Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033399

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033399

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik

Kontaktisik Ole Sein

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus Osaühing Eesti Killustik kaevandab Väo lubjakivimaardlas lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265 alusel alates 2022. aastast (loa kehtivus kuni 25.01.2037). Kaevandaja soovib läbi uue keskkonnaloa taotluse laiendada oma tegevust Väo maardlas ning hõlmata lisaks praegusele mäeeraldisele (plokid 42 ja 43 aT) ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (plokid 57 ja 58 aT). Vertikaalsihis jaguneb taotletav maavaravaru mäeeraldisel kvaliteedilt täitelubjakiviks (plokid 42 ja 57 aT, taotletav varu kokku 3635,9 tuh m3) ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks (plokid 43 ja 58 aT, taotletav varu kokku 5523,17 tuh m3). Taotleja tegutseb maavarade uuringute ja kaevandamise valdkondades, varustades kvaliteetsete ehitusmaterjalidega ehitusobjekte ja ehitusmaterjalide tootjaid üle Eesti. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemise vajadus plokkidele 42, 43, 57 ja 58 aT tuleneb eelkõige Harju maakonna ja Tallinna piirkonna jätkuvast ehitusmaavarade nõudlusest ning vajadusest tagada kvaliteetse lubjakivi stabiilne varustuskindlus taristu- ja ehitussektorile. Kavandatav mäeeraldis paikneb Väo lubjakivimaardlas Rae vallas ning see asub logistiliselt soodsas tööstuspiirkonnas, kus olemasolev transpordi- ja tehniline taristu võimaldab maavara efektiivselt kaevandada ja tarbimiskohta transportida. Taotletav karjäär asub aktiivses kaevandamise piirkonnas, mis toetab Harjumaa terviklikku ja jätkusuutlikku maavarakasutust.

Taotletava mäeeraldise kasutuselevõtu eesmärk on ehituslubjakivi kaevandamine ja väärindamine killustikuks ning täitematerjaliks. Lubjakivi on oluline tooraine nii teede- kui ka üldehituses, samuti suuremahuliste taristuobjektide rajamisel. Kaevandatav kõrgemargiline lubjakivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks, mida kasutatakse suure koormustaluvusega teekonstruktsioonides ja muudes ehitussegudes. Täitelubjakivi kasutatakse muldkehade, platside, teetammide ja muude tehniliste täidete rajamisel. Materjal on sobiv ka riiklikult oluliste taristuobjektide, sealhulgas Rail Balticu, ning Transpordiameti erinevate planeeritavate ehitusobjektide (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus jms) rajamiseks. Samuti piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitus-objektidel ning ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks. Eesti suurim ehitus- ja arenduspiirkond vajab pidevalt kvaliteetset killustikku teede, raudteede, tehnovõrkude ning hoonete rajamiseks. Ehituseks sobiva kvaliteetse killustiku võimalikult madala omahinna saavutamiseks on suur osakaal ehitusmaterjalide transpordikuludel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri geograafiline paiknemine Tallinna lähiümbruses ehk selle peamise tarbimiskoha läheduses vähendab võrreldes kaugemalt toodava materjaliga oluliselt materjali transpordikulusid ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust, mistõttu omab maardla regionaalse ehitusmaterjalide varustuskindluse seisukohalt strateegilist tähtsust.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78) KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust. Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi varu ammendunud ning seetõttu on oluline võtta aktiivsed maardlad kaevandamispiirkondades, kus täiendava mõju avaldumine on minimaalne, kasutusse maksimaalses võimalikus ulatuses.

Osaühing Eesti Killustik omab pikaajalise lubjakivi kaevandajana ja killustiku tootjana kogemusi ning teadmisi selleks, et garanteerida taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris levivast ja kaevandatavast materjalist nõuetele vastava kvaliteetse killustiku jääkidevaba tootmine üld- ja teedeehituse tarbeks. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri avamine on taotlejale olulise tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata piirkonnas oma põhitegevusega.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 11.05.2026 korraldusega nr 6-3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala. KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.

Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude hindamine on esitatud KMH aruandes ning käesolevaga on esitatud vaid kokkuvõte olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Väo VIII lubjakivikarjäär

Aadress Lagendiku, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond

Territoriaalkood 7688

Katastritunnus(ed) 65301:001:4290,65301:001:4291,65301:001:4295,65301:001:4400,65301:001:4413,65301:001:5006,65301:001:5007,65301:001:5008,65301:001:5889,65301:011:0150,65301:001:5890,65301:011:0143,65301:001:7245,65301:011:0059,65301:011:0077,65301:011:0083,65301:011:0091,65301:011:0131,65301:011:0159

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6587395, Y: 550074

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kassisaba (65301:011:0131), Kesa (65301:001:4413), Lagendiku (65301:001:4400), Metsasauna (65301:001:5889), Metsasauna (65301:011:0150), Metsavälu (65301:001:5006), Põlendiku (65301:011:0091), Rabaotsa (65301:001:5890), Rabaotsa (65301:011:0143), Raja (65301:001:5008), Saluste tee 3 (65301:001:4290), Saluste tee 5 (65301:001:4295), Sepa-Hindreku (65301:011:0059), Suurtammiku (65301:001:4291), Uus-Kristjani (65301:001:7245), Uus-Tammiku (65301:011:0083), Vahemetsa (65301:001:5007), Viikmanni-Soodevahe (65301:011:0077), Väikemetsa (65301:011:0159). Puudutatud veekogud: Põlluääre kraav (VEE1089234).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tallinn, Harju maakond 0784 Rae vald, Harju maakond 0653

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus:

Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ning hõlmab mitmeid (17) era- ja riigikinnistuid: Saluste tee 3 (tunnus 65301:001:4290, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291, 100% maatulundusmaa), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Lagendiku (tunnus 65301:001:4400, 100% mäetööstusmaa), Kesa (tunnus 65301:001:4413, 100% maatulundusmaa), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006, 100% mäetööstusmaa), Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007, 70% mäetööstusmaa, 30% maatulundusmaa), Raja (tunnus 65301:001:5008, 85% maatulundusmaa, 15% mäetööstusmaa), Metsasauna (tunnus 65301:001:5889, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0150, 100% maatulundusmaa), Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0143, 100% maatulundusmaa), Uus-Kristjani (tunnus 65301:001:7245, 100% maatulundusmaa), Sepa-Hindreku (tunnus 65301:011:0059, 100% mäetööstusmaa), Viikmanni-Soodevahe (tunnus 65301:011:0077, 100% mäetööstusmaa), Uus-Tammiku (tunnus 65301:011:0083, 100% elamumaa), Põlendiku (tunnus 65301:011:0091, 100% maatulundusmaa), Kassisaba (tunnus 65301:011:0131, 100% mäetööstusmaa) ja Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159, 100% maatulundusmaa). Kõik erakinnistud kuuluvad taotleja omandisse.

Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee (nr 6531607) ning idas Linnaaru tee (nr 6530532), mis on avalikult kasutatavad teed, kus ehitusseadustiku kohaselt kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardikihi kohaselt kattub uuringuruum põhjaosas kuni 85 m ja idaosas kuni 65 m laiuse ribana Aruküla-Lasnamäe elektriõhuliini kaitsevööndiga (vid L165). Nii uuringuruumi põhjaosas kui uuringuruumi piirist ~250 m idas paiknevad elektrialajaamad. Samuti kulgeb taotletava mäeeraldise põhja- ja idapiiril paralleelselt Saluste tee ja Linnaaru teega ühisveevärgi torustik, mille kaitsevöönd on 4 m. Mäeeraldisest kirdes paikneb ka sideehitise kaitsevöönd.

Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic kiirraudtee koridoriga. Karjääri lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb siiski ligikaudu 130 m ning ligikaudu 28 m kaugusele jääb lähim haruraudtee (~950 m pikkused rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud).

Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu (millel puudub ehitusregistri kanne ehk need on ebaseaduslikult püstitatud) paikneb kinnistul Ülemiste-Maardu 1,2 - 4,4 km (tunnus 65301:011:0113), mis jääb taotletava ala põhjapiirist ~20 m kaugusele. Lähim aktiivne majapidamine jääb ~280 m kaugusele lõunasse Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistule (tunnus 65301:002:1217), paiknedes teisel pool Tallinna-Lagedi teed. Uus-Tammiku katastriüksusel (tunnus 65301:011:0083) paiknev talu jääb taotletava mäeeraldise piiresse. Kinnistul paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega on arendaja poolt omandatud ning need on plaanis lammutada. Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m. Puurkaev on rajatud Osaühingu Eesti Killustik tellimisel ja kuulub maaomanikule. Arendaja kasutab kaevu olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, likvideeritakse rajatud puurkaev nõuetekohaselt. Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Arendaja on teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10 / Tallinn-Tapa 115-118,2 km (tunnus 65301:011:0054, 100 % transpordimaa, riigiomand) kinnistul asub samuti kolm hoonet ning neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina.

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal ega selle lähialas ei leidu kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Piirkonnas asuvad mitmed kultuurimälestised kultusekivi (registrinumber 2616) ning Tallinna piirikivi (registrinumber 1241). Lähialasse jäävad veel mitmed kultusekivid, registrinumbritega 18872, 18871, 18873, 2619, 2617 ja 2618.

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Väo VIII lubjakivikarjääri kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.

Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel kasulikku kihti katva kattekihi ehk katendi moodustavad kvaternaarisetted, mille keskmiselt 2 – 4 m paksune kiht koosneb enamasti turbast ja moreenist, kus ei moodustu madala filtratsioonikoefitsiendi tõttu iseseisvat veekihti.

Karjääri maa-alal levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub suurel määral uuringuruumi kasuliku kihiga. Veekiht toitub

2/29

põhiliselt sade- ja lumesulavetest ning selle regionaalne voolusuund on lõunast põhja, klindiastangu suunas. Lokaalselt mõjutab põhjavee voolusuunda reljeef ja põhjaveega ühendatud vooluveekogude paigutus. Siinkohal on lokaalsele voolusuunale tõenäoliselt määravaks aga põhja pool asuv sügava kuivendusega Väo lubjakivikarjäär, mis moodustab lähipiirkonnas põhjavee väljavooluala, kust vesi juhitakse edasi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234) ja selle kaudu Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200).

Taotletava mäeeraldisega kattuvates uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tase maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 – 3,85 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 37,93 – 40,47 m (keskmiselt 39,14 m) ning umbes kuu aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud andmete põhjal oli veetase 0,3 – 0,6 m võrra langenud. Põhjavee tase oli mõnevõrra mõjutatud olemasoleva Väo VIII karjääri aktiivses osas tekitatud veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus (PA 5/24; kaevandamine karjääris oli alles algusjärgus). Olemasoleva Väo VIII karjääri hetkel aktiivsele alale 2020. a geoloogilise uuringus käigus rajatud puuraukudes oli aprillikuus mõõdetud põhjavee tase 0,35 – 1,0 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 39,35 – 39,90 m (keskmine 39,7 m). Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest. Veetasemete looduslik sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 – 3 m vahemikus.

Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses taotletavast alast ~140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo lubjakivikarjääride tegevusega. Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks ning veetaset on alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett mittejuhtivate kivimikihtideni. Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes abs kõrgustel 35,2 – 35,4 m ja 1969-1970. aastatel teostatud uuringutes olid karjääri idaosas veetasemed 36 – 37 m. Võrdlemisi suurest veetaseme alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri mõju taotletavale alale tajutaval viisil ulatunud. Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24 veetase ei olnud 2024. a mais ja juunis tehtud mõõtmiste ajal looduslikust tasemest madalamal.

Vee erikasutuse kirjeldus:

Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Kogu karjäärist väljapumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on 258 tuh m3, millest põhjavesi moodustab ligikaudu 49% ehk 127 tuh m3 ning sademevesi ligikaudu 51% ehk 131 tuh m3. Väljalaskme seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353, Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.

Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju:

Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed veekeskkonnale avalduvad mõjud: põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses; vooluhulkade suurenemine eesvooludes; põhjavee kvaliteedi muutused; eesvoolude vee kvaliteedi muutused.

Karjääris alandatakse veetaset, pumbates välja sinna valguvat põhja- ja sademevett. Veetaseme alandamist hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter. Veetaseme alandamine mõjutab vaid Ordoviitsiumi veekompleksi ja sellega kohati hüdrauliliselt seotud Kvaternaari veekompleksi põhjavett, mida tarbitakse piirkonnas joogi- või tarbeveena väga vähesel määral. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumine osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute lubja- ja liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ning graptoliitargilliit moodustavad vettpidava kihi Ordoviitsiumi lubjakivi all. Seega ei ole Türisalu kihistu all lasuv ja piirkonna üheks olulisemaks joogiveeallikaks olev Ordoviitsiumi-Kambriumi kompleks kaevandamisest oluliselt mõjutatud.

Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Uuringuala lähiümbrusesse jäävad valdavalt tööstus- ja tootmishooned. Karjääri mõjualas keskkonnaregistrisse kantud puurkaevusid ei ole. Uuringuala vahetusse lähedusse jääb paar majapidamist, kus veevarustusallikas ei ole teada. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m

3/29

kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.

Mõju piirkonna põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alandamisega kaasneva alanduslehtri näol, mis KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt võib olemasoleva Väo VIII karjääri ja taotletava karjääriala koosmõjuna ulatuda maksimaalselt kuni ~519 m kaugusele karjääri servast (kogumõjuulatus). Kogumõjuulatuse puhul tuleb aga silmas pidada, et veetaseme alanemise mõju on suurim karjääri vahetus läheduses, mis karjäärist kaugemal hääbub. See tähendab, et arvutuslikult on karjäärist 519 m kaugusel keskmine veetaseme alanemine vähem kui sentimeeter ja seega reaalsuses tajumatu. Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on lubjakivides levivas vabapinnalises põhjaveekihis vahemikus 1 – 3 m aastas, loetakse põhjavee kättesaadavuse suhtes oluliseks mõjuks olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem. Arvutuse tulemusel ulatub põhjaveetasemetele oluline mõju kuni 342 m kaugusele taotletava Väo VIII karjääri piirist. Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja mitte koheselt, vaid teatud aja jooksul.

Piirkonda jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja transpordimaad (raudtee); elamualad ümbruskonnas puuduvad. Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses esineb viis Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu. Puurkaevud PRK0000008, PRK0000303 ja PRK0067722 ammutavad vett kas Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist ja seega ei ole karjääri alanduslehtrist mõjutatud. PRK0057656 ja PRK0057657 avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise mõju raadiusest. Antud puurkaevud ei ole mõeldud veevõtuks, vaid on seirekaevud Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse keskkonnaseireks, millest võetakse veeproove naftasaaduste ja raskemetallide lekete tuvastamiseks (keskkonnaluba nr L.KKL.HA-52415). Kuna kaevude sügavus on registri andmetel ~6 – 9 m ja staatiline veetase ~2 m, siis põhjaveetaseme alanemine < 1 m võrra kaevude asukohas ei takista proovivõttu ega veeseire teostamist. Seega ei mõjuta taotletav Väo VIII karjäär tõenäoliselt ühegi piirkonna puurkaevu veevarustust.

Kogu pumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on ~258 000 m3. Vastav number on vaid indikatsioon maksimaalsest pumpamisvajadusest. Ühest küljest ei arvesta arvutused võimalikku karjääri põhjast lähtuvat põhjavee sissevoolu. Sellest hoolimata on toodud numbrid tõenäoliselt ülehinnatud: tekkiv alanduslehter (st ala, mida karjäär kuivendama hakkab) kattub põhjaosas suuresti Väo maardla olemasolevate mäeeraldiste ja nende tekitatud alanduslehtritega. Reaalsuses alanduslehtrid ühtivad ja selle arvelt saavad vooluhulgad olema siin arvutatust väiksemad. Lisaks annavad arvutuste tulemused suurima kujuneva põhjaveetaseme alanduse ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid koguseid juhul, kui karjäär on täies ulatuses lamamini kuivendatud. Seega on enamiku kaevandamistegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning süvendamisele. Kõige enam sõltub vee juurdevool sademetest ja aurumise intensiivsusest, mille tõttu on vooluhulgad aastate lõikes väga muutlikud, eriti arvestades võimalikke kliimamuutusi.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 toodud nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr KL- 514265 Väo VIII lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme HA077 (X = 6587136, Y = 550493) kaudu suublasse (Soodevahe peakraavi). Tegelik kasutatav väljalask asub aga koordinaatidel X = 6587351, Y = 550491 ning suublaks on Põlluääre kraav. Kuna olemasoleva karjääri kasuliku kihi materjal on sarnane taotletavale materjalile, kujunevad taotletavast karjäärist välja juhitava vee omadused analoogseks praeguse väljalasu kaudu ära juhitavale veele.

Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku < 1,0 – 3,2 mg/l ja keemilise hapnikutarbe (KHT) väärtused vahemikku 38 – 58 mg/l, mis on lubatud piirväärtustest (vastavalt 15 mg/l ja 125 mg/l) oluliselt madalamad. Seega ei ole oodata taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist lisanduva karjäärivee suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu muutust või olulist suurenemist suublas.

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamisel tekkiv heljum setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku 14 – 52 mg/l (lubatud piirväärtus 40 mg/l), kusjuures piirväärtuse ületamist on täheldatud vaid ühel korral, mis oli tingitud ühekordsetest asjaolust karjääri avamisel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri kaevandamisprojektis on vajalik veenduda settebasseinide piisavates dimensioonides. Kui piirväärtust ületavad näitajad jäävad korduma, tuleb settebasseinid ja heljumi eraldamise süsteemid korrastada või rekonstrueerida nii, et tõhus heljumi settimine oleks tagatud. Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka naftasaaduste kontsentratsioon, et oleks välistatud rasketehnika õli- ja kütuseleketest tuleneva reostuse sattumine suublasse.

Märkimisväärne mõju suublate veekvaliteedile puudub juhul, kui settetiikide konstruktsiooni piisavuses veendutakse ja seiretulemused kinnitavad tulevikus heljumi sisalduste püsimist alla piirnormi. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju põhja- ja pinnaveekaitsele.

4/29

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmes pH-d, KHTCr, BHT7, heljumi ning lisaks ka naftasaaduste sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas).

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Kavandatavast Väo VIII karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Põlluääre kraavi seisundit ei hinnata. Pirita jõe (veekogumi kood: 1089200_4; veekogumi nimetus: Pirita Vaskjalalt suudmeni) keemiline seisund hinnati 2024. aastal halvaks (põhjus: Hg kalades, meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu). Ökoloogiline seisund hinnati 2024. aastal heaks. Koondseisund on 2024. aasta seisuga hinnatud halvaks.

Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonnas on Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Mõlema põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ehk mõlema põhjaveekogumi põhjavee koondseisund on hea.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Selgitus_1.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). äljalaskme seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353, Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks peavad mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile olema settebasseinid. Antud juhul on settebasseinid juba olemasoleva Väo VIII mäeeraldise jaoks rajatud, kuid taotletava Väo VIII karjäärile koostatavas kaevandamise projektis peab veenduma basseinide piisavuses uute veekoguste puhul ning need vajadusel rekonstrueerima.

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

5/29

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi Väo VIII lubjakivikarjäär

Veehaarde kood POH0024110

Puurkaevu katastrinumber -

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587388, Y: 550029

Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta Piirkonnas on Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Mõlema põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ehk mõlema põhjaveekogumi põhjavee koondseisund on hea.

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Karjäärist väljapumbatav vesi 2026 127 000 348

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 127 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi UUS

Reoveepuhasti kood UUS

Väljalaskme nimi UUS

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

6/29

Väljalaskme kood UUS

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6587353, Y: 550487

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 64 500 64 500 64 500 64 500 258 000 707 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2026 Heljum 40 mg/l

2026 BHT7 15 mg/l

2026 KHT 125 mg/l

2026 pH 6-9 9 pH ühik

2026 Naftasaadused 5 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 32 750 32 750 32 750 32 750 131 000 359

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 Heljum 1 kord kvartalis

Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 BHT7 1 kord kvartalis

Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 KHTcr 1 kord kvartalis

Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 pH 1 kord kvartalis

Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 Naftasaadused 1 kord kvartalis

Suubla

Suubla nimetus Põlluääre kraav

Suubla kood VEE1089234

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

7/29

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP kood

HEIT0009670 1 Puurimine X: 6587271, Y: 550176

0.50 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

HEIT0009671 2 Lõhkamine X: 6587260, Y: 550190 X: 6587285, Y: 550235

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

HEIT0009672 3 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)

X: 6587419, Y: 550080 X: 6587444, Y: 550131

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

4 Laadimine X: 6587608, Y: 550112

2 2 3 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

5 Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)

X: 6587286, Y: 550001 X: 6587310, Y: 550044

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08122 - Killustiku tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

8/29

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

5.4.1. Üldandmed

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Heiteallika keskkonnaregistri kood

Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse

HEIT0009673 HEIT0009673, Paiksed mootorid (diiselgeneraator) (4), kaugus 0m, 0.08⌀, 3.00m, 10.00m/s, 60.00℃, Eesti Killustik OÜ

Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MWth või suurem. Seetõttu ei esitata lubatud heitkoguste projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses (AÕKS § 91 lg 7).

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

9/29

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: Vao_VIII_plokkskeem.png

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest, KMH aruandest ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav käitis ehk Väo VIII lubjakivikarjäär (mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaga 52,02 ha) paikneb Rae Vallas Harju maakonnas riigi ja eraomandis olevatel kinnistutel.

Lubjakivi kaevandamisel ning selle töötlemisel killustikuks on käitisel arvestatud järgmiste heiteallikatega: - lõhkeaukude puurimine - punktallikas (heiteallikas nr 1); - lõhkamine - pindallikas (heiteallikas nr 2); - peamine purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega - pindallikas (heiteallikas nr 3); - valmistoodangu laadimine laos - punktallikas (heiteallikas nr 4); - lisa purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega - pindallikas (heiteallikas nr 5)

Heiteallikate asukoht karjääris on muutuv, lähtuvalt mäetööde asukohast. Heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 4: Joonis_1._Vao_VIII_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 5: Joonis_2._Vao_VIII_heiteallikad.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.

10/29

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Tallinn-Harku meteoroloogiajaam. Viimase täies-kalendriaasta (2025) keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:

Tunnikeskmine miinimum õhutemperatuur: 7,5 C Tunnikeskmine maksimum õhutemperatuur: 8,3 C Aasta tunnikeskmine õhutemperatuur: 7,9 C Aasta keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aasta keskmine sademete summa: 674 mm

Tuulteroos, fail Lisa 6: Harku_2025_tuulteroos.png

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment- climatechange/services/nationalpollutant- releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.

Manused Lisa 7: Metoodika_karjaarid_18082025.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. Arvestades purustus-sorteerimissõlmede töötamiseks vajalike tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on sõlmede puhul nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana.

Manused Lisa 8: KOTKAS_arvutuskaik_Vao_VIII__05.2026_.asice

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) - HEIT0009670 Tekstiilfiltrid 13 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse PM-sum Osakesed 99.5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %

11/29

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puurimine (1) - HEIT0009670

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

Muud heite vähendamise meetmed

12/29

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lõhkamine (2) - HEIT0009671

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

13/29

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

14/29

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Laadimine (4)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

15/29

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

16/29

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

17/29

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

20 - 21 100 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Puurimine (1) - HEIT0009670 PM-sum Osakesed 0.008 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.004 g/s 0.014 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.004 g/s 0.014 t Jah

Lõhkamine (2) - HEIT0009671 PM-sum Osakesed 1.06 g/s 0.382 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.551 g/s 0.198 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.032 g/s 0.011 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.283 g/s 0.102 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.311 g/s 0.112 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672 PM-sum Osakesed 0.098 g/s 1.045 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.045 g/s 0.482 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.006 g/s 0.065 t Jah

Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed 0.057 g/s 0.884 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.402 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.004 g/s 0.049 t Jah

Laadimine (4) PM-sum Osakesed 0.098 g/s 1.022 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.046 g/s 0.483 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.007 g/s 0.073 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

18/29

5.4.12. Välisõhus leviv müra

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6587415, Y: 549825 Purustus-sorteerimissõlm (lisamasin) X: 6587295, Y: 550032

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

III või IV kategooria 65 55 Vastab 50 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 9: Joonis_3._Vao_VIII_Ld.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Taotletava Väo VIII karjääri lähiümbruses (vähemalt kuni 300 m raaiduses) müratundlikud (I ja II kategooria maa-alad puuduvad). Taotletav karjäär paikneb tööstuspiirkonnas, olles suuresti mõjutatud muust tööstusest ja transpordist.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Müra leevendavate meetmete rakendamine puudub, sest väljaspool karjääriala ei esine müratundlikke alasid ning piirkond on juba mõjutatud olemasolevast laialdasest tööstusest ja transpordist (maantee-, raudtee- ja lennuliiklus).

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

19/29

HEIT0009671 HEIT0000113 HEIT0000315 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001205 HEIT0001206 HEIT0001200 HEIT0001209 HEIT0001210 HEIT0001208 HEIT0012718 HEIT0010639 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0001211 HEIT0001212 HEIT0002067

630-08-0 Süsinikmonooksiid 32.317 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 863 0.086

HEIT0009671 HEIT0000113 HEIT0000315 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001205 HEIT0001206 HEIT0001200 HEIT0001209 HEIT0001210 HEIT0001208 HEIT0012718 HEIT0010639 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0001211 HEIT0001212 HEIT0002067 HEIT0002067

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 7.747 g/s 1 tund 200 µg/m³ 71.60 0.358 1 aasta 40 µg/m³ 3.20 0.08

20/29

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

HEIT0009670 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001200 HEIT0009671 HEIT0009672 HEIT0010639 HEIT0010640 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0002067 4 5

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

3.009 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.81 0.072

HEIT0009670 HEIT0009671 HEIT0009672 4 5 HEIT0009670 HEIT0009671 HEIT0009672 HEIT0005604 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001198 HEIT0001200 HEIT0010639 HEIT0010640 HEIT0010641 HEIT0001352 HEIT0001199 HEIT0001207 HEIT0002067

PM10 Peened osakesed (PM10) 5.539 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 13.50 0.27 1 aasta 40 µg/m³ 5.22 0.13

Koosmõju kirjeldus

21/29

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire

jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid

CAS nr

Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine

Avalikustamine

PM10 Peened osakesed (PM10)

2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.

Keskkonnaametile Teistele osapooltele lubatud loa omaniku nõusolekul.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Tallinn-Harku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile

22/29

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Fooniandmetena on käsitletud kõiki heiteallikaid, mis jäävad taotletava käitise tootmisterritooriumist 500 m raadiusesse. Nendeks on: - Tallinna teede AS - KMG OÜ - Retlar OÜ - Väo Paas OÜ - Limestone factories of Estonia OÜ - Kinnisvara Info AS - DM Terminal OÜ - Osaühing Letona Properties

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne ümbritsevas piirkonnas olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist, sest ümbritsevas piirkonnas paikneb juba mitmeid teisi aktiivseid heiteallikaid.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumiskaardid on leitavad manusest.

Manused Lisa 10: Airviro_Vao_VIII_05.2026.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Taotuses modelleeritud saasteainete kontsentratsioonid ei ületa seaduses sätestatud piirväärtusi väljapool tootmisterritooriumi piiri, mistõttu ei ole oodata kavandatava tegevusega olulise mõju avaldumist karjääri ümbruskonna õhukvaliteedi tasemele ega lähimate majapidamiste õuealadele.

23/29

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitise lähiümbruses ei esine I ega II kategooria müratundlikke alasid, seega ei mõjuta kavandatav tegevus müra seisukohast negatiivselt olemasolevaid ümbritsevaid objekte ega alasid. Taotletav ala on ümbritsetud tööstus- ja transpordialadega. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil müraallikate vahetus läheduses (kuni 60 m ulatuses). Karjääris tekkiv süvend aitab müra levikut lokaliseerida.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Purustus-sorteerimissõlmed koos laadimistöödega (heiteallikas nr 3 ja 5).

Suurima osakaaluga saasteaine on osakesed. Valdavalt sadestub enamus osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

1. Purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada. 2. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd taotletava ala ümbruses ei esine müratundlikke objekte ning müratase tootmisterritooriumi piiril on <60 dB (tabel 5.4.12). Samuti ei ole tuvastatud piirnormide ületamisi senise teostatud seire põhjal ega ka Airviro saasteainete hajumismudeli prognoosi kohaselt, sh koosmõjus teiste fooniallikatega (tabel 5.4.13).

Kontrollimiseks suvisel kuival perioodil peenosakeste (PM10) kontsentratsioone tootmisterritooriumi piiril on antud seiresoovitus tabelis 5.4.14, mille kohaselt tuleks PM10 kontsentratsioone mõõta 2x aastas (II või III kvartalis). Mõõtepunkt peaks asetsema tootmisterritooriumi piiril allatuult suurimatest heiteallikatest (purustus-sorteerimissõlmed). Karjäär peaks töötama tavapärasel viisil.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Muud võimalikud keskkonnamõjud ja -häiringud on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise aruandes.

Muud heite vähendamise meetmed

24/29

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6.1. Maavara kaevandamine

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.098 g/s 1.045 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.045 g/s 0.482 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s 0.065 t Jah

Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.057 g/s 0.884 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.402 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.049 t Jah

Lõhkamine (2) - HEIT0009671 PM-sum Osakesed Tavaheide 1.06 g/s 0.382 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.551 g/s 0.198 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.032 g/s 0.011 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.283 g/s 0.102 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.311 g/s 0.112 t Jah

Puurimine (1) - HEIT0009670 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.008 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.014 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.014 t Jah

Laadimine (4) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.098 g/s 1.022 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s 0.483 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 0.073 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.112 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.102 t PM-sum Osakesed 3.359 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.579 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.212 t

25/29

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 46

Maardla nimetus Väo

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Väo VIII lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 52.02

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 52.02

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 1 397

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 31

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 400

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

42 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 846.90 tuh m³ 02.07.2025

43 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 551.17 tuh m³ 02.07.2025

57 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 789 tuh m³ 13.08.2024

58 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 3 972 tuh m³ 13.08.2024

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0804 - täitelubjakivi 3 518.90 tuh m³

26/29

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-151

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 28.11.2022

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja 43 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020)

Geoloogiafondi number EGF 9421

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/2773

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.11.2020

Jrk nr 2.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/515703, L.MU/520850 ja L.MU/519024

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.06.2029

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)

Geoloogiafondi number EGF 9897

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1618

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.08.2024

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

2. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi 5 358.17 tuh m³

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, rohumaa, ärimaa

Graafilised lisad

Markšeidermõõdistamine Lisa 11: Vao_VIII_2025.asice

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 12: Graafiline_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 13: Graafiline_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 14: Graafiline_lisa_3___Korrastatud_ala_plaan.pdf

27/29

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 15: Seletuskiri.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 16: MA_korraldus_13.08.2024_nr_1618.asice

Lisa 17: MA_korraldus_15.09.2020_nr_2122.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 18: VAO_VIII_GEOLOOGILINE_UURING.asice

Lisa 19: UURINGUARUANNE_VAO_X__XV__XVII.asice

GIS ja CAD failid Lisa 20: Lamami_iso.dgn

Lisa 21: Teenindusmaa_piir.dgn

Lisa 22: Maeeraldise_piir.dgn

Lisa 23: Maapinna_iso.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 11.05.2026 korraldusega nr 6- 3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala. KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.

Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude hindamine on esitatud KMH aruandes ning taotluse seletuskirjas on esitatud kokkuvõte olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.

Muu eelhinnangu info Lisa 24: Vao_VIII_lubjakivikarjaari_KMH_aruanne.pdf

Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 25: Graafilised_lisad.asice

Elering AS tehnilised tingimused Lisa 26: Elering_AS_tehnilised_tingimused.asice

28/29

29/29

Müratase lähimate õuealade piiril:

1. Uus-Tammiku 45,4 dB 2. Ülemiste-Maardu 47,9 dB

Point Source Area Source Building Embankment Ground Absorption Receiver

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

unktallikas Pindallikas Ehitis/hoone Katendivall Käitise piir Lähima õueala piir

1.

2.

41.9

37.9

34.9

39.9

32.1

25.1

35.8

38.1

Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB

Päev, Ld

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Purustus-sorteerimissõlm (pindallikas 450 m2): 110 dB; ekskavaator (punktallikas): 95 dB; frontaallaadur (punktallikas, 2 tk): 95 dB - Mäeeraldise piires on arvestatud katendi eemaldamisest ja esimese astangu kaevandamisest tingitud süvendiga. - Mäeeraldise piiride ümber on arvestatud 5 meetriste katendivallidega, mis toimib müratõkkena. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr

Mõõtkava 1 : 5 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

13.01.2021

20/3224

Müratase lähimate õuealade piiril:

1. Uus-Tammiku 49,6 dB 2. Ülemiste-Maardu 44,4 dB

Point Source Area Source Building Embankment Ground Absorption Receiver

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

unktallikas Pindallikas Ehitis/hoone Katendivall Käitise piir Lähima õueala piir

1. 2.

45.9

44.2 30.9

26.7

44.9 42.8

44.3 45.244.8

42.6

43.2

47.4

Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB

Päev, Ld

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Purustus-sorteerimissõlm (pindallikas 450 m2): 110 dB; ekskavaator (punktallikas): 95 dB; frontaallaadur (punktallikas, 2 tk): 95 dB - Mäeeraldise piires on arvestatud katendi eemaldamisest ja esimese astangu kaevandamisest tingitud süvendiga. - Mäeeraldise piiride ümber on arvestatud 5 meetriste katendivallidega, mis toimib müratõkkena. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr

Mõõtkava 1 : 5 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

13.01.2021

20/3224

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla

Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025)

Töö nr 25/5242

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 2

Kinnitan

Erki Vaguri

Juhatuse liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kaevandatud maavaravaru arvutuse tegi:

Peeter Koll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Markšeider, tase 6

Kutsetunnistus nr 202663

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 4

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ................... 5

2.1 Karjääri asukoht ..................................................................................................... 5

2.2 Geoloogiline uuritus .............................................................................................. 6

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS 8

3.1 Ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru ... 8

4. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................. 9

TEKSTILISAD

1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)

GRAAFILISED LISAD

1. Mäetööde plaan M 1 : 2 000 (joonis 1/2)

2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked I - I’…III-III’ M hor 1 : 2 000, M vert 1 :

200 (joonis 2/2)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 4

1. SISSEJUHATUS

OÜ Eesti Killustik kaevandab Väo lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0046) Väo VIII

lubjakivikarjääris Keskkonnaameti 25.01.2022 antud maavara kaevandamise loa KL-

514265 alusel ehitus – ja täitelubjakivi. Mäeeraldisega on seotud täitelubjakivi aktiivse

tarbevaru plokk 42 (1175 tuh m3) ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru

plokk 43 (1587 tuh m3).

OÜ Eesti Killustik tellimusel tegi markšeiderimõõdistuse ja kaevandatud maavaravaru

arvutuse Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piirides OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Välitööd 02.07.2025 ja hilisemad kameraaltööd tegi markšeider Peeter Koll. Mäetööde

plaani ja varuarvutuse aluseks on maavara kaevandamise loa materjalid ning 02.07.2025

ja 20.12.2024 välitööde käigus kogutud andmed.

Markšeiderimõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS

positsioneerimisega seadmega South Galaxy G4. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis

L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 kõrgussüsteemi.

Lähtekoordinaadid ja kõrgused − ESTPOS püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseade

kontrolliti kohaliku geodeetilise võrgu punktil 10826. Kontrollmõõdistamistel saadud

tulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes jäi

Maapõueseaduses lubatud piiridesse.

Käesolevas seletuskirjas esitatakse materjalid Väo VIII kaevandatud maavaravaru ja

jääkvaru arvutuse kohta. Lisatud on mäetööde plaan mõõtkavas 1 : 2 000 (joonis 1/2),

geoloogilised lõiked mõõtkavas horisontaalne 1 : 2 000 ja vertikaalne 1 : 200 (joonis

2/2).

Digitaalsete lisadena on esitatud mõõdistuse tärkandmed, kõik arvutustes kasutatud

pinnamudelid ning graafiline osa töödeldavas CAD formaadis.

Markšeidermõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses keskkonnaministri

05.04.2011. a määrusega nr 22 “ Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord

ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja

esitamise kord“ ja majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusega nr 32

„Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 5

2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

2.1 Karjääri asukoht

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harju maakonnas

Rae vallas Soodevahe külas Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku

(katastritunnusega 65301:001:4400), Vahemetsa (katastritunnusega 65301:001:5007),

Metsavälu (katastritunnusega 65301:001:5006) ja Raja (katastritunnusega

65301:001:5008) ning eraomandis olevatel kinnistutel Viikmanni-Soodevahe

(katastritunnusega 65301:011:0077), Kassisaba (katastritunnusega 65301:011:0131),

Sepa-Hindreku (katastritunnusega 65301:011:0059), Metsasauna (katastritunnusega

65301:011:0150) ja Põlendiku (katastritunnusega 65301:011:0091).

Väo VIII lubjakivikarjääri maapinna reljeef on tasane, jäädes abs kõrguste ~39 – 41 m

vahemikku. Ligikaudu 50% alast (idaosa) paikneb soos, kus on levinud nii madalsoo-

kui ka rabamullad. Raba ja madalsoopiirile ning soo lõunaserva on rajatud

kuivenduskraavid, mis oma funktsioone kobraste poolt rajatud tammide tõttu korralikult

ei täida. Suures osas on soostunud ka ala lääneosa.

Väo VIII lubjakivikarjääri loodeserv külgneb Elering AS 35 – 110 kV pingega

elektriõhuliinide Aruküla-Lasnamäe (VID koodid L164 ja L165) kaitsevööndiga (25 m

liini teljest) ning ~57 m kaugusele jäävad Elering 35 - 110 kV pingega elektriõhuliinid

Iru-Lasnamäe ning Lasnamäe-Ida (VID koodid L167 ja L008; kaitsevööndid 25 m liini

teljest).

Mäeeraldise lääneosast ~50 m kaugusel paikneb kinnismälestis Kultuse-kivi (VID kood

2616; kaitsevöönd 50 m objekti keskmest), mille kaitsevööndiga mäeeraldisel kattumus

puudub. Vastavalt Muinsuskaitseameti seisukohale tuleb sõltumata geoloogilisest

uuringust enne karjääri rajamist alal teostada arheoloogilised eeluuringud võimaliku

seni teadmata arheoloogiapärandi välja selgitamiseks ja väärtuslike objektide ja kihtide

hävimise vältimiseks kuna tegemist on arheoloogiamälestiste leviku poolest

potentsiaalselt tiheda piirkonnaga.

Mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa külgneb Rail Baltic raudtee kavandatava trassi

koridoriga ning lõunaservast kuni ~40 m kaugusele jääb laiarööpmeline raudtee (tunnus

4075220) kaitsevööndiga 30 m äärmise rööpa teljest.

Väo VIII lubjakivikarjääri teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega

looduskaitseala.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 6

2.2 Geoloogiline uuritus

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise alal on teostatud geoloogilisi uuringuid kahel

korral:

‒ Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020,

EGF 9396);

‒ Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42

ja 43 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020) (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9421).

Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Põhja-Eesti platool. Ala lääneserv jääb väiksel

pindalal alvarile, kus aluspõhjakivimeid katab vaid 0,1 m paksune klibune kasvukiht,

uuringu andmetel on paeplatool lubjakivi ülaosa kuni 1 m paksuselt porsunud ja

murenenud.

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel ulatub kvaternaarisetete paksus 2 – 3 meetrini,

mäeeraldise lõunaservas maksimaalselt 4,3 meetrini, keskmine paksus on 2,1 m. Väo

VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise katendi moodustavad turbasegune kasvukiht,

liivsavimoreen (ala loodeosas), soosetted ja järvemuda.

Kasuliku kihi Väo VIII lubjakivikarjääris moodustavad Ordoviitsiumi ladestu

Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu

lubjakivid.

Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esindatud

helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni

keskmisekihilise nõrgalt savika lubjakiviga. Kihistu ülemises osas esineb lubjakivides

vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka üksikuid

savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 – 2,9 m,

keskmiselt 2,7 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 28,9 – 30,1 m abs kõrgusele. Kihistu

alumiseks piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud katkestuspinnaga, ligikaudu

0,5 m paksuse lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind.

Väo kihistu (O2vä) lubjakivi koosneb valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni

mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest, juusjaid merglikelmeid ja

stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on iseloomulikud rohked nõrga fosfaatse

impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad. Väo kihistu kogupaksus mäeeraldisel on 8,6

– 9,4 m, keskmine paksus 9,2 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 21,3 m ,

langedes lõuaosas 19,5 m abs kõrgusele.

Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika,

keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristalse, detriidika, raudooide sisaldava.

Kihistu paksus Väo VIII lubjakivikarjääri alal on 0,35 – 0,5 m, keskmiselt 0,45 m.

Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, nõrgalt savikast,

mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 7

Kihistu paksus jääb 0,55 – 0,65 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu

kihistu lamami abs kõrgus on ala põhjaosas 20,4 m, langedes uuringuruumi lõunaservas

18,4 m abs kõrgusele.

Läbilõike ülemises osas moodustatud plokk 42 aT koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda

kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse ja

külmakindluse katsete keskmiste näitajate järgi vastab ploki 42 kivim täitelubjakivi

nõuetele (tabel 3.1).

Läbilõike alumises osas moodustatud plokk 43 aT koosneb Väo, Kandle, Loobu ja 0,5

m paksuselt Toila kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku

purunemiskindluse ja külmakindluse katsete keskmiste näitajate järgi vastab ploki 43

kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.

Plokk 42 aT on keemiliselt koostiselt suhteliselt ühtlane, koosnedes savikatest

lubjakividest, mida iseloomustab madal MgO sisaldus (0,92 – 1,66%). Ploki 43 aT

moodustavad muutliku MgO (0,74 – 15,08%) ja lahustumatu jäägi (5,32 – 15,26%)

sisaldusega lubjakivid, kohati ka dolokivid.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad alal Lasnamäe, Aseri, Kunda

ning Volhovi lademete lubjakivid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda

veekiht). Veekiht toitub sademetest. Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Alam-

Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu

kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ja

diktüoneemakilt, mis moodustavad vettpidava kihi lubjakivilasundi all (Siluri-

Ordoviitsiumi veepide). Kaevandamistegevusega mõjutatakse Ordoviitsiumi

veekompleksi. Veevarustuse seisukohast omavad tähtsust Ordoviitsiumi veepidemest

sügavamal levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid.

Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vett ammutatakse vaid üksikute puurkaevudega.

Väo VIII lubjakivikarjääri alal jääb 2020. a rajatud puuraukude andmetel põhjavee

tase 0,35 - 1,0 m sügavusele maapinnast (abs kõrgustele 39,35 - 39,90 m,

keskmiselt 39,7 m). Veetaseme abs kõrgused vähenevad Pirita jõe suunas. Kogu

maavaravaru on veealune.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 8

3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS

Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud arvutiprogrammiga

MicroStation PoverCivil V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Sumba põhja

kõrguse mõõdistamine ei olnud 02.07.2025 ohutuse tõttu võimalik, sumbast

kaevandatud maht on arvutatud pindala (565 m2) ja planeeritud sügavuse (2,7 m) järgi.

Jääkvaru ja kaevandatud maavaravaru leidmiseks on kasutatud maavara kaevandamise

loa materjale ning 02.07.2025 ja 20.12.2024 mõõdistuste andmeid. Kaevandatud

maavaravaru alad on toodud joonisel 1.

3.1 Ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru

Vastavalt arvutustele on ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 a Väo VIII

lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud aktiivse tarbevaru plokist 42 kaevandatud

täitelubjakivi 132,40 tuh m3, ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokist 43 on

kaevandatud 19,23 tuh m3.

Jääkvaru arvutuse aluseks on Väo VIII lubjakivikarjääri varu kogused 20.12.2024

mõõdistuse seisuga ning ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavara

kogused. Jääkvarude ja keskkonnaregistri maardlate nimistu digitaalses ärakirjas toodud

bilansilise jääkvaru võrdlus seisuga 03.07.2025 on toodud tabelis 3.1.

Tabel 3.1 Jääkvaru plokkide lõikes

Ploki nimi

Bilansilise

jääkvaru kogus

03.07.2025, tuh m3

Jääkvaru

20.12.2024

seisuga, tuh m3

Jääkvaru

02.07.2025

seisuga, tuh m3

Tegeliku ja

bilansilise

jääkvaru

erinevus, tuh m3

Plokk 42

aT 954,3 979,3 846,9 -107,4

Plokk 43

aT 1562,4 1570,4 1551,17 -11,23

Kokku 2516,7 2549,7 2398,07 -118,63

Markšeiderimõõdistamise käigus ei tuvastatud ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldiste kõrvalt või lamamist maavara varu või

keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi looduslikust olekust välja viimist.

Kaevandamisega rikutud maa pindala Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaal seisuga 02.07.2025 on 12,6 ha.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 9

4. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 05. aprill 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise

kord“ RT I, 12.04.2011, 5

2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. jaanuar 2012. a määrus nr 9

„Markšeideritöö kord“, RT I, 25.01.2012, 4

3. Väo VIII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise lao taotlus, OÜ Inseneribüroo

STEIGER töö nr 20/3224, 2020

4. Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja 43

varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020), OÜ Inseneribüroo

STEIGER töö nr 20/3171, 2020

5. Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise

seletuskiri (varu seisuga 20.12.2024) ), OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/5078,

2024

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri

markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 10

LISA 1

TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI

Töö nr: 25/5242

Objekt: Väo VIII lubjakivikarjäär

Objekti asukoht: Harju maakond Rae vald Soodevahe küla

Katastriüksused: Kesasoo tee L2, 65301:011:0288;

Metsasauna, 65301:001:5889;

Rabaotsa, 65301:001:5890;

Kesasoo tee 12a, 65301:011:0298.

Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 24,86 ha

Töö tellija: OÜ Eesti Killustik

Töö läbiviija: Peeter Koll

Kameraaltööd: Peeter Koll

Töö teostamise aeg:

- Välitöö 02.07.2025. a

- Kameraaltöö juuli 2025

Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde

seisu fikseerimine

Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis

Mõõdistamisalus: ESTPOS püsijaamade võrk

Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus ja tahhümeetria

Kasutatud instrumendid: South Galaxy G4 GNSS Horisontaalne

mõõtetäpsus ± 8 mm + 0,5 ppm, vertikaalne

± 15 mm + 0,5 ppm)

Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg

10826 6581563,236 540773,400 44,231

Kontroll 1 6581563,226 540773,386 44,255 02.07.2025

Erinevus -0,010 -0,014 0,024

Kontroll 2 6581563,246 540773,409 44,209 02.07.2025

Erinevus 0,010 0,009 -0,022

Plaani mõõtkava: M 1 : 2000

Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i

(litsents: 70000661800020)

Peeter Koll

Markšeider

16.07.2025

62

8Y

61

9Y

10Y

60

59

11Y

58

Kr

K r

Kr

Pinnas

Betooni põik A

TP

TP

TP TP

1 1 0 k V A ru

k ü la -L

a s n a

m ä e L

1 6 5

1 1 0 k V A ru

k ü la -L

a s n a

m ä e L

1 6 4

110kV Aruküla-Lasnamäe L165

110kV Aruküla-Lasnamäe L164

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 65

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 64

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 65

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 64

110 kV

Aru küla

-La sna

mäe L16

5

110 kV

Aru küla

-La sna

mäe L16

4

110kV Iru-Lasnamäe L167

11 0k

V L as

na m äe -Id

a L0

08

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

110 kV Iru-

Las namäe

L16 7

110 kV

Las namäe-

Ida L0

08

1 1 0 k V L a s n a

m ä e -Id

a L

0 0 8

1 1 0 k V Iru

-Id a L

0 0 7

1 1 0 k V L a s n a

m ä e -Id

a L

0 0 8

1 1 0 k V Iru

-Id a L

0 0 7

KPL218719

KPL52544

LK176406

KPL5 25

44

KPL1 73

85 3

K P

L 5 2 5 4 4

K P

L 1 7 3 8 5 3

MPL356773

LK183892

K a te

n d

K a te

n d

K a te

n d

K a te

n d

K at en

d

Katend

Katend

K a te n d

K a te n d

Paljandatud

Lasu

Lasu

Lasu

Lasu

Lasu Lasu

Paljandatud

39.49

39.46

39.6039.70

39.47

39.50

39.36

39.41

39.73

39.86

39.81

39.71

39.77

39.91

39.80

39.79

39.73

39.59

39.72

39.6339.71

39.84

39.62

39.97

40.48

39.75

39.78

39.68

39.58

40.19

41.28

39.90

40.60

41.11

42.18

41.83

40.18

39.65

39.84

41.11

39.78

39.65

39.72

39.63

39.82

39.76

40.01

39.94

39.72

39.87

39.88

39.82

39.94

39.84

39.81

39.83

39.90

39.81

39.70

39.90

39.85

39.67

39.66

39.76

39.95

39.76

39.75

40.03

39.73

39.46

40.18

40.35

40.16

39.39

39.50

39.39

39.42

39.48

39.45

39.36

39.39

39.44

39.46

39.48

39.40

39.42

39.56

39.41

39.51

39.61

41.34

41.62

41.85

41.34

41.14

41.28

40.98

40.19

39.86

39.79 39.95

39.75

39.78

39.51

39.41

38.58

39.52

39.51

39.41

39.42

39.43

39.67

40.14

39.84

39.78

40.33

39.99

39.78

39.77

39.89

39.77

39.77

39.79

39.74

39.72

39.83

39.97

40.53

40.03

40.04

39.85

39.79

40.21

40.11

40.24

40.46

40.99

40.76 40.86

40.73

40.60

4 0 .5 5

40.58

40.78

40.04

39.95

40.09

39.97

39.99

39.99

40.52

41 .17

40 .23

41.15 40.16

40 .02

41 .29

39.93

40.04

39.98

39.98

39.99

40.24

39.93

39.82

40.00

39.85

39.97

41.27

42.12

41.16

41.23

41.25

41.10

40.77

42.32

41.72

42.32

42.07

42.03

42.34

42.72

42.57

42.49

42.75

42.72

42.74

42.59

42.55

42.11

42.24

40.13

40.10

40.10

40.30

39.48

40.29

39.66

39.67

39.72

40.98

40.57

41.07

38.42

38.46

38.62

39.05

39.08

39.10

38.77

Katend

Katend Karjäär

Karjäär

Karjäär

39.51

39.51

39.84

40.41

39.44

39.36

40.13

39.46

39.43

39.46

39.55

39.47

39.41

40.41

40.98

4 0 .2

0 4 0 .0

6

4 0 .1

5

4 0 .1

7

3 9 .9

7 3 9 .9

0

40.55

39.82

39.71

39.63

39.52

39.92

39.61

39.66

39.66

40.10

39.52

39.60 39.44

39.55

39.53

39.60

39.71

39.44

39.59

39.40

39.53

39.66

40.18

40.20

40.58

39.79

39.71

37.73

39.47

3 9 .7

5

3 8 .6

9

4 0 .2

4

3 9 .8

2

3 8 .6

3

4 0 .3

7

40.14

39.57

40.69

39.60

39.68

37.1737.05

38.74

38.54

38.8438.85

39.31

39.44

39.30

39.16

39.24 39.42

39.22 39.20

39.65

38.48

38.4239.37

38.39 39.59

38.19 39.86

38.12 39.47

38.08 39.60

36.04 38.11

3 9 .3

1

3 9 .2

3

3 9 .3

7

3 9 .4

0

3 9 .2

9

3 9 .3

3

3 9 .3

8

3 9 .3

8

3 9 .6

4

3 9 .5

4

3 9 .9

7

4 0 .0

0

3 9 .9

3

4 0 .0

4

40 .20

40. 20

40.1139.124 0 .7

3

4 0 .7

4

4 0 .5

0

4 0 .5

3

4 0 .2

8

3 9 .1

5

40.66

4 0 .3

7

4 0 .3

7

4 0 .1

3

3 9 .3

1

4 0 .1

9

4 0 .1

9

40.05

40.27

40.22

40.19

40.11

40.32

40.61

41.40

42.22

4 2 .3 9

4 0 .0

3

4 0 .0

4

4 0 .0

8

4 0 .0

9

4 0 .5

2

4 0 .5

0

4 1 .2

9

4 1 .3

3

4 2 .0

9 4 2 .1

3

4 2 .9

5

4 2 .9

9

4 3 .9

1

4 3 .7

4

4 2 .5

0

4 2 .6

0

3 9 .9

9

3 9 .2

0 4 0 .0

0

3 9 .1

7

39.73

39.68

39.72

4 1 .0 1

4 0 .0

8

40 .2 241

.1 3

40.01

40.80

3 9 .3

2

3 9 .9

1 4 0 .1

6 3 9 .1

8

3 9 .8

2

4 0 .3

5

4 0 .3

0

3 9 .4

1 3 9 .8

4

4 0 .6

6

3 9 .9

6

4 1 .3

1

4 0 .6

8

4 2 .0

9 4 1 .6

0

40.89

39.87

39.87

39.98

40.01

39.87

39.86

39.81

39.86

40.05

39.76

39.91

39.45

39.83

39.80

38.59

41 .87

41 .5 2

4 1 .5 4

4 1 .5 5

41 .2 7

4 1 .5 9

3 9 .7 0

3 9 .7 5

39 .7 9

40.55

39. 60

39 .7 3

39.86

39.92

39.77

39.82

39.50

39.49

39.64

39.41

39.86

40.12

39.88

39.74

39.88

39.93

40.25

40.25

40.20

39.65

3 7 .9 53 9 .3 8

39.70

37.57

39.4 6

37.9 8

39.5 1

38.34

3 9 .4

5

3 8 .2

4

3 8 .4

4

3 9 .1

3 3 8 .3

7

3 9 .7

3

37.79

39.69 39.75

37.59

39.76

37.55

39.38

37.76

40.24

38.27

40.24

38.48

40.19

39.0 2

4 0 .2

7

3 9 .3

3

3 9 .1

2

4 0 .0

6

38.19

38.55

37.57

37.87

37.98

38.25

37.92

37.59

37.55

37.76

38.27

38.48

38.63

38.55

41.78

37.58

35.13

31.78

29.73

29.78

38.81

38.25

38.60

38.33

38.22

38.69

38.70

3 9 .4

6

4 0 .4

8

4 0 .3

4

39 .8 4

40 .9 0

4 0 .8

1

38.69

41.14

4 1 .8 3

4 1 .7

8

3 8 .3

1

3 8 .2

6

4 1 .8 2

42 .6 8

42.76

42.30

4 0 .3

3

4 1 .6

9

40.82

40.19

39.69

39.51

39.82

39.58

39.31

39.34

38.90

39.17

40.00

40.97

41.72

41.94

4 1 .2

0

3 9 .9

0

4 1 .1

3 4 1 .6

2

4 0 .2

5

4 1 .5

5 4 1 .9

6

4 0 .3

3

4 1 .8

7 4 3 .7

4

4 0 .4

2

4 2 .5 6

37.94

40.92

41.13

41.05

41.47

38.32

41.30

41.33

38.88

38.60

38.33

38.22

4 1 .5 3

4 1 .4 5

41.3 7

39.56

39.84

39.70

39.38 39.49

40.10

39.71

39.97

39.51

39.59

39.72

39.36

39.45

39.67

39.50

39.59

39.73

39.52

40.21

40.13

40 .89

40 .3 1

41 .3 740

.6 5

41.24

40.59

41.51

41.22

4 1 .0

2

4 0 .2

2

41.61

41 .7 241

.85

42. 3142. 31

42 .4742 .49

41 .91

41 .65

42 .0 642

.28

42.03

41.82

41.39

41.31

41 .8941 .74

41 .85

41 .67

41 .83

41 .65

41 .86

41 .71

42 .02 41 .88

42 .2442 .05

42 .3242 .15

42 .29

42 .10

42 .24

42 .04

42 .33

42 .14

42 .35

42 .19

42 .4642

.30

42.62

42.54

41 .08

41. 84

41 .06

41 .48

41. 09

41 .64

41.81

42.75

40 .85

42 .22

40 .96

42 .33

40 .97

42 .33

41 .00

42 .01

40 .67

41 .95

40 .56

41 .87

40 .50

41 .64

40 .55

42 .57

40 .75

42 .05

40 .96

42 .29

39.70

39.64

39.85

39.88

39.87

39.79

39.38

39.51

4 2 .8

9

42 .5 2

42 .48

42.38

29.43

02.07.2025

37.44

02.07.2025

29.49

02.07.2025

39,50

10.04.2020

39,70

10.04.2020

10.04.2020

39,35

39,87

10.04.2020

39,85

10.04.2020

40,47

08.05.2024

18

18

18

1 8

18

18.5

18.5

1 9

1 9

19

19

19

19

19 .5

19.5

1 9 .5

20

20

20

20

20

20

20 .5

39

40

4 0

4 0

40

40

4 0

40

40

40

40

4 0

4 0

40

41

42

4 2

42

42

4 2

V

V '

II

I'

PA-3

40,35

17,85

PA-5

40,45

19,35

39,49

3 , 8

39,40

39,53

Vp-1

40,30

S-1

39,55 S-2

39,55

S-3

39,45

S-4

39,45

S-5

39,40

S-6

39,36

S-7

39,52

S-8

39,50

S-9

39,40

S-10

39,35S-11

39,35S-12

39,50

S-13

39,45

1,4 1,7

0,7

0,5

0,8

1,4

1,3

1,4

1,5

1,6

1,5

1,0

0,7

18,49

19,13

2,3

18,75

2,8

17,93

5,4

17,1

PA-4* 3,5

2,6

PA-7*

PA-8*

17,85

PA-9* 3,8

17,8

2,0

PA-1

40,50 0,9

PA-2

39,85

18,55

PA-6

40,62

19,77

19,90

2,6

40,50

PA-6A

19,7

1,9

19,4

18,25

PA-1/24

39,70

17,95

2,80

18,95

PA-2/24

39,53

18,03

3,70

17,80

PA-3/24

39,80

19,00

4,00

16,80

PA-4/24

41,07

20,37

3,00

17,70

PA-5/24

41,78

20,13

3,00

18,65

S-1/24 39,57

0,40

S-2/24 39,54

1,40

S-3/24 39,67

0,85

S-4/24 39,75

0,55

S-5/24 39,77

0,80

S-6/24 39,99

1,40

S-7/24 40, 4

1,40

S-8/24 40,18

2,05 S-9/24 40,01

1,65

S-10/24 39,82

0,40

S-11/24 39,63

0,90

S-12/24 39,80

0,50

S-13/24 39,89

0,55

S-14/24 39,78

1,80

S-15/24 39,38

1,80

S-16/24 39,90

1,80

S-17/24 39,60

1,60

S-18/24 39,65

1,40

S-19/24 39,59

1,30

S-20/24 39,47

1,60

S-21/24 39,50

1,30

1,60 S-22/24 39,81

PA-1EG

40,20

PA-3EG

40,10

PA-41EG

39,84

PA-43EG

39,44

PRK0000008

41,00

PL-1

37,02

0,55

1,05

10,1

9,6

10,8

8,6

10,5

8,15

10,8

7,15

10,7

6,1

10,6

7,2

11,0

6,8

11,0

6,1

10,6

8,35

10,15

8,1

10,75

7,7518,5

17,95

10,85

7,0

17,5

10,75

6,95

PL-2

38,98

K-1

37,98 1,5

10,95

6,55

2,2

1,5

S-8/24 40,18

2,05

Vp-1

40,30 2,0

K-1

37,98 1,5

PA-41EG

39,84 2,2

PRK0000008

41,00

Turba paksus, m

PA-3/24

39,80

19,00

4,00

16,80 10,7

6,1

FM

K

FM

K

FM K

FM

FM

H

H

1 2

3

4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

14

15

16 17

18

19

20

21

22

23

24

25

26 27

28

29

30

31 32

33

34

35

36

37

38 39

40

41

42 43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

65

66

67

68

69

70 7172

73 74

7576 777879

80

81

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

2024. a kaevandi nr

Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m

uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise

Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus

2020. a vaatluspunkti nr

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

2024. a uuringu puurauk

2020. a uuringu puurauk

Puuraugu nr

Kõrgemargilise paksus, m

2017. a uuringu puurauk

Täitelubjakivi paksus, m

* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist

5 4 9 4

0 0

6 587 200

5 5 0 4

0 0

5 4 9 6

0 0

5 4 9 6

0 0

5 5 5 0

0 0

5 5 0 2

0 0

6 587 400

65301:001:5008 Raja

65301:011:0059 Sepa-Hindreku

65301:001:4400

65301:001:4291

65301:011:0349

65301:011:0286

65301:011:0069

65301:001:7244

65301:001:7246

65301: 01:7245

65301:011:0113

65301:011:0159

65301:011:0013

Lagendiku

Suurtammiku

Kesasoo tee L1

Linnaaru tee L1

Betooni tn 63

Kesasoo tee L3

Kesasoo tee 5

Uus-Kristjani

Ülemiste-Maardu 1,2- , km

Väikemetsa

Betooni tn 59

65301:001:5007

65301:011:0143

65301:001:4290

65301:011:0148

Vahemetsa

Rabaotsa

Saluste tee 3

Uue-Sauna

65301:011:0150

65301:001:5006

Metsasauna

Metsavälu

65301:011:0083 Uus-Tammiku

65301:011:0298

65301:001:6616

65301:001:4295

65301:011:0131

65301:011:0070

6530 :001:4413

Kesasoo tee 12a

Linnaaru põik 1

Saluste tee 5

Kassisaba

Betooni tn 61

Kesa

65301:011:0299

65301:011:0287

Kesasoo tee L6

Kesasoo tee 7

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km

65301:001:4413 Kesa

65301:001:4413 Kesa

65301:011:0091 Põlendiku

65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

2 8 8

K e s a s o o t e e L

2

Mets as au

na

65 30

1:0 01 :58

89

Ra ba

ots a

65 30

1:0 01 :58

90

Linnaaru põik 2 65301:001:4870

65301:011:0329 Linnaaru põik 1c

Linnaaru põik 65301:011:0347

Saluste tee L2 65301:001:4294

78401:101:7303

Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //

Sa lus te tee L1

65 30 :00

1:4 41

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

2024. a. uuringu sondeerimispunkt

2020. a. uuringu sondeerimispunkt

Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number

Paljand

Pindala 52,02 ha

Nr X Y

1 6 587 327,51 549 329,95

2 6 587 329,67 549 350,55

3 6 587 345,42 549 372,23

4 6 587 372,54 549 384,30

5 6 587 410,76 549 379,98

6 6 587 422,15 549 408,82

7 6 587 384,57 549 423,69

8 6 587 393,37 549 452,48

9 6 587 399,15 549 465,04

10 6 587 417,49 549 465,21

11 6 587 445,60 549 457,25

12 6 587 456,22 549 452,43

13 6 587 470,79 549 484,77

14 6 587 508,76 549 567,97

15 6 587 546,75 549 650,79

16 6 587 511,98 549 666,84

17 6 587 502,02 549 679,62

18 6 587 504,38 549 700,20

19 6 587 520,60 549 713,08

20 6 587 544,02 549 710,39

21 6 587 558,13 549 740,98

22 6 587 577,54 549 748,19

23 6 587 589,02 549 742,94

24 6 587 648,21 549 871,98

25 6 587 606,88 549 890,94

26 6 587 602,18 549 913,42

27 6 587 615,35 549 933,56

28 6 587 648,72 549 933,40

29 6 587 684,68 550 012,33

30 6 587 712,09 550 072,24

31 6 587 695,28 550 079,94

32 6 587 688,05 550 099,35

33 6 587 696,67 550 118,18

34 6 587 716,08 550 125,40

35 6 587 732,90 550 117,71

36 6 587 747,78 550 150,24

37 6 587 815,17 550 297,54

38 6 587 799,16 550 304,47

39 6 587 791,53 550 323,72

40 6 587 799,75 550 342,73

41 6 587 819,00 550 350,36

42 6 587 835,98 550 343,02

43 6 587 839,96 550 351,72

44 6 587 870,60 550 421,37

45 6 587 882,92 550 450,99

46 6 587 882,56 550 453,06

47 6 587 826,70 550 454,58

48 6 587 782,55 550 408,00

49 6 587 761,85 550 407,36

50 6 587 742,91 550 425,16

51 6 587 756,84 550 469,99

52 6 587 653,66 550 502,02

53 6 587 620,60 550 504,97

54 6 587 611,23 550 489,89

55 6 587 559,11 550 499,90

56 6 587 551,68 550 486,55

57 6 587 517,20 550 501,32

58 6 587 482,42 550 506,35

59 6 587 333,00 550 473,43

60 6 587 326,14 550 476,61

61 6 587 399,37 550 610,93

62 6 587 366,28 550 659,98

63 6 587 338,80 550 657,18

64 6 587 336,48 550 656,94

65 6 587 336,46 550 656,94

66 6 587 304,74 550 651,14

67 6 587 203,46 550 641,00

68 6 587 132,67 550 508,37

69 6 587 153,99 550 354,37

70 6 587 180,66 550 164,05

71 6 587 186,17 550 121,59

72 6 587 186,00 550 084,81

73 6 587 182,24 550 067,23

74 6 587 190,39 550 008,20

75 6 587 213,43 549 850,92

76 6 587 213,51 549 850,34

77 6 587 225,24 549 757,71

78 6 587 225,34 549 756,82

79 6 587 227,08 549 738,83

80 6 587 233,58 549 691,27

81 6 587 306,88 549 333,21

piiripunktide koordinaadid

mäeeraldise teenindusmaa

Mäeeraldise ja

Raudtee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Rail Baltic trassikoridor

Veehaarde sanitaarkaitseala

Sideehitise kaitsevöönd

Muinsuskaitse piirangud

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

65301:001:4291

Suurtammiku

Nõlvaterviku alumine piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

0 200 m100

Rae vald, Harju maakond

Väo VIII lubjakivikarjäär

Osaühing Eesti Killustik

48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,

[email protected]

Mäeeraldise plaan

Kristel Veersalu

Erki Vaguri

19.05.2026

1 : 2000

Graafiline lisa 1/3

26/5522

Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/

(esindaja nimi ja allkiri)

Maardla piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir (asendiplaanil)

Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu

7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

6. Katendi hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Kvaternaaris on hoideterviku nõlvuseks arvestatud 1:1,4.

(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).

- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine

(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);

- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024 ja juuli 2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

mõõdistamise kuupäev

Veetaseme abs. kõrgus,

58 aT 57 aT

Plokk 58 aT Plokk 57 aT

Plokk 43 aT Plokk 42 aT

Plokk 58 aT Plokk 57 aT

Plokk 58 aT Plokk 57 aT

Plokk 58 aT Plokk 57 aT

Plokk 58 aT Plokk 57 aT

N

41

18

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

0 5 4

1 ,2 -4 ,4 k

m Ü le

m is te -M

a a rd

u

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

1 1 3

6 5 3 0 1 :0

0 1 :4

2 9 0

S a lu s te t e e 3

65301:001:4291 Suurtammiku

65301:001:4291 Suurtammiku

65301:001:4413 Kesa

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

0 8 4

U u s -K ri s tj a n i

6 5 3 0 1 :0

0 1 :7

2 4 4

K e s a s o o t e e L

3

65301:001:4295 Saluste tee 5

65301:001:4400 Lagendiku

65301:011:0091 Põlendiku

65301:001:5008 Raja

65301:011:0059 Sepa-Hindreku

65301:011:0083 Uus-Tammiku

65301:001:4400 Lagendiku

65301:011:0091 Põlendiku

L a g e n d ik

u 6 5 3 0 1 :0

0 1 :4

4 0 0

16

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

42

44

16

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

42

44

16

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

42

44

46

48

16

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

42

44

46

48

katend

Plokk 42 aT

Plokk 42 aT

Plokk 43 aT

Plokk 43 aT

Plokk 57 aT Plokk 57 aT

Plokk 57 aT

Plokk 57 aT

Plokk 58 aT

Plokk 58 aT

Plokk 58 aT

Plokk 58 aT

Läbilõige II-II'

Läbilõige V-V'

SW m

E m

NW m

SE m

S-10/24 39,82 S-11/24

39,63

39,38 S-15/24

PA-1/24

39,70

PA-5

40,45 PA-3/24

39,80

23,3

21,7

PA-5

40,45

22,4

21,5

21,5

PA-5/24

41,78

0,6 1,0

1,8

PA-3

40,35

21,75

PA-3

40,35

22,4

S-9

39,40

2,1

2,8

5,95

1/24-1 LA 33 F 9,1

8,3

1/24-2 LA 33 F 7,8

1/24-3 LA 32 F 5,1

17,4

1/24-4 LA 24 F 1,6

1/24-5 LA 26 F 2,9

4,0

7,2

3/24-1 LA 32 F 6,1

10,1

3/24-2 LA 32 F 4,4

3/24-3 LA 26 F 1,6

20,8

3/24-4 LA 27 F 2,2

3,0

5,8

5/24-1 LA 31 F 9,9

8,3

5/24-2 LA 37 F 7,1

5/24-3 LA 36 F 4,2

17,2

5/24-4 LA 26 F 2,0

5/24-5 LA 30 F 3,7

5,4 6,5

3-1F 33

F 6,9

11,5

3-2F 35

F 3,8

17,9

3-3F 26

F 0,8

3-4F 27

F 1,2

6,7

3-1K

8,8

3-2K

3-3K

3-4K

20,9

3-5K

21,4 3-6K

22,03-7K

3-8K

LA

LA

LA

LA

0,9

2,6

5,2

20,1

21,25

2,6

5,3

5-1F 37

F 5,0

5-2F 34

F 6,2

5-3F 26

F 0,9

20,6

5-4F 25

F 1,1

5-1K

7,6

5-2K

5-3K

5-4K

5-5K

5-6K

5-7K

5-8K

LA

LA

LA

LA

10,35

19,55 19,95

2,6

5,3

5-1F 37

F 5,0

5-2F 34

F 6,2

5-3F 26

F 0,9

20,6

5-4F 25

F 1,1

5-1K

7,6

5-2K

5-3K

5-4K

5-5K

5-6K

5-7K

5-8K

LA

LA

LA

LA

10,35

19,55 19,95

0,3

20,1

21,15

2,65

1,5

19,2

20,3

22,8

1,5 1,8

3,2

11,15

16,8

16,8 16,35

11,15

3-1F 33

F 6,9 LA

3-2K 5,4 6,5 6,7

8,8

11,5

1,5

1 : 1 ,4

1 : 1 ,4

1 : 1 ,4

1 : 1 ,4

1 : 1,4

10.04.2020

vt. 39,35 m

10.04.2020

vt. 39,90 m

10.04.2020

vt. 39,90 m

07.05.2024

vt. 37,93 m

15.05.2024

vt. 38,90 m 10.05.2024

vt. 39,26 m

10.04.2020

vt. 39,35 m

0 200 m100

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Raudtee kaitsevöönd

Leetse kihistu glaukoniitliivakivi

Toila kihistu glaukoniitlubjakivi

Rail Baltic trassikoridor

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Turvas

Murenenud lubjakivi

Loobu kihistu lubjakivi

Kandle kihistu ooidlubjakivi

Väo kihistu dolomiidikas lubjakivi

Väo kihistu lubjakivi

kukersiidi vahekihtidega

Viivikonna kihistu lubjakivi

Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi

Järvesetted

Kattepinnas / muld / moreen

Tehnogeenne katend / katendivall / ladu

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).

- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine

(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);

- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2. Kasutatud on:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

II-II' ja V-V'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/3

19.05.2026

V 1 : 200

H 1 : 2000

26/5522

Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/

(esindaja nimi ja allkiri)

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Veersalu

/Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

Osaühing Eesti Killustik

48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,

[email protected]

Rae vald, Harju maakond

Väo VIII lubjakivikarjäär

Aktiivse tarbevaru piir (aT)

ammendamisel (abs 38,0 m)

Eeldatav veetase maavara

Teenindusmaa piir

Mäeeraldise piir

mäeeraldise piir

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri

mäeeraldise teenindusmaa piir

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri

Nõlvatervik nõlvusega

T a ll in

n -T

a p a 1

1 5 -1

1 8 ,2 k

m B e to

o n i p õ ik 2

0 / /

V a ri v e re t e e 1

0 / /

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

0 5 4

T a ll in

n -T

a p a 1

1 5 -1

1 8 ,2 k

m B e to

o n i p õ ik 2

0 / /

V a ri v e re t e e 1

0 / /

O vv 3

O kr 2

O vä 2

O kn 2O lb

2

O tl 2

O vä 2

O vv 3

O kr 2

O vä 2

O kn 2O lb

2

O tl 2

O vä 2

O tl 2

O lt 1

O vv 3

O kr 2

O vä 2

O kn 2

O lb 2

O vä 2

Puuraugu sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Killustiku LA tegur Killustiku külmakindlus

Keemiline analüüs ja proovi number

Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev

Suudme abs kõrgus, m

Sügavus maapinnast, m

Sondpunkti number

Sondeerimise sügavus, m

ja proovi number Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov

Veetase 39,00 abs m

Veekogu pindala 24,77 ha

62

8Y

61

9Y

10Y

60

59

11Y

58

42.41

42.14

42.12

41.67

41.17

40.97

41.81

40.39

39.77

39.34

39.76

39.59

39.68

39.84

39.78

39.69

39.79

39.70

39.64

39.77

39.55

39.76

39.85

39.88

39.84

39.93

39.95

39.54

39.83

39.70

39.64

39.51

39.55

39.58

24.09

32.52

33.34

28.97

24.58

21.28

28.08

35.04

28.95

23.53 19.62

27.69

33.51

36.42

35.35

25.96

21.13

35.65

30.57

31.46

37.34

36.73

28.85

23.19

22.21

30.10

37.33

34.16

29.38

22.74

37.43

29.87

22.88

23.94

31.97

37.60

39.87

39.90

40.15

40.46

37.24

33.18

28.62

21.98

35.76

19.12

19.28

20.65

26.42

34.15

41.44

41.67

41.82

41.23

42.32

40.26

39.74

40.10

39.75

39.88

Kr Kr

Betooni põik A

TP

TP

TP TP

1 1 0 k V A ru

k ü la -L

a s n a

m ä e L

1 6 5

1 1 0 k V A ru

k ü la -L

a s n a

m ä e L

1 6 4

110kV Aruküla-Lasnamäe L165

110kV Aruküla-Lasnamäe L164

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 65

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 64

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 65

11 0k

V A ruk

üla -La

sn amäe

L1 64

110 kV

Aru küla

-La sna

mäe L16

5

110 kV

Aru küla

-La sna

mäe L16

4

110kV Iru-Lasnamäe L167

11 0k

V L as

na m äe -Id

a L0

08

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

11 0k

V I ru-

La sn amäe

L1 67

11 0k

V L as

na mäe

-Id a L

00 8

110 kV Iru-

Las namäe

L16 7

110 kV

Las namäe-

Ida L0

08

1 1 0 k V L a s n a

m ä e -Id

a L

0 0 8

1 1 0 k V Iru

-Id a L

0 0 7

1 1 0 k V L a s n a

m ä e -Id

a L

0 0 8

1 1 0 k V Iru

-Id a L

0 0 7

KPL218719

KPL52544

LK176406

KPL5 25

44

KPL1 73

85 3

K P

L 5 2 5 4 4

K P

L 1 7 3 8 5 3

MPL356773

LK183892

39.6039.70

40.18

40.18

40.35

40.16

39.41

38.58

39.51

39.42

40.53

39.85

40.24

40.46

40.99

40.76 40.86

40.73

40.60

4 0 .5 5

40.78

40.04

39.95

40.09

39.97

39.99

39.99

40.52

40.04

39.98

39.99

40.24

40.00

42.12

41.16

41.23

41.25

41.10

40.77

42.32

41.72

42.32

42.07

42.03

42.34

42.72

42.57

42.49

42.75

42.72

42.74

42.59

42.55

42.11

42.24

40.13

40.10

40.10

40.30

39.51

39.51

39.84

40.41

39.44

39.36

40.13

39.47

39.41

40.41

40.98

4 0 .2

0 4 0 .0

6

4 0 .1

5

4 0 .1

7

3 9 .9

7 3 9 .9

0

40.55

39.82

39.71

39.92

39.61

39.66

39.66

40.10

39.55

40.18

40.20

40.58

39.79

39.71

3 9 .7

5

3 8 .6

9

4 0 .2

4

3 9 .8

2

3 8 .6

3

4 0 .3

7

40.14

39.57

40.69

39.68

40.1139.124 0 .7

3

4 0 .7

4

4 0 .5

0

4 0 .5

3

4 0 .2

8

3 9 .1

5

40.66

4 0 .3

7

4 0 .3

7

4 0 .1

3

3 9 .3

1

4 0 .1

9

4 0 .1

9

40.05

40.27

40.22

40.19

40.11

40.32

40.61

41.40

42.22

4 2 .3 9

4 0 .0

3

4 0 .0

4

4 0 .0

8

4 0 .0

9

4 0 .5

2

4 0 .5

0

4 1 .2

9

4 1 .3

3

4 2 .0

9 4 2 .1

3

4 2 .9

5

4 2 .9

9

4 3 .9

1

4 3 .7

4

4 2 .5

0

4 2 .6

0

3 9 .9

9

3 9 .2

0 4 0 .0

0

3 9 .1

7

39.68

40.01

3 9 .3

2

3 9 .9

1 4 0 .1

6 3 9 .1

8

3 9 .8

2

4 0 .3

5

4 0 .3

0

3 9 .4

1 3 9 .8

4

4 0 .6

6

3 9 .9

6

4 1 .3

1

4 0 .6

8

4 2 .0

9 4 1 .6

0

39.41

39.86

40.12

39.88

39.74

39.88

39.93

40.25

40.25

40.20

41.94

41.3 7

39.97

39.51

39.72

39.59

40.21

40 .89

40 .3 1

41 .3 740

.6 5

41.24

40.59

41.51

41.22

41.61

41 .91

41 .65

42 .0 642

.28

42.03

41 .8941 .74

41 .85

41 .67

41 .83

41 .65

41 .86

41 .71

42 .02 41 .88

42 .2442 .05

42 .3242 .15

42 .29

42 .10

42 .24

42 .04

42 .33

42 .14

42 .35

42 .19

42 .4642

.30

42.62

42.54

41 .08

41. 84

41 .06

41 .48

41. 09

41 .64

41.81

42.75

40 .85

42 .22

40 .96

42 .33

40 .97

42 .33

41 .00

42 .01

40 .67

41 .95

40 .56

41 .87

40 .50

41 .64

40 .55

42 .57

40 .75

42 .05

40 .96

42 .29

39.51

4 2 .8

9

42 .5 2

42 .48

42.38

40

40

40

40

4 0

4 0

4 0

4 0

4 0

4 0

40

40

40

4 0

4 0

4 0

40

40

40

4 04

0

4 1

4 1

4 1

41

4 1

41

41

4 1

42

4 2

4 2

42

42

42

42

42

42

42

4 2

42

4 2

38

38

38

38

3 8

3 8

38

38

37

37

3 7

3 7

37

37

37

19

19

19

19

19

2 0

20

20

20

20

21

2 1

21

2 1

21

22

22

2 2

2 2

22

22

23

23

23

23

23

23

2 4

2 4

24

24

24

24

25

2 5

2 5

2 525

25

25

26

26

2 6

2 6

2 6

26

2 7

27

27

27

27

27

2 8

2 8

2 8

28

28

28

28

29

2 9

2 9

2 929

29

2 9

30

30

3 0

3 0

30

30

3 0

3 1

3 1

31

31

31

31

31

32

32

3 2

32

32

32

32

33

3 3

3 3

3 333

33

33

3 4

3 4

34

3 4

34

34

34

3 4

35

3 5

3 5

35

35

3 5

35

3 5

36

36

3 6

36

36

3 6

36

3 6

39

3 9

39

39

39

3 9

3 9

39

PA-3

40,35

17,85

PA-5

40,45

19,35

39,49

39,38

39,40

39,53

Vp-1

40,30

S-1

39,55 S-2

39,55

S-3

39,45

S-4

39,45

S-5

39,40

S-6

39,36

S-7

39,52

S-8

39,50

S-9

39,40

S-10

39,35S-11

39,35S-12

39,50

S-13

39,45

1,4 1,7

0,7

0,5

0,8

1,4

1,3

1,4

1,5

1,6

1,5

1,0

0,7

18,49

19,13

2,3

18,75

2,8

17,93

5,4

17,1

PA-4* 3,5

2,6

PA-7*

PA-8*

17,85

PA-9* 3,8

17,8

2,0

PA-1

40,50 0,9

PA-2

39,85

18,55

PA-6

40,62

19,77

19,90

2,6

40,50

PA-6A

19,7

1,9

19,4

18,25

PA-1/24

39,70

17,95

2,80

18,95

PA-2/24

39,53

18,03

3,70

17,80

PA-3/24

39,80

19,00

4,00

16,80

PA-4/24

41,07

20,37

3,00

17,70

PA-5/24

41,78

20,13

3,00

18,65

S-1/24 39,57

0,40

S-2/24 39,54

1,40

S-3/24 39,67

0,85

S-4/24 39,75

0,55

S-5/24 39,77

0,80

S-6/24 39,99

1,40

S-7/24 40,44

1,40

S-8/24 40,18

2,05 S-9/24 40,01

1,65

S-10/24 39,82

0,40

S-11/24 39,63

0,90

S-12/24 39,80

0,50

S-13/24 39,89

0,55

S-14/24 39,78

1,80

S-15/24 39,38

1,80

S-16/24 39,90

1,80

S-17/24 39,60

1,60

S-18/24 39,65

1,40

S-19/24 39,59

1,30

S-20/24 39,47

1,60

S-21/24 39,50

1,30

1,60 S-22/24 39,81

PA-1EG

40,20

PA-3EG

40,10

PA-41EG

39,84

PA-43EG

39,44

PRK0000008

41,00

PL-1

37,02

0,55

1,05

10,1

9,6

10,8

8,6

10,5

8,15

10,8

7,15

10,7

6,1

10,6

7,2

11,0

6,8

11,0

6,1

10,6

8,35

10,15

8,1

10,75

7,7518,5

17,95

10,85

7,0

17,5

10,75

6,95

PL-2

38,98

K-1

37,98 1,5

10,95

6,55

2,2

1,5

S-8/24 40,18

2,05

Vp-1

40,30 2,0

K-1

37,98 1,5

PA-41EG

39,84 2,2

PRK0000008

41,00

Turba paksus, m

PA-3/24

39,80

19,00

4,00

16,80 10,7

6,1

FM

K

FM

K

FM K

FM

FM

H

H

1 2

3

4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

14

15

16 17

18

19

20

21

22

23

24

25

26 27

28

29

30

31 32

33

34

35

36

37

38 39

40

41

42 43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61

62

63

65

66

67

68

69

70 7172

73 74

7576 777879

80

81

Ujumiskoht

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

2024. a kaevandi nr

Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m

uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise

Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus

2020. a vaatluspunkti nr

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

2024. a uuringu puurauk

2020. a uuringu puurauk

Puuraugu nr

Kõrgemargilise paksus, m

2017. a uuringu puurauk

Täitelubjakivi paksus, m

* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist

5 4 9 4

0 0

6 587 200

5 5 0 4

0 0

5 4 9 6

0 0

5 4 9 6

0 0

5 5 5 0

0 0

5 5 0 2

0 0

6 587 400

65301:001:5008 Raja

65301:011:0059 Sepa-Hindreku

65301:001:4400

65301:001:4291

65301:011:0349

65301:011:0286

65301:011:0069

65301:001:7244

65301:001:7246

65301:001:7245

65301:011:0159

65301:011:0013

Lagendiku

Suurtammiku

Kesasoo tee L1

Linnaaru tee L1

Betooni tn 63

Kesasoo tee L3

Kesasoo tee 5

Uus-Kristjani

Väikemetsa

Betooni tn 59

65301:001:5007

65301:011:0143

65301:001:4290

65301:011:0148

Vahemetsa

Rabaotsa

Saluste tee 3

Uue-Sauna

65301:011:0150

65301:001:5006

Metsasauna

Metsavälu

65301:011:0083 Uus-Tammiku

65301:011:0298

65301:001:6616

65301:001:4295

65301:011:0131

65301:011:0070

65301:001:4413

Kesasoo tee 12a

Linnaaru põik 1

Saluste tee 5

Kassisaba

Betooni tn 61

Kesa

65301:011:0299

65301:011:0287

Kesasoo tee L6

Kesasoo tee 7

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km

65301:001:4413 Kesa

65301:001:4413 Kesa

65301:011:0091 Põlendiku

65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

2 8 8

K e s a s o o t e e L

2

Mets as au

na

65 30

1:0 01 :58

89

Ra ba

ots a

65 30

1:0 01 :58

90

Linnaaru põik 2 65301:001:4870

65301:011:0329 Linnaaru põik 1c

Linnaaru põik 65301:011:0347

Saluste tee L2 65301:001:4294

78401:101:7303

Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //

Sa lus te tee L1

65 30 :00

1:4 41

Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km 65301:011:0113

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

2024. a. uuringu sondeerimispunkt

2020. a. uuringu sondeerimispunkt

Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number

Paljand

Pindala 52,02 ha

Nr X Y

1 6 587 327,51 549 329,95

2 6 587 329,67 549 350,55

3 6 587 345,42 549 372,23

4 6 587 372,54 549 384,30

5 6 587 410,76 549 379,98

6 6 587 422,15 549 408,82

7 6 587 384,57 549 423,69

8 6 587 393,37 549 452,48

9 6 587 399,15 549 465,04

10 6 587 417,49 549 465,21

11 6 587 445,60 549 457,25

12 6 587 456,22 549 452,43

13 6 587 470,79 549 484,77

14 6 587 508,76 549 567,97

15 6 587 546,75 549 650,79

16 6 587 511,98 549 666,84

17 6 587 502,02 549 679,62

18 6 587 504,38 549 700,20

19 6 587 520,60 549 713,08

20 6 587 544,02 549 710,39

21 6 587 558,13 549 740,98

22 6 587 577,54 549 748,19

23 6 587 589,02 549 742,94

24 6 587 648,21 549 871,98

25 6 587 606,88 549 890,94

26 6 587 602,18 549 913,42

27 6 587 615,35 549 933,56

28 6 587 648,72 549 933,40

29 6 587 684,68 550 012,33

30 6 587 712,09 550 072,24

31 6 587 695,28 550 079,94

32 6 587 688,05 550 099,35

33 6 587 696,67 550 118,18

34 6 587 716,08 550 125,40

35 6 587 732,90 550 117,71

36 6 587 747,78 550 150,24

37 6 587 815,17 550 297,54

38 6 587 799,16 550 304,47

39 6 587 791,53 550 323,72

40 6 587 799,75 550 342,73

41 6 587 819,00 550 350,36

42 6 587 835,98 550 343,02

43 6 587 839,96 550 351,72

44 6 587 870,60 550 421,37

45 6 587 882,92 550 450,99

46 6 587 882,56 550 453,06

47 6 587 826,70 550 454,58

48 6 587 782,55 550 408,00

49 6 587 761,85 550 407,36

50 6 587 742,91 550 425,16

51 6 587 756,84 550 469,99

52 6 587 653,66 550 502,02

53 6 587 620,60 550 504,97

54 6 587 611,23 550 489,89

55 6 587 559,11 550 499,90

56 6 587 551,68 550 486,55

57 6 587 517,20 550 501,32

58 6 587 482,42 550 506,35

59 6 587 333,00 550 473,43

60 6 587 326,14 550 476,61

61 6 587 399,37 550 610,93

62 6 587 366,28 550 659,98

63 6 587 338,80 550 657,18

64 6 587 336,48 550 656,94

65 6 587 336,46 550 656,94

66 6 587 304,74 550 651,14

67 6 587 203,46 550 641,00

68 6 587 132,67 550 508,37

69 6 587 153,99 550 354,37

70 6 587 180,66 550 164,05

71 6 587 186,17 550 121,59

72 6 587 186,00 550 084,81

73 6 587 182,24 550 067,23

74 6 587 190,39 550 008,20

75 6 587 213,43 549 850,92

76 6 587 213,51 549 850,34

77 6 587 225,24 549 757,71

78 6 587 225,34 549 756,82

79 6 587 227,08 549 738,83

80 6 587 233,58 549 691,27

81 6 587 306,88 549 333,21

piiripunktide koordinaadid

mäeeraldise teenindusmaa

Mäeeraldise ja

0 200 m100

Rae vald, Harju maakond

Väo VIII lubjakivikarjäär

Osaühing Eesti Killustik

48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,

[email protected]

Kristel Veersalu

Erki Vaguri

19.05.2026

1 : 2000

Graafiline lisa 3/3

26/5522

Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/

(esindaja nimi ja allkiri)

Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Korrastatud ala plaanMaapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir

Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

65301:001:4291

Suurtammiku

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir (asendiplaanil)

Rohumaa kõlvik (27,25 ha)

sihtotstarve ärimaa

Korrastamise järgselt maa

Raudtee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Rail Baltic trassikoridor

Veehaarde sanitaarkaitseala

Sideehitise kaitsevöönd

Muinsuskaitse piirangud

N

41 38

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Osaühing Eesti Killustik (edaspidi ka taotleja, kaevandaja) kaevandab Väo lubjakivimaardlas

(registrikaart nr 0046) lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265

alusel alates 2022. aastast (loa kehtivus kuni 25.01.2037). Kaevandaja soovib läbi uue

keskkonnaloa taotluse laiendada oma tegevust Väo maardlas ning hõlmata lisaks praegusele

mäeeraldisele (plokid 42 ja 43 aT) ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk

Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (plokid 57 ja 58 aT).

Vertikaalsihis jaguneb taotletav maavaravaru mäeeraldisel kvaliteedilt täitelubjakiviks

(plokid 42 ja 57 aT, taotletav varu kokku 3635,9 tuh m3) ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks

(plokid 43 ja 58 aT, taotletav varu kokku 5523,17 tuh m3). Taotleja tegutseb maavarade

uuringute ja kaevandamise valdkondades, varustades kvaliteetsete ehitusmaterjalidega

ehitusobjekte ja ehitusmaterjalide tootjaid üle Eesti. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemise vajadus plokkidele 42, 43, 57 ja 58 aT

tuleneb eelkõige Harju maakonna ja Tallinna piirkonna jätkuvast ehitusmaavarade nõudlusest

ning vajadusest tagada kvaliteetse lubjakivi stabiilne varustuskindlus taristu- ja ehitussektorile.

Kavandatav mäeeraldis paikneb Väo lubjakivimaardlas Rae vallas ning see asub logistiliselt

soodsas tööstuspiirkonnas, kus olemasolev transpordi- ja tehniline taristu võimaldab maavara

efektiivselt kaevandada ja tarbimiskohta transportida. Taotletav karjäär asub aktiivses

kaevandamise piirkonnas, mis toetab Harjumaa terviklikku ja jätkusuutlikku maavarakasutust.

Taotletava mäeeraldise kasutuselevõtu eesmärk on ehituslubjakivi kaevandamine ja

väärindamine killustikuks ning täitematerjaliks. Lubjakivi on oluline tooraine nii teede- kui ka

üldehituses, samuti suuremahuliste taristuobjektide rajamisel. Kaevandatav kõrgemargiline

lubjakivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks, mida kasutatakse suure koormustaluvusega

teekonstruktsioonides ja muudes ehitussegudes. Täitelubjakivi kasutatakse muldkehade,

platside, teetammide ja muude tehniliste täidete rajamisel. Materjal on sobiv ka riiklikult

oluliste taristuobjektide, sealhulgas Rail Balticu, ning Transpordiameti erinevate planeeritavate

ehitusobjektide (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese

ringtee ehitus jms) rajamiseks. Samuti piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitus-

objektidel ning ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks. Harju maakond kui

Eesti suurim ehitus- ja arenduspiirkond vajab pidevalt kvaliteetset killustikku teede, raudteede,

tehnovõrkude ning hoonete rajamiseks. Ehituseks sobiva kvaliteetse killustiku võimalikult

madala omahinna saavutamiseks on suur osakaal ehitusmaterjalide transpordikuludel.

Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri geograafiline paiknemine Tallinna lähiümbruses ehk selle

peamise tarbimiskoha läheduses vähendab võrreldes kaugemalt toodava materjaliga oluliselt

materjali transpordikulusid ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust, mistõttu

omab maardla regionaalse ehitusmaterjalide varustuskindluse seisukohalt strateegilist tähtsust.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga

nr 1.1-4/78) KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade

2

kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust.

Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti

Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju

maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi

varu ammendunud ning seetõttu on oluline võtta aktiivsed maardlad kaevandamispiirkondades,

kus täiendava mõju avaldumine on minimaalne, kasutusse maksimaalses võimalikus ulatuses.

Osaühing Eesti Killustik omab pikaajalise lubjakivi kaevandajana ja killustiku tootjana

kogemusi ning teadmisi selleks, et garanteerida taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris levivast

ja kaevandatavast materjalist nõuetele vastava kvaliteetse killustiku jääkidevaba tootmine üld-

ja teedeehituse tarbeks. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri avamine on taotlejale

olulise tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata piirkonnas oma põhitegevusega.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär, kogupindalaga 52,02 ha, paikneb Harju maakonnas Rae

vallas Soodevahe külas ning hõlmab mitmeid (17) era- ja riigikinnistuid: Saluste tee 3 (tunnus

65301:001:4290, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291, 100%

maatulundusmaa), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295, 80% tootmismaa, 20% ärimaa),

Lagendiku (tunnus 65301:001:4400, 100% mäetööstusmaa), Kesa (tunnus 65301:001:4413,

100% maatulundusmaa), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006, 100% mäetööstusmaa),

Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007, 70% mäetööstusmaa, 30% maatulundusmaa), Raja

(tunnus 65301:001:5008, 85% maatulundusmaa, 15% mäetööstusmaa), Metsasauna (tunnus

65301:001:5889, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0150, 100% maatulundusmaa),

Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0143, 100%

maatulundusmaa), Uus-Kristjani (tunnus 65301:001:7245, 100% maatulundusmaa), Sepa-

Hindreku (tunnus 65301:011:0059, 100% mäetööstusmaa), Viikmanni-Soodevahe (tunnus

65301:011:0077, 100% mäetööstusmaa), Uus-Tammiku (tunnus 65301:011:0083, 100%

elamumaa), Põlendiku (tunnus 65301:011:0091, 100% maatulundusmaa), Kassisaba (tunnus

65301:011:0131, 100% mäetööstusmaa) ja Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159, 100%

maatulundusmaa). Kõik erakinnistud kuuluvad taotleja omandisse.

Olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär jaotab taotletava ala kaheks: mäeeraldisest läänes ja

lõunas paikneb alvar, idas aga osaliselt puistuga kaetud Linnaaru raba jäänuk. Metsaregistri

andmetel on Linnaaru raba kohal kõdusoometsad (põhjaosas jänesekapsa- ja lõunaosas

mustika-kõdusoo kasvukohatüüp), kus peamiseks puuliigiks on vaheldumisi mänd ja hall lepp.

Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee (nr 6531607) ning idas Linnaaru tee

(nr 6530532), mis on avalikult kasutatavad teed, kus ehitusseadustiku kohaselt kaitsevööndi

laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste

kaardikihi kohaselt kattub uuringuruum põhjaosas kuni 85 m ja idaosas kuni 65 m laiuse ribana

Aruküla-Lasnamäe elektriõhuliini kaitsevööndiga (vid L165). Nii uuringuruumi põhjaosas kui

uuringuruumi piirist ~250 m idas paiknevad elektrialajaamad. Samuti kulgeb taotletava

mäeeraldise põhja- ja idapiiril paralleelselt Saluste tee ja Linnaaru teega ühisveevärgi

torustik, mille kaitsevöönd on 4 m. Mäeeraldisest kirdes paikneb ka sideehitise kaitsevöönd.

Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic

kiirraudtee koridoriga. Karjääri lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb siiski

3

ligikaudu 130 m ning ligikaudu 28 m kaugusele jääb lähim haruraudtee (~950 m pikkused

rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud).

Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu (millel puudub

ehitusregistri kanne ehk need on ebaseaduslikult püstitatud) paikneb kinnistul Ülemiste-Maardu

1,2 - 4,4 km (tunnus 65301:011:0113), mis jääb taotletava ala põhjapiirist ~20 m kaugusele.

Lähim aktiivne majapidamine jääb ~280 m kaugusele lõunasse Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistule

(tunnus 65301:002:1217), paiknedes teisel pool Tallinna-Lagedi teed. Uus-Tammiku

katastriüksusel (tunnus 65301:011:0083) paiknev talu jääb taotletava mäeeraldise piiresse.

Kinnistul paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega on arendaja poolt omandatud ning need on

plaanis lammutada. Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m.

Puurkaev on rajatud Osaühingu Eesti Killustik tellimisel ja kuulub maaomanikule. Arendaja

kasutab kaevu olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks

olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, likvideeritakse rajatud puurkaev nõuetekohaselt.

Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Arendaja on

teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10

/ Tallinn-Tapa 115-118,2 km (tunnus 65301:011:0054, 100 % transpordimaa, riigiomand)

kinnistul asub samuti kolm hoonet ning neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina.

Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal ega selle lähialas ei leidu kaitstavaid

loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Piirkonnas asuvad mitmed kultuurimälestised

kultusekivi (registrinumber 2616) ning Tallinna piirikivi (registrinumber 1241). Lähialasse

jäävad veel mitmed kultusekivid, registrinumbritega 18872, 18871, 18873, 2619, 2617 ja 2618.

Rae valla üldplaneeringus (21.05.2013. a otsusega nr 462) ei ole taotletavat ala Väo lubjakivi-

maardla koosseisus välja toodud (tulenevalt planeeringu koostamise ajast), kuid üldplaneering

antud alale muud otstarvet ei sätesta ega piiranguid ei sea. Planeeringu kohaselt on eesmärk

kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata. Maardlate kasutusele võtmine

maavara kaevandamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Rohevõrgustiku ala

ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel

õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuid siiski tuleb võimalusel seda vältida. Taotletav

ala (olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär kui ka taotletav ala) ei kattu Rae valla rohelise

võrgustikuga, mistõttu ei esine ka sellest tulenevaid piiranguid ega konflikte. Soovitusliku

indikaatorina keskkonnaseire korraldamiseks on välja toodud kaevandamisel

veekogudesse ära juhitavast veest analüüside teostamine keskkonnaseisundi jälgimiseks.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneering on käesoleval ajal menetluses olev planeering

(19.05.2020. a otsusega nr 117), mille eesmärk on täpsustada Rae valla üldplaneeringut Lagedi

alevikus ja selle ümbruses asuvate külades. Taotletav ala paikneb Soodevahe külas, mis on

nimetatud üldplaneeringu läänepoolseim territoorium. Üldplaneeringu ja selle aluseks oleva

keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi

strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse, suunata asustuse arengut ja edendada säästvat arengut. Üldplaneeringus

käsitletakse kaevandamise valdkonda lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringus tooduga, sh maardlatest tekkivaid keskkonnamõjusid, rohevõrgustikuga

kattumisel eraldi tingimuste määramist ja kaevandatud alade korrastamise tingimuste seadmist.

4

Praeguseks on kinnitatud KSH programm koos lähteseisukohtadega. Üldplaneeringu

kehtestamine on kavas 2029. või 2030. a. Programmi kohaselt taotletaval alal olemasolevaid

kitsendusi või piiranguid ei esine, mis takistaksid kavandatava tegevuse elluviimist.

Rae valla territooriumil kehtib riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/41

kehtestatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“. Kehtestatud eriplaneeringu koridoris kehtivad planeeringus toodud piirangud (sh

maakasutustingimused). Planeeringuga määratud Rail Baltica trassikoridoris sätestatud

piirangud kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Taotletav ala piirneb lõunas nii olemasoleva

raudteekoridori kui ka planeeritava Rail Baltic kiirraudtee trassikoridori nihutamisruumiga.

Taotletava ala lähiümbruses on kehtestatud ka mitmed detailplaneeringud. Taotletava alaga

kattuvate Soodevahe küla Tammiku 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0662) ja

Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753) realiseerumine ei ole enam

asjakohane ning nendele taotletakse detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist. Ala kaguosas

paiknev algatamise taotluse etapis oleva Viikmani-Soodevahe kinnistu ja lähiala

detailplaneeringuga (DP0815) teadaolevalt ei jätkata. Taotletava ala hõlmab selle idaosas Uus-

Kristjani kinnistut, kus on Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 264 kehtestatud Soodevahe küla

Uus-Kristjani kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1069). Taotletavast alast vahetult itta

jäävatel aladel paikneb osaliselt kehtiv Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi

detailplaneering (DP0556) ja Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneering (DP0690).

Lisaks külgneb taotletava ala kirdenurk taotluse etapis oleva Kesasoo tee 7 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringuga (DP0969). Kavandatavat tegevust on võimalik ellu viia ilma

detailplaneeringute realiseerumist takistamata. Kuna detailplaneeringute realiseerumise aeg ja

täpne lahendus ei ole teada, arvestatakse kavandatava tegevuse elluviimisel eeltoodud

detailplaneeringutega ja nendest tulenevate võimalike piirangutega vastavalt selleks hetkeks

väljakujunenud olukorrale (näiteks kui mäetööde jõudmine karjääri idaossa ning

detailplaneeringute realiseerumine peaksid ajaliselt kokku langema), võttes arvesse seejuures

detailplaneeringute eesmärgiks olevale äri- ja tootmismaale seaduses kehtivaid normtasemeid.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu (registrikaardi nr 0046)

paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Kuna Väo X, XV ja XVII

uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu paiknevad ühes piirkonnas ning külgnevad

üksteisega, siis teostati nimetatud uuringuruumides ühine geoloogiline uuring, mille tulemused

on esitatud aruandes „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024,

töö nr 24/4842, EGF 9897). Ala keskele jääb olemasolev Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis.

Väo VIII lubjakivikarjääri kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna,

Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.

Viivikonna kihistule on iseloomulik rohkem või vähem savika lubjakivi vaheldumine

kukersiitse lubjakiviga. Kivimis esineb lainjaid hargnevaid kukersiidi kelmeid ja õhukesi

vahekihte paksusega 1 – 2 cm, andes kivimile võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus

Viivikonna kihistu ülaosas, kus lubjakivis esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad kukersiidi

5

kihid. Viivikonna kihistu alumises osas on kukersiidi sisaldus väiksem. Vahekihtidena esineb

kuni 10 cm paksusi nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte. Sagedased on mergli vahekihid, mis

on kontrastsed, lainjad ja paksusega 1 – 2 cm. Kihistu paksus on 3,2 – 7,5 m (keskmine 5,1 m).

Viivikonna kihistu lubjakivi lamam jääb abs kõrgustele 31,4 – 34 m, langusega lõuna suunas.

Tabel 3.1 Väo VIII lubjakivikarjääri killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad

Plokk Maavara LA tegur Külmakindlus F, %

Plokk 42 aT Täitelubjakivi 27 – 37 / 33 (LA35) 0,06 – 6,9 / 4,2 (F)

Plokk 43 aT Kõrgemargiline

ehituslubjakivi 25 – 27 / 26 (LA30) 0,6 – 1,7 / 0,9 (F2)

Plokk 57 aT Täitelubjakivi 27 – 37 / 33 (LA35) 0,6 – 10,8 / 5,6 (F)

Plokk 58 aT Kõrgemargiline

ehituslubjakivi 24 – 30 / 26 (LA30) 0,4 – 3,7 / 1,5 (F2)

Väo kihistu lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti paremaks ja

vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub Uhaku lademe, valdav

enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb detriitjast, pisi- kuni

mikrokristallilisest, keskmise kuni paksukihilisest, juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu

sisaldavast lubjakivist. Suurem osa kihistust (~6 m) langeb Kostivere kihistiku kesk- kuni

paksukihilise lubjakivi arvele. Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 – 1,0 m

paksuse tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht ehk Pae kihistik. Kihistu alumises, ligikaudu 2

m paksuses lubjakivilasundis, on mergli kelmeid tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, on ka

see reeglina kohati dolomiidistunud. Kihistu paksus on 8,6 – 9,4 m (keskmine paksus 9 m).

Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 22,07 m, langedes lõunaosas kuni abs 19,5 m.

Aseri lademe Kandle kihistu on esindatud nõrgalt savika, keskmise- kuni paksukihilise, pisi-

kuni mikrokristallilise, detriidika, raudooide sisaldava lubjakiviga. Ooide on reeglina rohkem

kihistu üla- ja alumises osas, keskosas vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt < 1,0 mm. Kihistu

paksus Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piirkonnas on 0,35 – 0,55 m, keskmiselt 0,45 m.

Kunda lademe Loobu kihistu koosneb mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise-

kuni paksukihilisest lubjakivist. Kihistu paksus on 0,55 – 0,7 m (keskmine 0,6 m). Loobu

kihistu lamami abs kõrgus on ala põhjaosas 20,9 m, langedes lõunas abs kõrgusele ~18,4 m.

Läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kiht, mis on esindatud pisikristallilise

glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Geoloogilise uuringu käigus läbiti kihistu ühes puuraugus,

kus selle paksuseks oli 2,5 m. Toila kihistu ülemine osa 0,5 m paksuselt, kus mergli kihte ei

esine või neid on vähem, on arvatud kasuliku kihi hulka. Kihistu alumises pooles lasub nõrgalt

dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega keskmisekristalliline lubjakivi. Toila kihistu alumine

0,3 m on esindatud kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit

on jaotunud ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu. Toila ja Leetse kihistute

vaheline piir jääb abs kõrgusele 17,0 m. Väo VIII lubjakivikarjääri alale rajatud PA-1 andmeil

(paikneb ala lääneservas) jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir abs kõrgusele 18,2 m.

Keskmiseks uuringuaegseks põhjavee abs kõrguseks mõõdeti 39,14 m. Kasuliku kihi ehk

mäeeraldise lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 20,4 m, langedes põhjaosas kuni ~18 meetrini.

6

Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel kasulikku kihti katva kattekihi ehk katendi

moodustavad kvaternaarisetted, mille keskmiselt 2 – 4 m paksune kiht koosneb enamasti

turbast ja moreenist, kus ei moodustu madala filtratsioonikoefitsiendi tõttu iseseisvat veekihti.

Karjääri maa-alal levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Ordoviitsiumi

ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleks, Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub suurel määral uuringuruumi kasuliku

kihiga. Veekiht toitub põhiliselt sade- ja lumesulavetest ning selle regionaalne voolusuund on

lõunast põhja, klindiastangu suunas. Lokaalselt mõjutab põhjavee voolusuunda reljeef ja

põhjaveega ühendatud vooluveekogude paigutus. Siinkohal on lokaalsele voolusuunale

tõenäoliselt määravaks aga põhja pool asuv sügava kuivendusega Väo lubjakivikarjäär, mis

moodustab lähipiirkonnas põhjavee väljavooluala, kust vesi juhitakse edasi Põlluääre

kraavi (KKR kood VEE1089234) ja selle kaudu Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200).

Taotletava mäeeraldisega kattuvates uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli

Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tase maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 – 3,85 m

sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 37,93 – 40,47 m (keskmiselt 39,14 m) ning umbes kuu

aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud andmete põhjal oli veetase 0,3 – 0,6 m võrra langenud.

Põhjavee tase oli mõnevõrra mõjutatud olemasoleva Väo VIII karjääri aktiivses osas tekitatud

veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus

(PA-5/24; kaevandamine karjääris oli alles algusjärgus). Olemasoleva Väo VIII karjääri hetkel

aktiivsele alale 2020. a geoloogilise uuringus käigus rajatud puuraukudes oli aprillikuus

mõõdetud põhjavee tase 0,35 – 1,0 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 39,35 – 39,90 m

(keskmine 39,7 m). Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest. Veetasemete

looduslik sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 – 3 m vahemikus.

Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses

taotletavast alast ~140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo lubjakivikarjääride tegevusega.

Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks

ning veetaset on alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett

mittejuhtivate kivimikihtideni. Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes

abs kõrgustel 35,2 – 35,4 m ja 1969-1970. aastatel teostatud uuringutes olid karjääri idaosas

veetasemed 36 – 37 m. Võrdlemisi suurest veetaseme alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri

mõju taotletavale alale tajutaval viisil ulatunud. Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24

veetase ei olnud 2024. a mais ja juunis tehtud mõõtmiste ajal looduslikust tasemest madalamal.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 52,02 ha

ning see hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Väo lubjakivimaardla

täitelubjakivi plokke 42 ja 57 aT ning kõrgemargiline ehituslubjakivi plokke 43 ja 58 aT.

Kogu taotletav varu ei ole aga kaevandatav, kuna kogu mäeeraldise perimeetrile tuleb külgneva

maapinna stabiilsuse tagamiseks säilitada nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on

kõikjal arvestatud 1 : 1,4 ning lubjakivis säilitatav nõlvatervik on vertikaalne. Taotletavad ja

kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1.

7

Tabel 4.1 Väo VIII lubjakivikarjääri taotletavad ja kaevandatavad varud (plokid 42 ja 43 aT

seisuga 02.07.2025. a. ning plokid 57 ja 58 aT seisuga 13.08.2024. a.)

Plokk Maavara Pindala,

ha

Taotletav aktiivne

tarbevaru, tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

42 aT täitelubjakivi

14,91 846,90 8 838,9

57 aT 37,12 2 789,00 109 2 680,00

43 aT kõrgemargiline

ehituslubjakivi

14,91 1 551,17 13 1 538,17

58 aT 37,12 3 972,00 152 3 820,00

Kokku 52,03* 9 159,07 282 8 877,07

*Registriandmete põhjal on lahustükkide pindalade ümardamise tõttu plokkide kogupindala

52,03 ha. Tegelik plokkide pindala välispiiri tärkandmete põhjal on 52,0236 ha ehk 52,02 ha.

Arvestades eeltoodud taotletava alaga seotud mahtude ning karjääri korrastamiseks kuluva

ajata, kujuneb kaevandamise keskmiseks aastamääraks ~350 – 400 tuh m3. Tegelik aastane

kaevandamismaht sõltub otseselt kaevandatava materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole taotletaval mäeeraldisel keerulised,

sest kaevandamisega on juba olemasolevas Väo VIII lubjakivikarjääris alustatud ning sisuliselt

on tegemist taotletava ala keskele jääva Väo VIII lubjakivikarjääri laiendamisega. Maavara

kaevandamisel kasutatakse senist kaevandamise tehnoloogiat ning olemasolevat tehnikat ja

väljakujunenud taristut. Samuti on võimalik olemasoleva Väo VIII karjääri tööeega liikuda

taotletavale karjäärialale ilma täiendava algmurde vajaduseta või uue tööfrondi loomiseta.

Maavara kaevandamisele eelnevad ettevalmistustööd nagu piiride märkimine, puude raadamine

ja kändude juurimine. Kasulikku kihti kattev katend, keskmise paksusega 2,8 m, on vajalik

esmalt koorida ja ladustada. Seda on võimalik teha järkjärgult ja vastavalt vajadusele ja tööee

edenemisele. Kuivõrd kasulik kiht jääb kogumahus vee alla, on kaevandamise puhul vajalik vee

väljapumpamine karjäärist. Lisaks on valdav osa alast liigniiske (kunagine Linnaaru raba),

mistõttu eeldab ka kattekihi koorimine eelnevat ala kuivendamist. Väo VIII lubjakivikarjääri

kuivendamiseks on kehtival keskkonnaloale lisatud ka vee erikasutus, mille alusel juhitakse

karjäärist väljapumbatav vesi Põlluääre kraavi kaudu Pirita jõkke. Sama tegevusega jätkatakse.

Kuivendamise järel kooritakse mäeeraldiselt katend, kasutades selleks ekskavaatorit ja dumper-

tüüpi kallureid, ning mis ladustatakse eraldi puistangutesse. Olemasolev karjäärisüvend juba

dreenib liigniisket soosetetega kaetud ala, mis teeb kattekihi koorimise lihtsamaks.

Turbataoline kattekiht ja muld, mis on samuti kohati turbasegune, ladustatakse muust

katendimaterjalist (moreen) eraldi kuni 10 m kõrgustesse hunnikutesse, sarnaselt olemasolevas

Väo VIII karjääris tehtule. Plokkide 42 ja 43 katendi maht on 352 tuh m3 (sh turvas 300 tuh m3

ning moreen ja murenenud lubjakivi 52 tuh m3). Plokkide 57 ja 58 katendi maht on 1 045 tuh m3

(sh muld 31 tuh m3, turvas 219 tuh m3, moreen ja murenenud lubjakivi 774 tuh m3 ning

tehnogeensed setted 21 tuh m3). Katendi maht taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri

mäeeraldisel on kokku seega 1 397 tuh m3 (sh muld 31 tuh m3, turvas 519 tuh m3, moreen ja

murenenud lubjakivi 826 tuh m3 ning tehnogeensed setted 21 tuh m3). Katend kooritakse eraldi

ja sellest moodustatakse kuni ~6 m kõrgused vallid karjääri piiridele mäeeraldise teenindusmaal

asukohtades, kus need aitavad efektiivselt piirata karjäärialalt pärineva müra ja osakeste levikut.

8

Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele.

Olemasoleva Väo VIII karjäärialalt on senise kaevandamise käigus katend enamuses kokku

kuhjatud. Katendipuistangud ei vaja eraldi töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad

kahjulikud mõjud keskkonnale, kuna tegemist on inertse materjaliga. Karjääri piirile vallitatav

moreenpinnas ja rajatavad piirdekraavid aitavad samuti vähendada ümbritsevatelt aladelt

karjääri valguva vee kogust. Kui karjääri pindala on piisavalt suur ja kaevandatud on juba

mäeeraldise piirini, saab kooritud kattepinnast kasutada kohe korrastamiseks ilma vahepealse

ladustamiseta (nõlvade kujundamisel, täitmisel). Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel

vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale. Väo VIII lubjakivikarjääris ei toimu

jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva

materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei

tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda

tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada keskkonnaloa alusel

kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise

teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti

on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Katendi puhul ei ole jäätme-

seaduse mõistes tegemist jäätmetega ehk jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.

Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada

veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi

suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood

VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Kogu karjäärist

väljapumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on 258 tuh m3, millest põhjavesi moodustab

ligikaudu 49% ehk 127 tuh m3 ning sademevesi ligikaudu 51% ehk 131 tuh m3. Väljalaskme

seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva

keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud

koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353,

Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.

Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks peavad

mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile olema

settebasseinid. Antud juhul on settebasseinid juba olemasoleva Väo VIII mäeeraldise jaoks

rajatud, kuid taotletava Väo VIII karjäärile koostatavas kaevandamise projektis peab veenduma

basseinide piisavuses uute veekoguste puhul ning need vajadusel rekonstrueerima. Settetiikide

rekonstrueerimisel tuleb vajadusel uute seirepunkide asukohtade määramisel lähtuda

põhimõttest, et seirepunktid asuksid pärast settebasseine, enne ärajuhitava vee eesvoolu

juhtimist ning oleksid ligipääsetavad. Proovivõtukoht peab võimaldama võtta esinduslikke

proove. Proovivõtukoht on esinduslik, kui see iseloomustab uuritava objekti füüsikalist või

keemilist seisundit ning toimivaid protsesse tervikuna. Antud juhul on oluline jätkata seiret

olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri väljalaskudes, et tagada seire andmerea järjepidevus.

Maavara raimatakse puur-lõhketöödega, mis on lubjakivi puhul kõige levinum ja

kuluefektiivsem meetod. Sarnaselt teiste Väo maardlas asuvate karjääridega, kus maavara

kaevandatakse ehitiste (näiteks elektrirajatiste) kaitsevööndis, on vastavalt vajadusele võimalik

kasutada lõhketöödega kombineeritult mehhaanilist raimamist hüdrovasaraga. Maavara varu on

plaanis kaevandada vähemalt kahe astanguga, arvestades täitelubjakivi kihi keskmist paksust

~7,5 m ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kihi keskmist paksust ~10,7 m. Praktikas lõhatakse

9

kasulikku kihti ka kolme astanguga, vajadusel ka nelja astanguga. Lõhketööde parameetrid

valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine

lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhkamine toimub

lühiviitmeetodil, mis tagab väiksemad lõhketöödega kaasnevad keskkonnamõjud, ning see

viiakse läbi vastavalt eelnevalt kooskõlastatud lõhketööde projektile. Mehaanilise raimamise

teel on võimalik varu väljata tehniliselt keerulisemates oludes või maavõngete suhtes tundlike

objektide lähistel, kuid antud meetod on ajakulukam. Mehaanilisel raimamisel kasutatakse

hüdrovasarat ehk piiki, mis kinnitatakse ekskavaatori noole külge. Hüdrovasara löögi jõul

purustatakse kasulikust kihist kivimitükid ja/või peenestatakse need purustisse antava sobiva

suurusega tükkideks. Lubjakivi kaevandamisel hüdrovasaraga on maavõngete impulsiivne

levimine keskkonnas välistatud, kuid samas kaasneb sellega pidev müra levik keskkonda.

Raimatud kaevis töödeldakse killustikuks kuni kahe purustus-sorteerimissõlmega (edaspidi ka

PSS), mis paiknevad karjääri süvendis. Lähtuvalt mäetööde arengust on sõlmed mobiilsed ehk

liigutatavad, kuid mäetööde väljakujunemisel võivad sõlmed olla ka poolmobiilsed. Sõlmed

moodustuvad purustist ja 1 - 2 sõelurist. Peamine PSS on Kleeman Mobirex MR 122 Pro, mis

töötab elektriga ning mille tootlikkus koos kahe sõeluriga on 185 t/h. Lisa PSS-na kasutatakse

Kleeman MR110 Evo 2 koos Powerscreen sõelaga, mis töötab diisliga ning mille tootlikkus on

115 t/h. Sõlmed on varustatud ka pihustitega töödeldava materjali niisutamiseks ning pealindid

on kaetud. Sõlmedes purustatakse ja sorteeritakse valmistoodang erinevate fraktsioonidega

materjaliks. Kaevetöödeks täpsemaks korraldamiseks koostatakse ka kaevandamise projekt.

Valmistoodang ladustatakse vastavalt fraktsioonidele lattu või laaditakse kalluritele ja

transporditakse karjäärist välja. Toodangu ladustamine puistangutesse või vahetult tellijate

kalluritele ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Materjali transport toimub üldjuhul

kliendi kalluritega ning väljaveo intensiivsus sõltub materjali nõudlusest ja üldisest

turuolukorrast. Väljavedu mäeeraldiselt avalikele teedele on planeeritud toimuma mööda

Saluste teed, mis kulgeb taotletava ala põhjaosas kuni Linnaaru teele. Varulahendusena on

võimalik vedada toodangut ka mööda olemasolevat rajatud kruuskattega teed taotletava

karjääriala idaosas. Peamiseks väljaveo marsruudiks Tallinn – Narva põhimaanteele on vedu

põhja suunas, kasutades selleks Betooni tänavat ja Paneeli tänavat, mis suubub Peterburi teele.

Alternatiivne veotee kulgeks karjäärist mööda Linnaaru teed ida suunas ja edasi mööda

Varivere teed Tallinna ringteele. Tuleb arvestada, et Linnaaru teel on liiklemisel ette nähtud 8 t

massipiirang ning vedu mööda antud marsruuti saab toimuda ainult vastava loa olemasolul.

Väo VIII lubjakivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ning

kaevandamisel või kaevise töötlemisel ei teki kaevandamisjäätmeid. Erinevate killustiku

fraktsioonide tootmine toimub vastavalt tellimusele, kuid peenfraktsiooni (fr 0/4) ja sõelmete

osakaal lõpptoodangust moodustab keskmiselt ~20% ning see turustatakse kogu mahus. Lisaks

sõelmetele müüakse ka lõhatud paasi. Eelnevast lähtuvalt on katendi ning sõelmete kasutus

kindel ning puudub vajadus kaevandamisjäätmekava esitamiseks ja jäätmete eriosa

taotlemiseks. Keskkonnaamet on 18.04.2022 kirjaga nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, et

kaevandamiseks esitatud keskkonnalubade taotluste juures, kui seletuskirjast selgub, et katend

kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse

maapõueseaduses ette nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava ei ole nõutud.

10

Tööde teostamine elektripaigaldise kaitsevöönditega kattuvatel aladel on lubatud vaid

Elering AS poolt kinnitatud projekti alusel.Taotlusele on lisatud Elering AS-i 15.07.2024 a.

kiri nr 12-9/2024/435, millega on seatud tehnilised tingimused õhuliinide Lasnamäe – Ida L008,

Iru – Lasnamäe L167 ja Aruküla – Lasnamäe L164/L165 kaitsevööndites kaevandamiseks.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude

hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude

hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti

11.05.2026 korraldusega nr 6-3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala.

KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa

sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.

Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka

ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna

pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude

hindamine on esitatud KMH aruandes ning käesolevaga on esitatud vaid kokkuvõte

olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.

Mõju välisõhule (müra ja tahked osakesed)

Maavara kaevandamine ja valmistoodangu transport avaldab mõju välisõhule kavandatava

tegevusega kaasneva müra ning saasteainete (eelkõige tahkete osakeste) heitkoguste levimisega

ümbruskonna välisõhus. Mõju välisõhule on KMH käigus hinnatud modelleerimise teel.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut on hinnatud nii liiklusmüra ja tööstusmüra

lõikes. Kuna tegemist on erinevate müra liikidega, millel kehtivad erinevad normtasemed, on

nende levikut vaadatud eraldi. Olemasoleva liiklusmüra modelleerimisel on mudeldatud

lähipiirkonna suurimate teede ja tänavate liiklusmüra (mis mõjutavad mürafooni kujunemist)

koos Väo VIII karjääri 2024. aasta väljaveo liiklusega, mis kulgeb mööda peamist väljaveo

marsruuti. Väljaveoks kasutataval Saluste teel esineb suurim müratase teel teljel ning ulatub

kuni 57 – 58 dB. Veo suundumisel Betooni tänavale ning koos muu liiklusega müratase tõuseb

ning näiteks 60 dB mürafoon levib kuni ~20 m kaugusele tee teljest. Kuna liiklusmüra puhul

on müratundlike objektide (näiteks elumajad ja õuealad) puhul lubatud müra piirväärtus 60 dB,

sh 65 dB hoone teepoolsel küljel, siis olemasoleva olukorra kohaselt neid piirväärtusi Betooni

tänava (tööstus)hoonete fassaadidel ei ületata. Kuna Betooni tn ääres ei esine ka elumaju ega

õuealasid, siis ei rakendu seal ka II kategooria 60 dB piirväärtus. Ka II kategooria piirväärtusega

65 dB võrreldes jäävad müratasemed Betooni tänava kinnistutel esinevast madalamaks.

Tööstusmüra modelleerimisel on arvestatud müratasemete levikuga karjäärialal toimuvatest

tööprotsessidest ja karjäärisisesest materjali veost lähiaastate vaates. Kõrgemad müratasemed

(>60 dB) levivad töötavate mäemasinate vahel ja ümbruses kuni ~80 m kaugusele.

Varasema kaevandamise tulemusena Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel väljakujunenud

iseloomuliku maastiku tõttu (süvend, katendivallid) varieerub müra leviku ulatus erinevates

suundades. Astangu all või karjääri põhjal paikneva purustus-sorteerimissõlme müra on

11

varjestatud ning levik seetõttu ka vähendatud. Arvestades, et olemasolevas Väo VIII lubjakivi-

karjääris on senise kaevandamise käigus PSS-id käesolevaks ajaks paigutatud 2. või 3. astangu

laele ning tööee edasise edenemise käigus liiguvad need veelgi sügavamale, on müra levikut

väljaspoole karjääriala võimalik efektiivselt ohjata. Samuti aitavad senised ja mäeeraldise kagu-

ja lõunapiirile rajatavad katendivallid müra levimist väljapoole karjääri tõkestada. Taotletav

Väo VIII karjäär on piisavalt suur, võimaldades müral hajuda enne tootmisterritooriumist

väljumist piisaval määral, samuti toimub müraallikate lähenemine äärealadele järkjärgult.

Kuna taotletava karjääriga piirnevate transpordimaa ja tööstusmaa alade puhul ei ole

tegemist müratundlike aladega, ei põhjusta kaevandamine olulist mürahäiringut.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmis-

territooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine

maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada AÕKS

§ 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitist. Modelleeritud

hajumispiltidel on arvestatud taotletava Väo VIII karjääris kaevandamistegevusega seotud

heiteallikatest pärineva, lisaks ka valmistoodangu väljaveoga kaasnevate osakeste hajumist.

Tulemuste kohaselt kaasneb mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest tahkeid osakesi enim

purustus-sorteerimissõlmes ning ülenormatiivsed kontsentratsioonid (>50 μg/m3) levivad

eelkõige töötsooni lähiümbruses kuni ~40 m ulatuses. Sõlmedel kasutatakse katteid ja materjali

niisutamist, mis aitavad tolmu eraldumist tööorganitelt vähendada ja tuulega edasikandumist

tõkestada. Kaevandamise tööprotsesside hulgas on ka lõhkeaukude puurimine, kuid

puurmasinal kasutatavast tolmupüüdurist ja tööaja dünaamikast (ei toimu igapäevaselt terve

päeva vältel) tulenevalt, ei avalda antud tööprotsess tolmu tekkele ja levikule selgelt eristatavat

mõju. Lõhkamisega seotud tolmu heitkogused eralduvad momentaanselt ja nende hajumine

toimub väga lühikese aja jooksul (mõne minuti vältel), mistõttu mõju pikemaajalise keskmisele

õhukvaliteedi tasemele on marginaalne. Lõhkamisi on plaanis teostada eeldatavalt 1 – 2 korda

kuus sõltuvalt vajadusest, seega igapäeva lõikes on tegemist väheolulise heiteallikaga. Tolmu

eraldub ka materjali transpordil, eelkõige karjäärisisesel materjali veol sõlmede ja ladude vahel,

kus on kruuskattega teed.

Esimene lõik väljaveoteest ehk ladudest kuni Saluste teeni on samuti kruuskattega.

Modelleeritud väljaveo hajumispildi kohaselt esineb suurim arvutuslik kontsentratsioon

102 μg/m3 tee teljel ja ülenormatiivsed kontsentratsioonid võivad teest levida kuni ~26 m

kaugusele. Karjääri tööprotsessidega koosmõjus on transpordiga seotud

kontsentratsioonide väärtused ka mõnevõrra suuremad (max arvutuslik kontsentratsioon

212 μg/m3) ja levik laialdasem, kuid jääb valdavalt siiski karjääri piiresse. Samuti

nähtub, et kõvakattega väljaveotee lõigul Saluste teel on tolmu teke kordades väiksem.

Eeltoodud tulemuste kohaselt mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega kaasnevad tolmu

kontsentratsioonid levivad valdavalt mäeeraldise piires ning arvestades taotletava ala suurust

on hajumine soodne. Väljaspool taotletavat Väo VIII karjääriala õhukvaliteedi piirväärtusi ei

ületata. Piirkonnas õhukvaliteedi suhtes tundlikke objekte (nt majapidamiste õuealad) ei esine

ning tööstuspiirkonna eripära arvesse võttes (sh koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei

põhjusta kavandatav tegevus olulist õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva

olukorraga. Võrreldes taotletava tegevusega, toimuvad aktiivses Väo VIII lubjakivikarjääris

samad tööprotsessid ning väljavedu, mistõttu on mõju antud asukohas juba avaldunud.

12

Modelleerimised on teostatud valitud tingimustel ning prognoositud tulemused ei pruugi alati

vastata tegelikele kohapealsetele oludele. Eelkõige muutlikest ilmastikutingimustest lähtuvalt

võib tolmu levik olla mõnevõrra erinev. Juhul kui esineb kaebusi kavandatava tegevusega

kaasneva tolmu osas, tuleb tegelikku õhukvaliteedi taset kohapealsete mõõtmistega kontrollida.

Müra leviku vähendamiseks või tõkestamiseks on võimalik vajadusel kasutusele võtta mitmeid

leevendusmeetmeid: müratõkkevallide rajamine (vajadusel suurendada nende kõrgusi),

müraallikate viimine süvendisse, kasutada kaevandamiseks kaasaegset tehnikat, teavitada

naaberkinnistute omanikke mürarikaste tegevuste teostamise ajast jms.

Tolmu leviku vähendamiseks on samuti võimalik vajadusel kasutusele võtta erinevaid

leevendusmeetmeid: kruusateede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, kõvakattega teede

pesemine, koormate katmine, liikumiskiiruse vähendamine, tolmavate seadmete paigutamine

süvendisse ja mäeeraldise piiridele mitte lähemale kui ~40 m, PSS konveierite katmine jms.

Puur-lõhketööd ja mehaaniline raimamine

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk

maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub

eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu

mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad

mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele

vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja

maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Hüdrovasaraga raimamine ei põhjusta võrreldes lõhketöödega maapinnas märkimisväärset

vibratsiooni. Samuti ei kaasne kivimikildude laialipaiskumist. Erinevalt lõhketöödest, ei raputa

mehaaniline raimamine lahti ka looduslikke lõhesid, mistõttu ei toimu kivimimassiivis

deformatsioone ning karjääri nõlv jääb stabiilne ja püsiv. Pinnaviisilise raimamise tulemusena

ei jää karjääri välimine astang täisnurkne, vaid iseloomuliku astmelise profiiliga. Hüdrovasara

töötamisega kaasneb iseloomulik müra (repetatiivne löögiheli), mis võrreldes lõhkamise

hetkelise müratasemega on absoluutväärtustes küll madalam, kuid see-eest pideva kestvusega.

Ka ajaliselt kestab maavaravaru raimamine mehaanilisel teel kokkuvõttes kauem kui

lõhketöödega. Samas on ümbruskonda leviv vibratsioon marginaalne ning tegevusega ei kaasne

ka tolmu eraldumist ümbruskonda. Seega võimaldab vajadusel lõhketööde asendamine

mehaanilise raimamisega vältida maavõngete teket ja levikut (ning võimalikku

kahjulikku mõju tundlikutele objektidele), kuid arvestada tuleb eelkõige suurema mürafooniga.

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile

Taotletavas Väo VIII karjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset

ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist välja pumbatav vesi suunatakse läbi olemasoleva

Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita

jõkke (KKR kood VEE1089200). Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed

veekeskkonnale avalduvad mõjud: põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses; vooluhulkade

suurenemine eesvooludes; põhjavee kvaliteedi muutused; eesvoolude vee kvaliteedi muutused.

13

Karjääris alandatakse veetaset, pumbates välja sinna valguvat põhja- ja sademevett. Veetaseme

alandamist hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle

tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja

põhjaveetaseme alanduslehter. Veetaseme alandamine mõjutab vaid Ordoviitsiumi

veekompleksi ja sellega kohati hüdrauliliselt seotud Kvaternaari veekompleksi põhjavett, mida

tarbitakse piirkonnas joogi- või tarbeveena väga vähesel määral. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku

Toila kihistu alumine osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute lubja- ja liivakivid,

aleuroliidid, merglid, savid ning graptoliitargilliit moodustavad vettpidava kihi Ordoviitsiumi

lubjakivi all. Seega ei ole Türisalu kihistu all lasuv ja piirkonna üheks olulisemaks

joogiveeallikaks olev Ordoviitsiumi-Kambriumi kompleks kaevandamisest oluliselt mõjutatud.

Mõju piirkonna põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alandamisega kaasneva alanduslehtri näol,

mis KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt võib olemasoleva Väo VIII karjääri ja taotletava

karjääriala koosmõjuna ulatuda maksimaalselt kuni ~519 m kaugusele karjääri servast

(kogumõjuulatus). Kogumõjuulatuse puhul tuleb aga silmas pidada, et veetaseme alanemise

mõju on suurim karjääri vahetus läheduses, mis karjäärist kaugemal hääbub. See tähendab, et

arvutuslikult on karjäärist 519 m kaugusel keskmine veetaseme alanemine vähem kui

sentimeeter ja seega reaalsuses tajumatu. Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on

lubjakivides levivas vabapinnalises põhjaveekihis vahemikus 1 – 3 m aastas, loetakse põhjavee

kättesaadavuse suhtes oluliseks mõjuks olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem. Arvutuse

tulemusel ulatub põhjaveetasemetele oluline mõju kuni 342 m kaugusele taotletava Väo VIII

karjääri piirist. Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava

mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja mitte koheselt, vaid teatud aja jooksul.

Piirkonda jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja transpordimaad (raudtee); elamualad

ümbruskonnas puuduvad. Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses esineb viis

Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu. Puurkaevud PRK0000008, PRK0000303 ja

PRK0067722 ammutavad vett kas Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi

põhjaveekompleksist ja seega ei ole karjääri alanduslehtrist mõjutatud. PRK0057656 ja

PRK0057657 avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise

mõju raadiusest. Antud puurkaevud ei ole mõeldud veevõtuks, vaid on seirekaevud Tallinna

ohtlike jäätmete kogumiskeskuse keskkonnaseireks, millest võetakse veeproove naftasaaduste

ja raskemetallide lekete tuvastamiseks (keskkonnaluba nr L.KKL.HA-52415). Kuna kaevude

sügavus on registri andmetel ~6 – 9 m ja staatiline veetase ~2 m, siis põhjaveetaseme alanemine

< 1 m võrra kaevude asukohas ei takista proovivõttu ega veeseire teostamist. Seega ei

mõjuta taotletav Väo VIII karjäär tõenäoliselt ühegi piirkonna puurkaevu veevarustust.

Kogu pumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on ~258 000 m3. Vastav number on vaid

indikatsioon maksimaalsest pumpamisvajadusest. Ühest küljest ei arvesta arvutused

võimalikku karjääri põhjast lähtuvat põhjavee sissevoolu. Sellest hoolimata on toodud numbrid

tõenäoliselt ülehinnatud: tekkiv alanduslehter (st ala, mida karjäär kuivendama hakkab) kattub

põhjaosas suuresti Väo maardla olemasolevate mäeeraldiste ja nende tekitatud

alanduslehtritega. Reaalsuses alanduslehtrid ühtivad ja selle arvelt saavad vooluhulgad olema

siin arvutatust väiksemad. Lisaks annavad arvutuste tulemused suurima kujuneva

põhjaveetaseme alanduse ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid

koguseid juhul, kui karjäär on täies ulatuses lamamini kuivendatud. Seega on enamiku

kaevandamistegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning

14

süvendamisele. Kõige enam sõltub vee juurdevool sademetest ja aurumise intensiivsusest, mille

tõttu on vooluhulgad aastate lõikes väga muutlikud, eriti arvestades võimalikke kliimamuutusi.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 toodud

nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr KL-514265 Väo VIII

lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme HA077 (X = 6587136, Y = 550493) kaudu

suublasse (Soodevahe peakraavi). Tegelik kasutatav väljalask asub aga koordinaatidel

X = 6587351, Y = 550491 ning suublaks on Põlluääre kraav. Kuna olemasoleva karjääri

kasuliku kihi materjal on sarnane taotletavale materjalile, kujunevad taotletavast karjäärist

välja juhitava vee omadused analoogseks praeguse väljalasu kaudu ära juhitavale veele.

Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil

2023 – 2025 jäänud vahemikku < 1,0 – 3,2 mg/l ja keemilise hapnikutarbe (KHT) väärtused

vahemikku 38 – 58 mg/l, mis on lubatud piirväärtustest (vastavalt 15 mg/l ja 125 mg/l) oluliselt

madalamad. Seega ei ole oodata taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist lisanduva karjäärivee

suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu muutust või olulist suurenemist suublas.

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamisel tekkiv heljum

setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte

omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku 14 – 52 mg/l (lubatud

piirväärtus 40 mg/l), kusjuures piirväärtuse ületamist on täheldatud vaid ühel korral, mis oli

tingitud ühekordsetest asjaolust karjääri avamisel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri

kaevandamisprojektis on vajalik veenduda settebasseinide piisavates dimensioonides. Kui

piirväärtust ületavad näitajad jäävad korduma, tuleb settebasseinid ja heljumi eraldamise

süsteemid korrastada või rekonstrueerida nii, et tõhus heljumi settimine oleks tagatud.

Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka naftasaaduste kontsentratsioon, et

oleks välistatud rasketehnika õli- ja kütuseleketest tuleneva reostuse sattumine suublasse.

Märkimisväärne mõju suublate veekvaliteedile puudub juhul, kui settetiikide konstruktsiooni

piisavuses veendutakse ja seiretulemused kinnitavad tulevikus heljumi sisalduste püsimist alla

piirnormi. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju põhja- ja pinnaveekaitsele.

Võimalikud keskkonnaavariid

Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised, sest nende leviku ulatus võib

kujuneda laialdaseks ja likvideerimine osutuda keeruliseks. Seoses kaevandamise käigus

sügavamal asuvate maapinnakihtide paljandamisega suureneb põhjavee reostumise oht.

Killustiku töötlemiseks kasutatav peamine purustus-sorteerimissõlm on elektriline, lisasõlm

töötab diislikütusel. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee kvaliteeti mõjutav

keskkonnaavarii on (mäe)masinatest diiselkütuse, õli või muude määrdeainete leke ja selle

sattumine pinnasesse. Lubjakivikihtides olevate lõhede kaudu võib see levida ka põhjavette.

Sellise olukorra vältimiseks peavad karjääri teenindavad masinad olema läbinud regulaarse

tehnilise kontrolli. Juhul kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud,

kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on

karjääris ette nähtud: pinnasesse imbunud leke tuleb kiiresti koristada ja toimetada kas

hooldusplatsile või otse jäätmehoidlasse. Hea imamisvõimega ja reostuse absorbeerimiseks

15

sobivad materjalid on näiteks turvas ja saepuru. Karjäärimasinate remondi- ja hooldustöid tuleb

teostada hooldusplatsil, millega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil.

Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv

matt jms) väiksemate reostuste omal jõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks.

Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omal jõul likvideerida, tuleb valgunud

kütuse või määrdeaine vms voolamine koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast

teavitada. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. Karjääris

tegutsemisel tuleb järgida ka muid ohutusnõudeid, mis tuuakse välja kaevandamise projektis.

Loodus ja kliima

Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri maa-alal ja selle lähiümbruses puuduvad EELIS

andmebaasis kaitsealused taime, seene, sambliku ja loomaliigid. Lähim kaitsealuse loomaliigi

leiupaik on III kaitsekategooria kahepaikse tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik

KLO9133790 ligikaudu 760 m kaugusel loode suunas. Ajakohased vaatlused perioodist

2020 – 2025 puuduvad kavandatava tegevuse alalt nii eElurikkuse andmebaasis kui ka

Loodusvaatluste Andmebaasis. Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura

elupaigatüübid ja vääriselupaigad. Samuti ei kattu taotletav ala rohevõrgustikuga. Samuti ei

kattu taotletav ala looduskaitseala (sh projekteeritavaga) ning looduskaitsealuse üksikobjektiga.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Pirita loodusala (EE0010120), asub kavandatavast

tegevusest vähemalt 2,2 km kaugusel kirdes. Arvestades taotletava ala paiknemist keset

tööstusmaastikku, ei ole korrastamislahenduse mõju hindamine rohevõrgustikule asjakohane.

Mõju kliimale avaldub eelkõige maakasutuse muutmisega (peamiselt turba mineraliseerumise

ja metsamaa raadamise kaudu). Lubjakivi kaevandamisel ja tarbijani transportimisel kasutatud

diiselkütuste põletamisega kaasneb mõningane emissioon. Kavandatava tegevuse mõju

kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud

õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi koorimine).

Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks ning

kavandatav tegevus ei lähe otseselt vastuollu Eesti kliimapoliitika põhialustega aastani 2050.

Jäätmed

Kaevandamisjäätmeid Väo VIII lubjakivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul

lubjakivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need

kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on

võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala ja selle

nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile.

Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale.

Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle

kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja

otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes.

Seega, kuna taotletavas karjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ja ei

teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks ning

keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet oma

18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud

16

taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus

kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette

nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.

Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist

ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning

otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning

maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa

piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada

väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu

keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda.

Antud saastumata kattepinnase näol ei ole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega.

Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid

siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt

seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb

alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada

paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Väo VIII lubjakivikarjäär korrastatakse peale maavara ammendamist veekoguks, rohumaaks ja

ärimaaks (vt graafiline lisa 3). Korrastamisel kujundatava veekogu pindalaks on ~24,77 ha

(keskmiseks veetasemeks 39 m ning sügavuseks ~20 m), rohumaa 27,25 ha, sh ärimaa ligikaudu

12,19 ha. Tegelikud kujundatavad kõlvikute pindalad määratakse korrastamise projektiga.

Kujundatava veekogu lõunaserva, kuhu puudub hea ligipääs, võib nõlva jätta täitmata ning

säilitada vertikaalne pind. See võimaldab luua mitmekesisema maastikupildi, kuivõrd paremini

ligipääsetavatele kallastele luuakse laugemad nõlvad (veepealses osas 1:2 ning veealuses osas

1:5). Veekogu loodeosasse on planeeritud rannaala ja supluskoha kujundamine, kus veekogu

veealune nõlv tasandatakse supluskohale sobiliku nõlvusega (keskmiselt 1 : 8). Veekogust

väljajääv ammendatud ala täidetakse ligikaudu kaevandamise eelsele kõrgusele kasutades

selleks mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Kaevandatud maa täitmiseks vajaliku materjali

kogus veekogu pindala ~24,77 ha korral ehk korrastatud ala plaanil näidatud ulatuses on

~6 870 tuh m3. Seega kasutatakse korrastamisel kogu mäeeraldiselt eemaldatav katend ning

vajadusel kasutatakse täitmisel osaliselt ka kaevise töötlemisel tekkivat peenfraktsiooni.

Kavandatud korrastamislahendi realiseerimine eeldab täitematerjali toomist ka karjäärist väljast

poolt. Täitmiseks on võimalik kasutada nii looduslikku pinnakattekaevist kui ka muid inertseid

jäätmeid, mis on selleks sobilikud ning keskkonnale ohutud. Seega kasutatakse korrastamisel

ära kogu mäeeraldiselt eemaldatav katend ning täitmiseks tuleb materjali veel juurde tuua.

Lisaks tehisveekogule ja rohumaale moodustatakse Saluste tee 3 ja 5, Uus-Kristjani,

Väikemetsa, Metsasauna ja Rabaotsa kinnistutele ärimaa, pindalaga on ~12,19 ha. Rohu- ja

ärimaaks korrastamisel tuleb arvestada, et liivane pinnas selleks hästi ei sobi ja pinnase ülemine

vähemalt 10 cm paksune kiht peaks olema huumuseline. Lisaks tuleb rohu- ja ärimaa

17

kujundamisel ning kaevandatud maa täitmisel arvestada, et põhjaveetase jääks maapinnast

vähemalt 0,7 – 1,0 m sügavusele. Vajadusel tuleb luua kraavitusega kuivendussüsteem.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb

koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

Hinnanguline kulu taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise korrastamiseks sõltub

ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kättesaadavusest, materjali vastuvõtmise,

käitlemise ja töötlemisega seotud kuludest ning võimalikust tulust. Arvestades kavandatud

lubjakivikarjääri väga pikka ekspluatatsiooniperioodi, ei ole käesolevas etapis võimalik

korrastamise maksumust usaldusväärselt hinnata ning seetõttu seda ei esitata.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt /

Osaühing Eesti Killustik

Juhatuse liige

Taotluse koostas 20.05.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla

registrikande muutmine

Osaühing Eesti Killustik esitas Maa-ametile Väo lubjakivimaardla täiendava täitelubjakivi ja

kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Harju maakonna Väo

lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (saabunud

06.08.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/9387-3, edaspidi aruanne).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste ja varem kogutud geoloogilise andmestiku

põhjal. Keskkonnaamet on 06.06.2022 korraldusega nr DM-112527-20 andnud OÜ-le EK RAE

Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/515703, mis registreeriti ümber osaühing

Eesti Killustik nimele Keskkonnaameti korraldusega 29.03.2023 nr DM-124290-2; korraldusega

26.03.2024 nr DM-126013-14 anti osaühingule Eesti Killustik Väo XV uuringuruumi geoloogilise

uuringu luba nr L.MU/520850 ning korraldusega 10.06.2024 nr DM-124187-8 anti osaühingule

Eesti Killustik Väo XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519024.

Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 57. ja 58. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas

Rae vallas Soodevahe külas riigiomandis olevatel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel olevatel katastriüksustel Raja (tunnus 65301:001:5008), Vahemetsa (tunnus

65301:001:5007), Lagendiku (tunnus 65301:001:4400) ja Kesa (tunnus 65301:001:4413), millede

volitatud asutuseks on Maa-amet ning eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Sepa-Hindreku

(tunnus 65301:011:0059), Kassisaba (tunnus 65301:011:0131), Põlendiku (tunnus

65301:011:0091), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295), Uus-Tammiku (tunnus

65301:011:0083), Saluste tee 3 (tunnus 65301:001:4290), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291),

Viikmanni-Soodevahe (tunnus 65301:011:0077), Uus-Kristjani (tunnus 65301:011:0084),

Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159), Metsasauna (tunnus 65301:011:0150 ja 65301:001:5889)

ja Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890 ja 65301:011:0143.

Aruandes moodustatud varuplokid asuvad suures osas Väo X uuringuruumi, Väo XV

uuringuruumi ja Väo XVII uuringuruumi piires. Uuringuruumide keskel asub osaühingule Eesti

Killustik antud kaevandamisloa nr KL-514265 Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis. 17.12.2018

vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra

ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba

omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib

ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele

nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Selleks, et maavarade registris arvel oleva maavaravaru ja

KORRALDUS

13. august 2024 nr 1-17/24/1618

2

käesoleva aruandega kinnitamiseks esitatud plokkide vahele ei jääks kinnitamata varuga kitsaid

ribasid ning maavara säästva kaevandamise eesmärgil, arvutati täiendav täitelubjakivi ja

kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru väljapoole uuringuruume Saluste tee 5, Uus-

Tammiku ja Lagendiku katastriüksustele. Aruandele on lisatud Saluste tee 5 ja Uus-Tammiku

katastriüksuste maaomanike nõusolekud.

Aruandes moodustatud ploki idapoolsema lahustüki alale jäävad Elektrilevi OÜ alajaamad

AJ10432:(Rae) ja AJ13832:(Rae). Ploki põhjaosa läbib Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliinid

Aruküla – Lasnamäe, Lasnamäe - Ida, Iru – Lasnamäe ja Iru – Ida. Lisaks asuvad aruandes

moodustatud kõige suurema lahustüki alal Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid AXPK.4x120,

AXPK.4x120, AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV ja AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV. Aruandele

on lisatud Elektrilevi OÜ ja Elering AS-i kooskõlastused.

Aruandes moodustatud ploki idapoolsema lahustüki alal asub puurkaev PRK0067722, mille

hooldusala on 10 m. Aruande kohaselt kasutab osaühing Eesti Killustik nimetatud kaevu Väo VIII

lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele

kaob, likvideeritakse kaev nõuetekohaselt ning kantakse Eesti looduse infosüsteemist maha. Pärast

seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Eesti Killustik OÜ on teadlik

puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas täitelubjakivi

ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.

Täiendavalt on aruandes täpsustatud Väo lubjakivimaardla täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 42.

ploki varu kogust. 42. ploki varu on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 15.09.2020

korraldusega nr 1-17/20/2122 („Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne“, EGF-9396), mida täpsustati 25.11.2020 korraldusega nr 1-

17/20/2773 („Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja

43 varu ümberhindamise seletuskiri, EGF- 9421“). 42. ploki varu uuring on läbi viidud lähtuvalt

Korra nõuetest. Varuplokk jäi Väo VIII uuringuruumi piiresse ning asub hetkel Väo VIII

lubjakivikarjääri mäeeraldise piires. 06.08.2024 Maa-ametile esitatud aruandes on selgitatud, et

2020. a tehtud uuringu käigus ei olnud võimalik puuraugus PA-2/24 määrata katendi paksust

korrektselt paksu turbalasundi tõttu, mis ekskavaatorit ei kandnud. Kvaternaarisetete paksuse

täpsustamiseks rajati 2024. a juunis ekskavaatoriga üks kaevand puuraugule PA-4 võimalikult

lähedale. See kaevati olemasolevale mäeeraldisele, alale, kust turvas oli juba eemaldatud.

Täpsemate andmete mudelanalüüs näitab, et tegelikult on 42. plokis katendi maht suurem 13 tuh

m3 võrra ning täitelubjakivi maht väiksem 13 tuh m3 võrra.

Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma

aruande alusel maavarade registri kannet.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016

määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.07.2024

maavarade registris Väo lubjakivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides

varu järgmiselt:

1.1. täitelubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 37,12 ha – 2789 tuh m3 (aruandes 57. plokk),

1.2. kõrgemargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 37,12 ha – 3972 tuh m3

(aruandes 58. plokk, aruandes moodustatud 57. ploki lamamis),

1.3. vähendada täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 42. ploki varu kogust 13 tuh m3 võrra.

3

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0046) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks osaühingule Eesti Killustik, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,

Keskkonnaametile, Rae Vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla

registrikande muutmine

OÜ Eesti Killustik esitas Maa-ametile Väo lubjakivimaardla täitelubjakivi ja kõrgemargilise

ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 26.08.2020, kirja

registreerimise nr 9-3/20/11221-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal

(Keskkonnaamet on 28.11.2019 andnud Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr

HARMG-151).

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 40. ja 41. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas

Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel

katastriüksustel Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006) ja

Lagendiku (tunnus 65301:001:4400), millede volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes

moodustatud plokid paiknevad täielikult Väo VIII uuringuruumis.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse

nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas täitelubjakivi ja

kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti

põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Harju maakonna Väo

lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga

01.07.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Väo lubjakivimaardla registrikannet ja

kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1 täitelubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,43 ha – 1050 tuh m3 (40. plokk),

KORRALDUS

15. september 2020 nr 1-17/20/2122

2

1.2 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,43 ha – 1435 tuh m3 (41.

plokk, 40. ploki lamamis).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0046) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks Eesti Killustik OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,

Keskkonnaametile, Rae vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

K a te

n d

K a te

n d

K a te

n d

K a te

n d

K at en

d

Katend

Katend

K a te n d

K a te n d

Paljandatud

Lasu

Lasu

Lasu

Lasu

Lasu Lasu

Paljandatud

P õ ll u ä ä re k ra

a v

P õ ll u ä ä re k ra

a v

Katend

Katend Karjäär

Karjäär

Karjäär

5 4 9 4

0 0

6 587 200

5 5 0 4

0 0

5 4 9 6

0 0

5 4 9 6

0 0

5 5 5 0

0 0

5 5 0 2

0 0

6 587 400

65301:001:5008 Raja

65301:011:0059 Sepa-Hindreku

65301:001:4400

65301:001:4291

65301:011:0349

65301:011:0286

65301:001:7244

65301:001:7246

65301:001:7245

65301:011:0113

65301:011:0159

65301:011:0013

Lagendiku

Suurtammiku

Kesasoo tee L1

Linnaaru tee L1

Kesasoo tee L3

Kesasoo tee 5

Uus-Kristjani

Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km

Väikemetsa

Betooni tn 59

65301:001:5007

65301:011:0143

65301:001:4290

65301:011:0148

Vahemetsa

Rabaotsa

Saluste tee 3

Uue-Sauna

65301:011:0150

65301:001:5006

Metsasauna

Metsavälu

65301:011:0083 Uus-Tammiku

65301:011:0298

65301:001:6616

65301:001:4295

65301:011:0131

65301:001:4413

Kesasoo tee 12a

Linnaaru põik 1

Saluste tee 5

Kassisaba

Kesa

65301:011:0299

65301:011:0287

Kesasoo tee L6

Kesasoo tee 7

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km

65301:001:4413 Kesa

65301:001:4413 Kesa

65301:011:0091 Põlendiku

65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe

6 5 3 0 1 :0

1 1 :0

2 8 8

K e s a s o o t e e L

2

Mets as au

na

65 30

1:0 01 :58

89

Ra ba

ots a

65 30

1:0 01 :58

90

Linnaaru põik 2 65301:001:4870

65301:011:0329 Linnaaru põik 1c

Linnaaru põik 65301:011:0347

Saluste tee L2 65301:001:4294

78401:101:7303

Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //

Sa lus te tee L1

65 30

1:0 01 :44

14

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

Raudtee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Rail Baltic trassikoridor

Veehaarde sanitaarkaitseala

Sideehitise kaitsevöönd

Muinsuskaitse piirangud

0 200 m100

Rae vald, Harju maakond

Väo VIII lubjakivikarjäär

Osaühing Eesti Killustik

48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,

[email protected]

Erki Vaguri

19.05.2026

1 : 2000

26/5522

Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/

(esindaja nimi ja allkiri)

Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu

Vee erikasutusloa taotluse plaan

Hendrik Klaas

Graafiline lisa 1

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).

- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine

(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);

- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga juuni 2024)

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024 ja juuli 2025.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

Märkused:

Seirepunkti koht ja number

Vee voolusuund

Olemasolev kraav

X Y

1

Seirepunkti koordinaadid

nr Seirepunkti

Valgala

Olemasolev settetiik

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 65301:001:4291

Suurtammiku

Maardla piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

6 587 351 550 491

N

1

1

40

40

40

40

4 0

40

41

4 1

4 1

4 0

4 0

19

18

19

20

20

30

30

30

29

30

H

H

T045

1557

n/ta

1559

2502

1538

2459

1559

aiamaa

Kr

aiamaa

aiamaa

aiamaa

aiamaa

aiamaa

K r

Pinnas

Pinnas

P in

n a s

Kr

Pinnas

40.85

40.70

41.56

40.42

40.02

39.96

40.47

40.86

41.49

40.23

40.18

40.67

40.07

40.25

39.95 39.84 39.97

41.91

40.58

39.33

39.42

39.58

39.47

39.59

38.04

38.07

39.98

40.16

40.18

39.80

39.70

39.80

40.03

39.49

39.56

39.56

39.47

39.46

39.49

39.36

39.47

39.46

39.56

39.41

39.46

39.49

39.46 39.41

39.48

39.50

39.51

39.49

39.56

39.53

39.50

39.44

39.38

39.36

39.39 39.36

39.40

39.41

39.38

39.32

39.35

39.38

39.39

39.37

39.36

39.39

39.44

39.45

39.39

39.32

39.77

39.49

39.60

39.60 39.50

39.86

39.43

39.50

39.43

39.47

39.56

39.38

39.35

39.49

39.53

39.51

39.41

39.34 39.44

39.49

39.46

39.46

39.31

39.42

39.54

39.54

39.71 39.59

40.05

40.31

40.52 41.27

41.62

39.81

39.48

39.46

39.64

39.51 40.11

39.53

40.23

39.75

39.84

39.67 40.03

39.78

39.79

39.77

39.77

39.74

39.89

39.83

40.16

39.79

39.77

39.65

39.72

40.03 40.20

40.33

39.84

40.25

40.37

40.67

40.49 40.55

4 0 .5

7

40.57

40.86

4 1 .13

40.77

40.77

41.12

41.10

41.50

41.54

41.39

41.64

41.48

41.14

41.36

39.61

40.04

40.11

40.51

40.65

40.55

40.24

40.80

40.66

40.45

40.58

40.51 40.78

39.93

40.24

40.85

40.75

40.53

40.04

40.13

39.79

39.97

39.84

39.98

39.97

39.85

39.82

39.81

40.99

40.74

4 0 .2

6

4 0 .2

2

4 0 .5

5

40.27

40.51

40.58

4 1 .0

1

4 1 .0 3

4 1 .5 1

41.27

41.18

40.13

41.19

40.16

40 .02

41 .29

41 .17

41 .30

40 .92

39.55

40.25

40.07

39.48

37.94

39.48

39.52

37.95

39.51

39.48

37.97

39.45

39.39

37.99

39.41

40.39

Betooni põik A

40.70

41.08

40.24

40.52

40.41

40.44

40.13

40.53

39.83

40.48

40.69

39.45

39.57

41.25

40.74

Metsavälu

Põlendiku

Lagendiku 65301:001:4400

Pe te rb ur i t ee 3 6 /

Ve ss e põ ik 17 / Ü le

m ist e ra ud te ej aa

m

65301:011:0150 Metsasauna

Viikmanni-Soodevahe 65301:011:0077

Vahemetsa 65301:001:5007

65301:011:0131

65301:001:5006

Kassisaba

Raja

Uus-Tammiku

65301:011:0083

65301:011:0059

65301:001:5008

Sepa-Hindreku

65301:011:0091

65301:011:0054

65301:001:4291 Suurtammiku

Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km

Lagendiku

65301:001:4400

39,50

10.04.2020

39,70

10.04.2020

10.04.2020

39,35

39,90

10.04.2020

39,87

10.04.2020

39,85

10.04.2020

39,60

13.04.2020

3 6

3 7

37

3 8

38

3 9 Plokk 41 aT

Plokk 40 aT

I

I'

II'

III'

III

II

PA-1

40,50

0,9

PA-2

39,85

18,55

1,9

PA-3

40,35

17,85

5,4

PA-5

40,45

19,35

2,6

PA-6

40,62

19,77

2,6

39,49

2,1

39,38

2,3

39,40

2,8

39,53

2,2

Vp-1

40,30

S-1

39,55 S-2

39,55

S-3

39,45

S-4

39,45

S-5

39,40

S-6

39,36

S-7

39,52

S-8

39,50

S-9

39,40

S-10

39,35S-11

39,35S-12

39,50

S-13

39,45

1,4 1,7

0,7

0,5

0,8

1,4

1,3

1,4

1,5

1,6

1,5

1,0

0,719,90

18,49

8,1

19,13

7,15

18,75

7,0

17,93

40,50

PA-6A

9,6

10,1

8,6

10,8

6,1

11,0

PA-4*

10,95

7,95

10,75

7,7510,15

10,8

PA-7*

PA-8*

10,85

PA-9*

8,4

11,0

2,0

PA-1

40,50

S-3

39,45 0,7 Turbalasundi paksus, m

0,9

19,90

9,6

10,1

Vp-1

40,30 2,0 Katendi paksus, m

FM

K

FM

K

FM K

FM

FM

H

H

K

H

FM

1

2

3

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

18' 19'

20'

21'

11'

12'

Täitelubjakivi paksus, m

Kõrgemargilise lubjakivi paksus, m

Katendi paksus, m

5 4 9 4

0 0

6 587 200

6 587 600

5 5 0 4

0 0

5 4 9 6

0 0

5 4 9 6

0 0

5 5 5 0

0 0

5 5 0 2

0 0

6 587 400

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas Tiia Tuuling

Graafiline lisa 1/3

Rae vald, Harju maakond

Väo VIII uuringuruum

01.06.2020

1 : 2000

Raudtee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Muinsuskaitse kitsendused

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

arvutuse plaan

Topograafiline ja varu

0 200 m100 Keemiline analüüs

Killustiku füüsikalis-mehaaniline katsetus

Hüdrogeoloogiline puurauk

Kaardileht nr 6334 Tallinn; 6343 Maardu

Väo lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)

20/2900

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.01.2020);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 21.01.2020 a.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

(aT - aktiivne tarbevaru)

Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Täitelubjakivi varuploki lamami samakõrgusjoon, m

lamami samakõrgusjoon, m

Kõrgemargilise lubjakivi varuploki

Rail Baltic trassikoridor

Kaja Paat

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

18'

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Suudme abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Suudme abs kõrgus, m

Vaatluspunkti nr

N

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 587 398,68 549 464,02

2 6 587 487,56 549 657,16

3 6 587 516,54 549 954,94

4 6 587 479,02 549 960,97

5 6 587 471,98 549 962,32

6 6 587 470,80 549 966,27

7 6 587 529,51 550 075,03

8 6 587 392,29 550 197,12

9 6 587 338,78 550 165,19

10 6 587 286,97 550 387,23

11 6 587 143,04 550 351,66

12 6 587 169,32 550 161,05

13 6 587 196,70 550 168,30

14 6 587 276,91 550 125,70

15 6 587 247,55 549 983,75

16 6 587 378,75 549 964,78

17 6 587 306,88 549 333,21

18 6 587 354,81 549 325,64

19 6 587 358,64 549 337,88

20 6 587 426,56 549 963,15

21 6 587 453,70 549 961,32

Pindala 13,78 ha

Nr X Y

1 6 587 398,68 549 464,02

2 6 587 487,56 549 657,16

3 6 587 516,54 549 954,94

4 6 587 479,02 549 960,97

5 6 587 471,98 549 962,32

6 6 587 470,80 549 966,27

7 6 587 529,51 550 075,03

8 6 587 392,29 550 197,12

9 6 587 338,78 550 165,19

10 6 587 286,97 550 387,23

13 6 587 196,70 550 168,30

14 6 587 276,91 550 125,70

15 6 587 247,55 549 983,75

16 6 587 378,75 549 964,78

17 6 587 306,88 549 333,21

20 6 587 426,56 549 963,15

21 6 587 453,70 549 961,32

Pindala 13,43 ha

Plokkide 40 aT ja 41 aT

piiripunktide koordinaadid

6 587 329,67 549 350,5519'

6 587 363,23 549 380,1621'

6 587 153,99 550 354,3711'

6 587 180,66 550 164,0512'

6 587 327,51 549 329,9518'

6 587 345,42 549 372,2320'

41

38

20

30

Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 31.07.2020 Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.07.2020. Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti 28.11.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa HARMG-151 alusel. Uuringuruum pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Väo VIII uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ole Sein Juhatuse liige Eesti Killustik OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437

Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014

11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna

Väo lubjakivimaardla

Väo VIII uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

Töö nr 20/2900

Tallinn 2020

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2

Kinnitan:

Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Geoloogilise uuringu tegid:

Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloogiainsener

Marge Uppin /allkirjastatud digitaalselt/

Hüdrogeoloog

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

3

ANNOTATSIOON

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020).

Aruanne ühes köites, teksti 47 lk, 18 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa. OÜ

Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2020.

Geoloogiline uuring tehti Eesti Killustik OÜ tellimisel. Väo VIII uuringuruum

teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas

riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400), Vahemetsa

(65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks on Maa-

amet.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 puurauku sügavusega kuni 22,5 m. Kvaternaarisetete

paksuse kindlakstegemiseks puuriti käsipuuriga 4 puurauku sügavusega kuni 2,8 m ja

turbalasundi paksus määrati 13 kuni 2,1 m sügavuse sondeerimispunktiga.

Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda,

Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.

Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 13,43 ha pindalal. Sõltuvalt

kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike

ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 40) ja kõrgemargiline

ehituslubjakivi selle all (plokk 41) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu

mahus.

Ploki 40 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on

keskmiselt LA 33, vastates LA kategooriale 35 ja külmakindlus keskmiselt 4,1%,

vastates külmakindluskategooriale F. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,8 m ja

kattekihi keskmine paksus 2,4 m.

Ploki 41 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on

keskmiselt LA 26, vastates LA kategooriale 30 ja külmakindlus keskmiselt 0,9%,

vastates külmakindluskategooriale F1. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.

Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt

(seisuga 01.07.2020):

- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1050 tuh m3 (plokk 40, kogumahus

veealune);

- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1435 tuh m3

(plokk 41, ploki 40 lamamis, kogumahus veealune).

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Eesti Killustik OÜ, Harju maakond, Rae vald,

Soodevahe küla, Väo maardla, Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Toila

kihistu, aktiivne tarbevaru, kõrgemargiline ehituslubjakivi, täitelubjakivi.

Koostas: Tiia Tuuling

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

4

SISUKORD

ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 7

3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................ 11

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 14

4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................ 14

4.2. Välitööd .............................................................................................................. 14

4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ...................................... 15

4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ................................................................................... 16

4.5. Topograafilised tööd ......................................................................................... 17

4.6. Kameraaltööd .................................................................................................... 17

4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 17

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 19

6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 30

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 34

7.1. Vee juurdevool karjääri ................................................................................... 35

7.2. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele .................................................. 38

7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .............................................................. 38

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 39

9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 41

9.1. Plokk 40 aT varu arvutus ................................................................................ 42

9.2. Plokk 41 aT varu arvutus ................................................................................ 42

10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 44

11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 45

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba HARMG-151 .................................................................. 48

2. Puuraukude ja sondeerimispunktide kataloog .......................................................... 51

3. Proovide kataloog ..................................................................................................... 52

4. Puuraukude ja sondeerimispunktide kirjeldused ja fotod ......................................... 53

5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste protokollid ......................................... 74

6. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused kihistute

lõikes ............................................................................................................................. 78

7. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide

lõikes ............................................................................................................................. 80

8. Kivimi keemilise analüüsi tulemused ....................................................................... 81

9. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude lõikes .......... 82

10. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes ............. 83

11. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ............. 85

12. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides ...................................................... 86

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

5

13. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 87

14. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................. 91

15. Vastus kooskõlastuse taotluse kohta varu kinnitamiseks RB trassi koridoris ........ 93

16. Puurakude likvideerimisakt .................................................................................... 96

17. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta .................................... 101

18. Tellija arvamus ...................................................................................................... 104

Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200

ELEKTROONILISED LISAD

1. Varuplokkide ruumikujud.dgn

2. Katendi lamam.dgn

3. Plokkide lamam.dgn

4. Puursüdamike fotod ja kataloog.jpg

5. Tellija arvamus.asice

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

6

1. SISSEJUHATUS

Geoloogiline uuring Väo VIII uuringuruumis tehti Eesti Killustik OÜ tellimisel. Töö

eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti

ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse

tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.

Väo kihistu lubjakivist valmistatud kvaliteetset ehituskillustikku vajatakse Tallinna ja

selle ümbruses paiknevate ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt

2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring“ (Johanson jt., 2017) selgub, et Harjumaal on kõrgema

kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,

jätkudes 4 - 5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga

ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele

tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.

Samale järeldusele jõutakse ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud

ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“

(Bauert jt., 2018), milles märgitakse, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates

olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid

kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid

eelkõige Väo kihistu levikualal.

Käesolev uuring, mille tulemusena esitatakse kinnitamiseks täiendavat lubjakivi varu,

sealhulgas kõrgekvaliteedilist Väo kihistu lubjakivi, aitab osaliselt lahendada

eespoolmainitud probleemi

Keskkonnaameti 28.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2288 alusel väljastati Eesti Killustik

OÜ-le Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba HARMG-151 kehtivusajaga

kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (lisa 1).

Välitööl 2020. a veebruaris ja aprillis puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi

teenindusalale kokku 6 puurauku, sealhulgas 1 puurauk hüdrogeoloogiliseks katse-

pumpamiseks. Puurimistööd tehti OÜ Salveesia poolt. Hüdrogeoloogilistest töödest

mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja tehti katsepumpamine ühest puuraukude

paarist. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivist

valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsetused tehti OÜ

Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati Eesti Geoloogia-

teenistuse laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel

koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2 000. Topotööd tehti OÜ Inseneribüroo

STEIGER poolt.

Välitöid organiseeris ja viis läbi geoloogiainsener Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringu-

aruande. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Ala hüdrogeo-

loogilise hinnangu ning vee juurdevoolu arvutused rajatavasse karjääri võimaliku

veetaseme alanduse juures tegi hüdrogeoloog Marge Uppin. Fotode autor on T. Tuuling.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Väo VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae

vallas Soodevahe külas riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400),

Vahemetsa (65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks

on Maa-amet. Katastriüksuste sihtotstarbeks on valdavalt maatulundusmaa, Vahemetsa

katastriüksusest on 25% sihtotstarbeta. Uuringuruum on ümbritsetud valdavalt

eramaadega: Sepa-Hindreku (65301:011:0059), Uus-Tammiku (65301:011:0083),

Saluste tee 5 (65301:001:4295), Suurtammiku (65301:001:4291), Viikmanni-

Soodevahe (65301:011:0077), Põlendiku (65301:011:0091), Kassisaba

(65301:011:0131) ja lõunast riigimaaga Tallinn-Tapa 115,0 - 118,2 km

(65301:011:0054). Uuringuruumi teenindusala jääb paarisaja meetri kaugusele Tallinna

linna Lasnamäe linnaosa piirist, vaid lääneosas ligikaudu 50 m pikkusel lõigul langeb

kokku Tallinna linna piiriga. Uuringuruum asub Ülemiste-Maardu ja Tallinn-Tapa

raudtee harude vahelises kolmnurgas (joonis 2.1).

Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeef on tasane, jäädes abs kõrguste ~39 - 41 m

vahemikku. Ligikaudu 50% uuringualast (idaosa) paikneb soos, kus on levinud nii

madalsoo- kui ka rabamullad. Linnaaru rabas on valdavaks puuliigiks mänd ja kask,

madalsoo on roostunud ja kaetud pajuvõsaga, servaalal kasvab ka kask (fotod 2.1; 2.2).

Rohkesti on surnud puid ja lamapuitu. Raba ja madalsoopiirile ning soo lõunaserva on

rajatud kuivenduskraavid, mis praegu oma funktsioone kobraste poolt rajatud tammide

tõttu korralikult ei täida (foto 2.3). Suures osas on soostunud ka uuringuala lääneosa,

mida katab lepa-lodumets (foto 2.4).

Foto 2.1. Linnaaru raba uuringuruumi

idaosas (foto T. Tuuling, 05.02.2020, N

59˚25'15" ja E 24˚53'6").

Foto 2.2. Madalsoo (foto T. Tuuling,

05.02.2020, N 59˚25'16" ja E 21˚52'51").

Ligikaudu 60% ulatuses on uuringuruumi teenindusalal maakasutuselt tegu metsamaaga.

Uuringuala põhjaossa, ligikaudu 1,3 ha suurusele alale on linnaelanike poolt rajatud

peenramaad, ehitatud aiamajakesed, kasvuhooned ja kuurid, kuhjatud olmeprügi (fotod

2.5; 2.6). Lähim elamu jääb uuringuruumist ~140 m kaugusele põhja suunas kinnistule

Uus-Tammiku (65301:011:0083).

Väo VIII uuringuruumi teenindusala ei kattu arvel oleva maavaravaruga. Lähim

maardla, Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046), jääb taotletava uuringuruumi

teenindusalast ~630 m kaugusele põhja suunda.

Uuringuruumi teenindusala loodeserv külgneb Elering AS 35 - 110 kV pingega elektri-

õhuliinide Aruküla-Lasnamäe (VID koodid L164 ja L165) kaitsevööndiga (25 m liini

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

8

teljest) ning ~57 m kaugusele jäävad Elering 35 - 110 kV pingega elektriõhuliinid Iru-

Lasnamäe ning Lasnamäe-Ida (VID koodid L167 ja L008; kaitsevööndid 25 m liini

teljest).

Foto 2.3. Kobraste poolt paisutatud kraav

uuringuala lõunaosas (foto T. Tuuling,

13.04.2020, N 59˚25'10" ja E 24˚53'5").

Foto 2.4. Lodumets Metsavälu kinnistul

(foto T. Tuuling, 10.04.2020, N 59˚25'16"

ja E 24˚52'31").

Foto 2.5. Peenramaad uuringuala põhja-

osas (foto T. Tuuling, 10.04.2020, N

59˚25'20" ja E 24˚52'33").

Foto 2.6. Prügi aiamaa piirkonnas (foto

T. Tuuling, 10.04.2020, N 59˚25'20" ja

E 24˚52'39").

Uuringuruumi teenindusala lääneosast ~20 m kaugusel paikneb kinnismälestis Kultuse-

kivi (VID kood 2616; kaitsevöönd 50 m objekti keskmest), mille kaitsevöönd jääb tee-

nindusalale 30 m ulatuses (foto 5.1). Muinsuskaitseamet teavitas 05.11.2019 kirjaga nr

1.1-7/2625-1, et uuringuruumi alale jääb Muinsuskaitseametile teada olev, kuid mitte

veel kaitse alla võetud noorema kiviaja asulakoht. Selguse huvides andis Muinsus-

kaitseamet teada, et kuna tegemist on arheoloogiamälestiste leviku poolest potentsiaal-

selt tiheda piirkonnaga, tuleb sõltumata geoloogilisest uuringust enne karjääri rajamist

alal teostada arheoloogilised eeluuringud võimaliku seni teadmata arheoloogiapärandi

välja selgitamiseks ja väärtuslike objektide ja kihtide hävimise vältimiseks.

Uuringuruumi teenindusala lõunaosa kattub Rail Baltic raudtee kavandatava trassi kori-

doriga kuni 11 m ulatuses.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

9

Väo VIII uuringuruumi teenindusala

Joonis 2.1. Väo VIII uuringuruumi teenindusala asukohaplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

Joonis 2.2. Väo VIII uuringuruumile lähimad piirangud ja uuringupunktide asukohad.

Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

Uuringuruumi teenindusala lõunaservast kuni ~40 m kaugusele jääb laiarööpmeline

raudtee (tunnus 4075220) kaitsevööndiga 30 m äärmise rööpa teljest.

Väo VIII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega

looduskaitseala.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

11

3. GEOLOOGILINE UURITUS

Esimesed suuremahulised ehituslubjakivi uuringud tehti Väo piirkonnas trusti

“Lengeolnerud” poolt 1955. - 56. a (Sidorova, 1956, EGF 728) (joonis 3.1). Tookord

lõpetati puuraugud põhiliselt Aseri või Kunda lademes, üksikud ulatusid Volhovi

lademesse.

1963. a tegi EGV Ehitusmaterjalide Rühm uuringu Väo maardla laiendamiseks

(Remmel, 1964, EGF 2228). Uuringuala asus Väo karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal

(joonis 3.1). Kasulikuks kihiks olid Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe

lubjakivid.

1969. - 70. a toimunud geoloogilise uuringu käigus detailiseeriti 1963. a uuringut Väo

karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal ning täiendav ehituslubjakivi varu Uhaku, Lasnamäe,

Aseri ja Kunda lademete mahus anti Pirita jõest ida pool (Loo alal) (Remmel, 1970, EGF

3116) (joonis 3.1).

1994. a tegi Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut olemasolevate andmete põhjal Väo

lubjakivimaardla jääkvaru ja Väo karjääriga külgnevate alade lubjakivi varu arvutuse.

Selle tööga kanti maha Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu mahus ~1,3 mln m3, kui

majanduslikult kaevandamiseks ebaotstarbeline varu (Adamson jt., 1994, EGF 4802).

Edaspidi ongi Väo maardla lubjakivivarude ümberhindamisel ja täiendavate varude

arvele võtmisel karjääriga külgnevatel aladel kasutatud enamasti 1955. - 1970. a uuringu

andmeid. Vähesel määral on puuritud ka uusi, valdavalt madalaid puurauke karjääri

põhja lamamipiiride täpsustamiseks ja ka kasulikku kihti kogupaksuses läbivaid

puurauke maardla laiendamise eesmärgil. Põhimõtteliselt võib pärast 1994. a varude

ümberhindamist liigitada Väo maardlal tehtud uuringud järgmiselt:

- kaevandamistehnoloogia muutmisest ning piiranguvööndite vähenemisest või

kadumisest tingitult on arvatud passiivsed varud aktiivseks (Adamson jt., 1996,

EGF 5494; Adamson jt., 1997, EGF 5692, 5834; Kattai, 2004, EGF 7598;

Tammekänd, 2008, EGF 8035) või ka vastupidi – aktiivsed varud passiivseks

seoses taristu rajamisega (Kattai jt., 2006, EGF 7815);

- Aseri ja Kunda lademete lubjakivi kaevandamine osutus majanduslikult

otstarbekaks ja võeti taas varuna arvele (Jürgenson, 2004, EGF 7596; Korbut jt.,

2009, EGF 8216; Jürgenson jt., 2010, EGF 8263);

- korrigeeriti olemasolevaid varusid mäeeraldiste sees (liideti varuplokke, võeti

varu arvele või kanti maha (Vahtra, 2012, EGF 8381; Rohtla jt., 2012, EGF

8455; Vahtra, 2016, EGF 8722; Tammekänd jt., 2016, EGF 8733; Tammekänd

jt, 2018, EGF 8897);

- geoloogilised uuringud mäeeraldistega külgnevatel aladel maardla laiendamise

eesmärgil (Tammekänd jt., 2008, EGF 8063; Tammekänd, 2015, EGF 8682;

Tammekänd jt., 2016, EGF 8756; Valling, 2015, EGF 8685; Tammekänd jt.,

2017, EGF 8833).

Konkreetselt Väo VIII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi varasema uuringu

puurauku. Küll on aga käesolevas töös kasutatud lähimaid, Väo VII uuringu käigus

rajatud puurauke PA-1/17 ja PA-2/17 (joonis 2.1) (Tammekänd jt., 2017, EGF 8833).

Väo VII uuritud varu võeti aktiivse tarbevaruna arvele Väo lubjakivimaardla plokina 39

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

12

(joonis 3.1). Sarnaselt Väo VII-le, on ka Väo VIII uuringuruumi läbilõikes noorimateks

kivimiteks Viivikonna kihistu lubjakivid, samuti on mõlemas uuringuruumis väga

sarnased kihistute paksused, mis võimaldas antud puurauke kasutada käesoleva

uuringuobjekti aluspõhja geoloogilise ehituse kolmemõõtmelise mudeli koostamisel.

Ümbruskonnas on tehtud rohkesti ka ehitusgeoloogilisi uuringuid, kus uuringu-

puuraukudega on läbitud kvaternaarisetted, ulatudes kohati ka aluspõhjakivimitesse.

Reeglina jäävad antud objektid Väo VIII uuringuruumi teenindusalast liiga kaugele, mis

ei võimalda nende andmeid kasutada küllaltki muutliku kvaternaarisetete paksuse ja

koostise iseloomustamisel. Lähimad puuraugud, mis paiknevad käesoleva uuringuruumi

edela-lõunapiirist ~50 m kaugusel, on rajatud EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise

uuringu käigus (Eller, 2018, MAEGF 34549). Nendest kahe puuraugu andmeid (PA-

1EG ja PA-3EG, joonis 2.1) on kasutatud kattekihi paksuste ja aluspõhja pealispinna

modelleerimisel.

Maavarvarude koondbilansis seisuga 31.12.2019. a on Väo lubjakivimaardlas

(392,34 ha) arvel kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 10 334,7 tuh m3 ja

passiivset tarbevaru 7239,0 tuh m3 (Roosalu, 2020).

Väo lubjakivimaardlas kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi neljal mäeeraldisel

(joonis 3.1):

- Väo lubjakivikarjäär (Paekivitoodete Tehase OÜ, maavara kaevandamise luba HARM-

154, kehtib kuni 13.01.2039, aT jääk 2409,8 tuh m3 seisuga 31.12.2019);

- Väo V lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-137, kehtib

kuni 16.12.2028, aT jääk 1263,4 tuh m3 seisuga 31.12.2019, );

- Tondi-Väo lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-061,

kehtib kuni 06.05.2022, aT jääk 184,2 tuh m3 seisuga 31.12.2019 );

- Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (AS TREF Nord, maavara kaevandamise luba KMIN-

128, kehtib kuni 06.05.2025, aT jääk 11,7 tuh m3 seisuga 31.12.2019).

2019. a kaevandati Paekivitoodete Tehase OÜ ja Väo Paas OÜ poolt kokku 487,1 tuh m3

ehituslubjakivi. Mäeeraldiste jääkvaru 2020. a alguse seisuga oli 3869,1 tuh m3, mida

jätkuks antud kaevandamismahtude juures vähem kui 8 aastaks.

Kuna rajatud taristu piiranguvöönditest tingitult on olemasoleva maardla laiendamine

vahetult mäeeraldistega külgnevatele aladele problemaatiline, on kaevandajad muutnud

kaevandamistehnoloogiat, asendades lõhketööd kivimi raimamisega. See võimaldab

kõrgekvaliteedilise lubjakivi arvele võtta aktiivse tarbevaruna ja kaevandada ka

kommunikatsioonide vahele jäävatel kitsastel maaribadel. Kuna nõudlus kivi järele on

suur, on kaevandajad huvitatud maavara maksimaalsest väljamisest. Kuid ka antud

varudest ei piisa, leevendamaks kvaliteetse ehituslubjakivi põuda Harjumaal. Seepärast

on esitatud mitmeid taotlusi geoloogilise uuringu tegemiseks Väo maardla piirkonnas.

Lisaks Väo VIII uuringuruumile, on väljastatud ka load geoloogilise uuringu tegemiseks

Väo IX ja Lõuna-Väo II uuringuruumis (joonis 3.1). Menetlusse on võetud geoloogilise

uuringu taotlused Väo X ja XI ning Väo XII uuringuruumis (joonis 3.1).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

13

1955. - 56. a uuring (Sidorova, 1965); 1963. a uuring (Remmel,1964); 1969. - 70. a uuring (Remmel, 1970)

Mäeeraldis: 1-Väo lubjakivikarjäär HARM-154; 2 -Tondi-Väo lubjakivikarjäär KMIN-061; 3-Väo V lubjakivikarjäär KMIN-137; 4-Tondi-Väo

III lubjakivikarjäär KMIN-128;

Geoloogilise uuringu ala: 5-Väo IX uuringuruum; 6-Lõuna-Väo II uuringuruum

Taotletav geoloogilise uuringu ala: 7-Väo X, XI uuringuruum; 8-Väo XII uuringuruum

Joonis 3.1. Väo maardla geoloogilise uurituse plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

1

1

2

3

4

5

2

6

7

8

Väo VIII

uuringuruum

PLOKK 39

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

14

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT

4.1. Uuringumetoodika

Uuringuruumi asukoha valikul oli oluliseks teguriks vajadus laiendada kaevandamis-

alasid Väo kihistu levikualal, kuna kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaat-

kivimi kaevandatava varu on Harju maakonnas kriitiliselt väike. Olemasolevate mäe-

eraldiste laiendamist Väo lubjakivimaardlas ei võimalda maardlat ümbritsevad kommu-

nikatsioonid. Väo VIII uuringuruumi paikneb katastriüksustel, kus on geoloogilised ja

ka maakasutuslikud eeldused karjääri rajamiseks.

Uuringu sügavuse planeerimisel arvestati varasemate uuringute käigus Väo

lubjakivimaardla lõunaserva rajatud puuraukude andmetega. Täpsem sügavus selgus

pärast esimese puuraugu rajamist Väo VIII uuringuruumi lääneserva, mil läbiti

karbonaatkivimiline aluspõhi kogupaksuses kuni Leetse kihistu glaukoniitliivakivini.

Saadud informatsiooni põhjal planeeriti ka ülejäänud puuraukude sügavus, milleks

kujunes ~20,5 - 22,5 m.

Uuringuvõrgu planeerimisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõudest, kus uuringu-

punktide maksimaalne vahekaugus on kuni 400 m. Uuringuruumi paiknemine soisel alal

raskendas ligipääsu planeeritud puuraukudele. PA-4 oli kavas puurida pärast maapinna

külmumist, kuid soe talv seda ei võimaldanud. Rajatud 5 puuraugu andmetel oli

piirkonna geoloogiline ehitus väljapeetud (nii kihistute paksused kui ka kihtide lasumus)

ning hästi korreleeritavad uuringuruumist ~ 650 m kaugusele jäävate 2017. a Väo VII

uuringu puuraukudega (Tammekänd jt., 2017). Kasutades ka viimati nimetatud uuringu

puuraukude andmeid, võimaldas see aluspõhjakihtide mudeli modelleerida kogu

uuringuruumi piires. Kui aluspõhjakivimite geoloogilisest ehitusest andsid

olemasolevad andmed väga hea ülevaate, siis saamaks detailsemat infot kvaternaari-

setete paksuse ja koostise (maavara katendi) kohta, rajati raskesti ligipääsetavatesse

kohtadesse puuraugud ja sondeerimispunktid käsitsi.

4.2. Välitööd

Puurimistööd tegi OÜ Salveesia 2020. a veebruaris ja aprillis. Puuraugud rajati puur-

pingiga URB-2a südamikpuurimise meetodil. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu

väljatoomiseks kasutati õhku. Puuriti 6 puurauku sügavusega 20,8 - 22,5 m, sealhulgas

1 puurauk hüdrogeoloogiliseks katsepumpamiseks (kokku 129,3 m). Puurimise dia-

meeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis maksimaalselt 112 mm.

Puursüdamiku väljatulek lubjakivi osas oli 90 - 98%, keskmiselt 95%, sealhulgas kasu-

liku kihi osas 91 - 98%, keskmiselt 94% (lisa 4). Hüdrogeoloogiline puurauk PA-6A

puuriti südamikuta. Antud puuraugu diameeter kvaternaari setetes oli 190 mm ja

karbonaatkivimeis kuni 140 mm.

Puuragregaadiga rajatud puuraukudest PA-3 likvideeriti 13.04.2020. a, ülejäänud

puuraugud 14.05.2020. a. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga ning ülejäänud

osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega.

Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Maapind tasandati, korrastati ning taastati

uuringueelne seisund.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

15

Uuringuruumi põhja-idaosas, kuhu puuragregaadiga ei olnud võimalik sõita, puuriti

käsipuuriga 4 puurauku sügavusega kuni 2,8 m, kokku 9,2 m. Puurimise diameeter oli

65 mm. Puuraukudega läbiti turbalasund ja liivsavimoreen kuni aluspõhjani.

Foto 4.1. Südamikpuurimine (PA-2) (foto

T. Tuuling, 06.02.2020, N 59˚25'16" ja E

24˚52'37").

Foto 4.2. Puuraugu PA-7 rajamine käsi-

puuriga (foto T. Tuuling, 13.04.2020, N

59˚25'17" ja E 24˚53'3").

Sondeerimispunktid: kuna pehme pinnas ei võimaldanud ekskavaatoriga kaevandeid

rajada, siis kvaternaarisetete, eelkõige turbalasundi paksuse täpsustamiseks tehti

turbapuuriga 13 sondeerimispunkti diameetriga 30 mm ning sügavusega kuni 2,1 m

(kokku 19,5 m). Sondeerimispunktides läbiti turbalasund kuni liivsavini või liivsavi-

moreenini, aluspõhjakivimeid ei avatud.

Käsipuuriga rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende

rajamist. Kuna nimetatud uuringupunktid rajati plastsesse moreeni ja turbasse, täitusid

need pärast puuri väljatõstmist setetega ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei

olnud vajalikud.

Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 16), mille on heaks kiitnud

Keskkonnaamet oma 09.07.2020. a korraldusega nr 1-3/20/681 (lisa 17).

4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd

Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas ja tulba saetud pinnal. Kirjeldati

kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti.

Puursüdamike fotod on esitatud digitaalselt JPG-vormingus (digitaalne lisa 4), kus igale

fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on

ka fotode kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on

tekstilisas 4 esitatud puursüdamike fotod PDF-formaadis.

Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ

Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri

17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse

Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati

standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud

prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Kukruse lademe

Viivikonna kihistu lubjakivi ülemine osa, milles kukersiidi kihid olid oluliselt paksemad

ja kukersiidi sisaldus neis oluliselt suurem, prooviti eraldi. Viivikonna kihistu alumine

osa, mis visuaalsel hinnangul sarnaneb kvaliteedilt pigem lamava Uhaku lademe

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

16

Kõrgekalda kihistuga, võeti ühte proovi koos viimasega. Eraldi võeti proovid Väo

kihistu ülaosas lasuvast lubjakivist ning alumises pooles lasuvast dolomiidistunud

lubjakivist. Piiriks oli Väo kihistu Pae kihistiku dolomiidistunud lubjakivikihi

pealispind. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi ja Kunda lademe Loobu kihistu

lubjakivi prooviti nende väikese paksuse tõttu koos Väo kihistu alumise osaga.

Tegutsevas Väo lubjakivikarjääri mäeeraldises on kasuliku kihi hulka arvatud ka

Volhovi lademe Toila kihistu glaukoniitlubjakivi 0,45 m paksuselt. Selleks, et saada

teavet kas ja kuivõrd mõjutab killustiku kvaliteeti glaukoniitlubjakivi lisamine kasuliku

kihi hulka, võeti kahe puuraugu puhul (PA-1 ja PA-3) alumisse proovi lisaks ka

glaukoniitlubjakivi vastavalt 0,9 ja 0,4 m paksuselt.

Seega võeti ühest puuraugust 4 proovi, kokku 20 proovi killustiku purunemis- ja külma-

kindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,1–6,45 m vahemikku, keskmine

proovipikkus oli 4,6 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati

puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku

purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm.

Katsetuste tulemused on toodud lisas 5.

Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos

teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus

määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmu-

tus-sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril

-17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Terade tihedus ja

veeimavus määrati püknomeetri meetodil. Püknomeetrit (klaaskolvi) vee ja sõelutud

materjaliga hoitakse 24 tundi veevannis temperatuuril 22°C, mille järel materjal

kuivatatakse ja kaalutakse.

Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale

võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi

lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes

lahustumatu jääk. Väo VIII uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks

kolmest puuraugust. Puuraukude valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks

pindalaliselt võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 23 proovi. Proovimise

intervallid jäid 0,4 - 6,45 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,4 m. Kivimi

keemilised analüüsid tehti Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis ja analüüside

tulemused on toodud tekstilisas 8.

4.4. Hüdrogeoloogilised tööd

Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes ning

katsepumpamine puuraugus PA-6 põhjavee juurdevoolu hindamiseks kavandatavasse

karjääri. Samaaegselt pumpamiskatsega mõõdeti veetaset puuraugust PA-6 ~20 m

kaugusele rajatud puuraugus PA-6A. Katsepumpamisteks kasutati süvaveepumpa

SQ 7-40. Puuraukudes mõõdeti veetase enne katsepumpamise algust ning jooksavalt

kogu katse vältel. Veetaseme mõõtmiseks kasutati automaatseid pidevandureid (Van

Essen CTD-Diver), mis mõõtsid veetaset 30 sek intervalliga. Veetaseme kontroll-

mõõtmised tehti Eijkelkampi põhjavee taseme mõõtjaga. Usaldusväärsete tulemuste

saamiseks prooviti katsepumpamisel saavutada vähemalt 1 meetrine veetaseme alandus.

Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

17

4.5. Topograafilised tööd

Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2020. a

jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan

mõõtkavas 1 : 2 000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri-

misega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS

Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu-

sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide

koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).

Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Plaani koostamisel olid aluseks

põhikaardi vektoriseeritud lehed nr 63844 63853 ning baaskaardi lehed nr 6334 ja 6343.

Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise

mõõdistamise seletuskirjas (lisa 14).

4.6. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö kivimiline

materjal ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle

lähiümbruse geoloogilisest ehituses, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste ja ehitus-

geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Väo VIII uuringuruumi

geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on

esitatud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja asukohad näidatud joonisel 2.2.

Kuna käesoleval juhul on kivimi kvaliteet selgelt korrelatsioonis kihistutega, on

uuringuruumi geoloogilist ehitust kirjeldatud litostratigraafiliste üksuste tasemel. See

puudutab eelkõige Uhaku ja Lasnamäe ladet, kus kvaliteetne ehituskivi on seotud Väo

kihistuga, mis geoloogiliselt vanuselt kuulub nii Uhaku kui ka Lasnamäe lademesse.

Ehkki 2017. a Väo VII uuringu puhul, mille andmeid käesolevas töös kasutati, oli

geoloogilist ehitust kirjeldatud lademete tasemel, võimaldasid puursüdamike fotod

määrata ka Väo kihistu piiri. Samuti oli proovide võtmisel järgitud kihistu piiri.

Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning

nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,

meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks”.

Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmis-

tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja

külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui

purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse

kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise

karbonaatkivimile esitavatele nõuetele.

4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Väo VIII uuringuruumi karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses keskkonnaministri

17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa

korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle

korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

18

Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogiline katsepumpamine) tehti

spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse

ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks

kasutati õhku. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud

likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati puuraukude

likvideerimisakt. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu

punktide vahel enamasti mööda olemasolevaid teid. Metsas liikumiseks võeti maha

üksikud puud kooskõlastatult RMK ja maaomanikuga. Geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste

ja muude töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

19

5. GEOLOOGILINE EHITUS

Väo VIII uuringuruum paikneb Põhja-Eesti platool. Uuringuruumi lääneserv väikesel

pindalal jääb alvarile, kus aluspõhjakivimeid katab vaid 0,1 m paksune klibune kasvu-

kiht (foto 5.1). PA-1 andmeil on paeplatool lubjakivi ülaosa kuni 1 m paksuselt porsunud

ja murenenud.

Foto 5.1. Uuringuruumi lääneserv jääb alvarile. Fotol on uuringuruumi läänepiirist

20 m kaugusele jäävad kultusekivid, mille ümbrusest on 10 cm paksune kasvukiht

kooritud.

Enamasti ulatub aga kvaternaarisetete paksus 2 - 3 meetrini, uuringuruumi lõunaservas

maksimaalselt 4,3 meetrini (joonis 5.1), keskmine paksus on 2,1 m. Lokaalselt esineb

uuringualal tehnogeenseid setteid: kitsal ribal (~100 m2) keskmiselt 1,2 m paksuse kihina

uuringuruumi lõunaservas PA-3 piirkonnas ja Vahemetsa kinnistut läbiva tee all kuni

0,5 m paksuselt. Kuid tühiselt väikese leviku tõttu ei ole neid keskmise kihipaksuse

arvutuses ja ka joonise 5.1 kootamisel kasutatud.

Uuringuruumi põhja-lääneosas, puuraukude PA-2, PA-6 ja PA-5 piirkonnas lasuvad

küllaltki paksu (0,5 - 1,0 m) turbaseguse mullakihi all glatsiaalsed setted, mis on

esindatud hallikaspruuni liivsavimoreeniga. Selle ülaosas esineb kulutamata, valdavalt

karbonaatset purdosa diameetriga 1 - 2 cm 5 - 7%. Alumises, ligikaudu 0,5 m paksuses

osas ulatub kuni 7 sentimeetrise diameetriga jämepurru sisaldus 35%-ni. Sageli võib olla

murenenud ka aluspõhjakivimite ülemine osa kuni 0,9 m paksuselt, sarnanedes lasuva

lokaalmoreeniga (PA-5).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

20

* puuraukude PA-3 ja PA-6 puhul ei ole arvestatud tehnogeenseid setteid

Joonis 5.1. Väo VIII uuringuruumi kvaternaarisetete paksus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

21

Uuringuruumi idaosas on levinud soosetted. Linnaaru raba keskosas, puuraukude PA-3

ja PA-8 piirkonnas ulatub turbakihi paksus maksimaalselt 1,6 - 1,7 meetrini, vähenedes

raba servaalal (PA-4, PA-9, S-6) 0,9 - 1,4 meetrini. Turbalasund sisaldab rohkesti

puujuuri ja oksarisu. Rabapiirkonnas lasub läbilõike ülaosas ligikaudu 0,5 m paksuselt

puu-sfagnumiturvas, mille lagunemisaste on ~15 - 20%, selle all 0,5 m paksuse kihina

hästilagunenud puu-rohuturvas lagunemisastmega ~35%. Läbilõike alumises osas on

hästilagunenud madalsooturvas 0,5 – 0,6 m paksuselt mineraliseerunud ja savi sisal-

dusest tingitult veidi plastne (foto 5.3).

Foto 5.2. Rabalasundi ülemine osa. PA 8, int 0,0 – 0,6 m.

Foto 5.3. Turbalasundi allosas lasuv hästilagunenud turvas on nõrgalt savikas. PA-8, int

1,0 - 1,5 m.

Foto 5.4. Turbalasundi lamamis olev sinakashall liivsavimoreen on vähese peene

purdosaga. PA-7, int 1,3 – 1,9 m.

Turbalasundi lamamiks on reeglina 0,3 m paksune limniline sinakashall plastne liivsavi

ja selle all omakorda sinakashall liivsavimoreen, mis sisaldab kuni 1 cm jämedust

purdosa ligikaudu 7% (foto5.4). Kohati esineb turba ja liivsavi vahel ka kuni 0,5 m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

22

paksune järvemuda kiht, mis on pruunikasbeež ja sisaldab rohkesti terveid karpe ja

nende fragmente (foto 5.5). Raba ümbritsevas madalsoos on mineraliseerunud turbakihi

paksus kuni 1m ja selle lamamiks on sinakashall liivsavi (foto 5.6). Moreeni paksust ei

õnnestunud madalsoos kindlaks määrata.

Foto 5.5. Kohati esineb turba lamamis järvemuda ja selle all sinakashall liivsavi. S-9, int

1,6 – 2,1 m.

Foto 5.6. Mineraliseerunud madalsooturvas sondeerimispunktis S-5. Turba lamamiks on

sinakashall liivsavi. S-5, int 0,5 - 1,0 m.

Uuringuruum paikneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe Viivikonna

kihistu (O3vv) avamusel. Kui Väo lubjakivimaardla on seni jäänud vaid Väo ja

Kõrgekalda kihistu avamustele, siis maardla laienemisel lõuna suunas ilmuvad läbi-

lõikes ka Viivikonna kihistu lubjakivid. Esimest korda on Väo maardlas Viivikonna

kihistu lubjakivisid kirjeldatud Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus

(Tammekänd, 2017) (maardla plokk 39), kus kihistu paksus oli keskmiselt 2 m, lasudes

~4 - 6 meetri paksuse kattekihi all. Viivikonna kihistu lamam jääb ploki 39 äärmises

lõunaservas 34 - 35 m abs kõrguse tasemele, kiiludes välja ploki 39 põhjapiiril. Väo VII

uuringu andmeil Väo karjääri seinas Viivikonna kihistu kivimit ei paljandu. Ka

aluspõhja geoloogilise kaardi andmeil sopistub Viivikonna kihistu maardla lõunaossa,

ning avaneb maardlast lõuna pool juba ligikaudu 4 km laiuse vööndina (joonis 5.2).

Väo VIII uuringuruumis on Viivikonna kihistule iseloomulik sinakashalli rohkem või

vähem savika lubjakivi vaheldumine pruunikashalli kukersiitse lubjakiviga. Kivimis

esineb lainjaid hargnevaid pruuni kukersiidi kelmeid ja õhukesi vahekihte paksusega

1 - 2 cm, andes kivimile võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus Viivikonna

kihistu ülaosas, kus torkab silma uuringuruumis nii vertikaalselt kui ka lateraalselt välja

peetud kaks ~0,2 ja ~0,5 m paksust kihti, milles esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad

kukersiidi kihid (foto 5.7).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

23

Joonis 5.2. Väo VIII uuringuruum jääb Kukruse lademe Viivikonna kihistu avamusele.

Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.

Foto 5.7. Kukruse lademe Viivikonna kihistu ülemine osa. Intervallides 4,1 - 4,5 m ja

4,7 - 4,9 m esinevad paksemad kukersiidikihid. PA-1, int 3,4 - 5,5 m.

Viivikonna kihistu alumises osas on kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Vahekihtidena

esineb kuni 10 cm paksusi beežikashalle, nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte (foto

5.8). Sagedased on mergli vahekihid, mis on kontrastsed, lainjad ja õhukesed, jäädes

reeglina alla 1 cm. Viivikonna kihistu kivim on õhukese- kuni keskmisekihiline ja

iseloomulikud on rohked püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel

piiril on püriitse impregnatsiooniga tasane, väikeste soppidega katkestuspind (foto 5.9).

Kihistu paksus uuringuruumis jääb 3,6 - 7,5 m vahemikku, olles keskmiselt 5,4 m.

Lamam jääb abs kõrgustele 31,6 - 32,8 m, langusega lõuna suunas.

4,7 4,9

Väo VIII

uuringuruum

Väo

lubjakivimaardla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

24

Foto 5.8. Viivikonna kihistu alumises osas (sügavuselt 5,25 m) on kukersiitsete

lubjakivide sisaldus oluliselt väiksem. PA-5, int 4,4 - 6,1.

Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esinda-

tud helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni keskmi-

sekihilise nõrgalt savika lubjakiviga (foto 5.9). Kihistu ülemises osas esineb lubjakivides

vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka üksikuid

savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 - 2,9 m, keskmiselt

2,7 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 28,9 - 30,1 m abs kõrgusele. Kihistu alumiseks

piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud katkestuspinnaga, ligikaudu 0,5 m paksu-

se lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind (foto 5.10).

Foto 5.9. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi. Sügavusel

7,6 m markeerib katkestuspind Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute vahelist piiri. PA-5,

int 7,1 – 9,0 m.

Foto 5.10. Katkestuspindadega ~0,5 m paksune lubjakivikompleks, kus ülemine

kahekordne katkestuspind on Kõrgekalda ja Väo kihistu piiriks.

Väo kihistu (O2vä) lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti

paremaks ja vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub

Uhaku lademe, valdav enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb

valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest,

juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on

iseloomulikud rohked nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad.

Suurem osa kihistust (~6 m) langeb Kostivere kihistiku kesk- kuni paksukihilise

lubjakivi arvele (foto 5.11). Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

25

paksuse tumehalli, tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht - Pae kihistik. Puuraugus

PA-2 oli tugevalt dolomiidistunud lubjakivikihi paksus 1,0 m (foto 5.11). Väo kihistu

alumises, ligikaudu 2 m paksuses lubjakivilasundis, mis kannab Rebala kihistiku nime,

on mergli kelmeid ja vahekihte tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, võib ka see olla

kohati dolomiidistunud. Väo kihistule tervikuna on iseloomulik püriidistunud detriidi ja

umbes 1 - 2 cm jämeduste vertikaalsete ussikäikude esinemine. Väo kihistu kogupaksus

uuringuruumis on 8,6 - 9,4 m, keskmine paksus 9,2 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas

abs kõrgusele 21,3 m , langedes lõuaosas 19,5 m abs kõrgusele. Väo kihistu kontakt

lamamiks oleva Kandle kihistuga ei ole terav, kuid on selgelt määratletav – Kandle

kihistule on iseloomulikud raudooidid.

Foto 5.11. Väo kihistu Kostivere (int 16,0 – 16,9 m) ja Pae (int 16,9 – 17,9 m) kihistiku

lubjakivi puuraugus PA-2.

Foto 5.12. Väo kihistu Rebala kihistiku lubjakivis on mergli kelmeid ja vahekihte

tihedamalt. PA-6, int 17,2 - 18,2 m.

Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika,

keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristalse, detriidika, raudooide sisaldava

lubjakiviga (foto 5.13). Ooide on reeglina rohkem kihistu üla- ja alumises osas, keskosas

vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt <1,0 mm. Kihistus esinevad limoniitse

impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel piiril on kahekordne, tugeva

fosfaatse ja püriitse impregnatsiooniga ja sügavate taskutega katkestuspind. Kihistu

paksus uuringuruumis on 0,35 - 0,5 m, keskmiselt 0,45 m.

Foto 5.13. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi. PA-1, int 19,2 - 19,55 m.

Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, nõrgalt savikast,

mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist.

16,0

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

26

Loobu kihistule on iseloomulikud rohked lainjad või konarlikud fosfaatse impregnat-

siooniga katkestuspinnad (foto 5.14) ja nautiloiidide ja trilobiitide kivistised. Kihistu

alumist piiri markeerib tugeva limoniit-fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind (foto

5.15). Kihistu paksus jääb 0,55 - 0,65 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu

kihistu lamami abs kõrgus on uuringuruumi põhjaosas 20,4 m, langedes uuringuruumi

lõunaservas 18,4 m abs kõrgusele.

Foto 5.14. Kunda lademe loobu kihistu

rohkete fosfaatsete katkestuspindadega

lubjakivi. PA-3, int 21,4 - 21,6 m.

Foto 5.15. Loobu-Toila kihistu vahelist

piiri markeerib tugeva limoniit-fosfaatse

impregnatsiooniga katkestuspind. PA-3,

int 21,8 - 22,0 m.

Uuringu käigus avatud läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kihistu

(O2tl), mis on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldavalubjakiviga.

Kihistu läbiti täielikult vaid puuraugus PA-1, kus selle paksuseks oli 2,2 m. Glauko-

niidisisaldus ja terade suurus on läbilõikes erinev. Toila kihistu ülemises, ligikaudu

1 m paksuses lasundis esineb lubjakivis võrdlemisi vähe peent glaukoniiti. Rikkaliku-

malt esineb glaukoniiditerasid 2 - 3 cm paksustes mergli vahekihtides (foto 5.16).

Foto 5.16. Toila kihistu ülemises pooles lasub mergli vahekihtidega peeneteralise

glaukoniidiga lubjakivi. PA-5, int 20,5 – 20,9 m.

Foto 5.17. Jämedate glaukoniiditeradega

dolomiidikas lubjakivi Toila kihistu alumi-

ses kolmandikus. PA-1, int 21,2 - 21,5 m.

Foto 5.18. Kirjuvärviline dolomiidikas

lubjakivi Toila kihistu alumises osas.

PA-1, int 21,75 – 22,1 m.

Kihistu alumises kolmandikus lasub nõrgalt dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega

keskmisekristalliline lubjakivi (foto 5.17). Toila kihistu alumine 0,45 m on esindatud

kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit on jaotunud

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

27

ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu (Billingeni lademe Päite kihistik,

foto 5.18). PA-1 andmeil jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir 18,2 m abs

kõrgusele.

Puuraugus PA-1 avati ka Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) 0,2 m paksuselt.

Avatud osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava,

võrdlemisi kõva lubiliivakiviga (joonis 5.19). Puurauk lõpetati pudedas glaukoniit-

liivakivis.

Foto 5.19. Puuraugus PA-1 avati 0,2 m paksuselt Leetse kihistu glaukoniit-lubiliivakivi.

PA-1, int 22,2 – 22,5 m

Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning

geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Väo VIII uuringuruumi geoloogiline ehitus

puuraukude andmete põhjal on koondatud alljärgnevasse tabelisse 5.1.

Tabel 5.1. Väo VIII uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud),

m

miinimum maksimum keskmine

Muld QIV 0,1 1,0 0,3

Turvas bIV 0,0 1,7 0,7

Liivsavimoreen QgIII 0,0 2,6 1,1

Kvaternaarisetted

kokku* 0,1 4,3 2,1

Lubjakivi, kukersiidi

vahekihtidega O3vv 3,6 7,5 5,4

Lubjakivi, mergli

vahekihtidega O2kr 2,5 2,9 2,7

Lubjakivi, paksukihiline O2vä8,6 9,4 9,2

Lubjakivi, raudooididega O2kn 0,35 0,5 0,45

Lubjakivi, detriitne O2lb 0,55 0,65 0,6

Glaukoniitlubjakivi O2tl 2,2 2,2 2,2

Glaukoniitlubiliikvakivi,

glaukoniitliivakivi O1lt 0,2+

* ei ole arvestatud tehnogeensete setetega

Alljärgnevalt on iseloomustatud kihtide lasumust Loobu kihistu lamami põhjal (joonis

5.3). Kihtide lasumus järgib Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse põhijooni, kus

aluspõhjakivimid on väikese lõunasuunalise kallakuga (2 - 4,4 m/km). Väo lubjakivi-

maardla lõunaservas paiknevates puuraukudes PA-1/17 ja PA-2/17 jääb Loobu kihistu

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

28

lamam vastavalt 21,9 ja 21,7 m abs kõrgusele. Nimetatud puuraukudest ~950 m lõuna

pool, Väo VIII uuringuruumi lõunaservas paiknevas puuraugus PA-3 on Loobu kihistu

lamam 18,4 m abs kõrgusel. Seega on kihtide langus 950 m pikkusel lõigul 3,4 m.

Vaadates Väo VIII uuringuruumi piiresse jäävate puuraukude andmeid, siis üksteisest

~650 m kaugusele jäävates puuraukudes PA-6 ja PA-3 on lamami abs kõrguste erinevus

ligikaudu 2 m. Antud näitajad on igati reeglipärased ning geoloogilistele riketele viitavat

järsku muutust kihtide lasumuses ei ole. Samuti ei täheldatud intensiivset lõhelisust ja

purustatust puursüdamikus, mis lubaks kahtlustada tektooniliste rikete olemasolu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla VäoVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

29

*-andmed saadud kolmemõõtmelisest mudelist

Joonis 5.3. Väo VIII uuringuruumi kihtide lasumus Loobu kihistu lamami põhjal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

30

6. MAAVARA KVALITEET

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Väo VIII uuringuruumis lasuvate karbonaat-

kivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on

iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN

1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse

hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi

järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5.

Nagu metoodika peatükis kirjeldatud, lähtuti proovide võtmisel kivimi litoloogiast.

Kuna uuringuruumi läbilõikes on litoloogilisi erimeid palju, milledest osad väikese

paksusega, siis ühte proovi koondati visuaalsel hinnangul sarnaste füüsikalis-

mehaaniliste omadustega kivim, arvestades samas ka varasemate uuringute andmetega.

Proovid võeti viiest puuraugust, igast 4 proovi. Ühte proovi koondati:

- Viivikonna kihistu ülemine osa (O3vv1);

- Viivikonna kihistu alumine osa + Kõrgekalda kihistu kogupaksuses

(O3vv2+O2kr);

- Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1);

- Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) + Kandle ja Loobu kihistud

kogupaksuses (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl).

PA-1 ja PA-3 puhul lisati viimase proovi hulka ka Toila kihistu glaukoniitlubjakivi

vastavalt 0,9 ja 0,4 m paksuselt.

Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi

omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud

tabelisse 6.1.

Viivikonna kihistu ülemise osa (O3vv1)

Kukersiitse lubjakivi vahekihtidega paekivist valmistatud killustikku iseloomustab

üldjoontes muutlik purunemiskindlus kuid samas stabiilselt madal külmakindlus –

kaalukadu LA katsel oli 27 - 37%, keskmiselt 33%, vastates LA kategooriale 35 ning

külmakindluskatsel 4,9 - 6,9%, keskmiselt 5,4%, andes külmakindluskategooriaks F4.

Olgu võrdlusena toodud Väo VII uuringu käigus tehtud katsetuste tulemused, kus

Viivikonna kihistu (proovi oli võetud kihistu kogumahus) purunemiskindlus oli LA 36

ja kaalukadu külmakindluskatsel 7,0%. Madala külmakindluse ja purunemiskindluse

tõttu arvati Viivikonna kihistu kogumahus katendi hulka (Tammekänd jt, 2017).

Viivikonna kihistu alumine osa + Kõrgekalda kihistu kogupaksuses (O3vv2+O2kr)

Vastupidiselt eelmisele, iseloomustab antud intervalli ühtlane purunemiskindlus ja

muutlik külmakindlus – kaalukadu LA katsel oli 32 - 35%, keskmiselt 33%, vastates LA

kategooriale 35 ning külmakindluskatsel 0,6 - 6,2%, keskmiselt 3,3%, andes

külmakindluskategooriaks F4.

Väo lubjakivimaardla varasemate uuringute käigus on Kõrgekalda kihistu lubjakivi

fikseeritud väikestes paksustes ning seetõttu on seda reeglina proovitud koos Väo

kihistuga (ja ka kaevandatud koos viimasega). Eraldi proovid Kõrgekalda kihistust on

võetud Väo V ja Väo VII uuringu käigus, mille andmeil on lubjakivikillustiku

purunemiskindlus LA 34 - 36 ja külmakindlus 3,2 - 4,6% (Rohtla jt, 2012, Tammekänd

jt, 2017).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

31

Seega on antud kompleksile iseloomulik üldiselt madal külmakindlus, jäädes reeglina

3,5 - 5% vahele. Käesolevas töös proovi 1-1F saadud tulemus 0,6% on pigem erandlik.

Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1)

Antud kompleks on füüsikalis-mehaanilistelt näitajatelt läbilõike kvaliteetsem, olles üht-

laselt hea nii purunemis- kui ka külmakindluselt – kaalukadu LA katsel oli

25 - 26%, keskmiselt 26%, vastates LA kategooriale 30 ning külmakindluskatsel

0,6 - 0,9%, keskmiselt 0,7%, andes külmakindluskategooriaks F1.

Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) + Kandle ja Loobu kihistud

kogupaksuses (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl)

Hõlmates litoloogiliselt erinevaid kivimkomplekse, millest tulenevalt ka veidi ebaüht-

lasem ja madalam kvaliteet võrreldes lasuva Kostivere kihistikuga, kuid siiski kvali-

teetne kivim – kaalukadu LA katsel oli 25 - 27%, keskmiselt 26%, vastates LA kate-

gooriale 30 ning külmakindluskatsel 1,0 - 1,7%, keskmiselt 1,2%, andes külmakindlus-

kategooriaks F2.

Võrreldes proovide 1-3F (PA-1) ja 3-4F (PA-3) tulemusi ülejäänud proovidega, siis

Toila kihistu glaukoniitlubjakivi lisamine proovi hulka killustiku kvaliteeti ei muutnud.

Nimetatud kahel proovil oli kaalukadu LA katsel 26% ja 27% ning külmakindluskatsel

1,1% ja 1,2%, vastates kompleksi keskmistele näitajatele.

Tabel 6.1. Väo VIII uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani-

lised näitajad kivimkomplekside lõikes

Kivimkompleks LA tegur LA kateg Külmakindlus

F, %

F

kateg

O3vv1 27-37/33 35 4,9-6,9/5,4 F

O3vv2+O2kr 32-35/33 35 0,6-6,2/3,3 F4

O2vä1 25-26/26 30 0,6-0,9/0,7 F1

O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 25-27/26 30 1,0-1,7/1,2 F2

Vaadates tabeli 6.1 andmeid, joonistub läbilõikes selgelt välja kvaliteedilt kaks erinevat

kivimkompleksi – madalama kvaliteediga lubjakivi läbilõike ülaosas ja kvaliteetne

lubjakivi alumises pooles. Sellest lähtuvalt moodustati vertikaalses läbilõikes kaks eraldi

plokki, mille füüsikalis mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutus on

esitatud lisas 7 ja koondatud tabelisse 6.2.

Alljärgnevalt on kivimi kvaliteeti iseloomustatud plokkide kaupa.

Plokk 40 koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubjakividest. Ploki kivimist

valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 10 proovi põhjal (lisa 7). Killustiku

purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt

33%, vastates LA kategooriale 35. Purunemiskindluselt on kivim suhteliselt ühtlane (LA

valdavalt vahemikus 31 - 35), vaid kahe proovi puhul erinevad näitajad oluliselt

keskmisest (LA 27 ja LA 37). Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,6 - 6,9%,