehnilised tingimused ja hanke oodatav tulem

4.1. Käesoleva peatüki eesmärgiks on teada anda hankest huvitatud isikutele

sõlmitava lepingu eset puudutavatest peamistest tehnilistest tingimustest,

mis ei asenda lepingu täitmisel kohalduvaid täiendavaid

mittefunktsionaalseid nõudeid jmt. Tegemist ei ole seega lõplike nõuetega,

vaid sisendiga näitamaks huvitatud isikutele tarkvarade, tehnoloogiate,

programmeerimiskeelte ja keskkondade nimetusi, millega igapäevaste

tööülesannete täitmisel eelkõige kokku puutuda tuleb.

4.2. Arendustööde eesmärgiks on täiendada olemasolevat

dokumendihaldussüsteemi funktsionaalsust, arendada uusi komponente ja

liidestusi.

4.3. Üldnõuded arendusele

4.3.1. Arendustele rakenduvad SMIT-i arendusnõuded. (Lisa 2- Nõuded

arendustele). Kui on vaja arhitektuuri osas midagi muuta, siis Pakkuja

teeb omapoolse ettepaneku, kooskõlastab selle SMIT-i arhitektiga ja

4

SMIT-i arhitekt viib teema arhitektuurinõukogusse. Vajadusel kaasab

SMIT-i arhitekt pakkuja arhitektuurinõukogu koosolekule.

4.3.2. Hankija teostab üleantud arendustele OWASP testi, mille edukas

läbimine on tööde vastuvõtmise eelduseks.

4.3.3. arendamisel lähtutakse kasutajakesksest vaatenurgast ja e-teenuste

kasutajasõbralikkuse ja kasutatavuse headest tavadest;

4.3.4. põhineb mikroteenustel arhitektuuril;

4.3.5. avatud lähtekoodi printsiipidel;

4.3.6. vastab kaasaegse süsteemi turvalisuse nõuetele;

4.3.7. arendamiskeel on inglise keel (näiteks, meetodi nimetused ja

funktsioonide nimetused), kommentaarid võivad olla eestikeelsed.

4.3.8. Arendamisel kasutatakse peamiselt järgneivad tehnoloogiaid:

4.3.8.1. Java;

4.3.8.2. JOOQ;

4.3.8.3. PostrgeSQL;

4.3.8.4. VueJS3;

4.3.8.5. PrimeVue;

4.3.8.6. GoLang;

4.3.8.7. Micronaut, Spring Boot raamistikud;

4.3.8.8. REST;

4.3.8.9. JSON, JSONB;

4.3.8.10. Swagger;

4.3.8.11. TailWind;

4.3.8.12. WebSocket;

4.3.8.13. Redis;

4.3.8.14. S3.

4.4. Süsteemi jõudlus- ja mahunäitajad

4.4.1. Kasutajate arv on süsteemis ligikaudu 32 000 kasutajat. Samaaegsete

kasutajate arv on keskmiselt 3000 kasutajat. Tippkoormuse ajal

kasutajate arv võib olla ka 10 000 kasutajat.

4.4.2. Tavavaadete avamine < 1 sekundit.

4.4.3. Kõikide põhitegevuste ja põhivormide avamine < 3 sekundit.

4.4.4. Ühe asutuse dokumentide arv on maksimaalselt ca 700 000

dokumenti aastas. Ühes paigalduses võib olla n arv asutusi ja nende

asutuste peale on aastane maht ca 2 miljonit dokumenti. Maksimaalne

aktiivses loetelus olevate dokumentide maht asutuste peale ühes

paigalduses on ca 15 miljonit dokumenti.

4.4.5. Järg-vastusdokumentide arv keskmiselt 10, maksimaalselt 300

dokumenti.

4.4.6. Taustatööd ei tohi mõjutada rakenduse jõudlust.

4.4.7. Pakkuja poolt loodud arendused peavad vastama kirjeldatud üldistele

koormusnõuetele. Koormustestid loob pakkuja ja jooksutab enda

keskkonnas.

4.5. Kasutajaliidese prototüüp

5

4.5.1. Pakkujal tuleb luua loodavatele funktsionaalsustele prototüüp

kasutades Figma tarkvara ja võttes aluseks juba Hankija poolt loodud

komponente.

4.5.2. Enne arendamist kooskõlastatakse prototüüp teenuse omanikuga.

4.5.3. Kasutajaliidese loomisel tuleb lähtuda DORIS-e olemasolevast

disainisüsteemist, mille aluseks on riigi disainisüsteem Veera.

4.5.4. Loodud funktsionaalsused peavad vastama WCAG AA taseme

nõuetele.

4.5.5. Kehtivad nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile ning

UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel (Lisa nr 4 ja 5).

4.6. Koodi katmine testidega

4.6.1. arendused peavad olema kaetud automaattestidega (end-to end

testid, kasutades PlayWright tarkvara), unittestidega ja

integratsioonitestidega.

4.6.2. Testimisele kehtivad RIK-i testimise nõuded (Lisa nr 3 – Nõuded

testimisele) ja SMIT-i arendusnõuded (Lisa nr 2 ).

4.7. Hanke oodatav tulem

4.7.1. Hanke tulem on jagatud 3 etappi. Oluline on teostada arendused

vastavalt etappidele, kuna pakkujaga paralleelselt teostab arendustöid

ka Hankija. Kui Pakkuja leiab, et soovib arendustöid etappide vahel

vahetada, siis see tuleb kokku leppida Hankijaga.

4.7.2. Allolevas tabelis on kirjeldatud funktsionaalsuste teemad ja etapid.

Funktsionaalsuste nõuded on kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse

lisas nr 1:

Teema Etapp

Andmeväljad Etapp 1

Seosed Etapp 1

Dokumendipuu ja aastavahetus Etapp 1

Märksõnastamine Etapp 1

Kontaktid ja ühekordsete andmete import Etapp 1

Saatmine Etapp 2

Töövood (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga) Etapp 2

E-kirja mall Etapp 2

Saabunud dokumendid ja hõlmamine Etapp 2

Kustutamine ja prügikast Etapp 2

Juurdepääsupiirangud ja ADR Etapp 3

Kasutajahaldus Etapp 3

Eemalolekud Etapp 3

Teavitused Etapp 3

Detailne otsing Etapp 3

Töölaud Etapp 3

Lemmikud Etapp 3

6

4.8. Tehnoloogilise piirangud:

4.8.1. Tuleb kasutada vabavara, litsentsiga tooted on välistatud

4.9. Üleantav dokumentatsioon

4.9.1. Analüüsi dokumentatsioon, mis peab vastama järgmistele nõuetele:

4.9.1.1. Hankija poolt esitatud ärinõuete põhjal spetsifikatsiooni

loomine ehk ärinõuete süsteeminõuetega täiendamine,

mille tulemusena valmib tehniline spetsifikatsioon.

Spetsifikatsioonid luuakse Hankija Confluence keskkonda;

4.9.1.2. andmetabelite ja -objektide seosdiagrammi (andmemudeli)

loomine;

4.9.1.3. andmevahetuse teenuste spetsifikatsioonide kirjeldamine.

4.9.2. Koormustestide tulemused

4.9.3. Testimisega seotud dokumentatsioon

4.9.4. Visuaalse disaini ja funktsionaalsuste dokumentatsioon ning prototüüp

4.9.5. Liidestuste tehnilised kirjeldused

4.10. Dokumentatsioon antakse pakkuja poolt hankijale üle iga etapi lõpus. Lõplik

dokumentatsioon antakse üle projekti viimase tarnega.

4.11. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele

vormistusnõuetele:

4.11.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja

esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).

4.11.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult

üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega.

4.11.3. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud

ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.

4.11.4. Valmivad dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles ning

need peavad olema üheselt arusaadavad kõikidele osapooltele.

5. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

5.1. Projekti töid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke

alusdokumentidest ja esitatud pakkumusest. Projekti elluviimisel on oluline

tihe koostöö RIKi dokumendihalduse tiimi, SMITi ja RTKga. Koostööna

jõutakse ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning

üleantavate tulemite detailides, sh peavad RIK, SMIT ja RTK olema

7

pakkujaga samas infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate tööde

seisust ja pakkumuse koosseisus esitatava projektiplaani järgimisest.

5.2. Paralleelselt Pakkujaga arendab dokumendihaldussüsteemi RIKi ja SMITi

ühine arendustiim.

5.3. Projekti arendustööd peavad vastama lisas esitatud SMITis kehtestatud

arendusnõuetele. RIKi kehtestatud muud nõuete dokumendid on lisatud

riigihanke alusdokumentide juurde.

5.4. Kõik arhitektuuriga seotud otsused peavad olema enne arendamist

kinnitatud RIK-i ja SMIT-ga.

5.5. Hankes esitatud ärinõuded on arenduse aluseks, kuid vajavad arenduse eel

detailset analüüsi ja võivad täpsustuda ja muutuda. Kõik ärinõuete

muudatused ja täpsustused lepitakse kokku Riigi Tugiteenuste Keskusega

ning muudatused fikseeritakse kirjalikult.

5.6. Hankelepingujärgsete tööde teostamisel hanke eesmärgi saavutamiseks on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui RIK, SMIT ja RTK nõustuvad pakkuja poolsete täiendus-ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.

5.7. Pakkuja paneb arendustööde teostamiseks püsti oma arenduskeskkonna.

5.8. Töö tulem kantakse SMIT-i lähtekoodi repositooriumisse vastavalt SMIT-i

juhistele, mis lepitakse kokku peale hankelepingu sõlmimist.

5.9. Pakkuja peab arenduse/töö/tulemi commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit. Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra.

5.10. Pakkuja jaotab arenduste üleandmise 3 etappi (3-4 kuud). Iga etapp peab olema jaotatud omakorda iteratsioonideks (1-2 nädalat). 1-2 nädala tagant peavad toimuma tarkvara arenduse demonstratsioonid Pakkuja arenduskeskkonnas Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajale. Iga iteratsiooni lõpus annab Pakkuja üle nimekirja realiseeritud arendustaskidest. Arenduse sobivuse korral teeb Pakkuja tarne SMIT-i repositooriumisse.(muudetud 21.05.2026. käskkirjaga)

5.11. Pakkuja poolt üleantavate ja testitud arendustööde ärinõuete

vastuvõtutestimist teostab Riigi Tugiteenuste Keskus. Testimine viiakse läbi

Hankija hallatavas testkeskkonnas. (muudetud 21.05.2026 käskkirjaga)

5.12. Töödele kehtib garantii 12 kuud.

5.13. Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid.

Andmetöötluse vajaduse ilmnedes antakse töödeldavad andmed

hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul.

8

5.14. Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana

esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib

pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises

kirjelduses kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks,

jagunema 3 etappi ja vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

5.14.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

5.14.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel kooskõlastatakse arhitektuuriga seotud muudatused RIK-i ja SMIT-ga.

5.14.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine RIK-ile, SMIT-ile ja RTK-le.

5.14.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.

5.14.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

5.14.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena, mida ollakse valmis tellijale üle andma.

5.14.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse Hankijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt.

5.14.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

5.14.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

5.14.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, millist agiilset arendusmetoodikat kasutatakse ja kuidas seda plaanitakse praktiliselt rakendada (pakkumuse eraldi dokument).

5.14.11. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse projektijuhtimise riske maandada (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.

5.15. Autoriõiguste realiseerimise viis on MIT.

5.16. Pakkuja peab komplekteerima hankelepingu täitmiseks

arendusmeeskonna, kes vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

5.16.1. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud

meeskonnaliikmed hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu

alusel töid teostama. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikme saab

hankija eelneval nõusolekul vahetada üksnes uue meeskonnaliikme

vastu, kes vastab hankes esitatud tingimustele.

9

5.16.2. Kõikidele meeskonnaliikmetele teostatakse taustakontroll

vastavalt lepingu tingimustele.

5.16.3. Kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema eesti keel vähemalt heal

tasemel.

5.16.4. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema VueJS3 raamistiku

kogemus riigihanke algamisele eelneva 2 aasta jooksul arendajana

projektides kokku vähemalt 1500 tundi;

5.16.5. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema Micro Frontend

arendamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 2 aasta jooksul

arendajana projektides kokku vähemalt 500 tundi;

5.16.6. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema PrimeVue

kasutamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 2 aasta jooksul

arendajana projektides kokku vähemalt 500 tundi;

5.16.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema REST, JSON ja

Swagger kasutamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 4 aasta

jooksul projektides vähemalt 160 tundi iga tehnoloogia kohta;

5.16.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema CSS3 ja HTML5

kogemus kasutajaliidese disaini loomisel riigihanke algamisele

eelneva 5 aasta jooksul vähemalt 160 tundi mõlema tehnoloogia osas;

5.16.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema testide arendamise

(vähemalt üks järgnevast: unit-, integratsiooni- või süsteemitestid)

kogemus projektides kokku vähemalt 200 tundi.

5.16.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema Micronaut (java)

programmeerimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 4 aasta

jooksul arendajana projektides kokku vähemalt 1500 tundi;

5.16.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema JOOQ tehnoloogia

(rakenduse andmebaasi kihi) kasutamise kogemus riigihanke

algamisele eelneva 4 aasta jooksul projektides kokku vähemalt 1000

tundi;

5.16.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema WebSocket

kasutamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 4 aasta jooksul

projektides kokku vähemalt 300 tundi;

5.16.13. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema S3 arendamise

kogemus riigihanke algamisele eelneva 4 aasta jooksul projektides

kokku vähemalt 160 tundi;

5.16.14. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema andmemudeli

modelleerimise kogemus kasutades UML keelt riigihanke algamisele

eelneva 4 aasta jooksul analüütikuna projektides kokku vähemalt

1600 tundi;

5.16.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel REST-JSON-API kirjeldamise

kogemus riigihanke algamisele eelneva 4 aasta jooksul analüütikuna

projektides kokku vähemalt 640 tundi;

10

5.16.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel TypeScript/JavaScript

kasutamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 2 aasta jooksul

testijana projektides kokku vähemalt 500 tundi;

5.16.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

automaattestide kirjutamisel kasutades PlayWrighti või samaväärses

tarkvaras;

5.16.18. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

testlugude ja testplaani koostamisega;

5.16.19. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

koormustestide automatiseerimises JMeteris või samaväärses

tehnoloogias;

5.16.20. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline prototüübi

loomise kogemus Figmas või samaväärses tarkvaras;

5.16.21. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

WCAG rakendamises;

5.16.22. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline

süsteeminõuete (requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja

tegevuste (use case ja/või user story) kaardistamine ja

visualiseerimise kogemus;

5.16.23. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel;

5.16.24. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses;

5.16.25. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 48-

kuuline arendamise töökogemus tarkvara arenduses;

5.16.26. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

testimise töökogemus tarkvara arenduses;

5.16.27. Kui lepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et

meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele

on pakkuja kohustatud vastavalt lepingu punktile 15.2 isiku asendama.

5.16.28. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse

tõendamiseks vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

5.17. Pakkuja tagab meeskonnaliikmetele vajaliku riistvara.

5.17.1. Riistvara konfiguratsioon peab võimaldama vajalikesse

süsteemidesse ligipääsu ning vajalikke seadistusi (nt Apple arvutid ei

sobi). Asutuste sisevõrgu nõudeid arvestades on vajalik, et riistvara

järgiks järgmisi nõudeid:

11

5.17.2. Windows 10 pro või Windows 11 operatsioonisüsteem (kõige

uuem stabiilne versioon turvaparandustega);

5.17.3. kasutatav arvuti peab võimaldada kompileerida rakenduse koodi

x86 platvormile;

5.17.4. TPM 2.0 olemasolu ning krüpteeritud andmekandja (millel projekti

faile hoitakse);

5.17.5. krüpteerimiseks võib kasutada Windows bitlockerit;

5.17.6. kaasaegne (kehtiv, töötav ja võimalikult uus) viirustõrje.

6. AI kasutamine tööde teostamisel (lisatud 21.05.2026 muudatusega)

6.1. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingujärgsete tööde

teostamisel kasutab pakkuja tehisintellekti (edaspidi AI) ainult eelneval

kokkuleppel RIK-iga.

6.2. AI kasutamisel tuleb järgida järgmisi tingimusi:

6.2.1. AI kasutamine tööde teostamisel peab olema kooskõlastatud RIK-i

kontaktisikuga.

6.2.2. AI kohta, mida soovitakse kasutada, tuleb edastada RIK-ile järgnev

info:

6.2.2.1. AI mudel ja versioon;

6.2.2.2. Loetelu ülesannetest, mille jaoks AI-d kasutatakse;

6.2.2.3. Loetelu arendusetappidest, mille jaoks AI-d kasutatakse;

6.2.2.4. AI kasutamise eesmärk konkreetsete ülesannete puhul.

6.2.3. AI kasutamisel tööde teostamiseks peab pakkuja tagama, et AI

kasutamine vastab EITS-is ja/või ISO 27001 kirjeldatud turvalisus-,

konfidentsiaalsus- ja andmekaitse nõuetele.

6.2.3.1. Keelatud on kasutada AI mudelit, mis kasutab infot enda

treenimiseks.

6.3. Hankija hindab pakkumuses esitatud AI lahenduste kasutamise lubatavust

lepingu täitmisel enne lahenduste kasutuselevõttu.

6.4. Juhul, kui pakkuja poolt soovitud AI lahendus ei ole RIKile vastuvõetav,

esitatakse pakkujale vastavad põhjendused. Juhul, kui lepingutäitmisel

selgub, et pakkuja jätkab AI lahenduse kasutamist on tegemist olulise

lepingu rikkumisega. Hankijal on õigus, kuid ei ole kohustust soovitada

alternatiivseid AI lahendusi.

Lisad:

1. Funktsionaalsuste nõuded

2. Nõuded arendustele

3. Nõuded testimisele

12

4. Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile

5. UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel

6. Dokumendihaldussüsteemi DORIS arhitektuur