| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-793 |
| Registreeritud | 26.05.2026 |
| Sünkroonitud | 27.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anu Sihv |
| Originaal | Ava uues aknas |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033399
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Kontaktisik Ole Sein
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus Osaühing Eesti Killustik kaevandab Väo lubjakivimaardlas lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265 alusel alates 2022. aastast (loa kehtivus kuni 25.01.2037). Kaevandaja soovib läbi uue keskkonnaloa taotluse laiendada oma tegevust Väo maardlas ning hõlmata lisaks praegusele mäeeraldisele (plokid 42 ja 43 aT) ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (plokid 57 ja 58 aT). Vertikaalsihis jaguneb taotletav maavaravaru mäeeraldisel kvaliteedilt täitelubjakiviks (plokid 42 ja 57 aT, taotletav varu kokku 3635,9 tuh m3) ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks (plokid 43 ja 58 aT, taotletav varu kokku 5523,17 tuh m3). Taotleja tegutseb maavarade uuringute ja kaevandamise valdkondades, varustades kvaliteetsete ehitusmaterjalidega ehitusobjekte ja ehitusmaterjalide tootjaid üle Eesti. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemise vajadus plokkidele 42, 43, 57 ja 58 aT tuleneb eelkõige Harju maakonna ja Tallinna piirkonna jätkuvast ehitusmaavarade nõudlusest ning vajadusest tagada kvaliteetse lubjakivi stabiilne varustuskindlus taristu- ja ehitussektorile. Kavandatav mäeeraldis paikneb Väo lubjakivimaardlas Rae vallas ning see asub logistiliselt soodsas tööstuspiirkonnas, kus olemasolev transpordi- ja tehniline taristu võimaldab maavara efektiivselt kaevandada ja tarbimiskohta transportida. Taotletav karjäär asub aktiivses kaevandamise piirkonnas, mis toetab Harjumaa terviklikku ja jätkusuutlikku maavarakasutust.
Taotletava mäeeraldise kasutuselevõtu eesmärk on ehituslubjakivi kaevandamine ja väärindamine killustikuks ning täitematerjaliks. Lubjakivi on oluline tooraine nii teede- kui ka üldehituses, samuti suuremahuliste taristuobjektide rajamisel. Kaevandatav kõrgemargiline lubjakivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks, mida kasutatakse suure koormustaluvusega teekonstruktsioonides ja muudes ehitussegudes. Täitelubjakivi kasutatakse muldkehade, platside, teetammide ja muude tehniliste täidete rajamisel. Materjal on sobiv ka riiklikult oluliste taristuobjektide, sealhulgas Rail Balticu, ning Transpordiameti erinevate planeeritavate ehitusobjektide (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus jms) rajamiseks. Samuti piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitus-objektidel ning ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks. Eesti suurim ehitus- ja arenduspiirkond vajab pidevalt kvaliteetset killustikku teede, raudteede, tehnovõrkude ning hoonete rajamiseks. Ehituseks sobiva kvaliteetse killustiku võimalikult madala omahinna saavutamiseks on suur osakaal ehitusmaterjalide transpordikuludel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri geograafiline paiknemine Tallinna lähiümbruses ehk selle peamise tarbimiskoha läheduses vähendab võrreldes kaugemalt toodava materjaliga oluliselt materjali transpordikulusid ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust, mistõttu omab maardla regionaalse ehitusmaterjalide varustuskindluse seisukohalt strateegilist tähtsust.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78) KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust. Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi varu ammendunud ning seetõttu on oluline võtta aktiivsed maardlad kaevandamispiirkondades, kus täiendava mõju avaldumine on minimaalne, kasutusse maksimaalses võimalikus ulatuses.
Osaühing Eesti Killustik omab pikaajalise lubjakivi kaevandajana ja killustiku tootjana kogemusi ning teadmisi selleks, et garanteerida taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris levivast ja kaevandatavast materjalist nõuetele vastava kvaliteetse killustiku jääkidevaba tootmine üld- ja teedeehituse tarbeks. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri avamine on taotlejale olulise tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata piirkonnas oma põhitegevusega.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 11.05.2026 korraldusega nr 6-3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala. KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.
Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude hindamine on esitatud KMH aruandes ning käesolevaga on esitatud vaid kokkuvõte olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Väo VIII lubjakivikarjäär
Aadress Lagendiku, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond
Territoriaalkood 7688
Katastritunnus(ed) 65301:001:4290,65301:001:4291,65301:001:4295,65301:001:4400,65301:001:4413,65301:001:5006,65301:001:5007,65301:001:5008,65301:001:5889,65301:011:0150,65301:001:5890,65301:011:0143,65301:001:7245,65301:011:0059,65301:011:0077,65301:011:0083,65301:011:0091,65301:011:0131,65301:011:0159
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6587395, Y: 550074
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kassisaba (65301:011:0131), Kesa (65301:001:4413), Lagendiku (65301:001:4400), Metsasauna (65301:001:5889), Metsasauna (65301:011:0150), Metsavälu (65301:001:5006), Põlendiku (65301:011:0091), Rabaotsa (65301:001:5890), Rabaotsa (65301:011:0143), Raja (65301:001:5008), Saluste tee 3 (65301:001:4290), Saluste tee 5 (65301:001:4295), Sepa-Hindreku (65301:011:0059), Suurtammiku (65301:001:4291), Uus-Kristjani (65301:001:7245), Uus-Tammiku (65301:011:0083), Vahemetsa (65301:001:5007), Viikmanni-Soodevahe (65301:011:0077), Väikemetsa (65301:011:0159). Puudutatud veekogud: Põlluääre kraav (VEE1089234).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Tallinn, Harju maakond 0784 Rae vald, Harju maakond 0653
4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus:
Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ning hõlmab mitmeid (17) era- ja riigikinnistuid: Saluste tee 3 (tunnus 65301:001:4290, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291, 100% maatulundusmaa), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Lagendiku (tunnus 65301:001:4400, 100% mäetööstusmaa), Kesa (tunnus 65301:001:4413, 100% maatulundusmaa), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006, 100% mäetööstusmaa), Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007, 70% mäetööstusmaa, 30% maatulundusmaa), Raja (tunnus 65301:001:5008, 85% maatulundusmaa, 15% mäetööstusmaa), Metsasauna (tunnus 65301:001:5889, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0150, 100% maatulundusmaa), Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0143, 100% maatulundusmaa), Uus-Kristjani (tunnus 65301:001:7245, 100% maatulundusmaa), Sepa-Hindreku (tunnus 65301:011:0059, 100% mäetööstusmaa), Viikmanni-Soodevahe (tunnus 65301:011:0077, 100% mäetööstusmaa), Uus-Tammiku (tunnus 65301:011:0083, 100% elamumaa), Põlendiku (tunnus 65301:011:0091, 100% maatulundusmaa), Kassisaba (tunnus 65301:011:0131, 100% mäetööstusmaa) ja Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159, 100% maatulundusmaa). Kõik erakinnistud kuuluvad taotleja omandisse.
Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee (nr 6531607) ning idas Linnaaru tee (nr 6530532), mis on avalikult kasutatavad teed, kus ehitusseadustiku kohaselt kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardikihi kohaselt kattub uuringuruum põhjaosas kuni 85 m ja idaosas kuni 65 m laiuse ribana Aruküla-Lasnamäe elektriõhuliini kaitsevööndiga (vid L165). Nii uuringuruumi põhjaosas kui uuringuruumi piirist ~250 m idas paiknevad elektrialajaamad. Samuti kulgeb taotletava mäeeraldise põhja- ja idapiiril paralleelselt Saluste tee ja Linnaaru teega ühisveevärgi torustik, mille kaitsevöönd on 4 m. Mäeeraldisest kirdes paikneb ka sideehitise kaitsevöönd.
Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic kiirraudtee koridoriga. Karjääri lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb siiski ligikaudu 130 m ning ligikaudu 28 m kaugusele jääb lähim haruraudtee (~950 m pikkused rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud).
Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu (millel puudub ehitusregistri kanne ehk need on ebaseaduslikult püstitatud) paikneb kinnistul Ülemiste-Maardu 1,2 - 4,4 km (tunnus 65301:011:0113), mis jääb taotletava ala põhjapiirist ~20 m kaugusele. Lähim aktiivne majapidamine jääb ~280 m kaugusele lõunasse Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistule (tunnus 65301:002:1217), paiknedes teisel pool Tallinna-Lagedi teed. Uus-Tammiku katastriüksusel (tunnus 65301:011:0083) paiknev talu jääb taotletava mäeeraldise piiresse. Kinnistul paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega on arendaja poolt omandatud ning need on plaanis lammutada. Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m. Puurkaev on rajatud Osaühingu Eesti Killustik tellimisel ja kuulub maaomanikule. Arendaja kasutab kaevu olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, likvideeritakse rajatud puurkaev nõuetekohaselt. Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Arendaja on teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10 / Tallinn-Tapa 115-118,2 km (tunnus 65301:011:0054, 100 % transpordimaa, riigiomand) kinnistul asub samuti kolm hoonet ning neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina.
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal ega selle lähialas ei leidu kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Piirkonnas asuvad mitmed kultuurimälestised kultusekivi (registrinumber 2616) ning Tallinna piirikivi (registrinumber 1241). Lähialasse jäävad veel mitmed kultusekivid, registrinumbritega 18872, 18871, 18873, 2619, 2617 ja 2618.
Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Väo VIII lubjakivikarjääri kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel kasulikku kihti katva kattekihi ehk katendi moodustavad kvaternaarisetted, mille keskmiselt 2 – 4 m paksune kiht koosneb enamasti turbast ja moreenist, kus ei moodustu madala filtratsioonikoefitsiendi tõttu iseseisvat veekihti.
Karjääri maa-alal levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub suurel määral uuringuruumi kasuliku kihiga. Veekiht toitub
2/29
põhiliselt sade- ja lumesulavetest ning selle regionaalne voolusuund on lõunast põhja, klindiastangu suunas. Lokaalselt mõjutab põhjavee voolusuunda reljeef ja põhjaveega ühendatud vooluveekogude paigutus. Siinkohal on lokaalsele voolusuunale tõenäoliselt määravaks aga põhja pool asuv sügava kuivendusega Väo lubjakivikarjäär, mis moodustab lähipiirkonnas põhjavee väljavooluala, kust vesi juhitakse edasi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234) ja selle kaudu Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200).
Taotletava mäeeraldisega kattuvates uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tase maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 – 3,85 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 37,93 – 40,47 m (keskmiselt 39,14 m) ning umbes kuu aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud andmete põhjal oli veetase 0,3 – 0,6 m võrra langenud. Põhjavee tase oli mõnevõrra mõjutatud olemasoleva Väo VIII karjääri aktiivses osas tekitatud veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus (PA 5/24; kaevandamine karjääris oli alles algusjärgus). Olemasoleva Väo VIII karjääri hetkel aktiivsele alale 2020. a geoloogilise uuringus käigus rajatud puuraukudes oli aprillikuus mõõdetud põhjavee tase 0,35 – 1,0 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 39,35 – 39,90 m (keskmine 39,7 m). Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest. Veetasemete looduslik sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 – 3 m vahemikus.
Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses taotletavast alast ~140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo lubjakivikarjääride tegevusega. Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks ning veetaset on alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett mittejuhtivate kivimikihtideni. Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes abs kõrgustel 35,2 – 35,4 m ja 1969-1970. aastatel teostatud uuringutes olid karjääri idaosas veetasemed 36 – 37 m. Võrdlemisi suurest veetaseme alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri mõju taotletavale alale tajutaval viisil ulatunud. Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24 veetase ei olnud 2024. a mais ja juunis tehtud mõõtmiste ajal looduslikust tasemest madalamal.
Vee erikasutuse kirjeldus:
Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Kogu karjäärist väljapumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on 258 tuh m3, millest põhjavesi moodustab ligikaudu 49% ehk 127 tuh m3 ning sademevesi ligikaudu 51% ehk 131 tuh m3. Väljalaskme seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353, Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.
Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.
Vee erikasutamise mõju:
Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed veekeskkonnale avalduvad mõjud: põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses; vooluhulkade suurenemine eesvooludes; põhjavee kvaliteedi muutused; eesvoolude vee kvaliteedi muutused.
Karjääris alandatakse veetaset, pumbates välja sinna valguvat põhja- ja sademevett. Veetaseme alandamist hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter. Veetaseme alandamine mõjutab vaid Ordoviitsiumi veekompleksi ja sellega kohati hüdrauliliselt seotud Kvaternaari veekompleksi põhjavett, mida tarbitakse piirkonnas joogi- või tarbeveena väga vähesel määral. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumine osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute lubja- ja liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ning graptoliitargilliit moodustavad vettpidava kihi Ordoviitsiumi lubjakivi all. Seega ei ole Türisalu kihistu all lasuv ja piirkonna üheks olulisemaks joogiveeallikaks olev Ordoviitsiumi-Kambriumi kompleks kaevandamisest oluliselt mõjutatud.
Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Uuringuala lähiümbrusesse jäävad valdavalt tööstus- ja tootmishooned. Karjääri mõjualas keskkonnaregistrisse kantud puurkaevusid ei ole. Uuringuala vahetusse lähedusse jääb paar majapidamist, kus veevarustusallikas ei ole teada. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m
3/29
kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.
Mõju piirkonna põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alandamisega kaasneva alanduslehtri näol, mis KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt võib olemasoleva Väo VIII karjääri ja taotletava karjääriala koosmõjuna ulatuda maksimaalselt kuni ~519 m kaugusele karjääri servast (kogumõjuulatus). Kogumõjuulatuse puhul tuleb aga silmas pidada, et veetaseme alanemise mõju on suurim karjääri vahetus läheduses, mis karjäärist kaugemal hääbub. See tähendab, et arvutuslikult on karjäärist 519 m kaugusel keskmine veetaseme alanemine vähem kui sentimeeter ja seega reaalsuses tajumatu. Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on lubjakivides levivas vabapinnalises põhjaveekihis vahemikus 1 – 3 m aastas, loetakse põhjavee kättesaadavuse suhtes oluliseks mõjuks olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem. Arvutuse tulemusel ulatub põhjaveetasemetele oluline mõju kuni 342 m kaugusele taotletava Väo VIII karjääri piirist. Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja mitte koheselt, vaid teatud aja jooksul.
Piirkonda jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja transpordimaad (raudtee); elamualad ümbruskonnas puuduvad. Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses esineb viis Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu. Puurkaevud PRK0000008, PRK0000303 ja PRK0067722 ammutavad vett kas Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist ja seega ei ole karjääri alanduslehtrist mõjutatud. PRK0057656 ja PRK0057657 avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise mõju raadiusest. Antud puurkaevud ei ole mõeldud veevõtuks, vaid on seirekaevud Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse keskkonnaseireks, millest võetakse veeproove naftasaaduste ja raskemetallide lekete tuvastamiseks (keskkonnaluba nr L.KKL.HA-52415). Kuna kaevude sügavus on registri andmetel ~6 – 9 m ja staatiline veetase ~2 m, siis põhjaveetaseme alanemine < 1 m võrra kaevude asukohas ei takista proovivõttu ega veeseire teostamist. Seega ei mõjuta taotletav Väo VIII karjäär tõenäoliselt ühegi piirkonna puurkaevu veevarustust.
Kogu pumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on ~258 000 m3. Vastav number on vaid indikatsioon maksimaalsest pumpamisvajadusest. Ühest küljest ei arvesta arvutused võimalikku karjääri põhjast lähtuvat põhjavee sissevoolu. Sellest hoolimata on toodud numbrid tõenäoliselt ülehinnatud: tekkiv alanduslehter (st ala, mida karjäär kuivendama hakkab) kattub põhjaosas suuresti Väo maardla olemasolevate mäeeraldiste ja nende tekitatud alanduslehtritega. Reaalsuses alanduslehtrid ühtivad ja selle arvelt saavad vooluhulgad olema siin arvutatust väiksemad. Lisaks annavad arvutuste tulemused suurima kujuneva põhjaveetaseme alanduse ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid koguseid juhul, kui karjäär on täies ulatuses lamamini kuivendatud. Seega on enamiku kaevandamistegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning süvendamisele. Kõige enam sõltub vee juurdevool sademetest ja aurumise intensiivsusest, mille tõttu on vooluhulgad aastate lõikes väga muutlikud, eriti arvestades võimalikke kliimamuutusi.
Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 toodud nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr KL- 514265 Väo VIII lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme HA077 (X = 6587136, Y = 550493) kaudu suublasse (Soodevahe peakraavi). Tegelik kasutatav väljalask asub aga koordinaatidel X = 6587351, Y = 550491 ning suublaks on Põlluääre kraav. Kuna olemasoleva karjääri kasuliku kihi materjal on sarnane taotletavale materjalile, kujunevad taotletavast karjäärist välja juhitava vee omadused analoogseks praeguse väljalasu kaudu ära juhitavale veele.
Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku < 1,0 – 3,2 mg/l ja keemilise hapnikutarbe (KHT) väärtused vahemikku 38 – 58 mg/l, mis on lubatud piirväärtustest (vastavalt 15 mg/l ja 125 mg/l) oluliselt madalamad. Seega ei ole oodata taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist lisanduva karjäärivee suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu muutust või olulist suurenemist suublas.
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamisel tekkiv heljum setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku 14 – 52 mg/l (lubatud piirväärtus 40 mg/l), kusjuures piirväärtuse ületamist on täheldatud vaid ühel korral, mis oli tingitud ühekordsetest asjaolust karjääri avamisel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri kaevandamisprojektis on vajalik veenduda settebasseinide piisavates dimensioonides. Kui piirväärtust ületavad näitajad jäävad korduma, tuleb settebasseinid ja heljumi eraldamise süsteemid korrastada või rekonstrueerida nii, et tõhus heljumi settimine oleks tagatud. Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka naftasaaduste kontsentratsioon, et oleks välistatud rasketehnika õli- ja kütuseleketest tuleneva reostuse sattumine suublasse.
Märkimisväärne mõju suublate veekvaliteedile puudub juhul, kui settetiikide konstruktsiooni piisavuses veendutakse ja seiretulemused kinnitavad tulevikus heljumi sisalduste püsimist alla piirnormi. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju põhja- ja pinnaveekaitsele.
4/29
4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmes pH-d, KHTCr, BHT7, heljumi ning lisaks ka naftasaaduste sisaldust 1 x kvartalis (4 x aastas).
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Kavandatavast Väo VIII karjäärist väljapumbatav vesi juhitakse Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Põlluääre kraavi seisundit ei hinnata. Pirita jõe (veekogumi kood: 1089200_4; veekogumi nimetus: Pirita Vaskjalalt suudmeni) keemiline seisund hinnati 2024. aastal halvaks (põhjus: Hg kalades, meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu). Ökoloogiline seisund hinnati 2024. aastal heaks. Koondseisund on 2024. aasta seisuga hinnatud halvaks.
Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonnas on Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Mõlema põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ehk mõlema põhjaveekogumi põhjavee koondseisund on hea.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 1: Selgitus_1.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). äljalaskme seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353, Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks peavad mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile olema settebasseinid. Antud juhul on settebasseinid juba olemasoleva Väo VIII mäeeraldise jaoks rajatud, kuid taotletava Väo VIII karjäärile koostatavas kaevandamise projektis peab veenduma basseinide piisavuses uute veekoguste puhul ning need vajadusel rekonstrueerima.
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf
Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei
5/29
4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde nimi Väo VIII lubjakivikarjäär
Veehaarde kood POH0024110
Puurkaevu katastrinumber -
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587388, Y: 550029
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)
Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta Piirkonnas on Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Mõlema põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ehk mõlema põhjaveekogumi põhjavee koondseisund on hea.
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veevõtuseadmete iseloomustus
Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Karjäärist väljapumbatav vesi 2026 127 000 348
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 127 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega
Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi UUS
Reoveepuhasti kood UUS
Väljalaskme nimi UUS
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
6/29
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6587353, Y: 550487
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026 64 500 64 500 64 500 64 500 258 000 707 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026 Heljum 40 mg/l
2026 BHT7 15 mg/l
2026 KHT 125 mg/l
2026 pH 6-9 9 pH ühik
2026 Naftasaadused 5 mg/l
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026 32 750 32 750 32 750 32 750 131 000 359
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 Heljum 1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 BHT7 1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 KHTcr 1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 pH 1 kord kvartalis
Üksikproov X: 6587353, Y: 550487 Naftasaadused 1 kord kvartalis
Suubla
Suubla nimetus Põlluääre kraav
Suubla kood VEE1089234
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
7/29
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
5.1. Heiteallikad
5.2. Käitise kategooria
Heite allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood
Nr plaanil või kaardil
Nimetus L-EST97 koordinaadid
Ava läbi ‐ mõõt, m
Väljumis ‐ kõrgus, m
Joon ‐ kiirus, m/s
Tempera ‐ tuur, °C
SNAP kood Lisategevuse SNAP kood
HEIT0009670 1 Puurimine X: 6587271, Y: 550176
0.50 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
HEIT0009671 2 Lõhkamine X: 6587260, Y: 550190 X: 6587285, Y: 550235
10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
HEIT0009672 3 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
X: 6587419, Y: 550080 X: 6587444, Y: 550131
10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
4 Laadimine X: 6587608, Y: 550112
2 2 3 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
5 Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)
X: 6587286, Y: 550001 X: 6587310, Y: 550044
10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade Ei
Keskmise võimsusega põletus seade Ei
Suure võimsusega põletus seade Ei
8/29
5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
5.4.1. Üldandmed
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel kütuste, kütuse komponentide või kütuse sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
Heiteallika keskkonnaregistri kood
Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse
HEIT0009673 HEIT0009673, Paiksed mootorid (diiselgeneraator) (4), kaugus 0m, 0.08⌀, 3.00m, 10.00m/s, 60.00℃, Eesti Killustik OÜ
Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MWth või suurem. Seetõttu ei esitata lubatud heitkoguste projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses (AÕKS § 91 lg 7).
Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104
Telefon 53314567
E-posti aadress [email protected]
Sissejuhatus
9/29
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing.
Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: Vao_VIII_plokkskeem.png
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest, KMH aruandest ning arendajalt saadud informatsioonist.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav käitis ehk Väo VIII lubjakivikarjäär (mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaga 52,02 ha) paikneb Rae Vallas Harju maakonnas riigi ja eraomandis olevatel kinnistutel.
Lubjakivi kaevandamisel ning selle töötlemisel killustikuks on käitisel arvestatud järgmiste heiteallikatega: - lõhkeaukude puurimine - punktallikas (heiteallikas nr 1); - lõhkamine - pindallikas (heiteallikas nr 2); - peamine purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega - pindallikas (heiteallikas nr 3); - valmistoodangu laadimine laos - punktallikas (heiteallikas nr 4); - lisa purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega - pindallikas (heiteallikas nr 5)
Heiteallikate asukoht karjääris on muutuv, lähtuvalt mäetööde asukohast. Heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 4: Joonis_1._Vao_VIII_asukoha_kaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 5: Joonis_2._Vao_VIII_heiteallikad.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevad) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.
10/29
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Tallinn-Harku meteoroloogiajaam. Viimase täies-kalendriaasta (2025) keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:
Tunnikeskmine miinimum õhutemperatuur: 7,5 C Tunnikeskmine maksimum õhutemperatuur: 8,3 C Aasta tunnikeskmine õhutemperatuur: 7,9 C Aasta keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s Aasta keskmine sademete summa: 674 mm
Tuulteroos, fail Lisa 6: Harku_2025_tuulteroos.png
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Puuduvad
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment- climatechange/services/nationalpollutant- releaseinventory/report/pits-quarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.
Manused Lisa 7: Metoodika_karjaarid_18082025.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud. Arvestades purustus-sorteerimissõlmede töötamiseks vajalike tööprotsesside iseloomu (kaevise laadimine ekskavaatoriga, purusti ja sõeluri jadamisi paiknemine, valmistoodangu laadimine laaduriga) ning nende kõrvuti paiknemist, on sõlmede puhul nii laadimistöid kui ka purustamist ja sõelumist käsitletud ühtse heiteallikana.
Manused Lisa 8: KOTKAS_arvutuskaik_Vao_VIII__05.2026_.asice
Heite allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (1) - HEIT0009670 Tekstiilfiltrid 13 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse PM-sum Osakesed 99.5 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 %
11/29
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika
Heiteallikas Puurimine (1) - HEIT0009670
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
Muud heite vähendamise meetmed
12/29
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Lõhkamine (2) - HEIT0009671
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
13/29
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
14/29
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Laadimine (4)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
15/29
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
16/29
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
17/29
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
5.4.12. Välisõhus leviv müra
Heite allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik
Puurimine (1) - HEIT0009670 PM-sum Osakesed 0.008 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.004 g/s 0.014 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.004 g/s 0.014 t Jah
Lõhkamine (2) - HEIT0009671 PM-sum Osakesed 1.06 g/s 0.382 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.551 g/s 0.198 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.032 g/s 0.011 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.283 g/s 0.102 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.311 g/s 0.112 t Jah
Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672 PM-sum Osakesed 0.098 g/s 1.045 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.045 g/s 0.482 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.006 g/s 0.065 t Jah
Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed 0.057 g/s 0.884 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.026 g/s 0.402 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.004 g/s 0.049 t Jah
Laadimine (4) PM-sum Osakesed 0.098 g/s 1.022 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.046 g/s 0.483 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.007 g/s 0.073 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
18/29
5.4.12. Välisõhus leviv müra
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6587415, Y: 549825 Purustus-sorteerimissõlm (lisamasin) X: 6587295, Y: 550032
Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria
Kohalduv päevane müra normtase, dBA
Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta
Kohalduv öine müra normtase, dBA
Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta
III või IV kategooria 65 55 Vastab 50 0
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 9: Joonis_3._Vao_VIII_Ld.pdf
Mõjutatavad müratundlikud alad Taotletava Väo VIII karjääri lähiümbruses (vähemalt kuni 300 m raaiduses) müratundlikud (I ja II kategooria maa-alad puuduvad). Taotletav karjäär paikneb tööstuspiirkonnas, olles suuresti mõjutatud muust tööstusest ja transpordist.
Müra vähendamise meetmed
Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada
Müra leevendavate meetmete rakendamine puudub, sest väljaspool karjääriala ei esine müratundlikke alasid ning piirkond on juba mõjutatud olemasolevast laialdasest tööstusest ja transpordist (maantee-, raudtee- ja lennuliiklus).
Heite allikate numbrid plaanil või kaardil
Saasteaine Õhu kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline
heitkogus Ühik Keskmistamisaeg Õhu kvaliteedi piir- või siht ‐
väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool
tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
19/29
HEIT0009671 HEIT0000113 HEIT0000315 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001205 HEIT0001206 HEIT0001200 HEIT0001209 HEIT0001210 HEIT0001208 HEIT0012718 HEIT0010639 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0001211 HEIT0001212 HEIT0002067
630-08-0 Süsinikmonooksiid 32.317 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 863 0.086
HEIT0009671 HEIT0000113 HEIT0000315 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001205 HEIT0001206 HEIT0001200 HEIT0001209 HEIT0001210 HEIT0001208 HEIT0012718 HEIT0010639 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0001211 HEIT0001212 HEIT0002067 HEIT0002067
10102- 44-0
Lämmastikdioksiid 7.747 g/s 1 tund 200 µg/m³ 71.60 0.358 1 aasta 40 µg/m³ 3.20 0.08
20/29
5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
HEIT0009670 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001200 HEIT0009671 HEIT0009672 HEIT0010639 HEIT0010640 HEIT0010641 HEIT0001199 HEIT0002067 4 5
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)
3.009 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 1.81 0.072
HEIT0009670 HEIT0009671 HEIT0009672 4 5 HEIT0009670 HEIT0009671 HEIT0009672 HEIT0005604 HEIT0005605 HEIT0005607 HEIT0001202 HEIT0009973 HEIT0009974 HEIT0001198 HEIT0001200 HEIT0010639 HEIT0010640 HEIT0010641 HEIT0001352 HEIT0001199 HEIT0001207 HEIT0002067
PM10 Peened osakesed (PM10) 5.539 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 13.50 0.27 1 aasta 40 µg/m³ 5.22 0.13
Koosmõju kirjeldus
21/29
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire
jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr
Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine
Avalikustamine
PM10 Peened osakesed (PM10)
2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest.
Keskkonnaametile Teistele osapooltele lubatud loa omaniku nõusolekul.
Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Puuduvad
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Tallinn-Harku meteoroloogiajaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile
22/29
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Fooniandmetena on käsitletud kõiki heiteallikaid, mis jäävad taotletava käitise tootmisterritooriumist 500 m raadiusesse. Nendeks on: - Tallinna teede AS - KMG OÜ - Retlar OÜ - Väo Paas OÜ - Limestone factories of Estonia OÜ - Kinnisvara Info AS - DM Terminal OÜ - Osaühing Letona Properties
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne ümbritsevas piirkonnas olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist, sest ümbritsevas piirkonnas paikneb juba mitmeid teisi aktiivseid heiteallikaid.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumiskaardid on leitavad manusest.
Manused Lisa 10: Airviro_Vao_VIII_05.2026.rar
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Taotuses modelleeritud saasteainete kontsentratsioonid ei ületa seaduses sätestatud piirväärtusi väljapool tootmisterritooriumi piiri, mistõttu ei ole oodata kavandatava tegevusega olulise mõju avaldumist karjääri ümbruskonna õhukvaliteedi tasemele ega lähimate majapidamiste õuealadele.
23/29
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitise lähiümbruses ei esine I ega II kategooria müratundlikke alasid, seega ei mõjuta kavandatav tegevus müra seisukohast negatiivselt olemasolevaid ümbritsevaid objekte ega alasid. Taotletav ala on ümbritsetud tööstus- ja transpordialadega. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil müraallikate vahetus läheduses (kuni 60 m ulatuses). Karjääris tekkiv süvend aitab müra levikut lokaliseerida.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Purustus-sorteerimissõlmed koos laadimistöödega (heiteallikas nr 3 ja 5).
Suurima osakaaluga saasteaine on osakesed. Valdavalt sadestub enamus osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
1. Purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada. 2. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja. 3. Hooldada mäemasinaid õigeaegselt.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd taotletava ala ümbruses ei esine müratundlikke objekte ning müratase tootmisterritooriumi piiril on <60 dB (tabel 5.4.12). Samuti ei ole tuvastatud piirnormide ületamisi senise teostatud seire põhjal ega ka Airviro saasteainete hajumismudeli prognoosi kohaselt, sh koosmõjus teiste fooniallikatega (tabel 5.4.13).
Kontrollimiseks suvisel kuival perioodil peenosakeste (PM10) kontsentratsioone tootmisterritooriumi piiril on antud seiresoovitus tabelis 5.4.14, mille kohaselt tuleks PM10 kontsentratsioone mõõta 2x aastas (II või III kvartalis). Mõõtepunkt peaks asetsema tootmisterritooriumi piiril allatuult suurimatest heiteallikatest (purustus-sorteerimissõlmed). Karjäär peaks töötama tavapärasel viisil.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Karjäärisiseste teede ja laoplatside niisutamine.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muud võimalikud keskkonnamõjud ja -häiringud on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise aruandes.
Muud heite vähendamise meetmed
24/29
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
6.1. Maavara kaevandamine
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (3) - HEIT0009672 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.098 g/s 1.045 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.045 g/s 0.482 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s 0.065 t Jah
Lisa purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (5) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.057 g/s 0.884 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.026 g/s 0.402 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.049 t Jah
Lõhkamine (2) - HEIT0009671 PM-sum Osakesed Tavaheide 1.06 g/s 0.382 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.551 g/s 0.198 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.032 g/s 0.011 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.283 g/s 0.102 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.311 g/s 0.112 t Jah
Puurimine (1) - HEIT0009670 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.008 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.014 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.014 t Jah
Laadimine (4) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.098 g/s 1.022 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.046 g/s 0.483 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 0.073 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.112 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.102 t PM-sum Osakesed 3.359 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.579 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.212 t
25/29
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 46
Maardla nimetus Väo
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Väo VIII lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 52.02
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 52.02
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 1 397
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 31
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 400
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
42 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 846.90 tuh m³ 02.07.2025
43 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 551.17 tuh m³ 02.07.2025
57 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 2 789 tuh m³ 13.08.2024
58 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 3 972 tuh m³ 13.08.2024
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0804 - täitelubjakivi 3 518.90 tuh m³
26/29
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-151
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 28.11.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja 43 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020)
Geoloogiafondi number EGF 9421
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/2773
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 25.11.2020
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/515703, L.MU/520850 ja L.MU/519024
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.06.2029
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)
Geoloogiafondi number EGF 9897
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1618
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.08.2024
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
2. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi 5 358.17 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, rohumaa, ärimaa
Graafilised lisad
Markšeidermõõdistamine Lisa 11: Vao_VIII_2025.asice
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 12: Graafiline_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 13: Graafiline_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 14: Graafiline_lisa_3___Korrastatud_ala_plaan.pdf
27/29
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 15: Seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 16: MA_korraldus_13.08.2024_nr_1618.asice
Lisa 17: MA_korraldus_15.09.2020_nr_2122.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 18: VAO_VIII_GEOLOOGILINE_UURING.asice
Lisa 19: UURINGUARUANNE_VAO_X__XV__XVII.asice
GIS ja CAD failid Lisa 20: Lamami_iso.dgn
Lisa 21: Teenindusmaa_piir.dgn
Lisa 22: Maeeraldise_piir.dgn
Lisa 23: Maapinna_iso.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 11.05.2026 korraldusega nr 6- 3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala. KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.
Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude hindamine on esitatud KMH aruandes ning taotluse seletuskirjas on esitatud kokkuvõte olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav teave on esitatud taotluse seletuskirjas ja KMH aruandes.
Muu eelhinnangu info Lisa 24: Vao_VIII_lubjakivikarjaari_KMH_aruanne.pdf
Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 25: Graafilised_lisad.asice
Elering AS tehnilised tingimused Lisa 26: Elering_AS_tehnilised_tingimused.asice
28/29
29/29
Müratase lähimate õuealade piiril:
1. Uus-Tammiku 45,4 dB 2. Ülemiste-Maardu 47,9 dB
Point Source Area Source Building Embankment Ground Absorption Receiver
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
unktallikas Pindallikas Ehitis/hoone Katendivall Käitise piir Lähima õueala piir
1.
2.
41.9
37.9
34.9
39.9
32.1
25.1
35.8
38.1
Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB
Päev, Ld
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Purustus-sorteerimissõlm (pindallikas 450 m2): 110 dB; ekskavaator (punktallikas): 95 dB; frontaallaadur (punktallikas, 2 tk): 95 dB - Mäeeraldise piires on arvestatud katendi eemaldamisest ja esimese astangu kaevandamisest tingitud süvendiga. - Mäeeraldise piiride ümber on arvestatud 5 meetriste katendivallidega, mis toimib müratõkkena. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr
Mõõtkava 1 : 5 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
13.01.2021
20/3224
Müratase lähimate õuealade piiril:
1. Uus-Tammiku 49,6 dB 2. Ülemiste-Maardu 44,4 dB
Point Source Area Source Building Embankment Ground Absorption Receiver
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
unktallikas Pindallikas Ehitis/hoone Katendivall Käitise piir Lähima õueala piir
1. 2.
45.9
44.2 30.9
26.7
44.9 42.8
44.3 45.244.8
42.6
43.2
47.4
Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB
Päev, Ld
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Purustus-sorteerimissõlm (pindallikas 450 m2): 110 dB; ekskavaator (punktallikas): 95 dB; frontaallaadur (punktallikas, 2 tk): 95 dB - Mäeeraldise piires on arvestatud katendi eemaldamisest ja esimese astangu kaevandamisest tingitud süvendiga. - Mäeeraldise piiride ümber on arvestatud 5 meetriste katendivallidega, mis toimib müratõkkena. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr
Mõõtkava 1 : 5 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
13.01.2021
20/3224
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla
Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025)
Töö nr 25/5242
Tallinn 2025
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 2
Kinnitan
Erki Vaguri
Juhatuse liige . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kaevandatud maavaravaru arvutuse tegi:
Peeter Koll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Markšeider, tase 6
Kutsetunnistus nr 202663
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 4
2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ................... 5
2.1 Karjääri asukoht ..................................................................................................... 5
2.2 Geoloogiline uuritus .............................................................................................. 6
3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS 8
3.1 Ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru ... 8
4. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................. 9
TEKSTILISAD
1. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (lisa 1)
GRAAFILISED LISAD
1. Mäetööde plaan M 1 : 2 000 (joonis 1/2)
2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked I - I’…III-III’ M hor 1 : 2 000, M vert 1 :
200 (joonis 2/2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 4
1. SISSEJUHATUS
OÜ Eesti Killustik kaevandab Väo lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0046) Väo VIII
lubjakivikarjääris Keskkonnaameti 25.01.2022 antud maavara kaevandamise loa KL-
514265 alusel ehitus – ja täitelubjakivi. Mäeeraldisega on seotud täitelubjakivi aktiivse
tarbevaru plokk 42 (1175 tuh m3) ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru
plokk 43 (1587 tuh m3).
OÜ Eesti Killustik tellimusel tegi markšeiderimõõdistuse ja kaevandatud maavaravaru
arvutuse Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piirides OÜ Inseneribüroo STEIGER.
Välitööd 02.07.2025 ja hilisemad kameraaltööd tegi markšeider Peeter Koll. Mäetööde
plaani ja varuarvutuse aluseks on maavara kaevandamise loa materjalid ning 02.07.2025
ja 20.12.2024 välitööde käigus kogutud andmed.
Markšeiderimõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS
positsioneerimisega seadmega South Galaxy G4. Mõõdistusandmed töödeldi väliarvutis
L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi, kõrgused EH2000 kõrgussüsteemi.
Lähtekoordinaadid ja kõrgused − ESTPOS püsijaamade võrk. GNSS vastuvõtuseade
kontrolliti kohaliku geodeetilise võrgu punktil 10826. Kontrollmõõdistamistel saadud
tulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud punktide suhtes jäi
Maapõueseaduses lubatud piiridesse.
Käesolevas seletuskirjas esitatakse materjalid Väo VIII kaevandatud maavaravaru ja
jääkvaru arvutuse kohta. Lisatud on mäetööde plaan mõõtkavas 1 : 2 000 (joonis 1/2),
geoloogilised lõiked mõõtkavas horisontaalne 1 : 2 000 ja vertikaalne 1 : 200 (joonis
2/2).
Digitaalsete lisadena on esitatud mõõdistuse tärkandmed, kõik arvutustes kasutatud
pinnamudelid ning graafiline osa töödeldavas CAD formaadis.
Markšeidermõõdistamine ja varu arvutus on tehtud vastavuses keskkonnaministri
05.04.2011. a määrusega nr 22 “ Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord
ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja
esitamise kord“ ja majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrusega nr 32
„Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 5
2. MÄEERALDISE ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
2.1 Karjääri asukoht
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Harju maakonnas
Rae vallas Soodevahe külas Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku
(katastritunnusega 65301:001:4400), Vahemetsa (katastritunnusega 65301:001:5007),
Metsavälu (katastritunnusega 65301:001:5006) ja Raja (katastritunnusega
65301:001:5008) ning eraomandis olevatel kinnistutel Viikmanni-Soodevahe
(katastritunnusega 65301:011:0077), Kassisaba (katastritunnusega 65301:011:0131),
Sepa-Hindreku (katastritunnusega 65301:011:0059), Metsasauna (katastritunnusega
65301:011:0150) ja Põlendiku (katastritunnusega 65301:011:0091).
Väo VIII lubjakivikarjääri maapinna reljeef on tasane, jäädes abs kõrguste ~39 – 41 m
vahemikku. Ligikaudu 50% alast (idaosa) paikneb soos, kus on levinud nii madalsoo-
kui ka rabamullad. Raba ja madalsoopiirile ning soo lõunaserva on rajatud
kuivenduskraavid, mis oma funktsioone kobraste poolt rajatud tammide tõttu korralikult
ei täida. Suures osas on soostunud ka ala lääneosa.
Väo VIII lubjakivikarjääri loodeserv külgneb Elering AS 35 – 110 kV pingega
elektriõhuliinide Aruküla-Lasnamäe (VID koodid L164 ja L165) kaitsevööndiga (25 m
liini teljest) ning ~57 m kaugusele jäävad Elering 35 - 110 kV pingega elektriõhuliinid
Iru-Lasnamäe ning Lasnamäe-Ida (VID koodid L167 ja L008; kaitsevööndid 25 m liini
teljest).
Mäeeraldise lääneosast ~50 m kaugusel paikneb kinnismälestis Kultuse-kivi (VID kood
2616; kaitsevöönd 50 m objekti keskmest), mille kaitsevööndiga mäeeraldisel kattumus
puudub. Vastavalt Muinsuskaitseameti seisukohale tuleb sõltumata geoloogilisest
uuringust enne karjääri rajamist alal teostada arheoloogilised eeluuringud võimaliku
seni teadmata arheoloogiapärandi välja selgitamiseks ja väärtuslike objektide ja kihtide
hävimise vältimiseks kuna tegemist on arheoloogiamälestiste leviku poolest
potentsiaalselt tiheda piirkonnaga.
Mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa külgneb Rail Baltic raudtee kavandatava trassi
koridoriga ning lõunaservast kuni ~40 m kaugusele jääb laiarööpmeline raudtee (tunnus
4075220) kaitsevööndiga 30 m äärmise rööpa teljest.
Väo VIII lubjakivikarjääri teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitseala.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 6
2.2 Geoloogiline uuritus
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise alal on teostatud geoloogilisi uuringuid kahel
korral:
‒ Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020,
EGF 9396);
‒ Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42
ja 43 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020) (OÜ
Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9421).
Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Põhja-Eesti platool. Ala lääneserv jääb väiksel
pindalal alvarile, kus aluspõhjakivimeid katab vaid 0,1 m paksune klibune kasvukiht,
uuringu andmetel on paeplatool lubjakivi ülaosa kuni 1 m paksuselt porsunud ja
murenenud.
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel ulatub kvaternaarisetete paksus 2 – 3 meetrini,
mäeeraldise lõunaservas maksimaalselt 4,3 meetrini, keskmine paksus on 2,1 m. Väo
VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise katendi moodustavad turbasegune kasvukiht,
liivsavimoreen (ala loodeosas), soosetted ja järvemuda.
Kasuliku kihi Väo VIII lubjakivikarjääris moodustavad Ordoviitsiumi ladestu
Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
lubjakivid.
Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esindatud
helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni
keskmisekihilise nõrgalt savika lubjakiviga. Kihistu ülemises osas esineb lubjakivides
vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka üksikuid
savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 – 2,9 m,
keskmiselt 2,7 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 28,9 – 30,1 m abs kõrgusele. Kihistu
alumiseks piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud katkestuspinnaga, ligikaudu
0,5 m paksuse lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind.
Väo kihistu (O2vä) lubjakivi koosneb valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni
mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest, juusjaid merglikelmeid ja
stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on iseloomulikud rohked nõrga fosfaatse
impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad. Väo kihistu kogupaksus mäeeraldisel on 8,6
– 9,4 m, keskmine paksus 9,2 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 21,3 m ,
langedes lõuaosas 19,5 m abs kõrgusele.
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika,
keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristalse, detriidika, raudooide sisaldava.
Kihistu paksus Väo VIII lubjakivikarjääri alal on 0,35 – 0,5 m, keskmiselt 0,45 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, nõrgalt savikast,
mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 7
Kihistu paksus jääb 0,55 – 0,65 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu
kihistu lamami abs kõrgus on ala põhjaosas 20,4 m, langedes uuringuruumi lõunaservas
18,4 m abs kõrgusele.
Läbilõike ülemises osas moodustatud plokk 42 aT koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda
kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse ja
külmakindluse katsete keskmiste näitajate järgi vastab ploki 42 kivim täitelubjakivi
nõuetele (tabel 3.1).
Läbilõike alumises osas moodustatud plokk 43 aT koosneb Väo, Kandle, Loobu ja 0,5
m paksuselt Toila kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku
purunemiskindluse ja külmakindluse katsete keskmiste näitajate järgi vastab ploki 43
kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Plokk 42 aT on keemiliselt koostiselt suhteliselt ühtlane, koosnedes savikatest
lubjakividest, mida iseloomustab madal MgO sisaldus (0,92 – 1,66%). Ploki 43 aT
moodustavad muutliku MgO (0,74 – 15,08%) ja lahustumatu jäägi (5,32 – 15,26%)
sisaldusega lubjakivid, kohati ka dolokivid.
Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad alal Lasnamäe, Aseri, Kunda
ning Volhovi lademete lubjakivid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda
veekiht). Veekiht toitub sademetest. Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Alam-
Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu
kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ja
diktüoneemakilt, mis moodustavad vettpidava kihi lubjakivilasundi all (Siluri-
Ordoviitsiumi veepide). Kaevandamistegevusega mõjutatakse Ordoviitsiumi
veekompleksi. Veevarustuse seisukohast omavad tähtsust Ordoviitsiumi veepidemest
sügavamal levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid.
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vett ammutatakse vaid üksikute puurkaevudega.
Väo VIII lubjakivikarjääri alal jääb 2020. a rajatud puuraukude andmetel põhjavee
tase 0,35 - 1,0 m sügavusele maapinnast (abs kõrgustele 39,35 - 39,90 m,
keskmiselt 39,7 m). Veetaseme abs kõrgused vähenevad Pirita jõe suunas. Kogu
maavaravaru on veealune.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 8
3. KAEVANDATUD MAAVARAVARU JA JÄÄKVARU ARVUTUS
Kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru arvutus on tehtud arvutiprogrammiga
MicroStation PoverCivil V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Sumba põhja
kõrguse mõõdistamine ei olnud 02.07.2025 ohutuse tõttu võimalik, sumbast
kaevandatud maht on arvutatud pindala (565 m2) ja planeeritud sügavuse (2,7 m) järgi.
Jääkvaru ja kaevandatud maavaravaru leidmiseks on kasutatud maavara kaevandamise
loa materjale ning 02.07.2025 ja 20.12.2024 mõõdistuste andmeid. Kaevandatud
maavaravaru alad on toodud joonisel 1.
3.1 Ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavaravaru ja jääkvaru
Vastavalt arvutustele on ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 a Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud aktiivse tarbevaru plokist 42 kaevandatud
täitelubjakivi 132,40 tuh m3, ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokist 43 on
kaevandatud 19,23 tuh m3.
Jääkvaru arvutuse aluseks on Väo VIII lubjakivikarjääri varu kogused 20.12.2024
mõõdistuse seisuga ning ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025 kaevandatud maavara
kogused. Jääkvarude ja keskkonnaregistri maardlate nimistu digitaalses ärakirjas toodud
bilansilise jääkvaru võrdlus seisuga 03.07.2025 on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Jääkvaru plokkide lõikes
Ploki nimi
Bilansilise
jääkvaru kogus
03.07.2025, tuh m3
Jääkvaru
20.12.2024
seisuga, tuh m3
Jääkvaru
02.07.2025
seisuga, tuh m3
Tegeliku ja
bilansilise
jääkvaru
erinevus, tuh m3
Plokk 42
aT 954,3 979,3 846,9 -107,4
Plokk 43
aT 1562,4 1570,4 1551,17 -11,23
Kokku 2516,7 2549,7 2398,07 -118,63
Markšeiderimõõdistamise käigus ei tuvastatud ajavahemikul 20.12.2024 - 02.07.2025
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldiste kõrvalt või lamamist maavara varu või
keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi looduslikust olekust välja viimist.
Kaevandamisega rikutud maa pindala Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaal seisuga 02.07.2025 on 12,6 ha.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 9
4. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 05. aprill 2011. a määrus nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni
vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise
kord“ RT I, 12.04.2011, 5
2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. jaanuar 2012. a määrus nr 9
„Markšeideritöö kord“, RT I, 25.01.2012, 4
3. Väo VIII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise lao taotlus, OÜ Inseneribüroo
STEIGER töö nr 20/3224, 2020
4. Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja 43
varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2020), OÜ Inseneribüroo
STEIGER töö nr 20/3171, 2020
5. Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamise
seletuskiri (varu seisuga 20.12.2024) ), OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 24/5078,
2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Väo lubjakivimaardla, Väo VIII lubjakivikarjääri
markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 02.07.2025) 10
LISA 1
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI
Töö nr: 25/5242
Objekt: Väo VIII lubjakivikarjäär
Objekti asukoht: Harju maakond Rae vald Soodevahe küla
Katastriüksused: Kesasoo tee L2, 65301:011:0288;
Metsasauna, 65301:001:5889;
Rabaotsa, 65301:001:5890;
Kesasoo tee 12a, 65301:011:0298.
Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 24,86 ha
Töö tellija: OÜ Eesti Killustik
Töö läbiviija: Peeter Koll
Kameraaltööd: Peeter Koll
Töö teostamise aeg:
- Välitöö 02.07.2025. a
- Kameraaltöö juuli 2025
Mõõdistamise eesmärk: Situatsiooni mõõdistamine ja mäetööde
seisu fikseerimine
Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis
Mõõdistamisalus: ESTPOS püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus ja tahhümeetria
Kasutatud instrumendid: South Galaxy G4 GNSS Horisontaalne
mõõtetäpsus ± 8 mm + 0,5 ppm, vertikaalne
± 15 mm + 0,5 ppm)
Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg
10826 6581563,236 540773,400 44,231
Kontroll 1 6581563,226 540773,386 44,255 02.07.2025
Erinevus -0,010 -0,014 0,024
Kontroll 2 6581563,246 540773,409 44,209 02.07.2025
Erinevus 0,010 0,009 -0,022
Plaani mõõtkava: M 1 : 2000
Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i
(litsents: 70000661800020)
Peeter Koll
Markšeider
16.07.2025
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
Kr
K r
Kr
Pinnas
Betooni põik A
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
KPL218719
KPL52544
LK176406
KPL5 25
44
KPL1 73
85 3
K P
L 5 2 5 4 4
K P
L 1 7 3 8 5 3
MPL356773
LK183892
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K at en
d
Katend
Katend
K a te n d
K a te n d
Paljandatud
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu Lasu
Paljandatud
39.49
39.46
39.6039.70
39.47
39.50
39.36
39.41
39.73
39.86
39.81
39.71
39.77
39.91
39.80
39.79
39.73
39.59
39.72
39.6339.71
39.84
39.62
39.97
40.48
39.75
39.78
39.68
39.58
40.19
41.28
39.90
40.60
41.11
42.18
41.83
40.18
39.65
39.84
41.11
39.78
39.65
39.72
39.63
39.82
39.76
40.01
39.94
39.72
39.87
39.88
39.82
39.94
39.84
39.81
39.83
39.90
39.81
39.70
39.90
39.85
39.67
39.66
39.76
39.95
39.76
39.75
40.03
39.73
39.46
40.18
40.35
40.16
39.39
39.50
39.39
39.42
39.48
39.45
39.36
39.39
39.44
39.46
39.48
39.40
39.42
39.56
39.41
39.51
39.61
41.34
41.62
41.85
41.34
41.14
41.28
40.98
40.19
39.86
39.79 39.95
39.75
39.78
39.51
39.41
38.58
39.52
39.51
39.41
39.42
39.43
39.67
40.14
39.84
39.78
40.33
39.99
39.78
39.77
39.89
39.77
39.77
39.79
39.74
39.72
39.83
39.97
40.53
40.03
40.04
39.85
39.79
40.21
40.11
40.24
40.46
40.99
40.76 40.86
40.73
40.60
4 0 .5 5
40.58
40.78
40.04
39.95
40.09
39.97
39.99
39.99
40.52
41 .17
40 .23
41.15 40.16
40 .02
41 .29
39.93
40.04
39.98
39.98
39.99
40.24
39.93
39.82
40.00
39.85
39.97
41.27
42.12
41.16
41.23
41.25
41.10
40.77
42.32
41.72
42.32
42.07
42.03
42.34
42.72
42.57
42.49
42.75
42.72
42.74
42.59
42.55
42.11
42.24
40.13
40.10
40.10
40.30
39.48
40.29
39.66
39.67
39.72
40.98
40.57
41.07
38.42
38.46
38.62
39.05
39.08
39.10
38.77
Katend
Katend Karjäär
Karjäär
Karjäär
39.51
39.51
39.84
40.41
39.44
39.36
40.13
39.46
39.43
39.46
39.55
39.47
39.41
40.41
40.98
4 0 .2
0 4 0 .0
6
4 0 .1
5
4 0 .1
7
3 9 .9
7 3 9 .9
0
40.55
39.82
39.71
39.63
39.52
39.92
39.61
39.66
39.66
40.10
39.52
39.60 39.44
39.55
39.53
39.60
39.71
39.44
39.59
39.40
39.53
39.66
40.18
40.20
40.58
39.79
39.71
37.73
39.47
3 9 .7
5
3 8 .6
9
4 0 .2
4
3 9 .8
2
3 8 .6
3
4 0 .3
7
40.14
39.57
40.69
39.60
39.68
37.1737.05
38.74
38.54
38.8438.85
39.31
39.44
39.30
39.16
39.24 39.42
39.22 39.20
39.65
38.48
38.4239.37
38.39 39.59
38.19 39.86
38.12 39.47
38.08 39.60
36.04 38.11
3 9 .3
1
3 9 .2
3
3 9 .3
7
3 9 .4
0
3 9 .2
9
3 9 .3
3
3 9 .3
8
3 9 .3
8
3 9 .6
4
3 9 .5
4
3 9 .9
7
4 0 .0
0
3 9 .9
3
4 0 .0
4
40 .20
40. 20
40.1139.124 0 .7
3
4 0 .7
4
4 0 .5
0
4 0 .5
3
4 0 .2
8
3 9 .1
5
40.66
4 0 .3
7
4 0 .3
7
4 0 .1
3
3 9 .3
1
4 0 .1
9
4 0 .1
9
40.05
40.27
40.22
40.19
40.11
40.32
40.61
41.40
42.22
4 2 .3 9
4 0 .0
3
4 0 .0
4
4 0 .0
8
4 0 .0
9
4 0 .5
2
4 0 .5
0
4 1 .2
9
4 1 .3
3
4 2 .0
9 4 2 .1
3
4 2 .9
5
4 2 .9
9
4 3 .9
1
4 3 .7
4
4 2 .5
0
4 2 .6
0
3 9 .9
9
3 9 .2
0 4 0 .0
0
3 9 .1
7
39.73
39.68
39.72
4 1 .0 1
4 0 .0
8
40 .2 241
.1 3
40.01
40.80
3 9 .3
2
3 9 .9
1 4 0 .1
6 3 9 .1
8
3 9 .8
2
4 0 .3
5
4 0 .3
0
3 9 .4
1 3 9 .8
4
4 0 .6
6
3 9 .9
6
4 1 .3
1
4 0 .6
8
4 2 .0
9 4 1 .6
0
40.89
39.87
39.87
39.98
40.01
39.87
39.86
39.81
39.86
40.05
39.76
39.91
39.45
39.83
39.80
38.59
41 .87
41 .5 2
4 1 .5 4
4 1 .5 5
41 .2 7
4 1 .5 9
3 9 .7 0
3 9 .7 5
39 .7 9
40.55
39. 60
39 .7 3
39.86
39.92
39.77
39.82
39.50
39.49
39.64
39.41
39.86
40.12
39.88
39.74
39.88
39.93
40.25
40.25
40.20
39.65
3 7 .9 53 9 .3 8
39.70
37.57
39.4 6
37.9 8
39.5 1
38.34
3 9 .4
5
3 8 .2
4
3 8 .4
4
3 9 .1
3 3 8 .3
7
3 9 .7
3
37.79
39.69 39.75
37.59
39.76
37.55
39.38
37.76
40.24
38.27
40.24
38.48
40.19
39.0 2
4 0 .2
7
3 9 .3
3
3 9 .1
2
4 0 .0
6
38.19
38.55
37.57
37.87
37.98
38.25
37.92
37.59
37.55
37.76
38.27
38.48
38.63
38.55
41.78
37.58
35.13
31.78
29.73
29.78
38.81
38.25
38.60
38.33
38.22
38.69
38.70
3 9 .4
6
4 0 .4
8
4 0 .3
4
39 .8 4
40 .9 0
4 0 .8
1
38.69
41.14
4 1 .8 3
4 1 .7
8
3 8 .3
1
3 8 .2
6
4 1 .8 2
42 .6 8
42.76
42.30
4 0 .3
3
4 1 .6
9
40.82
40.19
39.69
39.51
39.82
39.58
39.31
39.34
38.90
39.17
40.00
40.97
41.72
41.94
4 1 .2
0
3 9 .9
0
4 1 .1
3 4 1 .6
2
4 0 .2
5
4 1 .5
5 4 1 .9
6
4 0 .3
3
4 1 .8
7 4 3 .7
4
4 0 .4
2
4 2 .5 6
37.94
40.92
41.13
41.05
41.47
38.32
41.30
41.33
38.88
38.60
38.33
38.22
4 1 .5 3
4 1 .4 5
41.3 7
39.56
39.84
39.70
39.38 39.49
40.10
39.71
39.97
39.51
39.59
39.72
39.36
39.45
39.67
39.50
39.59
39.73
39.52
40.21
40.13
40 .89
40 .3 1
41 .3 740
.6 5
41.24
40.59
41.51
41.22
4 1 .0
2
4 0 .2
2
41.61
41 .7 241
.85
42. 3142. 31
42 .4742 .49
41 .91
41 .65
42 .0 642
.28
42.03
41.82
41.39
41.31
41 .8941 .74
41 .85
41 .67
41 .83
41 .65
41 .86
41 .71
42 .02 41 .88
42 .2442 .05
42 .3242 .15
42 .29
42 .10
42 .24
42 .04
42 .33
42 .14
42 .35
42 .19
42 .4642
.30
42.62
42.54
41 .08
41. 84
41 .06
41 .48
41. 09
41 .64
41.81
42.75
40 .85
42 .22
40 .96
42 .33
40 .97
42 .33
41 .00
42 .01
40 .67
41 .95
40 .56
41 .87
40 .50
41 .64
40 .55
42 .57
40 .75
42 .05
40 .96
42 .29
39.70
39.64
39.85
39.88
39.87
39.79
39.38
39.51
4 2 .8
9
42 .5 2
42 .48
42.38
29.43
02.07.2025
37.44
02.07.2025
29.49
02.07.2025
39,50
10.04.2020
39,70
10.04.2020
10.04.2020
39,35
39,87
10.04.2020
39,85
10.04.2020
40,47
08.05.2024
18
18
18
1 8
18
18.5
18.5
1 9
1 9
19
19
19
19
19 .5
19.5
1 9 .5
20
20
20
20
20
20
20 .5
39
40
4 0
4 0
40
40
4 0
40
40
40
40
4 0
4 0
40
41
42
4 2
42
42
4 2
V
V '
II
I'
PA-3
40,35
17,85
PA-5
40,45
19,35
39,49
3 , 8
39,40
39,53
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,7
18,49
19,13
2,3
18,75
2,8
17,93
5,4
17,1
PA-4* 3,5
2,6
PA-7*
PA-8*
17,85
PA-9* 3,8
17,8
2,0
PA-1
40,50 0,9
PA-2
39,85
18,55
PA-6
40,62
19,77
19,90
2,6
40,50
PA-6A
19,7
1,9
19,4
18,25
PA-1/24
39,70
17,95
2,80
18,95
PA-2/24
39,53
18,03
3,70
17,80
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80
PA-4/24
41,07
20,37
3,00
17,70
PA-5/24
41,78
20,13
3,00
18,65
S-1/24 39,57
0,40
S-2/24 39,54
1,40
S-3/24 39,67
0,85
S-4/24 39,75
0,55
S-5/24 39,77
0,80
S-6/24 39,99
1,40
S-7/24 40, 4
1,40
S-8/24 40,18
2,05 S-9/24 40,01
1,65
S-10/24 39,82
0,40
S-11/24 39,63
0,90
S-12/24 39,80
0,50
S-13/24 39,89
0,55
S-14/24 39,78
1,80
S-15/24 39,38
1,80
S-16/24 39,90
1,80
S-17/24 39,60
1,60
S-18/24 39,65
1,40
S-19/24 39,59
1,30
S-20/24 39,47
1,60
S-21/24 39,50
1,30
1,60 S-22/24 39,81
PA-1EG
40,20
PA-3EG
40,10
PA-41EG
39,84
PA-43EG
39,44
PRK0000008
41,00
PL-1
37,02
0,55
1,05
10,1
9,6
10,8
8,6
10,5
8,15
10,8
7,15
10,7
6,1
10,6
7,2
11,0
6,8
11,0
6,1
10,6
8,35
10,15
8,1
10,75
7,7518,5
17,95
10,85
7,0
17,5
10,75
6,95
PL-2
38,98
K-1
37,98 1,5
10,95
6,55
2,2
1,5
S-8/24 40,18
2,05
Vp-1
40,30 2,0
K-1
37,98 1,5
PA-41EG
39,84 2,2
PRK0000008
41,00
Turba paksus, m
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80 10,7
6,1
FM
K
FM
K
FM K
FM
FM
H
H
1 2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
28
29
30
31 32
33
34
35
36
37
38 39
40
41
42 43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
65
66
67
68
69
70 7172
73 74
7576 777879
80
81
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
2024. a kaevandi nr
Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m
uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise
Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus
2020. a vaatluspunkti nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2024. a uuringu puurauk
2020. a uuringu puurauk
Puuraugu nr
Kõrgemargilise paksus, m
2017. a uuringu puurauk
Täitelubjakivi paksus, m
* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist
5 4 9 4
0 0
6 587 200
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:4400
65301:001:4291
65301:011:0349
65301:011:0286
65301:011:0069
65301:001:7244
65301:001:7246
65301: 01:7245
65301:011:0113
65301:011:0159
65301:011:0013
Lagendiku
Suurtammiku
Kesasoo tee L1
Linnaaru tee L1
Betooni tn 63
Kesasoo tee L3
Kesasoo tee 5
Uus-Kristjani
Ülemiste-Maardu 1,2- , km
Väikemetsa
Betooni tn 59
65301:001:5007
65301:011:0143
65301:001:4290
65301:011:0148
Vahemetsa
Rabaotsa
Saluste tee 3
Uue-Sauna
65301:011:0150
65301:001:5006
Metsasauna
Metsavälu
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:011:0298
65301:001:6616
65301:001:4295
65301:011:0131
65301:011:0070
6530 :001:4413
Kesasoo tee 12a
Linnaaru põik 1
Saluste tee 5
Kassisaba
Betooni tn 61
Kesa
65301:011:0299
65301:011:0287
Kesasoo tee L6
Kesasoo tee 7
65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:001:4413 Kesa
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
Mets as au
na
65 30
1:0 01 :58
89
Ra ba
ots a
65 30
1:0 01 :58
90
Linnaaru põik 2 65301:001:4870
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
Linnaaru põik 65301:011:0347
Saluste tee L2 65301:001:4294
78401:101:7303
Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4
Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //
Sa lus te tee L1
65 30 :00
1:4 41
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
2024. a. uuringu sondeerimispunkt
2020. a. uuringu sondeerimispunkt
Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number
Paljand
Pindala 52,02 ha
Nr X Y
1 6 587 327,51 549 329,95
2 6 587 329,67 549 350,55
3 6 587 345,42 549 372,23
4 6 587 372,54 549 384,30
5 6 587 410,76 549 379,98
6 6 587 422,15 549 408,82
7 6 587 384,57 549 423,69
8 6 587 393,37 549 452,48
9 6 587 399,15 549 465,04
10 6 587 417,49 549 465,21
11 6 587 445,60 549 457,25
12 6 587 456,22 549 452,43
13 6 587 470,79 549 484,77
14 6 587 508,76 549 567,97
15 6 587 546,75 549 650,79
16 6 587 511,98 549 666,84
17 6 587 502,02 549 679,62
18 6 587 504,38 549 700,20
19 6 587 520,60 549 713,08
20 6 587 544,02 549 710,39
21 6 587 558,13 549 740,98
22 6 587 577,54 549 748,19
23 6 587 589,02 549 742,94
24 6 587 648,21 549 871,98
25 6 587 606,88 549 890,94
26 6 587 602,18 549 913,42
27 6 587 615,35 549 933,56
28 6 587 648,72 549 933,40
29 6 587 684,68 550 012,33
30 6 587 712,09 550 072,24
31 6 587 695,28 550 079,94
32 6 587 688,05 550 099,35
33 6 587 696,67 550 118,18
34 6 587 716,08 550 125,40
35 6 587 732,90 550 117,71
36 6 587 747,78 550 150,24
37 6 587 815,17 550 297,54
38 6 587 799,16 550 304,47
39 6 587 791,53 550 323,72
40 6 587 799,75 550 342,73
41 6 587 819,00 550 350,36
42 6 587 835,98 550 343,02
43 6 587 839,96 550 351,72
44 6 587 870,60 550 421,37
45 6 587 882,92 550 450,99
46 6 587 882,56 550 453,06
47 6 587 826,70 550 454,58
48 6 587 782,55 550 408,00
49 6 587 761,85 550 407,36
50 6 587 742,91 550 425,16
51 6 587 756,84 550 469,99
52 6 587 653,66 550 502,02
53 6 587 620,60 550 504,97
54 6 587 611,23 550 489,89
55 6 587 559,11 550 499,90
56 6 587 551,68 550 486,55
57 6 587 517,20 550 501,32
58 6 587 482,42 550 506,35
59 6 587 333,00 550 473,43
60 6 587 326,14 550 476,61
61 6 587 399,37 550 610,93
62 6 587 366,28 550 659,98
63 6 587 338,80 550 657,18
64 6 587 336,48 550 656,94
65 6 587 336,46 550 656,94
66 6 587 304,74 550 651,14
67 6 587 203,46 550 641,00
68 6 587 132,67 550 508,37
69 6 587 153,99 550 354,37
70 6 587 180,66 550 164,05
71 6 587 186,17 550 121,59
72 6 587 186,00 550 084,81
73 6 587 182,24 550 067,23
74 6 587 190,39 550 008,20
75 6 587 213,43 549 850,92
76 6 587 213,51 549 850,34
77 6 587 225,24 549 757,71
78 6 587 225,34 549 756,82
79 6 587 227,08 549 738,83
80 6 587 233,58 549 691,27
81 6 587 306,88 549 333,21
piiripunktide koordinaadid
mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise ja
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
65301:001:4291
Suurtammiku
Nõlvaterviku alumine piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
0 200 m100
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Mäeeraldise plaan
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
19.05.2026
1 : 2000
Graafiline lisa 1/3
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir (asendiplaanil)
Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
6. Katendi hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Kvaternaaris on hoideterviku nõlvuseks arvestatud 1:1,4.
(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).
- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine
(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024 ja juuli 2025.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
mõõdistamise kuupäev
Veetaseme abs. kõrgus,
58 aT 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 43 aT Plokk 42 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
N
41
18
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 5 4
1 ,2 -4 ,4 k
m Ü le
m is te -M
a a rd
u
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
1 1 3
6 5 3 0 1 :0
0 1 :4
2 9 0
S a lu s te t e e 3
65301:001:4291 Suurtammiku
65301:001:4291 Suurtammiku
65301:001:4413 Kesa
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 8 4
U u s -K ri s tj a n i
6 5 3 0 1 :0
0 1 :7
2 4 4
K e s a s o o t e e L
3
65301:001:4295 Saluste tee 5
65301:001:4400 Lagendiku
65301:011:0091 Põlendiku
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:001:4400 Lagendiku
65301:011:0091 Põlendiku
L a g e n d ik
u 6 5 3 0 1 :0
0 1 :4
4 0 0
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
46
48
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
46
48
katend
Plokk 42 aT
Plokk 42 aT
Plokk 43 aT
Plokk 43 aT
Plokk 57 aT Plokk 57 aT
Plokk 57 aT
Plokk 57 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Läbilõige II-II'
Läbilõige V-V'
SW m
E m
NW m
SE m
S-10/24 39,82 S-11/24
39,63
39,38 S-15/24
PA-1/24
39,70
PA-5
40,45 PA-3/24
39,80
23,3
21,7
PA-5
40,45
22,4
21,5
21,5
PA-5/24
41,78
0,6 1,0
1,8
PA-3
40,35
21,75
PA-3
40,35
22,4
S-9
39,40
2,1
2,8
5,95
1/24-1 LA 33 F 9,1
8,3
1/24-2 LA 33 F 7,8
1/24-3 LA 32 F 5,1
17,4
1/24-4 LA 24 F 1,6
1/24-5 LA 26 F 2,9
4,0
7,2
3/24-1 LA 32 F 6,1
10,1
3/24-2 LA 32 F 4,4
3/24-3 LA 26 F 1,6
20,8
3/24-4 LA 27 F 2,2
3,0
5,8
5/24-1 LA 31 F 9,9
8,3
5/24-2 LA 37 F 7,1
5/24-3 LA 36 F 4,2
17,2
5/24-4 LA 26 F 2,0
5/24-5 LA 30 F 3,7
5,4 6,5
3-1F 33
F 6,9
11,5
3-2F 35
F 3,8
17,9
3-3F 26
F 0,8
3-4F 27
F 1,2
6,7
3-1K
8,8
3-2K
3-3K
3-4K
20,9
3-5K
21,4 3-6K
22,03-7K
3-8K
LA
LA
LA
LA
0,9
2,6
5,2
20,1
21,25
2,6
5,3
5-1F 37
F 5,0
5-2F 34
F 6,2
5-3F 26
F 0,9
20,6
5-4F 25
F 1,1
5-1K
7,6
5-2K
5-3K
5-4K
5-5K
5-6K
5-7K
5-8K
LA
LA
LA
LA
10,35
19,55 19,95
2,6
5,3
5-1F 37
F 5,0
5-2F 34
F 6,2
5-3F 26
F 0,9
20,6
5-4F 25
F 1,1
5-1K
7,6
5-2K
5-3K
5-4K
5-5K
5-6K
5-7K
5-8K
LA
LA
LA
LA
10,35
19,55 19,95
0,3
20,1
21,15
2,65
1,5
19,2
20,3
22,8
1,5 1,8
3,2
11,15
16,8
16,8 16,35
11,15
3-1F 33
F 6,9 LA
3-2K 5,4 6,5 6,7
8,8
11,5
1,5
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1,4
10.04.2020
vt. 39,35 m
10.04.2020
vt. 39,90 m
10.04.2020
vt. 39,90 m
07.05.2024
vt. 37,93 m
15.05.2024
vt. 38,90 m 10.05.2024
vt. 39,26 m
10.04.2020
vt. 39,35 m
0 200 m100
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Raudtee kaitsevöönd
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi
Rail Baltic trassikoridor
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Turvas
Murenenud lubjakivi
Loobu kihistu lubjakivi
Kandle kihistu ooidlubjakivi
Väo kihistu dolomiidikas lubjakivi
Väo kihistu lubjakivi
kukersiidi vahekihtidega
Viivikonna kihistu lubjakivi
Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi
Järvesetted
Kattepinnas / muld / moreen
Tehnogeenne katend / katendivall / ladu
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).
- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine
(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
2. Kasutatud on:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
II-II' ja V-V'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 2/3
19.05.2026
V 1 : 200
H 1 : 2000
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
/Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Aktiivse tarbevaru piir (aT)
ammendamisel (abs 38,0 m)
Eeldatav veetase maavara
Teenindusmaa piir
Mäeeraldise piir
mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri
mäeeraldise teenindusmaa piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri
Nõlvatervik nõlvusega
T a ll in
n -T
a p a 1
1 5 -1
1 8 ,2 k
m B e to
o n i p õ ik 2
0 / /
V a ri v e re t e e 1
0 / /
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 5 4
T a ll in
n -T
a p a 1
1 5 -1
1 8 ,2 k
m B e to
o n i p õ ik 2
0 / /
V a ri v e re t e e 1
0 / /
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2O lb
2
O tl 2
O vä 2
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2O lb
2
O tl 2
O vä 2
O tl 2
O lt 1
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2
O lb 2
O vä 2
Puuraugu sügavus, m
Sügavus maapinnast, m
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Killustiku LA tegur Killustiku külmakindlus
Keemiline analüüs ja proovi number
Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev
Suudme abs kõrgus, m
Sügavus maapinnast, m
Sondpunkti number
Sondeerimise sügavus, m
ja proovi number Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov
Veetase 39,00 abs m
Veekogu pindala 24,77 ha
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
42.41
42.14
42.12
41.67
41.17
40.97
41.81
40.39
39.77
39.34
39.76
39.59
39.68
39.84
39.78
39.69
39.79
39.70
39.64
39.77
39.55
39.76
39.85
39.88
39.84
39.93
39.95
39.54
39.83
39.70
39.64
39.51
39.55
39.58
24.09
32.52
33.34
28.97
24.58
21.28
28.08
35.04
28.95
23.53 19.62
27.69
33.51
36.42
35.35
25.96
21.13
35.65
30.57
31.46
37.34
36.73
28.85
23.19
22.21
30.10
37.33
34.16
29.38
22.74
37.43
29.87
22.88
23.94
31.97
37.60
39.87
39.90
40.15
40.46
37.24
33.18
28.62
21.98
35.76
19.12
19.28
20.65
26.42
34.15
41.44
41.67
41.82
41.23
42.32
40.26
39.74
40.10
39.75
39.88
Kr Kr
Betooni põik A
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
KPL218719
KPL52544
LK176406
KPL5 25
44
KPL1 73
85 3
K P
L 5 2 5 4 4
K P
L 1 7 3 8 5 3
MPL356773
LK183892
39.6039.70
40.18
40.18
40.35
40.16
39.41
38.58
39.51
39.42
40.53
39.85
40.24
40.46
40.99
40.76 40.86
40.73
40.60
4 0 .5 5
40.78
40.04
39.95
40.09
39.97
39.99
39.99
40.52
40.04
39.98
39.99
40.24
40.00
42.12
41.16
41.23
41.25
41.10
40.77
42.32
41.72
42.32
42.07
42.03
42.34
42.72
42.57
42.49
42.75
42.72
42.74
42.59
42.55
42.11
42.24
40.13
40.10
40.10
40.30
39.51
39.51
39.84
40.41
39.44
39.36
40.13
39.47
39.41
40.41
40.98
4 0 .2
0 4 0 .0
6
4 0 .1
5
4 0 .1
7
3 9 .9
7 3 9 .9
0
40.55
39.82
39.71
39.92
39.61
39.66
39.66
40.10
39.55
40.18
40.20
40.58
39.79
39.71
3 9 .7
5
3 8 .6
9
4 0 .2
4
3 9 .8
2
3 8 .6
3
4 0 .3
7
40.14
39.57
40.69
39.68
40.1139.124 0 .7
3
4 0 .7
4
4 0 .5
0
4 0 .5
3
4 0 .2
8
3 9 .1
5
40.66
4 0 .3
7
4 0 .3
7
4 0 .1
3
3 9 .3
1
4 0 .1
9
4 0 .1
9
40.05
40.27
40.22
40.19
40.11
40.32
40.61
41.40
42.22
4 2 .3 9
4 0 .0
3
4 0 .0
4
4 0 .0
8
4 0 .0
9
4 0 .5
2
4 0 .5
0
4 1 .2
9
4 1 .3
3
4 2 .0
9 4 2 .1
3
4 2 .9
5
4 2 .9
9
4 3 .9
1
4 3 .7
4
4 2 .5
0
4 2 .6
0
3 9 .9
9
3 9 .2
0 4 0 .0
0
3 9 .1
7
39.68
40.01
3 9 .3
2
3 9 .9
1 4 0 .1
6 3 9 .1
8
3 9 .8
2
4 0 .3
5
4 0 .3
0
3 9 .4
1 3 9 .8
4
4 0 .6
6
3 9 .9
6
4 1 .3
1
4 0 .6
8
4 2 .0
9 4 1 .6
0
39.41
39.86
40.12
39.88
39.74
39.88
39.93
40.25
40.25
40.20
41.94
41.3 7
39.97
39.51
39.72
39.59
40.21
40 .89
40 .3 1
41 .3 740
.6 5
41.24
40.59
41.51
41.22
41.61
41 .91
41 .65
42 .0 642
.28
42.03
41 .8941 .74
41 .85
41 .67
41 .83
41 .65
41 .86
41 .71
42 .02 41 .88
42 .2442 .05
42 .3242 .15
42 .29
42 .10
42 .24
42 .04
42 .33
42 .14
42 .35
42 .19
42 .4642
.30
42.62
42.54
41 .08
41. 84
41 .06
41 .48
41. 09
41 .64
41.81
42.75
40 .85
42 .22
40 .96
42 .33
40 .97
42 .33
41 .00
42 .01
40 .67
41 .95
40 .56
41 .87
40 .50
41 .64
40 .55
42 .57
40 .75
42 .05
40 .96
42 .29
39.51
4 2 .8
9
42 .5 2
42 .48
42.38
40
40
40
40
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
40
40
40
4 0
4 0
4 0
40
40
40
4 04
0
4 1
4 1
4 1
41
4 1
41
41
4 1
42
4 2
4 2
42
42
42
42
42
42
42
4 2
42
4 2
38
38
38
38
3 8
3 8
38
38
37
37
3 7
3 7
37
37
37
19
19
19
19
19
2 0
20
20
20
20
21
2 1
21
2 1
21
22
22
2 2
2 2
22
22
23
23
23
23
23
23
2 4
2 4
24
24
24
24
25
2 5
2 5
2 525
25
25
26
26
2 6
2 6
2 6
26
2 7
27
27
27
27
27
2 8
2 8
2 8
28
28
28
28
29
2 9
2 9
2 929
29
2 9
30
30
3 0
3 0
30
30
3 0
3 1
3 1
31
31
31
31
31
32
32
3 2
32
32
32
32
33
3 3
3 3
3 333
33
33
3 4
3 4
34
3 4
34
34
34
3 4
35
3 5
3 5
35
35
3 5
35
3 5
36
36
3 6
36
36
3 6
36
3 6
39
3 9
39
39
39
3 9
3 9
39
PA-3
40,35
17,85
PA-5
40,45
19,35
39,49
39,38
39,40
39,53
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,7
18,49
19,13
2,3
18,75
2,8
17,93
5,4
17,1
PA-4* 3,5
2,6
PA-7*
PA-8*
17,85
PA-9* 3,8
17,8
2,0
PA-1
40,50 0,9
PA-2
39,85
18,55
PA-6
40,62
19,77
19,90
2,6
40,50
PA-6A
19,7
1,9
19,4
18,25
PA-1/24
39,70
17,95
2,80
18,95
PA-2/24
39,53
18,03
3,70
17,80
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80
PA-4/24
41,07
20,37
3,00
17,70
PA-5/24
41,78
20,13
3,00
18,65
S-1/24 39,57
0,40
S-2/24 39,54
1,40
S-3/24 39,67
0,85
S-4/24 39,75
0,55
S-5/24 39,77
0,80
S-6/24 39,99
1,40
S-7/24 40,44
1,40
S-8/24 40,18
2,05 S-9/24 40,01
1,65
S-10/24 39,82
0,40
S-11/24 39,63
0,90
S-12/24 39,80
0,50
S-13/24 39,89
0,55
S-14/24 39,78
1,80
S-15/24 39,38
1,80
S-16/24 39,90
1,80
S-17/24 39,60
1,60
S-18/24 39,65
1,40
S-19/24 39,59
1,30
S-20/24 39,47
1,60
S-21/24 39,50
1,30
1,60 S-22/24 39,81
PA-1EG
40,20
PA-3EG
40,10
PA-41EG
39,84
PA-43EG
39,44
PRK0000008
41,00
PL-1
37,02
0,55
1,05
10,1
9,6
10,8
8,6
10,5
8,15
10,8
7,15
10,7
6,1
10,6
7,2
11,0
6,8
11,0
6,1
10,6
8,35
10,15
8,1
10,75
7,7518,5
17,95
10,85
7,0
17,5
10,75
6,95
PL-2
38,98
K-1
37,98 1,5
10,95
6,55
2,2
1,5
S-8/24 40,18
2,05
Vp-1
40,30 2,0
K-1
37,98 1,5
PA-41EG
39,84 2,2
PRK0000008
41,00
Turba paksus, m
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80 10,7
6,1
FM
K
FM
K
FM K
FM
FM
H
H
1 2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
28
29
30
31 32
33
34
35
36
37
38 39
40
41
42 43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
65
66
67
68
69
70 7172
73 74
7576 777879
80
81
Ujumiskoht
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
2024. a kaevandi nr
Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m
uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise
Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus
2020. a vaatluspunkti nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2024. a uuringu puurauk
2020. a uuringu puurauk
Puuraugu nr
Kõrgemargilise paksus, m
2017. a uuringu puurauk
Täitelubjakivi paksus, m
* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist
5 4 9 4
0 0
6 587 200
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:4400
65301:001:4291
65301:011:0349
65301:011:0286
65301:011:0069
65301:001:7244
65301:001:7246
65301:001:7245
65301:011:0159
65301:011:0013
Lagendiku
Suurtammiku
Kesasoo tee L1
Linnaaru tee L1
Betooni tn 63
Kesasoo tee L3
Kesasoo tee 5
Uus-Kristjani
Väikemetsa
Betooni tn 59
65301:001:5007
65301:011:0143
65301:001:4290
65301:011:0148
Vahemetsa
Rabaotsa
Saluste tee 3
Uue-Sauna
65301:011:0150
65301:001:5006
Metsasauna
Metsavälu
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:011:0298
65301:001:6616
65301:001:4295
65301:011:0131
65301:011:0070
65301:001:4413
Kesasoo tee 12a
Linnaaru põik 1
Saluste tee 5
Kassisaba
Betooni tn 61
Kesa
65301:011:0299
65301:011:0287
Kesasoo tee L6
Kesasoo tee 7
65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:001:4413 Kesa
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
Mets as au
na
65 30
1:0 01 :58
89
Ra ba
ots a
65 30
1:0 01 :58
90
Linnaaru põik 2 65301:001:4870
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
Linnaaru põik 65301:011:0347
Saluste tee L2 65301:001:4294
78401:101:7303
Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4
Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //
Sa lus te tee L1
65 30 :00
1:4 41
Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km 65301:011:0113
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
2024. a. uuringu sondeerimispunkt
2020. a. uuringu sondeerimispunkt
Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number
Paljand
Pindala 52,02 ha
Nr X Y
1 6 587 327,51 549 329,95
2 6 587 329,67 549 350,55
3 6 587 345,42 549 372,23
4 6 587 372,54 549 384,30
5 6 587 410,76 549 379,98
6 6 587 422,15 549 408,82
7 6 587 384,57 549 423,69
8 6 587 393,37 549 452,48
9 6 587 399,15 549 465,04
10 6 587 417,49 549 465,21
11 6 587 445,60 549 457,25
12 6 587 456,22 549 452,43
13 6 587 470,79 549 484,77
14 6 587 508,76 549 567,97
15 6 587 546,75 549 650,79
16 6 587 511,98 549 666,84
17 6 587 502,02 549 679,62
18 6 587 504,38 549 700,20
19 6 587 520,60 549 713,08
20 6 587 544,02 549 710,39
21 6 587 558,13 549 740,98
22 6 587 577,54 549 748,19
23 6 587 589,02 549 742,94
24 6 587 648,21 549 871,98
25 6 587 606,88 549 890,94
26 6 587 602,18 549 913,42
27 6 587 615,35 549 933,56
28 6 587 648,72 549 933,40
29 6 587 684,68 550 012,33
30 6 587 712,09 550 072,24
31 6 587 695,28 550 079,94
32 6 587 688,05 550 099,35
33 6 587 696,67 550 118,18
34 6 587 716,08 550 125,40
35 6 587 732,90 550 117,71
36 6 587 747,78 550 150,24
37 6 587 815,17 550 297,54
38 6 587 799,16 550 304,47
39 6 587 791,53 550 323,72
40 6 587 799,75 550 342,73
41 6 587 819,00 550 350,36
42 6 587 835,98 550 343,02
43 6 587 839,96 550 351,72
44 6 587 870,60 550 421,37
45 6 587 882,92 550 450,99
46 6 587 882,56 550 453,06
47 6 587 826,70 550 454,58
48 6 587 782,55 550 408,00
49 6 587 761,85 550 407,36
50 6 587 742,91 550 425,16
51 6 587 756,84 550 469,99
52 6 587 653,66 550 502,02
53 6 587 620,60 550 504,97
54 6 587 611,23 550 489,89
55 6 587 559,11 550 499,90
56 6 587 551,68 550 486,55
57 6 587 517,20 550 501,32
58 6 587 482,42 550 506,35
59 6 587 333,00 550 473,43
60 6 587 326,14 550 476,61
61 6 587 399,37 550 610,93
62 6 587 366,28 550 659,98
63 6 587 338,80 550 657,18
64 6 587 336,48 550 656,94
65 6 587 336,46 550 656,94
66 6 587 304,74 550 651,14
67 6 587 203,46 550 641,00
68 6 587 132,67 550 508,37
69 6 587 153,99 550 354,37
70 6 587 180,66 550 164,05
71 6 587 186,17 550 121,59
72 6 587 186,00 550 084,81
73 6 587 182,24 550 067,23
74 6 587 190,39 550 008,20
75 6 587 213,43 549 850,92
76 6 587 213,51 549 850,34
77 6 587 225,24 549 757,71
78 6 587 225,34 549 756,82
79 6 587 227,08 549 738,83
80 6 587 233,58 549 691,27
81 6 587 306,88 549 333,21
piiripunktide koordinaadid
mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise ja
0 200 m100
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
19.05.2026
1 : 2000
Graafiline lisa 3/3
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Korrastatud ala plaanMaapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
65301:001:4291
Suurtammiku
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir (asendiplaanil)
Rohumaa kõlvik (27,25 ha)
sihtotstarve ärimaa
Korrastamise järgselt maa
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
N
41 38
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Osaühing Eesti Killustik (edaspidi ka taotleja, kaevandaja) kaevandab Väo lubjakivimaardlas
(registrikaart nr 0046) lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265
alusel alates 2022. aastast (loa kehtivus kuni 25.01.2037). Kaevandaja soovib läbi uue
keskkonnaloa taotluse laiendada oma tegevust Väo maardlas ning hõlmata lisaks praegusele
mäeeraldisele (plokid 42 ja 43 aT) ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk
Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (plokid 57 ja 58 aT).
Vertikaalsihis jaguneb taotletav maavaravaru mäeeraldisel kvaliteedilt täitelubjakiviks
(plokid 42 ja 57 aT, taotletav varu kokku 3635,9 tuh m3) ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks
(plokid 43 ja 58 aT, taotletav varu kokku 5523,17 tuh m3). Taotleja tegutseb maavarade
uuringute ja kaevandamise valdkondades, varustades kvaliteetsete ehitusmaterjalidega
ehitusobjekte ja ehitusmaterjalide tootjaid üle Eesti. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemise vajadus plokkidele 42, 43, 57 ja 58 aT
tuleneb eelkõige Harju maakonna ja Tallinna piirkonna jätkuvast ehitusmaavarade nõudlusest
ning vajadusest tagada kvaliteetse lubjakivi stabiilne varustuskindlus taristu- ja ehitussektorile.
Kavandatav mäeeraldis paikneb Väo lubjakivimaardlas Rae vallas ning see asub logistiliselt
soodsas tööstuspiirkonnas, kus olemasolev transpordi- ja tehniline taristu võimaldab maavara
efektiivselt kaevandada ja tarbimiskohta transportida. Taotletav karjäär asub aktiivses
kaevandamise piirkonnas, mis toetab Harjumaa terviklikku ja jätkusuutlikku maavarakasutust.
Taotletava mäeeraldise kasutuselevõtu eesmärk on ehituslubjakivi kaevandamine ja
väärindamine killustikuks ning täitematerjaliks. Lubjakivi on oluline tooraine nii teede- kui ka
üldehituses, samuti suuremahuliste taristuobjektide rajamisel. Kaevandatav kõrgemargiline
lubjakivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks, mida kasutatakse suure koormustaluvusega
teekonstruktsioonides ja muudes ehitussegudes. Täitelubjakivi kasutatakse muldkehade,
platside, teetammide ja muude tehniliste täidete rajamisel. Materjal on sobiv ka riiklikult
oluliste taristuobjektide, sealhulgas Rail Balticu, ning Transpordiameti erinevate planeeritavate
ehitusobjektide (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese
ringtee ehitus jms) rajamiseks. Samuti piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitus-
objektidel ning ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks. Harju maakond kui
Eesti suurim ehitus- ja arenduspiirkond vajab pidevalt kvaliteetset killustikku teede, raudteede,
tehnovõrkude ning hoonete rajamiseks. Ehituseks sobiva kvaliteetse killustiku võimalikult
madala omahinna saavutamiseks on suur osakaal ehitusmaterjalide transpordikuludel.
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri geograafiline paiknemine Tallinna lähiümbruses ehk selle
peamise tarbimiskoha läheduses vähendab võrreldes kaugemalt toodava materjaliga oluliselt
materjali transpordikulusid ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust, mistõttu
omab maardla regionaalse ehitusmaterjalide varustuskindluse seisukohalt strateegilist tähtsust.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga
nr 1.1-4/78) KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade
2
kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust.
Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti
Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju
maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi
varu ammendunud ning seetõttu on oluline võtta aktiivsed maardlad kaevandamispiirkondades,
kus täiendava mõju avaldumine on minimaalne, kasutusse maksimaalses võimalikus ulatuses.
Osaühing Eesti Killustik omab pikaajalise lubjakivi kaevandajana ja killustiku tootjana
kogemusi ning teadmisi selleks, et garanteerida taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris levivast
ja kaevandatavast materjalist nõuetele vastava kvaliteetse killustiku jääkidevaba tootmine üld-
ja teedeehituse tarbeks. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri avamine on taotlejale
olulise tähtsusega ning see võimaldab ettevõttel jätkata piirkonnas oma põhitegevusega.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär, kogupindalaga 52,02 ha, paikneb Harju maakonnas Rae
vallas Soodevahe külas ning hõlmab mitmeid (17) era- ja riigikinnistuid: Saluste tee 3 (tunnus
65301:001:4290, 80% tootmismaa, 20% ärimaa), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291, 100%
maatulundusmaa), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295, 80% tootmismaa, 20% ärimaa),
Lagendiku (tunnus 65301:001:4400, 100% mäetööstusmaa), Kesa (tunnus 65301:001:4413,
100% maatulundusmaa), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006, 100% mäetööstusmaa),
Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007, 70% mäetööstusmaa, 30% maatulundusmaa), Raja
(tunnus 65301:001:5008, 85% maatulundusmaa, 15% mäetööstusmaa), Metsasauna (tunnus
65301:001:5889, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0150, 100% maatulundusmaa),
Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890, 100% maatulundusmaa ja 65301:011:0143, 100%
maatulundusmaa), Uus-Kristjani (tunnus 65301:001:7245, 100% maatulundusmaa), Sepa-
Hindreku (tunnus 65301:011:0059, 100% mäetööstusmaa), Viikmanni-Soodevahe (tunnus
65301:011:0077, 100% mäetööstusmaa), Uus-Tammiku (tunnus 65301:011:0083, 100%
elamumaa), Põlendiku (tunnus 65301:011:0091, 100% maatulundusmaa), Kassisaba (tunnus
65301:011:0131, 100% mäetööstusmaa) ja Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159, 100%
maatulundusmaa). Kõik erakinnistud kuuluvad taotleja omandisse.
Olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär jaotab taotletava ala kaheks: mäeeraldisest läänes ja
lõunas paikneb alvar, idas aga osaliselt puistuga kaetud Linnaaru raba jäänuk. Metsaregistri
andmetel on Linnaaru raba kohal kõdusoometsad (põhjaosas jänesekapsa- ja lõunaosas
mustika-kõdusoo kasvukohatüüp), kus peamiseks puuliigiks on vaheldumisi mänd ja hall lepp.
Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee (nr 6531607) ning idas Linnaaru tee
(nr 6530532), mis on avalikult kasutatavad teed, kus ehitusseadustiku kohaselt kaitsevööndi
laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste
kaardikihi kohaselt kattub uuringuruum põhjaosas kuni 85 m ja idaosas kuni 65 m laiuse ribana
Aruküla-Lasnamäe elektriõhuliini kaitsevööndiga (vid L165). Nii uuringuruumi põhjaosas kui
uuringuruumi piirist ~250 m idas paiknevad elektrialajaamad. Samuti kulgeb taotletava
mäeeraldise põhja- ja idapiiril paralleelselt Saluste tee ja Linnaaru teega ühisveevärgi
torustik, mille kaitsevöönd on 4 m. Mäeeraldisest kirdes paikneb ka sideehitise kaitsevöönd.
Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic
kiirraudtee koridoriga. Karjääri lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb siiski
3
ligikaudu 130 m ning ligikaudu 28 m kaugusele jääb lähim haruraudtee (~950 m pikkused
rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud).
Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu (millel puudub
ehitusregistri kanne ehk need on ebaseaduslikult püstitatud) paikneb kinnistul Ülemiste-Maardu
1,2 - 4,4 km (tunnus 65301:011:0113), mis jääb taotletava ala põhjapiirist ~20 m kaugusele.
Lähim aktiivne majapidamine jääb ~280 m kaugusele lõunasse Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistule
(tunnus 65301:002:1217), paiknedes teisel pool Tallinna-Lagedi teed. Uus-Tammiku
katastriüksusel (tunnus 65301:011:0083) paiknev talu jääb taotletava mäeeraldise piiresse.
Kinnistul paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega on arendaja poolt omandatud ning need on
plaanis lammutada. Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m.
Puurkaev on rajatud Osaühingu Eesti Killustik tellimisel ja kuulub maaomanikule. Arendaja
kasutab kaevu olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks
olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, likvideeritakse rajatud puurkaev nõuetekohaselt.
Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Arendaja on
teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10
/ Tallinn-Tapa 115-118,2 km (tunnus 65301:011:0054, 100 % transpordimaa, riigiomand)
kinnistul asub samuti kolm hoonet ning neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina.
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal ega selle lähialas ei leidu kaitstavaid
loodusobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Piirkonnas asuvad mitmed kultuurimälestised
kultusekivi (registrinumber 2616) ning Tallinna piirikivi (registrinumber 1241). Lähialasse
jäävad veel mitmed kultusekivid, registrinumbritega 18872, 18871, 18873, 2619, 2617 ja 2618.
Rae valla üldplaneeringus (21.05.2013. a otsusega nr 462) ei ole taotletavat ala Väo lubjakivi-
maardla koosseisus välja toodud (tulenevalt planeeringu koostamise ajast), kuid üldplaneering
antud alale muud otstarvet ei sätesta ega piiranguid ei sea. Planeeringu kohaselt on eesmärk
kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata. Maardlate kasutusele võtmine
maavara kaevandamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Rohevõrgustiku ala
ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel
õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuid siiski tuleb võimalusel seda vältida. Taotletav
ala (olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär kui ka taotletav ala) ei kattu Rae valla rohelise
võrgustikuga, mistõttu ei esine ka sellest tulenevaid piiranguid ega konflikte. Soovitusliku
indikaatorina keskkonnaseire korraldamiseks on välja toodud kaevandamisel
veekogudesse ära juhitavast veest analüüside teostamine keskkonnaseisundi jälgimiseks.
Rae valla Lagedi kandi üldplaneering on käesoleval ajal menetluses olev planeering
(19.05.2020. a otsusega nr 117), mille eesmärk on täpsustada Rae valla üldplaneeringut Lagedi
alevikus ja selle ümbruses asuvate külades. Taotletav ala paikneb Soodevahe külas, mis on
nimetatud üldplaneeringu läänepoolseim territoorium. Üldplaneeringu ja selle aluseks oleva
keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi
strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse, suunata asustuse arengut ja edendada säästvat arengut. Üldplaneeringus
käsitletakse kaevandamise valdkonda lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringus tooduga, sh maardlatest tekkivaid keskkonnamõjusid, rohevõrgustikuga
kattumisel eraldi tingimuste määramist ja kaevandatud alade korrastamise tingimuste seadmist.
4
Praeguseks on kinnitatud KSH programm koos lähteseisukohtadega. Üldplaneeringu
kehtestamine on kavas 2029. või 2030. a. Programmi kohaselt taotletaval alal olemasolevaid
kitsendusi või piiranguid ei esine, mis takistaksid kavandatava tegevuse elluviimist.
Rae valla territooriumil kehtib riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/41
kehtestatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“. Kehtestatud eriplaneeringu koridoris kehtivad planeeringus toodud piirangud (sh
maakasutustingimused). Planeeringuga määratud Rail Baltica trassikoridoris sätestatud
piirangud kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Taotletav ala piirneb lõunas nii olemasoleva
raudteekoridori kui ka planeeritava Rail Baltic kiirraudtee trassikoridori nihutamisruumiga.
Taotletava ala lähiümbruses on kehtestatud ka mitmed detailplaneeringud. Taotletava alaga
kattuvate Soodevahe küla Tammiku 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0662) ja
Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753) realiseerumine ei ole enam
asjakohane ning nendele taotletakse detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist. Ala kaguosas
paiknev algatamise taotluse etapis oleva Viikmani-Soodevahe kinnistu ja lähiala
detailplaneeringuga (DP0815) teadaolevalt ei jätkata. Taotletava ala hõlmab selle idaosas Uus-
Kristjani kinnistut, kus on Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 264 kehtestatud Soodevahe küla
Uus-Kristjani kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1069). Taotletavast alast vahetult itta
jäävatel aladel paikneb osaliselt kehtiv Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi
detailplaneering (DP0556) ja Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneering (DP0690).
Lisaks külgneb taotletava ala kirdenurk taotluse etapis oleva Kesasoo tee 7 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringuga (DP0969). Kavandatavat tegevust on võimalik ellu viia ilma
detailplaneeringute realiseerumist takistamata. Kuna detailplaneeringute realiseerumise aeg ja
täpne lahendus ei ole teada, arvestatakse kavandatava tegevuse elluviimisel eeltoodud
detailplaneeringutega ja nendest tulenevate võimalike piirangutega vastavalt selleks hetkeks
väljakujunenud olukorrale (näiteks kui mäetööde jõudmine karjääri idaossa ning
detailplaneeringute realiseerumine peaksid ajaliselt kokku langema), võttes arvesse seejuures
detailplaneeringute eesmärgiks olevale äri- ja tootmismaale seaduses kehtivaid normtasemeid.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu (registrikaardi nr 0046)
paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Kuna Väo X, XV ja XVII
uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu paiknevad ühes piirkonnas ning külgnevad
üksteisega, siis teostati nimetatud uuringuruumides ühine geoloogiline uuring, mille tulemused
on esitatud aruandes „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024,
töö nr 24/4842, EGF 9897). Ala keskele jääb olemasolev Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis.
Väo VIII lubjakivikarjääri kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna,
Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Viivikonna kihistule on iseloomulik rohkem või vähem savika lubjakivi vaheldumine
kukersiitse lubjakiviga. Kivimis esineb lainjaid hargnevaid kukersiidi kelmeid ja õhukesi
vahekihte paksusega 1 – 2 cm, andes kivimile võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus
Viivikonna kihistu ülaosas, kus lubjakivis esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad kukersiidi
5
kihid. Viivikonna kihistu alumises osas on kukersiidi sisaldus väiksem. Vahekihtidena esineb
kuni 10 cm paksusi nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte. Sagedased on mergli vahekihid, mis
on kontrastsed, lainjad ja paksusega 1 – 2 cm. Kihistu paksus on 3,2 – 7,5 m (keskmine 5,1 m).
Viivikonna kihistu lubjakivi lamam jääb abs kõrgustele 31,4 – 34 m, langusega lõuna suunas.
Tabel 3.1 Väo VIII lubjakivikarjääri killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad
Plokk Maavara LA tegur Külmakindlus F, %
Plokk 42 aT Täitelubjakivi 27 – 37 / 33 (LA35) 0,06 – 6,9 / 4,2 (F)
Plokk 43 aT Kõrgemargiline
ehituslubjakivi 25 – 27 / 26 (LA30) 0,6 – 1,7 / 0,9 (F2)
Plokk 57 aT Täitelubjakivi 27 – 37 / 33 (LA35) 0,6 – 10,8 / 5,6 (F)
Plokk 58 aT Kõrgemargiline
ehituslubjakivi 24 – 30 / 26 (LA30) 0,4 – 3,7 / 1,5 (F2)
Väo kihistu lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti paremaks ja
vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub Uhaku lademe, valdav
enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb detriitjast, pisi- kuni
mikrokristallilisest, keskmise kuni paksukihilisest, juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu
sisaldavast lubjakivist. Suurem osa kihistust (~6 m) langeb Kostivere kihistiku kesk- kuni
paksukihilise lubjakivi arvele. Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 – 1,0 m
paksuse tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht ehk Pae kihistik. Kihistu alumises, ligikaudu 2
m paksuses lubjakivilasundis, on mergli kelmeid tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, on ka
see reeglina kohati dolomiidistunud. Kihistu paksus on 8,6 – 9,4 m (keskmine paksus 9 m).
Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 22,07 m, langedes lõunaosas kuni abs 19,5 m.
Aseri lademe Kandle kihistu on esindatud nõrgalt savika, keskmise- kuni paksukihilise, pisi-
kuni mikrokristallilise, detriidika, raudooide sisaldava lubjakiviga. Ooide on reeglina rohkem
kihistu üla- ja alumises osas, keskosas vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt < 1,0 mm. Kihistu
paksus Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piirkonnas on 0,35 – 0,55 m, keskmiselt 0,45 m.
Kunda lademe Loobu kihistu koosneb mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise-
kuni paksukihilisest lubjakivist. Kihistu paksus on 0,55 – 0,7 m (keskmine 0,6 m). Loobu
kihistu lamami abs kõrgus on ala põhjaosas 20,9 m, langedes lõunas abs kõrgusele ~18,4 m.
Läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kiht, mis on esindatud pisikristallilise
glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Geoloogilise uuringu käigus läbiti kihistu ühes puuraugus,
kus selle paksuseks oli 2,5 m. Toila kihistu ülemine osa 0,5 m paksuselt, kus mergli kihte ei
esine või neid on vähem, on arvatud kasuliku kihi hulka. Kihistu alumises pooles lasub nõrgalt
dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega keskmisekristalliline lubjakivi. Toila kihistu alumine
0,3 m on esindatud kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit
on jaotunud ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu. Toila ja Leetse kihistute
vaheline piir jääb abs kõrgusele 17,0 m. Väo VIII lubjakivikarjääri alale rajatud PA-1 andmeil
(paikneb ala lääneservas) jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir abs kõrgusele 18,2 m.
Keskmiseks uuringuaegseks põhjavee abs kõrguseks mõõdeti 39,14 m. Kasuliku kihi ehk
mäeeraldise lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 20,4 m, langedes põhjaosas kuni ~18 meetrini.
6
Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel kasulikku kihti katva kattekihi ehk katendi
moodustavad kvaternaarisetted, mille keskmiselt 2 – 4 m paksune kiht koosneb enamasti
turbast ja moreenist, kus ei moodustu madala filtratsioonikoefitsiendi tõttu iseseisvat veekihti.
Karjääri maa-alal levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Ordoviitsiumi
ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleks, Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub suurel määral uuringuruumi kasuliku
kihiga. Veekiht toitub põhiliselt sade- ja lumesulavetest ning selle regionaalne voolusuund on
lõunast põhja, klindiastangu suunas. Lokaalselt mõjutab põhjavee voolusuunda reljeef ja
põhjaveega ühendatud vooluveekogude paigutus. Siinkohal on lokaalsele voolusuunale
tõenäoliselt määravaks aga põhja pool asuv sügava kuivendusega Väo lubjakivikarjäär, mis
moodustab lähipiirkonnas põhjavee väljavooluala, kust vesi juhitakse edasi Põlluääre
kraavi (KKR kood VEE1089234) ja selle kaudu Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200).
Taotletava mäeeraldisega kattuvates uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli
Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tase maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 – 3,85 m
sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 37,93 – 40,47 m (keskmiselt 39,14 m) ning umbes kuu
aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud andmete põhjal oli veetase 0,3 – 0,6 m võrra langenud.
Põhjavee tase oli mõnevõrra mõjutatud olemasoleva Väo VIII karjääri aktiivses osas tekitatud
veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus
(PA-5/24; kaevandamine karjääris oli alles algusjärgus). Olemasoleva Väo VIII karjääri hetkel
aktiivsele alale 2020. a geoloogilise uuringus käigus rajatud puuraukudes oli aprillikuus
mõõdetud põhjavee tase 0,35 – 1,0 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 39,35 – 39,90 m
(keskmine 39,7 m). Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest. Veetasemete
looduslik sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 – 3 m vahemikus.
Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses
taotletavast alast ~140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo lubjakivikarjääride tegevusega.
Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks
ning veetaset on alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett
mittejuhtivate kivimikihtideni. Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes
abs kõrgustel 35,2 – 35,4 m ja 1969-1970. aastatel teostatud uuringutes olid karjääri idaosas
veetasemed 36 – 37 m. Võrdlemisi suurest veetaseme alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri
mõju taotletavale alale tajutaval viisil ulatunud. Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24
veetase ei olnud 2024. a mais ja juunis tehtud mõõtmiste ajal looduslikust tasemest madalamal.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 52,02 ha
ning see hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Väo lubjakivimaardla
täitelubjakivi plokke 42 ja 57 aT ning kõrgemargiline ehituslubjakivi plokke 43 ja 58 aT.
Kogu taotletav varu ei ole aga kaevandatav, kuna kogu mäeeraldise perimeetrile tuleb külgneva
maapinna stabiilsuse tagamiseks säilitada nõlva hoidetervikud. Katendi ohutuks nõlvuseks on
kõikjal arvestatud 1 : 1,4 ning lubjakivis säilitatav nõlvatervik on vertikaalne. Taotletavad ja
kaevandatavad varud koos maavara kaoga säilitatavates nõlvatervikutes on arvutatud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mahuarvutuse tulemused on esitatud tabelis 4.1.
7
Tabel 4.1 Väo VIII lubjakivikarjääri taotletavad ja kaevandatavad varud (plokid 42 ja 43 aT
seisuga 02.07.2025. a. ning plokid 57 ja 58 aT seisuga 13.08.2024. a.)
Plokk Maavara Pindala,
ha
Taotletav aktiivne
tarbevaru, tuh m3
Kadu,
tuh m3
Kaevandatav
varu, tuh m3
42 aT täitelubjakivi
14,91 846,90 8 838,9
57 aT 37,12 2 789,00 109 2 680,00
43 aT kõrgemargiline
ehituslubjakivi
14,91 1 551,17 13 1 538,17
58 aT 37,12 3 972,00 152 3 820,00
Kokku 52,03* 9 159,07 282 8 877,07
*Registriandmete põhjal on lahustükkide pindalade ümardamise tõttu plokkide kogupindala
52,03 ha. Tegelik plokkide pindala välispiiri tärkandmete põhjal on 52,0236 ha ehk 52,02 ha.
Arvestades eeltoodud taotletava alaga seotud mahtude ning karjääri korrastamiseks kuluva
ajata, kujuneb kaevandamise keskmiseks aastamääraks ~350 – 400 tuh m3. Tegelik aastane
kaevandamismaht sõltub otseselt kaevandatava materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole taotletaval mäeeraldisel keerulised,
sest kaevandamisega on juba olemasolevas Väo VIII lubjakivikarjääris alustatud ning sisuliselt
on tegemist taotletava ala keskele jääva Väo VIII lubjakivikarjääri laiendamisega. Maavara
kaevandamisel kasutatakse senist kaevandamise tehnoloogiat ning olemasolevat tehnikat ja
väljakujunenud taristut. Samuti on võimalik olemasoleva Väo VIII karjääri tööeega liikuda
taotletavale karjäärialale ilma täiendava algmurde vajaduseta või uue tööfrondi loomiseta.
Maavara kaevandamisele eelnevad ettevalmistustööd nagu piiride märkimine, puude raadamine
ja kändude juurimine. Kasulikku kihti kattev katend, keskmise paksusega 2,8 m, on vajalik
esmalt koorida ja ladustada. Seda on võimalik teha järkjärgult ja vastavalt vajadusele ja tööee
edenemisele. Kuivõrd kasulik kiht jääb kogumahus vee alla, on kaevandamise puhul vajalik vee
väljapumpamine karjäärist. Lisaks on valdav osa alast liigniiske (kunagine Linnaaru raba),
mistõttu eeldab ka kattekihi koorimine eelnevat ala kuivendamist. Väo VIII lubjakivikarjääri
kuivendamiseks on kehtival keskkonnaloale lisatud ka vee erikasutus, mille alusel juhitakse
karjäärist väljapumbatav vesi Põlluääre kraavi kaudu Pirita jõkke. Sama tegevusega jätkatakse.
Kuivendamise järel kooritakse mäeeraldiselt katend, kasutades selleks ekskavaatorit ja dumper-
tüüpi kallureid, ning mis ladustatakse eraldi puistangutesse. Olemasolev karjäärisüvend juba
dreenib liigniisket soosetetega kaetud ala, mis teeb kattekihi koorimise lihtsamaks.
Turbataoline kattekiht ja muld, mis on samuti kohati turbasegune, ladustatakse muust
katendimaterjalist (moreen) eraldi kuni 10 m kõrgustesse hunnikutesse, sarnaselt olemasolevas
Väo VIII karjääris tehtule. Plokkide 42 ja 43 katendi maht on 352 tuh m3 (sh turvas 300 tuh m3
ning moreen ja murenenud lubjakivi 52 tuh m3). Plokkide 57 ja 58 katendi maht on 1 045 tuh m3
(sh muld 31 tuh m3, turvas 219 tuh m3, moreen ja murenenud lubjakivi 774 tuh m3 ning
tehnogeensed setted 21 tuh m3). Katendi maht taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri
mäeeraldisel on kokku seega 1 397 tuh m3 (sh muld 31 tuh m3, turvas 519 tuh m3, moreen ja
murenenud lubjakivi 826 tuh m3 ning tehnogeensed setted 21 tuh m3). Katend kooritakse eraldi
ja sellest moodustatakse kuni ~6 m kõrgused vallid karjääri piiridele mäeeraldise teenindusmaal
asukohtades, kus need aitavad efektiivselt piirata karjäärialalt pärineva müra ja osakeste levikut.
8
Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele.
Olemasoleva Väo VIII karjäärialalt on senise kaevandamise käigus katend enamuses kokku
kuhjatud. Katendipuistangud ei vaja eraldi töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad
kahjulikud mõjud keskkonnale, kuna tegemist on inertse materjaliga. Karjääri piirile vallitatav
moreenpinnas ja rajatavad piirdekraavid aitavad samuti vähendada ümbritsevatelt aladelt
karjääri valguva vee kogust. Kui karjääri pindala on piisavalt suur ja kaevandatud on juba
mäeeraldise piirini, saab kooritud kattepinnast kasutada kohe korrastamiseks ilma vahepealse
ladustamiseta (nõlvade kujundamisel, täitmisel). Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel
vajalikuks, võõrandatakse see vastavalt kehtivale korrale. Väo VIII lubjakivikarjääris ei toimu
jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva
materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei
tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda
tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada keskkonnaloa alusel
kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise
teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti
on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Katendi puhul ei ole jäätme-
seaduse mõistes tegemist jäätmetega ehk jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.
Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada
veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist väljapumbatav põhja- ja sademevesi
suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood
VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Kogu karjäärist
väljapumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on 258 tuh m3, millest põhjavesi moodustab
ligikaudu 49% ehk 127 tuh m3 ning sademevesi ligikaudu 51% ehk 131 tuh m3. Väljalaskme
seirepunkt on mõõtmise protokollide andmetel olnud X = 6587351, Y = 550491 ning kehtiva
keskkonnaloaga määratud väljalasu nr HA-077 kaudu puudub vee väljavool. Kuna antud
koordinaadid ei asu välja voolaval kraavil, on seirepunkti asukohaks täpsustatud X = 6587353,
Y = 550487. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega on karjäärile lisatud uus väljalask.
Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks peavad
mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile olema
settebasseinid. Antud juhul on settebasseinid juba olemasoleva Väo VIII mäeeraldise jaoks
rajatud, kuid taotletava Väo VIII karjäärile koostatavas kaevandamise projektis peab veenduma
basseinide piisavuses uute veekoguste puhul ning need vajadusel rekonstrueerima. Settetiikide
rekonstrueerimisel tuleb vajadusel uute seirepunkide asukohtade määramisel lähtuda
põhimõttest, et seirepunktid asuksid pärast settebasseine, enne ärajuhitava vee eesvoolu
juhtimist ning oleksid ligipääsetavad. Proovivõtukoht peab võimaldama võtta esinduslikke
proove. Proovivõtukoht on esinduslik, kui see iseloomustab uuritava objekti füüsikalist või
keemilist seisundit ning toimivaid protsesse tervikuna. Antud juhul on oluline jätkata seiret
olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri väljalaskudes, et tagada seire andmerea järjepidevus.
Maavara raimatakse puur-lõhketöödega, mis on lubjakivi puhul kõige levinum ja
kuluefektiivsem meetod. Sarnaselt teiste Väo maardlas asuvate karjääridega, kus maavara
kaevandatakse ehitiste (näiteks elektrirajatiste) kaitsevööndis, on vastavalt vajadusele võimalik
kasutada lõhketöödega kombineeritult mehhaanilist raimamist hüdrovasaraga. Maavara varu on
plaanis kaevandada vähemalt kahe astanguga, arvestades täitelubjakivi kihi keskmist paksust
~7,5 m ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kihi keskmist paksust ~10,7 m. Praktikas lõhatakse
9
kasulikku kihti ka kolme astanguga, vajadusel ka nelja astanguga. Lõhketööde parameetrid
valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine
lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhkamine toimub
lühiviitmeetodil, mis tagab väiksemad lõhketöödega kaasnevad keskkonnamõjud, ning see
viiakse läbi vastavalt eelnevalt kooskõlastatud lõhketööde projektile. Mehaanilise raimamise
teel on võimalik varu väljata tehniliselt keerulisemates oludes või maavõngete suhtes tundlike
objektide lähistel, kuid antud meetod on ajakulukam. Mehaanilisel raimamisel kasutatakse
hüdrovasarat ehk piiki, mis kinnitatakse ekskavaatori noole külge. Hüdrovasara löögi jõul
purustatakse kasulikust kihist kivimitükid ja/või peenestatakse need purustisse antava sobiva
suurusega tükkideks. Lubjakivi kaevandamisel hüdrovasaraga on maavõngete impulsiivne
levimine keskkonnas välistatud, kuid samas kaasneb sellega pidev müra levik keskkonda.
Raimatud kaevis töödeldakse killustikuks kuni kahe purustus-sorteerimissõlmega (edaspidi ka
PSS), mis paiknevad karjääri süvendis. Lähtuvalt mäetööde arengust on sõlmed mobiilsed ehk
liigutatavad, kuid mäetööde väljakujunemisel võivad sõlmed olla ka poolmobiilsed. Sõlmed
moodustuvad purustist ja 1 - 2 sõelurist. Peamine PSS on Kleeman Mobirex MR 122 Pro, mis
töötab elektriga ning mille tootlikkus koos kahe sõeluriga on 185 t/h. Lisa PSS-na kasutatakse
Kleeman MR110 Evo 2 koos Powerscreen sõelaga, mis töötab diisliga ning mille tootlikkus on
115 t/h. Sõlmed on varustatud ka pihustitega töödeldava materjali niisutamiseks ning pealindid
on kaetud. Sõlmedes purustatakse ja sorteeritakse valmistoodang erinevate fraktsioonidega
materjaliks. Kaevetöödeks täpsemaks korraldamiseks koostatakse ka kaevandamise projekt.
Valmistoodang ladustatakse vastavalt fraktsioonidele lattu või laaditakse kalluritele ja
transporditakse karjäärist välja. Toodangu ladustamine puistangutesse või vahetult tellijate
kalluritele ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Materjali transport toimub üldjuhul
kliendi kalluritega ning väljaveo intensiivsus sõltub materjali nõudlusest ja üldisest
turuolukorrast. Väljavedu mäeeraldiselt avalikele teedele on planeeritud toimuma mööda
Saluste teed, mis kulgeb taotletava ala põhjaosas kuni Linnaaru teele. Varulahendusena on
võimalik vedada toodangut ka mööda olemasolevat rajatud kruuskattega teed taotletava
karjääriala idaosas. Peamiseks väljaveo marsruudiks Tallinn – Narva põhimaanteele on vedu
põhja suunas, kasutades selleks Betooni tänavat ja Paneeli tänavat, mis suubub Peterburi teele.
Alternatiivne veotee kulgeks karjäärist mööda Linnaaru teed ida suunas ja edasi mööda
Varivere teed Tallinna ringteele. Tuleb arvestada, et Linnaaru teel on liiklemisel ette nähtud 8 t
massipiirang ning vedu mööda antud marsruuti saab toimuda ainult vastava loa olemasolul.
Väo VIII lubjakivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ning
kaevandamisel või kaevise töötlemisel ei teki kaevandamisjäätmeid. Erinevate killustiku
fraktsioonide tootmine toimub vastavalt tellimusele, kuid peenfraktsiooni (fr 0/4) ja sõelmete
osakaal lõpptoodangust moodustab keskmiselt ~20% ning see turustatakse kogu mahus. Lisaks
sõelmetele müüakse ka lõhatud paasi. Eelnevast lähtuvalt on katendi ning sõelmete kasutus
kindel ning puudub vajadus kaevandamisjäätmekava esitamiseks ja jäätmete eriosa
taotlemiseks. Keskkonnaamet on 18.04.2022 kirjaga nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, et
kaevandamiseks esitatud keskkonnalubade taotluste juures, kui seletuskirjast selgub, et katend
kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse
maapõueseaduses ette nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava ei ole nõutud.
10
Tööde teostamine elektripaigaldise kaitsevöönditega kattuvatel aladel on lubatud vaid
Elering AS poolt kinnitatud projekti alusel.Taotlusele on lisatud Elering AS-i 15.07.2024 a.
kiri nr 12-9/2024/435, millega on seatud tehnilised tingimused õhuliinide Lasnamäe – Ida L008,
Iru – Lasnamäe L167 ja Aruküla – Lasnamäe L164/L165 kaitsevööndites kaevandamiseks.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate keskkonnamõjude
hindamiseks on OÜ Inseneribüroo STEIGER 2025. aastal koostanud keskkonnamõjude
hindamise (KMH) aruande, mis on kinnitatud nõuetele vastavaks Keskkonnaameti
11.05.2026 korraldusega nr 6-3/26/1265-6 ning mis hõlmab kogu taotletava mäeeraldise ala.
KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju Väo VIII lubjakivikarjääris ei ületa
sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ja kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata.
Igasuguse maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral siiski ka
ümbritsevat keskkonda. Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks müra, tolm, lõhketöödest põhjustatud maavõnked, mõju piirkonna
pinna- ja põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutumine. Täpsem keskkonnamõjude
hindamine on esitatud KMH aruandes ning käesolevaga on esitatud vaid kokkuvõte
olulisematest taotletaval mäeeraldisel kaevandamisega kaasnevatest mõjudest.
Mõju välisõhule (müra ja tahked osakesed)
Maavara kaevandamine ja valmistoodangu transport avaldab mõju välisõhule kavandatava
tegevusega kaasneva müra ning saasteainete (eelkõige tahkete osakeste) heitkoguste levimisega
ümbruskonna välisõhus. Mõju välisõhule on KMH käigus hinnatud modelleerimise teel.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut on hinnatud nii liiklusmüra ja tööstusmüra
lõikes. Kuna tegemist on erinevate müra liikidega, millel kehtivad erinevad normtasemed, on
nende levikut vaadatud eraldi. Olemasoleva liiklusmüra modelleerimisel on mudeldatud
lähipiirkonna suurimate teede ja tänavate liiklusmüra (mis mõjutavad mürafooni kujunemist)
koos Väo VIII karjääri 2024. aasta väljaveo liiklusega, mis kulgeb mööda peamist väljaveo
marsruuti. Väljaveoks kasutataval Saluste teel esineb suurim müratase teel teljel ning ulatub
kuni 57 – 58 dB. Veo suundumisel Betooni tänavale ning koos muu liiklusega müratase tõuseb
ning näiteks 60 dB mürafoon levib kuni ~20 m kaugusele tee teljest. Kuna liiklusmüra puhul
on müratundlike objektide (näiteks elumajad ja õuealad) puhul lubatud müra piirväärtus 60 dB,
sh 65 dB hoone teepoolsel küljel, siis olemasoleva olukorra kohaselt neid piirväärtusi Betooni
tänava (tööstus)hoonete fassaadidel ei ületata. Kuna Betooni tn ääres ei esine ka elumaju ega
õuealasid, siis ei rakendu seal ka II kategooria 60 dB piirväärtus. Ka II kategooria piirväärtusega
65 dB võrreldes jäävad müratasemed Betooni tänava kinnistutel esinevast madalamaks.
Tööstusmüra modelleerimisel on arvestatud müratasemete levikuga karjäärialal toimuvatest
tööprotsessidest ja karjäärisisesest materjali veost lähiaastate vaates. Kõrgemad müratasemed
(>60 dB) levivad töötavate mäemasinate vahel ja ümbruses kuni ~80 m kaugusele.
Varasema kaevandamise tulemusena Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel väljakujunenud
iseloomuliku maastiku tõttu (süvend, katendivallid) varieerub müra leviku ulatus erinevates
suundades. Astangu all või karjääri põhjal paikneva purustus-sorteerimissõlme müra on
11
varjestatud ning levik seetõttu ka vähendatud. Arvestades, et olemasolevas Väo VIII lubjakivi-
karjääris on senise kaevandamise käigus PSS-id käesolevaks ajaks paigutatud 2. või 3. astangu
laele ning tööee edasise edenemise käigus liiguvad need veelgi sügavamale, on müra levikut
väljaspoole karjääriala võimalik efektiivselt ohjata. Samuti aitavad senised ja mäeeraldise kagu-
ja lõunapiirile rajatavad katendivallid müra levimist väljapoole karjääri tõkestada. Taotletav
Väo VIII karjäär on piisavalt suur, võimaldades müral hajuda enne tootmisterritooriumist
väljumist piisaval määral, samuti toimub müraallikate lähenemine äärealadele järkjärgult.
Kuna taotletava karjääriga piirnevate transpordimaa ja tööstusmaa alade puhul ei ole
tegemist müratundlike aladega, ei põhjusta kaevandamine olulist mürahäiringut.
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmis-
territooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine
maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada AÕKS
§ 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitist. Modelleeritud
hajumispiltidel on arvestatud taotletava Väo VIII karjääris kaevandamistegevusega seotud
heiteallikatest pärineva, lisaks ka valmistoodangu väljaveoga kaasnevate osakeste hajumist.
Tulemuste kohaselt kaasneb mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest tahkeid osakesi enim
purustus-sorteerimissõlmes ning ülenormatiivsed kontsentratsioonid (>50 μg/m3) levivad
eelkõige töötsooni lähiümbruses kuni ~40 m ulatuses. Sõlmedel kasutatakse katteid ja materjali
niisutamist, mis aitavad tolmu eraldumist tööorganitelt vähendada ja tuulega edasikandumist
tõkestada. Kaevandamise tööprotsesside hulgas on ka lõhkeaukude puurimine, kuid
puurmasinal kasutatavast tolmupüüdurist ja tööaja dünaamikast (ei toimu igapäevaselt terve
päeva vältel) tulenevalt, ei avalda antud tööprotsess tolmu tekkele ja levikule selgelt eristatavat
mõju. Lõhkamisega seotud tolmu heitkogused eralduvad momentaanselt ja nende hajumine
toimub väga lühikese aja jooksul (mõne minuti vältel), mistõttu mõju pikemaajalise keskmisele
õhukvaliteedi tasemele on marginaalne. Lõhkamisi on plaanis teostada eeldatavalt 1 – 2 korda
kuus sõltuvalt vajadusest, seega igapäeva lõikes on tegemist väheolulise heiteallikaga. Tolmu
eraldub ka materjali transpordil, eelkõige karjäärisisesel materjali veol sõlmede ja ladude vahel,
kus on kruuskattega teed.
Esimene lõik väljaveoteest ehk ladudest kuni Saluste teeni on samuti kruuskattega.
Modelleeritud väljaveo hajumispildi kohaselt esineb suurim arvutuslik kontsentratsioon
102 μg/m3 tee teljel ja ülenormatiivsed kontsentratsioonid võivad teest levida kuni ~26 m
kaugusele. Karjääri tööprotsessidega koosmõjus on transpordiga seotud
kontsentratsioonide väärtused ka mõnevõrra suuremad (max arvutuslik kontsentratsioon
212 μg/m3) ja levik laialdasem, kuid jääb valdavalt siiski karjääri piiresse. Samuti
nähtub, et kõvakattega väljaveotee lõigul Saluste teel on tolmu teke kordades väiksem.
Eeltoodud tulemuste kohaselt mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega kaasnevad tolmu
kontsentratsioonid levivad valdavalt mäeeraldise piires ning arvestades taotletava ala suurust
on hajumine soodne. Väljaspool taotletavat Väo VIII karjääriala õhukvaliteedi piirväärtusi ei
ületata. Piirkonnas õhukvaliteedi suhtes tundlikke objekte (nt majapidamiste õuealad) ei esine
ning tööstuspiirkonna eripära arvesse võttes (sh koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei
põhjusta kavandatav tegevus olulist õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva
olukorraga. Võrreldes taotletava tegevusega, toimuvad aktiivses Väo VIII lubjakivikarjääris
samad tööprotsessid ning väljavedu, mistõttu on mõju antud asukohas juba avaldunud.
12
Modelleerimised on teostatud valitud tingimustel ning prognoositud tulemused ei pruugi alati
vastata tegelikele kohapealsetele oludele. Eelkõige muutlikest ilmastikutingimustest lähtuvalt
võib tolmu levik olla mõnevõrra erinev. Juhul kui esineb kaebusi kavandatava tegevusega
kaasneva tolmu osas, tuleb tegelikku õhukvaliteedi taset kohapealsete mõõtmistega kontrollida.
Müra leviku vähendamiseks või tõkestamiseks on võimalik vajadusel kasutusele võtta mitmeid
leevendusmeetmeid: müratõkkevallide rajamine (vajadusel suurendada nende kõrgusi),
müraallikate viimine süvendisse, kasutada kaevandamiseks kaasaegset tehnikat, teavitada
naaberkinnistute omanikke mürarikaste tegevuste teostamise ajast jms.
Tolmu leviku vähendamiseks on samuti võimalik vajadusel kasutusele võtta erinevaid
leevendusmeetmeid: kruusateede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, kõvakattega teede
pesemine, koormate katmine, liikumiskiiruse vähendamine, tolmavate seadmete paigutamine
süvendisse ja mäeeraldise piiridele mitte lähemale kui ~40 m, PSS konveierite katmine jms.
Puur-lõhketööd ja mehaaniline raimamine
Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk
maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub
eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu
mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad
mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele
vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja
maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad
kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja
seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.
Hüdrovasaraga raimamine ei põhjusta võrreldes lõhketöödega maapinnas märkimisväärset
vibratsiooni. Samuti ei kaasne kivimikildude laialipaiskumist. Erinevalt lõhketöödest, ei raputa
mehaaniline raimamine lahti ka looduslikke lõhesid, mistõttu ei toimu kivimimassiivis
deformatsioone ning karjääri nõlv jääb stabiilne ja püsiv. Pinnaviisilise raimamise tulemusena
ei jää karjääri välimine astang täisnurkne, vaid iseloomuliku astmelise profiiliga. Hüdrovasara
töötamisega kaasneb iseloomulik müra (repetatiivne löögiheli), mis võrreldes lõhkamise
hetkelise müratasemega on absoluutväärtustes küll madalam, kuid see-eest pideva kestvusega.
Ka ajaliselt kestab maavaravaru raimamine mehaanilisel teel kokkuvõttes kauem kui
lõhketöödega. Samas on ümbruskonda leviv vibratsioon marginaalne ning tegevusega ei kaasne
ka tolmu eraldumist ümbruskonda. Seega võimaldab vajadusel lõhketööde asendamine
mehaanilise raimamisega vältida maavõngete teket ja levikut (ning võimalikku
kahjulikku mõju tundlikutele objektidele), kuid arvestada tuleb eelkõige suurema mürafooniga.
Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile
Taotletavas Väo VIII karjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset
ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist välja pumbatav vesi suunatakse läbi olemasoleva
Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood VEE1089234), mis suubub Pirita
jõkke (KKR kood VEE1089200). Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed
veekeskkonnale avalduvad mõjud: põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses; vooluhulkade
suurenemine eesvooludes; põhjavee kvaliteedi muutused; eesvoolude vee kvaliteedi muutused.
13
Karjääris alandatakse veetaset, pumbates välja sinna valguvat põhja- ja sademevett. Veetaseme
alandamist hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle
tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja
põhjaveetaseme alanduslehter. Veetaseme alandamine mõjutab vaid Ordoviitsiumi
veekompleksi ja sellega kohati hüdrauliliselt seotud Kvaternaari veekompleksi põhjavett, mida
tarbitakse piirkonnas joogi- või tarbeveena väga vähesel määral. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku
Toila kihistu alumine osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute lubja- ja liivakivid,
aleuroliidid, merglid, savid ning graptoliitargilliit moodustavad vettpidava kihi Ordoviitsiumi
lubjakivi all. Seega ei ole Türisalu kihistu all lasuv ja piirkonna üheks olulisemaks
joogiveeallikaks olev Ordoviitsiumi-Kambriumi kompleks kaevandamisest oluliselt mõjutatud.
Mõju piirkonna põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alandamisega kaasneva alanduslehtri näol,
mis KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt võib olemasoleva Väo VIII karjääri ja taotletava
karjääriala koosmõjuna ulatuda maksimaalselt kuni ~519 m kaugusele karjääri servast
(kogumõjuulatus). Kogumõjuulatuse puhul tuleb aga silmas pidada, et veetaseme alanemise
mõju on suurim karjääri vahetus läheduses, mis karjäärist kaugemal hääbub. See tähendab, et
arvutuslikult on karjäärist 519 m kaugusel keskmine veetaseme alanemine vähem kui
sentimeeter ja seega reaalsuses tajumatu. Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on
lubjakivides levivas vabapinnalises põhjaveekihis vahemikus 1 – 3 m aastas, loetakse põhjavee
kättesaadavuse suhtes oluliseks mõjuks olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem. Arvutuse
tulemusel ulatub põhjaveetasemetele oluline mõju kuni 342 m kaugusele taotletava Väo VIII
karjääri piirist. Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava
mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja mitte koheselt, vaid teatud aja jooksul.
Piirkonda jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja transpordimaad (raudtee); elamualad
ümbruskonnas puuduvad. Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses esineb viis
Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu. Puurkaevud PRK0000008, PRK0000303 ja
PRK0067722 ammutavad vett kas Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi
põhjaveekompleksist ja seega ei ole karjääri alanduslehtrist mõjutatud. PRK0057656 ja
PRK0057657 avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise
mõju raadiusest. Antud puurkaevud ei ole mõeldud veevõtuks, vaid on seirekaevud Tallinna
ohtlike jäätmete kogumiskeskuse keskkonnaseireks, millest võetakse veeproove naftasaaduste
ja raskemetallide lekete tuvastamiseks (keskkonnaluba nr L.KKL.HA-52415). Kuna kaevude
sügavus on registri andmetel ~6 – 9 m ja staatiline veetase ~2 m, siis põhjaveetaseme alanemine
< 1 m võrra kaevude asukohas ei takista proovivõttu ega veeseire teostamist. Seega ei
mõjuta taotletav Väo VIII karjäär tõenäoliselt ühegi piirkonna puurkaevu veevarustust.
Kogu pumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on ~258 000 m3. Vastav number on vaid
indikatsioon maksimaalsest pumpamisvajadusest. Ühest küljest ei arvesta arvutused
võimalikku karjääri põhjast lähtuvat põhjavee sissevoolu. Sellest hoolimata on toodud numbrid
tõenäoliselt ülehinnatud: tekkiv alanduslehter (st ala, mida karjäär kuivendama hakkab) kattub
põhjaosas suuresti Väo maardla olemasolevate mäeeraldiste ja nende tekitatud
alanduslehtritega. Reaalsuses alanduslehtrid ühtivad ja selle arvelt saavad vooluhulgad olema
siin arvutatust väiksemad. Lisaks annavad arvutuste tulemused suurima kujuneva
põhjaveetaseme alanduse ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid
koguseid juhul, kui karjäär on täies ulatuses lamamini kuivendatud. Seega on enamiku
kaevandamistegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning
14
süvendamisele. Kõige enam sõltub vee juurdevool sademetest ja aurumise intensiivsusest, mille
tõttu on vooluhulgad aastate lõikes väga muutlikud, eriti arvestades võimalikke kliimamuutusi.
Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 toodud
nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr KL-514265 Väo VIII
lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme HA077 (X = 6587136, Y = 550493) kaudu
suublasse (Soodevahe peakraavi). Tegelik kasutatav väljalask asub aga koordinaatidel
X = 6587351, Y = 550491 ning suublaks on Põlluääre kraav. Kuna olemasoleva karjääri
kasuliku kihi materjal on sarnane taotletavale materjalile, kujunevad taotletavast karjäärist
välja juhitava vee omadused analoogseks praeguse väljalasu kaudu ära juhitavale veele.
Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil
2023 – 2025 jäänud vahemikku < 1,0 – 3,2 mg/l ja keemilise hapnikutarbe (KHT) väärtused
vahemikku 38 – 58 mg/l, mis on lubatud piirväärtustest (vastavalt 15 mg/l ja 125 mg/l) oluliselt
madalamad. Seega ei ole oodata taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist lisanduva karjäärivee
suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu muutust või olulist suurenemist suublas.
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamisel tekkiv heljum
setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte
omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 – 2025 jäänud vahemikku 14 – 52 mg/l (lubatud
piirväärtus 40 mg/l), kusjuures piirväärtuse ületamist on täheldatud vaid ühel korral, mis oli
tingitud ühekordsetest asjaolust karjääri avamisel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri
kaevandamisprojektis on vajalik veenduda settebasseinide piisavates dimensioonides. Kui
piirväärtust ületavad näitajad jäävad korduma, tuleb settebasseinid ja heljumi eraldamise
süsteemid korrastada või rekonstrueerida nii, et tõhus heljumi settimine oleks tagatud.
Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka naftasaaduste kontsentratsioon, et
oleks välistatud rasketehnika õli- ja kütuseleketest tuleneva reostuse sattumine suublasse.
Märkimisväärne mõju suublate veekvaliteedile puudub juhul, kui settetiikide konstruktsiooni
piisavuses veendutakse ja seiretulemused kinnitavad tulevikus heljumi sisalduste püsimist alla
piirnormi. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju põhja- ja pinnaveekaitsele.
Võimalikud keskkonnaavariid
Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised, sest nende leviku ulatus võib
kujuneda laialdaseks ja likvideerimine osutuda keeruliseks. Seoses kaevandamise käigus
sügavamal asuvate maapinnakihtide paljandamisega suureneb põhjavee reostumise oht.
Killustiku töötlemiseks kasutatav peamine purustus-sorteerimissõlm on elektriline, lisasõlm
töötab diislikütusel. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee kvaliteeti mõjutav
keskkonnaavarii on (mäe)masinatest diiselkütuse, õli või muude määrdeainete leke ja selle
sattumine pinnasesse. Lubjakivikihtides olevate lõhede kaudu võib see levida ka põhjavette.
Sellise olukorra vältimiseks peavad karjääri teenindavad masinad olema läbinud regulaarse
tehnilise kontrolli. Juhul kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud,
kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on
karjääris ette nähtud: pinnasesse imbunud leke tuleb kiiresti koristada ja toimetada kas
hooldusplatsile või otse jäätmehoidlasse. Hea imamisvõimega ja reostuse absorbeerimiseks
15
sobivad materjalid on näiteks turvas ja saepuru. Karjäärimasinate remondi- ja hooldustöid tuleb
teostada hooldusplatsil, millega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil.
Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv
matt jms) väiksemate reostuste omal jõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks.
Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omal jõul likvideerida, tuleb valgunud
kütuse või määrdeaine vms voolamine koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast
teavitada. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. Karjääris
tegutsemisel tuleb järgida ka muid ohutusnõudeid, mis tuuakse välja kaevandamise projektis.
Loodus ja kliima
Taotletaval Väo VIII lubjakivikarjääri maa-alal ja selle lähiümbruses puuduvad EELIS
andmebaasis kaitsealused taime, seene, sambliku ja loomaliigid. Lähim kaitsealuse loomaliigi
leiupaik on III kaitsekategooria kahepaikse tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik
KLO9133790 ligikaudu 760 m kaugusel loode suunas. Ajakohased vaatlused perioodist
2020 – 2025 puuduvad kavandatava tegevuse alalt nii eElurikkuse andmebaasis kui ka
Loodusvaatluste Andmebaasis. Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura
elupaigatüübid ja vääriselupaigad. Samuti ei kattu taotletav ala rohevõrgustikuga. Samuti ei
kattu taotletav ala looduskaitseala (sh projekteeritavaga) ning looduskaitsealuse üksikobjektiga.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Pirita loodusala (EE0010120), asub kavandatavast
tegevusest vähemalt 2,2 km kaugusel kirdes. Arvestades taotletava ala paiknemist keset
tööstusmaastikku, ei ole korrastamislahenduse mõju hindamine rohevõrgustikule asjakohane.
Mõju kliimale avaldub eelkõige maakasutuse muutmisega (peamiselt turba mineraliseerumise
ja metsamaa raadamise kaudu). Lubjakivi kaevandamisel ja tarbijani transportimisel kasutatud
diiselkütuste põletamisega kaasneb mõningane emissioon. Kavandatava tegevuse mõju
kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud
õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi koorimine).
Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks ning
kavandatav tegevus ei lähe otseselt vastuollu Eesti kliimapoliitika põhialustega aastani 2050.
Jäätmed
Kaevandamisjäätmeid Väo VIII lubjakivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul
lubjakivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need
kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on
võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala ja selle
nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile.
Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale.
Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle
kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja
otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes.
Seega, kuna taotletavas karjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ja ei
teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks ning
keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet oma
18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud
16
taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus
kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette
nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.
Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist
ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning
otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning
maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa
piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada
väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu
keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda.
Antud saastumata kattepinnase näol ei ole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega.
Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid
siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba.
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt
seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb
alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada
paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Väo VIII lubjakivikarjäär korrastatakse peale maavara ammendamist veekoguks, rohumaaks ja
ärimaaks (vt graafiline lisa 3). Korrastamisel kujundatava veekogu pindalaks on ~24,77 ha
(keskmiseks veetasemeks 39 m ning sügavuseks ~20 m), rohumaa 27,25 ha, sh ärimaa ligikaudu
12,19 ha. Tegelikud kujundatavad kõlvikute pindalad määratakse korrastamise projektiga.
Kujundatava veekogu lõunaserva, kuhu puudub hea ligipääs, võib nõlva jätta täitmata ning
säilitada vertikaalne pind. See võimaldab luua mitmekesisema maastikupildi, kuivõrd paremini
ligipääsetavatele kallastele luuakse laugemad nõlvad (veepealses osas 1:2 ning veealuses osas
1:5). Veekogu loodeosasse on planeeritud rannaala ja supluskoha kujundamine, kus veekogu
veealune nõlv tasandatakse supluskohale sobiliku nõlvusega (keskmiselt 1 : 8). Veekogust
väljajääv ammendatud ala täidetakse ligikaudu kaevandamise eelsele kõrgusele kasutades
selleks mäeeraldiselt eemaldatavat katendit. Kaevandatud maa täitmiseks vajaliku materjali
kogus veekogu pindala ~24,77 ha korral ehk korrastatud ala plaanil näidatud ulatuses on
~6 870 tuh m3. Seega kasutatakse korrastamisel kogu mäeeraldiselt eemaldatav katend ning
vajadusel kasutatakse täitmisel osaliselt ka kaevise töötlemisel tekkivat peenfraktsiooni.
Kavandatud korrastamislahendi realiseerimine eeldab täitematerjali toomist ka karjäärist väljast
poolt. Täitmiseks on võimalik kasutada nii looduslikku pinnakattekaevist kui ka muid inertseid
jäätmeid, mis on selleks sobilikud ning keskkonnale ohutud. Seega kasutatakse korrastamisel
ära kogu mäeeraldiselt eemaldatav katend ning täitmiseks tuleb materjali veel juurde tuua.
Lisaks tehisveekogule ja rohumaale moodustatakse Saluste tee 3 ja 5, Uus-Kristjani,
Väikemetsa, Metsasauna ja Rabaotsa kinnistutele ärimaa, pindalaga on ~12,19 ha. Rohu- ja
ärimaaks korrastamisel tuleb arvestada, et liivane pinnas selleks hästi ei sobi ja pinnase ülemine
vähemalt 10 cm paksune kiht peaks olema huumuseline. Lisaks tuleb rohu- ja ärimaa
17
kujundamisel ning kaevandatud maa täitmisel arvestada, et põhjaveetase jääks maapinnast
vähemalt 0,7 – 1,0 m sügavusele. Vajadusel tuleb luua kraavitusega kuivendussüsteem.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline kulu taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise korrastamiseks sõltub
ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kättesaadavusest, materjali vastuvõtmise,
käitlemise ja töötlemisega seotud kuludest ning võimalikust tulust. Arvestades kavandatud
lubjakivikarjääri väga pikka ekspluatatsiooniperioodi, ei ole käesolevas etapis võimalik
korrastamise maksumust usaldusväärselt hinnata ning seetõttu seda ei esitata.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt /
Osaühing Eesti Killustik
Juhatuse liige
Taotluse koostas 20.05.2026. a.
Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla
registrikande muutmine
Osaühing Eesti Killustik esitas Maa-ametile Väo lubjakivimaardla täiendava täitelubjakivi ja
kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Harju maakonna Väo
lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (saabunud
06.08.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/9387-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste ja varem kogutud geoloogilise andmestiku
põhjal. Keskkonnaamet on 06.06.2022 korraldusega nr DM-112527-20 andnud OÜ-le EK RAE
Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/515703, mis registreeriti ümber osaühing
Eesti Killustik nimele Keskkonnaameti korraldusega 29.03.2023 nr DM-124290-2; korraldusega
26.03.2024 nr DM-126013-14 anti osaühingule Eesti Killustik Väo XV uuringuruumi geoloogilise
uuringu luba nr L.MU/520850 ning korraldusega 10.06.2024 nr DM-124187-8 anti osaühingule
Eesti Killustik Väo XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519024.
Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 57. ja 58. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Rae vallas Soodevahe külas riigiomandis olevatel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisel olevatel katastriüksustel Raja (tunnus 65301:001:5008), Vahemetsa (tunnus
65301:001:5007), Lagendiku (tunnus 65301:001:4400) ja Kesa (tunnus 65301:001:4413), millede
volitatud asutuseks on Maa-amet ning eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Sepa-Hindreku
(tunnus 65301:011:0059), Kassisaba (tunnus 65301:011:0131), Põlendiku (tunnus
65301:011:0091), Saluste tee 5 (tunnus 65301:001:4295), Uus-Tammiku (tunnus
65301:011:0083), Saluste tee 3 (tunnus 65301:001:4290), Suurtammiku (tunnus 65301:001:4291),
Viikmanni-Soodevahe (tunnus 65301:011:0077), Uus-Kristjani (tunnus 65301:011:0084),
Väikemetsa (tunnus 65301:011:0159), Metsasauna (tunnus 65301:011:0150 ja 65301:001:5889)
ja Rabaotsa (tunnus 65301:001:5890 ja 65301:011:0143.
Aruandes moodustatud varuplokid asuvad suures osas Väo X uuringuruumi, Väo XV
uuringuruumi ja Väo XVII uuringuruumi piires. Uuringuruumide keskel asub osaühingule Eesti
Killustik antud kaevandamisloa nr KL-514265 Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis. 17.12.2018
vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib
ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele
nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Selleks, et maavarade registris arvel oleva maavaravaru ja
KORRALDUS
13. august 2024 nr 1-17/24/1618
2
käesoleva aruandega kinnitamiseks esitatud plokkide vahele ei jääks kinnitamata varuga kitsaid
ribasid ning maavara säästva kaevandamise eesmärgil, arvutati täiendav täitelubjakivi ja
kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru väljapoole uuringuruume Saluste tee 5, Uus-
Tammiku ja Lagendiku katastriüksustele. Aruandele on lisatud Saluste tee 5 ja Uus-Tammiku
katastriüksuste maaomanike nõusolekud.
Aruandes moodustatud ploki idapoolsema lahustüki alale jäävad Elektrilevi OÜ alajaamad
AJ10432:(Rae) ja AJ13832:(Rae). Ploki põhjaosa läbib Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliinid
Aruküla – Lasnamäe, Lasnamäe - Ida, Iru – Lasnamäe ja Iru – Ida. Lisaks asuvad aruandes
moodustatud kõige suurema lahustüki alal Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid AXPK.4x120,
AXPK.4x120, AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV ja AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV. Aruandele
on lisatud Elektrilevi OÜ ja Elering AS-i kooskõlastused.
Aruandes moodustatud ploki idapoolsema lahustüki alal asub puurkaev PRK0067722, mille
hooldusala on 10 m. Aruande kohaselt kasutab osaühing Eesti Killustik nimetatud kaevu Väo VIII
lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele
kaob, likvideeritakse kaev nõuetekohaselt ning kantakse Eesti looduse infosüsteemist maha. Pärast
seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Eesti Killustik OÜ on teadlik
puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas täitelubjakivi
ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.
Täiendavalt on aruandes täpsustatud Väo lubjakivimaardla täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 42.
ploki varu kogust. 42. ploki varu on arvele võetud Maa-ameti peadirektori 15.09.2020
korraldusega nr 1-17/20/2122 („Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne“, EGF-9396), mida täpsustati 25.11.2020 korraldusega nr 1-
17/20/2773 („Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele võtmise ning plokkide 42 ja
43 varu ümberhindamise seletuskiri, EGF- 9421“). 42. ploki varu uuring on läbi viidud lähtuvalt
Korra nõuetest. Varuplokk jäi Väo VIII uuringuruumi piiresse ning asub hetkel Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldise piires. 06.08.2024 Maa-ametile esitatud aruandes on selgitatud, et
2020. a tehtud uuringu käigus ei olnud võimalik puuraugus PA-2/24 määrata katendi paksust
korrektselt paksu turbalasundi tõttu, mis ekskavaatorit ei kandnud. Kvaternaarisetete paksuse
täpsustamiseks rajati 2024. a juunis ekskavaatoriga üks kaevand puuraugule PA-4 võimalikult
lähedale. See kaevati olemasolevale mäeeraldisele, alale, kust turvas oli juba eemaldatud.
Täpsemate andmete mudelanalüüs näitab, et tegelikult on 42. plokis katendi maht suurem 13 tuh
m3 võrra ning täitelubjakivi maht väiksem 13 tuh m3 võrra.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.07.2024
maavarade registris Väo lubjakivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
varu järgmiselt:
1.1. täitelubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 37,12 ha – 2789 tuh m3 (aruandes 57. plokk),
1.2. kõrgemargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 37,12 ha – 3972 tuh m3
(aruandes 58. plokk, aruandes moodustatud 57. ploki lamamis),
1.3. vähendada täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 42. ploki varu kogust 13 tuh m3 võrra.
3
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0046) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks osaühingule Eesti Killustik, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Rae Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla
registrikande muutmine
OÜ Eesti Killustik esitas Maa-ametile Väo lubjakivimaardla täitelubjakivi ja kõrgemargilise
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 26.08.2020, kirja
registreerimise nr 9-3/20/11221-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal
(Keskkonnaamet on 28.11.2019 andnud Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr
HARMG-151).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 40. ja 41. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Vahemetsa (tunnus 65301:001:5007), Metsavälu (tunnus 65301:001:5006) ja
Lagendiku (tunnus 65301:001:4400), millede volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes
moodustatud plokid paiknevad täielikult Väo VIII uuringuruumis.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas täitelubjakivi ja
kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Harju maakonna Väo
lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga
01.07.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Väo lubjakivimaardla registrikannet ja
kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 täitelubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,43 ha – 1050 tuh m3 (40. plokk),
KORRALDUS
15. september 2020 nr 1-17/20/2122
2
1.2 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,43 ha – 1435 tuh m3 (41.
plokk, 40. ploki lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0046) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Eesti Killustik OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,
Keskkonnaametile, Rae vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K at en
d
Katend
Katend
K a te n d
K a te n d
Paljandatud
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu Lasu
Paljandatud
P õ ll u ä ä re k ra
a v
P õ ll u ä ä re k ra
a v
Katend
Katend Karjäär
Karjäär
Karjäär
5 4 9 4
0 0
6 587 200
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:4400
65301:001:4291
65301:011:0349
65301:011:0286
65301:001:7244
65301:001:7246
65301:001:7245
65301:011:0113
65301:011:0159
65301:011:0013
Lagendiku
Suurtammiku
Kesasoo tee L1
Linnaaru tee L1
Kesasoo tee L3
Kesasoo tee 5
Uus-Kristjani
Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km
Väikemetsa
Betooni tn 59
65301:001:5007
65301:011:0143
65301:001:4290
65301:011:0148
Vahemetsa
Rabaotsa
Saluste tee 3
Uue-Sauna
65301:011:0150
65301:001:5006
Metsasauna
Metsavälu
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:011:0298
65301:001:6616
65301:001:4295
65301:011:0131
65301:001:4413
Kesasoo tee 12a
Linnaaru põik 1
Saluste tee 5
Kassisaba
Kesa
65301:011:0299
65301:011:0287
Kesasoo tee L6
Kesasoo tee 7
65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:001:4413 Kesa
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
Mets as au
na
65 30
1:0 01 :58
89
Ra ba
ots a
65 30
1:0 01 :58
90
Linnaaru põik 2 65301:001:4870
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
Linnaaru põik 65301:011:0347
Saluste tee L2 65301:001:4294
78401:101:7303
Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4
Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //
Sa lus te tee L1
65 30
1:0 01 :44
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
0 200 m100
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Erki Vaguri
19.05.2026
1 : 2000
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu
Vee erikasutusloa taotluse plaan
Hendrik Klaas
Graafiline lisa 1
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).
- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine
(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga juuni 2024)
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024 ja juuli 2025.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Märkused:
Seirepunkti koht ja number
Vee voolusuund
Olemasolev kraav
X Y
1
Seirepunkti koordinaadid
nr Seirepunkti
Valgala
Olemasolev settetiik
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 65301:001:4291
Suurtammiku
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
6 587 351 550 491
N
1
1
40
40
40
40
4 0
40
41
4 1
4 1
4 0
4 0
19
18
19
20
20
30
30
30
29
30
H
H
T045
1557
n/ta
1559
2502
1538
2459
1559
aiamaa
Kr
aiamaa
aiamaa
aiamaa
aiamaa
aiamaa
K r
Pinnas
Pinnas
P in
n a s
Kr
Pinnas
40.85
40.70
41.56
40.42
40.02
39.96
40.47
40.86
41.49
40.23
40.18
40.67
40.07
40.25
39.95 39.84 39.97
41.91
40.58
39.33
39.42
39.58
39.47
39.59
38.04
38.07
39.98
40.16
40.18
39.80
39.70
39.80
40.03
39.49
39.56
39.56
39.47
39.46
39.49
39.36
39.47
39.46
39.56
39.41
39.46
39.49
39.46 39.41
39.48
39.50
39.51
39.49
39.56
39.53
39.50
39.44
39.38
39.36
39.39 39.36
39.40
39.41
39.38
39.32
39.35
39.38
39.39
39.37
39.36
39.39
39.44
39.45
39.39
39.32
39.77
39.49
39.60
39.60 39.50
39.86
39.43
39.50
39.43
39.47
39.56
39.38
39.35
39.49
39.53
39.51
39.41
39.34 39.44
39.49
39.46
39.46
39.31
39.42
39.54
39.54
39.71 39.59
40.05
40.31
40.52 41.27
41.62
39.81
39.48
39.46
39.64
39.51 40.11
39.53
40.23
39.75
39.84
39.67 40.03
39.78
39.79
39.77
39.77
39.74
39.89
39.83
40.16
39.79
39.77
39.65
39.72
40.03 40.20
40.33
39.84
40.25
40.37
40.67
40.49 40.55
4 0 .5
7
40.57
40.86
4 1 .13
40.77
40.77
41.12
41.10
41.50
41.54
41.39
41.64
41.48
41.14
41.36
39.61
40.04
40.11
40.51
40.65
40.55
40.24
40.80
40.66
40.45
40.58
40.51 40.78
39.93
40.24
40.85
40.75
40.53
40.04
40.13
39.79
39.97
39.84
39.98
39.97
39.85
39.82
39.81
40.99
40.74
4 0 .2
6
4 0 .2
2
4 0 .5
5
40.27
40.51
40.58
4 1 .0
1
4 1 .0 3
4 1 .5 1
41.27
41.18
40.13
41.19
40.16
40 .02
41 .29
41 .17
41 .30
40 .92
39.55
40.25
40.07
39.48
37.94
39.48
39.52
37.95
39.51
39.48
37.97
39.45
39.39
37.99
39.41
40.39
Betooni põik A
40.70
41.08
40.24
40.52
40.41
40.44
40.13
40.53
39.83
40.48
40.69
39.45
39.57
41.25
40.74
Metsavälu
Põlendiku
Lagendiku 65301:001:4400
Pe te rb ur i t ee 3 6 /
Ve ss e põ ik 17 / Ü le
m ist e ra ud te ej aa
m
65301:011:0150 Metsasauna
Viikmanni-Soodevahe 65301:011:0077
Vahemetsa 65301:001:5007
65301:011:0131
65301:001:5006
Kassisaba
Raja
Uus-Tammiku
65301:011:0083
65301:011:0059
65301:001:5008
Sepa-Hindreku
65301:011:0091
65301:011:0054
65301:001:4291 Suurtammiku
Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
Lagendiku
65301:001:4400
39,50
10.04.2020
39,70
10.04.2020
10.04.2020
39,35
39,90
10.04.2020
39,87
10.04.2020
39,85
10.04.2020
39,60
13.04.2020
3 6
3 7
37
3 8
38
3 9 Plokk 41 aT
Plokk 40 aT
I
I'
II'
III'
III
II
PA-1
40,50
0,9
PA-2
39,85
18,55
1,9
PA-3
40,35
17,85
5,4
PA-5
40,45
19,35
2,6
PA-6
40,62
19,77
2,6
39,49
2,1
39,38
2,3
39,40
2,8
39,53
2,2
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,719,90
18,49
8,1
19,13
7,15
18,75
7,0
17,93
40,50
PA-6A
9,6
10,1
8,6
10,8
6,1
11,0
PA-4*
10,95
7,95
10,75
7,7510,15
10,8
PA-7*
PA-8*
10,85
PA-9*
8,4
11,0
2,0
PA-1
40,50
S-3
39,45 0,7 Turbalasundi paksus, m
0,9
19,90
9,6
10,1
Vp-1
40,30 2,0 Katendi paksus, m
FM
K
FM
K
FM K
FM
FM
H
H
K
H
FM
1
2
3
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
18' 19'
20'
21'
11'
12'
Täitelubjakivi paksus, m
Kõrgemargilise lubjakivi paksus, m
Katendi paksus, m
5 4 9 4
0 0
6 587 200
6 587 600
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas Tiia Tuuling
Graafiline lisa 1/3
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII uuringuruum
01.06.2020
1 : 2000
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Muinsuskaitse kitsendused
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
Katendi lamami samakõrgusjoon, m
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
arvutuse plaan
Topograafiline ja varu
0 200 m100 Keemiline analüüs
Killustiku füüsikalis-mehaaniline katsetus
Hüdrogeoloogiline puurauk
Kaardileht nr 6334 Tallinn; 6343 Maardu
Väo lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)
20/2900
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.01.2020);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 21.01.2020 a.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
(aT - aktiivne tarbevaru)
Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Täitelubjakivi varuploki lamami samakõrgusjoon, m
lamami samakõrgusjoon, m
Kõrgemargilise lubjakivi varuploki
Rail Baltic trassikoridor
Kaja Paat
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
18'
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Suudme abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Suudme abs kõrgus, m
Vaatluspunkti nr
N
Uuringuruumi piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 587 398,68 549 464,02
2 6 587 487,56 549 657,16
3 6 587 516,54 549 954,94
4 6 587 479,02 549 960,97
5 6 587 471,98 549 962,32
6 6 587 470,80 549 966,27
7 6 587 529,51 550 075,03
8 6 587 392,29 550 197,12
9 6 587 338,78 550 165,19
10 6 587 286,97 550 387,23
11 6 587 143,04 550 351,66
12 6 587 169,32 550 161,05
13 6 587 196,70 550 168,30
14 6 587 276,91 550 125,70
15 6 587 247,55 549 983,75
16 6 587 378,75 549 964,78
17 6 587 306,88 549 333,21
18 6 587 354,81 549 325,64
19 6 587 358,64 549 337,88
20 6 587 426,56 549 963,15
21 6 587 453,70 549 961,32
Pindala 13,78 ha
Nr X Y
1 6 587 398,68 549 464,02
2 6 587 487,56 549 657,16
3 6 587 516,54 549 954,94
4 6 587 479,02 549 960,97
5 6 587 471,98 549 962,32
6 6 587 470,80 549 966,27
7 6 587 529,51 550 075,03
8 6 587 392,29 550 197,12
9 6 587 338,78 550 165,19
10 6 587 286,97 550 387,23
13 6 587 196,70 550 168,30
14 6 587 276,91 550 125,70
15 6 587 247,55 549 983,75
16 6 587 378,75 549 964,78
17 6 587 306,88 549 333,21
20 6 587 426,56 549 963,15
21 6 587 453,70 549 961,32
Pindala 13,43 ha
Plokkide 40 aT ja 41 aT
piiripunktide koordinaadid
6 587 329,67 549 350,5519'
6 587 363,23 549 380,1621'
6 587 153,99 550 354,3711'
6 587 180,66 550 164,0512'
6 587 327,51 549 329,9518'
6 587 345,42 549 372,2320'
41
38
20
30
Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 31.07.2020 Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.07.2020. Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti 28.11.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa HARMG-151 alusel. Uuringuruum pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Väo VIII uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ole Sein Juhatuse liige Eesti Killustik OÜ
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna
Väo lubjakivimaardla
Väo VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)
Töö nr 20/2900
Tallinn 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Marge Uppin /allkirjastatud digitaalselt/
Hüdrogeoloog
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
3
ANNOTATSIOON
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020).
Aruanne ühes köites, teksti 47 lk, 18 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2020.
Geoloogiline uuring tehti Eesti Killustik OÜ tellimisel. Väo VIII uuringuruum
teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas
riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400), Vahemetsa
(65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks on Maa-
amet.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 puurauku sügavusega kuni 22,5 m. Kvaternaarisetete
paksuse kindlakstegemiseks puuriti käsipuuriga 4 puurauku sügavusega kuni 2,8 m ja
turbalasundi paksus määrati 13 kuni 2,1 m sügavuse sondeerimispunktiga.
Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda,
Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 13,43 ha pindalal. Sõltuvalt
kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike
ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 40) ja kõrgemargiline
ehituslubjakivi selle all (plokk 41) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
mahus.
Ploki 40 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 33, vastates LA kategooriale 35 ja külmakindlus keskmiselt 4,1%,
vastates külmakindluskategooriale F. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,8 m ja
kattekihi keskmine paksus 2,4 m.
Ploki 41 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 26, vastates LA kategooriale 30 ja külmakindlus keskmiselt 0,9%,
vastates külmakindluskategooriale F1. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2020):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1050 tuh m3 (plokk 40, kogumahus
veealune);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1435 tuh m3
(plokk 41, ploki 40 lamamis, kogumahus veealune).
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Eesti Killustik OÜ, Harju maakond, Rae vald,
Soodevahe küla, Väo maardla, Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Toila
kihistu, aktiivne tarbevaru, kõrgemargiline ehituslubjakivi, täitelubjakivi.
Koostas: Tiia Tuuling
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
4
SISUKORD
ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 7
3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................ 11
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 14
4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................ 14
4.2. Välitööd .............................................................................................................. 14
4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ...................................... 15
4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ................................................................................... 16
4.5. Topograafilised tööd ......................................................................................... 17
4.6. Kameraaltööd .................................................................................................... 17
4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 17
5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 19
6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 30
7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 34
7.1. Vee juurdevool karjääri ................................................................................... 35
7.2. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele .................................................. 38
7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .............................................................. 38
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 39
9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 41
9.1. Plokk 40 aT varu arvutus ................................................................................ 42
9.2. Plokk 41 aT varu arvutus ................................................................................ 42
10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 44
11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 45
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba HARMG-151 .................................................................. 48
2. Puuraukude ja sondeerimispunktide kataloog .......................................................... 51
3. Proovide kataloog ..................................................................................................... 52
4. Puuraukude ja sondeerimispunktide kirjeldused ja fotod ......................................... 53
5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste protokollid ......................................... 74
6. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused kihistute
lõikes ............................................................................................................................. 78
7. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide
lõikes ............................................................................................................................. 80
8. Kivimi keemilise analüüsi tulemused ....................................................................... 81
9. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude lõikes .......... 82
10. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes ............. 83
11. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ............. 85
12. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides ...................................................... 86
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
5
13. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 87
14. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................. 91
15. Vastus kooskõlastuse taotluse kohta varu kinnitamiseks RB trassi koridoris ........ 93
16. Puurakude likvideerimisakt .................................................................................... 96
17. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta .................................... 101
18. Tellija arvamus ...................................................................................................... 104
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varuplokkide ruumikujud.dgn
2. Katendi lamam.dgn
3. Plokkide lamam.dgn
4. Puursüdamike fotod ja kataloog.jpg
5. Tellija arvamus.asice
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
6
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Väo VIII uuringuruumis tehti Eesti Killustik OÜ tellimisel. Töö
eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti
ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse
tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Väo kihistu lubjakivist valmistatud kvaliteetset ehituskillustikku vajatakse Tallinna ja
selle ümbruses paiknevate ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt
2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuring“ (Johanson jt., 2017) selgub, et Harjumaal on kõrgema
kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,
jätkudes 4 - 5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele
tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Samale järeldusele jõutakse ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud
ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“
(Bauert jt., 2018), milles märgitakse, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates
olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid
kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid
eelkõige Väo kihistu levikualal.
Käesolev uuring, mille tulemusena esitatakse kinnitamiseks täiendavat lubjakivi varu,
sealhulgas kõrgekvaliteedilist Väo kihistu lubjakivi, aitab osaliselt lahendada
eespoolmainitud probleemi
Keskkonnaameti 28.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2288 alusel väljastati Eesti Killustik
OÜ-le Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba HARMG-151 kehtivusajaga
kolm aastat. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (lisa 1).
Välitööl 2020. a veebruaris ja aprillis puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi
teenindusalale kokku 6 puurauku, sealhulgas 1 puurauk hüdrogeoloogiliseks katse-
pumpamiseks. Puurimistööd tehti OÜ Salveesia poolt. Hüdrogeoloogilistest töödest
mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja tehti katsepumpamine ühest puuraukude
paarist. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivist
valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsetused tehti OÜ
Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati Eesti Geoloogia-
teenistuse laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel
koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2 000. Topotööd tehti OÜ Inseneribüroo
STEIGER poolt.
Välitöid organiseeris ja viis läbi geoloogiainsener Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringu-
aruande. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Ala hüdrogeo-
loogilise hinnangu ning vee juurdevoolu arvutused rajatavasse karjääri võimaliku
veetaseme alanduse juures tegi hüdrogeoloog Marge Uppin. Fotode autor on T. Tuuling.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Väo VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae
vallas Soodevahe külas riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400),
Vahemetsa (65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks
on Maa-amet. Katastriüksuste sihtotstarbeks on valdavalt maatulundusmaa, Vahemetsa
katastriüksusest on 25% sihtotstarbeta. Uuringuruum on ümbritsetud valdavalt
eramaadega: Sepa-Hindreku (65301:011:0059), Uus-Tammiku (65301:011:0083),
Saluste tee 5 (65301:001:4295), Suurtammiku (65301:001:4291), Viikmanni-
Soodevahe (65301:011:0077), Põlendiku (65301:011:0091), Kassisaba
(65301:011:0131) ja lõunast riigimaaga Tallinn-Tapa 115,0 - 118,2 km
(65301:011:0054). Uuringuruumi teenindusala jääb paarisaja meetri kaugusele Tallinna
linna Lasnamäe linnaosa piirist, vaid lääneosas ligikaudu 50 m pikkusel lõigul langeb
kokku Tallinna linna piiriga. Uuringuruum asub Ülemiste-Maardu ja Tallinn-Tapa
raudtee harude vahelises kolmnurgas (joonis 2.1).
Uuringuruumi teenindusala maapinna reljeef on tasane, jäädes abs kõrguste ~39 - 41 m
vahemikku. Ligikaudu 50% uuringualast (idaosa) paikneb soos, kus on levinud nii
madalsoo- kui ka rabamullad. Linnaaru rabas on valdavaks puuliigiks mänd ja kask,
madalsoo on roostunud ja kaetud pajuvõsaga, servaalal kasvab ka kask (fotod 2.1; 2.2).
Rohkesti on surnud puid ja lamapuitu. Raba ja madalsoopiirile ning soo lõunaserva on
rajatud kuivenduskraavid, mis praegu oma funktsioone kobraste poolt rajatud tammide
tõttu korralikult ei täida (foto 2.3). Suures osas on soostunud ka uuringuala lääneosa,
mida katab lepa-lodumets (foto 2.4).
Foto 2.1. Linnaaru raba uuringuruumi
idaosas (foto T. Tuuling, 05.02.2020, N
59˚25'15" ja E 24˚53'6").
Foto 2.2. Madalsoo (foto T. Tuuling,
05.02.2020, N 59˚25'16" ja E 21˚52'51").
Ligikaudu 60% ulatuses on uuringuruumi teenindusalal maakasutuselt tegu metsamaaga.
Uuringuala põhjaossa, ligikaudu 1,3 ha suurusele alale on linnaelanike poolt rajatud
peenramaad, ehitatud aiamajakesed, kasvuhooned ja kuurid, kuhjatud olmeprügi (fotod
2.5; 2.6). Lähim elamu jääb uuringuruumist ~140 m kaugusele põhja suunas kinnistule
Uus-Tammiku (65301:011:0083).
Väo VIII uuringuruumi teenindusala ei kattu arvel oleva maavaravaruga. Lähim
maardla, Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046), jääb taotletava uuringuruumi
teenindusalast ~630 m kaugusele põhja suunda.
Uuringuruumi teenindusala loodeserv külgneb Elering AS 35 - 110 kV pingega elektri-
õhuliinide Aruküla-Lasnamäe (VID koodid L164 ja L165) kaitsevööndiga (25 m liini
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
8
teljest) ning ~57 m kaugusele jäävad Elering 35 - 110 kV pingega elektriõhuliinid Iru-
Lasnamäe ning Lasnamäe-Ida (VID koodid L167 ja L008; kaitsevööndid 25 m liini
teljest).
Foto 2.3. Kobraste poolt paisutatud kraav
uuringuala lõunaosas (foto T. Tuuling,
13.04.2020, N 59˚25'10" ja E 24˚53'5").
Foto 2.4. Lodumets Metsavälu kinnistul
(foto T. Tuuling, 10.04.2020, N 59˚25'16"
ja E 24˚52'31").
Foto 2.5. Peenramaad uuringuala põhja-
osas (foto T. Tuuling, 10.04.2020, N
59˚25'20" ja E 24˚52'33").
Foto 2.6. Prügi aiamaa piirkonnas (foto
T. Tuuling, 10.04.2020, N 59˚25'20" ja
E 24˚52'39").
Uuringuruumi teenindusala lääneosast ~20 m kaugusel paikneb kinnismälestis Kultuse-
kivi (VID kood 2616; kaitsevöönd 50 m objekti keskmest), mille kaitsevöönd jääb tee-
nindusalale 30 m ulatuses (foto 5.1). Muinsuskaitseamet teavitas 05.11.2019 kirjaga nr
1.1-7/2625-1, et uuringuruumi alale jääb Muinsuskaitseametile teada olev, kuid mitte
veel kaitse alla võetud noorema kiviaja asulakoht. Selguse huvides andis Muinsus-
kaitseamet teada, et kuna tegemist on arheoloogiamälestiste leviku poolest potentsiaal-
selt tiheda piirkonnaga, tuleb sõltumata geoloogilisest uuringust enne karjääri rajamist
alal teostada arheoloogilised eeluuringud võimaliku seni teadmata arheoloogiapärandi
välja selgitamiseks ja väärtuslike objektide ja kihtide hävimise vältimiseks.
Uuringuruumi teenindusala lõunaosa kattub Rail Baltic raudtee kavandatava trassi kori-
doriga kuni 11 m ulatuses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
9
Väo VIII uuringuruumi teenindusala
Joonis 2.1. Väo VIII uuringuruumi teenindusala asukohaplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Joonis 2.2. Väo VIII uuringuruumile lähimad piirangud ja uuringupunktide asukohad.
Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
Uuringuruumi teenindusala lõunaservast kuni ~40 m kaugusele jääb laiarööpmeline
raudtee (tunnus 4075220) kaitsevööndiga 30 m äärmise rööpa teljest.
Väo VIII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitseala.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
11
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Esimesed suuremahulised ehituslubjakivi uuringud tehti Väo piirkonnas trusti
“Lengeolnerud” poolt 1955. - 56. a (Sidorova, 1956, EGF 728) (joonis 3.1). Tookord
lõpetati puuraugud põhiliselt Aseri või Kunda lademes, üksikud ulatusid Volhovi
lademesse.
1963. a tegi EGV Ehitusmaterjalide Rühm uuringu Väo maardla laiendamiseks
(Remmel, 1964, EGF 2228). Uuringuala asus Väo karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal
(joonis 3.1). Kasulikuks kihiks olid Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe
lubjakivid.
1969. - 70. a toimunud geoloogilise uuringu käigus detailiseeriti 1963. a uuringut Väo
karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal ning täiendav ehituslubjakivi varu Uhaku, Lasnamäe,
Aseri ja Kunda lademete mahus anti Pirita jõest ida pool (Loo alal) (Remmel, 1970, EGF
3116) (joonis 3.1).
1994. a tegi Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut olemasolevate andmete põhjal Väo
lubjakivimaardla jääkvaru ja Väo karjääriga külgnevate alade lubjakivi varu arvutuse.
Selle tööga kanti maha Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu mahus ~1,3 mln m3, kui
majanduslikult kaevandamiseks ebaotstarbeline varu (Adamson jt., 1994, EGF 4802).
Edaspidi ongi Väo maardla lubjakivivarude ümberhindamisel ja täiendavate varude
arvele võtmisel karjääriga külgnevatel aladel kasutatud enamasti 1955. - 1970. a uuringu
andmeid. Vähesel määral on puuritud ka uusi, valdavalt madalaid puurauke karjääri
põhja lamamipiiride täpsustamiseks ja ka kasulikku kihti kogupaksuses läbivaid
puurauke maardla laiendamise eesmärgil. Põhimõtteliselt võib pärast 1994. a varude
ümberhindamist liigitada Väo maardlal tehtud uuringud järgmiselt:
- kaevandamistehnoloogia muutmisest ning piiranguvööndite vähenemisest või
kadumisest tingitult on arvatud passiivsed varud aktiivseks (Adamson jt., 1996,
EGF 5494; Adamson jt., 1997, EGF 5692, 5834; Kattai, 2004, EGF 7598;
Tammekänd, 2008, EGF 8035) või ka vastupidi – aktiivsed varud passiivseks
seoses taristu rajamisega (Kattai jt., 2006, EGF 7815);
- Aseri ja Kunda lademete lubjakivi kaevandamine osutus majanduslikult
otstarbekaks ja võeti taas varuna arvele (Jürgenson, 2004, EGF 7596; Korbut jt.,
2009, EGF 8216; Jürgenson jt., 2010, EGF 8263);
- korrigeeriti olemasolevaid varusid mäeeraldiste sees (liideti varuplokke, võeti
varu arvele või kanti maha (Vahtra, 2012, EGF 8381; Rohtla jt., 2012, EGF
8455; Vahtra, 2016, EGF 8722; Tammekänd jt., 2016, EGF 8733; Tammekänd
jt, 2018, EGF 8897);
- geoloogilised uuringud mäeeraldistega külgnevatel aladel maardla laiendamise
eesmärgil (Tammekänd jt., 2008, EGF 8063; Tammekänd, 2015, EGF 8682;
Tammekänd jt., 2016, EGF 8756; Valling, 2015, EGF 8685; Tammekänd jt.,
2017, EGF 8833).
Konkreetselt Väo VIII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi varasema uuringu
puurauku. Küll on aga käesolevas töös kasutatud lähimaid, Väo VII uuringu käigus
rajatud puurauke PA-1/17 ja PA-2/17 (joonis 2.1) (Tammekänd jt., 2017, EGF 8833).
Väo VII uuritud varu võeti aktiivse tarbevaruna arvele Väo lubjakivimaardla plokina 39
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
12
(joonis 3.1). Sarnaselt Väo VII-le, on ka Väo VIII uuringuruumi läbilõikes noorimateks
kivimiteks Viivikonna kihistu lubjakivid, samuti on mõlemas uuringuruumis väga
sarnased kihistute paksused, mis võimaldas antud puurauke kasutada käesoleva
uuringuobjekti aluspõhja geoloogilise ehituse kolmemõõtmelise mudeli koostamisel.
Ümbruskonnas on tehtud rohkesti ka ehitusgeoloogilisi uuringuid, kus uuringu-
puuraukudega on läbitud kvaternaarisetted, ulatudes kohati ka aluspõhjakivimitesse.
Reeglina jäävad antud objektid Väo VIII uuringuruumi teenindusalast liiga kaugele, mis
ei võimalda nende andmeid kasutada küllaltki muutliku kvaternaarisetete paksuse ja
koostise iseloomustamisel. Lähimad puuraugud, mis paiknevad käesoleva uuringuruumi
edela-lõunapiirist ~50 m kaugusel, on rajatud EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise
uuringu käigus (Eller, 2018, MAEGF 34549). Nendest kahe puuraugu andmeid (PA-
1EG ja PA-3EG, joonis 2.1) on kasutatud kattekihi paksuste ja aluspõhja pealispinna
modelleerimisel.
Maavarvarude koondbilansis seisuga 31.12.2019. a on Väo lubjakivimaardlas
(392,34 ha) arvel kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 10 334,7 tuh m3 ja
passiivset tarbevaru 7239,0 tuh m3 (Roosalu, 2020).
Väo lubjakivimaardlas kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi neljal mäeeraldisel
(joonis 3.1):
- Väo lubjakivikarjäär (Paekivitoodete Tehase OÜ, maavara kaevandamise luba HARM-
154, kehtib kuni 13.01.2039, aT jääk 2409,8 tuh m3 seisuga 31.12.2019);
- Väo V lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-137, kehtib
kuni 16.12.2028, aT jääk 1263,4 tuh m3 seisuga 31.12.2019, );
- Tondi-Väo lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-061,
kehtib kuni 06.05.2022, aT jääk 184,2 tuh m3 seisuga 31.12.2019 );
- Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (AS TREF Nord, maavara kaevandamise luba KMIN-
128, kehtib kuni 06.05.2025, aT jääk 11,7 tuh m3 seisuga 31.12.2019).
2019. a kaevandati Paekivitoodete Tehase OÜ ja Väo Paas OÜ poolt kokku 487,1 tuh m3
ehituslubjakivi. Mäeeraldiste jääkvaru 2020. a alguse seisuga oli 3869,1 tuh m3, mida
jätkuks antud kaevandamismahtude juures vähem kui 8 aastaks.
Kuna rajatud taristu piiranguvöönditest tingitult on olemasoleva maardla laiendamine
vahetult mäeeraldistega külgnevatele aladele problemaatiline, on kaevandajad muutnud
kaevandamistehnoloogiat, asendades lõhketööd kivimi raimamisega. See võimaldab
kõrgekvaliteedilise lubjakivi arvele võtta aktiivse tarbevaruna ja kaevandada ka
kommunikatsioonide vahele jäävatel kitsastel maaribadel. Kuna nõudlus kivi järele on
suur, on kaevandajad huvitatud maavara maksimaalsest väljamisest. Kuid ka antud
varudest ei piisa, leevendamaks kvaliteetse ehituslubjakivi põuda Harjumaal. Seepärast
on esitatud mitmeid taotlusi geoloogilise uuringu tegemiseks Väo maardla piirkonnas.
Lisaks Väo VIII uuringuruumile, on väljastatud ka load geoloogilise uuringu tegemiseks
Väo IX ja Lõuna-Väo II uuringuruumis (joonis 3.1). Menetlusse on võetud geoloogilise
uuringu taotlused Väo X ja XI ning Väo XII uuringuruumis (joonis 3.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
13
1955. - 56. a uuring (Sidorova, 1965); 1963. a uuring (Remmel,1964); 1969. - 70. a uuring (Remmel, 1970)
Mäeeraldis: 1-Väo lubjakivikarjäär HARM-154; 2 -Tondi-Väo lubjakivikarjäär KMIN-061; 3-Väo V lubjakivikarjäär KMIN-137; 4-Tondi-Väo
III lubjakivikarjäär KMIN-128;
Geoloogilise uuringu ala: 5-Väo IX uuringuruum; 6-Lõuna-Väo II uuringuruum
Taotletav geoloogilise uuringu ala: 7-Väo X, XI uuringuruum; 8-Väo XII uuringuruum
Joonis 3.1. Väo maardla geoloogilise uurituse plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
1
1
2
3
4
5
2
6
7
8
Väo VIII
uuringuruum
PLOKK 39
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
14
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
4.1. Uuringumetoodika
Uuringuruumi asukoha valikul oli oluliseks teguriks vajadus laiendada kaevandamis-
alasid Väo kihistu levikualal, kuna kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaat-
kivimi kaevandatava varu on Harju maakonnas kriitiliselt väike. Olemasolevate mäe-
eraldiste laiendamist Väo lubjakivimaardlas ei võimalda maardlat ümbritsevad kommu-
nikatsioonid. Väo VIII uuringuruumi paikneb katastriüksustel, kus on geoloogilised ja
ka maakasutuslikud eeldused karjääri rajamiseks.
Uuringu sügavuse planeerimisel arvestati varasemate uuringute käigus Väo
lubjakivimaardla lõunaserva rajatud puuraukude andmetega. Täpsem sügavus selgus
pärast esimese puuraugu rajamist Väo VIII uuringuruumi lääneserva, mil läbiti
karbonaatkivimiline aluspõhi kogupaksuses kuni Leetse kihistu glaukoniitliivakivini.
Saadud informatsiooni põhjal planeeriti ka ülejäänud puuraukude sügavus, milleks
kujunes ~20,5 - 22,5 m.
Uuringuvõrgu planeerimisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõudest, kus uuringu-
punktide maksimaalne vahekaugus on kuni 400 m. Uuringuruumi paiknemine soisel alal
raskendas ligipääsu planeeritud puuraukudele. PA-4 oli kavas puurida pärast maapinna
külmumist, kuid soe talv seda ei võimaldanud. Rajatud 5 puuraugu andmetel oli
piirkonna geoloogiline ehitus väljapeetud (nii kihistute paksused kui ka kihtide lasumus)
ning hästi korreleeritavad uuringuruumist ~ 650 m kaugusele jäävate 2017. a Väo VII
uuringu puuraukudega (Tammekänd jt., 2017). Kasutades ka viimati nimetatud uuringu
puuraukude andmeid, võimaldas see aluspõhjakihtide mudeli modelleerida kogu
uuringuruumi piires. Kui aluspõhjakivimite geoloogilisest ehitusest andsid
olemasolevad andmed väga hea ülevaate, siis saamaks detailsemat infot kvaternaari-
setete paksuse ja koostise (maavara katendi) kohta, rajati raskesti ligipääsetavatesse
kohtadesse puuraugud ja sondeerimispunktid käsitsi.
4.2. Välitööd
Puurimistööd tegi OÜ Salveesia 2020. a veebruaris ja aprillis. Puuraugud rajati puur-
pingiga URB-2a südamikpuurimise meetodil. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu
väljatoomiseks kasutati õhku. Puuriti 6 puurauku sügavusega 20,8 - 22,5 m, sealhulgas
1 puurauk hüdrogeoloogiliseks katsepumpamiseks (kokku 129,3 m). Puurimise dia-
meeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis maksimaalselt 112 mm.
Puursüdamiku väljatulek lubjakivi osas oli 90 - 98%, keskmiselt 95%, sealhulgas kasu-
liku kihi osas 91 - 98%, keskmiselt 94% (lisa 4). Hüdrogeoloogiline puurauk PA-6A
puuriti südamikuta. Antud puuraugu diameeter kvaternaari setetes oli 190 mm ja
karbonaatkivimeis kuni 140 mm.
Puuragregaadiga rajatud puuraukudest PA-3 likvideeriti 13.04.2020. a, ülejäänud
puuraugud 14.05.2020. a. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga ning ülejäänud
osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega.
Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Maapind tasandati, korrastati ning taastati
uuringueelne seisund.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
15
Uuringuruumi põhja-idaosas, kuhu puuragregaadiga ei olnud võimalik sõita, puuriti
käsipuuriga 4 puurauku sügavusega kuni 2,8 m, kokku 9,2 m. Puurimise diameeter oli
65 mm. Puuraukudega läbiti turbalasund ja liivsavimoreen kuni aluspõhjani.
Foto 4.1. Südamikpuurimine (PA-2) (foto
T. Tuuling, 06.02.2020, N 59˚25'16" ja E
24˚52'37").
Foto 4.2. Puuraugu PA-7 rajamine käsi-
puuriga (foto T. Tuuling, 13.04.2020, N
59˚25'17" ja E 24˚53'3").
Sondeerimispunktid: kuna pehme pinnas ei võimaldanud ekskavaatoriga kaevandeid
rajada, siis kvaternaarisetete, eelkõige turbalasundi paksuse täpsustamiseks tehti
turbapuuriga 13 sondeerimispunkti diameetriga 30 mm ning sügavusega kuni 2,1 m
(kokku 19,5 m). Sondeerimispunktides läbiti turbalasund kuni liivsavini või liivsavi-
moreenini, aluspõhjakivimeid ei avatud.
Käsipuuriga rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende
rajamist. Kuna nimetatud uuringupunktid rajati plastsesse moreeni ja turbasse, täitusid
need pärast puuri väljatõstmist setetega ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei
olnud vajalikud.
Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 16), mille on heaks kiitnud
Keskkonnaamet oma 09.07.2020. a korraldusega nr 1-3/20/681 (lisa 17).
4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd
Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas ja tulba saetud pinnal. Kirjeldati
kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti.
Puursüdamike fotod on esitatud digitaalselt JPG-vormingus (digitaalne lisa 4), kus igale
fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on
ka fotode kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on
tekstilisas 4 esitatud puursüdamike fotod PDF-formaadis.
Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ
Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri
17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse
Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati
standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud
prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Kukruse lademe
Viivikonna kihistu lubjakivi ülemine osa, milles kukersiidi kihid olid oluliselt paksemad
ja kukersiidi sisaldus neis oluliselt suurem, prooviti eraldi. Viivikonna kihistu alumine
osa, mis visuaalsel hinnangul sarnaneb kvaliteedilt pigem lamava Uhaku lademe
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
16
Kõrgekalda kihistuga, võeti ühte proovi koos viimasega. Eraldi võeti proovid Väo
kihistu ülaosas lasuvast lubjakivist ning alumises pooles lasuvast dolomiidistunud
lubjakivist. Piiriks oli Väo kihistu Pae kihistiku dolomiidistunud lubjakivikihi
pealispind. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi ja Kunda lademe Loobu kihistu
lubjakivi prooviti nende väikese paksuse tõttu koos Väo kihistu alumise osaga.
Tegutsevas Väo lubjakivikarjääri mäeeraldises on kasuliku kihi hulka arvatud ka
Volhovi lademe Toila kihistu glaukoniitlubjakivi 0,45 m paksuselt. Selleks, et saada
teavet kas ja kuivõrd mõjutab killustiku kvaliteeti glaukoniitlubjakivi lisamine kasuliku
kihi hulka, võeti kahe puuraugu puhul (PA-1 ja PA-3) alumisse proovi lisaks ka
glaukoniitlubjakivi vastavalt 0,9 ja 0,4 m paksuselt.
Seega võeti ühest puuraugust 4 proovi, kokku 20 proovi killustiku purunemis- ja külma-
kindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,1–6,45 m vahemikku, keskmine
proovipikkus oli 4,6 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati
puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku
purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm.
Katsetuste tulemused on toodud lisas 5.
Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos
teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus
määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmu-
tus-sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril
-17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Terade tihedus ja
veeimavus määrati püknomeetri meetodil. Püknomeetrit (klaaskolvi) vee ja sõelutud
materjaliga hoitakse 24 tundi veevannis temperatuuril 22°C, mille järel materjal
kuivatatakse ja kaalutakse.
Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale
võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi
lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes
lahustumatu jääk. Väo VIII uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks
kolmest puuraugust. Puuraukude valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks
pindalaliselt võimalikult ühtlaselt iseloomustatud. Kokku võeti 23 proovi. Proovimise
intervallid jäid 0,4 - 6,45 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,4 m. Kivimi
keemilised analüüsid tehti Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis ja analüüside
tulemused on toodud tekstilisas 8.
4.4. Hüdrogeoloogilised tööd
Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes ning
katsepumpamine puuraugus PA-6 põhjavee juurdevoolu hindamiseks kavandatavasse
karjääri. Samaaegselt pumpamiskatsega mõõdeti veetaset puuraugust PA-6 ~20 m
kaugusele rajatud puuraugus PA-6A. Katsepumpamisteks kasutati süvaveepumpa
SQ 7-40. Puuraukudes mõõdeti veetase enne katsepumpamise algust ning jooksavalt
kogu katse vältel. Veetaseme mõõtmiseks kasutati automaatseid pidevandureid (Van
Essen CTD-Diver), mis mõõtsid veetaset 30 sek intervalliga. Veetaseme kontroll-
mõõtmised tehti Eijkelkampi põhjavee taseme mõõtjaga. Usaldusväärsete tulemuste
saamiseks prooviti katsepumpamisel saavutada vähemalt 1 meetrine veetaseme alandus.
Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
17
4.5. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2020. a
jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan
mõõtkavas 1 : 2 000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri-
misega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS
Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu-
sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide
koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).
Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Plaani koostamisel olid aluseks
põhikaardi vektoriseeritud lehed nr 63844 63853 ning baaskaardi lehed nr 6334 ja 6343.
Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise
mõõdistamise seletuskirjas (lisa 14).
4.6. Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö kivimiline
materjal ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle
lähiümbruse geoloogilisest ehituses, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste ja ehitus-
geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Väo VIII uuringuruumi
geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on
esitatud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja asukohad näidatud joonisel 2.2.
Kuna käesoleval juhul on kivimi kvaliteet selgelt korrelatsioonis kihistutega, on
uuringuruumi geoloogilist ehitust kirjeldatud litostratigraafiliste üksuste tasemel. See
puudutab eelkõige Uhaku ja Lasnamäe ladet, kus kvaliteetne ehituskivi on seotud Väo
kihistuga, mis geoloogiliselt vanuselt kuulub nii Uhaku kui ka Lasnamäe lademesse.
Ehkki 2017. a Väo VII uuringu puhul, mille andmeid käesolevas töös kasutati, oli
geoloogilist ehitust kirjeldatud lademete tasemel, võimaldasid puursüdamike fotod
määrata ka Väo kihistu piiri. Samuti oli proovide võtmisel järgitud kihistu piiri.
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmis-
tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja
külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse
kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise
karbonaatkivimile esitavatele nõuetele.
4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Väo VIII uuringuruumi karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses keskkonnaministri
17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
18
Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogiline katsepumpamine) tehti
spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse
ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks
kasutati õhku. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud
likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati puuraukude
likvideerimisakt. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu
punktide vahel enamasti mööda olemasolevaid teid. Metsas liikumiseks võeti maha
üksikud puud kooskõlastatult RMK ja maaomanikuga. Geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste
ja muude töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
19
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Väo VIII uuringuruum paikneb Põhja-Eesti platool. Uuringuruumi lääneserv väikesel
pindalal jääb alvarile, kus aluspõhjakivimeid katab vaid 0,1 m paksune klibune kasvu-
kiht (foto 5.1). PA-1 andmeil on paeplatool lubjakivi ülaosa kuni 1 m paksuselt porsunud
ja murenenud.
Foto 5.1. Uuringuruumi lääneserv jääb alvarile. Fotol on uuringuruumi läänepiirist
20 m kaugusele jäävad kultusekivid, mille ümbrusest on 10 cm paksune kasvukiht
kooritud.
Enamasti ulatub aga kvaternaarisetete paksus 2 - 3 meetrini, uuringuruumi lõunaservas
maksimaalselt 4,3 meetrini (joonis 5.1), keskmine paksus on 2,1 m. Lokaalselt esineb
uuringualal tehnogeenseid setteid: kitsal ribal (~100 m2) keskmiselt 1,2 m paksuse kihina
uuringuruumi lõunaservas PA-3 piirkonnas ja Vahemetsa kinnistut läbiva tee all kuni
0,5 m paksuselt. Kuid tühiselt väikese leviku tõttu ei ole neid keskmise kihipaksuse
arvutuses ja ka joonise 5.1 kootamisel kasutatud.
Uuringuruumi põhja-lääneosas, puuraukude PA-2, PA-6 ja PA-5 piirkonnas lasuvad
küllaltki paksu (0,5 - 1,0 m) turbaseguse mullakihi all glatsiaalsed setted, mis on
esindatud hallikaspruuni liivsavimoreeniga. Selle ülaosas esineb kulutamata, valdavalt
karbonaatset purdosa diameetriga 1 - 2 cm 5 - 7%. Alumises, ligikaudu 0,5 m paksuses
osas ulatub kuni 7 sentimeetrise diameetriga jämepurru sisaldus 35%-ni. Sageli võib olla
murenenud ka aluspõhjakivimite ülemine osa kuni 0,9 m paksuselt, sarnanedes lasuva
lokaalmoreeniga (PA-5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
20
* puuraukude PA-3 ja PA-6 puhul ei ole arvestatud tehnogeenseid setteid
Joonis 5.1. Väo VIII uuringuruumi kvaternaarisetete paksus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
21
Uuringuruumi idaosas on levinud soosetted. Linnaaru raba keskosas, puuraukude PA-3
ja PA-8 piirkonnas ulatub turbakihi paksus maksimaalselt 1,6 - 1,7 meetrini, vähenedes
raba servaalal (PA-4, PA-9, S-6) 0,9 - 1,4 meetrini. Turbalasund sisaldab rohkesti
puujuuri ja oksarisu. Rabapiirkonnas lasub läbilõike ülaosas ligikaudu 0,5 m paksuselt
puu-sfagnumiturvas, mille lagunemisaste on ~15 - 20%, selle all 0,5 m paksuse kihina
hästilagunenud puu-rohuturvas lagunemisastmega ~35%. Läbilõike alumises osas on
hästilagunenud madalsooturvas 0,5 – 0,6 m paksuselt mineraliseerunud ja savi sisal-
dusest tingitult veidi plastne (foto 5.3).
Foto 5.2. Rabalasundi ülemine osa. PA 8, int 0,0 – 0,6 m.
Foto 5.3. Turbalasundi allosas lasuv hästilagunenud turvas on nõrgalt savikas. PA-8, int
1,0 - 1,5 m.
Foto 5.4. Turbalasundi lamamis olev sinakashall liivsavimoreen on vähese peene
purdosaga. PA-7, int 1,3 – 1,9 m.
Turbalasundi lamamiks on reeglina 0,3 m paksune limniline sinakashall plastne liivsavi
ja selle all omakorda sinakashall liivsavimoreen, mis sisaldab kuni 1 cm jämedust
purdosa ligikaudu 7% (foto5.4). Kohati esineb turba ja liivsavi vahel ka kuni 0,5 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
22
paksune järvemuda kiht, mis on pruunikasbeež ja sisaldab rohkesti terveid karpe ja
nende fragmente (foto 5.5). Raba ümbritsevas madalsoos on mineraliseerunud turbakihi
paksus kuni 1m ja selle lamamiks on sinakashall liivsavi (foto 5.6). Moreeni paksust ei
õnnestunud madalsoos kindlaks määrata.
Foto 5.5. Kohati esineb turba lamamis järvemuda ja selle all sinakashall liivsavi. S-9, int
1,6 – 2,1 m.
Foto 5.6. Mineraliseerunud madalsooturvas sondeerimispunktis S-5. Turba lamamiks on
sinakashall liivsavi. S-5, int 0,5 - 1,0 m.
Uuringuruum paikneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe Viivikonna
kihistu (O3vv) avamusel. Kui Väo lubjakivimaardla on seni jäänud vaid Väo ja
Kõrgekalda kihistu avamustele, siis maardla laienemisel lõuna suunas ilmuvad läbi-
lõikes ka Viivikonna kihistu lubjakivid. Esimest korda on Väo maardlas Viivikonna
kihistu lubjakivisid kirjeldatud Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus
(Tammekänd, 2017) (maardla plokk 39), kus kihistu paksus oli keskmiselt 2 m, lasudes
~4 - 6 meetri paksuse kattekihi all. Viivikonna kihistu lamam jääb ploki 39 äärmises
lõunaservas 34 - 35 m abs kõrguse tasemele, kiiludes välja ploki 39 põhjapiiril. Väo VII
uuringu andmeil Väo karjääri seinas Viivikonna kihistu kivimit ei paljandu. Ka
aluspõhja geoloogilise kaardi andmeil sopistub Viivikonna kihistu maardla lõunaossa,
ning avaneb maardlast lõuna pool juba ligikaudu 4 km laiuse vööndina (joonis 5.2).
Väo VIII uuringuruumis on Viivikonna kihistule iseloomulik sinakashalli rohkem või
vähem savika lubjakivi vaheldumine pruunikashalli kukersiitse lubjakiviga. Kivimis
esineb lainjaid hargnevaid pruuni kukersiidi kelmeid ja õhukesi vahekihte paksusega
1 - 2 cm, andes kivimile võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus Viivikonna
kihistu ülaosas, kus torkab silma uuringuruumis nii vertikaalselt kui ka lateraalselt välja
peetud kaks ~0,2 ja ~0,5 m paksust kihti, milles esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad
kukersiidi kihid (foto 5.7).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
23
Joonis 5.2. Väo VIII uuringuruum jääb Kukruse lademe Viivikonna kihistu avamusele.
Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
Foto 5.7. Kukruse lademe Viivikonna kihistu ülemine osa. Intervallides 4,1 - 4,5 m ja
4,7 - 4,9 m esinevad paksemad kukersiidikihid. PA-1, int 3,4 - 5,5 m.
Viivikonna kihistu alumises osas on kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Vahekihtidena
esineb kuni 10 cm paksusi beežikashalle, nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte (foto
5.8). Sagedased on mergli vahekihid, mis on kontrastsed, lainjad ja õhukesed, jäädes
reeglina alla 1 cm. Viivikonna kihistu kivim on õhukese- kuni keskmisekihiline ja
iseloomulikud on rohked püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel
piiril on püriitse impregnatsiooniga tasane, väikeste soppidega katkestuspind (foto 5.9).
Kihistu paksus uuringuruumis jääb 3,6 - 7,5 m vahemikku, olles keskmiselt 5,4 m.
Lamam jääb abs kõrgustele 31,6 - 32,8 m, langusega lõuna suunas.
4,7 4,9
Väo VIII
uuringuruum
Väo
lubjakivimaardla
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
24
Foto 5.8. Viivikonna kihistu alumises osas (sügavuselt 5,25 m) on kukersiitsete
lubjakivide sisaldus oluliselt väiksem. PA-5, int 4,4 - 6,1.
Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esinda-
tud helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni keskmi-
sekihilise nõrgalt savika lubjakiviga (foto 5.9). Kihistu ülemises osas esineb lubjakivides
vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka üksikuid
savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 - 2,9 m, keskmiselt
2,7 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 28,9 - 30,1 m abs kõrgusele. Kihistu alumiseks
piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud katkestuspinnaga, ligikaudu 0,5 m paksu-
se lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind (foto 5.10).
Foto 5.9. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi. Sügavusel
7,6 m markeerib katkestuspind Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute vahelist piiri. PA-5,
int 7,1 – 9,0 m.
Foto 5.10. Katkestuspindadega ~0,5 m paksune lubjakivikompleks, kus ülemine
kahekordne katkestuspind on Kõrgekalda ja Väo kihistu piiriks.
Väo kihistu (O2vä) lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti
paremaks ja vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub
Uhaku lademe, valdav enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb
valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest,
juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on
iseloomulikud rohked nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad.
Suurem osa kihistust (~6 m) langeb Kostivere kihistiku kesk- kuni paksukihilise
lubjakivi arvele (foto 5.11). Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
25
paksuse tumehalli, tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht - Pae kihistik. Puuraugus
PA-2 oli tugevalt dolomiidistunud lubjakivikihi paksus 1,0 m (foto 5.11). Väo kihistu
alumises, ligikaudu 2 m paksuses lubjakivilasundis, mis kannab Rebala kihistiku nime,
on mergli kelmeid ja vahekihte tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, võib ka see olla
kohati dolomiidistunud. Väo kihistule tervikuna on iseloomulik püriidistunud detriidi ja
umbes 1 - 2 cm jämeduste vertikaalsete ussikäikude esinemine. Väo kihistu kogupaksus
uuringuruumis on 8,6 - 9,4 m, keskmine paksus 9,2 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas
abs kõrgusele 21,3 m , langedes lõuaosas 19,5 m abs kõrgusele. Väo kihistu kontakt
lamamiks oleva Kandle kihistuga ei ole terav, kuid on selgelt määratletav – Kandle
kihistule on iseloomulikud raudooidid.
Foto 5.11. Väo kihistu Kostivere (int 16,0 – 16,9 m) ja Pae (int 16,9 – 17,9 m) kihistiku
lubjakivi puuraugus PA-2.
Foto 5.12. Väo kihistu Rebala kihistiku lubjakivis on mergli kelmeid ja vahekihte
tihedamalt. PA-6, int 17,2 - 18,2 m.
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika,
keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristalse, detriidika, raudooide sisaldava
lubjakiviga (foto 5.13). Ooide on reeglina rohkem kihistu üla- ja alumises osas, keskosas
vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt <1,0 mm. Kihistus esinevad limoniitse
impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel piiril on kahekordne, tugeva
fosfaatse ja püriitse impregnatsiooniga ja sügavate taskutega katkestuspind. Kihistu
paksus uuringuruumis on 0,35 - 0,5 m, keskmiselt 0,45 m.
Foto 5.13. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi. PA-1, int 19,2 - 19,55 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, nõrgalt savikast,
mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist.
16,0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
26
Loobu kihistule on iseloomulikud rohked lainjad või konarlikud fosfaatse impregnat-
siooniga katkestuspinnad (foto 5.14) ja nautiloiidide ja trilobiitide kivistised. Kihistu
alumist piiri markeerib tugeva limoniit-fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind (foto
5.15). Kihistu paksus jääb 0,55 - 0,65 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu
kihistu lamami abs kõrgus on uuringuruumi põhjaosas 20,4 m, langedes uuringuruumi
lõunaservas 18,4 m abs kõrgusele.
Foto 5.14. Kunda lademe loobu kihistu
rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakivi. PA-3, int 21,4 - 21,6 m.
Foto 5.15. Loobu-Toila kihistu vahelist
piiri markeerib tugeva limoniit-fosfaatse
impregnatsiooniga katkestuspind. PA-3,
int 21,8 - 22,0 m.
Uuringu käigus avatud läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kihistu
(O2tl), mis on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldavalubjakiviga.
Kihistu läbiti täielikult vaid puuraugus PA-1, kus selle paksuseks oli 2,2 m. Glauko-
niidisisaldus ja terade suurus on läbilõikes erinev. Toila kihistu ülemises, ligikaudu
1 m paksuses lasundis esineb lubjakivis võrdlemisi vähe peent glaukoniiti. Rikkaliku-
malt esineb glaukoniiditerasid 2 - 3 cm paksustes mergli vahekihtides (foto 5.16).
Foto 5.16. Toila kihistu ülemises pooles lasub mergli vahekihtidega peeneteralise
glaukoniidiga lubjakivi. PA-5, int 20,5 – 20,9 m.
Foto 5.17. Jämedate glaukoniiditeradega
dolomiidikas lubjakivi Toila kihistu alumi-
ses kolmandikus. PA-1, int 21,2 - 21,5 m.
Foto 5.18. Kirjuvärviline dolomiidikas
lubjakivi Toila kihistu alumises osas.
PA-1, int 21,75 – 22,1 m.
Kihistu alumises kolmandikus lasub nõrgalt dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega
keskmisekristalliline lubjakivi (foto 5.17). Toila kihistu alumine 0,45 m on esindatud
kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit on jaotunud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
27
ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu (Billingeni lademe Päite kihistik,
foto 5.18). PA-1 andmeil jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir 18,2 m abs
kõrgusele.
Puuraugus PA-1 avati ka Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) 0,2 m paksuselt.
Avatud osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava,
võrdlemisi kõva lubiliivakiviga (joonis 5.19). Puurauk lõpetati pudedas glaukoniit-
liivakivis.
Foto 5.19. Puuraugus PA-1 avati 0,2 m paksuselt Leetse kihistu glaukoniit-lubiliivakivi.
PA-1, int 22,2 – 22,5 m
Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning
geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Väo VIII uuringuruumi geoloogiline ehitus
puuraukude andmete põhjal on koondatud alljärgnevasse tabelisse 5.1.
Tabel 5.1. Väo VIII uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Nimetus Geoloogiline
indeks
Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud),
m
miinimum maksimum keskmine
Muld QIV 0,1 1,0 0,3
Turvas bIV 0,0 1,7 0,7
Liivsavimoreen QgIII 0,0 2,6 1,1
Kvaternaarisetted
kokku* 0,1 4,3 2,1
Lubjakivi, kukersiidi
vahekihtidega O3vv 3,6 7,5 5,4
Lubjakivi, mergli
vahekihtidega O2kr 2,5 2,9 2,7
Lubjakivi, paksukihiline O2vä8,6 9,4 9,2
Lubjakivi, raudooididega O2kn 0,35 0,5 0,45
Lubjakivi, detriitne O2lb 0,55 0,65 0,6
Glaukoniitlubjakivi O2tl 2,2 2,2 2,2
Glaukoniitlubiliikvakivi,
glaukoniitliivakivi O1lt 0,2+
* ei ole arvestatud tehnogeensete setetega
Alljärgnevalt on iseloomustatud kihtide lasumust Loobu kihistu lamami põhjal (joonis
5.3). Kihtide lasumus järgib Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse põhijooni, kus
aluspõhjakivimid on väikese lõunasuunalise kallakuga (2 - 4,4 m/km). Väo lubjakivi-
maardla lõunaservas paiknevates puuraukudes PA-1/17 ja PA-2/17 jääb Loobu kihistu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
28
lamam vastavalt 21,9 ja 21,7 m abs kõrgusele. Nimetatud puuraukudest ~950 m lõuna
pool, Väo VIII uuringuruumi lõunaservas paiknevas puuraugus PA-3 on Loobu kihistu
lamam 18,4 m abs kõrgusel. Seega on kihtide langus 950 m pikkusel lõigul 3,4 m.
Vaadates Väo VIII uuringuruumi piiresse jäävate puuraukude andmeid, siis üksteisest
~650 m kaugusele jäävates puuraukudes PA-6 ja PA-3 on lamami abs kõrguste erinevus
ligikaudu 2 m. Antud näitajad on igati reeglipärased ning geoloogilistele riketele viitavat
järsku muutust kihtide lasumuses ei ole. Samuti ei täheldatud intensiivset lõhelisust ja
purustatust puursüdamikus, mis lubaks kahtlustada tektooniliste rikete olemasolu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla VäoVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
29
*-andmed saadud kolmemõõtmelisest mudelist
Joonis 5.3. Väo VIII uuringuruumi kihtide lasumus Loobu kihistu lamami põhjal.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
30
6. MAAVARA KVALITEET
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Väo VIII uuringuruumis lasuvate karbonaat-
kivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on
iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN
1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse
hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi
järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5.
Nagu metoodika peatükis kirjeldatud, lähtuti proovide võtmisel kivimi litoloogiast.
Kuna uuringuruumi läbilõikes on litoloogilisi erimeid palju, milledest osad väikese
paksusega, siis ühte proovi koondati visuaalsel hinnangul sarnaste füüsikalis-
mehaaniliste omadustega kivim, arvestades samas ka varasemate uuringute andmetega.
Proovid võeti viiest puuraugust, igast 4 proovi. Ühte proovi koondati:
- Viivikonna kihistu ülemine osa (O3vv1);
- Viivikonna kihistu alumine osa + Kõrgekalda kihistu kogupaksuses
(O3vv2+O2kr);
- Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1);
- Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) + Kandle ja Loobu kihistud
kogupaksuses (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl).
PA-1 ja PA-3 puhul lisati viimase proovi hulka ka Toila kihistu glaukoniitlubjakivi
vastavalt 0,9 ja 0,4 m paksuselt.
Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi
omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud
tabelisse 6.1.
Viivikonna kihistu ülemise osa (O3vv1)
Kukersiitse lubjakivi vahekihtidega paekivist valmistatud killustikku iseloomustab
üldjoontes muutlik purunemiskindlus kuid samas stabiilselt madal külmakindlus –
kaalukadu LA katsel oli 27 - 37%, keskmiselt 33%, vastates LA kategooriale 35 ning
külmakindluskatsel 4,9 - 6,9%, keskmiselt 5,4%, andes külmakindluskategooriaks F4.
Olgu võrdlusena toodud Väo VII uuringu käigus tehtud katsetuste tulemused, kus
Viivikonna kihistu (proovi oli võetud kihistu kogumahus) purunemiskindlus oli LA 36
ja kaalukadu külmakindluskatsel 7,0%. Madala külmakindluse ja purunemiskindluse
tõttu arvati Viivikonna kihistu kogumahus katendi hulka (Tammekänd jt, 2017).
Viivikonna kihistu alumine osa + Kõrgekalda kihistu kogupaksuses (O3vv2+O2kr)
Vastupidiselt eelmisele, iseloomustab antud intervalli ühtlane purunemiskindlus ja
muutlik külmakindlus – kaalukadu LA katsel oli 32 - 35%, keskmiselt 33%, vastates LA
kategooriale 35 ning külmakindluskatsel 0,6 - 6,2%, keskmiselt 3,3%, andes
külmakindluskategooriaks F4.
Väo lubjakivimaardla varasemate uuringute käigus on Kõrgekalda kihistu lubjakivi
fikseeritud väikestes paksustes ning seetõttu on seda reeglina proovitud koos Väo
kihistuga (ja ka kaevandatud koos viimasega). Eraldi proovid Kõrgekalda kihistust on
võetud Väo V ja Väo VII uuringu käigus, mille andmeil on lubjakivikillustiku
purunemiskindlus LA 34 - 36 ja külmakindlus 3,2 - 4,6% (Rohtla jt, 2012, Tammekänd
jt, 2017).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
31
Seega on antud kompleksile iseloomulik üldiselt madal külmakindlus, jäädes reeglina
3,5 - 5% vahele. Käesolevas töös proovi 1-1F saadud tulemus 0,6% on pigem erandlik.
Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1)
Antud kompleks on füüsikalis-mehaanilistelt näitajatelt läbilõike kvaliteetsem, olles üht-
laselt hea nii purunemis- kui ka külmakindluselt – kaalukadu LA katsel oli
25 - 26%, keskmiselt 26%, vastates LA kategooriale 30 ning külmakindluskatsel
0,6 - 0,9%, keskmiselt 0,7%, andes külmakindluskategooriaks F1.
Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) + Kandle ja Loobu kihistud
kogupaksuses (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl)
Hõlmates litoloogiliselt erinevaid kivimkomplekse, millest tulenevalt ka veidi ebaüht-
lasem ja madalam kvaliteet võrreldes lasuva Kostivere kihistikuga, kuid siiski kvali-
teetne kivim – kaalukadu LA katsel oli 25 - 27%, keskmiselt 26%, vastates LA kate-
gooriale 30 ning külmakindluskatsel 1,0 - 1,7%, keskmiselt 1,2%, andes külmakindlus-
kategooriaks F2.
Võrreldes proovide 1-3F (PA-1) ja 3-4F (PA-3) tulemusi ülejäänud proovidega, siis
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi lisamine proovi hulka killustiku kvaliteeti ei muutnud.
Nimetatud kahel proovil oli kaalukadu LA katsel 26% ja 27% ning külmakindluskatsel
1,1% ja 1,2%, vastates kompleksi keskmistele näitajatele.
Tabel 6.1. Väo VIII uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani-
lised näitajad kivimkomplekside lõikes
Kivimkompleks LA tegur LA kateg Külmakindlus
F, %
F
kateg
O3vv1 27-37/33 35 4,9-6,9/5,4 F
O3vv2+O2kr 32-35/33 35 0,6-6,2/3,3 F4
O2vä1 25-26/26 30 0,6-0,9/0,7 F1
O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 25-27/26 30 1,0-1,7/1,2 F2
Vaadates tabeli 6.1 andmeid, joonistub läbilõikes selgelt välja kvaliteedilt kaks erinevat
kivimkompleksi – madalama kvaliteediga lubjakivi läbilõike ülaosas ja kvaliteetne
lubjakivi alumises pooles. Sellest lähtuvalt moodustati vertikaalses läbilõikes kaks eraldi
plokki, mille füüsikalis mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutus on
esitatud lisas 7 ja koondatud tabelisse 6.2.
Alljärgnevalt on kivimi kvaliteeti iseloomustatud plokkide kaupa.
Plokk 40 koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubjakividest. Ploki kivimist
valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 10 proovi põhjal (lisa 7). Killustiku
purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt
33%, vastates LA kategooriale 35. Purunemiskindluselt on kivim suhteliselt ühtlane (LA
valdavalt vahemikus 31 - 35), vaid kahe proovi puhul erinevad näitajad oluliselt
keskmisest (LA 27 ja LA 37). Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,6 - 6,9%,
keskmiselt 4,2%, vastates külmakindluskategooriale F. Nagu kivimkomplekside
füüsikalis-mehaaniliste omaduste kirjelduses mainitud, on külmakindlus 0,6% antud
ploki puhul pigem erandlik. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud
tabelis 6.2, vastab ploki 40 kivim täitelubjakivi nõuetele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
32
Plokk 41 koosneb Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustab samuti 10
proovi (lisa 7). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur)
25 - 27%, keskmiselt 26%, vastates LA kategooriale 30. Killustiku külmakindluskatsel
oli kaalukadu 0,6 - 1,7%, keskmiselt 0,9%, vastates külmakindluskategooriale F1. Nii
purunemis- kui ka külmakindluselt on plokki kuuluv kivim kvaliteedilt väga ühtlane.
Kuna Toila kihistu glaukoniitlubjakivi lisamine proovi hulka ei mõjutanud killustiku
kvaliteeti, arvatakse sarnaselt Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisega ploki 41 hulka
glaukoniitlubjakivi 0,5 m paksuse kihina. Keskmiste näitajate põhjal, mis on
kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.2, vastab ploki 41 kivim kõrgemargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Tabel 6.2. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel plokkide lõikes
Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus
F, %
F
kateg
Plokk 40 täitelubjakivi 27-37/33 35 0,6-6,9/4,2 F
Plokk 41 kõrgemargiline
lubjakivi 25-27/26 30 0,6-1,7/0,9 F1
Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 23 analüüsi, milles määrati CaO,
MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa.
Viivikonna kihistu puhul, sarnaselt füüsikalis-mehaaniliste katsetega, määrati eraldi ka
keemiline koostis selle alumisest ja ülemisest osast. Analüüside tulemused on toodud
lisas 8. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite ning
plokkide lõikes on esitatud lisades 9, 10 ja 11 ning koondatud tabelisse 6.3.
Kuna uuringuruumi läbilõike moodustavad erinevad litostratigraafilised üksused, on
uuringuruumi kivim keemiliselt koostiselt vertikaalses läbilõikes muutlik (tabel 6.3).
Samas on aga kivimi keemiline koostis kihistute piires lateraalselt väljapeetud. Ainsa
erandina võib välja tuua Väo kihistu alumise osa, kus puuraugu PA-5 kivim on oluliselt
vähem dolomiidistunud võrreldes puuraukudega PA-2 ja PA-3. Kui PA-2 puhul lasub
Väo kihistu alumises osas dolokivi, mille MgO sisaldus on ligikaudu 15% ja puuraugus
PA-3 tugevalt dolomiidistunud lubjakivi MgO sisaldusega 13,5%, siis PA-5 on tegemist
nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga, milles MgO sisaldus on ~3%. Lahustumatu jäägi
sisaldus on kõigis kirjeldatud proovides sarnane. Väo kihistu allosas lasuvale Rebala
kihistikule ongi iseloomulik erineva intensiivsusega dolomiidistunud lubjakivi. Ka Pae
kihistik, mis koosneb dolokivist, on nimetatud puuraukudes erineva paksusega – kui
PA-5 on see 0,4 m, siis PA-2 ja PA-3 ~1 m.
PA-2 puhul on dolomiidistumisest mõjutatud ka Kandle kihistu lubjakivi (MgO 5,57%).
Puuraukudes PA-5 ja PA-3 on Kandle kihistus MgO sisaldus vastavalt 0,74% ja 1,58%.
Võrreldes Viivikonna kihistu ülemist, suurema kukersiidisisaldusega lubjakivi allosas
lasuva, visuaalsel hinnangul puhtama lubjakiviga, on üllatuslikult suurema lahustumatu
jäägi sisaldusega alumine osa. Kui ülaosas on lahustumatu jäägi sisaldus
~10,5 - 11,5%, siis allosas on see näitaja ~13 - 15%, sarnanedes Kõrgekalda kihistu
näitajatega. Samuti on Viivikonna alumises osas veidi suurem MgO sisaldus (samuti
sarnane lamava Kõrgekalda kihistuga).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
33
Kivimi keemiline koostis kihistute lõikes ja varuplokkides on koondatud alljärgnevasse
tabelisse 6.3.
Tabel 6.3. Kivimi keemilise koostise koondtabel
Kihistu CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %
min max keskmine min max keskmine min max keskmine
O3vv1 44,93 45,98 45,31 0,92 2,07 0,99 10,34 11,40 10,87
O3vv2 43,99 44,52 44,36 1,36 1,66 1,50 13,19 15,06 13,84
O2kr 44,11 45,92 44,94 1,55 1,64 1,61 12,16 13,74 13,19
O2vä1 49,26 50,08 49,65 1,49 1,89 1,67 5,32 6,74 5,93
O2vä2 34,98 47,50 39,74 3,33 15,08 10,71 5,48 5,92 5,78
O2kn 42,18 45,40 43,94 0,74 5,57 2,77 6,37 7,82 7,14
O2lb 49,14 50,66 49,92 0,74 1,12 0,97 5,66 7,22 6,38
O2tl 43,88 46,33 44,76 1,20 1,25 1,22 11,20 15,26 13,81
Täitelubjakivi (plokk 40)
43,99 45,98 44,89 0,92 1,66 1,37 10,34 15,06 12,61
Kõrgemargiline ehituslubjakivi (plokk 41)
34,98 50,66 46,59 0,74 15,08 4,06 5,32 15,26 6,29
Kui plokk 40 on keemiliselt koostiselt suhteliselt ühtlane, koosnedes savikatest
lubjakividest, mida iseloomustab madal MgO sisaldus (0,92 - 1,66%), siis ploki 41
moodustavad muutliku MgO (0,74 - 15,08%) ja lahustumatu jäägi (5,32 - 15,26%)
sisaldusega lubjakivid, kohati ka dolokivid.
Ülaltoodud andmetest nähtub, et Väo VIII uuringuruumi lubjakivi ei vasta tehnoloogilise
lubjakivi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi
puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3)
sisaldus üle 10%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
34
7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruum paikneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Kukruse lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad siin Kukruse, Uhaku,
Lasnamäe, Aseri, Kunda lademete ning Volhovi lademe ülemise osa lubjakivid.
Kasuliku kihi lamamiks on üldjuhul Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Volhovi lademe
savikas glaukoniitlubjakivi.
Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Lasnamäe, Aseri, Kunda
ning Volhovi lademete lubjakivid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda
veekiht). Veekiht toitub sademetest. Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Alam-
Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu
kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ja
diktüoneemakilt, mis moodustavad vettpidava kihi lubjakivilasundi all (Siluri-
Ordoviitsiumi veepide). Seega kaevandamistegevusega mõjutatakse Ordoviitsiumi
veekompleksi. Veevarustuse seisukohast omavad tähtsust Ordoviitsiumi veepidemest
sügavamal levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid.
Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vett ammutatakse vaid üksikute puurkaevudega.
Väo VIII uuringuruumist ~700 m põhjapool olevates Väo ja Tondi-Väo
lubjakivikarjäärides on kaevandatud aastakümneid ning käesolevaks ajaks on
karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks ning veetaset on
alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett
mittejuhtivate kivimikihtideni (Niidas jt, 2016). Kuna kivimikihid on põhja-
lõunasuunalise kallakusega, siis olemasolevatest karjääridest lõunasuunas kasuliku kihi
lamam paikneb sügavamal. Nimetatud karjääridest vahetult lõunas asub Väo V
lubjakivikarjäär, kus kasuliku kihi lamam jääb keskmiselt abs kõrgusele 19,5 m (Toomik
jt. 2016). Väo VIII uuringuruumi piires jääb kogu kasuliku kihi lamam abs kõrgusetele
17,8 - 19,9 m (keskmiselt 18,9 m).
Erinevate uuringute tulemused näitavad, et olemasolevate karjääride mõjuraadius ulatub
~200 - 300 m (maksimaalselt 500 m) kaugusele karjääride servast (Niidas jt, 2016;
Toomik jt. 2016; Tammekänd, 2017). Väo VIII uuringuruum jääb olemasolevatest
karjääridest vähemalt 700 m kaugusel ehk karjääride veetaseme alandamise mõju ei
ulatu Väo VIII uuringuruumini. Seda kinnitab ka käesoleva uuringu käigus tehtud
veetasemete mõõtmised, mis näitasid, et uuringualale rajatud puuraukudes jääb
põhjaveetase 0,4 - 1,0 m sügavusele maapinnast (abs kõrgustele
9,4 - 39,9 m). Veetaseme abs kõrgused vähenevad Pirita jõe suunas. Veetasemete
mõõtmistulemused on toodud tabelis 7.1.
Tabel 7.1. Põhjavee tasemed geoloogilise uuringu puuraukudes (10.04.2020).
Puuraugu
nr
Maapinna
abs kõrgus, m
Puuraugu
sügavus, m
Veetase
maapinnast, m
Veetaseme
abs kõrgus, m
PA-1 40,50 22,5 0,80 39,70
PA-2 39,85 21,1 0,35 39,50
PA-3 40,35 22,4 1,00 39,35
PA-5 40,45 21,5 0,55 39,90
PA-6 40,62 20,8 0,75 39,87
PA-6A 40,50 21,0 0,65 39,85
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
35
Veekihti moodustavate kivimite ja setete hüdrodünaamiliste omaduste (filtratsiooni-
parameetrite) hindamiseks viidi läbi katsepumpamised. Hüdrodünaamilised parameetrid
(veejuhtivus - T, veeand - S) arvutati programmiga AQTESOLV, kasutades surveta
veekihi ning veekihti osaliselt avavate puuraukude jaoks sobivat Theis (1935) meetodit.
Veekihti moodustavate kivimite filtratsioonikoefitsient K on kihi veejuhtivuse ja veekihi
paksuse jagatis (K = T/b). Veekihi paksuseks võeti arvutustes 22 m. Katsepumpamiste
tulemusena saadi kivimite filtratsiooni-koefitsiendiks 0,13 m/ööp ehk kivimite
veeandvust võib pidada pigem väikeseks. Peamine vee juurdevool puurkaevu esines
~6 m ja ~10 m sügavusel. Katsepumpamise tulemused on toodud tabelis 7.2. Ka
varasemate uuringute kohaselt on veekihti moodustavate kivimite
filtratsioonikoefitsiendid jäänud valdavalt alla 0,3 m/ööpäevas.
Tabel 7.2. Katsepumpamiste tulemused
Kuna kogu maavaravaru on veealune, siis maavara kaevandamiseks pumbatakse vesi
karjäärisüvisest välja, alandades sellega põhjavee taset. Väljapumbatud vesi juhitakse
suublaks olevasse vooluveekogusse. Vee ärajuhtimiseks on olemas kaks alternatiivi -
uuringuruumi lõunaosas olevast kraavist Soodevahe peakraavi (KKR kood
VEE1092700) ning ala põhjaosas olevast kraavist Põlluääre kraavi (KKR kood
VEE1089234). Soodevahe peakraav ning Põlluääre kraav suubuvad Pirita jõkke (KKR
kood VEE1089200).
7.1. Vee juurdevool karjääri
Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist
väljaspool. Seetõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjavee taseme alanduslehter.
Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on
madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub
karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate
sademete hulk (sh lumesulavesi). Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem
on toodud joonisel 7.1.
Selleks, et arvutada karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) leiame
esmalt valemi 7.1 abil karjääri alanduslehtri ulatuse ehk mõjuraadiuse (r0). Seejärel
arvutame valemi 7.2 abil karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1)
(Marinelli, 2000). Kuna karjäär toitub ka sademetest, siis kogu karjääri voolava veehulga
(Qkokku) saamiseks liidame saadud tulemusele karjääri koguneva sademete hulga (Q2).
Selleks korrutame karjääri pindala sinna langevate sademete kogusega, millest on
lahutatud aurumine (valem 7.3).
Puuraugu nr PA-6 (pumbatav kaev) PA-6A (vaatluskaev)
Katse toimumise aeg 09.03.2020
Staatiline veetase, m 0,36 0.46
Tootlikus, l/s 0,17 -
Alandus, m 4,85 1,96
Erideebit, l/s×m 0,04 -
Veejuhtivus, m2/ööp 2,78
Filtratsioonikoefitsient, m/d 0,13
Veeand 0,51
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
36
Joonis 7.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud
skeem.
ℎ0 = √ℎ 2 +
× [0
2 × ( 0
) −
0 2 −
2
2 ] [7.1]
1 = × × ( 2 −
2) [7.2]
2 = × [7.3], kus
h0 – veetaseme alandus
hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt
W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine)
K – filtratsioonikoefitsient
S – karjääri pindala
rp – karjääri efektiivne raadius ( = √/)
r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist
Järgnevalt arvutame vee juurdevoolu karjääri ning veetaseme alandamisel kujuneva
alanduslehtri ulatuse vastavalt alltoodud situatsioonidele:
1. Kaevandamine veetaseme alandamisega ploki 41 lamamini;
2. Kaevandamine veetaseme alandamisega, kui alumised 5 m kaevandatakse vee alt.
Maavaravaru ploki 41 lamami abs kõrgus on 17,8 - 19,9 m vahemikus (keskmiselt
18,9 m). Keskmine veetase jääb uuringualal abs kõrgusele 39,7 m. Selleks, et lubjakivi
pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate
liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
37
kaevandamisel ploki 41 lamamini veetaset alandada 21,3 m. Juhul kui maavara
väljatakse 5 m ulatuses vee alt, siis on vaja veetaset alandada 15,8 m.
Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsientideks 0,13 m/ööp.
Veekihti moodustavate kivimite vähest veejuhtivust kinnitavad ka varasemad uuringud.
Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel oli piirkonna pikaajaline (1981 - 2010) aastane
keskmine sademete hulk 704 mm (Riigi Ilmateenistus). Aurustumine on keskmiselt
460 mm/aastas. Karjääri vee juurdevoolu ning alanduslehtri ulatuse arvutamiseks
kasutatud lähteandmed on toodud tabelis 7.3.
Tabel 7.3. Karjääri vee juurdevoolu ja mõjuraadiuse arvutamise lähteandmed.
Tähis
Ühik
Veetaseme
alandamisel
ploki 41
lamamini
Kaevanda-
misel 5 m
ulatuses vee
alt
S Karjääri pindala m2 134 300
rp Karjääri efektiivne raadius m 206,8
h0 Veetaseme alandus m 21,3 15,8
hp Väljaimbumise kõrgus karjääri
külgedelt* m 0 0
W Infiltreeruv sademete maht m/ööp 0.00067
K Filtratsioonikoefitsient m/ööp 0,13
* hp=0 annab suurima mõjuraadiuse
Arvutuse tulemusena saame, et veetaseme alanduse 21,3 mjuures kujuneb ümber
karjääri veetaseme alanduslehter, mille raadius karjääri keskelt (r0) on 467 m ning
karjääri servast 259 m. Keskmine juurdevool kivimitest (Q1) on~367 m3/ööp,
sademetest (Q2) ~91 m3/ööp ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on 458 m3/ööp
(~167 tuh m3 aastas).
Veetaseme alanduse 15,8 m juures kujuneb ümber karjääri veetaseme alanduslehter,
mille raadius karjääri keskelt (r0) on 407 m ning karjääri servast 199 m. Keskmine
juurdevool kivimitest (Q1) on~257 m3/ööp, sademetest (Q2) ~91 m3/ööp ning kogu
juurdevool karjääri (Qkokku) on 348 m3/ööp (~127 tuh m3 aastas).
Arvutuste tulemused võivad mõnevõrra erineda tegelikust väljapumbatava vee kogusest,
mis omakorda mõjutab kujunevat veetaseme alanduslehtri ulatust. Peamiselt mõjutab
väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga
ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite
hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis.
Võrdlusena on võimalik välja tuua Tondi-Väo (mäeeraldise pindala 42,17 ha) ja Väo
(mäeeraldise pindala 127,66 ha) lubjakivikarjäärid, kus Keskkonnaregistri andmetele oli
aastatel 2007 - 2017 keskmine väljapumbatav veemaht vastavalt 260 tuh m3 aastas ning
~330 tuh m3 aastas. Arvestades väljapumbatava vee mahtusid ja karjääride pindalasid on
näha, et lubjakivide veeandvus on pigem väike. Tuginedes varasematele uuringutele,
olemasolevate karjääride andmetele ning geoloogilise uuringu raames läbi viidud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
38
katsepumpamise tulemustele, võib järeldada, et ka Väo VIII uuringuruumi piires ei ole
oodata suurt vee juurdevoolu.
Vee juurdevool karjääri kevadisel suurvee perioodil
Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil.
Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks kevadel kasutame taas valemeid 7.1, 7.2 ja
7.3. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 7.3.
Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme kuu sademete norm ehk 150 mm,
mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe nädala (14 ööpäeva) jooksul. Kuna
aurumine on talvel väike, siis aurumist arvesse ei võeta. Lume sulamisel karjääri
koguneva vee hulga arvutamiseks korrutame sademete koguse karjääri pindalaga ning
jagame tulemuse 14 ööpäevaga. Summaarne kevadine juurdevool (Qkevad) karjääri
moodustub külgnevatest kivimitest tuleneva juurdevoolu (Q1) ning sademetest
(sh lumesulavesi) tulenevast veest (Q2). Arvutuste tulemusena saame, et kevadisel
suurvee perioodil võib juurdevool karjääri (Qkevad) veetaseme alandamisel ploki 41
lamamini olla 1816 m3/ööp (21,0 l/s) ning maavara kaevandmisel 5 m vee alt
1453 m3/ööp (16,8 l/s).
Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline. Pärast lumesula perioodi lõppu
vee juurdevool karjääri väheneb oluliselt.
7.2. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele
Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (21,3 m)
kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega 259 m karjääri servast. Uuringuala
lähiümbrusesse jäävad valdavalt tööstus- ja tootmishooned. Karjääri mõjualas kesk-
konnaregistrisse kantud puurkaevusid ei ole. Uuringuala vahetusse lähedusse (~155 m)
jääb paar majapidamist, kus veevarustusallikas ei ole teada. Veetaseme alandamisel
maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi veetase kuni 1m.
7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile
Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete
veest. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum, mis karjäärist
vee välja juhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu. Osa
tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Suurem
osa heljumist sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses.
Kuna kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid ei kasutata, siis oht
veekeskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega on minimaalne. Reostusoht
pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub
reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate
lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad
olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on
võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
39
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Kaevandamise mäetehnilised tingimused on kõrge põhjavee taseme ja loodusliku
asukoha tõttu keerulised. Suur osa alast paikneb soos, kuhu ligipääs masinatega on
raskendatud. Kogu ehitus- ja täitelubjakivi varu jääb põhjavee tasemest madalamale.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 18,5 m, sealhulgas kõrgemargilist ehituslubjakivi
10,7 m ja kattekihi paksus keskmiselt 2,4 m. Katenditegur on 1 : 7,7. Kasuliku kihi
lamam jääb ligikaudu 20 m abs kõrgusele põhjaosas langedes ~18 meetrini lõunaosas.
Kuna valdav osa alast on liigniiske, eeldab ka kattekihi koorimine eelnevalt ala
kuivendamist. Olemasolevad kraavid vajavad puhastamist ning vajadusel tuleb rajada
uusi kuivenduskraave. Valides karjääri avamiseks kergemini kuivendatava ja väiksema
katendiga ala, hakkab hilisemas kaevandamise etapis katendit dreenima ka karjääri-
süvend. Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht. Metsa-alal tuleb eelnevalt
langetada puud ja juurida kännud. Turvas ja muld, mis on samuti turbasegune, ladusta-
takse koos kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Turba ja mulla maht kokku on 129 tuh m3,
sellest turvast 79 tuh m3. Turbakiht esineb katendis ligikaudu 6,4 ha pindalal (lisa 13).
Arvestades sellega et turba mahust ligikaudu pool on mineraliseerunud (rabaturba
läbilõike alumine ~0,5 m paksune kiht ja madalsooturvas kogupaksuses), siis Väo VIII
puhul turvas maavarana tähtsust ei oma. Kaevandatud ala korrastamisel veekoguks, ei
kulu kasvukiht (muld+turvas) kogumahus karjääri korrastamiseks. Täpsed mahud arvu-
tatakse korrastamisprojekti koostamisel. Kasvukihi väljaveoks maaüksuselt ja selle
realiseerimiseks peab kaevandaja saama loa Keskkonnaametilt. Moreen koos mure-
nenud lubjakiviga, mille maht on kokku 204 tuh m3, ladustatakse kasvukihist eraldi.
Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraavid aitavad vähendada
ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust.
Kasulik kiht jääb kogumahus vee alla. Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpa-
mine karjäärist. Vee ärajuhtimiseks on olemas kaks alternatiivi. Esiteks uuringuruumi
lõunaosas olevate kraavide kaudu Soodevahe peakraavi, mis suubub uuringuruumist
ligikaudu 3 km ida pool Pirita jõkke. Teine võimalus vee ärajuhtimiseks on ala
põhjaosast Põlluääre kraavi kaudu Pirita jõkke. Mõlema variandi puhul on maapinna
langus piisav vee juhtimiseks Pirita jõkke.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Sarnaselt Väo maardla teiste
karjääridega, kus ehitiste kaitsevööndis kaevandatakse hüdrovasaraga, on vastavalt
vajadusele võimalik ka Väo VIII alal kasutada kombineeritult mõlemat meetodit (nt
Eesti Raudtee laoplatsiga piirneval alal). Kaevandatakse kahe astanguga: esmalt
keskmiselt 7,9 m paksune täitelubjakivi ja seejärel keskmiselt 10,7 m paksune
kõrgemargiline ehituslubjakivi. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse)
karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlmes, mis paigu-
tatakse karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhi-
latesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil.
Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat
detailsemalt, mille käigus leitakse ka lahendus killustiku väljaveotee osas. Karjääri
rajamiseks koostatakse vastav projekt ja arengukava.
Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-,
kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
40
jääb ligikaudu 39 m abs tasemele. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korras-
tamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku
omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti
koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
41
9. VARU ARVUTUS
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Väo VIII uuringuruumi varu uuringuruumi
teenindusala 13,43 ha pindalal. Kultusekivi kaitsevöönd uuringuruumi läänenurgas jäeti
varust välja. Samuti ei saadud kooskõlastust Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumilt varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna RB trassi koridoriga kattuvas
osas (lisa 15).
Sõltuvalt kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi
läbilõike ülaosas (plokk 40) ja kõrgemargiline lubjakivi (plokk 41) selle all. Plokkide
vaheliseks piiriks on mergli vahekihtidega savika lubjakivi ja paksukihilise lubjakivi ehk
Kõrgekalda ja Väo kihistu vaheline piir. Uuringuruumi kasuliku kihi ehk ploki 41
alumine piir on samuti määratud litoloogiliselt – lamam jääb Toila kihistu glaukoniit-
lubjakivisse, Loobu kihistu lamamipinnast 0,5 m sügavamale. Toetudes senisele
tootmispraktikale, kus Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandatakse Toila kihistu
lubjakivi 0,45 m paksuselt; käesoleva töö katsetulemustele, kus Toila kihistu lisamine
kasuliku kihi hulka kuni 0,9 m paksuselt ei halvendanud killustiku kvaliteeti;
uuringuruumi ühtlasele ja väljapeetud geoloogilisele ehitusele ning tagades maavara
ressursi maksimaalset kasutust, arvati Toila kihistu lubjakivi kasuliku kihi hulka 0,5 m
paksuselt ühtlaselt kogu uuringuruumi piires, ka puuraukudes, mis Toila kihistusse antud
paksuses ei ulatunud. Plokkide numeratsiooni jätkatakse Väo maardlas arvel olevatest
plokkidest.
Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 1). Ploki pindala arvutati
arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil ning maavara ja kattekihi
mahud arvutati sama programmi abil koostatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest
mudelist (lisa 13). Maavara lasum ja lamam modelleriti puuraukude andmete põhjal
(lisad 2 ja 12). Nagu metoodika peatükis kirjeldatud, võimaldas piirkonna väljapeetud
geoloogiline ehitus aluspõhjakihtide mudeli modelleerida kogu uuringuruumi piires, ka
uuringuruumi osas, kuhu ei olnud võimalik rajada kasulikku kihti läbivat puurauku.
Selleks kasutati Väo VII uuringu puurauke PA-1/17 ja PA-2/17. Kirde-idaosas
paiknevate puuraukude (PA-4, PA-7, PA-8 ja PA-9) aluspõhjaandmed on saadud
mainitud mudelist. Maapinna mudeli modelleerimisel on kasutatud mõõdistamis-
andmeid.
Mulla ja turba maht arvutati koos ühiselt loodud mudelist (nn kasvukiht). Sealjuures
konstrueeriti sondeerimispunktide ja puuraukude abil eraldi turbalasundi mudel, mille
alusel arvutati eraldi turba maht. Mulla maht saadi aritmeetilise tehtena lahutatuna
üldmahust turba maht. Lokaalse lasundina esineva järvelise liivsavi ja järvemuda mahtu
eraldi ei arvutatud, nende mahud on arvestatud moreeni hulka.
Puuraugud on rajatud kuni ~400 meetrise vahekaugusega, puursüdamik on kogu-
paksuses proovitud, puursüdamik on esinduslik, hindamaks lubjakivi varu tarbevaru
kategoorias. Kuna varualal puuduvad keskkonnakaitselised piirangud, esitatakse varu
kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna.
Põhjaveetase jääb maapinnast 0,35 - 1,0 m, keskmiselt 0,7 m sügavusele maapinnast
(absoluutkõrgusele 39,35 – 39,90 m, keskmiselt 39,70 m). Kogu varu on veealune.
Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:
- varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
42
- geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2);
- puuraukude kirjeldused (lisa 4);
- laboratoorsete uuringute andmed (lisad 5 – 11);
- katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides (lisa 12)
- mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 13).
9.1. Plokk 40 aT varu arvutus
Ploki 40 aT pindala on 13,43 ha.
Kasuliku kihi paksus on 6,1 - 9,6 m, aritmeetiline keskmine 7,9 m.
Kasuliku kihi lamamiks on Kõrgekalda ja Väo kihistu piir, mis puuraukude andmeil jääb
28,85 - 30,1 m abs kõrguse vahele, langusega lõuna suunas.
Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi
kolmemõõtmelise mudeli alusel on ploki 40 ja selle katendi mahud ning kihipaksused
järgmised (lisa 13).
Katendi maht on 326 tuh m3 ning keskmine paksus:
326 tuh m3 / 13,43 ha = 2,4 m,
sealhulgas kasvukiht (muld+turvas) kokku 126 tuh m3 keskmise paksusega:
126 tuh m3 / 13,43 ha = 0,9 m,
millest turvast 6,19 ha pindalal 76 tuh m3 keskmise paksusega:
76 tuh m3 / 6,19 ha = 1,2 m ja
mulda 7,24 ha pindalal 50 tuh m3 keskmise paksusega:
50 tuh m3 / 7,24 ha = 0,7 m.
Moreeni ja murenenud lubjakivi maht kokku 200 tuh m3 keskmise paksusega:
200 tuh m3 / 13,43 ha = 1,5 m,
Millest moreeni 153 tuh m3 keskmise paksusega:
153 tuh m3 / 13,43 ha = 1,1 m ja
murenenud lubjakivi 47 tuh m3 keskmise paksusega:
47 tuh m3 / 13,43 ha = 0,3 m.
Eraldi ei ole koostatud mudelit väikesel pindalal ja tühises koguses lasuvate
tehnogeensete setete mahu arvutamiseks. Hinnanguliselt esineb tehnogeenseid setteid
Vahemetsa kinnistut läbiva tee all 400 m2 pindalal 0,5 m paksuselt, koguses 200 m3.
Katendi mudelis on tehnogeensed setted jäänud mulla ja turba hulka. Esitades mahud
täpsusega 1 tuh m3, ei mõjuta tehnogeensete setete kogused eespool esitatud mulla ja
turba mahtusid.
Ploki 40 aT täitelubjakivi varu on 1050 tuh m3 ning keskmine paksus:
1050 tuh m3 / 13,43 ha = 7,8 m.
9.2. Plokk 41 aT varu arvutus
Plokk 41 jääb ploki 40 lamamisse ja selle pindala on 13,43 ha.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
43
Kasuliku kihi paksus on 10,1 - 11,0 m, aritmeetiline keskmine 10,7 m.
Kasuliku kihi lamam on Toila kihistu glaukoniitlubjakivis, 0,5 m Loobu kihistu
lamamipinnast allpool, mis puuraukude andmeil on 17,85 - 19,9 m abs kõrguste
vahemikus, langusega lõuna suunas.
Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi
kolmemõõtmelise mudeli alusel on ploki 41 maht ja kihi paksus järgmised (lisa 13).
Ploki 41 aT kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on 1435 tuh m3 ning keskmine
paksus:
1435 tuh m3 / 13,43 ha = 10,7 m.
Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel
Ploki nr,
pindala
Maavara
nimetus
Katendi maht,
tuh m3 /
keskmine
paksus, m
sh kasvukiht
(muld+turvas),
tuh m3 / keskmine
paksus, m
Maavaravaru,
tuh m3 / keskmine
paksus, m
40 aT,
13,43 ha täitelubjakivi 326 / 2,4 126 / 0,9 1050 / 7,8
41 aT,
13,43 ha
kõrgemargiline
ehituslubjakivi - - 1435 / 10,7
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2020):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1050 tuh m3 (plokk 40, kogumahus
veealune);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1435 tuh m3
(plokk 41, ploki 40 lamamis, kogumahus veealune).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
44
10. KOKKUVÕTE
Geoloogiline uuring tehti Eesti Killustik OÜ tellimisel. Väo VIII uuringuruum
teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas
riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400), Vahemetsa
(65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks on Maa-
amet.
Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumis leviva maavaralasundi paksust, selle
kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust
aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 puurauku sügavusega kuni 22,5 m. Kvaternaarisetete
paksuse kindlakstegemiseks puuriti käsipuuriga 4 puurauku sügavusega kuni
2,8 m ja turbalasundi paksus määrati 13 kuni 2,1 m sügavuse sondeerimispunktiga.
Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda,
Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 13,43 ha pindalal. Sõltuvalt
kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike
ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 40) ja kõrgemargiline
ehituslubjakivi selle all (plokk 41) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
mahus.
Ploki 40 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 33, vastates LA kategooriale 35 ja külmakindlus keskmiselt 4,1%,
vastates külmakindluskategooriale F. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,8 m ja
kattekihi keskmine paksus 2,4 m.
Ploki 41 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 26, vastates LA kategooriale 30 ja külmakindlus keskmiselt 0,9%,
vastates külmakindluskategooriale F1. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.
Veetase jääb maapinnast keskmiselt 0,7 m sügavusele. Kogu lubjakivivaru on veealune.
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2020):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1050 tuh m3 (plokk 40, kogumahus
veealune);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 13,43 ha pindalal 1435 tuh m3
(plokk 41, ploki 40 lamamis, kogumahus veealune).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
45
11. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Adamson, A., E., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1997. Taotlus Väo
lubjakivimaardla ehituslubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo karjääri
lõunaserva ja Kohtla-Järve-Tallinn gaasitrassi vahelisel alal. EGF 5692.
2. Adamson, A., Hints, H., Kruus, M., 1997. Taotlus Väo lubjakivimaardla
ehituslubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo ja Tondi-Väo karjääri lõunaserva
ja Kohtla-Järve - Tallinn gaasitrassi vahelisel alal. EGF 5834.
3. Adamson, A., Kaisla, E., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1996. Taotlus Väo
lubjakivimaardla ehituslubjakivi jääkvarude osaliseks ümberhindamiseks ja
kinnitamiseks Väo karjääri piires seisuga 01.01.1994. EGF 5494.
4. Adamson, A., Reinsalu, E., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1994. Seletuskiri.
Väo lubjakivimaardla lubjakivi jääkvarude arvutus ja Väo karjääriga külgnevate
alade lubjakivi varu. EGF 4802.
5. Eik, E., 2018. Harjumaa Rae valla Soodevahe küla EVR-i laohoone
ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. AS Maves. EGF 34549.
6. Johanson, J., Truu, M., Podgornov, A., Sööt, M., Freiberg, H., Jentson, M., 2017.
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Tallinn,
2017.
7. Jürgenson, V., 2004. Aruanne Paekivitoodete Tehase Väo karjääri Aseri ja Kunda
lademe lubjakivi varu arvutuse kohta. EGF 7596.
8. Jürgenson, V. Valling, V., 2010. Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ
Väo karjääri teenindusmaa kirdes ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi
varu arvutuse kohta (varu seisuga 01.10.2010). EGF 8263.
9. Kattai, V., 2004. Lagedi tee 14 kinnistu piiridesse jääva Väo lubjakivimaardla
passiivse tarbevaru ümberkvalifitseerimise seletuskiri. EGF 7598.
10. Kattai, V., Malm, I., 2006. Väo lubjakivimaardla varu ploki nr 17 osalise
ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2006). EGF 7815.
11. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
12. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ”.
13. Korbut, S., Tammik, P., 2009. Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla
põhjaosa Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (varu seisuga
01.07.2009). EGF 8216.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
46
14. Marinelli, F., Niccoli, W.L., 2000. Simple analytical equations for estimating
groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.
15. Niidas, A., Toomik, A., Uppin, M., Kukk, R. Harju maakonna Tallinna linna Väo
lubjakivimaardla Tondi-Väo ja Tondi-Väo II lubjakivikarjääride kaevandamise
lõpetamise ja korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1211, Tallinn 2016.
16. Remmel, P., 1964. Väo ehituslubjakivide maardlal (idaosas) 1963-1964.a.tehtud
geoloogiliste uurimistööde aruanne. EGF 2228.
17. Remmel, S., 1970. Aruanne 1969. - 70. a. geoloogilistest uurimistöödest Väo - II
lubjakivimaardlal. EGF 3116.
18. Rohtla, L., Kotenjov, R., 2012. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava
varu (plokkides 31 ja 32) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012). Töö
nr 12/1025. EGF 8455.
19. Sidorova, I., 1956. Ehituskivi uuring Väo maardlas 1955. a. EGF 728.
20. Tamm, J., Liivamägi, S., Bauert, H., Hade, S., Kaasik, T., Kattai, V., 2018.
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Rakvere,
2018. EGF 8994.
21. Tammekänd, M., 2008. Väo lubjakivimaardla passiivse tarbevaru ploki 16 varu
osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.11.2008). EGF 8035.
22. Tammekänd, M., 2015. Väo lubjakivimaardla Väo V uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2015.a). Töö nr 11/0733-2. EGF 8682.
23. Tammekänd, M., Koger, A., 2016. Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri
geoloogilise järeluuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2016). Töö nr 16/1636. EGF
8733.
24. Tammekänd, M., Koger, A., 2018. Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri
jääkvaru osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2017). EGF 8897.
25. Tammekänd, M., Paat, K., 2016. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava
maavaravaru (plokis 37) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2016). Töö
nr 16/1704. EGF 8756.
26. Tammekänd, M., Rannik, E, 2008. Väo lubjakivimaardla Ida-Väo uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2008). EGF 8063.
27. Tammekänd, M., Uppin, M., 2017. Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2017). EGF 8833.
28. Theis, C.V. 1935. The relation between the lowering of the piezometric surface and
the rate and duration of discharge of a well using groundwater storage, Am.
Geophys. Union Trans., vol. 16, pp. 519-524.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
47
29. Toomik, A., Kukk, R., Kallaste, P., Uppin, M. Maavara kaevandamisega kaasneva
keskkonnamõju eksperthinnang Väo V lubjakivikarjääris. OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 16/1641, Tallinn 2016.
30. Vahtra, H., 2012. Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo karjääri täiendav geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.04.2007). Töö nr 07/0217. EGF 8381.
31. Vahtra , H., 2016. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla plokkide 31 ja 32 varu
ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012). EGF 8722.
32. Valling, V., 2015. Väo lubjakivimaardla Väo VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 29.09.2015). Töö nr 15-020. EGF 8685.
GEOLOOGILISE UURINGU LUBA
Keskkonnaamet HARMG-151
1. Loa omaja 1.1. Nimi Osaühing Eesti Killustik
1.2. Äriregistri kood/isikukood
10126848
1.3. Aadress Jõgeva maakond,
Põltsamaa vald, Rõstla küla,
Rõstla paekivikarjäär, 48022
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus Väo lubjakivimaardla
2.2. Maardla osa nimetus -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 0046
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus Väo VIII uuringuruum
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht:
Harju maakond Rae vald
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 13,78
3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad
ehituslubjakivi, teede- ja üldehitus
4. Uuringu
teostaja
4.1. Ettevõtja nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER
4.2. Äriregistri kood / isikukood
11206437
4.3. Aadress Harju maakond,
Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku
tee 104, 11216
5. Uuringu iseloom
ja maht
5.1. Maavara uuringu eesmärk:
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
5.2. Uurimissügavus kuni, m kuni 35
5.3. Puuraukude arv kuni 15
5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 15
5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd veetasemete mõõtmised,
katsepumpamine
LISA 1 48
2 (2)
5.6. Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km -
gravimeetria, km -
5.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) laboratoorsed
katsetused (füüsikalis-mehaanilised katsed), topograafiline
mõõdistamine, gammakarotaaž
5.8. Ajutiste ehitiste loetelu -
5.9. Loa kehtivus 3 aastat
alates 28.11.2019 kuni 27.11.2022
6. Täiendavad
tingimused
6.1 Välitööde käigus arheoloogilise kultuurkihi avastamisel tööd
peatatakse, säilitades leiukoha muutumatul kujul ning teatatakse
Muinsuskaitseametit.
6.2 Uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit e-posti teel välitööde
tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette.
6.3 Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest
teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu
tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse
omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.
7. Loa andmise ja
muutmise otsused
Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti 28.11.2019
korraldusega nr 1-3/19/2288
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: 28.11.2019
49
50
Lbk
sh lasum süg abs mõõtmise
kasvu abs, maap aeg
kiht+ m pak- lamam pak- lamam paks lamam paks lamam paks lamam paks lamam
turvas sus abs abs abs abs abs abs
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 22,5 0,1 0,1 40,40 7,5 32,90 2,9 30,00 8,7 21,30 0,35 20,95 0,55 20,40 2,2 18,2 0,80 39,70 10.04.2020
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 21,1 1,8 1,0 38,05 6,2 31,85 2,5 29,35 9,2 20,15 0,5 19,65 0,6 19,05 0,3 + 0,35 39,50 10.04.2020
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 22,4 5,2 1,7 35,15 3,6 31,55 2,7 28,85 9,4 19,45 0,5 18,95 0,6 18,35 0,5 + 1,00 39,35 10.04.2020
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 21,5 1,7 0,7 38,75 5,9 32,85 2,75 30,10 9,2 20,90 0,4 20,50 0,65 19,85 0,9 + 0,55 39,90 10.04.2020
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 20,8 2,4 0,7 38,22 5,4 32,82 2,9 29,92 8,6 21,32 0,45 20,87 0,6 20,27 0,45 + 0,75 39,87 10.04.2020
PA-6A 6587445,01 549672,7 40,50 21,0 0,65 39,85 10.04.2020
PA-4* 6587286,97 550387,23 39,49 2,1 2,1 1,3 37,39 5,3 32,09 2,7 29,44 9,4 20,09 0,5 19,59 0,6 18,99 0,5 + 0,1** 39,39 13.04.2020
PA-7* 6587392,29 550197,12 39,38 2,3 2,3 1,4 37,08 4,4 32,73 2,8 29,93 9,3 20,68 0,4 20,28 0,65 19,63 0,5 + 0,1** 39,28 13.04.2020
PA-8* 6587314,40 550269,40 39,40 2,8 2,8 1,6 36,60 4,3 32,35 2,8 29,60 9,3 20,30 0,45 19,85 0,6 19,25 0,5 + 0,1** 39,30 13.04.2020
PA-9* 6587143,04 550351,66 39,53 2,0 2,0 0,9 37,53 5,9 31,63 2,7 28,93 9,4 19,53 0,5 19,03 0,6 18,43 0,5 + 0,1** 39,43 13.04.2020
S-1 6587166,20 550238,80 39,55 1,5 0,1** 39,45 13.04.2020
S-2 6587163,30 550293,10 39,55 1,8 0,1** 39,45 13.04.2020
S-3 6587328,30 549975,20 39,45 0,8 0,0** 39,45 13.04.2020
S-4 6587382,80 550084,50 39,45 0,6 0,0** 39,45 13.04.2020
S-5 6587449,70 550140,60 39,40 1,0 0,0** 39,40 13.04.2020
S-6 6587244,10 550371,10 39,36 1,5 0,1** 39,26 13.04.2020
S-7 6587180,20 550350,70 39,52 1,4 0,1** 39,42 13.04.2020
S-8 6587207,50 550245,20 39,50 1,5 0,1** 39,40 13.04.2020
S-9 6587216,30 550183,50 39,40 2,1 0,1** 39,30 13.04.2020
S-10 6587291,50 550145,60 39,35 1,8 0,1** 39,25 13.04.2020
S-11 6587283,90 550091,90 39,35 1,6 0,0** 39,35 13.04.2020
S-12 6587275,90 550020,30 39,50 1,1 0,0** 39,50 13.04.2020
S-13 6587317,60 550024,10 39,45 0,8 0,0** 39,45 13.04.2020
Vp-1 6587421,10 549942,20 40,30 2,0 2,0 0,7 0,4** 39,90 13.04.2020
PA2-17 6588037,39 550502,04 42,79 24,0 5,9 0,3 36,89 2,6 34,29 2,5 31,79 8,9 22,89 0,5 22,39 0,7 21,69 2,9 + 1,5 41,29 18.05.2017
PA1-17 6588109,09 550398,98 42,59 23,5 3,8 0,4 38,79 3,7 35,09 2,9 32,19 9,1 23,09 0,5 22,59 0,7 21,89 2,8 + 0,8 41,79 17.05.2017
PA-1EG 6587270,50 549423,50 40,20 0,90 0,55 0,30 39,65 0,35+ 0,3 39,90 18.12.2018
PA-3EG 6587266,00 549509,50 40,10 1,25 1,10 0,70 39,00 0,15+ 0,25 39,85 18.12.2018
* väärtused lubjakivi osas on saadud mudelist ** kvaternaarisetete vesi
Koostas T. Tuuling
Kvaternaar, m
Väo VIII uuringuruumi (luba HARMG-151) puuraukude ja sondeerimispunktide kataloog
Harjumaa Rae valla Soodevahe küla EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Eller, 2018 (MAEGF 34549)
Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Tammekänd, 2017 (EGF 8833)
Veetase, m
Sondeerimispunktid
Pa nr X Y Z
Pa
süg,
m kokku
(O3vv) (O2kr)
Koordinaadid Kukruse lade
Viivikonna
Uhaku lade
Kõrgekalda
O1tl
Volhovi lade
Toila kihistu
O2vä
Uhaku+Lasnamäe Aseri lade Kunda lade
O2kn
Kandle kihistu Loobu kihistu
O2lb
Väo kihistu
LISA 2 51
Proovi
nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts
% mm % mm
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-4F 0,9 5,7 4,8 35 10/14 5,8 8/16
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-1F 5,7 10,5 4,8 32 10/14 0,6 8/16
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-2F 10,5 16,4 5,9 25 10/14 0,6 8/16
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-3F 16,4 21,2 4,8 26 10/14 1,1 8/16
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-1F 1,9 5,5 3,6 31 10/14 5,2 8/16
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-2F 5,5 10,5 5,0 33 10/14 2,0 8/16
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-3F 10,5 16,9 6,4 26 10/14 0,7 8/16
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-4F 16,9 20,8 3,9 27 10/14 1,7 8/16
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-1F 5,4 6,7 1,3 33 10/14 6,9 8/16
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-2F 6,7 11,5 4,8 35 10/14 3,8 8/16
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-3F 11,5 17,9 6,4 26 10/14 0,8 8/16
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-4F 17,9 22,4 4,5 27 10/14 1,2 8/16
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-1F 2,6 5,25 2,65 37 10/14 5,0 8/16
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-2F 5,25 10,35 5,1 34 10/14 6,2 8/16
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-3F 10,35 16,8 6,45 26 10/14 0,9 8/16
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-4F 16,8 20,6 3,8 25 10/14 1,1 8/16
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-4F 2,6 6,0 3,4 27 10/14 4,9 8/16
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-1F 6,0 10,7 4,7 33 10/14 4,0 8/16
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-2F 10,7 16,4 5,7 25 10/14 0,7 8/16
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-3F 16,4 20,35 3,95 26 10/14 1,0 8/16
Pa Proovi
nr nr alates kuni pikkus CaO MgO l.j.
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-1K 1,9 5,5 3,6 44,93 1,07 11,40
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-2K 5,5 8,0 2,5 44,52 1,50 13,42
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-3K 8,0 10,5 2,5 44,81 1,55 12,16
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-4K 10,5 16,9 6,4 49,26 1,89 5,74
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-5K 16,9 19,7 2,8 34,98 15,08 5,92
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-6K 19,7 20,2 0,5 42,18 5,57 6,37
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-7K 20,2 20,8 0,6 49,14 1,12 7,22
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-1K 5,4 6,7 1,3 45,98 0,92 10,50
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-2K 6,7 8,8 2,1 43,99 1,66 15,06
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-3K 8,8 11,5 2,7 45,92 1,64 13,74
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-4K 11,5 17,9 6,4 50,08 1,64 6,74
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-5K 17,9 20,9 3,0 36,97 13,49 5,92
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-6K 20,9 21,4 0,5 44,52 1,58 7,82
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-7K 21,4 22,0 0,6 50,66 1,06 5,66
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-8K 22,0 22,4 0,4 46,33 1,25 11,20
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-1K 2,6 5,25 2,65 45,51 0,92 10,34
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-2K 5,25 7,6 2,35 44,52 1,36 13,19
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-3K 7,6 10,35 2,75 44,11 1,63 13,58
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-4K 10,35 16,8 6,45 49,61 1,49 5,32
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-5K 16,8 19,55 2,75 47,50 3,33 5,48
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-6K 19,55 19,95 0,4 45,40 0,74 7,24
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-7K 19,95 20,6 0,65 49,96 0,74 6,26
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-8K 20,6 21,5 0,9 43,88 1,20 15,26
Koostas T. Tuuling
Väo VIII uuringuruumi (luba HARMG-151 ) proovide kataloog
XPa nr Y Z
Purunemiskindlus Külmakindlus
Sisaldus, %
Füüsikalis-mehaanilised katsetused
Keemiline analüüs
Pr intervall, m X Y Z
Pr intervall, m
LISA 3 52
Väo VIII uuringuruumi (luba HARMG-151) puuraukude ja sondeerimispunktide
kirjeldused ja fotod
PUURAUK 1
Puuritud: 04.02.2020. a
Suudme abs kõrgus: 40,50 m
Sügavus: 22,5 m
Veetase maapinnast: 0,80 m (mõõdetud 10.04.2020. a)
Geol.
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus,
m
Kihi
paksus/
südamiku
väljatulek,
m/%
Puurimise
intervall/
südamiku
väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int.,
m/
Pr. nr.
Tule-
mus
Fotogra-
feeritud
vahemik/
Fotofaili
nimi
QIV 0,0-0,1 0,1 0,0-0,6
0,6/0,4 Kasvukiht, klibune.
0,0-0,1
Väo VIII 1-1
O3vv 0,1-0,9 0,8 0,6-1,0
0,4/0,35 Lubjakivi (Kukruse lade), murenenud.
O3vv 0,9-7,6 6,7/5,8
87%
1,0-3,5
2,5/2,3
3,5-6,0
2,5/2,3
6,0-9,0
3,0/2,3
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vaheldu-
vad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruu-
nika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid
on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargne-
vad, andes kivimile võrkja-poolmugulja tekstuu-
ri. Int 4,1-4,5 m ja 4,7-4,9 m kukersiidikihid olu-
liselt paksemad (pesadena 6-7 cm) ja suurema
kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkes-
tuspinnad. Süg 5,7 m lainjas katkestuspind, mil-
lest allpool kukersiitsete vahekihtide hulk ja
kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alumine
piir terav - tasane, väikeste soppidega katkestus-
pind. Int 8,4-8,9 m lõheline, tükid.
0,9-5,7
1-4F
LA 35
F 5,8
0,1-4,4
Väo VIII 1-1
4,4-7,6
Väo VIII 1-2
O2kr 7,6-10,5 2,9/2,4
83%
9,0-10,2
1,2/1,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmise-
kihiline, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm
paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises
pooles esinevad kuni 10 cm paksused, beežikad
nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Süg 8,3; 9,6; 9,8
m markantsemad püriitse impregnatsiooniga
katkestuspinnad. Alumine piir terav - sopiline
katkestuspind. Int 8,4-8,9 m ja 9,2-9,4 m
lõheline, tükid.
5,7-10,5
1-1F
LA 32
F 0,6
7,6-9,2
Väo VIII 1-2
9,2-10,5
Väo VIII 1-3
O2vä10,5-19,2 8,7/8,1
93%
10,2-12,5
2,3/1,7
12,5-13,8
1,3/1,2
13,8-17,5
3,7/3,7
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,5-16,4 m Kostivere kihistik - lubjakivi,
detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade
mergli kelmetega, keskmise kuni paksukihiline,
int 11,2-11,5 ja 12,5-13,0 m mergli vahekihte
tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu, markant-
semad süg 10,75; 13,7 m.
Int 16,4-16,9 m Pae kihistik - dolokivi, peene-
kristalliline, tumehall, paksukihiline, üksikute
kavernidega diam kuni 1x2 cm.
Int 16,9-19,2 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
rohkem või vähem dolomiidistunud, peene-
kristalliline, keskmisekihiline. Alumine piir
terav.
10,5-16,4
1-2F
LA 25
F 0,6
16,4-21,2
1-3F
LA 26
F 1,1
10,5-14,0
Väo VIII 1-3
14,0-18,0
Väo VIII 1-4
18,0-19,2
Väo VIII 1-5
O2kn 19,2-19,55 0,35/0,35
100%
17,5-20,0
2,5/2,5
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline,
roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
19,2-19,55
Väo VIII 1-5
LISA 4 53
Alumine piir terav - selge lainjas püriitse ja
fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind.
O2lb 19,55-20,1 0,55/0,55
100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumehall,
paksukihiline, rohkete fosfaatse impregnatsioo-
niga sopiliste katkestuspindadega, esineb trilo-
biitide ja nautiloiidide kivistisi. Alumine piir
terav - markantne püriitse impregnatsiooniga
katkestuspind.
19,55-20,1
Väo VIII 1-5
O2tl 20,1-22,3 2,2/2,1
95%
20,0-22,5
2,5/2,3
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas-
hall, keskmisekihiline, roheka mergli õhukeste
vahekihtidega. Int 20,1-21,2 m väheste glauko-
niiditeradega pisikristalliline lubjakivi. Int 21,2-
21,85 m dolomiidistunud lubjakivi keskmise-
kristalliline, suurte glaukoniiditeradega. Int
21,85-22,30 m dolomiidikas lubjakivi, kirju-
värviline, peenekristalliline, rohkelt suuri
glaukoniiditerasid. Rohkete katkestuspindadega.
20,1-22,3
Väo VIII 1-5
O1lt 22,3-22,5 0,2/0,15
75%
Hunnebergi lade, Leetse kihistu Lubiliivakivi, rohekashall, sisaldab rohkesti
glaukoniiditerakesi, võrdlemisi kõva, massiliselt
jämepüriiti. Süg 22,5 m algas glaukoniitliiva-
kivi.
22,3-22,5
Väo VIII 1-5
Täitelubjakivi int 0,9 - 10,5 m, paksus 9,6 m
Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,5 - 20,6 m, paksus 10,1 m
Lubjakivi väljatulek 19,45/21,6 m – 90%, sh kasuliku kihi osas 18,1/19,7 m – 92%.
54
PUURAUK PA-1
55
56
PUURAUK 2
Puuritud: 06.02.2020. a
Suudme abs kõrgus: 39,85 m
Sügavus: 21,1 m
Veetase maapinnast: 0,35 m (mõõdetud 10.04.2020. a)
Geol.
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus,
m
Kihi
paksus/
südamiku
väljatulek,
m/%
Puurimise
intervall/
südamiku
väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int.,
m/
Pr. nr.
Tule-
mus
Fotogra-
feeritud
vahemik/
Fotofaili
nimi
QIV 0,0-1,0 1,0 Muld, turbasegune.
gIII 1,0-1,8 0,8 Liivsavimoreen, hallikaspruun, jämepurdu ~35%,
vald karbonaatne, kulutamata, diam vald kuni 3 cm.
1,2-1,9
Väo VIII 2-1
O3vv 1,8-8,0 6,2/5,3
85%
1,5-2,1
0,6/0,5
2,1-2,5
0,4/0,2
2,5-3,6
1,1/1,0
3,6-6,0
2,4/2,1
6,0-8,4
2,4/2,2
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Ülemine 10 cm murenenud. Lubjakivi, õhukese-,
keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt
savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi
kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm
paksused, lainjad ja hargnevad. Int 3,9-4,4 m ja 4,6-
4,8 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesades
6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sage-
dased on katkestuspinnad. Süg 5,5 m lainjas kat-
kestuspind, millest allpool kukersiitsete vahekihtide
hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alu-
mine piir terav - lainjas katkestuspind. Int 2,5-2,7;
7,7-8,0 m lõheline, tükid.
1,9-5,5
2-1F
LA 31
F 5,2
1,9-5,5
2-1K
5,5-8,0
2-2K
1,9-6,0
Väo VIII 2-1
6,0-8,0
Väo VIII 2-2
O2kr 8,0-10,5 2,5/2,4
83%
8,4-12,1
3,7/3,7
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi-
line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles
kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed
vahekihid. Süg 8,3; 8,5; 8,75; 9,75 m markant-
semad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir terav
- sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
5,5-10,5
2-2F
LA 33
F 2,0
8,0-10,5
2-3K
8,0-10,1
Väo VIII 2-2
10,1-10,5
Väo VIII 2-3
O2vä10,5-19,7 9,2/9,2
100%
12,1-15,8
3,7/3,7
15,8-18,3
2,5/2,5
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,5-16,9 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det-
riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat-
kestuspindu, markantsed süg 10,5-10,9; 14,2 m.
Int 16,9-17,9 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris-
talliline, tumedam hall, paksukihiline, üksikute ka-
vernidega diam kuni 1x2 cm. 17,1-17,4 vert lõhe.
Int 17,9-19,7 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas (18,7-19,7 m, kavernidega), peene-
kristalliline, keskmise-, paksukihiline.
10,5-16,9
2-3F
LA 26
F 0,7
16,9-20,8
2-4F
LA 27
F 1,7
10,5-16,9
2-4K
16,9-19,7
2-5K
10,5-14,1
Väo VIII 2-3
14,1-17,9
Väo VIII 2-4
17,9-19,7
Väo VIII 2-5
O2kn 19,7-20,2 0,5/0,4
80%
18,3-21,1
2,8/2,5
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roos-
tekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Alumi-
sel piiril lainjas püriitne ja fosfaatne katkestuspind.
19,7-20,2
2-6K
19,7-20,2
Väo VIII 2-5
O2lb 20,2-20,8 0,6/0,5
83%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes-
tuspindadega, esineb triolbiitide ja nautiloiidide
kivistisi. Alumisel piiril püriitne katkestuspind.
20,2-20,8
2-7K
20,2-20,8
Väo VIII 2-5
O2tl 20,8-21,1 0,3/0,2
67%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall.
20,8-21,1
Väo VIII 2-5
Täitelubjakivi int 1,9 - 10,5 m, paksus 8,6 m
Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,5 - 21,3 m, paksus 10,8 m
Lubjakivi väljatulek 17,9/19,2 m – 93%, sh kasuliku kihi osas 17,7/19,4 – 91%.
57
PUURAUK PA-2
58
59
PUURAUK 3
Puuritud: 09.04.2020. a
Suudme abs kõrgus: 40,35 m
Sügavus: 22,4 m
Veetase maapinnast: 1,0 m (mõõdetud 10.04.2020. a)
Geol.
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus,
m
Kihi
paksus/
südamiku
väljatulek,
m/%
Puurimise
intervall/
südamiku
väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int.,
m/
Pr. nr.
Tule-
mus
Fotogra-
feeritud
vahemik/
Fotofaili
nimi
tIV 0,0-0,9 0,9
Tehnogeensed setted – ehitusjäätmed,
paelahmakad.
bIV 0,9-2,6 1,7 Turvas.
lIV 2,6-2,9 0,3 0,3 Järvemuda, beezikaspruun, lubjane, sisaldab karpe.
lIV 2,9-3,2 0,3 0,3 Liivsavi, hall, plastne.
gIII 3,2-5,2 2,0 Liivsavimoreen, hall, jämepurdu ~20%, vald
karbonaatne, kulutamata, diam vald kuni 1 cm.
1,2-1,9
Väo VIII 1-1
O3vv 5,2-8,8 3,6/3,5
97%
5,4-8,9
3,5/3,4
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Int. 5,2-5,4 m murenenud lubjakivi. Lubjakivi,
õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad
sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika ku-
kersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valda-
valt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 5,4-
5,7 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesades
6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sage-
dased on katkestuspinnad. Süg 6,7 m lainjas kat-
kestuspind, millest allpool kukersiitsete vahekihtide
hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alu-
mine piir terav - lainjas katkestuspind.
5,4-6,7
3-1F
LA 33
F 6,9
6,7-11,5
3-2F
LA 35
F 3,8
5,4-6,7
3-1K
5,2-6,9
Väo VIII 3-1
6,9-8,8
Väo VIII 3-2
O2kr 8,8-11,5 2,7/2,7
100%
8,9-12,9
4,0/4,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi-
line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles
kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed
vahekihid. Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x
katkestuspind.
6,7-8,8
3-2K
8,8-11,5
3-3K
8,8-10,0
Väo VIII 3-2
10,0-11,5
Väo VIII 3-3
O2vä11,5-20,9 9,4/9,35
99%
12,9-14,6
1,7/1,7
14,6-18,2
3,6/3,6
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 11,5-17,9 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det-
riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Int 12,9-14,2
m lõhe.
Int 17,9-18,8 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris-
talliline, tumedam hall, paksukihiline, üksikute ka-
vernidega diam kuni 2x3 cm, täidetud kaltsiidi-
kristallidega.
Int 18,8-20,9 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas (19,6-19,9 m, kavernidega), peene-
kristalliline, keskmise-, paksukihiline.
11,5-17,9
3-3F
LA 26
F 0,8
17,9-22,4
3-4F
LA 27
F 1,2
11,5-17,9
3-4K
17,9-20,9
3-5K
11,5-12,9
Väo VIII 3-3
12,9-15,9
Väo VIII 3-4
15,9-19,6
Väo VIII 3-5
19,6-20,9
Väo VIII 3-6
O2kn 20,9-21,4 0,5/0,4
80%
18,2-22,4
4,2/4,1
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roos-
tekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Alumi-
sel piiril lainjas püriitne ja fosfaatne katkestuspind.
20,9-21,4
3-6K
20,9-21,4
Väo VIII 3-6
O2lb 21,4-22,0 0,6/0,55
92%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes-
tuspindadega. Alumisel piiril mustjas püriitne
katkestuspind.
21,4-22,0
3-7K
21,4-22,0
Väo VIII 3-6
O2tl 22,0-22,4 0,5/0,5
100%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall.
22,0-22,4
3-8K
22,0-22,4
Väo VIII 3-6
Täitelubjakivi int 5,4 - 11,5 m, paksus 6,1 m
Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 11,5 - 22,5 m, paksus 11,0 m
Lubjakivi väljatulek 16,9/17,2 m – 98%, sh kasuliku kihi osas 16,8/17,1 – 98 %.
60
PUURAUK PA-3
61
62
PUURAUK 5
Puuritud: 07.02.2020. a
Suudme abs kõrgus: 40,45 m
Sügavus: 21,5 m
Veetase maapinnast: 0,55 m (mõõdetud 10.04.2020. a)
Geol.
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus,
m
Kihi
paksus/
südamiku
väljatulek,
m/%
Puurimise
intervall/
südamiku
väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/
Pr. nr.
Tule-
mus
Fotogra-
feeritud
vahemik/
Fotofaili
nimi
QIV 0,0-0,7 0,7 Muld, turbasegune. 0,0-0,7
Väo VIII 5-1
gIII 0,7-1,7 1,0 1,3-1,9
0,6/0,4
Liivsavimoreen, hallikaspruun, peenpurdu ~5%,
vald karbonaatne, kulutamata, diam kuni 1,5 cm,
allosas jämedam.
0,7-1,7
Väo VIII 5-1
O3vv 1,7-2,6 0,9 1,9-2,4
0,5/0,5
Murenenud Kukruse lademe lubjakivi segamini
moreeniga.
1,7-2,6
Väo VIII 5-1
O3vv 2,6-7,6 5,0/4,8
96%
2,4-2,7
0,3/0,2
2,7-3,0
0,3/0,2
3,0-3,2
0,2/0,2
3,2-6,0
2,8/2,8
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad
sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika
kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on val-
davalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int
3,9-4,2 m ja 4,4-4,65 m kukersiidikihid oluliselt
paksemad (pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidi-
sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad. Süg
5,25 m lainjas katkestuspind, millest allpool ku-
kersiitsete vahekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus
oluliselt väiksem. Alumine piir terav - tasane kat-
kestuspind.
2,6-5,25
5-1F
LA 37
F 5,0
2,6-5,25
5-1K
5,25-7,6
5-2K
2,6-4,4
Väo VIII 5-1
4,4-7,1
Väo VIII 5-2
7,1-7,6
Väo VIII 5-3
O2kr 7,6-10,35 2,75/2,75
100%
6,0-9,8
3,8/3,8
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi-
line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles
kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kuker-
siitsed vahekihid. Süg 8,3; 8,45; 8,6; 9,6 m mar-
kantsemad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir
terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
5,25-10,35
5-2F
LA 34
F 6,2
7,6-10,35
5-3K
7,6-9,9
Väo VIII 5-3
9,9-10,35
Väo VIII 5-4
O2vä10,35-
19,55
9,2/9,2
100%
9,8-13,2
3,4/3,4
13,2-13,9
0,7/0,7
13,9-18,1
4,2/4,2
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,35-16,8 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det-
riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat-
kestuspindu, markantsed süg 10,35-10,75; 13,9 m.
Int 12,3-13,2 vert lõhe.
Int 16,8-17,2 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris-
talliline, tumedam hall, paksukihiline.
Int 17,2-19,55 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas, peenekristalliline, keskmise-,
paksukihiline.
10,35-16,8
5-3F
LA 26
F 0,9
16,8-20,6
5-4F
LA 25
F 1,1
10,35-16,8
5-4K
16,8-19,55
5-5K
10,35-12,8
Väo VIII 5-4
12,8-15,6
Väo VIII 5-5
15,6-18,4
Väo VIII 5-6
18,4-19,55
Väo VIII 5-7
O2kn 19,55-
19,95
0,4/0,4
100%
18,1-21,5
3,4/3,1
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline,
roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
Alumisel piiril lainjas katkestuspind.
19,55-19,95
5-6K
19,55-19,95
Väo VIII 5-7
O2lb 19,95-
20,6
0,65/0,65
100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes-
tuspindadega, esineb trilobiitide ja nautiloiidide
kivistisi. Alumisel piiril püriitne katkestuspind.
19,95-20,6
5-7K
19,95-20,6
Väo VIII 5-7
O2tl 20,6-21,5 0,9/0,6
67%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas-
hall, mergli 2 cm paksuste vahekihtidega.
20,6-21,5
5-8K
20,6-21,5
Väo VIII 5-7
Täitelubjakivi int 2,6 - 10,35 m, paksus 7,75 m
Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,35 - 21,1 m, paksus 10,75 m
Lubjakivi väljatulek 18,4/18,9 m – 97%, sh kasuliku kihi osas 18,1/18,5 – 98 %.
63
PUURAUK PA-5
64
65
PUURAUK 6
Puuritud: 05.02.2020. a
Suudme abs kõrgus: 40,62 m
Sügavus: 20,8 m
Veetase maapinnast: 0,75 m (mõõdetud 10.04.2020. a)
Geol.
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus,
m
Kihi
paksus/
südamiku
väljatulek,
m/%
Puurimise
intervall/
südamiku
väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/
Pr. nr.
Tule-
mus
Fotogra-
feeritud
vahemik/
Fotofaili
nimi
tIV 0,0-0,5 0,5 Tehnogeensed setted (kruusa-liiva segu). 0,0-0,5
Väo VIII 6-1
QIV 0,5-1,2 0,7 Muld, turbasegune. 0,5-1,2
Väo VIII 6-1
gIII 1,2-2,4 1,2
Liivsavimoreen, hallikaspruun, peenpurdu ~7%,
vald karbonaatne, kulutamata, diam kuni 1,5 cm,
allosas jämedam – kuni 7 cm, sisaldus ~30%.
1,2-2,4
Väo VIII 6-1
O3vv 2,4-7,8 5,4/4,3
80%
2,3-2,5
0,2/0,2
2,5-2,9
0,4/0,4
2,9-4,7
1,8/1,5
4,7-6,6
1,9/1,2
6,6-7,8
1,2/1,1
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Ülemised 0,2 m murenenud lubjakivi. Lubjakivi,
õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakas-
halli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiit-
se lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2
cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 4,3-4,7 m ja
4,9-5,15 m kukersiidikihid oluliselt paksemad
(pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidisisalduse-
ga. Sagedased on katkestuspinnad. Süg 6,0 m lain-
jas katkestuspind, millest allpool kukersiitsete va-
hekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väik-
sem. Alumine piir terav - tasane katkestuspind.
2,6-6,0
6-4F
LA 27
F 4,9
2,4-5,7
Väo VIII 6-1
5,7-7,8
Väo VIII 6-2
O2kr 7,8-10,7 2,9/2,8
97%
7,8-9,6
1,8/1,8
9,6-11,7
2,1/2,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi-
line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles
kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kuker-
siitsed vahekihid. Süg 8,4; 8,6; 9,8 m markant-
semad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir te-
rav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
6,0-10,7
6-1F
LA 33
F 4,0
7,8-10,3
Väo VIII 6-2
10,3-10,7
Väo VIII 6-3
O2vä10,7-19,3 8,6/8,6
100%
11,7-14,8
3,1/3,1
14,8-17,2
2,4/2,4
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,7-16,4 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det-
riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat-
kestuspindu, markantsed süg 10,7-11,1; 14,2 m.
Int 16,4-16,85 m Pae kihistik - dolokivi, peene-
kristalliline, tumedam hall, paksukihiline.
Int 16,85-19,3 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas, peenekristalliline, keskmise-,
paksukihiline.
10,7-16,4
6-2F
LA 25
F 0,7
16,4-20,35
6-3F
LA 26
F 1,0
10,7-14,3
Väo VIII 6-3
14,3-18,2
Väo VIII 6-4
18,2-19,3
Väo VIII 6-5
O2kn 19,3-
19,75
0,45/0,45
100%
17,2-20,8
3,6/3,55
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline,
roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
Alumisel piiril katkestuspind.
19,3-19,75
Väo VIII 6-5
O2lb 19,75-
20,35
0,6/0,6
100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes-
tuspindadega, esineb triolbiitide ja nautiloiidide
kivistisi. Alumisel piiril markantne katkestuspind.
19,75-20,35
Väo VIII 6-5
O2tl 20,35-
20,8
0,45/0,4
89%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas-
hall, mergli vahekihtidega.
20,35-20,8
Väo VIII 6-5
Täitelubjakivi int 2,6 - 10,7 m, paksus 8,1 m
Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,7 - 20,85 m, paksus 10,15 m
Lubjakivi väljatulek 17,15/18,4 m – 96%, sh kasuliku kihi osas 17,0/18,25 – 93%.
Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener T. Tuuling
17.04.2020
66
PUURAUK PA-6
67
68
Käsitsi rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid
Puurauk PA-4
Puuritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,49 m
Sügavus: 2,1 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,3 1,3 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int
0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,3 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,3-1,5 0,2 Liivsavi, hallikasbeež
gIII 1,5-2,1 0,6 Liivsavimoreen, hallikaspruun
O3vv 2,1+ + Lubjakivi
Puurauk PA-7
Puuritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,38 m
Sügavus: 2,3 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~25%; int
0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,4 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,4-1,6 0,2 Liivsavi, sinakashall
gIIIjr 1,6-2,3 0,7 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%.
O3vv 2,3+ + Lubjakivi
Puurauk PA-8
Puuritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,40 m
Sügavus: 2,8 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,6 1,6 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int
0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,6 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,6-2,1 0,5 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
gIIIjr 2,1-2,8 0,7 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%.
O3vv 2,8+ + Lubjakivi
69
Puurauk PA-9
Puuritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,53 m
Sügavus: 2,0 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,9 0,9 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~40%, savikas
gIII 0,9-2,0 1,1 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%.
O3vv 2,0+ + Lubjakivi
Sondeerimispuntk S-1
Sondeeritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,55 m
Sügavus: 1,5 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,6 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int
0,6-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,4 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,3-1,43 0,03 Liiv, ülipeen, punakaspruun.
gIII 1,43-1,5 0,02 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga.
Sondeerimispuntk S-2
Sondeeritud: 13.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,55 m
Sügavus: 1,8 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,7 1,7 Int 0,0-0,6 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int
0,6-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,7 m hästilagunenud savikas turvas.
gIII 1,7-1,8 0,1 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga.
Sondeerimispuntk S-3
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,45 m
Sügavus: 0,8 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,7 0,7 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, savikas
gIII 0,7-0,8 0,1 Liivsavimoreen, pruun, peene kruusaga
70
Sondeerimispuntk S-4
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,45 m
Sügavus: 0,6 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,5 0,5 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, liivakas-savikas
gIII 0,5-0,6 0,1 Liivsavimoreen, pruun, peene kruusaga
Sondeerimispuntk S-5
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,40 m
Sügavus: 1,0 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,8 0,8 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, savikas
lIV 0,8-1,0 0,2 Liivsavi, rohekassinine
Sondeerimispuntk S-6
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,36 m
Sügavus: 1,5 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int
0,5-0,9 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 30%; int
0,9-1,4 m hästilagunenud savikas turvas.
gIII 0,4-1,5 0,2 Liivsavimoreen
Sondeerimispuntk S-7
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,52 m
Sügavus: 1,4 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,3 1,3 Int 0,0-0,4 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int
0,4-0,8 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
0,8-1,3 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,3-1,35 0,05 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
lIV 1,35-1,4 0,05 Liivsavi, sinakashall
71
Sondeerimispuntk S-8
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,50 m
Sügavus: 1,5 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int
0,5-0,9 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
0,9-1,4 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,4-1,45 0,05 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
lIV 1,45-1,5 0,05 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-9
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,40 m
Sügavus: 2,1 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,5 1,5 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int
0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,5 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,5-1,9 0,4 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
lIV 1,9-2,1 0,2 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-10
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,35 m
Sügavus: 1,8 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,6 1,6 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int
0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,6 m hästilagunenud savikas turvas.
lIV 1,6-1,7 0,1 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
gIII 1,7-1,8 0,1 Liivsavimoreen, sinakashall, peene kruusaga
Sondeerimispuntk S-11
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,35 m
Sügavus: 1,6 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
72
bIV 0,0-1,5 1,5 Int 0,0-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 30%;
int 1,0-1,5 m hästilagunenud turvas, lagunemisaste 40%; savikas.
lIV 1,5-1,6 0,1 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-12
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,50 m
Sügavus: 1,1 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,0 1,0 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~35%, int 0,6-1,0 m
savikas
lIV 1,0-1,1 0,1 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-13
Sondeeritud: 15.04.2020
Suudme abs kõrgus: 39,45 m
Sügavus: 0,8 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,7 0,7 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~40%, savikas
lIV 0,7-0,8 0,1 Liivsavi, sinakashall
Vaatluspunkt Vp-1 (kaevatud tiik aiamaa servas)
Maapinna abs kõrgus: 40,30 m
Sügavus: 2,0 m
Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,4 m (13.04.2020)
Geol
indeks
Kihi
lasuvus-
sügavus
Kihi
paksus
Kirjeldus
QIV 0,0-0,7 0,7 Muld, turbasegune
gIIIjr 0,7-2,0 1,3 Liivsavimoreen, pruunikashall
O3vv 2,0+ + Lubjakivi
Kirjeldas
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Geoloogiainsener T. Tuuling
13.04.2020
73
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 20-6845 K
Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Proovi tähistus: PA1 1-1 F, PA1 1-2 F, PA1 1-3 F, PA1 1-4 F, PA2 2-1 F, PA2 2-2
F, PA2 2-3 F, PA2 2-4 F, PA3 3-1 F, PA3 3-2F, PA3 3-3F, PA3 3-
4F, PA5 5-1 F, PA5 5-2 F, PA5 5-3 F, PA5 5-4 F, PA6 6-1 F, PA6
6-2 F, PA6 6-3 F, PA6 6-4 F
Materjali nimetus: Lubjakivi
Objekt: Väo VIII
Proov võetud: -
Proovi võtmise koht: -
Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Proovi vastuvõtt: 17.03.2020/19.03.2020
Prooviga alustatud: 20.03.2020
Labori registreerimise nr: 8648-8667
Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Katsed teostas: Katsed kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Grete Merilaid Joosep Makke
Labori spetsialist Labori juhataja
LISA 5 74
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) – proovi
purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis
PA1 1-1 F 8648 10/14 32 LA PA1 1-2 F 8649 10/14 25 LA PA1 1-3 F 8650 10/14 26 LA PA1 1-4 F 8651 10/14 35 LA PA2 2-1 F 8652 10/14 31 LA PA2 2-2 F 8653 10/14 33 LA PA2 2-3 F 8654 10/14 26 LA PA2 2-4 F 8655 10/14 27 LA PA3 3-1 F 8656 10/14 33 LA PA3 3-2 F 8657 10/14 35 LA PA3 3-3 F 8658 10/14 26 LA PA3 3-4 F 8659 10/14 27 LA PA5 5-1 F 8660 10/14 37 LA PA5 5-2 F 8661 10/14 34 LA PA5 5-3 F 8662 10/14 26 LA PA5 5-4 F 8663 10/14 25 LA PA6 6-1 F 8664 10/14 33 LA PA6 6-2 F 8665 10/14 25 LA PA6 6-3 F 8666 10/14 26 LA PA6 6-4 F 8667 10/14 27 LA
75
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) – proovi
purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis
PA1 1-1 F 8648 8/16 0,6 F PA1 1-2 F 8649 8/16 0,6 F PA1 1-3 F 8650 8/16 1,1 F PA1 1-4 F 8651 8/16 5,8 F PA2 2-1 F 8652 8/16 5,2 F PA2 2-2 F 8653 8/16 2,0 F PA2 2-3 F 8654 8/16 0,7 F PA2 2-4 F 8655 8/16 1,7 F PA3 3-1 F 8656 8/16 6,9 F PA3 3-2 F 8657 8/16 3,8 F PA3 3-3 F 8658 8/16 0,8 F PA3 3-4 F 8659 8/16 1,2 F PA5 5-1 F 8660 8/16 5,0 F PA5 5-2 F 8661 8/16 6,2 F PA5 5-3 F 8662 8/16 0,9 F PA5 5-4 F 8663 8/16 1,1 F PA6 6-1 F 8664 8/16 4,0 F PA6 6-2 F 8665 8/16 0,7 F PA6 6-3 F 8666 8/16 1,0 F PA6 6-4 F 8667 8/16 4,9 F
76
77
PA Proovi LA LA LA Külma- Külma- F
nr nr alates kuni pikkus tegur tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria
pikkus % pikkus
PA-1 1-4F 0,9 5,7 4,8 35 168,0 35 5,8 27,8 F
PA-2 2-1F 1,9 5,5 3,6 31 111,6 35 5,2 18,7 F
PA-3 3-1F 5,4 6,7 1,3 33 42,9 35 6,9 9,0 F
PA-5 5-1F 2,6 5,25 2,7 37 98,1 40 5,0 13,3 F
PA-6 6-4F 2,6 6,0 3,4 27 91,8 30 4,9 16,7 F
∑pr. pikkus 15,8
∑ 512,4 85,4
Kaalutud keskmine 33 35 5,4 85,4 F
min 27 30 4,9 F
max 37 40 6,9 F
PA-1 1-1F 5,7 10,5 4,8 32 153,6 35 0,6 2,9 F
PA-2 2-2F 5,5 10,5 5,0 33 165,0 35 2,0 10,0 F
PA-3 3-2F 6,7 11,5 4,8 35 168,0 35 3,8 18,2 F
PA-5 5-2F 5,25 10,35 5,1 34 173,4 35 6,2 31,6 F
PA-6 6-1F 6,0 10,7 4,7 33 155,1 35 4,0 18,8 F
∑pr. pikkus 24,4
∑ 815,1 81,5
Kaalutud keskmine 33 35 3,3 F4
min 32 35 0,6 F1
max 35 35 6,2 F
PA-1 1-2F 10,5 16,4 5,9 25 147,5 25 0,6 3,5 F1
PA-2 2-3F 10,5 16,9 6,4 26 166,4 30 0,7 4,5 F1
PA-3 3-3F 11,5 17,9 6,4 26 166,4 30 0,8 5,1 F1
PA-5 5-3F 10,35 16,8 6,5 26 167,7 30 0,9 5,8 F1
PA-6 6-2F 10,7 16,4 5,7 25 142,5 25 0,7 4,0 F1
∑pr. pikkus 30,9
∑ 790,5 22,9
Kaalutud keskmine 26 30 0,7 F1
min 25 25 0,6 F1
max 26 30 0,9 F1
Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes
Proovitud intervall, m
Viivikonna kihistu ülaosa (O3vv1)
Viivikonna kihistu alumine osa + Kõrgekalda kihistu (O3vv2+O2kr)
Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1)
LISA 6 78
PA Proovi LA LA LA Külma- Külma- F
nr nr alates kuni pikkus tegur tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria
pikkus % pikkus
Proovitud intervall, m
PA-1 1-3F 16,4 21,2 4,8 26 124,8 30 1,1 5,3 F2
PA-2 2-4F 16,9 20,8 3,9 27 105,3 30 1,7 6,6 F2
PA-3 3-4F 17,9 22,4 4,5 27 121,5 30 1,2 5,4 F2
PA-5 5-4F 16,8 20,6 3,8 25 95,0 25 1,1 4,2 F2
PA-6 6-3F 16,4 20,35 4,0 26 102,7 30 1,0 4,0 F1
∑pr. pikkus 21,0
∑ 549,3 25,4
Kaalutud keskmine 26 30 1,2 F2
min 25 25 1,0 F1
max 27 30 1,7 F2
Koostas T. Tuuling
Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik)+Kandle+Loobu+Toila kihistu
(O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl)
79
PA Proovi LA LA LA Külma- Külma- F
nr nr alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria
pikkus % pikkus
PA-1 1-4F 0,9 5,7 4,8 35 168,0 35 5,8 27,8 F
PA-1 1-1F 5,7 10,5 4,8 32 153,6 35 0,6 2,9 F1
PA-2 2-1F 1,9 5,5 3,6 31 111,6 35 5,2 18,7 F
PA-2 2-2F 5,5 10,5 5,0 33 165,0 35 2,0 10,0 F2
PA-3 3-1F 5,4 6,7 1,3 33 42,9 35 6,9 9,0 F
PA-3 3-2F 6,7 11,5 4,8 35 168,0 35 3,8 18,2 F4
PA-5 5-1F 2,6 5,3 2,7 37 98,1 40 5,0 13,3 F
PA-5 5-2F 5,25 10,35 5,1 34 173,4 35 6,2 31,6 F
PA-6 6-4F 2,6 6,0 3,4 27 91,8 30 4,9 16,7 F
PA-6 6-1F 6,0 10,7 4,7 33 155,1 35 4,0 18,8 F4
∑pr. pikkus 40,2
∑ 1327,5 167,0
Kaalutud keskmine 33 35 4,2 F
min 27 30 0,6 F1
max 37 40 6,9 F
PA-1 1-2F 10,5 16,4 5,9 25 147,5 25 0,6 3,5 F1
PA-1 1-3F 16,4 21,2 4,8 26 124,8 30 1,1 5,3 F2
PA-2 2-3F 10,5 16,9 6,4 26 166,4 30 0,7 4,5 F1
PA-2 2-4F 16,9 20,8 3,9 27 105,3 30 1,7 6,6 F2
PA-3 3-3F 11,5 17,9 6,4 26 166,4 30 0,8 5,1 F1
PA-3 3-4F 17,9 22,4 4,5 27 121,5 30 1,2 5,4 F2
PA-5 5-3F 10,35 16,8 6,5 26 167,7 30 0,9 5,8 F1
PA-5 5-4F 16,8 20,6 3,8 25 95,0 25 1,1 4,2 F2
PA-6 6-2F 10,7 16,4 5,7 25 142,5 25 0,7 4,0 F1
PA-6 6-3F 16,4 20,35 4,0 26 102,7 30 1,0 4,0 F1
∑pr. pikkus 51,8
∑ 1339,8 48,4
Kaalutud keskmine 26 30 0,9 F1
min 25 25 0,6 F1
max 27 30 1,7 F2
Koostas T. Tuuling
Pr intervall, m
Plokk 40 (täitelubjakivi)
Plokk 41 (kõrgemargiline ehituslubjakivi)
Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes
LISA 7 80
EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618,Tallinn
EAK poolt akrediteeritud katselabor Tel: 6 720 074, 52 56298
Registreerimisnumbriga L093 e-mail: [email protected]
KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED
TELLIJA: Inseneribüroo Steiger OÜ, Männiku tee 10, Tallinn
Objekt: Väo VIII uuringuruum
Tellimus: T20-30
Kuupäev: 12.05.20 Lk.1/1
PA Proovi CaO MgO Lah.jääk
nr. nr. % % %
PA-5 5-1K 45.51 0.92 10.34
5-2K 44.52 1.36 13.19
5-3K 44.11 1.63 13.58
5-4K 49.61 1.49 5.32
5-5K 47.50 3.33 5.48
5-6K 45.40 0.74 7.24
5-7K 49.96 0.74 6.26
5-8K 43.88 1.20 15.26
PA-2 2-1K 44.93 1.07 11.40
2-2K 44.52 1.50 13.42
2-3K 44.81 1.55 12.16
2-4K 49.26 1.89 5.74
2-5K 34.98 15.08 5.92
2-6K 42.18 5.57 6.37
2-7K 49.14 1.12 7.22
PA-3 3-1K 45.98 0,92 10.50
3-2K 43.99 1.66 15.06
3-3K 45.92 1.64 13.74
3-4K 50.08 1.64 6.74
3-5K 36.97 13.49 5.92
3-6K 44.52 1.58 7.82
3-7K 50.66 1.06 5.66
3-8K 46.33 1.25 11.20
Meetod: CaO, – tiitrimine, STT-4
MgO – AAS-leek, STT-4
Lah.jääk - kaalanalüüs, STT-4
Proovid laborisse: 20.04.20 Analüütik: N. Balabina
Analüüsitud: 05.-11.05.20 S. Safonova
Mare Kalkun labori juhataja
LISA 8 81
Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*
nr. nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
5-1K PA-5 O3vv1 2,60 5,25 2,65 45,51 120,60 0,92 2,44 10,34 27,40
5-2K PA-5 O3vv2 5,25 7,6 2,35 44,52 104,62 1,36 3,20 13,19 31,00
5-3K PA-5 O2kr 7,6 10,35 2,75 44,11 121,30 1,63 4,48 13,58 37,35
5-4K PA-5 O2vä1 10,35 16,8 6,45 49,61 319,98 1,49 9,61 5,32 34,31
5-5K PA-5 O2vä2 16,8 19,55 2,75 47,50 130,63 3,33 9,16 5,48 15,07
5-6K PA-5 O2kn 19,55 19,95 0,4 45,40 18,16 0,74 0,30 7,24 2,90
5-7K PA-5 O2lb 19,95 20,6 0,65 49,96 32,47 0,74 0,48 6,26 4,07
5-8K PA-5 O2tl 20,6 21,5 0,9 43,88 39,49 1,20 1,08 15,26 13,73
Pa min 43,88 0,74 5,32
Pa max 49,96 3,33 15,26
Pa kaalutud keskm 18,9 46,95 887,26 1,63 30,74 8,77 165,83
2-1K PA-2 O3vv1 1,9 5,5 3,6 44,93 161,75 1,07 3,85 11,40 41,04
2-2K PA-2 O3vv2 5,5 8,0 2,5 44,52 111,30 1,50 3,75 13,42 33,55
2-3K PA-2 O2kr 8,0 10,5 2,5 44,81 112,03 1,55 3,88 12,16 30,40
2-4K PA-2 O2vä1 10,5 16,9 6,4 49,26 315,26 1,89 12,10 5,74 36,74
2-5K PA-2 O2vä2 16,9 19,7 2,8 34,98 97,94 15,08 42,22 5,92 16,58
2-6K PA-2 O2kn 19,7 20,2 0,5 42,18 21,09 5,57 2,79 6,37 3,19
2-7K PA-2 O2lb 20,2 20,8 0,6 49,14 29,48 1,12 0,67 7,22 4,33
Pa min 34,98 1,07 5,74
Pa max 49,26 15,08 13,42
Pa kaalutud keskm 17,8 44,85 798,28 3,70 65,80 8,89 158,30
3-1K PA-3 O3vv1 5,4 6,7 1,3 45,98 59,77 0,92 1,20 10,50 13,65
3-2K PA-3 O3vv2 6,7 8,8 2,1 43,99 92,38 1,66 3,49 15,06 31,63
3-3K PA-3 O2kr 8,8 11,5 2,7 45,92 123,98 1,64 4,43 13,74 37,10
3-4K PA-3 O2vä1 11,5 17,9 6,4 50,08 320,51 1,64 10,50 6,74 43,14
3-5K PA-3 O2vä2 17,9 20,8 2,9 36,97 107,21 13,49 39,12 5,92 17,17
3-6K PA-3 O2kn 20,9 21,4 0,5 44,52 22,26 1,58 0,79 7,82 3,91
3-7K PA-3 O2lb 21,4 22,0 0,6 50,66 30,40 1,06 0,64 5,66 3,40
3-8K PA-3 O2tl 22,0 22,4 0,4 46,33 18,53 1,25 0,50 11,20 4,48
Pa min 36,97 0,92 5,66
Pa max 50,66 13,49 15,06
Pa kaalutud keskm 16,9 45,86 775,05 3,59 60,65 9,14 154,46
Koostas T. Tuuling
Proovi intervall, m
Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude lõikes
LISA 9 82
Proovi Pa CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*
nr nr alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
5-1K PA-5 2,6 5,25 2,7 45,51 120,60 0,92 2,44 10,34 27,40
2-1K PA-2 1,9 5,5 3,6 44,93 161,75 1,07 3,85 11,40 41,04
3-1K PA-3 5,4 6,7 1,3 45,98 59,77 0,92 1,20 10,50 13,65
Min 44,93 0,92 10,34
Max 45,98 1,07 11,40
Kaalutud keskm 7,6 45,31 342,1 0,99 7,5 10,87 82,1
5-2K PA-5 5,25 7,6 2,4 44,52 104,62 1,36 3,20 13,19 31,00
2-2K PA-2 5,5 8,0 2,5 44,52 111,30 1,50 3,75 13,42 33,55
3-2K PA-3 6,7 8,8 2,1 43,99 92,38 1,66 3,49 15,06 31,63
Min 43,99 1,36 13,19
Max 44,52 1,66 15,06
Kaalutud keskm 7,0 44,36 308,3 1,50 10,4 13,84 96,2
5-3K PA-5 7,60 10,35 2,8 44,11 121,30 1,63 4,48 13,58 37,35
2-3K PA-2 8,0 10,5 2,5 44,81 112,03 1,55 3,88 12,16 30,40
3-3K PA-3 8,8 11,5 2,7 45,92 123,98 1,64 4,43 13,74 37,10
Min 44,11 1,55 12,16
Max 45,92 1,64 13,74
Kaalutud keskm 8,0 44,94 357,3 1,61 12,8 13,19 104,8
5-4K PA-5 10,35 16,80 6,5 49,61 319,98 1,49 9,61 5,32 34,31
2-4K PA-2 10,5 16,9 6,4 49,26 315,26 1,89 12,10 5,74 36,74
3-4K PA-3 11,5 17,9 6,4 50,08 320,51 1,64 10,50 6,74 43,14
Min 49,26 1,49 5,32
Max 50,08 1,89 6,74
Kaalutud keskm 19,3 49,65 955,8 1,67 32,2 5,93 114,2
5-5K PA-5 16,80 19,55 2,8 47,50 130,63 3,33 9,16 5,48 15,07
2-5K PA-2 16,9 19,7 2,8 34,98 97,94 15,08 42,22 5,92 16,58
3-5K PA-3 17,9 20,9 3,0 36,97 110,91 13,49 40,47 5,92 17,76
Min 34,98 3,33 5,48
Max 47,50 15,08 5,92
Kaalutud keskm 8,6 39,71 339,5 10,74 91,9 5,78 49,4
5-6K PA-5 19,55 19,95 0,4 45,40 18,16 0,74 0,30 7,24 2,90
2-6K PA-2 19,7 20,2 0,5 42,18 21,09 5,57 2,79 6,37 3,19
3-6K PA-3 20,9 21,4 0,5 44,52 22,26 1,58 0,79 7,82 3,91
Min 42,18 0,74 6,37
Max 45,40 5,57 7,82
Kaalutud keskm 1,4 43,94 61,5 2,77 3,9 7,14 10,0
Proovi intervall, m
Kõrgekalda kihistu (O2kr)
Viivikonna kihistu alumine osa (O3vv2)
Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes
Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1)
Viivikonna kihistu ülemine osa (O3vv1)
Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) O2vä2)
Kandle kihistu (O2kn)
LISA 10 83
Proovi Pa CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*
nr nr alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
Proovi intervall, m
5-7K PA-5 19,95 20,60 0,7 49,96 32,47 0,74 0,48 6,26 4,07
2-7K PA-2 20,2 20,8 0,6 49,14 29,48 1,12 0,67 7,22 4,33
3-7K PA-3 21,4 22,0 0,6 50,66 30,40 1,06 0,64 5,66 3,40
Min 49,14 0,74 5,66
Max 50,66 1,12 7,22
Kaalutud keskm 1,9 49,92 92,4 0,97 1,8 6,38 11,8
5-8K PA-5 20,6 21,5 0,9 43,88 39,49 1,20 1,08 15,26 13,73
3-8K PA-3 22,0 22,4 0,4 46,33 18,53 1,25 0,50 11,20 4,48
Min 43,88 1,20 11,20
Max 46,33 1,25 15,26
Kaalutud keskm 1,3 44,63 58,0 1,22 1,6 14,01 18,2
Koostas T. Tuuling
Loobu kihistu (O2lb)
Toila kihistu O2tl)
84
Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk*
nr nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
5-1K PA-5 O3vv 2,6 5,25 2,7 45,51 120,60 0,92 2,44 10,34 27,40
5-2K PA-5 O3vv 5,25 7,6 2,4 44,52 104,62 1,36 3,20 13,19 31,00
5-3K PA-5 O2kr 7,6 10,35 2,8 44,11 121,30 1,63 4,48 13,58 37,35
2-1K PA-2 O3vv 1,9 5,5 3,6 44,93 161,75 1,07 3,85 11,40 41,04
2-2K PA-2 O3vv 5,5 8,0 2,5 44,52 111,30 1,50 3,75 13,42 33,55
2-3K PA-2 O2kr 8,0 10,5 2,5 44,81 112,03 1,55 3,88 12,16 30,40
3-1K PA-3 O3vv 5,4 6,7 1,3 45,98 59,77 0,92 1,20 10,50 13,65
3-2K PA-3 O3vv 6,7 8,8 2,1 43,99 92,38 1,66 3,49 15,06 31,63
3-3K PA-3 O2kr 8,8 11,5 2,7 45,92 123,98 1,64 4,43 13,74 37,10
Min 43,99 0,92 10,34
Max 45,98 1,66 15,06
Kaalutud keskm 22,5 44,89 1007,74 1,37 30,70 12,61 283,11
5-4K PA-5 O2vä 10,35 16,80 6,5 49,61 319,98 1,49 9,61 5,32 34,31
5-5K PA-5 O2vä 16,80 19,55 2,8 47,50 130,63 3,33 9,16 5,48 15,07
5-6K PA-5 O2kn 19,55 19,95 0,4 45,40 18,16 0,74 0,30 7,24 2,90
5-7K PA-5 O2lb 19,95 20,60 0,7 49,96 32,47 0,74 0,48 6,26 4,07
5-8K PA-5 O2tl 20,6 21,5 0,9 43,88 39,49 1,20 1,08 15,26 13,73
2-4K PA-2 O2vä 10,5 16,9 6,4 49,26 315,26 1,89 12,10 5,74 36,74
2-5K PA-2 O2vä 16,9 19,7 2,8 34,98 97,94 15,08 42,22 5,92 16,58
2-6K PA-2 O2kn 19,7 20,2 0,5 42,18 21,09 5,57 2,79 6,37 3,19
2-7K PA-2 O2lb 20,2 20,8 0,6 49,14 29,48 1,12 0,67 7,22 4,33
3-4K PA-3 O2vä 11,5 17,9 6,4 50,08 320,51 1,64 10,50 6,74 43,14
3-5K PA-3 O2vä 17,9 20,8 2,9 36,97 107,21 13,49 39,12 5,92 17,17
3-6K PA-3 O2kn 20,8 21,3 0,5 44,52 22,26 1,58 0,79 7,82 3,91
3-7K PA-3 O2lb 21,3 21,9 0,6 50,66 30,40 1,06 0,64 5,66 3,40
3-8K PA-3 O2tl 21,9 22,4 0,5 46,33 23,17 1,25 0,63 11,20 5,60
Min 34,98 0,74 5,32
Max 50,66 15,08 15,26
Kaalutud keskm 32,4 46,62 1508,06 4,02 130,07 6,31 204,12
Koostas T. Tuuling
Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes
Proovi intervall, m
Täitelubjakivi (plokk 40)
Kõrgemargiline lubjakivi (plokk 41)
LISA 11 85
kokku kasvuk+
turvas
muren.
lbk lasum paksus lamam lasum paksus lamam
süg abs k
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 0,9 0,1 0,8 39,60 9,6 30,00 30,00 10,1 19,90 0,80 39,70
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 1,9 1,0 0,1 37,95 8,6 29,35 29,35 10,8 18,55 0,35 39,50
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 5,4 1,7 0,2 34,95 6,1 28,85 28,85 11,0 17,85 1,00 39,35
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 2,6 0,7 0,9 37,85 7,75 30,10 30,10 10,75 19,35 0,55 39,90
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 2,6 0,7 0,2 38,02 8,1 29,92 29,92 10,15 19,77 0,75 39,87
PA-4* 6587286,97 550387,23 39,49 2,1 1,3 0,0 37,39 7,95 29,44 29,44 10,95 18,49
PA-7* 6587392,29 550197,12 39,38 2,3 1,4 0,0 37,08 7,15 29,93 29,93 10,8 19,13
PA-8* 6587314,40 550269,40 39,40 2,8 1,6 0,0 36,60 7,0 29,60 29,60 10,85 18,75
PA-9* 6587143,04 550351,66 39,53 2,2 0,9 0,2 37,33 8,4 28,93 28,93 11,0 17,93
Aritmeetiline keskmine 2,5 1,0 0,3 37,42 7,9 29,57 29,57 10,7 18,86 0,7 39,66
2,4 0,9 0,3 7,8 10,7
* - andmed on saadud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest mudelist
Koostas T. Tuuling
10.04.2020
Kattekiht, m Kasulik kiht, m Kasulik kiht, m
Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides
Veetase, m
PLOKK 41 aT (kõrgemargiline
ehituslubjakivi)
Pa nr
Keskmine mudeliga arvutatuna
X Y Z
PLOKK 40 aT (täitelubjakivi)
LISA 12 86
Mahtude arvutuse tulemused
Ploki 40 ja 41 varu arvutus
Triangle Volume Report
Report Created: 6/1/2020
Time: 8:57am
Mode: Fence
Area: 13,43 ha
Original Surface: lasum_EH
Design Surface: kiht2
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 1050339.2 cu m (plokk 40 aT, täitelubjakivi)
Fill: 0.0 cu m
Net: 1050339.2 cu m
Original Surface: kiht2
Design Surface: lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 1435226.6 cu m (plokk 41 aT, kõrgemargiline ehituslubjakivi)
Fill: 0.0 cu m
Net: 1435226.6 cu m
Ploki 40 täitelubjakivi aktiivne tarbevaru on 1050 tuh m3.
Ploki 41 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 1435 tuh m3.
Arvutas /allkirjastatud digitaalselt/ K. Paat
LISA 13 87
Katendi mahu arvutus
Triangle Volume Report
Report Created: 6/15/2020
Time: 3:09pm
Mode: Fence
Area: 13,43 ha (ploki piires)
Original
Surface: maapind_EH
Design Surface: turvas lamam
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 126415.1 cu m (muld + turvas)
Fill: 3100.8 cu m
Net: 123314.3 cu m
Original
Surface: maapind_EH
Design Surface: murenenud lbk
lasum
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 279081.8 cu m (muld + turvas + moreen)
Fill: 343.2 cu m
Net: 278738.6 cu m
Original
Surface: maapind_EH
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 325979.7 cu m (muld + turvas + moreen + murenenud
lubjakivi)
Fill: 0.0 cu m
Net: 325979.7 cu m
88
Mode: Fence
Area: 6,19 ha
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: turvas
lamam
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 76412.3 cu m (turba maht)
Fill: 23.9 cu m
Net: 76412.3 cu m
Katendi üldmaht on kokku 326 tuh m3, sealhulgas:
1) kasvukihti (muld+turvas) kokku 126 tuh m3, millest mulda 50 tuh m3 ja turvast
76 tuh m3;
2) moreeni 153 tuh m3;
3) murenenud lubjakivi 47 tuh m3.
Arvutas /allkirjastatud digitaalselt/ K. Paat
89
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
LISA 13 katendi maht.pdf 57 KB
LISA 13 plokkide 40 ja 41 maht.pdf 57 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
KAJA PAAT1 47206110296 27.07.2020 16:21:00 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
24699257897806785763621066697840613519
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 DF 2F 4E 0A A5 75 4A 38 8D 5F F9 01 38 D9 33 11 91 73 5F AD 3B 9B EC 7B 82 85 CD 64 7B C8 22 25
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
90
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI
Töö nr: 20/2900
Objekt: Väo VIII uuringuruum
Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla
Katastriüksuse nimi: Lagendiku (65301:001:4400), Metsavälu
(65301:001:5006), Vahemetsa (65301:001:5007)
Uuringuruumi pindala: 13,78 ha
Mõõdistatud ala pindala: 26,7 ha
Töö tellija: Eesti Killustik OÜ
Töö läbiviija: Arles Tehu
Kameraaltööd: Arles Tehu
Töö teostamise aeg:
- Välitöö 21.01.2020
- Kameraaltöö jaanuar 2020. a
Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine
Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis
Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus
Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS horisontaalne mõõtetäpsus
± 10 mm + ppm, vertikaalne ± 20 mm + ppm)
Plaani mõõtkava: M 1 : 2000
Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i
(litsents: 70000661800020)
Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud mõõtandmed,
topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri.
Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo
STEIGER digitaalses arhiivis.
Kontrollpunkti
nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg
PP1559 6587581.760 549721.496 42.089
Kontroll 1 6587581.769 549721.484 42.091 21.01.2020 16:15
Erinevus -0.009 0.012 0.020
Kontroll 2 6587581.768 549721.482 60.053 21.01.2020 16:17
Erinevus -0.008 0.014 -0.01
Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele.
Arles Tehu /allkirjastatud digitaalselt/ Geodeet
23.01.2020
LISA 14 91
92
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tiia Tuuling
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Teie 17.06.2020
Meie 17.07.2020 nr 24.5-6/19-0243/4667
Vastus kooskõlastuse taotluse kohta varu
kinnitamiseks RB trassi koridoris
Austatud Tiia Tuuling
Oma pöördumises Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite
kooskõlastust maavara (lubjakivi-) varu kinnitamiseks Väo VIII uuringuruumis aktiivse
tarbevaruna ja seisukohta kaevandamise võimalikkuse suhtes RB trassi koridoriga kattuval alal.
OÜ Inseneribüroo STEIGER teostas geoloogilise uuringu Väo VIII uuringuruumis. Väo VIII
uuringuruum teenindusala pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas
riigile kuuluvatel kinnistutel Lagendiku (65301:001:4400), Vahemetsa (65301:001:5007) ja
Metsavälu (65301:001:5006), mille volitatud asutuseks on Maa-amet. Geoloogilise uuringu luba
HARMG-151 tarbevaru uuringu tegemiseks väljastati Eesti Killustik OÜ-le Keskkonnaameti
28.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2288.
MKM on seisukohal, et maavarade kaevandamine RB maakonnaplaneeringutega kinnitatud
trassikoridoril on antud hetkel meie hinnangul välistatud ning ei ole riigi huvidega kooskõlas.
Maavaravaru, mis jääb RB trassi koridori alla, tuleb käsitleda passiivse varuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
LISA 15 93
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Vastus kooskõlastuse taotluse kohta varu kinnitamiseks RB trassi koridoris.pdf 218 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TIMO TATAR1 38204080331 17.07.2020 11:24:38 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
141924060215882351543423768897322002067
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 2B BD 70 85 69 F2 FC 84 F3 B7 05 71 BC FC B5 D7 87 D4 F3 46 65 DE 56 B0 AF 38 C3 0D DD 4D A7 CE
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
95
PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE
AKT
Objekti nimetus: Väo VIII uuringuruum, pindala 13,78 ha, (geoloogilise uuringu luba
HARMG-151).
Puuraukude ja sondeerimispunktide asukohad: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla,
Lagendiku (65301:001:4400), Vahemetsa (65301:001:5007) ja Metsavälu (65301:001:5006)
katastriüksused, Väo VIII uuringuruumi piires.
Puuraukude ja sondeerimispunktide rajamise aeg: 2020. a veebruaris ja aprillis.
Puuraugud: 6 puuraukusügavusega 20,8 - 22,5 m puuriti iseliikuva puuragregaadiga URB-2a.
Puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli
132 mm ja karbonaatkivimeis maksimaalselt 112 mm. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu
väljatoomiseks kasutati õhku. Hüdrogeoloogiline puurauk PA-6A puuriti südamikuta. Puurimise
diameeter kvaternaari setetes oli 190 mm ja karbonaatkivimeis kuni 140 mm.
Käsipuuriga puuriti 4 puurauku sügavusega kuni 2,8 m, puurimise diameeter oli 65 mm.
Puuraukudega läbiti turbalasund ja liivsavimoreen kuni aluspõhjani.
Sondeerimipunktid: kuna pehme pinnas ei võimaldanud ekskavaatoriga kaevandeid rajada, siis
kvaternaarisetete, eelkõige turbalasundi paksuse täpsustamiseks tehti turbapuuriga 13 sondeeri-
mispunkti diameetriga 30 mm ning sügavusega kuni 2,1 m. Sondeerimispunktides läbiti turba-
lasund kuni liivsavini või liivsavimoreenini, aluspõhjakivimeid ei avatud.
Rajatud uuringupuuraukude ja sondeerimispunktide sügavused ning asukohtade täpsed koordinaadid
on esitatud tabelis 1, asukohad näidatud joonisel 1.
Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud 13.04.2020. a): andmed on esitatud
alljärgnevas tabelis 1.
Tabel 1. Rajatud puuraukude ja sondeerimispunktide andmed
Pa Koordinaadid L-EST 97 Pa Veetase, m
nr X Y Z sügavus maapinnast
m 13.04.2020
Puuragregaadiga rajatud
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 22,5 0,9
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 21,1 0,3
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 22,4 1,0
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 21,5 0,6
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 20,8 0,8
PA-6A 6587323,31 549389,66 40,50 21,0 0,8
Käsipuuriga puuritud
PA-4 6587286,97 550387,23 39,49 2,1 0,1
PA-7 6587392,29 550197,12 39,38 2,3 0,1
PA-8 6587314,40 550269,40 39,40 2,8 0,1
PA-9 6587143,04 550351,66 39,53 2,0 0,1
LISA 16 96
Turbapuuriga sondeeritud (sondeerimispunktid)
S-1 6587166,20 550238,80 39,55 1,5 0,1
S-2 6587163,30 550293,10 39,55 1,8 0,1
S-3 6587328,30 549975,20 39,45 0,8 0,0
S-4 6587382,80 550084,50 39,45 0,6 0,0
S-5 6587449,70 550140,60 39,40 1,0 0,0
S-6 6587244,10 550371,10 39,36 1,5 0,1
S-7 6587180,20 550350,70 39,52 1,4 0,1
S-8 6587207,50 550245,20 39,50 1,5 0,1
S-9 6587216,30 550183,50 39,40 2,1 0,1
S-10 6587291,50 550145,60 39,35 1,8 0,1
S-11 6587283,90 550091,90 39,35 1,6 0,0
S-12 6587275,90 550020,30 39,50 1,1 0,0
S-13 6587317,60 550024,10 39,45 0,8 0,0
Puuraukude ja sondeerimispunktide likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud.
Likvideerimise aeg ja moodus: puuragregaadiga rajatud puuraukudest PA-3 likvideeriti
13.04.2020. a, ülejäänud puuraugud 14.05.2020. a. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga
ning ülejäänud osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku
sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud.
Käsipuuriga rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende rajamist.
Kuna nimetatud uuringupunktid rajati plastsesse moreeni ja turbasse, täitusid need pärast puuri
väljatõstmist setetega ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud.
Uuringupuuraukude ümbrus on korrastatud ja uuringuruumi teenindusala keskkonnaseisundit ei ole
kahjustatud.
Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Ossip
Eesti Killustik OÜ
Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Lind
Maa-amet
Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling
OÜ Inseneribüroo STEIGER
97
Joonis 1. Väo VIII uuringuruumi puuraukude ja sondeerimispunktide asukohad
98
99
100
K O R R A L D U S
09. juuli 2020 nr 1-3/20/681
Väo VIII uuringuruumi uuritud maa
korrastamisakti heakskiitmine
I. ASJAOLUD
Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848, aadress: Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,
Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond) esitas 18.05.2020 kirjaga Väo VIII uuringuruumi
puuraukude likvideerimise akti heaks kiitmiseks (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 19.05.2020 kirjana nr 12-1/20/8329).
Puuraugud rajati Vao VIII uuringuruumis geoloogilise uuringu loa nr HARMG-151 (kehtivus
28.11.2019-28.11.2022) alusel 2020. a veebruaris ja aprillis. Väo VIII uuringuruum asub Harju
maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigiomandisse kuuluvatel katastriüksustel Lagendiku
(katastritunnus: 65301:001:4400), Vahemetsa (katastritunnus: 65301:001:5007) ja Metsavälu
(katastritunnus: 65301:001:5006). Riigile kuuluvate katastriüksuste valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet.
Puuraukude likvideerimise akti kohaselt rajati uuringuruumi piires 6 puurauku diameetriga 112-
190 mm ja sügavusega 20,8-22,5 meetrit, 4 puurauku diameetriga 65 mm ja sügavusega kuni 2,8
meetrit, 13 sondeerimispunkti diameetriga 30 mm ja sügavusega kuni 2,1 meetrit. Akti kohaselt
likvideeriti puurauk PA-3 13.04.2020. a, ülejäänud puuraugud 14.05.2020. a. Puuraukude
vettandev osa täideti killustikuga ning ülejäänud osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga,
purdsetete osas killustiku sõelmetega, puuraukudest on manteltorud eemaldatud.
Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialisti poolt on Väo VIII uuringuruum 08.07.2020
üle vaadatud.
II. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud
maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija
eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on
kooskõlastanud Maa-amet (maaomanik).
MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt.
LISA 17 101
2 (2)
Väo VIII uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialisti poolt üle
vaadatud 08.07.2020. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et uuringuruum on nõuetekohaselt
korrastatud.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia
menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle
menetlusosalise kahjuks.
III. OTSUSTUS
Tulenevalt eeltoodust, võttes aluseks MaaPS § 86 lõike 4 ning kooskõlas Keskkonnaameti
peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisaga
1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ otsustan:
kiita heaks Väo VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Rahe
maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Saata: Osaühing Eesti Killustik, Maa-amet
Liis Bergmann
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
102
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Väo VIII uuringuruumi uuritud maa korrastamisakti heakskiitmine.pdf 276 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TIIT RAHE1 38702246017 09.07.2020 17:43:37 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
127100448065969616787280993531379387225
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 1E 79 A7 9D CA B5 98 B7 D1 D2 03 FC 80 FA 20 1C 43 60 E5 A4 04 DC D 4 17 BD C2 4B 5B 7D 53 E9 F7
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
103
Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 31.07.2020 Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.07.2020. Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti 28.11.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa HARMG-151 alusel. Uuringuruum pindalaga 13,78 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Väo VIII uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ole Sein Juhatuse liige Eesti Killustik OÜ
LISA 18 104
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Tellija arvamus (Väo VIII).pdf 91 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
OLE SEIN1 38709250234 31.07.2020 09:12:42 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
89976233100477998711791140834690085303
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 7F D0 33 53 BD 7F 1B 12 7A DC B0 8B C2 4D 60 F3 05 2B 7A F6 68 A7 0 C 8A 17 A8 BE B9 9B E1 E1 3F
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
105
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5 110
kV Aru
küla -La
sna mäe
L16 4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 8 3
U u s -T
a m
m ik u
65301:001:4294
Saluste tee L2
65301:001:4295
Saluste tee 5
65301:001:4414
Saluste tee L1
65301:01 1:0131
Kassisab a
65 30
1:0 11 :01
13
Üle mi ste -M
aa rdu 1,
2-4 ,4
km
65301:001:4413
Kesa
65301:001:5008
Raja
65301:011:0059
Sepa-Hindreku
65301:001:5007
Vahemetsa
65301:001:4291
Suurtammiku
65301:001:4290
Saluste tee 3
65301:011:0091
Põlendiku
65301:011:0349
Kesasoo tee L1
65301:001:4400
Lagendiku
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
1 5 9
V ä ik e
m e ts a
65301:011:0150
Metsasauna
65301:001:5006
Metsavälu
65301:011:0084
Uus-Kristjani
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
külgneva mäeeraldise piir
olemasolev ploki piir
uuringuruumi piir
kavandatav ploki piir
õhuliini masti teenindusala (raadius 25 m)
katastriüksuse piir
0 250 500 m
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo X uuringuruum
Väo VIII lubjakivikarjäär
Väo XVII uuringuruum
Osaühing Eesti Killustik [email protected]
19.07.2024 nr DM-129072-2
Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
1. OTSUS
Tuginedes alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 otsustan: Kiita heaks Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akt.
2. ASJAOLUD
Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848; aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas Keskkonnaametile 04.07.2024 heakskiitmiseks Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.07.2024 nr DM-129072-1).
Uuringupunktid rajati geoloogilise uuringu lubade (edaspidi uuringuload) nr L.MU/519024, L.MU/515703 ja L.MU/520850 alusel.
Uuringuluba L.MU/515703 on antud Keskkonnaameti 06.06.2022 korraldusega DM-112527-20 kehtivusajaga kuni 06.06.2026. Uuringuluba L.MU/520850 on antud Keskkonnaameti 26.03.2024 korraldusega nr DM-126013-14 kehtivusajaga kuni 26.03.2029. Uuringuluba L.MU/519024 on antud Keskkonnaameti 10.06.2024 korraldusega DM-124187-8 kehtivusajaga kuni 10.06.2029.
5 uuringupuurauku ja 22 sondeerimispunkti rajati vahemikus mai-juuni 2024. 5 uuringupuurauku rajati sügavusega kuni 23,3m. 22 sondeerimispunkti rajati sügavusega kuni 2,5 m. Uuritud maa korrastamise akti kohaselt likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist. Uuringupuuraukude vettandev osa täideti killustikuga, ülejäänud osa täideti tsemendi seguga ja eemaldati manteltorud. Sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende rajamist. Kuna turvas on plastne materjal, mis sisaldab üle 90% vett, täitusid puuraugud pärast puuri väljatõstmist turbaga ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud. Uuritud maa korrastamise akti on kooskõlastanud geoloogilise uuringu loa omaja, maaomaniku esindaja ja uuringutöö teostaja.
3. KAALUTLUSED
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on kooskõlastanud maaomaniku esindaja Maa-amet.
MaaPS § 86 lõige 4 sätestab, et Keskkonnaamet kiidab uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist Kerstin-Acta Kerner 17.07.2024. Uuritud maa on nõuete kohaselt korrastatud.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kerstin-Acta Kerner vanemspetsialist maapõuebüroo
Teadmiseks: Maa-amet, Rae Vallavalitsus
Kerstin-Acta Kerner 51938226 [email protected]
2(2)
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 20-6845 K
Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Proovi tähistus: PA1 1-1 F, PA1 1-2 F, PA1 1-3 F, PA1 1-4 F, PA2 2-1 F, PA2 2-2
F, PA2 2-3 F, PA2 2-4 F, PA3 3-1 F, PA3 3-2F, PA3 3-3F, PA3 3-
4F, PA5 5-1 F, PA5 5-2 F, PA5 5-3 F, PA5 5-4 F, PA6 6-1 F, PA6
6-2 F, PA6 6-3 F, PA6 6-4 F
Materjali nimetus: Lubjakivi
Objekt: Väo VIII
Proov võetud: -
Proovi võtmise koht: -
Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Proovi vastuvõtt: 17.03.2020/19.03.2020
Prooviga alustatud: 20.03.2020
Labori registreerimise nr: 8648-8667
Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Katsed teostas: Katsed kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Joosep Makke
Labori spetsialist Labori juhataja
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) – proovi
purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis
PA1 1-1 F 8648 10/14 32 LA
PA1 1-2 F 8649 10/14 25 LA
PA1 1-3 F 8650 10/14 26 LA
PA1 1-4 F 8651 10/14 35 LA
PA2 2-1 F 8652 10/14 31 LA
PA2 2-2 F 8653 10/14 33 LA
PA2 2-3 F 8654 10/14 26 LA
PA2 2-4 F 8655 10/14 27 LA
PA3 3-1 F 8656 10/14 33 LA
PA3 3-2 F 8657 10/14 35 LA
PA3 3-3 F 8658 10/14 26 LA
PA3 3-4 F 8659 10/14 27 LA
PA5 5-1 F 8660 10/14 37 LA
PA5 5-2 F 8661 10/14 34 LA
PA5 5-3 F 8662 10/14 26 LA
PA5 5-4 F 8663 10/14 25 LA
PA6 6-1 F 8664 10/14 33 LA
PA6 6-2 F 8665 10/14 25 LA
PA6 6-3 F 8666 10/14 26 LA
PA6 6-4 F 8667 10/14 27 LA
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) – proovi
purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis
PA1 1-1 F 8648 8/16 0,6 F
PA1 1-2 F 8649 8/16 0,6 F
PA1 1-3 F 8650 8/16 1,1 F
PA1 1-4 F 8651 8/16 5,8 F
PA2 2-1 F 8652 8/16 5,2 F
PA2 2-2 F 8653 8/16 2,0 F
PA2 2-3 F 8654 8/16 0,7 F
PA2 2-4 F 8655 8/16 1,7 F
PA3 3-1 F 8656 8/16 6,9 F
PA3 3-2 F 8657 8/16 3,8 F
PA3 3-3 F 8658 8/16 0,8 F
PA3 3-4 F 8659 8/16 1,2 F
PA5 5-1 F 8660 8/16 5,0 F
PA5 5-2 F 8661 8/16 6,2 F
PA5 5-3 F 8662 8/16 0,9 F
PA5 5-4 F 8663 8/16 1,1 F
PA6 6-1 F 8664 8/16 4,0 F
PA6 6-2 F 8665 8/16 0,7 F
PA6 6-3 F 8666 8/16 1,0 F
PA6 6-4 F 8667 8/16 4,9 F
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 24-8133 K
Tellija:
Tellija esitatud andmed
OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn, Tiia Tuuling, [email protected]
Proovi tähistus: 1/24-1; 1/24-2; 1/24-3; 1/24-4; 1/24-5;
2/24-1; 2/24-2; 2/24-3; 2/24-4;
3/24-1; 3/24-2; 3/24-3; 3/24-4;
4/24-1; 4/24-2; 4/24-3; 4/24-4;
5/24-1; 5/24-2; 5/24-3; 5/24-4; 5/24-5;
Materjali nimetus: Lubjakivi puursüdamik
Objekt: Väo X, Väo XV
Proov võetud: 14.05.2024 proovi võtja Tiia Tuuling
Proovi võtmise koht: Väo X ja Väo XV uuringuruum
Proovi üleandja:
Labori andmed
Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Proovi vastuvõtt: 03.06.2024
Labori registreerimise nr: 2402 - 2423
Laboritegevuste asukoht:
Protokolli väljastamise kuupäev:
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
19.07.2024
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Protokolli koostas: Protokolli kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Kadri Mikkelsaar Labori spetsialist Kvaliteedijuht
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 24-8133 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2:2020) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis.
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis 1/24-1 2402 10/14 33 LA 1/24-2 2403 10/14 33 LA 1/24-3 2404 10/14 32 LA 1/24-4 2405 10/14 24 LA 1/24-5 2406 10/14 26 LA 2/24-1 2407 10/14 33 LA 2/24-2 2408 10/14 32 LA 2/24-3 2409 10/14 25 LA 2/24-4 2410 10/14 27 LA 3/24-1 2411 10/14 32 LA 3/24-2 2412 10/14 32 LA 3/24-3 2413 10/14 26 LA 3/24-4 2414 10/14 27 LA 4/24-1 2415 10/14 32 LA 4/24-2 2416 10/14 32 LA 4/24-3 2417 10/14 30 LA 4/24-4 2418 10/14 27 LA 5/24-1 2419 10/14 31 LA 5/24-2 2420 10/14 37 LA 5/24-3 2421 10/14 36 LA 5/24-4 2422 10/14 26 LA 5/24-5 2423 10/14 30 LA
Katsetamise kuupäevad: 07.06.-13.06.2024
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 24-8133 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1:2007) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis 1/24-1 2402 8/16 9,1 F 1/24-2 2403 8/16 7,8 F 1/24-3 2404 8/16 5,1 F 1/24-4 2405 8/16 1,6 F 1/24-5 2406 8/16 2,9 F 2/24-1 2407 8/16 7,8 F 2/24-2 2408 8/16 5,4 F 2/24-3 2409 8/16 1,6 F 2/24-4 2410 8/16 2,3 F 3/24-1 2411 8/16 6,1 F 3/24-2 2412 8/16 4,4 F 3/24-3 2413 8/16 1,6 F 3/24-4 2414 8/16 2,2 F 4/24-1 2415 8/16 8,6 F 4/24-2 2416 8/16 4,8 F 4/24-3 2417 8/16 2,7 F 4/24-4 2418 8/16 3,3 F 5/24-1 2419 8/16 9,9 F 5/24-2 2420 8/16 7,1 F 5/24-3 2421 8/16 4,2 F 5/24-4 2422 8/16 2,0 F 5/24-5 2423 8/16 3,7 F
Katsetamise kuupäevad: 07.06.-25.06.2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna
Väo lubjakivimaardla
Väo X, XV ja XVII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)
Töö nr 24/4842
Tallinn 2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
2
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/
geoloogiainsener
Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/
hüdrogeoloog
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
3
ANNOTATSIOON
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024).
Aruanne ühes köites, teksti 53 lk, 18 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 11 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024.
Väo X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogiline uuring tehti Eesti Killustik OÜ telli-
misel. Uuringualad paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas katastri-
üksustel 65301:001:5008 Raja, 65301:011:0059 Sepa-Hindreku, 65301:001:5007 Vahe-
metsa, 65301:011:0131 Kassisaba, 65301:011:0091 Põlendiku, 65301:001:4295 Saluste
tee 5, 65301:001:4400, Lagendiku, 65301:001:4290 Saluste tee 3, 65301:001:4291
Suurtammiku, 65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe, 65301:001:4413 Kesa,
65301:011:0084 Uus-Kristjani, 65301:011:0159 Väikemetsa, 65301:011:0150 Metsa-
sauna, 65301:001:5889 Metsasauna, 65301:001:5890 Rabaotsa ja 65301:011:0143
Rabaotsa. Uuringualade pindala on kokku 36,47 ha. Kuna loetletud uuringuruumid
külgnevad üksteisega, siis tehti geoloogiline uuring kõigis uuringuruumides ühiselt.
Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumides leviva maavaralasundi paksust, selle
kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust
aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 23,3 m. Turbalasundi
paksust täpsustati 22 kuni 2,5 m sügavuse sondeerimispunktiga.
Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda,
Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Töö tulemusena arvutati varu 37,12 ha pindalal. Kooskõlastatult maaomanikuga
moodustati varuplokk osaliselt väljapoole uuringuruumi teenindusala piire. Sõltuvalt
kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike
ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 57) ja kõrgemargiline
ehituslubjakivi selle all (plokk 58) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
mahus.
Ploki 57 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 33, vastates LA kategooriale 35 ja külmakindlus keskmiselt 5,6%,
vastates külmakindluskategooriale F. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,5 m ja
kattekihi keskmine paksus 2,8 m.
Ploki 58 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 26, vastates LA kategooriale 30 ja külmakindlus keskmiselt 1,5%,
vastates külmakindluskategooriale F2. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.
Veetase jääb maapinnast keskmiselt 1,5 m sügavusele. Kogu lubjakivivaru on veealune.
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2024):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 2789 tuh m3 (plokk 57, kogumahus
veealune);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
4
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 3972 tuh m3
(plokk 58, ploki 57 lamamis, kogumahus veealune).
Käesoleva töö tulemusel täpsustus kvaternaarisetete paksus ka olemasoleval Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldisel – tegelik paksus on suurem kui hinnati 2020. a uuringus
ning samas on selle võrra suurem täitelubjakivi maht plokis 42. Sellega seoses tehakse
ettepanek muuta ploki 42 täitelubjakivi algset mahtu ja kinnitada seisuga 01.10.2020
ploki 42 täitelubjakivi varu 1162 tuh m3. Katendi maht on 365 tuh m3.
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Eesti Killustik OÜ, Harju maakond, Rae vald,
Soodevahe küla, Väo maardla, Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja Toila
kihistu, aktiivne tarbevaru, kõrgemargiline ehituslubjakivi, täitelubjakivi.
Koostas: Tiia Tuuling
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
5
SISUKORD
ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 8
3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................ 15
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 19
4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................... 19
4.2. Välitööd ................................................................................................................. 19
4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ......................................... 21
4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ...................................................................................... 22
4.5. Topograafilised tööd ............................................................................................ 22
4.6. Kameraaltööd ....................................................................................................... 22
4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................... 23
5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 25
6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 33
7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 36
Keskkonnamõju ....................................................................................... 38
7.1. Mõju veerežiimile ................................................................................................. 38
7.2. Mõju vee kvaliteedile ........................................................................................... 42
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 44
9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 46
9.1. Ploki 57 aT varu ................................................................................................... 47
9.2. Ploki 58 aT varu ................................................................................................... 48
11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 51
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu load L.MU/515703, L.MU/520850, L.MU/519024 .............. 54
2. Puuraukude ja sondeerimispunktide kataloog .......................................................... 60
3. Proovide kataloog ..................................................................................................... 63
4. Puuraukude ja sondeerimispunktide kirjeldused ja fotod ........................................ 65
5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsete protokollid ........................................... 118
6. Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide
lõikes ...................................................................................................................... 129
7. Kivimi keemilise analüüsi tulemused .................................................................... 132
8. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes ............. 133
9. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ............ 135
10. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides .................................................... 136
11. Varu arvutuse tulemused ....................................................................................... 137
12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ............................................................... 144
13. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused .................................................................... 147
14. Elering AS tehnilised tingimused ......................................................................... 149
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
6
15. Maaomaniku nõusolek .......................................................................................... 152
16. Puuraukude ja sondeerimispunktide likvideerimise akt ....................................... 154
17. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta .................................... 159
18. Tellija arvamus ...................................................................................................... 162
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…VI - VI’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varuplokkide ruumikujud.dgn
2. Katendi lamam.dgn
3. Plokkide lamam.dgn
4. Puursüdamike fotod ja kataloog.jpg
5. Protokoll 24-8133 K.asice
6. Protokoll 20-6845 K.asice
7. Elering AS tehnilised tingimused
8. Maaomaniku nõusolek.asice
9. Puuraukude likvideerimise akt.asice
10. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta.asice
11. Tellija arvamus.asice
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
7
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Väo X, XV ja XVII uuringuruumides tehti Eesti Killustik OÜ
tellimisel. Kuna loetletud uuringuruumid külgnevad üksteisega, siis tehti kõigi kolme
uuringuruumi geoloogiline uuring ühiselt. Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringu-
ruumides leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi
detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna. Pärast varude
kinnitamist soovib Eesti Killustik OÜ esitada taotluse maavara kaevandamiseks.
Keskkonnaloa saamine kinnitatud varuga alale võimaldab olemasoleva Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldisega vahetult külgnevatel alade planeerida mäetöid ja ka
korrastamist ühiselt juba koos olemasoleva mäeeraldisega, mis lubaks optimeerida
tööprotsesse ja seeläbi vähendada kulusid ning samas ka otstarbekamalt teostada
korrastamistöid. Kaevandajal on kasutada juba olemasolev taristu ning masinad ja
seadmed. Samuti on kaevandajal olemas informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka
kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Seega oleks täiendava varu kinnitamine
kaevandamise eesmärgil põhjendatud nii majanduslikult kui ka maavara säästva
kasutamise printsiibist lähtuvalt.
Geoloogiline uuring tehti Keskkonnaameti poolt väljastatud geoloogilise uuringu lubade
L.MU/515703, L.MU/520850 ja L.MU/519024 alusel (lisa 1).
Välitööl 2024. a mais puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumides kokku 5
puurauku. Puurimistööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt. Turba leviku ja
kihipaksuse täpsustamiseks sondeeriti turvast kokku 22 punktis. Hüdrogeoloogilistest
töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes. Puursüdamikud kirjeldati ja
fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivist valmistatava killustiku kvaliteedi
määramiseks. Killustiku katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Uuringuala
mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas
1 : 2000. Topotööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeedi Arles Tehu poolt.
Välitöid organiseeris ja viis läbi geoloogiainsener Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringu-
aruande. Puurtööd toimusid OÜ Inseneribüroo STEIGER puurimise osakonna juhataja
Meelis Peetrise juhtimisel. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja
Paat. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu ning vee juurdevoolu arvutused rajatavasse
karjääri võimaliku veetaseme alanduse juures tegi hüdrogeoloog Kaarel Mänd. Fotode
autor on T. Tuuling.
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Väo X, XV ja XVII uuringuruumid paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe
külas. Uuringuruumide teenindusala loodepiirid jäävad ligikaudu saja meetri kaugusele
Tallinna linna Lasnamäe linnaosa piirist. Uuringuruumid asuvad Ülemiste-Maardu ja
Tallinn-Tapa raudtee harude vahelises kolmnurgas (joonis 2.1). Kuna Väo X, XV ja
XVII uuringuruumid paiknevad ühes piirkonnas ning külgnevad üksteisega, siis
geoloogiline uuring nimetatud uuringuruumides tehti ühiselt.
Joonis 2.1. Väo X, XV ja XVII uuringuruumide asukohaplaan. Kasutatud on Maa-ameti
kaardirakendust.
Maapinna reljeef uuritaval alal on tasane, jäädes abs kõrguste ~39 - 41 m vahemikku.
Väo XV uuringuruumi lahustükkide ja Väo XVII uuringuruumi vahele jääb tegutsev
lubjakivikarjäär – Väo VIII lubjakivikarjääri. Praeguseks on karjääri sügavus ligikaudu
10 m ja kaevandatud on kuni ~28 m abs kõrguseni (foto 2.1). Uuringualadest suur osa
jääb soisele alale (Väo XV uuringuala idapoolne lahustükk tervikuna ning lõunapoolse
lahustüki lõuna-kagu osa (fotod 2.2, 2.3, 2.4) ning Väo X ja Väo XVII uuringuruumide
lõunaosad, kus on levinud nii madalsoo-, siirdesoo- kui ka rabasetted. Enamasti on
uuringualadelt mets ja võsa maha võetud, osaliselt on metsa veel säilinud Väo X
uuringuruumi teenindusalal ja ka Väo XV idapoolsel lahustükil. Väo XV uuringuruumi
idaserva on rajatud karjääri väljaveotee ja karjäärist väljapumbatava vee äravoolukraav
(foto 2.5). Väo XVII uuringuruumi teenindusala põhjaosast on kinnisvara arenduse
käigus katendit eemaldatud ja täidetud tehnogeensete setetega (foto 2.6), uuringuala
idaossa on kooritud alale kujunenud väike veesilm (foto 2.7). Ümbruskonda jäävad
enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu paikneb katastriüksusel Ülemiste-Maardu
1,2-4,4 km (65301:011:0113), mis jääb Väo XV uuringuruumi teenindusala põhjapiirist
~20 m kaugusele. Uus-Tammiku (65301:011:0083) katastriüksusel paiknev talu jääb
Väo XV uuringuruumi põhjapoolse lahustüki ja Väo XVII uuringuruumi teenindusala
vahele, jäädes mõlema piirist ligikaudu 50 m kaugusele.
Väo X, XV ja XVII uuringuruumid
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
9
Foto 2.1. Väo VIII lubjakivikarjäär (foto T. Tuuling, 13.06.2024, N 59˚25'15",
E 24˚53'0").
Foto 2.2. Võsast raadatud madalsoo Väo
XV uuringuruumi lõunaosas (foto
T. Tuuling, 13.06.2024, N 59˚25'12",
E 24˚52'28").
Foto 2.3. Pajuvõsaga kaetud madalsoo
Väo XV uuringuruumi idaosas. Taamal
paistavad uuringualade servadesse jäävad
kõrgepingeliinid (foto T. Tuuling,
13.06.2024, N 59˚25'10", E 24˚52'26").
Käsitletavate uuringuruumide teenindusalad ei kattu arvel oleva maavaravaruga. Lähim
on Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046) plokkidele 42 ja 43 jääv Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba KL-514265, loa omanik on OÜ Eesti
Killustik ja luba kehtib 25.01.2022 - 25.01.2037), mis asub Väo XV uuringuruumi
lahusosade ja Väo XVII uuringuruumi vahel. Väo VIII lubjakivikarjääri teenindusmaaga
kattuvad kõik Väo XV uuringuruumi teenindusala lahustükid. Väo lubjakivimaardla
põhja poole jääv osa asub Väo X uuringuruumi teenindusala põhjapiirist 140 m kaugusel
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
10
(Väo lubjakivikarjäär, luba HARM-154, loa omanik Limestone factories of Estonia OÜ,
luba kehtib 14.01.2019 - 13.01.2039).
Foto 2.4. Sinihelmika mätastega madal-
soo Väo XVII uuringuruumi keskosas
(foto T. Tuuling, 13.06.2024,
N 59˚25'21", E 24˚5'7").
Foto 2.5. Väljavoolukraav Väo XV
uuringuruuni idaosas (foto T. Tuuling,
13.06.2024, N 59˚25'15", E 24˚53'21").
Foto 2.6. Kooritud pinnasega ja tehno-
geensete setetega tagasitäidetud Väo
XVII uuringuala põhjaosa (foto
T. Tuuling, 13.06.2024, N 59˚25'22", E
24˚53'5").
Foto 2.7. Väo XVII uuringuruuni idaosas
on kooritud alale kujunenud veekogu
(foto T. Tuuling, 13.06.2024,
N 59˚25'26", E 24˚53'8").
Alljärgnevalt on kirjeldatud iga uuringuruumi teenindusala eraldi (millistel katastri-
üksustel paiknevad ja alal kehtivad kitsendused).
Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/515703 (lisa 1) anti välja
Keskkonnaameti 06.06.2022 korraldusega nr DM-112527-20. Luba kehtib kuni
06.06.2026. Väo X uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,05 ha paikneb riigile
kuuluval kinnistul Kesa (katastritunnus 65301:001:4413), mille sihtotstarve on
maatulundusmaa ja mille valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
volitatud asutuseks Maa-amet. Uuringuruum on ümbritsetud valdavalt eramaadega –
läänes ja edelas Saluste tee 3 (65301:001:4290) (tootmismaa 80%, ärimaa 20%),
Suurtammiku (65301:001:4291) (maatulundusmaa 100%) ja lõunas Uus-Kristjani
(65301:011:0084) (maatulundusmaa 100%), ühine nurgapunkt on katastriüksusega
Väikemetsa (65301:011:0159) (maatulundusmaa 100%) ning Rae vallale kuuluvate
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
11
sihtotstarbelt transpordimaaks olevate kinnistutega Kesasoo tee L1 (65301:011:0349)
idas ja Saluste tee L1 (65301:001:4414) põhjas. Läänest külgneb Väo X uuringuruumi
teenindusala Väo XVII uuringualaga ning lõuast Väo XV uuringualaga (joonis 2.2).
Uuringuruumi teenindusala kattub ida- ja põhjaosas AS-i Elering 35 - 110 kV pingega
elektriõhuliiniga Aruküla-Lasnamäe (VID kood L164), Aruküla-Lasnamäe (L165), Iru-
Lasnamäe (L167) ja Iru-Ida (L007) ning nende kaitsevöönditega. Kaitsevööndi laius on
25 m liini teljest. Lähedusse jääb veel elektriõhuliin Lasnamäe-Ida (L008), mille kaitse-
vöönd kattub uuringuruumi teenindusala põhjaosaga kuni 2,7 m ulatuses (liini kaitse-
vööndi laius on 25 m). Uuringuruumi põhjaservas, põhjapiiriga paralleelselt kulgeb
Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV (VID
kood 327126706, 327153728), lõigates ka uuringuala kirde- ja loodenurka. Maakaabel-
liini kaitsevööndi laius on 1 m teljest.
Uuringuruumi teenindusala ida ja põhjapiirist ~2 m kaugusel kulgevad AS-i ELVESO
maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustikud, mille kaitsevööndi laius on 2 m.
Veetoru (100000008452) ja survekanalisatsioonitoru (100000017183) kaitsevööndiga
kattub vaid uuringuala põhja-kirdenurk ligikaudu 1 m ulatuses.
Uuringuruumi teenindusalast ~11 m kaugusele itta jääb Linnaaru tee nr 6530532
sõiduraja serv. Ligikaudu 80 - 100 m kaugusel uuringuruumi teenindusala põhjapiirist
asub laiarööpmeline raudtee (tunnused 4072959, 4075235, 4075246), millel on 30 m
laiune kaitsevöönd äärmise rööpme teljest. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor
jääb ~1,5 km kaugusele ida suunda ja ~400 m kaugusele lõuna suunda. Uuringuruumi
teenindusalast ~20 - 40 m kaugusel põhja suunas asuvad geodeetilised märgid (tunnused
49404, 49405, 49406). Kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872) 50 m laiuse
kaitsevööndiga jääb uuringuruumi teenindusala põhjapiirist ~110 m kaugusele.
Lähimad hooned (ei ole elumajad) jäävad ligikaudu 100 m kaugusel ida suunda Betooni
tn 63 kinnistule (65301:011:0069).
Väo X uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega loodus-
kaitseala.
Väo XV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/520850 (lisa 1)anti välja
Keskkonnaameti 26.03.2024 korraldusega nr DM-126013-14. Luba kehtib kuni
26.03.2029. Väo XV uuringuruum teenindusala pindalaga 19,97 ha koosneb neljast
lahusosast (0,14 ha; 4,30 ha; 7,68 ha; 7,85 ha) ja see paikneb riigile kuuluvatel kinnistutel
Raja (65301:001:5008) ja Vahemetsa (65301:001:5007), mille sihtotstarve on
mäetööstusmaa ja maatulundusmaa ning mille valitsejaks on Regionaal-ja Põllu-
majandusministeerium, volitatud asutuseks on Maa-amet, ning uuringuloa omajale
(OÜ Eesti Killustik) kuuluvatel kinnistutel Põlendiku (65301:011:0091), Uus-Kristjani
(65301:011:0084), Väikemetsa (65301:011:0159), Metsasauna (65301:011:0150),
Metsasauna (65301:001:5889), Rabaotsa (65301:001:5890) ja Rabaotsa
(65301:011:0143), mis on sihtotstarbelt maatulundusmaad, ning Sepa-Hindreku
(65301:011:0059), Kassisaba (65301:011:0131) ja Viikmanni-Soodevahe
(65301:011:0077), mille sihtotstarve on mäetööstusmaa.
Uuringuruumi idapoolne lahustükk külgneb põhjast Väo X uuringuruumiga. Läände
jääva Väo XVII uuringuruumiga vahetut külgnemist ei ole, piiride vahele jääb 5 m laiune
maariba, mis jääb uuringualadest välja. Väo XV uuringuruumi teenindusala lahustükkide
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
12
vahele jääb Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldis (OÜ Eesti Killustik, keskkonnaluba
nr KL-514265), mille teenindusmaaga uuringuruum kattub.
Uuringuruumi teenindusala kahte põhjapoolsemat lahustükki läbivad 35 - 110 kV
elektriõhuliinid Aruküla-Lasnamäe (VID kood L164, L165) ja nende kaitsevööndid.
Lisaks kulgeb kõige põhjapoolsema lahustüki alal 35-110 kV elektriõhuliinid Lasnamäe-
Ida (L008) ja Iru-Lasnamäe (L167) ja nende kaitsevööndid. Viimati nimetatud liinide
kaitsevööndid ulatuvad ka kõige väiksema lahustüki alale (kuni 10 m ulatuses). Kõige
idapoolsema lahustüki põhjaosa kattub 35-110 kV elektriõhuliinide Aruküla- Lasnamäe
(L164, L165) kaitsevöönditega ~21 m ulatuses. Uuringuruumi idanurka, Metsasauna
katastriüksusele on Elektrilevi OÜ poolt kaevandaja tarbeks veetud maakaabelliinid
AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV (606716792 ja 606716791) ning püstitatud alajaam
AJ 13832. Alajaamast karjääri väljuv kaabel on veetud OÜ Eesti Killustik poolt.
Kõige põhjapoolsema lahustüki alal asuvad geodeetilised märgid 2502 (VID kood
48713) ja 1538 (48565), lisaks kattub lahustüki põhjaserv geodeetilise märgi 1559 (kood
48587) kaitsevööndiga ~0,6 m ulatuses. Nimetatud geodeetilised märgid on kohaliku
geodeetilise võrgu märgid ja nendega tegeleb kohalik omavalitsus s.o Tallinna linn
(vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 ,, Geodeetiliste tööde tegemise
ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks lisa taotlemise kord’’ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise
töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus).
Väiksemaist lahustükist 50 m kaugusele jääb arheoloogiamälestis Kultusekivi, I a- tuh.
e.Kr. - I a- tuh. (VID kood 2616), mille kaitsevööndi laius on 50 m.
Lõunapoolne lahustükk kattub Rail Baltic raudtee kavandatava trassikoridoriga ~11 m
ulatuses.
Väo XV uuringuruumi teenindusalale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitseala.
Väo XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/519024 (lisa 1) anti välja
Keskkonnaameti 10.06.2024 korraldusega nr DM-124187-8. Luba kehtib kuni
10.06.2029. Väo XVII uuringuruumi teenindusala pindalaga 11,45 ha paikneb
eraomandis olevatel katastriüksustel Saluste tee 5 (65301:001:4295) (tootmismaa 80%,
ärimaa 20%); Saluste tee 3 (65301:001:4290) (tootmismaa 80%, ärimaa 20%) ja
Suurtammiku (65301:001:4291) (maatulundusmaa 100%). Maa omanikuks on
geoloogilise uuringu loa omanik Eesti Killustik OÜ.
Väo XVII uuringuruum külgneb idast Väo X uuringuruumiga, Väo XV uuringuruumi
piir jääb ~5 m kaugusele. Lõunast ja edelast piirneb Väo XVII uuringuruum Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga, mäeeraldisega vahetut külgnemist ei ole
(joonis 2.2).
Uuringuruumi teenindusala kattub põhjaosas AS-i Elering 35 - 110 kV pingega
elektriõhuliiniga Aruküla-Lasnamäe (VID koodid L164 ja L165), Iru-Lasnamäe (L167)
ja Lasnamäe-Ida (L008) ning nende kaitsevöönditega. Kaitsevööndi laius on 25 m liini
teljest. Uuringuala põhjanurka jääb Elektrilevi OÜ alajaam ja jaotusseade
AJ10432:(Rae) (VID kood 303382268) (kaitsevöönd 2 m objektist) ning elektri-
maakaabelliinid AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV (327126706 ja 327153728) ja
AXPK.4x120 (327150818) (kaitsevöönd 1 m teljest). Viimane kulgeb ka väljaspool
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
13
uuringuruumi, paralleelselt põhjapiiriga, kuid kaabli kaitsevöönd kattub uuringuruumi
teenindusalaga.
Elektriõhuliinide kaitsevöönditesse jäävad uuringuruumile lähimad geodeetilised
punktid nr 1537 (49407) ja 1536 (49406) ja 1535 (49405), mille 3 m raadiusega
kaitsevööndid uuringuruumi teenindusalale ei ulatu. Põhjapiirist minimaalselt 2,5 m,
enamasti aga ~5 m kaugusele jäävad AS-i ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni
survetorustikud, mille kaitsevööndi laius on 2 m. Uuringuruumil kattumist
kaitsevöönditega ei ole.
Ligikaudu 80 - 100 m kaugusel uuringuruumi teenindusala põhjapiirist asuvad laia-
rööpmelised raudteed (tunnused 4072959, 4075235, 4075246), millel on 30 m laiune
kaitsevöönd äärmise rööpme teljest. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb
147 m kaugusele lõuna suunda.
Väo XVII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitseala.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
14
Joonis 2.2. Väo X, XV ja XVII uuringuruumile lähimad piirangud ja uuringupunktide asukohad. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
mäeeraldise piir
uuringuruumi teenindusala
mäeeraldise teenindusmaa piir
Väo XVII uuringruum
Väo X uuringruum
Väo XV uuringruum
Väo XV uuringruum
Väo XV uuringruum
Väo VIII lubjakivikarjäär
uuringupuurauk ja nr PA-1/24 PA-5
2020. a uuring
PA-1/24
PA-5/24
PA-4/24
PA-3/24
PA-2/24
PA-3
PA-1
PA-6
PA-2
PA-5
PA-3/17 PA-2/17
PA-1/17
2017. a uuring PA-1/17
ehitusgeoloogiline uuring 1983. a
PA-41EG
PA-43EG
PA-45EG
PA-45EG
PA-3EG PA-1EG
PA-1EG ehitusgeoloogiline uuring 2018. a
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
15
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Esimesed suuremahulised ehituslubjakivi uuringud tehti Väo piirkonnas trusti
“Lengeolnerud” poolt 1955. - 56. a (Sidorova, 1956, EGF 728) (joonis 3.1). Tookord
lõpetati puuraugud põhiliselt Aseri või Kunda lademes, üksikud ulatusid Volhovi
lademesse.
1963. a tegi EGV Ehitusmaterjalide Rühm uuringu Väo maardla laiendamiseks
(Remmel, 1964, EGF 2228). Uuringuala asus Väo karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal
(joonis 3.1). Kasulikuks kihiks olid Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe
lubjakivid.
1969. - 70. a toimunud geoloogilise uuringu käigus detailiseeriti 1963. a uuringut Väo
karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal ning täiendav ehituslubjakivi varu Uhaku, Lasnamäe,
Aseri ja Kunda lademete mahus anti Pirita jõest ida pool (Loo alal) (Remmel, 1970, EGF
3116) (joonis 3.1).
1994. a tegi Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut olemasolevate andmete põhjal Väo
lubjakivimaardla jääkvaru ja Väo karjääriga külgnevate alade lubjakivi varu arvutuse.
Selle tööga kanti maha Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu mahus ~1,3 mln m3, kui
majanduslikult kaevandamiseks ebaotstarbeline varu (Adamson jt., 1994, EGF 4802).
Edaspidi ongi Väo maardla lubjakivivarude ümberhindamisel ja täiendavate varude
arvele võtmisel karjääriga külgnevatel aladel kasutatud enamasti 1955. - 1970. a uuringu
andmeid. Vähesel määral on puuritud ka uusi, valdavalt madalaid puurauke karjääri
põhja lamamipiiride täpsustamiseks ja ka kasulikku kihti kogupaksuses läbivaid
puurauke maardla laiendamise eesmärgil. Põhimõtteliselt võib pärast 1994. a varude
ümberhindamist liigitada Väo maardlal tehtud uuringud järgmiselt:
- kaevandamistehnoloogia muutmisest ning piiranguvööndite vähenemisest või
kadumisest tingitult on arvatud passiivsed varud aktiivseks (Adamson jt., 1996, EGF
5494; Adamson jt., 1997, EGF 5692, 5834; Kattai, 2004, EGF 7598; Tammekänd,
2008, EGF 8035) või ka vastupidi – aktiivsed varud passiivseks seoses taristu
rajamisega (Kattai jt., 2006, EGF 7815);
- Aseri ja Kunda lademete lubjakivi kaevandamine osutus majanduslikult otstarbekaks
ja võeti taas varuna arvele (Jürgenson, 2004, EGF 7596; Korbut jt., 2009, EGF 8216;
Jürgenson jt., 2010, EGF 8263);
- korrigeeriti olemasolevaid varusid mäeeraldiste sees (liideti varuplokke, võeti varu
arvele või kanti maha) (Vahtra, 2012, EGF 8381; Rohtla jt., 2012, EGF 8455; Vahtra,
2016, EGF 8722; Tammekänd jt., 2016, EGF 8733; Tammekänd jt, 2018, EGF 8897;
Tammekänd jt., 2020, EGF 9384);
- geoloogilised uuringud mäeeraldistega külgnevatel aladel maardla laiendamise
eesmärgil (Tammekänd jt., 2008, EGF 8063; Tammekänd, 2015, EGF 8682;
Tammekänd jt., 2016, EGF 8756; Valling, 2015, EGF 8685; Tammekänd jt., 2017,
EGF 8833; Tammekänd jt, 2020, EGF 9379; Tammekänd jt, 2020, EGF 9451);
- kvaliteedi ümberhindamine keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
lähtuvalt (Tammekänd jt., 2020, EGF 9437).
Käesoleva töö seisukohast on olulisim 2020. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud
Väo VIII uuringuruumi geoloogiline uuring, mille andmeid kasutatakse ka praeguses
töös käsitletava ala geoloogilise ehituse ja kivimi kvaliteedi iseloomustamisel (Tuuling
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
16
jt, 2020, EGF 9396). Väo VIII uuringu käigus rajati kuus puurauku sügavusega kuni
22,5 m. Kvaternaarisetete paksuse määramiseks puuriti käsipuuriga neli puurauku süga-
vusega kuni 2,8 m ja turbalasundi paksus määrati 13 kuni 2,1 m sügavuse sondeerimis-
punktiga. Töö tulemusena arvutati maavara varu 13,43 ha pindalal. Sõltuvalt kivimi
kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes kaks plokki: täitelubjakivi läbilõike ülaosas
(aruandes plokk 40, maavarade registris plokk 42 varuga 1050 tuh m3) ja kõrgemargiline
ehituslubjakivi selle all (aruandes plokk 41, maavarade registris plokk 43 varuga
1435 tuh m3). Kasulik kiht jääb täismahus põhjaveetasemest allapoole.
Antud uuringu andmete põhjal võeti samal aastal plokkide 42 ja 43 koosseisus arvele
maavara aktiivset tarbevaru täiendavalt Kassisaba kinnistul (katastritunnus
65301:011:0131) 1,48 ha pindalal. Töö tulemusel kinnitati seisuga 01.10.2020. a
14,91 ha pindalal 1175 tuh m3 täitelubjakivi aktiivset tarbevaru (plokk 42) ja selle
lamamis 1587 tuh m3 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru (plokk 43)
(Vahtra jt, 2020, EGF 9421). Kinnitatud varuga alale väljastati 25.01.2022. a OÜ-le EK
RAE (Eesti Killustik OÜ) keskkonnaluba nr KL-5142659.
Konkreetselt Väo X, XV ja XVII uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi varasema
uuringu puurauku. Küll on aga käesolevas töös kasutatud kõiki Väo VIII uuringu käigus
rajatud puurauke (Tuuling jt, 2020, EGF 9396), samuti on aluspõhja geoloogilise ehituse
kolmemõõtmelise mudeli koostamisel kasutatud Väo VII uuringu käigus rajatud
puurauke PA-1/17, PA-2/17 ja 3/17 (joonis 2.2) (Tammekänd jt., 2017, EGF 8833,
Tammekänd jt 2020, EGF 9451).
Ümbruskonnas on tehtud rohkesti ka ehitusgeoloogilisi uuringuid, kus puuraukudega on
läbitud kvaternaarisetted, ulatudes kohati ka aluspõhjakivimitesse. Lähimad puuraugud,
mis paiknevad Väo XV uuringuruumi edela-lõunapiirist ~50 m kaugusel, on rajatud
EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise uuringu käigus (Eller, 2018, MAEHG 34549).
Nendest kahe puuraugu andmeid (PA-1EG ja PA-3EG, joonis 2.2) on kasutatud kattekihi
paksuste ja aluspõhja pealispinna modelleerimisel. Samal eesmärgil on kasutatud ka
Baltikumi uue sadama välisvõrkude (Suur-Sõjamäe tn-st kuni Leningradi mnt-ni)
trassiuuringute andmeid (Riet, 1983, MAEHG 18953), kus kvaternaaristete paksust
iseloomustavad puuraugud jäävad Väo XV uuringuruumist veidi ida poole (puuraugud
PA-41EG, PA-42EG ja PA-43EG) (joon 2.2).
Väo lubjakivimaardlas kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi seitsmel mäeeraldisel
(joonis 3.1):
- Väo lubjakivikarjäär (Limestone factories of Estonia OÜ, maavara kaevandamise
luba HARM-154, kehtib kuni 13.01.2039, aT jääk seisuga 20.07.2024: kõrgemargilist
ehituslubjakivi 263,96 tuh m3, madalamargilist ehituslubjakivi 0,12 tuh m3 (uuritud
2018. a määrus nr 52), ehituslubjakivi 790,659 tuh m3 (2005. a määrus nr 44);
- Väo V lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-137,
kehtib kuni 16.12.2028, aT jääk seisuga 20.07.2024: ehituslubjakivi 653 tuh m3
(2005. a määrus nr 44);
- Tondi-Väo lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KMIN-061,
kehtib kuni 06.05.2033), aT jääk seisuga 03.07.2024: ehituslubjakivi 91 tuh m3
(2005. a määrus nr 44 );
- Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (AS TREF Nord, maavara kaevandamise luba
KMIN-128, kehtib kuni 05.01.2025), aT jääk seisuga 20.07.2024: ehituslubjakivi
11,7 tuh m3 (2005. a määrus nr 44).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
17
- Lõuna-Väo II lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise luba KL-
520034, kehtib kuni 03.01.2039), aT jääk seisuga 20.07.2024: kõrgemargilist
ehituslubjakivi 1106 tuh m3, madalamargilist ehituslubjakivi 294,2 tuh m3 (2018. a
määrus nr 52 );
- Väo VII lubjakivikarjäär (Paekivitoodete Tehase OÜ, maavara kaevandamise luba
KL-515094, kehtib kuni 02.05.2052), aT jääk 20.07.2024: kõrgemargilist
ehituslubjakivi 518 tuh m3, madalamargilist ehituslubjakivi 140 tuh m3 (2018. a
määrus nr 52 );
- Väo VIII lubjakivikarjäär (OÜ Eesti Killustik, maavara kaevandamise luba
KL-514265, kehtib kuni 25.01.2037), aT jääk 20.07.2024: kõrgemargilist ehitus-
lubjakivi 1585,7 tuh m3, täitelubjakivi 1071,3 tuh m3 (2018. a määrus nr 52 ).
Leevendamaks kvaliteetse ehituslubjakivi põuda Harjumaal, on esitatud mitmeid taotlusi
geoloogilise uuringu tegemiseks Väo maardla piirkonnas. Menetlusse on võetud geoloo-
gilise uuringu loa taotlused Väo XVIII, Väo XIX ja Väo XX uuringuruumides (joonis
3.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
18
1955. - 56. a uuring (Sidorova, 1965); 1963. a uuring (Remmel,1964); 1969. - 70. a uuring (Remmel, 1970)
Mäeeraldis: 1-Väo lubjakivikarjäär HARM-154; 2-Tondi-Väo lubjakivikarjäär KMIN-061; 3-Väo V lubjakivikarjäär KMIN-137; 4-Tondi-Väo III
lubjakivikarjäär KMIN-128; 5-Lõuna-Väo II lubjakivikarjäär KL-520034; 6-Väo VII lubjakivikarjäär KL-515094; 7-Väo VIII KL-514265
Geoloogilise uuringu ala: 8-Väo X uuringuruum; 9-Lõuna-Väo XV uuringuruum; 10-Väo XVII uuringuruum
Taotletav geoloogilise uuringu ala: 11-Väo XVIII uuringuruum; 12-Väo XIX uuringuruum; 13 - Väo XX uuringuruum
Joonis 3.1. Väo maardla geoloogilise uurituse plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
8
1
3
2 4
5
1
6
6
7
8
9
9
9
10
11
12
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
19
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
4.1. Uuringumetoodika
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
Geoloogilise uuringu loaga oli uuringu maksimaalseks sügavuseks määratud Väo XVII
uuringuruumi puhul 25 m, teistel 35 m. Uuringu tegemiseks lubatud puuraukude arv oli
kõigis uuringuruumides kokku 35 (Väo X - 10, Väo XV - 15 ja Väo XVII - 10 puurauku)
(lisa 1), kuid geoloogilise uuringu tegemine kõigis kolmes uuringuruumis koos
võimaldas vajaliku detailsusega uuringuvõrgu, kus maksimaalne vahekaugus
puuraukude vahel on kuni 400 m, rajada viie puurauguga.
4.2. Välitööd
Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puuraugud rajati puurpingiga Fraste
Multidrill PL.G trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga
(nn triple barrel wireline method) (foto 4.1).
Foto 4.1. Puuraugud puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puurtööd Rae uuringu-
ruumis 2024. a jaanuaris (Foto T. Tuuling, 09.01.2024, N 59˚23'53", E 24˚54'16").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
20
Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab
südamiku kõrge väljatuleku. Puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas oligi väga
kõrge – 99 - 100%, keskmiselt 99,7% (lisa 4). Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu
väljatoomiseks kasutati vett. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja
karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sisse-
varisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Kokku puuriti 5
puurauku sügavusega 21,0 - 23,3 m (kokku 109,45 m).
Puuraukudes mõõdeti veetasemed vahetult peale puurimist ning üheaegselt 14.06.2024,
misjärel puuraugud likvideeriti. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga ning
ülejäänud osa täideti tsemendiseguga. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud.
Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude
likvideerimise kohta koostati akt (lisa 16), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet oma
19.07.2024. a korraldusega nr DM-129072-2 (lisa 17).
Sondeerimispunktid. Kuna suur osa uuritavast alast paikneb soos, siis rajati turba
leviku ja kihipaksuse täpsustamiseks kõigil uuringualadel kokku 22 sondeerimispunkti
sügavusega kuni 2,50 m (kokku 29,5 m). Sondeerimispunktid rajati turbapuuriga, mille
diameeter oli 30 mm, turbalasund läbiti kuni liivsavini või liivsavimoreenini, aluspõhja-
kivimeid ei avatud. Turbasse rajatud sondeerimispunktid täitusid pärast puuri välja-
tõstmist setetega ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud.
Foto 4.2. Turba sondeerimine sondeerimispunktis S-10/24 (Foto T. Tuuling, 13.06.2024,
N 59˚25'16", E 24˚53'30").
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
21
4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd
Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust,
struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti. Puursüdamike
fotod on esitatud digitaalselt JPG-vormingus (digitaalne lisa 4), kus igale fotofailile
vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on ka fotode
kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on tekstilisas 4
esitatud puursüdamike fotod PDF-formaadis.
Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ
Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri
17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsed: killustiku purunemiskindluse katse Los
Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite
EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikest võeti proovid
kasuliku kihi ulatuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Kui külgnevas Väo
VIII uuringuruumis prooviti reeglina eraldi Kukruse lademe Viivikonna kihistu lubjakivi
ülemine osa (O3vv1), milles kukersiidi kihid olid oluliselt paksemad ja kukersiidi
sisaldus neis oluliselt suurem, ning Viivikonna kihistu alumine osa (O3vv2), mis
visuaalsel hinnangul sarnaneb kvaliteedilt pigem lamava Uhaku lademe Kõrgekalda
kihistuga, võeti ühte proovi koos viimasega, siis käesolevas töös prooviti Kõrgekalda
kihistu eraldi. See võimaldab hinnata kas ja kuivõrd mõjutas Kõrgekalda kihistu kivimi
füüsikalis-mehaanilisi omadusi Viivikonna kihistu lubjakivi. Puuraukudes PA-1/24 ja
PA-5/24 prooviti Viivikonna ülemine ja alumine osa eraldi, mis annab täiendavat infot
selle kohta kuivõrd erinev on kivimi kvaliteet antud kihistu üla- ja alaosas. Eraldi võeti
proovid Väo kihistu ülaosas lasuvast lubjakivist (O2vä1) ning alumises pooles lasuvast
dolomiidistunud lubjakivist (O2vä2). Piiriks oli Väo kihistu Pae kihistiku
dolomiidistunud lubjakivikihi pealispind. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi ja
Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi ning Volhovi lademe Toila kihistu ülemised
0,5 meetrit prooviti nende väikese paksuse tõttu koos Väo kihistu alumise osaga.
Seega võeti ühest puuraugust 4 kuni 5 proovi, kokku 22 proovi killustiku purunemis- ja
külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 2,35 - 6,30 m vahemikku,
keskmine proovi pikkus oli 4,0 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks
purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis Teede
Tehnokeskuse laboris. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja
külmakindlus fr 8/16 mm. Katsete tulemused on toodud lisas 5.
Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos
teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus
määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmu-
tus-sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril
-17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Terade tihedus ja
veeimavus määrati püknomeetri meetodil. Püknomeetrit (klaaskolvi) vee ja sõelutud
materjaliga hoitakse 24 tundi veevannis temperatuuril 22°C, mille järel materjal
kuivatatakse ja kaalutakse.
Kivimi keemilise koostise määramiseks proove ei võetud. Kasutatud on Väo VIII
uuringuruumi geoloogilise uuringu kolme puuraugu proovide andmeid, mis iseloomus-
tavad piisavalt hästi ka praegusi Väo VIII lubjakivikarjääri ümbritsevaid uuringuruume.
Analüüside andmed on esitatud lisas 7.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
22
4.4. Hüdrogeoloogilised tööd
Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes.
Veetasemed mõõdeti maikuus vahetult peale puuraugu puurimist ning üheaegselt enne
likvideerimist 14.06.2024. a. Täiendavaid kasepumpamisi ei tehtud. Ala hüdrogeoloogi-
liste tingimuste iseloomustamiseks kasutatakse Väo VIII uuringu andmeid ning samuti
olemasolevat infot, mis on saadud reaalse kaevandamise käigus nii uuringualadest põhja
poole jäävates Väo lubjakivimaardla mäeeraldistes kui ka uuringuruumidega külgnevas
Väo VIII lubjakivikarjääris.
4.5. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a
juunis OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeet Arles Tehu. Mõõdistusandmete alusel
koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas
kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise
alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97
koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi
pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil
V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi.
Plaani koostamisel olid aluseks põhikaardi vektoriseeritud lehed nr 63844, 63853 ning
baaskaardi lehed nr 6334 ja 6343. Uuringualadele ja nende lähiümbrusesse jäävad
taristuobjektide asukohad kooskõlastati elektriliinide ja trasside valdajatega. Täpsemad
andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise
seletuskirjas (lisa 12).
4.6. Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö ja
laboriandmed. Saamaks täiendavat informatsiooni uuringuruumi ja selle lähiümbruse
geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste ja ehitusgeoloogiliste
uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati piirkonna geoloogilise ehituse
iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude
kataloogis (lisa 2) ja asukohad näidatud joonisel 2.2.
Nii Väo VIII uuringuruumi geoloogiline uuring kui ka käesolev uuring näitasid, et
aluspõhja geoloogline ehitus on piirkonnas väljapeetud (nii kihtide paksused kui ka
lasumus). See võimaldab tarbevaru väliskontuuri piiritleda ekstrapoleerimispunktidega,
mis jäävad rajatud uuringupunktidest kuni 200 m kaugusele (vastavalt geoloogilises
uuringukorra § 9 lg 6 sätestatule, kus ekstrapoleerimispunkte on geoloogiliselt
põhjendatud juhtudel lubatud moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringu-
võrgu tihedusest).
Varu eraldi uuringuruumide kaupa ei arvutatud, vaid arvutati kõigis uuringuruumides
ühiselt, plokid eraldati ainult kvaliteedist lähtuvalt. Plokkide numeratsiooni jätkatakse
maardlas arvel olevatest plokkidest (plokid 57 ja 58). Pärast varude kinnitamist ja arvele
võtmist maavarade registris soovib uuringu tellija esitada uue kaevandamise loa taotluse
varule, mis hõlmab nii olemasolevat Väo VIII lubjakivikarjääri (plokke 42 ja 43) kui ka
täiendavalt kinnitatud Väo X, XV ja XVII uuringuruumi varusid (plokke 57 ja 58).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
23
Kuna täiendav maavaravaru Väo VIII lubjakivikarjääri ümbruses on sama kasutusalaga,
mis olemasolevas mäeeraldises ning plokkide moodustamisel on lähtutud samadest
kriteeriumitest, mis Väo VIII lubjakivikarjääri puhul, siis oleks otstarbekas tulevases
mäeeraldises plokid 57 ja 58 liita vastavalt plokkidega 42 ja 43 ning moodustada
kvaliteedist lähtuvalt üks täitelubjakivi plokk ja üks kõrgemargilise ehituslubjakivi
plokk selle lamamis. See lihtsustaks kaevandatud mahtude aruandlust ja annab ka
parema ülevaate arvel olevatest varudest.
Suur kvaternaarisetete paksus käesoleva töö käigus rajatud puuraugus PA-2/24 viitas
sellele, et 2020. a käsipuuriga rajatud puuraugus PA-4 ei läbitud tõenäoliselt
kvaternaarisetteid kogupaksuses ning aluspõhjakivimiteni tookord ei jõutud (ilmselt jäi
käsipuur pidama moreenis esinenud kivile). Kvaternaarisetete paksuse täpsustamiseks
rajati 2024. a juunis ekskavaatoriga üks kaevand puuraugule PA-4 võimalikult lähedale.
See kaevati olemasolevale mäeeraldisele, alale, kust turvas oli juba eemaldatud.
Uuringuobjektiks olnud aladele ei olnud kaevandeid võimalik teha paksu turbalasundi
tõttu, mis ekskavaatorit ei kandnud. Lisandunud andmed kvaternaarisetete paksuse kohta
võimaldasid nüüd koostada täpsema mudeli aluspõhja pealispinna ehk kasuliku kihi
lasumi kohta ka olemasolevas mäeeraldises. Kontrollides, kas ja kuivõrd mõjutas see
2020. a arvutatud katendi ja täitelubjakivi mahtu, selgus, et muutus on oluline. Seepärast
arvutati Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise kontuuris katendi ja täitelubjakivi maht
uuesti. Arvutusel võeti aluseks 2020. a mõõdistuse andmetel modelleeritud maapinna
mudel, mille tulemusel saadi algsed mahud enne maavara kaevandamist. Kuna erinevus
võrreldes 2020. aastaga on oluline, tehakse ettepanek muuta ploki 42 algset mahtu (ploki
43 varu ei muutu) ning samuti ka katendi mahtu. Kuna kaevandajal, OÜ-l Eesti Killustik,
on plaanis esitada uus kaevandamise loa taotlus (keskkonnaloa taotlus), mis hõlmab nii
olemasolevat Väo VIII lubjakivikarjääri kui ka käesoleva töö tulemusel täiendavalt
kinnitamiseks esitatavaid varusid, siis uue loa taotlemisel viiakse sisse ka parandused
katendi ja täitelubjakivi mahtudes praeguse Väo VIII lubjakivikarjääri osas.
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52.
Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmis-
tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja
külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse
kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise
karbonaatkivimile esitavatele nõuetele.
4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Väo X, XV, XVII uuringuruumi karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses keskkonna-
ministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12 “Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras
agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahuta-
miseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega.
Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
24
seisund. Koostati puuraukude likvideerimisakt. Puuragregaat, geoloog ja abilised
liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel enamasti mööda olemasolevaid teid,
puurauke sügavale metsa ei rajatud ja puid maha võtma ei pidanud. Kuna geoloogiline
uuring tehti kõigis kolmes uuringuruumis ühiselt, võimaldas see vajaliku detailsusega
geoloogilise informatsiooni kätte saada väiksema puuraukude arvuga ning seetõttu oli
väiksem mõju ka keskkonnale. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei
avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
25
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Uuringuruumide alad paiknevad Põhja-Eesti platool. Väo XV uuringuruumi lääneserv
väikesel pindalal jääb alvarile, kus Väo VIII uuringu käigus rajatud puuraugu PA-1
andmeil katab aluspõhjakivimeid vaid 0,1 m paksune klibune kasvukiht (foto 5.1).
Lubjakivi ülaosa oli antud puuraugus kuni 1 m paksuselt porsunud ja murenenud.
Foto 5.1. Uuringuruumi lääneserv jääb alvarile. Fotol on Väo VIII lubjakivikarjääri
läänepiirist 50 m kaugusele jäävad kultusekivid, mille ümbrusest on 10 cm paksune
kasvukiht kooritud. (Foto T. Tuuling, 27.04.2020 N 59˚25'16" ja E 24˚52'9").
Enamasti ulatub aga kvaternaarisetete paksus ~2 - 4 meetrini (keskmiselt ~2,8 m).
Suuremad on paksused ala idaossa jääva Linnaaru raba piirkonnas, kus levivad
soosetted. Soosetete levikut iseloomustab väga hästi mullastiku kaart (joonis 5.1).
Turbalasundi paksuse täpsustamiseks rajati soosetete levikualale sondeerimispunktid,
mille andmeil ulatub raba keskosas sondeerimispunktis S-8/24 turbakihi paksus
2,05 meetrini, vähenedes servaaladel küllaltki järsult 0,4 - 0,8 meetrini (S-1/24, S-4/24,
S-5/24, S-10/24, S-12/24, S-13/24). Rabapiirkonnas lasub läbilõike ülaosas kuni 0,6 m
paksuselt puu-sfagnumiturvas (foto 5.2), mille lagunemisaste on ~15 - 20%, selle all
~0,5 - 1 m paksuse kihina hästilagunenud puu-rohuturvas lagunemisastmega ~35%,
kohati kuni 50%. Läbilõike alumises osas on hästilagunenud madalsooturvas
~0,5 - 0,6 m paksuselt mineraliseerunud ja savi sisaldusest tingitult veidi plastne (foto
5.3). Turbalasund sisaldab rohkesti puujuuri ja oksarisu. Sarnaselt Väo VIII uuringuga,
ei oma turvas ka Väo X, XV ja XVII uuringuruumide puhul maavarana tähtsust väikese
pindalalise leviku ja paksuse tõttu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
26
soomuldade levikuala, R’’’- rabamullad paksusega üle 100 cm, S’’’- siirdesoomullad paksusega
üle 100 cm, M’’’- madalsoomullad paksusega üle 100 cm, M’’- madalsoomullad paksusega 50 - 100 cm,
M’- madalsoomullad paksusega 30 - 50 cm.
Joonis 5.1. Mullastiku kaardilt on hästi näha soosetete levik ja paksus uuringuruumide
piirkonnas. Suuremad turbalasundi paksused jäävad uuritud ala idaossa Linnaaru raba
piirkonda.
Foto 5.2. Rabalasundi ülemine osa Väo VIII uuringuruumi puuraugus PA-8, int
0,0 - 0,6 m.
Foto 5.3. Turbalasundi allosas lasuv hästilagunenud turvas on nõrgalt savikas (mineraali-
seerunud). Väo VIII uuringuruumi PA-8, int 1,0 - 1,5 m.
Sondeerimispunktides fikseeriti turbalasundi lamamis erinevaid setteid: nii karbifrag-
mente sisaldav pruunikasbeež järvemuda (S-6 kuni S-11), mille paksus ulatus Väo VIII
uuringu käigus rajatud sondeerimispunktis S-9 maksimaalselt 0,6 meetrini (foto 5.4);
Linnaaru raba
R’’’
S’’’
M’’’
M’’
M’’
M’’,M’
M’’’
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
27
järveline sinakas-rohekashall liivsavi või savine aleuriit paksusega kuni 0,3 m (foto 5.4)
ja nii mõneski sondeerimispunktis lasus aleuriidil järvelise tekkega jämeda-keskmise-
teralise liiva kiht (S-6 ja S-7), mis avati ka mitmes puuraugus (PA-1/24, PA-2/24,
PA-3/24). Puuraugus PA-2/24 oli 0,3 m paksuse liiva kiht ülaosas helepruun, allosas
tumehall (foto 5.5), puuraugus PA-3/24 esines liiv läätsedena 0,9 m paksuses aleuriidi-
kihis. Sageli oli turba lamamis moreen (foto 5.6).
Foto 5.4. Kohati esineb turba lamamis järvemuda ja selle all sinakashall liivsavi. Väo
VIII sondeerimispunkt S-9, int 1,6 - 2,1 m.
Foto 5.5. Jämeda liiva kiht puuraugus PA-2/24, int 1,5 - 1,8 m.
Alade lääne- ja põhjaosas, kus turbakiht puudub, lasuvad vahetult mullakihi all
glatsiaalsed setted, mis ülaosas on pruuni värvi ja vähese (5 - 7%) peene purdosaga
diameetriga 1 - 2 cm. Sügavuse suunas purdosa muutub jämedamaks ja selle sisaldus
suureneb. Alumises, ligikaudu 0,5 - 0,8 m paksuses osas on moreen hall ja suurema
jämepurru sisaldusega, kus 7 - 12 sentimeetrise diameetriga jämepurru sisaldus ulatub
35 - 50%-ni (foto 5.7). Sageli võib olla murenenud ka aluspõhjakivimite ülemine osa
kuni 0,9 m paksuselt, sarnanedes lasuva lokaalmoreeniga ning arvati seepärast maavara
katendi hulka (Väo VIII puuraugud PA-5 ja PA-1).
Foto 5.6. Moreen avatuna 1,5 m sügavuses kaevandis K-1 mäeeraldise idaosas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
28
Foto 5.7. Moreen puuraugus PA-4/24.
Kuna uuringualad kattuvad kohati ka Väo VIII mäeeraldise teenindusmaaga, kuhu on
ladustatud katendit, siis esineb uuringualadel lokaalselt tehnogeenseid setteid (Väo XV
uuringuruumi lõuna- ja põhjapoolsel lahustükil). Lisaks mäeeraldiselt kooritud katendile
esineb tehnogeenseid setteid ka Väo XVII uuringuruumis, kus on katendit kooritud ja
maa-ala täidetud sinna kunagi planeeritud tööstuspargi rajamise eesmärgil (foto 2.6),
samuti on tehnogeenseid setteid Väo XV uuringuruumi idaosas, kuhu on rajatud karjääri
väljaveotee ja vee ärajuhtimiskraavid (foto 2.5).
Uuritav piirkond paikneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe Viivikonna
kihistu (O3vv) avamusel.
Joonis 5.2. Uuringuruumid jäävad Viivikonna (O3vv) kihistu avamusele. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
Viivikonna kihistule on iseloomulik sinakashalli rohkem või vähem savika lubjakivi
vaheldumine pruunikashalli kukersiitse lubjakiviga. Kivimis esineb lainjaid hargnevaid
pruuni kukersiidi kelmeid ja õhukesi vahekihte paksusega 1 - 2 cm, andes kivimile
võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus Viivikonna kihistu ülaosas (O3vv1), kus
lubjakivis esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad kukersiidi kihid (foto 5.8).
Väo X, XV ja XVII
uuringuruumid
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
29
Foto 5.8. Kukruse lademe Viivikonna kihistu ülemises osas on kukersiidi sisaldus
suurem (PA-5/24, int 3,7 - 5,55 m).
Viivikonna kihistu alumises osas (O3vv2) on kukersiidi sisaldus väiksem. Vahekihtidena
esineb kuni 10 cm paksusi beežikashalle, nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte (foto
5.9). Sagedased on mergli vahekihid, mis on reeglina kontrastsed, lainjad ja paksusega
1 - 2 cm. Viivikonna kihistu kivim on õhukese- kuni keskmisekihiline ja iseloomulikud
on rohked püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel piiril on püriitse
impregnatsiooniga tasane, väikeste soppidega katkestuspind. Kihistu paksus piirkonnas
jääb 3,2 - 7,5 m vahemikku, olles keskmiselt 5,1 m. Lamam jääb abs kõrgustele
31,4 - 34 m, langusega lõuna suunas.
Foto 5.9. Viivikonna kihistu alumises osas on kukersiitse lubjakivi sisaldus oluliselt
väiksem. PA-1/24, int 5,8 - 7,7 m.
Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esinda-
tud helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni keskmi-
sekihilise nõrgalt savika lubjakiviga (foto 5.10). Kihistu ülemises osas esineb lubja-
kivides vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka
üksikuid savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 - 2,9 m,
keskmiselt 2,8 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb 28,6 - 31,1 m abs kõrgusele. Kihistu
alumiseks piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud katkestuspinnaga, ligikaudu
0,5 m paksuse lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind (foto 5.11).
Foto 5.10. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi (PA-3/24,
int 7,35 - 9,2 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
30
Foto 5.11. Katkestuspindadega ~0,5 m paksune lubjakivikompleks, kus ülemine
kahekordne katkestuspind on Kõrgekalda ja Väo kihistu piiriks (Väo VIII PA-5).
Väo kihistu (O2vä) lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti
paremaks ja vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub
Uhaku lademe, valdav enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb
valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni mikrokristallilisest, keskmise- kuni paksukihilisest,
juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Kihistule on iseloomu-
likud rohked nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjad katkestuspinnad. Suurem osa
kihistust (~6 m) langeb Kostivere (O2väK) kihistiku kesk- kuni paksukihilise lubjakivi
arvele (foto 5.12).
Foto 5.12. Paksukihiline Väo kihistu Kostivere kihistiku lubjakivi. PA-4/24 int
13,0 - 14,85 m.
Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 - 1 m paksuse tumehalli, tugevalt
dolomiidistunud lubjakivi kiht − Pae kihistik (O2väP). Väo kihistu alumises, ligikaudu
2 m paksuses lubjakivilasundis, mis kannab Rebala kihistiku (O2väR) nime, on mergli
kelmeid tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, on ka see reeglina kohati dolomiidistunud
(foto 5.13). Väo kihistule tervikuna on iseloomulik püriidistunud detriidi ja umbes
1 - 2 cm jämeduste vertikaalsete ussikäikude esinemine. Väo kihistu kogupaksus piir-
konnas on 8,6 - 9,4 m, keskmine paksus 9 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgu-
sele 22,07 m (PA-4/24), langedes lõuaosas 19,5 m abs kõrgusele (PA-3). Väo kihistu
kontakt lamamiks oleva Kandle kihistuga ei ole terav, kuid on selgelt määratletav –
Kandle kihistule on iseloomulikud raudooidid.
Foto 5.13. Väo kihistu alumine kolmandik on dolomiidistunud, eriti Pae kihistik
(O2väP), sageli ka Rebala kihistik (O2väR) (PA-4/24 int 15,6 - 18,45 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
31
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika,
keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristallilise, detriidika, raudooide
sisaldava lubjakiviga (foto 5.14). Ooide on reeglina rohkem kihistu üla- ja alumises osas,
keskosas vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt <1,0 mm. Kihistus esinevad limoniitse
impregnatsiooniga katkestuspinnad. Kihistu alumisel piiril on reeglina kahekordne,
tugeva fosfaatse ja püriitse impregnatsiooniga ja sügavate taskutega katkestuspind.
Kihistu paksus piirkonnas on 0,35 - 0,55 m, keskmiselt 0,45 m.
Foto 5.14. Aseri lademe Kandle kihistu ooidlubjakivi. PA-3/24, int 19,2 - 19,65 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, mikro- kuni
peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist. Loobu
kihistule on iseloomulikud rohked lainjad või konarlikud fosfaatse impregnatsiooniga
katkestuspinnad (foto 5.15) ja nautiloiidide ja trilobiitide kivistised. Kihistu alumist piiri
markeerib tugeva limoniit-fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind (fotod 5.15, 5.16).
Kihistu paksus jääb 0,55 - 0,7 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu kihistu
lamami abs kõrgus on uuringuruumi põhjaosas 20,9 m (PA-4/24), langedes uuringu-
ruumi lõunaservas ~18,4 m (PA-3, PA-1/24) abs kõrgusele.
Foto 5.15. Kunda lademe Loobu kihistu rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakivi. PA-4/24 int 19,55 - 10,2 m.
Uuringu käigus avatud läbilõike alumise osa moodustab Volhovi lademe Toila kihistu
(O1-2tl), mis on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldavalubjakiviga.
Käesoleva töö käigus läbiti kihistu täielikult vaid puuraugus PA-3/24, kus selle paksu-
seks oli 2,5 m. Glaukoniidisisaldus ja terade suurus on läbilõikes erinev. Toila kihistu
ülemises, ligikaudu 1 m paksuses lasundis esineb lubjakivis võrdlemisi vähe peent
glaukoniiti. Rikkalikumalt esineb glaukoniiditerasid 2 - 5 cm paksustes mergli vahe-
kihtides, mis ilmuvad ligikaudu 0,3 - 0,5 m Toila kihistu lasumipinnast allpool (foto
5.16). Toila kihistu ülemine osa 0,5 m paksuselt, kus mergli kihte ei esine või neid on
vähem, on arvatud kasuliku kihi hulka.
Foto 5.16. Toila kihistu glaukoniitlubjakivi. Kihistu ülemised 0,3 - 0,5 m, mis on vähem
savikas, arvati kasuliku kihi hulka. PA-2/24 int 21,0 - 21,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
32
Kihistu alumises pooles lasub nõrgalt dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega
keskmisekristalliline lubjakivi (foto 5.18). Toila kihistu alumine 0,3 m on esindatud
kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit on jaotunud
ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu (Billingeni lademe Päite kihistik
(O1tlP), foto 5.17). PA-3/24 andmeil jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir 17,0 m
abs kõrgusele. Väo VIII uuringuruumi rajatud PA-1 andmeil (paikneb ala lääneservas)
jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir 18,2 m abs kõrgusele.
Foto 5.17. Toila kihistu alumises pooles lasub nõrgalt dolomiidikas suurte
glaukoniiditeradega keskmisekristalliline lubjakivi (PA-3/24 int 22,15 - 22,5 m). 22,5 m
sügavusele jääb Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi ja Alam-Ordoviitsiumi Billingeni ladet
markeeriv nn püstakkiht. Intervallis 22,5 - 22,8 m lasub Päite kihistiku kirjuvärviline
dolomiidikas lubjakivi. Sügavuselt 22,8 m algab Leetse kihistu glaukoniitliivakivi, mille
ülaosas lasub võrdlemisi kõva lubiliivakivi.
Puuraugus PA-3/24 avati ka Alam-Ordoviitsiumi Hunnebergi lademe Leetse kihistu
(O1lt) 0,5 m paksuselt. Avatud osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti
glaukoniiditerakesi sisaldava, võrdlemisi kõva lubiliivakiviga (joonis 5.17). Puurauk
lõpetati pudedas glaukoniitliivakivis.
Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning
geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Piirkonna geoloogiline ehitus puuraukude
andmete põhjal on koondatud alljärgnevasse tabelisse 5.1.
Tabel 5.1. Väo X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogilise läbilõike koondtabel
Nimetus Geoloogiline
indeks
Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m
miinimum maksimum keskmine
Muld Q2_s 0,0 1,0 0,1
Turvas Q2_b 0,0 2,05 1,1
Järvemuda, aleuriit, liiv Q2_l 0,0 1,15 0,1
Liivsavimoreen Q1jr_g 0,0 2,6 1,1
Kvaternaarisetted kokku* 0,1 4,3 2,8
Lubjakivi, kukersiidi
vahekihtidega O3vv 3,2 7,5 4,9
Lubjakivi, mergli
vahekihtidega O2kr 2,5 2,9 2,8
Lubjakivi, paksukihiline O2vä8,6 9,4 9,0
Lubjakivi, raudooididega O2kn 0,35 0,55 0,45
Lubjakivi, detriitne O2lb 0,55 0,7 0,6
Glaukoniitlubjakivi O2tl 2,5
Glaukoniitlubiliikvakivi,
glaukoniitliivakivi O1lt 0,5+
* ei ole arvestatud tehnogeensete setetega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
33
6. MAAVARA KVALITEET
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Väo X, XV ja XVII uuringuruumides lasuvate
karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Kivimist valmistatud killustiku
kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese (LA)
katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali
purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN
1367-1 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koonda-
tud proovide kataloogi (lisa 3).
Kuna töö objektis olevad uuringuruumid ümbritsevad Väo VIII lubjakivikarjääri, kasu-
tatakse maavara kvaliteedi iseloomustamisel ka Väo VIII uuringuruumi geoloogilise
uuringu andmeid (Tuuling jt, 2020). Samuti kasutatakse 2017. a rajatud puuraukude
1/17, 2/17 ja 3/17 (Tammekänd jt, 2017, 2020) andmeid, mis koos puurauguga PA-4/24
iseloomustavad uuritud ala kirdeossa jäävat kivimit. Kui Väo VIII uuringus ise-
loomustati kivimi füüsikalis-mehaanilisi omadusi eraldi ka litoloogiliste erimite kaupa,
siis käesolevas töös on kaalutud keskmised näitajad arvutatud vaid plokkide lõikes.
Proovide kataloogis (lisa 3) on tabelisse märgitud, millist litoloogilist erimit antud proov
iseloomustab, see võimaldab saada ka ülevaadet kivimi purunemis- ja külmakindluse
kohta kihistute lõikes.
Sarnaselt Väo VIII uuringuruumiga on Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu kivimid
madalama kvaliteediga, eriti külmakindluse osas (enamasti on külmakindlus >4%,
purunemiskindlus jääb valdavalt 32 - 35% vahemikku). Siin võib omakorda välja tuua
Viivikonna kihistu ülemise osa (O3vv1), mis rohkemast kukersiidisisaldusest tingitult on
ka madalama purunemis- ja külmakindlusega. Seekord Kõrgekalda kihistust (O2kr)
eraldi võetud proovid (Väo VIII puhul prooviti Kõrgekalda kihistu koos Viivikonna
kihistu alumise osaga) näitavad, et üldjuhul on antud kihistu kivim veidi kvaliteetsem
võrreldes Viivikonna kihistuga, kuid vastab külmakindluselt ikkagi täitelubjakivi nõue-
tele sarnaselt Viivikonna kihistuga (O2kr – F 3,2 - 5,4%, LA 32 - 36). Kõige kvaliteetsem
on Väo kihistu Kostivere kihistik (O2vä1 – F 0,4 - 2,7%, LA 24 - 30), veidi madalamad
on näitajad Väo kihistu alumisel osal, mis on proovitud koos Kandle, Loobu ja Toila
kihistuga (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl) (erinevatest kivimkompleksidest tulenevalt on ka
veidi ebaühtlasem ja madalam kvaliteet).
Kvaliteedist lähtuvalt moodustatakse vertikaalses läbilõikes kaks eraldi plokki sarnaselt
Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisega, kus Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubja-
kivid vastavad kvaliteedilt täitelubjakivi ning Väo, Kandle, Loobu ja Toila kihistu
ülemised 0,5 m kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Moodustatud plokkide füüsika-
lis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja
koondatud tabelisse 6.1.
Alljärgnevalt on kivimi kvaliteeti iseloomustatud plokkide kaupa.
Plokk 57 koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubjakividest. Ploki kivimist
valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 29 proovi põhjal (lisa 6). Killustiku
purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 27 - 37%, keskmiselt
33%, vastates LA kategooriale 35. Purunemiskindluselt on kivim suhteliselt ühtlane (LA
valdavalt vahemikus 31 - 35), vaid nelja proovi puhul erinevad näitajad oluliselt
keskmisest (LA 27 ja LA 36 - 37). Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu
0,6 - 10,8%, keskmiselt 5,6%, vastates külmakindluskategooriale F. Olgu mainitud, et
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
34
külmakindlus 0,6% on antud ploki puhul erandlik, enamasti on näitajad >4%. Keskmiste
näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.1, vastab ploki 57 kivim
täitelubjakivi nõuetele.
Plokk 58 koosneb Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubja-
kividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustab 33 proovi (lisa
6). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 24 - 30%,
keskmiselt 26%, vastates LA kategooriale 30. Killustiku külmakindluskatsel oli
kaalukadu 0,4 - 3,7%, keskmiselt 1,5%, vastates külmakindluskategooriale F2.
Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.1, vastab ploki 58
kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Tabel 6.1. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel plokkide lõikes
Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus
F, %
F
kateg
Plokk 57 täitelubjakivi 27-37/33 35 0,6-10,8/5,6 F
Plokk 58 kõrgemargiline
lubjakivi 24-30/26 30 0,4-3,7/1,5 F2
Käesoleva uuringu käigus kivimi keemilist koostist täiendavalt ei uuritud. Kivimi
keemilist koostist iseloomustatakse Väo VIII uuringu andmete põhjal (Tuuling jt,
2020), kus kolmest puuraugust võetud proovid iseloomustavad ka käesoleva uuringu
objekte. Labori protokoll analüüside tulemustega on esitatud lisas 7 ja kivimi keemilise
koostise arvutused litoloogiliste erimite ja plokkide lõikes on esitatud lisades 8 ja 9.
Kivimi keemiline koostis kihistute lõikes ja varuplokkides on koondatud alljärgnevasse
tabelisse 6.2.
Tabel 6.2. Kivimi keemilise koostise koondtabel
Kihistu CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %
min max keskmine min max keskmine min max keskmine
O3vv1 44,93 45,98 45,31 0,92 2,07 0,99 10,34 11,40 10,87
O3vv2 43,99 44,52 44,36 1,36 1,66 1,50 13,19 15,06 13,84
O2kr 44,11 45,92 44,94 1,55 1,64 1,61 12,16 13,74 13,19
O2vä1 49,26 50,08 49,65 1,49 1,89 1,67 5,32 6,74 5,93
O2vä2 34,98 47,50 39,74 3,33 15,08 10,71 5,48 5,92 5,78
O2kn 42,18 45,40 43,94 0,74 5,57 2,77 6,37 7,82 7,14
O2lb 49,14 50,66 49,92 0,74 1,12 0,97 5,66 7,22 6,38
O2tl 43,88 46,33 44,76 1,20 1,25 1,22 11,20 15,26 13,81
Täitelubjakivi (plokk 57)
43,99 45,98 44,89 0,92 1,66 1,37 10,34 15,06 12,61
Kõrgemargiline ehituslubjakivi (plokk 58)
34,98 50,66 46,59 0,74 15,08 4,06 5,32 15,26 6,29
Kuna uuringuruumi läbilõike moodustavad erinevad litostratigraafilised üksused, on
uuringuruumi kivim keemiliselt koostiselt vertikaalses läbilõikes muutlik (tabel 6.2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
35
Viivikonna ja Kõrgekalda kihistule on iseloomulik kõrge lahustumatu jäägi sisaldus:
10,34 - 15,06%, millest tingitult ka kivimi madalam külmakindlus. Kui Väo kihistu
ülemine osa on esindatud lubjakiviga, milles MgO sisaldus jääb alla 2% (1,49 - 1,89%),
siis kihistu alumine osa on esindatud Pae kihistiku dolokivi ja Rebala kihistiku erineva
intensiivsusega dolomiidistunud lubjakiviga, kus MgO sisaldus jääb 3,33 - 15,08%
vahemikku (keskmiselt 10,71%). Lahustumatu jäägi sisalduselt on Väo kihistu alumine
ja ülemine osa sarnased (~5,5 - 6,5%). Kandle ja Loobu kihistu lubjakivi on veidi savikas
(lahustumatu jääk ~5,5 - 7,5%) ning Kandle kihistu võib olla ka veidi dolomiidistunud
(MgO kuni 5,57%). Samuti on savikas Toila kihistu lubjakivi (lahustumatu jääk
keskmiselt ~14%).
Kui plokk 57 on keemiliselt koostiselt suhteliselt ühtlane, koosnedes savikatest lubja-
kividest, mida iseloomustab madal MgO sisaldus (0,92 - 1,66%), siis ploki 58 moodus-
tavad muutliku MgO (0,74 - 15,08%) ja lahustumatu jäägi (5,32 - 15,26%) sisaldusega
lubjakivid, kohati ka dolokivid.
Ülaltoodud andmetest nähtub, et Väo X, XV ja XVII uuringuruumi lubjakivi ei vasta
tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehno-
loogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi
(SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
36
7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Väo X, XV ja XVII uuringuruumides ulatub kvaternaarisetete paksus enamasti 2 - 4
meetrini (maksimum 4,3 m, keskmiselt 2,5 m). Katendi moodustavad valdavalt turvas ja
moreen, mis iseseisvat veekihti ei moodusta. Läbilõikes vettpidavatel setetel (liivsavi,
moreen) lasuv keskmise-jämeteralise liiva kiht võib moodustada mõningaid lokaalse
tähtsusega ja/või ajutisi „rippuvaid“ veekihte, kuid need ei mängi piirkonna
veevarustuses olulist rolli.
Väo X, XV ja XVII uuringuruumides levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht
Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete
lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub
suurel määral uuringuruumi kasuliku kihiga. Veekiht toitub põhiliselt sade- ja lumesula-
vetest. Tallinna piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumile iseloomulik
kaltsiidi ja dolomiidi lahustumisel tekkinud Ca-HCO3 tüüpi vesi, mille mineraalainete
sisaldus on 0,3 - 0,5 g/L (Marandi jt., 2019 ). Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi
kaitsmata kuni nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleva reostuse eest (Veeseadus § 68 lõige 3).
Ordoviitsiumi veekompleks on piirkonna veevarustuses võrdlemisi väikese tähtsusega,
selle vett ammutatakse vaid üksikute puurkaevudega. Väo piirkonnas on Ordoviitsiumi
veekompleks suhteliselt väikese veeandvusega. Kivimid ei ole reeglina karstunud,
uuringupuursüdamikes olulist lõheliseust ja purustatust ei täheldatud, millest tingitult ka
madalad filtratsioonikoefitsiendid (0,009 - 0,4 m/ööp, Toonpere jt., 2017) ja kaevude
erideebitid (vahemikus 0,03 - 0,3 Ls-1m-1, Toonpere jt., 2017 )
Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis
koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu
ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakividest ja -liivakividest, aleuroliitidest, merglitest,
savidest ja graptoliitargilliidist, mis moodustavad vettpidava kihi lubjakivilasundi all.
Olenevalt piirkonnast võib Ordoviitsiumi veepide olla võrdlemisi õhuke (~10 m
uuringuruumi vahetus läheduses asuva puurkaevu PRK0067722 andmetel) ja seega on
võimalik, et kivimeid läbivad lõhed ja murrangud vähendavad mõnevõrra veepideme
efektiivsust. Kuna veepide on piisavalt sügavale maetud (lasum ligikaudu >25 m allpool
maapinda), siis oht alumisi põhjaveekihte mõjutada on väike. Seega mõjutatakse
kaevandamistegevusega põhiliselt Ordoviitsiumi veekompleksi ja selle all leiduvad
veekompleksid jäävad suuresti mõjutamata.
Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja
Kambrium-Vendi võrdlemisi hästi kaitstud veekompleksid, mis on piirkonna vee-
varustuses olulised. Viimaseid veekomplekse eraldab üksteisest paks sinisavist koosnev
Kambriumi regionaalne veepide. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekogum Lääne-Eesti
vesikonnas on heas, kuid ohustatud seisundis (kloriidide suureneva kontsentratsiooni,
ehk merevee sissetungi ohu tõttu) ning Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi seisund
samuti hea, kuid ohustatud (looduslikku ressurssi ületava kinnitatud põhjaveevarude
koguse ning kloriidide tõusutrendi tõttu; Marandi jt., 2020 ).
Väo X, XV ja XVII uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli põhjavee tase
maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 - 3,85 m sügavusel maapinnast (abs kõrgustel
37,93 - 40,47 m, keskmiselt 39,14 m) ning kuu aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud
andmete põhjal oli veetase 0,3 - 0,6 m võrra langenud (tabel 7.1). Põhjavee tase on
mõnevõrra mõjutatud uuringuruumidega külgnevas Väo VIII lubjakivikarjääris tekitatud
veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
37
(PA-5/24) (kaevandamine karjääris on alles algusjärgus). Võrdluseks tooduna jäi Väo
VIII lubjakivikarjääri alale 2020. a rajatud puuraukudes aprillikuus mõõdetud põhjavee
tase 0,35 - 1,0 m sügavusele maapinnast (abs kõrgustele 39,35 - 39,90 m, keskmiselt
39,7 m). Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest – veetasemete looduslik
sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 - 3 m (Marandi jt.,
2019). Kogu kinnitamiseks esitatav maavaravaru on veealune.
Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses
uuringualadest 140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo karjääride tegevusega
(Niidas jt., 2016, Toonpere jt., 2017). Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu
Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks ning veetaset on alandatud abs kõrguseni
23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett mittejuhtivate kivimikihtideni
(Niidas jt, 2016). Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes
absoluutkõrgustel 35,2 - 35,4 m ja 1969 - 1970 a teostatud uuringutes olid karjääri
idaosas veetasemed 36 - 37 m (Toonpere jt., 2017). Võrdlemisi suurest veetaseme
alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri mõju käesolevatele uuringualadele tajutaval
viisil ulatunud – Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24 veetase ei ole
looduslikust tasemest madalamal.
Tabel 7.1. Veetaseme mõõtmised uuringupuuraukudes.
Puuraugu
nr
X
koordinaat,
L-EST97
Y
koordinaat,
L-EST97
Maapinna
kõrgus, m
Veetase
maapinnast,
m
Veetase,
abs m
Mõõtmise
aeg
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 0,80 39,70 10.04.2020
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 0,35 39,50 10.04.2020
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 1,00 39,35 10.04.2020
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 0,55 39,90 10.04.2020
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 0,75 39,87 10.04.2020
PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 0,80
1,40
38,90
38,30
15.05.2024
14.06.2024
PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 0,40
0,68
39,13
38,85
13.05.2024
14.06.2024
PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 0,54
0,85
39,26
38,95
10.05.2024
14.06.2024
PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 0,60
1,25
40,47
39,82
08.05.2024
14.06.2024
PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 3,85
4,30
37,93
37,48
07.05.2024
14.06.2024
Ordoviitsiumi veekompleksi regionaalne voolusuund on põhja suunas, kus veekompleks
ligikaudu 3 km kaugusel klindiastangul välja kiildub. Vabapinnalise põhjaveekihi
lokaalse voolusuuna määrab tüüpiliselt aga piirkonna reljeef ning vooluveekogude
paigutus. Lähimateks vooluveekogudeks on Soodevahe peakraav (KKR kood
VEE1092700) ning Põlluääre kraav (KKR kood VEE1089234), mis mõlemad suubuvad
Pirita jõkke (KKR kood VEE1089200). Põhjaveetaseme abs kõrgused vähenesid siingi
Pirita jõe suunas, mis viitab põhjavee voolusuunale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
38
Keskkonnamõju
7.1. Mõju veerežiimile
Väo X, XV ja XVII uuringuruumidele kavandatavas karjääris asub kogu maavaravaru
põhjavee tasemest sügavamal, mistõttu tuleb maavara kaevandamiseks põhjavee taset
pumpamise abil alandada. Väljapumbatud vett hakkab kompenseerima karjäärile
külgnevatest kivimitest sisse valguv vesi. Selle tulemusel langeb ka karjääri ümbruses
põhjaveetase, st, kujuneb alanduslehter (joonis 7.1). Alanduslehtri piires on põhjavee
voolusuund kallutatud karjääri suunas ning põhjaveetaseme alandus väheneb kiiresti
karjäärist kaugenedes.
Joonis 7.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud
skeem.
Alanduslehtri ulatuse hindamiseks on erinevaid numbrilisi ja analüütilisi meetodeid. Üks
levinumaid lahendusi, mida ka antud töös kasutatakse, on Marinelli ja Niccoli (2000)
esitatud Dupuit-Forchheimeri eeldustel põhinev põhjaveevoolu analüütiline mudel.
Mudeli sisenditeks on:
- K – kivimite keskmine filtratsioonimoodul, K valiti külgneva Väo VIII karjääri
geoloogilise uuringu raames läbi viidud pumpamiskatsete alusel ning on
0,13 m/ööp (Tuuling ja Uppin, 2020; OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9396).
Võrdluseks on varasemate Väo piirkonna pumpamiskatsete tulemustel saadud
filtratsioonimoodulid 0,009 - 0,4 m/ööp (Toonpere jt, 2017);
- W - põhjavee pindalaline toitumine, Vallneri Eesti hüdrogeoloogilise mudeli (Vallner,
2002, EGF 7477) alusel on see Tallinna piirkonnas ligikaudu 60 mm/a, ehk 0,00016
m/ööp. Märkusena, Väo VIII geoloogilise uuringu aruandes (Tuuling ja Uppin, 2020)
kasutati ligikaudu neli korda suuremat toitumist, kuid see oli tõenäoliselt ülehinnang;
- h0 – veetaseme alandus karjääris, ~21 m ehk põhjaveetasemest mäeeraldise lamamini;
- hp – põhjaveetaseme ja karjääri veetaseme kõrguste vahe vahetult karjääri serval,
konservatiivse eelduse alusel 0 m;
- rp – karjääri efektiivraadius, ehk karjääriga võrdse pindalaga ringi raadius
( = √/, kus S on karjääri pindala). Kuna uuringuruumid asuvad vahetult töötava
Väo VIII karjääri kõrval, tuleb efektiivraadiuse arvutamisel käsitleda uuringuruumis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
39
moodustatud plokke (357916 m2) ja töötavat karjääri (149 071 m2) ühtsena. Seega on
kogupindala 506 987 m2 ja efektiivraadius 402 m.
Kõigepealt leitakse karjääri veetaseme alanduse mõjuraadius (r0), lahendades valem 1
iteratiivselt:
ℎ0 = √ℎ 2 +
× [0
2 × ( 0
) − 0
2 − 2
2 ] [1].
Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m)
kujuneb seega Ordoviitsiumi veekompleksi alanduslehtri ulatuseks ehk karjääri mõju-
raadiuseks 913 m karjääri keskpunktist või 512 m karjääri äärest (joonis 7.2). Siinkohal
tuleb rõhutada, et tegemist on maksimaalse, mitte olulise mõjuga – kaasa on arvatud ala,
kus karjääri mõju veetasemetele ulatub vaid sentimeetritesse, ehk ei ole tegelikkuses
tajutav.
Võrdluseks on teiste Väo piirkonna karjääride mõjuraadiusi hinnatud ~200 - 300 m
(maksimaalselt 500 m) kaugusele karjääride servast (Niidas jt, 2016; Toomik jt, 2016;
Tammekänd, 2017). Siinsega võrreldes on mõjuraadiused väiksemad osaliselt tänu
asjaolule, et põhja pool asuvates karjäärides on kasuliku kihi lamam kõrgemal.Külgneva
Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes leiti käesolevaski töös kasutatud
metoodika abil mõjuraadiuseks 259 m karjääri piirist, mis on siin leitust ligikaudu poole
väiksem (Tuuling ja Uppin, 2020). Vahe tuleneb ka suurenenud pindalast, kuid põhiliselt
asjaolust, et eelnev töö hindas piirkonna põhjavee toitumist ligikaudu neljakordselt
suuremaks. Siin kasutatud Vallneri (2002) tööst pärinev toitumise hinnang on
tõenäolisem ja konservatiivsem, kuid siiski suure veapiiriga, kuna tegelik põhjavee
toitumine sõltub suuresti kohalikust maakasutusest, reljeefist ja muudest raskesti
hinnatavatest faktoritest. Ilma kalibreeritud numbrilise põhjaveevoolu mudelita ei ole
võimalik toitumisele täpset hinnangut anda.
Joonisel 7.3 on näha, et laiendatava karjääri poolt tekitatud põhjaveetaseme
alanduslehter ühtib mõnel määral 140 m põhja suunas asuva Väo karjääri ja selle
alanduslehtriga. Seega põhjaveetaseme alanduslehtrid ühinevad ning käesolevate
uuringuruumide ümber võib alanduslehter mõnevõrra laieneda. Veetaseme alandus
väheneb karjäärist kaugenedes kiiresti, olles mõjuraadiuse piiril null. Alanduslehtri
profiili arvutamiseks saame kasutada valemit 2, mis annab põhjaveetaseme alanduse
sügavuse (hr) kaugusel r karjääri keskpunktist:
ℎ = √ℎ 2 +
× [0
2 × ln (
) − 2 −
2
2 ] − ℎ0 [2]
Arvutuse tulemusel saame koostada joonisel 7.2 näidatud külgprofiili.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
40
Joonis 7.2. Veetaseme alanduslehtri külgprofiil karjääri mõjuraadiuses.
Arvestades, et piirkonnas on Ordoviitsiumi veekompleksi aastane looduslik kõikumine
ligikaudu 1 - 3 m (Marandi jt, 2019), võib oluliseks mõjuks pidada veetaseme alandust
1 m. Selline mõju avaldub kuni kauguseni 338 m karjääri piirist. Uuringuruumide ja
karjääri lähiümbrusesse jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja raudteemaad, kuid ka
üks majapidamine. Laiendatava karjääri kogumõjuraadiuses saab olema viis
keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu: kaevud 8, 303 ja 67722 ammutavad vett kas
Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist ja seega ei ole
karjääri alanduslehtrist mõjutatud (joonis 7.3). Puurkaevud 57656 ja 57657 ammutavad
vett Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise mõju
raadiust. Seega ei mõjuta karjäär tõenäoliselt ühegi puurkaevu tööd.
Vooluhulk karjääri (Q) kujuneb ümbritsevatest kivimitest valguva põhjavee (Q1) ja
karjääri langevate sademete (Q2) koosmõjul, kusjuures viimasest on maha arvutatud
aurustumine. Sademete hulgaks (Ws) valiti Tallinn-Harku meteoroloogiajaama
1991 - 2020 kliimanormi alusel 700 mm/a ehk 0,00192 m/ööp (Ilmateenistus) ning
aurustumiseks ligikaudu 40% sademetest. Põhjavee sissevoolu arvutamisel hinnatakse
vaid horisontaalset voolamist karjääri külgedelt. Karjääri põhjast lähtuvat voolu
hinnatakse vooluhulga kujunemisel võrdlemisi marginaalseks, kuna karbonaatkivimite
lõhelisus ja veeandvus on sügavamal, karjääri põhjas oluliselt väiksem kui kõrgemal,
külgedel. Vooluhulkade arvutamiseks kasutatakse valemeid 3 ja 4:
1 = × × ( 2 −
2) [3]
2 = × ( − ) [4]
Põhjavee vooluhulk karjääri on arvutuste kohaselt ~347 m3/ööp ning sademete hulk
~388 m3/ööp. Kogu sissevool karjääri on seega ~8,5 L/s ehk ~735 m3/ööp või
~268 000 m3 aastas. Võrdlusena arvutati Väo VIII geoloogilises uuringus keskmiseks
sissevooluks ~167 000 m3 aastas (Tuuling ja Uppin, 2020). Tondi-Väo (mäeeraldise
pindala 42,17 ha) ja Väo (mäeeraldise pindala 127,66 ha) lubjakivikarjäärides oli
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
41
Keskkonnaregistri andmetel aastatel 2007 - 2017 keskmine väljapumbatav veemaht
vastavalt ~260 000 m3 aastas ning ~330 000 m3 aastas.
Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi eksisteeriva Väo VIII karjääri äravoolu-
kraavi Soodevahe peakraavi (KKR kood VEE1092700), mis suubub Pirita jõkke (KKR
kood VEE1089200). Kuna Pirita jõe vooluhulk on 675 000 m3 ööpäevas, ei ole oodata,
et karjäärist pumbatav vesi mõjutab jõe seisundit.
Joonis 7.3. Põhjavee alanduslehtri ulatus ehk karjääri mõjuraadius Ordoviitsiumi
põhjaveekompleksis.
Suurvee ajal võib sissevool karjääri olla oluliselt suurem võrreldes ülejäänud aastaga.
Näiteks Väo VIII karjääris moodustas 2023. aastal kogu pumba käitamise ajast 1. ja 4.
kvartal vastavalt 25% ja 38%, 2. ja 3. kvartal aga 18% ja 19%. Maksimaalse vee juurde-
voolu arvutamiseks liidetakse sademetest põhjustatud sissevoolule juurde talve jooksul
karjääri kogunenud kolme kuu sademete norm ehk ~175 mm, mis kevadisel sula-
perioodil sulab keskmiselt kahe nädala (14 päeva) jooksul. Kuna aurumine on talvel
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
42
väike, siis ei arvestata lisanduva veehulga puhul aurumist. Lumesulavee vooluhulk on
sel juhul ~6337 m3/ööp. Põhjavee sissevool arvutatakse veetaseme kevadisest tõusust
tulenevalt 1 m kõrgema veetaseme alanduse baasil (h0 = 22 m) saades vooluhulgaks
368 m3/ööp.Kogu pumpamisvajadus suurvee perioodil võib olla seega ~7100 m3/ööp.
Tegelikkuses sõltub suurvee-aegne vee välja pumpamise vajadus väga tugevalt
konkreetsetest ilmatingimustest, eeltoodud numbrid on vaid indikatsioon maksimaalsest
pumpamisvajadusest. Suurenenud veekogused on lühiajalised. Pärast lumesula perioodi
lõppu vee juurdevool karjääri väheneb oluliselt.
Eeltoodud mudelite alusel saadud vooluhulgad ja veetaseme alandused hindavad
maksimaalset tekkida võivat mõju ja realiseeruvad alles karjääri töö lõpustaadiumis, kui
kogu materjal on väljatud ning veetase on alandatud kasuliku kihi lamamini. Tegelikud
alandused ja vooluhulgad kujunevad seega väiksemateks.
Kasutatud analüütiline mudel on ka ebatäpne, kuna ei arvesta karjääri kuju ebakorra-
pärasusega, maapinna reljeefiga, põhjavee regionaalse voolusuuna ega maapõue (eriti
filtratsiooniomaduste) heterogeensusega. Karbonaatkivimites kontrollivad filtratsiooni-
omadusi lõhed ja murranguvööndid ning filtratsiooniomadused on seega ruumis väga
muutlikud ja raskesti ennustatavad, kuigi lõhelisus väheneb reeglina sügavuse suunas.
Väo VIII geoloogilises uuringus (Tuuling ja Uppin, 2020) hinnati, et suurim vee
sissevool on vahemikus 6 - 10 m maapinnast, mis võib viidata asjaolu, et mõõdetud
puurkaevus oli selles intervallis lõhe.
Karjäärist ärajuhitava vee kogus sõltub lisaks ümbritsevate karjääride tööle kõige enam
sademete hulgast, mis aastate ja kvartalite lõikes erineb oluliselt ning võib muutuda ka
tänu kliimamuutustele. Põhjavee toitumist võivad mõjutada omakorda inimtekkelised
reljeefi muutused (sh teiste karjääride töö) ja muutused maakasutuses, nt maapinna
sillutamine.
Siiski kasutab siin toodud hinnang konservatiivseid sisendeid ja seega võib toodud
hinnangut käsitleda piirina suurimale maksimaalsele mõjule.
7.2. Mõju vee kvaliteedile
Kaevandamistegevusega reovett ei teki ja ei kasutata keskkonnaohtlikke või mürgiseid
aineid. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast
põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest.
Peamiseks saasteaineks, mis lubjakivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on
lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne eesvoolu juhtimist setitatakse settebasseinis.
Settebasseini põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt
inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja
karjääride korrastamisel. Osa lõhkamistöödel tekkivast heljumist settib ka karjääri põhja.
Kuna karjääri lamamiks on võrdlemisi vettpidavad kivimid, ei ole oodata heljumi
levimist põhjavees. Lõhkamisega kaasneva kivimite vibratsiooni tõttu võib põhjavesi
muutuda ajutiselt hägusemaks karjääri lähiümbruses. Väo VIII karjääri väljalasu seire-
tulemustes on heljumi kontsentratsioon olnud reeglina madalam seadusega sätestatud
piirmäärast 40 mg/L.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
43
Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus
võib levida väljapumbatava veega eesvooludesse. Kuna karjääri lamamiks on vett-
pidavad kivimid, siis reostuse levik põhjavette on vähe tõenäoline. Juhul kui mäetööde
käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik
kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätme-
käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on
reostusoht vähene.
Karbonaatkivimite leostumisel ja püriidi lagunemisel õhu käes võivad väljapumbatavas
vees suureneda kaltsiumi, magneesiumi, sulfaadi ja raua kontsentratsioonid. Antud
komponendid ei mõjuta vee kvaliteeti negatiivselt. Kuna karjäärist välja pumbatud vesi
lahustub Pirita jõe märksa suuremas vooluhulgas, ei ole oodata Pirita jõe seisundi
muutust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
44
8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised, sest kaevanda-
misega on juba Väo VIII lubjakivikarjääris alustatud ning sisuliselt oleks tegemist
Väo VIII lubjakivikarjääri laiendamisega. Maavara kaevandamisel kasutatakse senist
kaevandamise tehnoloogiat ning olemasolevat tehnikat ja taristut.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 18,2 m, sealhulgas kõrgemargilist ehituslubjakivi
10,7 m ja kattekihi paksus keskmiselt 2,8 m, Katenditegur on 1 : 6,5. Kasuliku kihi
lamam jääb ligikaudu 20,4 m abs kõrgusele põhjaosas langedes ~18 meetrini lõunaosas.
Kasulik kiht jääb kogumahus vee alla.
Kaevandamisele asumisel tuleb esmalt eemaldada kattekiht. Olemasolev karjäärisüvend
dreenib juba ka liigniisket soosetetega kaetud ala, mis teeb kattekihi koorimise
lihtsamaks. Metsa-alal tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Turvas ja muld,
mis on samuti kohati turbasegune, ladustatakse koos kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Turba ja mulla maht kokku on 250 tuh m3, sellest turvast 219 tuh m3. Turbakiht esineb
katendis ligikaudu 18,9 ha pindalal (lisa 11). Sarnaselt Väo VIII uuringuga, ei oma turvas
ka Väo X, XV ja XVII uuringuruumide puhul maavarana tähtsust väikese pindalalise
leviku ja paksuse tõttu. Kaevandatud ala korrastamisel veekoguks, ei kulu kasvukiht
(muld ja turvas) kogumahus karjääri korrastamiseks. Täpsed mahud arvutatakse
korrastamisprojekti koostamisel. Kasvukihi väljaveoks maaüksuselt ja selle realiseeri-
miseks peab saama loa Keskkonnaametilt. Moreen koos murenenud lubjakiviga, mille
maht on kokku 774 tuh m3, ladustatakse kasvukihist eraldi. Katend eemaldatakse
buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise
teenindusmaale, kus nendest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Katend
eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Karjääri
piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraavid aitavad samuti vähendada
ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Kui karjääri pindala on piisavalt suur
ja kaevandatud on juba mäeeraldise piirini, saab kooritud kattepinnast kasutada kohe
korrastamiseks ilma vahepealse ladustamiseta (karjääriseinte vertikaalselt laugemaks
muutmiseks).
Kasulik kiht jääb kogumahus vee alla. Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpa-
mine karjäärist. Vee väljapumpamiseks Väo VIII lubjakivikarjääri alalt ja selle ära-
juhtimiseks saadi vee erikasutusluba, mille alusel juhitakse karjäärist väljapumbatav vesi
Põlluääre kraavi (VEE1089234) kaudu Pirita jõkke. Selleks, et vett oleks võimalik antud
kraavi juhtida, rajati olemasoleva kraavivõrgustikuni uus ühenduskraav, mis jääb
Väo XV uuringruumi teenindusala idapoolsele lahustükile.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Sarnaselt Väo maardla teiste karjääri-
dega, kus ehitiste kaitsevööndis kaevandatakse hüdrovasaraga, on vastavalt vajadusele
võimalik ka siin kasutada kombineeritult mõlemat meetodit (nt elektriliinide kaitse-
vööndites). Kaevandatakse kahe astanguga: esmalt keskmiselt 7,5 m paksune täite-
lubjakivi ja seejärel keskmiselt 10,7 m paksune kõrgemargiline ehituslubjakivi. Kaevis
purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse
purustus-sorteerimissõlmes, mis paigutatakse karjääri süvendisse. Tarbimiseks ette-
valmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja
kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Killustiku väljaveoks karjäärist on
ehitatud uus tee, mis jääb Väo XV uuringuruumi teenindusala idapoolsele lahustükile.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
45
Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat
detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt.
Kuna Väo maardlas on lubjakivi kaevandatud juba aastakümneid, on looduskeskkond
antud piirkonnas senisest tegevusest juba suurel määral mõjutatud. Kui uute maardlate
avamise puhul läbi viidud keskkonnamõjude hindamisel toetutakse sageli analoogiale ja
modelleerimisele, siis Väo puhul on võimalik lähtuda juba olemasolevast kaevandamis-
praktikast ja teostada kaevandamist selliselt, et mõju ja häiring inimestele ning
keskkonnale oleks võimalikult väike. Väo maardlas toimuva kaevandamisega kaasneva
keskkonnaseire ja mõõtmiste andmetest tulenevaid järeldusi saab rakendada ka edaspidi
kaevandamise keskkonnamõju prognoosimiseks. Jätkates keskkonnamõju seiramist ja
vastavate leevendusmeetmete rakendamist, on lubjakivi Väo lubjakivimaardlast
võimalik kaevandada nii, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult väikesed ja ei
põhjustaks häiringuid.
Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
Ammendatud kaevealale kujuneb ligikaudu 20 m sügavune veekogu, mida tulevikus
võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee eeldatav tase pärast
maavara ammendamist jääb ligikaudu 38 m abs tasemele. Kaevandamisega rikutud maa
korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti,
kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
46
9. VARU ARVUTUS
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Väo X, XV ja XVII uuringuruumi varu kokku
37,12 ha pindalal. Kooskõlastatult Elering AS-iga võeti varu hulka ka 110 kV
elektriõhuliinide Aruküla-Lasnamäe (L164, L165), Lasnamäe-Ida (L008) ja Iru-
Lasnamäe (L167) kaitsevööndid, varust jäeti välja elektriliinide mastid ja nende ümber
25 m raadiusega tervikud õhuliini teenindamiseks (lisa 14). Samuti jäävad varu kontuuri
elektrimaakaabelliinid AXPK.4x120 (327150818), AXPK.4x120 (327150825),
AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV (327153728), AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV
(327126706), AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV (606716791, 606716792) ja nende
kaitsevööndid ning alajaamad AJ10432:(Rae) (303382268) ja AJ13832 oma kaitse-
vöönditega. Kooskõlastatult elektripaigaldiste omaniku Elektrilevi OÜ-ga, tuleb
elektripaigaldiste ümberpaigutamise korral esitada taotlus võrgu ümberehituseks ning
sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping (lisa 13).
Sarnaselt Väo VIII uuringuruumiga, kus ei saadud kooskõlastust aktiivse tarbevaru
kinnitamiseks Rail Baltic trassi koridoriga kattuvas osas, jäeti ka seekord varust välja
riba Väo XV uuringuruumi lõunaservas RB trassi koridoriga kattuvas osas kooskõlastust
taotlemata.
Osaliselt moodustati varuplokk ka väljaspool uuringuruumi teenindusala piiri: varu hul-
ka arvati katastriüksuse Uus-Tammiku (65301:011:0083) piiridesse jääv varu. Samuti
kitsas riba katastriüksuse Saluste tee 5 (65301:001:4295) põhja-loodeservast, mis või-
maldab moodustada lihtsama kujuga plokki, mida on mäetehniliselt mugavam kaevan-
dada. Mõlemad katastriüksused kuuluvad uuringu tellijale OÜ Eesti Killustik, kes on
andnud maaomanikuna selleks nõusoleku (lisa 15). Katastriüksusele jääb puurkaev
PRK0067722, mille hooldusala on 10 m. Puurkaev on rajatud Eesti Killustik OÜ telli-
misel ja kuulub maaomanikule. Eesti Killustik OÜ kasutab kaevu Väo VIII lubjakivi-
karjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele
kaob, lastakse kaev nõuetekohaselt likvideerida ning Eesti looduse infosüsteemist maha
kanda. Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Eesti Killustik
OÜ on teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega
(Veeseadus §154).
Selleks, et maavarade registris arvel oleva maavaravaru ja käesolevaga kinnitamiseks
esitatavate plokkide vahele ei jääks kinnitamata varuga kitsaid ribasid, võeti varuala
koosseisu Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaad selle põhja-kirdeosas.
Mingil põhjusel jääb Väo XV uuringuruumi teenindusala idapoolse lahustüki läänepiiri
ja Väo XVII uuringuruumi teenindusala idapiiri vahele ~5 m laiune riba, mis ei kuulu
kummagi uuringuruumi koosseisu. Ka antud riba võeti varu kontuuri.
Sõltuvalt kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi
läbilõike ülaosas (plokk 57) ja kõrgemargiline lubjakivi (plokk 58) selle all. Plokkide
vaheliseks piiriks on mergli vahekihtidega savika lubjakivi ja paksukihilise lubjakivi ehk
Kõrgekalda ja Väo kihistu vaheline piir. Kasuliku kihi ehk ploki 58 alumine piir on
samuti määratud litoloogiliselt – lamam jääb Toila kihistu glaukoniitlubjakivisse, Loobu
kihistu lamamipinnast 0,5 m sügavamale.
Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 1). Plokkide pindala
arvutati arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil ning maavara ja katte-
kihi mahud arvutati sama programmi abil koostatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
47
mudelist (lisa 11). Maavara lasum ja lamam modelleriti puuraukude andmete põhjal
(lisad 2 ja 12). Maapinna mudeli modelleerimisel on kasutatud mõõdistamisandmeid.
Moodustatavad varuplokid ümbritsevad Väo VIII lubjakivikarjääri kolme eraldiseisva
alana. Lisas 11 on mahtude arvutused toodud alade kaupa. Arvutustes on eraldi välja
toodud ka Väo VIII lubjakivikarjäärist uuringualadele veetud katendi vallide ja kuhilate
mahud, mida ploki 57 katendi hulka ei arvata. Küll on aga arvatud katendi hulka Väo
XVII uuringuala põhjaosas 2,07 ha suurusel alal keskmiselt 1 m paksuse kihina lasuvad
tehnogeensed setted, mis on sinna veetud kinnisvara arenduse käigus. Turba mahu
arvutuseks modelleeriti sondeerimispunktide ja puuraukude abil eraldi turbalasundi
mudel. Turba levikuala kontuurimisel võeti abiks mullastiku kaart. Mulla maht saadi
arvutuslikult – keskmise kihipaksuse ja pindala korrutisena. Lokaalse lasundina esineva
järvelise liivsavi, liiva ja järvemuda mahtu eraldi ei arvutatud, nende mahud on
arvestatud moreeni hulka. Väikese paksuse tõttu, ei kajastu järvelised setted reeglina ka
geoloogilistel läbilõigetel.
Puuraugud on rajatud kuni ~400 meetrise vahekaugusega, puursüdamik on kogu-
paksuses proovitud, puursüdamik on esinduslik, hindamaks lubjakivi varu tarbevaru
kategoorias. Kuna varualal puuduvad keskkonnakaitselised piirangud ning kitsendusi
põhjustavate objektide osas on saadud vastavad kooskõlastused objektide omanikelt
(Elering AS, Elektrilevi OÜ), siis esitatakse varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna.
Põhjaveetase jääb maapinnast keskmiselt 1,5 m sügavusele maapinnast. Kogu varu on
veealune.
Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:
- varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1);
- geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2);
- puuraukude kirjeldused (lisa 4);
- laboratoorsete uuringute andmed (lisad 5 - 9);
- katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides (lisa 10)
- mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 11).
9.1. Ploki 57 aT varu
Ploki 57 aT pindala on 37,12 ha.
Kasuliku kihi lamam jääb 28,55 - 31,1 m abs kõrguste vahele, langusega lõuna suunas.
Ploki 57 ja selle katendi mahud ning kihipaksused järgmised (lisa 11):
Katendi maht on 1045 tuh m3 ning keskmine paksus:
1045 tuh m3 / 37,12 ha = 2,8 m,
sealhulgas kasvukiht (muld+turvas) kokku 250 tuh m3 keskmise paksusega:
250 tuh m3 / 37,12 ha = 0,7 m,
millest turvast on 18,88 ha pindalal 219 tuh m3 keskmise paksusega:
219 tuh m3 / 18,88 ha = 1,2 m
Moreeni ja murenenud lubjakivi maht on kokku 774 tuh m3 keskmise paksusega:
774 tuh m3 / 37,12 ha = 2,1 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
48
Tehnogeenseid setteid esineb 2,07 ha suurusel pindalal keskmiselt 1 m paksuse kihina
kokku 21 tuh m3.
Ploki 57 aT täitelubjakivi varu on 2789 tuh m3 ning keskmine paksus:
2789 tuh m3 / 37,12 ha = 7,5 m.
9.2. Ploki 58 aT varu
Ploki 58 pindala on 37,12 ha (ploki 57 lamamis).
Kasuliku kihi lamam jääb puuraukude andmeil on 17,85 - 20,4 m abs kõrguste
vahemikku, langusega lõuna suunas.
Ploki 58 aT kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on 3972 tuh m3 ning keskmine paksus:
3972 tuh m3 / 37,12 ha = 10,7 m.
Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel
Ploki nr,
pindala
Maavara
nimetus
Katendi maht,
tuh m3 /
keskmine
paksus, m
sh kasvukiht
(muld+turvas),
tuh m3 / keskmine
paksus, m
Maavaravaru,
tuh m3 / keskmine
paksus, m
57 aT,
37,12 ha täitelubjakivi 1045 / 2,8 250 / 0,7 2789 / 7,5
58 aT,
37,12 ha
kõrgemargiline
ehituslubjakivi - - 3972 / 10,7
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2024):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 2789 tuh m3 (plokk 57, kogumahus
veealune);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 3972 tuh m3
(plokk 58, ploki 57 lamamis, kogumahus veealune).
Kuna täiendav maavaravaru Väo VIII lubjakivikarjääri ümbruses on sama kasutusalaga,
mis olemasolevas mäeeraldises ning plokkide moodustamisel on lähtutud samadest
kriteeriumitest, mis Väo VIII lubjakivikarjääri puhul, siis oleks otstarbekas tulevases
mäeeraldises plokid 57 ja 58 liita vastavalt plokkidega 42 ja 43 ning moodustada
kvaliteedist lähtuvalt üks täitelubjakivi plokk ja üks kõrgemargilise ehituslubjakivi
plokk selle lamamis. See lihtsustaks kaevandatud mahtude aruandlust ja annab ka
parema ülevaate arvel olevatest varudest.
Nagu metoodika peatükis on kirjeldatud, siis täpsustus käesoleva töö käigus ka
olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise katendi paksus ja kasuliku kihi
lasumipind. Sel põhjusel arvutati uuesti ka Väo VIII lubjakivikarjääri katendi ja
täitelubjakivi maht, võttes arvutusel aluseks 2020. a mõõdistuse andmetel modelleeritud
maapinna mudeli, mille tulemusel saadi algsed mahud enne maavara kaevandamist
(seisuga 01.10.2020). 2020. a kinnitati 14,91 ha pindalal ploki 42 täitelubjakivi varu
1175 tuh m3 ja katendi maht oli 352 tuh m3. Lisandunud andmete põhjal tehtud uus
arvutus näitab, et katendi maht suureneb 13 tuh m3 ning sama mahu võrra väheneb
täitelubjakivi varu. Varu arvutus on toodud lisas 11. Sellega seoses tehakse ettepanek
muuta ploki 42 täitelubjakivi algset mahtu ja kinnitada seisuga 01.10.2020 ploki 42
täitelubjakivi varu 1162 tuh m3. Katendi maht on 365 tuh m3 (kasvukihi (muld+turvas)
maht ei muutunud, suurenes moreeni maht).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
49
10. KOKKUVÕTE
Väo X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogiline uuring tehti Eesti Killustik OÜ telli-
misel. Uuringualad paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas katastri-
üksustel 65301:001:5008 Raja, 65301:011:0059 Sepa-Hindreku, 65301:001:5007 Vahe-
metsa, 65301:011:0131 Kassisaba, 65301:011:0091 Põlendiku, 65301:001:4295 Saluste
tee 5, 65301:001:4400, Lagendiku, 65301:001:4290 Saluste tee 3, 65301:001:4291
Suurtammiku, 65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe, 65301:001:4413 Kesa,
65301:011:0084 Uus-Kristjani, 65301:011:0159 Väikemetsa, 65301:011:0150 Metsa-
sauna, 65301:001:5889 Metsasauna, 65301:001:5890 Rabaotsa ja 65301:011:0143
Rabaotsa. Uuringualade pindala on kokku 36,47 ha. Kuna loetletud uuringuruumid
külgnevad üksteisega, siis tehti geoloogiline uuring kõigis uuringuruumides ühiselt.
Töö eesmärgiks oli täpsustada uuringuruumides leviva maavaralasundi paksust, selle
kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust
aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 23,3 m. Turbalasundi
paksust täpsustati 22 kuni 2,5 m sügavuse sondeerimispunktiga.
Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda,
Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega,
Töö tulemusena arvutati varu 37,12 ha pindalal. Kooskõlastatult maaomanikuga
moodustati varuplokk osaliselt väljapoole uuringuruumi teenindusala piire. Sõltuvalt
kivimi kvaliteedist eraldati vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike
ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 57) ja kõrgemargiline
ehituslubjakivi selle all (plokk 58) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu
mahus.
Ploki 57 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 33, vastates LA kategooriale 35 ja külmakindlus keskmiselt 5,6%,
vastates külmakindluskategooriale F. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,5 m ja
kattekihi keskmine paksus 2,8 m.
Ploki 58 lubjakivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on
keskmiselt LA 26, vastates LA kategooriale 30 ja külmakindlus keskmiselt 1,5%,
vastates külmakindluskategooriale F2. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.
Veetase jääb maapinnast keskmiselt 1,5 m sügavusele. Kogu lubjakivivaru on veealune.
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Väo lubjakivimaardla varu järgmiselt
(seisuga 01.07.2024):
- täitelubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 2789 tuh m3 (plokk 57, kogumahus
veealune);
- kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 37,12 ha pindalal 3972 tuh m3
(plokk 58, ploki 57 lamamis, kogumahus veealune).
Käesoleva töö tulemusel täpsustus kvaternaarisetete paksus ka olemasoleval Väo VIII
lubjakivikarjääri mäeeraldisel – tegelik paksus on suurem kui hinnati 2020. a uuringus
ning samas on selle võrra suurem täitelubjakivi maht plokis 42. Sellega seoses tehakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
50
ettepanek muuta ploki 42 täitelubjakivi algset mahtu ja kinnitada seisuga 01.10.2020
ploki 42 täitelubjakivi varu 1162 tuh m3. Katendi maht on 365 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
51
11. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Adamson, A., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1997. Taotlus Väo lubjakivi-
maardla ehituslubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo karjääri lõunaserva ja
Kohtla-Järve-Tallinn gaasitrassi vahelisel alal. EGF 5692.
2. Adamson, A., Hints, H., Kruus, M., 1997. Taotlus Väo lubjakivimaardla ehitus-
lubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo ja Tondi-Väo karjääri lõunaserva ja
Kohtla-Järve - Tallinn gaasitrassi vahelisel alal. EGF 5834.
3. Adamson, A., Kaisla, E., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1996. Taotlus Väo
lubjakivimaardla ehituslubjakivi jääkvarude osaliseks ümberhindamiseks ja
kinnitamiseks Väo karjääri piires seisuga 01.01.1994. EGF 5494.
4. Adamson, A., Reinsalu, E., Hints, H., Komendant, M., Kruus, V., 1994. Seletuskiri.
Väo lubjakivimaardla lubjakivi jääkvarude arvutus ja Väo karjääriga külgnevate
alade lubjakivi varu. EGF 4802.
5. Eik, E., 2018. Harjumaa Rae valla Soodevahe küla EVR-i laohoone ehitus-
geoloogilise uuringu aruanne. AS Maves. EGF 34549.
6. Jürgenson, V., 2004. Aruanne Paekivitoodete Tehase Väo karjääri Aseri ja Kunda
lademe lubjakivi varu arvutuse kohta. EGF 7596.
7. Jürgenson, V., Valling, V., 2010. Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ
Väo karjääri teenindusmaa kirdes ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi
varu arvutuse kohta (varu seisuga 01.10.2010). EGF 8263.
8. Kattai, V., 2004. Lagedi tee 14 kinnistu piiridesse jääva Väo lubjakivimaardla
passiivse tarbevaru ümberkvalifitseerimise seletuskiri. EGF 7598.
9. Kattai, V., Malm, I., 2006. Väo lubjakivimaardla varu ploki nr 17 osalise ümber-
hindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2006). EGF 7815.
10. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
11. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ”.
12. Korbut, S., Tammik, P., 2009. Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla
põhjaosa Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (varu seisuga
01.07.2009). EGF 8216.
13. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner,
L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
52
hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogia-
teenistus. EGF 9110.
14. Marandi, A., Karro, M., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti
põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. EGF
9416.
15. Marinelli, F., Niccoli, W.L., 2000. Simple analytical equations for estimating
groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.
16. Niidas, A., Toomik, A., Uppin, M., Kukk, R., 2016. Harju maakonna Tallinna linna
Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo ja Tondi-Väo II lubjakivikarjääride kaevandamise
lõpetamise ja korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ
Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1211. Tallinn 2016.
17. Remmel, P., 1964. Väo ehituslubjakivide maardlal (idaosas) 1963-1964. a. tehtud
geoloogiliste uurimistööde aruanne. EGF 2228.
18. Remmel, S., 1970. Aruanne 1969. – 70. a. geoloogilistest uurimistöödest Väo - II
lubjakivimaardlal. EGF 3116.
19. Riet, K., 1983. Baltikumi uue sadama välisvõrgud (Suur-Sõjamäe tn,-st kuni
Leningradi mnt.-ni). ENSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Ehitusuuringute Instituut.
MAEHG 18953.
20. Rohtla, L., Kotenjov, R., 2012. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava
varu (plokkides 31 ja 32) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012). Töö
nr 12/1025. EGF 8455.
21. Sidorova, I., 1956. Ehituskivi uuring Väo maardlas 1955. a. EGF 728.
22. Tammekänd, M., 2008. Väo lubjakivimaardla passiivse tarbevaru ploki 16 varu
osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.11.2008). EGF 8035.
23. Tammekänd, M., 2015. Väo lubjakivimaardla Väo V uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2015.a). Töö nr 11/0733-2. EGF 8682.
24. Tammekänd, M., Koger, A., 2016. Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri
geoloogilise järeluuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2016). Töö nr 16/1636. EGF
8733.
25. Tammekänd, M., Koger, A., 2018. Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri
jääkvaru osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2017). EGF 8897.
26. Tammekänd, M., Mikkelsaar, K., Paat, K., 2020. Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo
lubjakivikarjääri jääkvaru arvutamise ja täiendava varu arvele võtmise seletuskiri
(varu seisuga 01.04.2020). EGF 9384.
27. Tammekänd, M., Paat, K., 2016. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava
maavaravaru (plokis 37) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2016). Töö
nr 16/1704. EGF 8756.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
53
28. Tammekänd, M., Paat, K., 2020. Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru
(plokis 43 ja 44) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.05.2020). EGF 9379.
29. Tammekänd, M., Paat, K., 2020. Väo lubjakivimaardla Lõuna-Väo II ja Tondi-Väo
II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2020). EGF
9451.
30. Tammekänd, M., Rannik, E., 2008. Väo lubjakivimaardla Ida-Väo uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2008). EGF 8063.
31. Tammekänd, M., Tuuling, T., Paat, K., 2020. Väo lubjakivimaardla plokkide 3, 39,
40 ja 41 maavara kvaliteedi ja varu osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga
30.09.2020). EGF 9437.
32. Tammekänd, M., Uppin, M., 2017. Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2017). EGF 8833.
33. Toomik, A., Kukk, R., Kallaste, P., Uppin, M., 2016. Maavara kaevandamisega
kaasneva keskkonnamõju eksperthinnang Väo V lubjakivikarjääris. OÜ Inseneri-
büroo STEIGER, töö nr 16/1641. Tallinn 2016.
34. Toonpere, P., 2024 Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääride korrastamise
projekti keskkonnamõju hindamine. Aruande eelnõu 28.06.2017.
35. Tuuling, T., Uppin, M., 2020. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020). EGF 9396.
36. Vahtra, H., 2012. Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo karjääri täiendav geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.04.2007). Töö nr 07/0217. EGF 8381,
37. Vahtra , H., 2016. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla plokkide 31 ja 32 varu
ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012). EGF 8722.
38. Vahtra , H., Paat, K., 2016. Väo lubjakivimaardlas täiendava maavaravaru arvele
võtmise ning plokkide 42 ja 43 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga
01.10.2020). EGF 9421.
39. Valling, V., 2015. Väo lubjakivimaardla Väo VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 29.09.2015). Töö nr 15-020. EGF 8685.
40. Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. EGF 7477.
Geoloogilise uuringu luba
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Väo
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 46
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Lubjakivi, kõrgemargiline 600 tuh m³
Lubjakivi, täitepinnas 200 tuh m³
Loa nr L.MU/515703
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi OÜ EK RAE
Registrikood / Isikukood 14943840
Postiaadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Väo X uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5.05
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0653 Rae vald
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 35
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 10
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Laboratoorsed tööd, topograafiline mõõdistamine, gammakarotaaž
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 06.06.2022
LISA 1 54
Lõppemise kpv 06.06.2026
Täiendavad tingimused 1. Uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit ja Kesa kinnisasja kasutajat MTÜ-d Rae Jahimeeste Selts välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Kesa kinnisasjal paikneva Elektrilevi OÜ-le kuuluva maakaabelliini kaitsevööndi alale on uuringupuuraukude rajamine keelatud. 4. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega 4,5 m, 110kV õhuliini kaitsevööndis tuleb vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected]. 5. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud 110kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m. 6. Tööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. 7. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. 8. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m.
55
Geoloogilise uuringu luba
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Väo
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 46
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Lubjakivi, kõrgemargiline 2 060 tuh m³
Loa nr L.MU/519024
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Registrikood / Isikukood 10126848
Postiaadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Väo XVII uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 11.45
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0653 Rae vald
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 25
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 0
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Labioritööd, topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 10.06.2024
56
Lõppemise kuupäev 10.06.2029
Täiendavad tingimused 1. Uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Raja, Vahemetsa, Põlendiku, Uus-Kristjani, Väikemetsa, Metsa-Sauna, Metsasauna, Rabaotsa (65301:001:5890), Rabaotsa (65301:011:0143), Sepa-Hindreku, Kassisaba ja Viikmanni-Soodevahe kinnisasjadel paiknevatel Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektriõhuliini kaitsevööndi alale on uuringupuuraukude rajamine keelatud. 4. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega 4,5 m, 110 kV õhuliini kaitsevööndis tuleb vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected] 5. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud 110 kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m, 6. Tööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. 7. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. 8. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m
57
Geoloogilise uuringu luba
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Väo
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 46
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Lubjakivi, kõrgemargiline 3 000 tuh m³
Loa nr L.MU/520850
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Registrikood / Isikukood 10126848
Postiaadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Väo XV uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 19.97
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 4 lahustükki.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0653 Rae vald
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 35
Puuraukude arv 15
Uuringukaeveõõnte arv 50
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Veeproovide võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Laboratoorsed tööd, topograafiline mõõdistamine, gammakarotaaž
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 26.03.2024
58
Lõppemise kpv 26.03.2029
Täiendavad tingimused 1. Uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Raja, Vahemetsa, Põlendiku, Uus-Kristjani, Väikemetsa, Metsa-Sauna, Metsasauna, Rabaotsa (65301:001:5890), Rabaotsa (65301:011:0143), Sepa-Hindreku, Kassisaba ja Viikmanni-Soodevahe kinnisasjadel paiknevatel Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektriõhuliini kaitsevööndi alale on uuringupuuraukude rajamine keelatud. 4. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega 4,5 m, 110 kV õhuliini kaitsevööndis tuleb vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected] 5. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud 110 kV õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m, 6. Tööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. 7. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. 8. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m
59
Lbk Hunne bergi
sh lasum Leetse süg abs mõõtmise kasvu abs, O1lt maap aeg kiht+ m pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- turvas sus** abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus
PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 21,75 2,80 1,50 36,90 5,50 31,40 2,85 28,55 8,95 19,60 0,45 19,15 0,70 18,45 0,50 + 0,80 38,90 15.05.2024 1,40 38,30 14.06.2024
PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 21,80 3,70 1,50 35,83 4,30 31,53 2,90 28,63 9,10 19,53 0,40 19,13 0,60 18,53 0,80 + 0,40 39,13 13.05.2024 0,68 38,85 14.06.2024
PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 23,30 4,00 1,50 35,80 3,20 32,60 2,90 29,70 9,10 20,60 0,45 20,15 0,65 19,50 2,50 17,0 0,5+ 0,54 39,26 10.05.2024 0,85 38,95 14.06.2024
PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 21,00 3,00 0,30 38,07 4,05 34,02 2,90 31,12 9,05 22,07 0,55 21,52 0,65 20,87 0,80 + 0,60 40,47 08.05.2024 1,25 39,82 14.06.2024
PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 21,70 3,00 0,30 38,78 5,30 33,48 2,85 30,63 8,95 21,68 0,45 21,23 0,60 20,63 0,55 + 3,85 37,93 07.05.2024 4,30 37,48 14.06.2024
K-1 6587280,31 550262,31 37,98 1,50 1,50 36,48 PL-1 6587346,27 550136,27 37,02 0,00 0,00 37,02 PL-2 6587551,91 550274,15 38,98 1,70 1,70 37,28
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 22,50 0,10 0,10 40,40 7,50 32,90 2,90 30,00 8,70 21,30 0,35 20,95 0,55 20,40 2,20 18,2 0,80 39,70 10.04.2020 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 21,10 1,80 1,00 38,05 6,20 31,85 2,50 29,35 9,20 20,15 0,50 19,65 0,60 19,05 0,30 + 0,35 39,50 10.04.2020 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 22,40 5,20 1,70 35,15 3,60 31,55 2,70 28,85 9,40 19,45 0,50 18,95 0,60 18,35 0,50 + 1,00 39,35 10.04.2020 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 21,50 1,70 0,70 38,75 5,90 32,85 2,75 30,10 9,20 20,90 0,40 20,50 0,65 19,85 0,90 + 0,55 39,90 10.04.2020 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 20,80 2,40 0,70 38,22 5,40 32,82 2,90 29,92 8,60 21,32 0,45 20,87 0,60 20,27 0,45 + 0,75 39,87 10.04.2020 PA-4* 6587286,97 550387,23 39,49 2,10 3,50 1,30 35,99 3,90 32,09 2,65 29,44 9,35 20,09 0,50 19,59 0,60 18,99 0,50 + PA-7* 6587392,29 550197,12 39,38 2,30 2,30 1,40 37,08 4,35 32,73 2,80 29,93 9,25 20,68 0,40 20,28 0,65 19,63 0,50 + PA-8* 6587314,40 550269,40 39,40 2,80 2,80 1,60 36,60 4,25 32,35 2,75 29,60 9,30 20,30 0,45 19,85 0,60 19,25 0,50 + PA-9* 6587143,04 550351,66 39,53 2,00 3,80 0,90 35,73 4,10 31,63 2,70 28,93 9,40 19,53 0,50 19,03 0,60 18,43 0,50 + Vp-1 6587421,10 549942,20 40,30 2,00 2,00 0,70 38,30
* väärtused lubjakivi osas on saadud mudelist ** paksus koos murenenud lubjakiviga
PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 23,60 3,00 0,30 40,32 6,20 34,12 2,90 31,22 9,00 22,22 0,40 21,82 0,90 20,92 1,20 3,50 39,82 25.09.2014 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 24,00 5,90 0,30 36,89 2,60 34,29 2,50 31,79 8,90 22,89 0,50 22,39 0,70 21,69 2,90 + 1,50 41,29 18.05.2017
Väo X, XV, XVII uuringuruumide (load L.MU/515703, L.MU/520850, L.MU/519024) puuraukude ja sondeerimispunktide kataloog
O2lb
Koordinaadid Kukruse lade
Väo kihistu Kandle k-u
Kvaternaar, m
Viivikonna
Uhaku lade
Kõrgekalda O1-2tl
Volhovi lade
O2kn Toila k-u
Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Tammekänd, 2017 (EGF 8833)
Veetase, m
Pa nr X Y Z
Pa süg, m
kokku O3vv O2kr Loobu k-u
Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Tuuling, T., Uppin, M., 2020. a (EGF 9396)
2024. a uuringupunktid
Kunda lade
O2vä
Uhaku+Lasn a-mäe lade
Aseri lade
LISA 2
60
Lbk Hunne bergi
sh lasum Leetse süg abs mõõtmise kasvu abs, O1lt maap aeg kiht+ m pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- turvas sus** abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus
O2lb
Koordinaadid Kukruse lade
Väo kihistu Kandle k-u
Kvaternaar, m
Viivikonna
Uhaku lade
Kõrgekalda O1-2tl
Volhovi lade
O2kn Toila k-u
Veetase, m
Pa nr X Y Z
Pa süg, m
kokku O3vv O2kr Loobu k-u
Kunda lade
O2vä
Uhaku+Lasn a-mäe lade
Aseri lade
PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 23,50 3,80 0,40 38,79 3,70 35,09 2,90 32,19 9,10 23,09 0,50 22,59 0,70 21,89 2,80 + 0,80 41,79 17.05.2017
PA-1EG 6587270,50 549423,50 40,20 0,90 0,55 0,30 39,65 0,35+ 0,30 39,90 18.12.2018 PA-3EG 6587256,00 549509,50 40,10 1,25 0,95 0,70 39,15 0,3+ 0,25 39,85 18.12.2018
PA-41EG 6587356.65 550671.42 39,84 2,70 2,20 0,55 37,64 0,64 39,2 29.03.1983 PA-43EG 6587176.75 550656.05 39,44 3,50 1,50 0,70 37,94 0,24 39,2 29.03.1983 PA-45EG 6587032.93 550637.41 39,79 3,30 2,70 0,00 37,09 0,74 39,05 29.03.1983
S-1/24 6587260,58 549665,71 39,57 0,70 0,40 S-2/24 6587214,96 549838,98 39,54 1,50 1,40 S-3/24 6587177,34 550568,42 39,67 0,90 0,85 S-4/24 6587282,52 550646,06 39,75 0,60 0,55 S-5/24 6587383,44 550614,97 39,77 0,85 0,80 S-6/24 6587327,99 550484,11 39,99 1,55 1,40 S-7/24 6587482,42 550506,32 40,44 1,55 1,40 S-8/24 6587459,66 550385,72 40,18 2,50 2,05 S-9/24 6587453,11 550293,01 40,01 1,75 1,65
S-10/24 6587522,95 550205,17 39,82 0,60 0,40 S-11/24 6587550,09 550296,81 39,63 1,00 0,90 S-12/24 6587675,38 550323,41 39,80 0,95 0,50 S-13/24 6587740,55 550449,35 39,89 0,85 0,55 S-14/24 6587361,35 550213,13 39,78 1,80 1,80 S-15/24 6587275,75 550125,23 39,38 1,80 1,80 S-16/24 6587190,90 550122,40 39,90 1,80 1,80 S-17/24 6587212,42 550448,50 39,60 1,60 1,60 S-18/24 6587156,46 550425,62 39,65 1,40 1,40 S-19/24 6587145,50 550490,25 39,59 1,30 1,30 S-20/24 6587200,61 550501,14 39,47 1,60 1,60 S-21/24 6587254,78 550519,62 39,50 1,30 1,30 S-22/24 6587328,85 550385,06 39,81 1,60 1,60
S-1 6587166,20 550238,80 39,55 1,50 1,40 S-2 6587163,30 550293,10 39,55 1,80 1,70
Harjumaa Rae valla Soodevahe küla EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Eller, 2018 (MAEHG 34549)
Turba sondeerimispunktid 2020 (EGF 9396)
Turba sondeerimispunktid 2024
Baltikumi uue sadama välisvõrkude (Suur-Sõjamäe tn.-st kuni Leningradi mnt.-ni) trassiuuringud. Riet, 1983 (MAEHG 18953)
61
Lbk Hunne bergi
sh lasum Leetse süg abs mõõtmise kasvu abs, O1lt maap aeg kiht+ m pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- lamam pak- turvas sus** abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus abs sus
O2lb
Koordinaadid Kukruse lade
Väo kihistu Kandle k-u
Kvaternaar, m
Viivikonna
Uhaku lade
Kõrgekalda O1-2tl
Volhovi lade
O2kn Toila k-u
Veetase, m
Pa nr X Y Z
Pa süg, m
kokku O3vv O2kr Loobu k-u
Kunda lade
O2vä
Uhaku+Lasn a-mäe lade
Aseri lade
S-3 6587328,30 549975,20 39,45 0,80 0,70 S-4 6587382,80 550084,50 39,45 0,60 0,50 S-5 6587449,70 550140,60 39,40 1,00 0,80 S-6 6587244,10 550371,10 39,36 1,50 1,40 S-7 6587180,20 550350,70 39,52 1,40 1,30 S-8 6587207,50 550245,20 39,50 1,50 1,40 S-9 6587216,30 550183,50 39,40 2,10 1,50
S-10 6587291,50 550145,60 39,35 1,80 1,60 S-11 6587283,90 550091,90 39,35 1,60 1,50 S-12 6587275,90 550020,30 39,50 1,10 1,00 S-13 6587317,60 550024,10 39,45 0,80 0,70
PRK0000008 6587896,20 550572,00 41,0 60,00 2,50 38,50
Koostas T. Tuuling
Tarbepuurkaevud
62
Proovi nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts
% mm % mm PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 1/24-1 2,80 5,95 3,15 33 10/14 9,1 8/16 PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 1/24-2 5,95 8,30 2,35 33 10/14 7,8 8/16 PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 1/24-3 8,30 11,15 2,85 32 10/14 5,1 8/16 PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 1/24-4 11,15 17,40 6,25 24 10/14 1,6 8/16 PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 1/24-5 17,40 21,75 4,35 26 10/14 2,9 8/16 PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 2/24-1 3,70 8,00 4,30 33 10/14 7,8 8/16 PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 2/24-2 8,00 10,90 2,90 32 10/14 5,4 8/16 PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 2/24-3 10,90 17,20 6,30 25 10/14 1,6 8/16 PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 2/24-4 17,20 21,50 4,30 27 10/14 2,3 8/16 PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 3/24-1 4,00 7,20 3,20 32 10/14 6,1 8/16 PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 3/24-2 7,20 10,10 2,90 32 10/14 4,4 8/16 PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 3/24-3 10,10 16,35 6,25 26 10/14 1,6 8/16 PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 3/24-4 16,35 20,80 4,45 27 10/14 2,2 8/16 PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 4/24-1 3,00 7,05 4,05 32 10/14 8,6 8/16 PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 4/24-2 7,05 9,95 2,90 32 10/14 4,8 8/16 PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 4/24-3 9,95 16,25 6,30 30 10/14 2,7 8/16 PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 4/24-4 16,25 20,70 4,45 27 10/14 3,3 8/16 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 5/24-1 3,00 5,80 2,80 31 10/14 9,9 8/16 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 5/24-2 5,80 8,30 2,50 37 10/14 7,1 8/16 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 5/24-3 8,30 11,15 2,85 36 10/14 4,2 8/16 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 5/24-4 11,15 17,20 6,05 26 10/14 2,0 8/16 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 5/24-5 17,20 21,65 4,45 30 10/14 3,7 8/16
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-4F 0,90 5,70 4,80 35 10/14 5,8 8/16 PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-1F 5,70 10,50 4,80 32 10/14 0,6 8/16 PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-2F 10,50 16,40 5,90 25 10/14 0,6 8/16 PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 1-3F 16,40 21,20 4,80 26 10/14 1,1 8/16 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-1F 1,90 5,50 3,60 31 10/14 5,2 8/16 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-2F 5,50 10,50 5,00 33 10/14 2,0 8/16 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-3F 10,50 16,90 6,40 26 10/14 0,7 8/16 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-4F 16,90 20,80 3,90 27 10/14 1,7 8/16 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-1F 5,40 6,70 1,30 33 10/14 6,9 8/16 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-2F 6,70 11,50 4,80 35 10/14 3,8 8/16 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-3F 11,50 17,90 6,40 26 10/14 0,8 8/16 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-4F 17,90 22,40 4,50 27 10/14 1,2 8/16 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-1F 2,60 5,25 2,65 37 10/14 5,0 8/16 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-2F 5,25 10,35 5,10 34 10/14 6,2 8/16 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-3F 10,35 16,80 6,45 26 10/14 0,9 8/16 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-4F 16,80 20,60 3,80 25 10/14 1,1 8/16 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-4F 2,60 6,00 3,40 27 10/14 4,9 8/16 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-1F 6,00 10,70 4,70 33 10/14 4,0 8/16 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-2F 10,70 16,40 5,70 25 10/14 0,7 8/16 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 6-3F 16,40 20,35 3,95 26 10/14 1,0 8/16
PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-1 3,00 6,60 3,60 34 10/14 10,8 8/16 PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-2 6,60 9,20 2,60 31 10/14 7,7 8/16 PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-3 9,20 12,10 2,90 32 10/14 4,4 8/16
Väo X, XV, XVII uuringuruumi (load L.MU/515703, L.MU/520850 L.MU/519024) proovide kataloog
XPa nr Y Z Purunemiskindlus Külmakindlus
Füüsikalis-mehaanilised katsed Pr intervall, m
LISA 3 63
Proovi nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts
% mm % mm XPa nr Y Z
Purunemiskindlus KülmakindlusPr intervall, m
PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-4 12,10 15,20 3,10 27 10/14 1,3 8/16 PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-5 15,20 18,20 3,00 25 10/14 0,9 8/16 PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-6 18,20 21,10 2,90 27 10/14 1,3 8/16 PA-3/17 6588035,73 550652,80 43,32 3-7 21,20 22,40 1,20 27 10/14 2,3 8/16 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-1 5,90 8,50 2,60 36 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-2 8,50 11,00 2,50 35 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-3 11,00 12,70 1,70 28 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-4 12,70 14,60 1,90 27 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-5 14,60 17,10 2,50 26 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-6 17,10 19,90 2,80 26 10/14 PA-2/17 6588037,39 550502,04 42,79 2-7 19,90 21,60 1,70 29 10/14 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-1 3,80 7,50 3,70 7,0 8/16 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-2 7,50 10,40 2,90 3,2 8/16 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-3 10,40 14,10 3,70 1,0 8/16 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-4 14,10 16,70 2,60 0,4 8/16 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-5 16,70 19,50 2,80 1,1 8/16 PA-1/17 6588109,09 550398,98 42,59 1-6 19,50 21,10 1,60 1,7 8/16
Pa Proovi nr nr alates kuni pikkus CaO MgO l.j.
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-1K 1,9 5,5 3,6 44,93 1,07 11,40 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-2K 5,5 8,0 2,5 44,52 1,50 13,42 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-3K 8,0 10,5 2,5 44,81 1,55 12,16 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-4K 10,5 16,9 6,4 49,26 1,89 5,74 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-5K 16,9 19,7 2,8 34,98 15,08 5,92 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-6K 19,7 20,2 0,5 42,18 5,57 6,37 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 2-7K 20,2 20,8 0,6 49,14 1,12 7,22 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-1K 5,4 6,7 1,3 45,98 0,92 10,50 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-2K 6,7 8,8 2,1 43,99 1,66 15,06 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-3K 8,8 11,5 2,7 45,92 1,64 13,74 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-4K 11,5 17,9 6,4 50,08 1,64 6,74 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-5K 17,9 20,9 3,0 36,97 13,49 5,92 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-6K 20,9 21,4 0,5 44,52 1,58 7,82 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-7K 21,4 22,0 0,6 50,66 1,06 5,66 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 3-8K 22,0 22,4 0,4 46,33 1,25 11,20 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-1K 2,6 5,25 2,65 45,51 0,92 10,34 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-2K 5,25 7,6 2,35 44,52 1,36 13,19 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-3K 7,6 10,35 2,75 44,11 1,63 13,58 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-4K 10,35 16,8 6,45 49,61 1,49 5,32 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-5K 16,8 19,55 2,75 47,50 3,33 5,48 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-6K 19,55 19,95 0,4 45,40 0,74 7,24 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-7K 19,95 20,6 0,65 49,96 0,74 6,26 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 5-8K 20,6 21,5 0,9 43,88 1,20 15,26
Koostas T. Tuuling
Sisaldus, % Keemiline analüüs
Pr intervall, mX Y Z
64
Puuraukude kirjeldused ja fotod Väo X, XV, XVII uuringuruum (load L.MU/515703, L.MU/520850, L.MU/519024)
Puuraukude andmed (koordinaadid, sügavus, rajamise aeg, veetase) on toodud puuraukude kataloogis PUURAUK PA-1/24
Kihi sügavus
alates kuni m % Q2_b 0,00 1,50 1,50 Turvas, hästilagunenud. Q2_l 1,50 1,60 0,10 Järvemuda savine. Q2_l 1,60 1,70 0,10 Liiv, jäme, kruusateradega, tumehall. Q2_l 1,70 1,80 0,10 Aleuriit, savine, rohekas.
Q1jr_g 1,80 2,80 1,00 Moreen, ülemises pooles (1,8 - 2,3 m) aleuriitne, peene kruusaga diam <1,5 cm, allosas kristalliinsete veeristega.
2,0-2,8 foto_PA-1/24_K-1
O3vv 2,80 8,30 5,50 5,50 100
Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad, andes
kivimile võrkja-poolmugulja tekstuuri. Int 3,4-3,47 m, 4,35-4,8 m ja 5,0-5,2 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesadena 6-7 cm) ja suurema kukersiidi
sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad. Süg 5,95 m selge sopiline katkestuspind, millest allpool kukersiitsete vahekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus
oluliselt väiksem. Alumine piir terav laineline katkestuspind.
2,8-5,95 1/24-1
5,95-8,3 1/24-2
2,8-3,9 foto_PA-1/24_K-1
3,9-7,7 foto_PA-1/24_K-2
7,7-8,3 foto_PA-1/24_K-3
O2kr 8,30 11,15 2,85 2,85 100
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli
vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Alumine piir
terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
8,3-11,15 1/24-3
8,3-11,15 foto_PA-1/24_K-3
Strat indeks
Proovi int/nr
Fotografeeritud vahemik/foto-
faili nimi
Väljatulek Geoloogiline kirjeldusKihi paksus
LISA 4
65
O2vä 11,15 20,10 8,95 8,95 100
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 11,15-17,4 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise- paksukihiline. Süg 14,65 m markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 17,4-18,1 m Pae kihistik (O2väP) -
dolokivi, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline. Int 18,1-20,1 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline, alates
18,8 m sügavuselt dolomiidistunud, kihiti peenkavernoosne ja üksiku suur kaverniga, mis täidetud kaltsiidikristallidega.
11,15-17,4 1/24-4
17,4-21,75 1/24-5
11,15-11,5 foto_PA-1/24_K-3
11,5-15,05 foto_PA-1/24_K-4
15,05-18,75 foto_PA-1/24_K-5
18,75-20,1 foto_PA-1/24_K-6
O2kn 20,10 20,55 0,45 0,45 100 Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline,
roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Alumine piir terav - selge lainjas kahekordne katkestuspind.
20,1-20,55 foto_PA-1/24_K-6
O2lb 20,55 21,25 0,70 0,70 100 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel
piir terav - glaukoniiditeradega katkestuspindade kompleks.
20,55-21,25 foto_PA-1/24_K-6
O2tl 21,25 21,75 0,50 0,45 90 Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Ülaosas 10 cm paksune suurte glaukoniiditeradega katkestuspindade kompleks.
21,55 m sügavuselt algavad rohekad mergli 4 cm paksused vahekihid.
21,25-21,75 foto_PA-1/24_K-6
Täitelubjakivi int 2,8 - 11,15 m, paksus 8,35 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 11,15 - 21,75 m, paksus 10,6 m Lubjakivi väljatulek 18,95/18,90 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 18,95/18,90 – 99,7 %.
66
67
PUURAUK PA-1/24
68
PUURAUK PA-2/24
Kihi sügavus
alates kuni m %
Q2_b 0,00 1,50 1,50 Turvas, hästilagunenud. 0,0-1,5 foto_PA-2/24_K-1
Q2_l 1,50 1,80 0,30 Liiv, keskmise- jämeteraline, hallikasbeež, allpool läheb tumehalliks. 1,5-1,8 foto_PA-2/24_K-1
Q2_l 1,80 2,00 0,20 Aleuriit, savine, rohekas. 1,8-2,0 foto_PA-2/24_K-1
Q1jr_g 2,00 3,70 1,70 Saviliivmoreen, beežikashall, milles jämepurdu diameetriga kuni 15 cm on ca 35%, valdavalt karbonaatne.
2,0-3,7 foto_PA-2/24_K-1
O3vv 3,70 8,00 4,30 4,30 100
Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad, andes
kivimile võrkja-poolmugulja tekstuuri. Int 3,8-4,4 m, 4,65-4,85 m 6,55-6,7 m, 6,85- 7,0 m, 7,5-7,6 m, 7,7-7,9 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesadena kuni 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad (süg 5,55 m selge laineline katkestuspind). Alumine piir terav tasane, väikeste soppidega 2-3 x
katkestuspind.
3,7-8,0 2/24-1
3,7-5,3 foto_PA-2/24_K-1
5,3-8,0 foto_PA-2/24_K-2
O2kr 8,00 10,90 2,90 2,90 100
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli
vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Sagedased on
katkestuspinnad. Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
8,0-10,9 2/24-2
8,0-9,2 foto_PA-2/24_K-2
9,2-10,9 foto_PA-2/24_K-3
Strat indeks
Proovi int/nr
Fotografeeritud vahemik/foto-
faili nimi
Väljatulek Geoloogiline kirjeldusKihi paksus
69
O2vä 10,90 20,00 9,10 9,10 100
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 10,9-17,2 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise- paksukihiline. Süg 14,4 m markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 17,2-17,9 m Pae kihistik (O2väP) -
dolokivi, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline. Int 17,9-20,0 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline, alates
18,8 m sügavuselt dolomiidistunud, kihiti peenkavernoosne ja üksiku suur kaverniga.
10,9-17,2 2/24-3
10,9-12,8 foto_PA-2/24_K-3
12,8-16,2 foto_PA-2/24_K-4
16,2-20,0 foto_PA-2/24_K-5
O2kn 20,00 20,40 0,40 0,40 100
Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Ooidid ebaühtlaselt jaotunud -
kihiti tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu. Alumine piir terav - selge lainjas soppidega kahekordne katkestuspind.
17,2-21,5 2/24-4
20,0-20,1 foto_PA-2/24_K-5
20,1-20,4 foto_PA-2/24_K-6
O2lb 20,40 21,00 0,60 0,60 100 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel
piir terav - tumeda impregnatsiooniga katkestuspind.
20,4-21,0 foto_PA-2/24_K-6
O2tl 21,00 21,80 0,80 0,80 100 Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Ülaosas 10 cm paksune suurte glaukoniiditeradega katkestuspindade kompleks.
21,4 m sügavuselt algavad rohekad mergli kuni 5 cm paksused vahekihid.
21,0-21,8 foto_PA-2/24_K-6
Täitelubjakivi int 3,7 - 10,9 m, paksus 7,2 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,9 - 21,5 m, paksus 10,6 m Lubjakivi väljatulek 18,1/18,1 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 17,8/17,8 – 100 %.
70
71
PUURAUK PA-2/24
72
PUURAUK PA-3/24
Kihi sügavus
alates kuni m %
Q2_b 0,00 1,50 1,50 Turvas, hästilagunenud. 0,0-1,5 foto_PA-3/24_K-1
Q2_l 1,50 1,70 0,20 Järvemuda
Q2_l 1,70 2,65 0,95 Aleuriit, hallikasroheline, milles jämeda liiva läätsed, liivas peent kruusa diameetriga kuni 1,5 cm. Allosas jämeda tumehalli liiva kiht
Q1jr_g 2,65 4,00 1,35 Moreen, kristalliinsete ja karbonaatsete veeristega, intervallis 2,8-3,8 m pruunikashall roheka tooniga liiv, sisaldab galukoniiti.
2,65-4,0 foto_PA-3/24_K-1
O3vv 4,00 7,20 3,20 3,20 100
Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad, andes kivimile võrkja-poolmugulja tekstuuri. Int 4,0-4,2 m, 4,65-4,8 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesadena kuni 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad Alumine piir terav laineline 2 x katkestuspind.
4,0-7,2 3/24-1
4,0-5,55 foto_PA-3/24_K-1
5,55-7,2 foto_PA-3/24_K-2
O2kr 7,20 10,10 2,90 2,90 100
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli
vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Sagedased on
katkestuspinnad. Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
7,2-10,1 3/24-2
7,2-9,2 foto_PA-3/24_K-2
9,2-10,1 foto_PA-3/24_K-3
O2vä 10,10 19,20 9,10 9,10 100
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 10,1-16,35 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise- paksukihiline. Süg 13,7 m markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 16,35-17,1 m Pae kihistik (O2väP) -
dolokivi, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline, mõne üksiku suure kaverniga. Int 17,1-19,2 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, peenekristalliline, keskmise- , paksukihiline, alates 18,0 m sügavuselt dolomiidistunud, kihiti peenkavernoosne
ja üksiku suur kaverniga. Int 18,5-18,7 m subvertikaalne lõhe.
10,1-16,35 3/24-3
10,1-12,8 foto_PA-3/24_K-3
12,8-16,45 foto_PA-3/24_K-4
16,45-19,2 foto_PA-3/24_K-5
1,5-2,65 foto_PA-3/24_K-1
Strat indeks
Proovi int/nr
Fotografeeritud vahemik/foto-
faili nimi
Väljatulek Geoloogiline kirjeldusKihi paksus
73
O2kn 19,20 19,65 0,45 0,45 100
Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Ooidid ebaühtlaselt jaotunud -
kihiti tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu. Alumine piir terav - selge lainjas soppidega kahekordne katkestuspind.
16,35-20,8 3/24-4
19,2-19,65 foto_PA-3/24_K-5
O2lb 19,65 20,30 0,65 0,65 100 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel
piir terav - tumeda impregnatsiooniga katkestuspind.
19,65-20,2 foto_PA-3/24_K-5
20,2-20,3 foto_PA-3/24_K-6
O1-2tl 20,30 22,80 2,50 2,50 100
Volhovi lade, Toila kihistu. Rohekashall pisikristalliline glaukoniiti sisaldav lubjakivi. Glaukoniiditerade suurus ja sisaldus läbilõikes erinev.Süg 20,6 m
ilmuvad 2 - 7 cm paksused mergli vahekihid. Kihistu alumine pool dolomiidistunud ja suurte glaukoniiditeradega. 22,5 m sügavusel sügavate
soppidega markantne katkestuspind (nn püstakkiht), mis on Volhovi ja Billingeni lademe piiriks. 22,5 - 22,8 m Billingeni lademe Toila kihistu Päite kihistik (O1tlP)
– kirjuvärviline glaukoniitlubjakivi.
20,3-22,8 foto_PA-3/24_K-6
O1lt 22,80 23,30 0,50 0,50 100 Hunnebergi lade, Leetse kihistu. Rohekashall, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldav lubiliivakivi, allosas läheb üle pudedaks glaukoniitliivakiviks
22,8-23,3 foto_PA-3/24_K-6
Täitelubjakivi int 4,0 - 10,1 m, paksus 6,1 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,1 - 20,8 m, paksus 10,7 m Lubjakivi väljatulek 19,3/19,3 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 16,8/16,8 – 100 %.
74
75
PUURAUK PA-3/24
76
PUURAUK PA-4/24
Kihi sügavus
alates kuni m %
Q2_s 0,00 0,30 0,30 Kasvukiht turbasegune. 0,0-0,3 foto_PA-4/24_K-1
Q1jr_g 0,30 3,00 2,70
Moreen, intervallis 0,3-1,9 m kollakaspruun saviliiv-liivsavi, sisaldab purdosa ca 10%, mis on valdavalt peen (<2 cm, üksikud kuni 7 cm), intervallis 1,9-3,0 m hall liivsavi, milles purdosa rohkem kui üleval (ca 25%) ja jämedam (diam 5-6 cm). Int
lõpus jämeda liiva 10cm pakune kiht.
0,3-3,0 foto_PA-4/24_K-1
O3vv 3,00 7,05 4,05 4,00 99
Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad, andes kivimile võrkja-poolmugulja tekstuuri. Int 3,3-3,6 m, 3,8-4,0 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesadena kuni 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad. Sügavusel 4,75 m on katkestuspind, millest
allpool kivim vähem kukersiitne. Alumine piir terav laineline katkestuspind.
3,0-7,05 4/24-1
3,0-3,8 foto_PA-4/24_K-1
3,8-7,05 foto_PA-4/24_K-2
O2kr 7,05 9,95 2,90 2,90 100
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli
vahekihid on lainjad, kuni 1-2 cm paksused. Kihistu ülemises pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Sagedased on katkestuspinnad.
Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
7,05-9,95 4/24-2
7,05-7,55 foto_PA-4/24_K-2
7,55-9,95 foto_PA-4/24_K-3
O2vä 9,95 19,00 9,05 9,05 100
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 9,95-16,25 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise- paksukihiline. Süg 13,5 m markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 16,25-17,0 m Pae kihistik (O2väP) - dolokivi, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline, kohati kavernoosne. Int 17,0-
19,0 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline, alates 17,8 m sügavuselt dolomiidistunud, kihiti peenkavernoosne
ja üksiku suur kaverniga.
9,95-16,25 4/24-3
9,95-11,2 foto_PA-4/24_K-3
11,2-14,85 foto_PA-4/24_K-4
14,85-18,45 foto_PA-4/24_K-5
18,45-19,0 foto_PA-4/24_K-6
Strat indeks
Proovi int/nr
Fotografeeritud vahemik/foto-
faili nimi
Väljatulek Geoloogiline kirjeldusKihi paksus
77
O2kn 19,00 19,55 0,55 0,55 100
Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Ooidid ebaühtlaselt jaotunud - kihiti tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu. Sügavusel 19,35 m 8 cm paksune
kollakasbeeži savi vahekiht. Alumine piir terav - selge lainjas soppidega kahekordne katkestuspind.
16,25-20,7 4/24-4
19,0-19,55 foto_PA-4/24_K-6
O2lb 19,55 20,20 0,65 0,65 100 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel
piir terav - tumeda impregnatsiooniga katkestuspind.
19,55-20,2 foto_PA-4/24_K-6
O1-2tl 20,20 21,00 0,80 0,80 100 Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Ülaosas 10 cm paksune suurte glaukoniiditeradega katkestuspindade kompleks.
20,5 m sügavuselt algavad rohekad mergli kuni 10 cm paksused vahekihid.
20,2-21,0 foto_PA-4/24_K-6
Täitelubjakivi int 3,0 - 9,95 m, paksus 6,95 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 9,95 - 20,7 m, paksus 10,75 m Lubjakivi väljatulek 18,0/18,0 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 17,7/17,7 – 100 %.
78
79
PUURAUK PA-4/24
80
PUURAUK PA-5/24
Kihi sügavus
alates kuni m %
Q2_s 0,00 0,30 0,30 Kasvukiht. 0,0-0,3 foto_PA-5/24_K-1
Q1jr_g 0,30 3,00 2,70
Moreen, intervallis 0,3-2,3 m helepruun enamasti saviliiv, sisaldab purdosa ca 15%, mis on valdavalt peen (<2 cm) ja karbonaatne, intervallis 2,3-2,55 m on purdosa rohkem (ca 50%) ja jäme (paetükid diam kuni 10 cm). Int 2,55-2,7 m
hallikaspruuni eriteralise, vald keskmiseteralise liiva kiht. Int 2,7-3,0 m moreen, mille peenosa puurimisel välja pestud, välja on tulnud jämepurd diam kuni 10 cm,
millest 45% kristalliinne.
0,3-3,0 foto_PA-5/24_K-1
O3vv 3,00 8,30 5,30 5,30 100
Kukruse lade, Viivikonna kihistu. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad, andes
kivimile võrkja-poolmugulja tekstuuri. Int 3,3-3,4 m, 4,35-4,7 m, 4,85-5,1 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesadena kuni 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad. Sügavusel 5,8 m on katkestuspind,
millest allpool kivim vähem kukersiitne. Alumine piir terav laineline katkestuspind.
3,0-5,8 5/24-1 5,8-8,3 5/24-2
3,0-3,7 foto_PA-5/24_K-1
3,7-7,45 foto_PA-5/24_K-2
7,45-8,3 foto_PA-5/24_K-3
O2kr 8,30 11,15 2,85 2,85 100
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu. Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, mergli
vahekihid on lainjad, kuni 1-2 cm paksused. Kihistu ülemises pooles mõne cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Sagedased on katkestuspinnad.
Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind. Int 9,3-9,6 m subvertikaalne lõhe.
8,3-11,15 5/24-3
8,3-11,15 foto_PA-5/24_K-3
Strat indeks
Proovi int/nr
Fotografeeritud vahemik/foto-
faili nimi
Väljatulek Geoloogiline kirjeldusKihi paksus
81
O2vä 11,15 20,10 8,95 8,95 100
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu. Int 11,15-17,2 m Kostivere kihistik (O2väK) - lubjakivi detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli
kelmetega, keskmise- paksukihiline. Süg 14,65 m markantne sügavate soppidega 2x katkestuspind (Lasnamäe lademe piir?). Int 17,2-18,2 m Pae kihistik (O2väP) - dolokivi, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline, mõne üksiku suure kaverniga. Int 18,2-20,1 m Rebala kihistik (O2väR) - lubjakivi, peenekristalliline, keskmise- , paksukihiline, kogu paksuselt dolomiidistunud, kihiti peenkavernoosne ja üksiku
suur kaverniga.
11,15-17,2 5/24-4
11,15-11,2 foto_PA-5/24_K-3
11,2-14,9 foto_PA-5/24_K-4
14,9-18,55 foto_PA-5/24_K-5
18,55-20,1 foto_PA-5/24_K-6
O2kn 20,10 20,55 0,45 0,45 100
Aseri lade, Kandle kihistu. Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Ooidid ebaühtlaselt jaotunud -
kihiti tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu. Alumine piir terav - selge lainjas katkestuspind.
17,2-21,65 5/24-5
20,1-20,55 foto_PA-5/24_K-6
O2lb 20,55 21,15 0,60 0,60 100 Kunda lade, Loobu kihistu. Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam hall, valdavalt paksukihiline, rohkete fosfaatsete katkestuspindadega. Alumisel
piir terav - tumeda impregnatsiooniga katkestuspind.
20,55-21,15 foto_PA-5/24_K-6
O2tl 21,15 21,70 0,55 0,55 100 Volhovi lade, Toila kihistu. Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. Ülaosas 10 cm paksune suurte glaukoniiditeradega katkestuspindade kompleks.
21,4 m sügavuselt algavad rohekad mergli kuni 5 cm paksused vahekihid.
21,15-21,7 foto_PA-5/24_K-6
Täitelubjakivi int 3,0 - 11,15 m, paksus 8,15 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 11,15 - 21,65 m, paksus 10,5 m Lubjakivi väljatulek 18,7/18,7 m – 100%, sh kasuliku kihi osas 18,65/18,65 – 100 %.
82
83
PUURAUK PA-5/24
84
Turba sondeerimispunktid ja kaevandid
Sondeerimispuntk S-1/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,7 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,4 0,4 Hästilagunenud puu-tarnaturvas, lagunemisaste >50% Q2_l 0,4-0,7 0,3 Aleuriit, savikas, hallikasroheline.
Sondeerimispuntk S-2/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,5 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,4 1,4 Hästilagunenud puu-tarnaturvas, lagunemisaste >50% Q2_l 1,4-1,5 0,1 Aleuriit, savikas, hallikasroheline (selle peal paar cm paksuselt
orgaanikaga kiht).
Sondeerimispuntk S-3/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,9 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,85 0,85 Hästilagunenud tarna-puuturvas Q1jr_g 0,85-0,9 0,05 Moreen, saviliiv väikeste kividega, hall (kivine, puur ei läinud
edasi)
Sondeerimispuntk S-4/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,6 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,55 0,55 Hästilagunenud puu-tarnaturvas, selle alumised 0,1 m mineraliseerunud
Q1jr_g 0,55-0,6 0,05 Moreen, saviliiv hallikaspruun
Sondeerimispuntk S-5/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m
85
Sügavus: 0,85 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,8 0,8 Hästilagunenud madalsooturvas Q1jr_g 0,8-0,85 0,05 Moreen, saviliiv hallikaspruun
Sondeerimispuntk S-6/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,55 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,4 1,4 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 1,4-1,5 0,1 Järvemuda Q2_l 1,5-1,55 0,05 Liiv, jäme-keskmiseteraline, hallikasbeež
Sondeerimispuntk S-7/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,55 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,4 1,4 Hästilagunenud madalsooturvas (sealhulgas ülemised 0,3 m on kraavist väljatõstetud turvas)
Q2_l 1,4-1,5 0,1 Järvemuda Q2_l 1,5-1,55 0,05 Liiv, jäme-keskmiseteraline, hallikasbeež
Sondeerimispuntk S-8/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 2,5 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-2,05 2,05 Int 0,-0,5 m vähelagunenud rabaturvas, int 0,5-2,05 m hästilagunenud madalsooturvas
Q2_l 2,05-2,1 0,05 Järvemuda Q2_l 2,1-2,45 0,35 Savi hall plastne, veidi aleuriitne
Q1jr_g 2,45-2,5 0,05 Moreen
Sondeerimispuntk S-9/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,75 m
86
Geol indeks
Kihi lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,65 1,65 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 1,65-1,7 0,05 Järvemuda Q2_l 1,7-1,75 0,05 Liiv savikas, hall, vilgurikas, üksiku väikese kristalliinse kruusa
teraga
Sondeerimispuntk S-10 /24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,6 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,4 0,4 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 0,4-0,6 0,2 Järvemuda, liivane, hallikaspruun
Q1jr_g 0,6 + Moreen
Sondeerimispuntk S-11/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,0 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,9 0,9 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 0,9-0,95 0,05 Järvemuda
Q1jr_g 0,95-1,0 0,05 Moreen
Sondeerimispuntk S-12/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,95 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,5 0,5 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 0,5-0,85 0,35 Liiv, savine, mudane, milles 0,3 mm diameetriga kruusaterad sees,
pruuni-hallikirju, kohati oranžikate peadega (liiv segunenud järvemudaga?)
Q1jr_g 0,85- 0,95
0,1 Moreen
Sondeerimispuntk S-13/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 0,85 m
87
Geol indeks
Kihi lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-0,55 0,55 Hästilagunenud madalsooturvas Q2_l 0,55-0,65 0,1 Savi taimejäänustega, tumehall Q2_l 0,65-0,85 0,2 Liiv, savine, mudane, milles 0,3 mm diameetriga kruusaterad sees,
pruuni-hallikirju, kohati oranžikate peadega (liiv segunenud järvemudaga?)
Sondeerimispuntk S-14/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,78 m Sügavus: 1,8 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,8 1,8 Turvas. Int 0,0-0,5 m vähelagunenud rabaturvas, 0,5-1,8 m hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-15/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,38 m Sügavus: 1,8 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,8 1,8 Turvas. Int 0,0-0,6 m vähelagunenud rabaturvas, 0,6-1,8 m hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-16/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,90 m Sügavus: 1,8 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,8 1,8 Turvas. Int 0,0-0,5 m vähelagunenud rabaturvas, 0,5-1,8 m hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-17/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,60 m Sügavus: 1,3 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,6 1,6 Turvas. Int 0,0-0,3 m vähelagunenud rabaturvas, 0,3-1,6 m hästilagunenud madalsooturvas
88
Sondeerimispuntk S-18/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,65 m Sügavus: 1,4 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,4 1,4 Hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-19/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,59 m Sügavus: 1,3 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,3 1,3 Hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-20/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,47 m Sügavus: 1,6 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,6 1,6 Hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-21/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,50 m Sügavus: 1,3 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,3 1,3 Hästilagunenud madalsooturvas
Sondeerimispuntk S-22/24
Sondeeritud: 13.06.2024 Suudme abs kõrgus: 39,81 m Sügavus: 1,6 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q2_b 0,0-1,6 1,6 Turvas. Int 0,0-0,4 m vähelagunenud rabaturvas, 0,4-1,6 m hästilagunenud madalsooturvas
89
Kaevand K-1
Suudme abs kõrgus: 37,98 m Sügavus: 1,5 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q1jr_g 0,0-1,5 1,5 Saviliivmoreen, hall, purdosaga kuni 35%, valdavalt karbonaatne, veeriste ja paelahmakatega.
O3vv + Lubjakivi
Paljand PL-1
Väo VIII lubjakivikarjäär, paljandatud aluspõhi Abs kõrgus: 37,02 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
O3vv + Lubjakivi
Paljand PL-2
Süvend kooritud alal Väo XVII uuringuruumi põhjaosas Suudme abs kõrgus: 37,98 m Sügavus: 1,7 m Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
Q1jr_g 0,0-1,7 1,7 Liivsavimoreen, ülaosas, hallikaspruun ja vähese peene purdosaga, allosas hall ja purdosa 15%, valdavalt diameetriga kuni 7 cm,
veeriseid ja paelahmakaid kuni 5%. O3vv + Lubjakivi
Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER Geoloogiainsener T. Tuuling 13.06.2024
90
Väo VIII uuringuruumi (luba HARMG-151) puuraukude ja sondeerimispunktide kirjeldused ja fotod
PUURAUK 1 Puuritud: 04.02.2020. a Suudme abs kõrgus: 40,50 m Sügavus: 22,5 m Veetase maapinnast: 0,80 m (mõõdetud 10.04.2020. a)Geol. indeks
Kihi lasuvus- sügavus,
m
Kihi paksus/
südamiku väljatulek,
m/%
Puurimise intervall/ südamiku väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/
Pr. nr. Tule- mus
Fotogra- feeritud
vahemik/ Fotofaili
nimi QIV 0,0-0,1 0,1 0,0-0,6
0,6/0,4 Kasvukiht, klibune. 0,0-0,1 Väo VIII 1-1
O3vv 0,1-0,9 0,8 0,6-1,0 0,4/0,35 Lubjakivi (Kukruse lade), murenenud.
O3vv 0,9-7,6 6,7/5,8 87%
1,0-3,5 2,5/2,3
3,5-6,0 2,5/2,3
6,0-9,0 3,0/2,3
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vaheldu- vad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruu- nika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargne- vad, andes kivimile võrkja-poolmugulja tekstuu- ri. Int 4,1-4,5 m ja 4,7-4,9 m kukersiidikihid olu-
liselt paksemad (pesadena 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sagedased on katkes-
tuspinnad. Süg 5,7 m lainjas katkestuspind, mil- lest allpool kukersiitsete vahekihtide hulk ja
kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alumine piir terav - tasane, väikeste soppidega katkestus-
pind. Int 8,4-8,9 m lõheline, tükid.
0,9-5,7 1-4F
LA 35 F 5,8
0,1-4,4 Väo VIII 1-1
4,4-7,6
Väo VIII 1-2
O2kr 7,6-10,5 2,9/2,4 83%
9,0-10,2 1,2/1,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall,
kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmise- kihiline, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksused, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles esinevad kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Süg 8,3; 9,6; 9,8
m markantsemad püriitse impregnatsiooniga katkestuspinnad. Alumine piir terav - sopiline
katkestuspind. Int 8,4-8,9 m ja 9,2-9,4 m lõheline, tükid.
5,7-10,5 1-1F
LA 32 F 0,6
7,6-9,2 Väo VIII 1-2
9,2-10,5
Väo VIII 1-3
O2vä10,5-19,2 8,7/8,1 93%
10,2-12,5 2,3/1,7
12,5-13,8
1,3/1,2
13,8-17,5 3,7/3,7
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,5-16,4 m Kostivere kihistik - lubjakivi, detriitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade
mergli kelmetega, keskmise kuni paksukihiline, int 11,2-11,5 ja 12,5-13,0 m mergli vahekihte tihedamalt. Rohkelt katkestuspindu, markant-
semad süg 10,75; 13,7 m. Int 16,4-16,9 m Pae kihistik - dolokivi, peene- kristalliline, tumehall, paksukihiline, üksikute
kavernidega diam kuni 1x2 cm. Int 16,9-19,2 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
rohkem või vähem dolomiidistunud, peene- kristalliline, keskmisekihiline. Alumine piir
terav.
10,5-16,4 1-2F
LA 25 F 0,6
16,4-21,2
1-3F LA 26 F 1,1
10,5-14,0 Väo VIII 1-3
14,0-18,0
Väo VIII 1-4
18,0-19,2 Väo VIII 1-5
O2kn 19,2-19,55 0,35/0,35 100%
17,5-20,0 2,5/2,5
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
19,2-19,55 Väo VIII 1-5
91
Alumine piir terav - selge lainjas püriitse ja fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind.
O2lb 19,55-20,1 0,55/0,55 100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumehall, paksukihiline, rohkete fosfaatse impregnatsioo- niga sopiliste katkestuspindadega, esineb trilo- biitide ja nautiloiidide kivistisi. Alumine piir terav - markantne püriitse impregnatsiooniga
katkestuspind.
19,55-20,1 Väo VIII 1-5
O2tl 20,1-22,3 2,2/2,1 95%
20,0-22,5 2,5/2,3
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas- hall, keskmisekihiline, roheka mergli õhukeste vahekihtidega. Int 20,1-21,2 m väheste glauko- niiditeradega pisikristalliline lubjakivi. Int 21,2- 21,85 m dolomiidistunud lubjakivi keskmise-
kristalliline, suurte glaukoniiditeradega. Int 21,85-22,30 m dolomiidikas lubjakivi, kirju-
värviline, peenekristalliline, rohkelt suuri glaukoniiditerasid. Rohkete katkestuspindadega.
20,1-22,3 Väo VIII 1-5
O1lt 22,3-22,5 0,2/0,15 75%
Hunnebergi lade, Leetse kihistu Lubiliivakivi, rohekashall, sisaldab rohkesti
glaukoniiditerakesi, võrdlemisi kõva, massiliselt jämepüriiti. Süg 22,5 m algas glaukoniitliiva-
kivi.
22,3-22,5 Väo VIII 1-5
Täitelubjakivi int 0,9 - 10,5 m, paksus 9,6 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,5 - 20,6 m, paksus 10,1 m Lubjakivi väljatulek 19,45/21,6 m – 90%, sh kasuliku kihi osas 18,1/19,7 m – 92%.
92
PUURAUK PA-1
93
94
PUURAUK 2 Puuritud: 06.02.2020. a Suudme abs kõrgus: 39,85 m Sügavus: 21,1 m Veetase maapinnast: 0,35 m (mõõdetud 10.04.2020. a)Geol. indeks
Kihi lasuvus- sügavus,
m
Kihi paksus/
südamiku väljatulek,
m/%
Puurimise intervall/ südamiku väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/
Pr. nr. Tule- mus
Fotogra- feeritud
vahemik/ Fotofaili
nimi QIV 0,0-1,0 1,0 Muld, turbasegune.
gIII 1,0-1,8 0,8 Liivsavimoreen, hallikaspruun, jämepurdu ~35%, vald karbonaatne, kulutamata, diam vald kuni 3 cm. 1,2-1,9
Väo VIII 2-1
O3vv 1,8-8,0 6,2/5,3 85%
1,5-2,1 0,6/0,5
2,1-2,5 0,4/0,2
2,5-3,6 1,1/1,0
3,6-6,0 2,4/2,1
6,0-8,4 2,4/2,2
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Ülemine 10 cm murenenud. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi
kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 3,9-4,4 m ja 4,6- 4,8 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sage- dased on katkestuspinnad. Süg 5,5 m lainjas kat-
kestuspind, millest allpool kukersiitsete vahekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alu- mine piir terav - lainjas katkestuspind. Int 2,5-2,7;
7,7-8,0 m lõheline, tükid.
1,9-5,5 2-1F
LA 31 F 5,2
1,9-5,5 2-1K
5,5-8,0 2-2K
1,9-6,0 Väo VIII 2-1
6,0-8,0
Väo VIII 2-2
O2kr 8,0-10,5 2,5/2,4 83%
8,4-12,1 3,7/3,7
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi- line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed
vahekihid. Süg 8,3; 8,5; 8,75; 9,75 m markant- semad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir terav
- sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
5,5-10,5 2-2F
LA 33 F 2,0
8,0-10,5
2-3K
8,0-10,1 Väo VIII 2-2
10,1-10,5
Väo VIII 2-3
O2vä10,5-19,7 9,2/9,2 100%
12,1-15,8 3,7/3,7
15,8-18,3
2,5/2,5
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,5-16,9 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det- riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat- kestuspindu, markantsed süg 10,5-10,9; 14,2 m.
Int 16,9-17,9 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris- talliline, tumedam hall, paksukihiline, üksikute ka- vernidega diam kuni 1x2 cm. 17,1-17,4 vert lõhe. Int 17,9-19,7 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti dolomiidikas (18,7-19,7 m, kavernidega), peene-
kristalliline, keskmise-, paksukihiline.
10,5-16,9 2-3F
LA 26 F 0,7
16,9-20,8
2-4F LA 27 F 1,7
10,5-16,9
2-4K
16,9-19,7 2-5K
10,5-14,1 Väo VIII 2-3
14,1-17,9
Väo VIII 2-4
17,9-19,7 Väo VIII 2-5
O2kn 19,7-20,2 0,5/0,4 80%
18,3-21,1
2,8/2,5
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roos- tekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Alumi- sel piiril lainjas püriitne ja fosfaatne katkestuspind.
19,7-20,2 2-6K
19,7-20,2 Väo VIII 2-5
O2lb 20,2-20,8 0,6/0,5 83%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes- tuspindadega, esineb triolbiitide ja nautiloiidide kivistisi. Alumisel piiril püriitne katkestuspind.
20,2-20,8 2-7K
20,2-20,8 Väo VIII 2-5
O2tl 20,8-21,1 0,3/0,2 67% Volhovi lade, Toila kihistu
Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. 20,8-21,1 Väo VIII 2-5
Täitelubjakivi int 1,9 - 10,5 m, paksus 8,6 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,5 - 21,3 m, paksus 10,8 m Lubjakivi väljatulek 17,9/19,2 m – 93%, sh kasuliku kihi osas 17,7/19,4 – 91%.
95
PUURAUK PA-2
96
97
PUURAUK 3 Puuritud: 09.04.2020. a Suudme abs kõrgus: 40,35 m Sügavus: 22,4 m Veetase maapinnast: 1,0 m (mõõdetud 10.04.2020. a)Geol. indeks
Kihi lasuvus- sügavus,
m
Kihi paksus/
südamiku väljatulek,
m/%
Puurimise intervall/ südamiku väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/
Pr. nr. Tule- mus
Fotogra- feeritud
vahemik/ Fotofaili
nimi tIV 0,0-0,9 0,9
Tehnogeensed setted – ehitusjäätmed, paelahmakad.
bIV 0,9-2,6 1,7 Turvas. lIV 2,6-2,9 0,3 0,3 Järvemuda, beezikaspruun, lubjane, sisaldab karpe. lIV 2,9-3,2 0,3 0,3 Liivsavi, hall, plastne.
gIII 3,2-5,2 2,0 Liivsavimoreen, hall, jämepurdu ~20%, vald karbonaatne, kulutamata, diam vald kuni 1 cm. 1,2-1,9
Väo VIII 1-1
O3vv 5,2-8,8 3,6/3,5 97%
5,4-8,9 3,5/3,4
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Int. 5,2-5,4 m murenenud lubjakivi. Lubjakivi,
õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika ku- kersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valda- valt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 5,4- 5,7 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidi sisaldusega. Sage- dased on katkestuspinnad. Süg 6,7 m lainjas kat-
kestuspind, millest allpool kukersiitsete vahekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alu-
mine piir terav - lainjas katkestuspind.
5,4-6,7 3-1F
LA 33 F 6,9
6,7-11,5
3-2F LA 35 F 3,8
5,4-6,7 3-1K
5,2-6,9 Väo VIII 3-1
6,9-8,8
Väo VIII 3-2
O2kr 8,8-11,5 2,7/2,7 100%
8,9-12,9 4,0/4,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi- line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kukersiitsed vahekihid. Alumine piir terav - sopiline, lainjas 2x
katkestuspind.
6,7-8,8 3-2K
8,8-11,5
3-3K
8,8-10,0 Väo VIII 3-2
10,0-11,5
Väo VIII 3-3
O2vä11,5-20,9 9,4/9,35 99%
12,9-14,6 1,7/1,7
14,6-18,2
3,6/3,6
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 11,5-17,9 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det- riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Int 12,9-14,2 m lõhe. Int 17,9-18,8 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris- talliline, tumedam hall, paksukihiline, üksikute ka- vernidega diam kuni 2x3 cm, täidetud kaltsiidi- kristallidega. Int 18,8-20,9 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti dolomiidikas (19,6-19,9 m, kavernidega), peene- kristalliline, keskmise-, paksukihiline.
11,5-17,9 3-3F
LA 26 F 0,8
17,9-22,4
3-4F LA 27 F 1,2
11,5-17,9
3-4K 17,9-20,9
3-5K
11,5-12,9 Väo VIII 3-3
12,9-15,9
Väo VIII 3-4
15,9-19,6 Väo VIII 3-5
19,6-20,9
Väo VIII 3-6
O2kn 20,9-21,4 0,5/0,4 80%
18,2-22,4 4,2/4,1
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roos- tekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline. Alumi- sel piiril lainjas püriitne ja fosfaatne katkestuspind.
20,9-21,4 3-6K
20,9-21,4 Väo VIII 3-6
O2lb 21,4-22,0 0,6/0,55 92%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes- tuspindadega. Alumisel piiril mustjas püriitne
katkestuspind.
21,4-22,0 3-7K
21,4-22,0 Väo VIII 3-6
O2tl 22,0-22,4 0,5/0,5 100% Volhovi lade, Toila kihistu
Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekashall. 22,0-22,4
3-8K 22,0-22,4
Väo VIII 3-6 Täitelubjakivi int 5,4 - 11,5 m, paksus 6,1 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 11,5 - 22,5 m, paksus 11,0 m Lubjakivi väljatulek 16,9/17,2 m – 98%, sh kasuliku kihi osas 16,8/17,1 – 98 %.
98
PUURAUK PA-3
99
100
PUURAUK 5 Puuritud: 07.02.2020. a Suudme abs kõrgus: 40,45 m Sügavus: 21,5 m Veetase maapinnast: 0,55 m (mõõdetud 10.04.2020. a)Geol. indeks
Kihi lasuvus- sügavus,
m
Kihi paksus/
südamiku väljatulek,
m/%
Puurimise intervall/ südamiku väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/ Pr. nr. Tule- mus
Fotogra- feeritud
vahemik/ Fotofaili
nimi QIV 0,0-0,7 0,7 Muld, turbasegune. 0,0-0,7
Väo VIII 5-1
gIII 0,7-1,7 1,0 1,3-1,9 0,6/0,4
Liivsavimoreen, hallikaspruun, peenpurdu ~5%, vald karbonaatne, kulutamata, diam kuni 1,5 cm,
allosas jämedam. 0,7-1,7
Väo VIII 5-1
O3vv 1,7-2,6 0,9 1,9-2,4 0,5/0,5
Murenenud Kukruse lademe lubjakivi segamini moreeniga. 1,7-2,6
Väo VIII 5-1
O3vv 2,6-7,6 5,0/4,8 96%
2,4-2,7 0,3/0,2
2,7-3,0 0,3/0,2
3,0-3,2 0,2/0,2
3,2-6,0 2,8/2,8
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad
sinakashalli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on val- davalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 3,9-4,2 m ja 4,4-4,65 m kukersiidikihid oluliselt
paksemad (pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidi- sisaldusega. Sagedased on katkestuspinnad. Süg 5,25 m lainjas katkestuspind, millest allpool ku- kersiitsete vahekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väiksem. Alumine piir terav - tasane kat-
kestuspind.
2,6-5,25 5-1F
LA 37 F 5,0
2,6-5,25
5-1K
5,25-7,6 5-2K
2,6-4,4 Väo VIII 5-1
4,4-7,1
Väo VIII 5-2
7,1-7,6 Väo VIII 5-3
O2kr 7,6-10,35 2,75/2,75 100%
6,0-9,8 3,8/3,8
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi- line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kuker-
siitsed vahekihid. Süg 8,3; 8,45; 8,6; 9,6 m mar- kantsemad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir
terav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
5,25-10,35 5-2F
LA 34 F 6,2
7,6-10,35
5-3K
7,6-9,9 Väo VIII 5-3
9,9-10,35
Väo VIII 5-4
O2vä10,35- 19,55
9,2/9,2 100%
9,8-13,2 3,4/3,4
13,2-13,9
0,7/0,7
13,9-18,1 4,2/4,2
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,35-16,8 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det- riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat- kestuspindu, markantsed süg 10,35-10,75; 13,9 m.
Int 12,3-13,2 vert lõhe. Int 16,8-17,2 m Pae kihistik - dolokivi, peenekris-
talliline, tumedam hall, paksukihiline. Int 17,2-19,55 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas, peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline.
10,35-16,8 5-3F
LA 26 F 0,9
16,8-20,6
5-4F LA 25 F 1,1
10,35-16,8
5-4K
16,8-19,55 5-5K
10,35-12,8 Väo VIII 5-4
12,8-15,6
Väo VIII 5-5
15,6-18,4 Väo VIII 5-6
18,4-19,55
Väo VIII 5-7
O2kn 19,55- 19,95
0,4/0,4 100%
18,1-21,5
3,4/3,1
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
Alumisel piiril lainjas katkestuspind.
19,55-19,95 5-6K
19,55-19,95 Väo VIII 5-7
O2lb 19,95- 20,6
0,65/0,65 100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes- tuspindadega, esineb trilobiitide ja nautiloiidide kivistisi. Alumisel piiril püriitne katkestuspind.
19,95-20,6 5-7K
19,95-20,6 Väo VIII 5-7
O2tl 20,6-21,5 0,9/0,6 67%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas-
hall, mergli 2 cm paksuste vahekihtidega.
20,6-21,5 5-8K
20,6-21,5 Väo VIII 5-7
Täitelubjakivi int 2,6 - 10,35 m, paksus 7,75 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,35 - 21,1 m, paksus 10,75 m Lubjakivi väljatulek 18,4/18,9 m – 97%, sh kasuliku kihi osas 18,1/18,5 – 98 %.
101
PUURAUK PA-5
102
103
PUURAUK 6 Puuritud: 05.02.2020. a Suudme abs kõrgus: 40,62 m Sügavus: 20,8 m Veetase maapinnast: 0,75 m (mõõdetud 10.04.2020. a)Geol. indeks
Kihi lasuvus- sügavus,
m
Kihi paksus/
südamiku väljatulek,
m/%
Puurimise intervall/ südamiku väljatulek,
m
Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldusPr. int., m/ Pr. nr. Tule- mus
Fotogra- feeritud
vahemik/ Fotofaili
nimi tIV 0,0-0,5 0,5 Tehnogeensed setted (kruusa-liiva segu). 0,0-0,5
Väo VIII 6-1QIV 0,5-1,2 0,7 Muld, turbasegune. 0,5-1,2
Väo VIII 6-1
gIII 1,2-2,4 1,2 Liivsavimoreen, hallikaspruun, peenpurdu ~7%, vald karbonaatne, kulutamata, diam kuni 1,5 cm,
allosas jämedam – kuni 7 cm, sisaldus ~30%. 1,2-2,4
Väo VIII 6-1
O3vv 2,4-7,8 5,4/4,3 80%
2,3-2,5 0,2/0,2
2,5-2,9 0,4/0,4
2,9-4,7 1,8/1,5
4,7-6,6 1,9/1,2
6,6-7,8 1,2/1,1
Kukruse lade, Viivikonna kihistu Ülemised 0,2 m murenenud lubjakivi. Lubjakivi, õhukese-, keskmisekihiline, vahelduvad sinakas-
halli nõrgalt savika lubjakivi ja pruunika kukersiit- se lubjakivi kihid. Kukersiidikihid on valdavalt 1-2 cm paksused, lainjad ja hargnevad. Int 4,3-4,7 m ja
4,9-5,15 m kukersiidikihid oluliselt paksemad (pesades 6-7 cm) ja suurema kukersiidisisalduse-
ga. Sagedased on katkestuspinnad. Süg 6,0 m lain- jas katkestuspind, millest allpool kukersiitsete va- hekihtide hulk ja kukersiidi sisaldus oluliselt väik-
sem. Alumine piir terav - tasane katkestuspind.
2,6-6,0 6-4F
LA 27 F 4,9
2,4-5,7 Väo VIII 6-1
5,7-7,8
Väo VIII 6-2
O2kr 7,8-10,7 2,9/2,8 97%
7,8-9,6 1,8/1,8
9,6-11,7 2,1/2,0
Uhaku lade, Kõrgekalda kihistu Lubjakivi, detriitjas, pisikristalliline, valkjashall, kohati veidi savikas, õhukese- kuni keskmisekihi- line, mergli vahekihid on lainjad, kuni 1cm paksu-
sed, harvem kuni 2 cm. Kihistu ülemises pooles kuni 10 cm paksused, beežikad nõrgalt kuker- siitsed vahekihid. Süg 8,4; 8,6; 9,8 m markant-
semad püriitsed katkestuspinnad. Alumine piir te- rav - sopiline, lainjas 2x katkestuspind.
6,0-10,7 6-1F
LA 33 F 4,0
7,8-10,3 Väo VIII 6-2
10,3-10,7
Väo VIII 6-3
O2vä10,7-19,3 8,6/8,6 100%
11,7-14,8 3,1/3,1
14,8-17,2
2,4/2,4
Uhaku ja Lasnamäe lade, Väo kihistu Int 10,7-16,4 m Kostivere kihistik - lubjakivi, det- riitne, pisikristalliline, valkjashall, harvade mergli kelmetega, keskmise-, paksukihiline. Rohkelt kat- kestuspindu, markantsed süg 10,7-11,1; 14,2 m. Int 16,4-16,85 m Pae kihistik - dolokivi, peene-
kristalliline, tumedam hall, paksukihiline. Int 16,85-19,3 m Rebala kihistik - lubjakivi, kihiti
dolomiidikas, peenekristalliline, keskmise-, paksukihiline.
10,7-16,4 6-2F
LA 25 F 0,7
16,4-20,35
6-3F LA 26 F 1,0
10,7-14,3 Väo VIII 6-3
14,3-18,2
Väo VIII 6-4
18,2-19,3 Väo VIII 6-5
O2kn 19,3- 19,75
0,45/0,45 100%
17,2-20,8 3,6/3,55
Aseri lade, Kandle kihistu Ooidlubjakivi, raudooididega, pisikristalliline, roostekarva-hall, keskmise- kuni paksukihiline.
Alumisel piiril katkestuspind.
19,3-19,75 Väo VIII 6-5
O2lb 19,75- 20,35
0,6/0,6 100%
Kunda lade, Loobu kihistu Lubjakivi, detriitne, peenekristalliline, tumedam
hall, keskmisekihiline, rohkete fosfaatsete katkes- tuspindadega, esineb triolbiitide ja nautiloiidide
kivistisi. Alumisel piiril markantne katkestuspind.
19,75-20,35 Väo VIII 6-5
O2tl 20,35- 20,8
0,45/0,4 89%
Volhovi lade, Toila kihistu Glaukoniitlubjakivi, peenekristalliline, rohekas-
hall, mergli vahekihtidega. 20,35-20,8
Väo VIII 6-5
Täitelubjakivi int 2,6 - 10,7 m, paksus 8,1 m Kõrgemargiline ehituslubjakivi int 10,7 - 20,85 m, paksus 10,15 m Lubjakivi väljatulek 17,15/18,4 m – 96%, sh kasuliku kihi osas 17,0/18,25 – 93%. Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener T. Tuuling 17.04.2020
104
PUURAUK PA-6
105
106
Käsitsi rajatud puuraugud ja sondeerimispunktid
Puurauk PA-4
Puuritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,49 m Sügavus: 2,1 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,3 1,3 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int 0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,3 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,3-1,5 0,2 Liivsavi, hallikasbeež gIII 1,5-2,1 0,6 Liivsavimoreen, hallikaspruun
O3vv 2,1+ + Lubjakivi
Puurauk PA-7
Puuritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,38 m Sügavus: 2,3 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~25%; int 0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,4 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,4-1,6 0,2 Liivsavi, sinakashall
gIIIjr 1,6-2,3 0,7 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%. O3vv 2,3+ + Lubjakivi
Puurauk PA-8
Puuritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,40 m Sügavus: 2,8 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,6 1,6 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int 0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,6 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,6-2,1 0,5 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega
gIIIjr 2,1-2,8 0,7 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%. O3vv 2,8+ + Lubjakivi
107
Puurauk PA-9
Puuritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,53 m Sügavus: 2,0 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,9 0,9 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~40%, savikas gIII 0,9-2,0 1,1 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga diam kuni 1 cm kuni 10%.
O3vv 2,0+ + Lubjakivi
Sondeerimispuntk S-1
Sondeeritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,5 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,6 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int 0,6-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,4 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,3-1,43 0,03 Liiv, ülipeen, punakaspruun. gIII 1,43-1,5 0,02 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga.
Sondeerimispuntk S-2
Sondeeritud: 13.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,55 m Sügavus: 1,8 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,7 1,7 Int 0,0-0,6 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int 0,6-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,7 m hästilagunenud savikas turvas. gIII 1,7-1,8 0,1 Liivsavimoreen, hall, peene kruusaga.
Sondeerimispuntk S-3
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,45 m Sügavus: 0,8 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,7 0,7 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, savikas gIII 0,7-0,8 0,1 Liivsavimoreen, pruun, peene kruusaga
108
Sondeerimispuntk S-4
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,45 m Sügavus: 0,6 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,5 0,5 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, liivakas-savikas gIII 0,5-0,6 0,1 Liivsavimoreen, pruun, peene kruusaga
Sondeerimispuntk S-5
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,40 m Sügavus: 1,0 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,8 0,8 Hästilagunenud turvas, lagunemisaste ~40%, savikas lIV 0,8-1,0 0,2 Liivsavi, rohekassinine
Sondeerimispuntk S-6
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,36 m Sügavus: 1,5 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int 0,5-0,9 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 30%; int
0,9-1,4 m hästilagunenud savikas turvas. gIII 0,4-1,5 0,2 Liivsavimoreen
Sondeerimispuntk S-7
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,52 m Sügavus: 1,4 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,3 1,3 Int 0,0-0,4 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int 0,4-0,8 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
0,8-1,3 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,3-1,35 0,05 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega lIV 1,35-1,4 0,05 Liivsavi, sinakashall
109
Sondeerimispuntk S-8
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,50 m Sügavus: 1,5 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,4 1,4 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~15-20%; int 0,5-0,9 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
0,9-1,4 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,4-1,45 0,05 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega lIV 1,45-1,5 0,05 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-9
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,40 m Sügavus: 2,1 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,5 1,5 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int 0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,5 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,5-1,9 0,4 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega lIV 1,9-2,1 0,2 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-10
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,35 m Sügavus: 1,8 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,1 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,6 1,6 Int 0,0-0,5 m raba puu-sfagnumiturvas, lagunemisaste ~20%; int 0,5-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 35%; int
1,0-1,6 m hästilagunenud savikas turvas. lIV 1,6-1,7 0,1 Järvemuda, helepruun, karbitükkidega gIII 1,7-1,8 0,1 Liivsavimoreen, sinakashall, peene kruusaga
Sondeerimispuntk S-11
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,35 m Sügavus: 1,6 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
110
bIV 0,0-1,5 1,5 Int 0,0-1,0 m hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste 30%; int 1,0-1,5 m hästilagunenud turvas, lagunemisaste 40%; savikas.
lIV 1,5-1,6 0,1 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-12
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,50 m Sügavus: 1,1 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-1,0 1,0 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~35%, int 0,6-1,0 m savikas
lIV 1,0-1,1 0,1 Liivsavi, sinakashall
Sondeerimispuntk S-13
Sondeeritud: 15.04.2020 Suudme abs kõrgus: 39,45 m Sügavus: 0,8 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,0 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
bIV 0,0-0,7 0,7 Hästilagunenud puu-rohuturvas, lagunemisaste ~40%, savikas lIV 0,7-0,8 0,1 Liivsavi, sinakashall
Vaatluspunkt Vp-1 (kaevatud tiik aiamaa servas)
Maapinna abs kõrgus: 40,30 m Sügavus: 2,0 m Kvaternaarisetete veetase maapinnast: 0,4 m (13.04.2020) Geol
indeks Kihi
lasuvus- sügavus
Kihi paksus
Kirjeldus
QIV 0,0-0,7 0,7 Muld, turbasegune gIIIjr 0,7-2,0 1,3 Liivsavimoreen, pruunikashall O3vv 2,0+ + Lubjakivi
Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER Geoloogiainsener T. Tuuling 13.04.2020
111
G eo
l.
in de
ks Kihi lasuvus-
sügavus, m Kihi paks us, m P
uu r-
sü da
m ik
u vä
lj at
ul ek
Geoloogiline kirjeldus
Proovi- mise
intervall
P ro
ov i
nr
al kuni al kuni
1 2 3 4 5 6 7 8 9 Puuritud 17.05.2017
PUURAUK 1/17 (PA-1/17) Sügavus 23,5 m; veetase maapinnast 0,8 m; suudme abs 42,30 m
QIV 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, huumusmuld
QIIIg 0,4 3,8 3,4
0,0-3,8 3,8/0,0
3,8-6,0 2,2/1,6
6,0-8,3 2,3/2,3
8,3-10,0 1,7/1,7
10,0-13,2
3,2/3,1
13,2-16,9 3,7/3,6
16,9-20,4
3,5/3,4
20,4-23,5 3,5/1,5
Saviliiv, kollakaspruun, üksikud suuremad munakad. Sügavuti muutub saviliivmoreeniks, milles lubjakivi lahmakad segamini saviliivaga.
- -
O3kk 3,8 7,5 3,7
Kukruse lademe pruunikashall peendetriitjas lubjakivi. Vahelduvad sinakashallid nõrgalt savikad lubjakivi ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid.
3,8-7,5 1-1
O2uh 7,5 14,1 6,6
Detriitjas, peenekristalne, rohekashall lubjakivi. Uhaku lademe alumine osa on rohekashall suhteliselt vähesavikas (Kostivere) ja ülemine osa õhukesekihiline savikas (Kõrgekalda) lubjakivi.
7,5-10,4 10,4-14,1
1-2 1-3
O2ls 14,1 19,5 5,4
Lasnamäe lade sisaldab Väo kihistu Kostivere, Pae ja Rebala kihistikke. Kivim üldiselt helehall tombulis- peendetriitne keskmise- kuni paksukihiline. Tasemeti mergli kelmete ja mergli vahekihtidega. Pae kihistik koosneb valkjashallist dolomiidistunud paksukihilisest lubjakivist.
14,1-16,7 16,7-19,5
1-4 1-5
O2as 19,5 20,0 0,5
Hall, veidi roostepruun ooidlubjakivi peendetriitjas, keskmise- kuni paksukihiline. Rauaooidid esinevad kihiti, tihedamalt intervalli ülemises ja alumises osas. Alumine piir terav, esindatud lainja püriidistunud katkestuspinnaga.
19,5-21,1 1-6 O1kn 20,0 20,7 0,7
Hall peendetriitjas lubjakivi, paksu- kihiline. Esineb peajalgsete kivistisi Alumine intervall tumedam, veidi isegi rohekas rauaooiididega.
O1vl 20,7 23,5
+ 2,8+
Rohekashall tombuline lubjakivi glaukoniidi peeneteralise lisandiga ja üksikute õhukeste mergli vahekihtidega. Glaukoniidi sisaldus ebaühtlane.
112
113
G
eo l.
in
de ks
Kihi lasuvus- sügavus, m
Kihi paks us, m P
uu r-
sü da
m ik
u vä
lj at
ul ek
Geoloogiline kirjeldus
Proovi- mise
intervall
P ro
ov i
nr
al kuni al
kuni 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Puuritud 18.05.2017 PUURAUK 2/17 (PA-2/17)
Sügavus 24,0 m; veetase maapinnast 1,5 m; maapinna abs 42,55 m
QIV 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, huumusmuld - -
QIIIg 0,3 5,9 5,6
0,0-5,9 5,9/0,4
5,9-8,3 2,4/2,1
8,3-12,0 3,7/3,4
12,0-15,3
3,3/3,0
15,3-17,0 1,7/1,5
17,0-20,3
3,3/3,3
20,3-24,0 3,7/2,3
Saviliiv, kollakaspruun, üksikud suuremad munakad. Sügavuti muutub saviliivmoreeniks, milles lubjakivi lahmakad (segipaisatud ja kulutatud Kukruse lademe lubjakivi) segamini saviliivaga.
- -
O3kk 5,9 8,5 2,6 Pruunikashall lubjakivi. Vahelduvad sinakashallid nõrgalt savika ja pruunika kukersiitse lubjakivi kihid.
5,9-8,5 2-1
O2uh 8,5 14,6 6,1
Uhaku lademe alumine osa on rohekashall suhteliselt vähesavikas lubjakivi (Kostivere). Ülemise osa moodustab õhukesekihiline savikas lubjakivi (Kõrgekalda).
8,5-11,0 11,0-12,7 12,7-14,6
2-2 2-3 2-4
O2ls 14,6 19,9 5,3
Lasnamäe lade sisaldab Väo kihistu Kostivere, Pae ja Rebala kihistikke. Kivim helehall tombulis-peendetriitne keskmise- kuni paksukihiline. Tasemeti mergli kelmete ja mergli vahekihtidega. Kostivere kihistiku alumine intervall on kõva paksukihiline lubjakivi. Pae kihistik koosneb pruunikashallist dolomiidistunud lubjakivist. Savikas merglikihtidega lubjakivi moodustab Rebala kihistiku.
14,6-17,1 17,1-19,9
2-5 2-6
O2as 19,9 20,4 0,5 Ooidlubjakivi pisikristalne hallikas roostepruun. Rauaooidid esinevad rohkem intervalli ülemises ja alumises osas.
19,9-21,6 2-7 O1kn 20,4 21,1 0,7
Hall, detriitjas lubjakivi, paksukihiline. Sisaldab rohkelt kivistisi.
O1vl 21,1 24,0
+ 2,9+
Rohekashall detriitne, glaukoniitlubjakivi peene-kristalne, mergli vahekihtidega. Sügavuti glaukoniiditerakeste hulk kasvab ja kivim muutub savikaks.
114
115
116
117
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 24-8133 K
Tellija:
Tellija esitatud andmed
OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn, Tiia Tuuling, [email protected]
Proovi tähistus: 1/24-1; 1/24-2; 1/24-3; 1/24-4; 1/24-5;
2/24-1; 2/24-2; 2/24-3; 2/24-4;
3/24-1; 3/24-2; 3/24-3; 3/24-4;
4/24-1; 4/24-2; 4/24-3; 4/24-4;
5/24-1; 5/24-2; 5/24-3; 5/24-4; 5/24-5;
Materjali nimetus: Lubjakivi puursüdamik
Objekt: Väo X, Väo XV
Proov võetud: 14.05.2024 proovi võtja Tiia Tuuling
Proovi võtmise koht: Väo X ja Väo XV uuringuruum
Proovi üleandja:
Labori andmed
Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Proovi vastuvõtt: 03.06.2024
Labori registreerimise nr: 2402 - 2423
Laboritegevuste asukoht:
Protokolli väljastamise kuupäev:
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
19.07.2024
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Protokolli koostas: Protokolli kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Kadri Mikkelsaar Labori spetsialist Kvaliteedijuht
LISA 5 118
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 24-8133 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2:2020) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis.
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis 1/24-1 2402 10/14 33 LA 1/24-2 2403 10/14 33 LA 1/24-3 2404 10/14 32 LA 1/24-4 2405 10/14 24 LA 1/24-5 2406 10/14 26 LA 2/24-1 2407 10/14 33 LA 2/24-2 2408 10/14 32 LA 2/24-3 2409 10/14 25 LA 2/24-4 2410 10/14 27 LA 3/24-1 2411 10/14 32 LA 3/24-2 2412 10/14 32 LA 3/24-3 2413 10/14 26 LA 3/24-4 2414 10/14 27 LA 4/24-1 2415 10/14 32 LA 4/24-2 2416 10/14 32 LA 4/24-3 2417 10/14 30 LA 4/24-4 2418 10/14 27 LA 5/24-1 2419 10/14 31 LA 5/24-2 2420 10/14 37 LA 5/24-3 2421 10/14 36 LA 5/24-4 2422 10/14 26 LA 5/24-5 2423 10/14 30 LA
Katsetamise kuupäevad: 07.06.-13.06.2024
119
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 24-8133 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1:2007) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis 1/24-1 2402 8/16 9,1 F 1/24-2 2403 8/16 7,8 F 1/24-3 2404 8/16 5,1 F 1/24-4 2405 8/16 1,6 F 1/24-5 2406 8/16 2,9 F 2/24-1 2407 8/16 7,8 F 2/24-2 2408 8/16 5,4 F 2/24-3 2409 8/16 1,6 F 2/24-4 2410 8/16 2,3 F 3/24-1 2411 8/16 6,1 F 3/24-2 2412 8/16 4,4 F 3/24-3 2413 8/16 1,6 F 3/24-4 2414 8/16 2,2 F 4/24-1 2415 8/16 8,6 F 4/24-2 2416 8/16 4,8 F 4/24-3 2417 8/16 2,7 F 4/24-4 2418 8/16 3,3 F 5/24-1 2419 8/16 9,9 F 5/24-2 2420 8/16 7,1 F 5/24-3 2421 8/16 4,2 F 5/24-4 2422 8/16 2,0 F 5/24-5 2423 8/16 3,7 F
Katsetamise kuupäevad: 07.06.-25.06.2024
120
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Protokoll 24-8133 K.pdf 490 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
GRETE MERILAID1 49003030243 19.07.2024 14:25:39 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
7e:e2:a4:fa:05:7b:56:a5:60:e3:70:64:03:1e:3d:79
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 2A A5 D2 20 BA CF CB 98 6F A0 CB D7 F4 9A 8B D0 11 7D DD B7 CF C6 FF 7B FF 44 C6 57 A1 0D B1 B8
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
KADRI MIKKELSAAR2 48810030319 19.07.2024 14:27:14 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
5c:de:31:71:47:49:de:87:66:69:26:60:97:90:2e:34
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 72 67 D5 94 B5 48 7C EC 0F 8F 20 80 BA 8E 5F 58 97 82 58 FC B9 F7 8E A7 A2 CB 82 A9 BE 98 D1 15
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
121
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 20-6845 K
Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Proovi tähistus: PA1 1-1 F, PA1 1-2 F, PA1 1-3 F, PA1 1-4 F, PA2 2-1 F, PA2 2-2 F, PA2 2-3 F, PA2 2-4 F, PA3 3-1 F, PA3 3-2F, PA3 3-3F, PA3 3- 4F, PA5 5-1 F, PA5 5-2 F, PA5 5-3 F, PA5 5-4 F, PA6 6-1 F, PA6 6-2 F, PA6 6-3 F, PA6 6-4 F
Materjali nimetus: Lubjakivi
Objekt: Väo VIII
Proov võetud: -
Proovi võtmise koht: -
Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Proovi vastuvõtt: 17.03.2020/19.03.2020
Prooviga alustatud: 20.03.2020
Labori registreerimise nr: 8648-8667
Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3.
Katsed teostas: Katsed kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Joosep Makke Labori spetsialist Labori juhataja
122
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis PA1 1-1 F 8648 10/14 32 LA PA1 1-2 F 8649 10/14 25 LA PA1 1-3 F 8650 10/14 26 LA PA1 1-4 F 8651 10/14 35 LA PA2 2-1 F 8652 10/14 31 LA PA2 2-2 F 8653 10/14 33 LA PA2 2-3 F 8654 10/14 26 LA PA2 2-4 F 8655 10/14 27 LA PA3 3-1 F 8656 10/14 33 LA PA3 3-2 F 8657 10/14 35 LA PA3 3-3 F 8658 10/14 26 LA PA3 3-4 F 8659 10/14 27 LA PA5 5-1 F 8660 10/14 37 LA PA5 5-2 F 8661 10/14 34 LA PA5 5-3 F 8662 10/14 26 LA PA5 5-4 F 8663 10/14 25 LA PA6 6-1 F 8664 10/14 33 LA PA6 6-2 F 8665 10/14 25 LA PA6 6-3 F 8666 10/14 26 LA PA6 6-4 F 8667 10/14 27 LA
123
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 20-6845 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis PA1 1-1 F 8648 8/16 0,6 F PA1 1-2 F 8649 8/16 0,6 F PA1 1-3 F 8650 8/16 1,1 F PA1 1-4 F 8651 8/16 5,8 F PA2 2-1 F 8652 8/16 5,2 F PA2 2-2 F 8653 8/16 2,0 F PA2 2-3 F 8654 8/16 0,7 F PA2 2-4 F 8655 8/16 1,7 F PA3 3-1 F 8656 8/16 6,9 F PA3 3-2 F 8657 8/16 3,8 F PA3 3-3 F 8658 8/16 0,8 F PA3 3-4 F 8659 8/16 1,2 F PA5 5-1 F 8660 8/16 5,0 F PA5 5-2 F 8661 8/16 6,2 F PA5 5-3 F 8662 8/16 0,9 F PA5 5-4 F 8663 8/16 1,1 F PA6 6-1 F 8664 8/16 4,0 F PA6 6-2 F 8665 8/16 0,7 F PA6 6-3 F 8666 8/16 1,0 F PA6 6-4 F 8667 8/16 4,9 F
124
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Protokoll 20-6845 K.pdf 169 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
GRETE MERILAID1 49003030243 17.06.2020 08:07:07 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
35:5c:57:08:77:34:3c:78:58:78:b6:b4:eb:0d:21:64
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 E8 7B 4E AC BC 98 52 67 7D 64 15 08 A9 F8 C6 2E 90 C8 80 84 6F 35 B7 C4 8E 13 01 D6 F4 B2 34 DF
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
JOOSEP MAKKE2 39003172248 17.06.2020 09:57:21 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
73:98:56:ed:a4:22:37:9e:5b:ea:ce:c1:ab:21:ea:17
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 C5 57 D4 99 50 86 9A 43 85 BD 13 97 AF C7 56 AD 44 AD AD B4 0 C 3F 43 94 A6 49 E3 61 FA 53 4B 16
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
125
L202
NB! Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/2
Katseprotokoll nr 17/1175 K
Katsed tehti tellimiskirja K-1175 alusel Tellija OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, Tallinn 11216
Katsetaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontaktisik: Aadu Niidas, e-mail: [email protected], tel: 6681013 Tööülesanne ja metoodika Lubjakivi katsetamine vastavalt standarditele: – EVS-EN 1097-2 Täitematerjalide mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste
katsetamine. Purunemiskindluse määramise meetodid. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil.
– Purunemiskindluse katse määramiseks purustati eelnevalt materjali lõugpurustis. Proovide andmed Proovide hulk ja tähistus: 7; 2-1; 2-2; 2-3; 2-4; 2-5; 2-6; 2-7 Materjali nimetus: Lubjakivi Materjali asukoht: Väo VII; PA 2/17 Proovide vastuvõtt: 12.06.2017 Proovide üleandja: Mairy Tammekänd Proovide kirjeldus: Proovid olid üleandja poolt tähistatud ja registreeriti laboris registreerimisnumbritega 2222-2228.
126
L202
NB! Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/2
Tulemused
Proovi tähis Proovi reg. nr Katse Fraktsioon Tulemus Tähis
2-1 2222
EVS-EN 1097-2
Los Angeles 10/14
36 LA
2-2 2223 35 LA
2-3 2224 28 LA
2-4 2225 27 LA
2-5 2226 26 LA
2-6 2227 26 LA
2-7 2228 29 LA
Katsed teostas: Katsed kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Aadu Niidas Labori spetsialist Labori juhataja
127
! " !
# $ % & ' ( # & & ) & * # $ % & ' ( # & & ) & * + , - . / 0 . 1 2 1 0 3 4 / 5 6 7 1 1 5 / 2 8 9 : ; / 1 < 3 / / 5 6 = 2 . 9 1 > 9 ? @ 9 9 8 . 9 < 3 A A B ! ! C 6 D E / 0 1 F 1 0 / . 2 9 . / ; 1 - 9 F / 2 . / F / < . 2 . / - 5 / ? 5 1 . 9 < 9 3G % H H H H 2 . / - 5 / ? 5 1 < 9 I J K : I 7 ! C A L : ! @G M % % H N O P H % Q R S & : ! T ! : T ! : C T ! : U T ! : V T ! : A T ! : LW / . 9 ? E / < 1 - 1 ; 9 . 6 2 3 6 D E / 0 1 F 1$ Q X % X H H H N Q ! L @ B @ ! L H Q $ Y % H Q H % O ? 9 > 1 2 . ? 9 9 ? 1 ; 1 2 - 6 ; D ? 1 . 9 > / C Z B : U C @ H % [ ? , , F 1? 9 > @ - ? + / . 2 9 ; 9 9 . , 5 8, ; / 5 6 2 \ ? / 0 . 2 1 , , - ] 6 < 9 ; 6 2 % ! : ! C Z B I J K : I 7! C A L : ! 8M B " ! A L 8 ^ _! : C Z Z C 8 ^ _! : C U ! 8 ^ _! : U U ! 8 U ^ _! : V U ! 8 ! ^ _! : A U C ! 8 L ^ _+ / . 2 9 5 . 9 , 2 . / 2 3 + / . 2 9 5 0 1 - - 1 . / 2 3` a b b c d e f a g h a h i j j d k d h a a b g l b h ` ` a b b c d e f a g h a h i j j d k d h a a b g l b h `m ? 9 . 9 W 9 ? 1 < / 1 5 4 / 5 6 7 1 1 5 / 2 / D , ? 1 2 n 9 . 2 1 / < 1 2 . / D , ? 1 E 6 o / . / E /
128
PA Proovi Strat LA LA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus
PA-1 1-4F O3vv1 0,90 5,70 4,80 35 168,0 35 5,8 27,8 F PA-1 1-1F O3vv2+O2kr 5,70 10,50 4,80 32 153,6 35 0,6 2,9 F1
PA-2 2-1F O3vv1 1,90 5,50 3,60 31 111,6 35 5,2 18,7 F PA-2 2-2F O3vv2+O2kr 5,50 10,50 5,00 33 165,0 35 2,0 10,0 F2
PA-3 3-1F O3vv1 5,40 6,70 1,30 33 42,9 35 6,9 9,0 F PA-3 3-2F O3vv2+O2kr 6,70 11,50 4,80 35 168,0 35 3,8 18,2 F4
PA-5 5-1F O3vv1 2,60 5,25 2,65 37 98,1 40 5,0 13,3 F PA-5 5-2F O3vv2+O2kr 5,25 10,35 5,10 34 173,4 35 6,2 31,6 F PA-6 6-4F O3vv1 2,60 6,00 3,40 27 91,8 30 4,9 16,7 F PA-6 6-1F O3vv2+O2kr 6,00 10,70 4,70 33 155,1 35 4,0 18,8 F4
PA-1/24 1/24-1 O3vv1 2,80 5,95 3,15 33 104,0 35 9,1 28,7 F PA-1/24 1/24-2 O3vv2 5,95 8,30 2,35 33 77,6 35 7,8 18,3 F PA-1/24 1/24-3 O2kr 8,30 11,15 2,85 32 91,2 35 5,1 14,5 F PA-2/24 2/24-1 O3vv 3,70 8,00 4,30 33 141,9 35 7,8 33,5 F PA-2/24 2/24-2 O2kr 8,00 10,90 2,90 32 92,8 35 5,4 15,7 F PA-3/24 3/24-1 O3vv 4,00 7,20 3,20 32 102,4 35 6,1 19,5 F PA-3/24 3/24-2 O2kr 7,20 10,10 2,90 32 92,8 35 4,4 12,8 F PA-4/24 4/24-1 O3vv 3,00 7,05 4,05 32 129,6 35 8,6 34,8 F PA-4/24 4/24-2 O2kr 7,05 9,95 2,90 32 92,8 35 4,8 13,9 F PA-5/24 5/24-1 O3vv1 3,00 5,80 2,80 31 86,8 35 9,9 27,7 F PA-5/24 5/24-2 O3vv2 5,80 8,30 2,50 37 92,5 40 7,1 17,8 F PA-5/24 5/24-3 O2kr 8,30 11,15 2,85 36 102,6 40 4,2 12,0 F PA-3/17 3-1 O3vv1 3,00 6,60 3,60 34 122,4 35 10,8 38,9 F PA-3/17 3-2 O3vv2 6,60 9,20 2,60 31 80,6 35 7,7 20,0 F
Pr intervall, m
Plokk 57 (täitelubjakivi)
Lubjakivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes LISA 6
129
PA Proovi Strat LA LA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus
Pr intervall, m
PA-3/17 3-3 O2kr 9,20 12,10 2,90 32 92,8 35 4,4 12,8 F PA-2/17 2-1 O3vv 5,90 8,50 2,60 36 93,6 40 PA-2/17 2-2 O2kr 8,50 11,00 2,50 35 87,5 35 PA-1/17 1-1 O3vv 3,80 7,50 3,70 7,0 25,9 F PA-1/17 1-2 O2kr 7,50 10,40 2,90 3,2 9,3 F4
∑pr. pikkus 91,1 ∑ 92,6 3011,3 523,0 Kaalutud keskmine 33 35 5,6 F
min 27 30 0,6 F1
max 37 40 10,8 F
PA-1 1-2F O2vä1 10,50 16,40 5,90 25 147,5 25 0,6 3,5 F1
PA-1 1-3F O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 16,40 21,20 4,80 26 124,8 30 1,1 5,3 F2
PA-2 2-3F O2vä1 10,50 16,90 6,40 26 166,4 30 0,7 4,5 F1
PA-2 2-4F O2vä2+O2kn+O2lb 16,90 20,80 3,90 27 105,3 30 1,7 6,6 F2
PA-3 3-3F O2vä1 11,50 17,90 6,40 26 166,4 30 0,8 5,1 F1
PA-3 3-4F O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 17,90 22,40 4,50 27 121,5 30 1,2 5,4 F2
PA-5 5-3F O2vä1 10,35 16,80 6,45 26 167,7 30 0,9 5,8 F1
PA-5 5-4F O2vä2+O2kn+O2lb 16,80 20,60 3,80 25 95,0 25 1,1 4,2 F2
PA-6 6-2F O2vä1 10,70 16,40 5,70 25 142,5 25 0,7 4,0 F1
PA-6 6-3F O2vä2+O2kn+O2lb 16,40 20,35 3,95 26 102,7 30 1,0 4,0 F1
PA-1/24 1/24-4 O2vä1 11,15 17,40 6,25 24 150,0 25 1,6 10,0 F2
PA-1/24 1/24-5 O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 17,40 21,75 4,35 26 113,1 30 2,9 12,6 F4
PA-2/24 2/24-3 O2vä1 10,90 17,20 6,30 25 157,5 25 1,6 10,1 F2
PA-2/24 2/24-4 O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 17,20 21,50 4,30 27 116,1 30 2,3 9,9 F4
PA-3/24 3/24-3 O2vä1 10,10 16,35 6,25 26 162,5 30 1,6 10,0 F2
PA-3/24 3/24-4 O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 16,35 20,80 4,45 27 120,2 30 2,2 9,8 F4
Plokk 58 (kõrgemargiline ehituslubjakivi)
130
PA Proovi Strat LA LA LA Külma- Külma- F nr nr üksus alates kuni pikkus tegur, tegur* kate- kindlus kindlus* kate-
% pr. gooria F, pr. gooria pikkus % pikkus
Pr intervall, m
PA-4/24 4/24-3 O2vä1 9,95 16,25 6,30 30 189,0 30 2,7 17,0 F4
PA-4/24 4/24-4 O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 16,25 20,70 4,45 27 120,2 30 3,3 14,7 F4
PA-5/24 5/24-4 O2vä1 11,15 17,20 6,05 26 157,3 30 2,0 12,1 F2
PA-5/24 5/24-5 O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl 17,20 21,65 4,45 30 133,5 30 3,7 16,5 F4
PA-3/17 3-4 O2vä1 12,10 15,20 3,10 27 83,7 30 1,3 4,0 F2
PA-3/17 3-5 O2vä1 15,20 18,20 3,00 25 75,0 25 0,9 2,7 F1
PA-3/17 3-6 O2vä2 18,20 21,10 2,90 27 78,3 30 1,3 3,8 F2
PA-3/17 3-7 O2kn+O2lb 21,20 22,40 1,20 27 32,4 30 2,3 2,8 F4
PA-2/17 2-3 O2vä1 11,00 12,70 1,70 28 47,6 30 PA-2/17 2-4 O2vä1 12,70 14,60 1,90 27 51,3 30 PA-2/17 2-5 O2vä1 14,60 17,10 2,50 26 65,0 30 PA-2/17 2-6 O2vä2 17,10 19,90 2,80 26 72,8 30 PA-2/17 2-7 O2kn+O2lb+O2tl 19,90 21,60 1,70 29 49,3 30 PA-1/17 1-3 O2vä1 10,40 14,10 3,70 1,0 3,7 F1
PA-1/17 1-4 O2vä1 14,10 16,70 2,60 0,4 1,0 F1
PA-1/17 1-5 O2vä2 16,70 19,50 2,80 1,1 3,1 F2
PA-1/17 1-6 O2kn+O2lb+O2tl 19,50 21,10 1,60 1,7 2,7 F2
∑pr. pikkus 125,8 ∑ 125,9 3314,5 194,8 Kaalutud keskmine 26 30 1,5 F2
min 24 25 0,4 F1
max 30 30 3,7 F4
Koostas T. Tuuling 131
EESTI GEOLOOGIATEENISTUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618,Tallinn EAK poolt akrediteeritud katselabor Tel: 6 720 074, 52 56298 Registreerimisnumbriga L093 e-mail: [email protected] KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED TELLIJA: Inseneribüroo Steiger OÜ, Männiku tee 10, Tallinn Objekt: Väo VIII uuringuruum Tellimus: T20-30 Kuupäev: 12.05.20 Lk.1/1 PA Proovi CaO MgO Lah.jääk nr. nr. % % % PA-5 5-1K 45.51 0.92 10.34 5-2K 44.52 1.36 13.19 5-3K 44.11 1.63 13.58 5-4K 49.61 1.49 5.32 5-5K 47.50 3.33 5.48 5-6K 45.40 0.74 7.24 5-7K 49.96 0.74 6.26
5-8K 43.88 1.20 15.26 PA-2 2-1K 44.93 1.07 11.40 2-2K 44.52 1.50 13.42 2-3K 44.81 1.55 12.16 2-4K 49.26 1.89 5.74 2-5K 34.98 15.08 5.92 2-6K 42.18 5.57 6.37 2-7K 49.14 1.12 7.22 PA-3 3-1K 45.98 0,92 10.50 3-2K 43.99 1.66 15.06 3-3K 45.92 1.64 13.74 3-4K 50.08 1.64 6.74 3-5K 36.97 13.49 5.92 3-6K 44.52 1.58 7.82 3-7K 50.66 1.06 5.66 3-8K 46.33 1.25 11.20 Meetod: CaO, – tiitrimine, STT-4 MgO – AAS-leek, STT-4 Lah.jääk - kaalanalüüs, STT-4
Proovid laborisse: 20.04.20 Analüütik: N. Balabina Analüüsitud: 05.-11.05.20 S. Safonova
Mare Kalkun labori juhataja
LISA 7 132
Proovi Pa CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr nr alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
5-1K PA-5 2,6 5,25 2,7 45,51 120,60 0,92 2,44 10,34 27,40 2-1K PA-2 1,9 5,5 3,6 44,93 161,75 1,07 3,85 11,40 41,04 3-1K PA-3 5,4 6,7 1,3 45,98 59,77 0,92 1,20 10,50 13,65
Min 44,93 0,92 10,34 Max 45,98 1,07 11,40 Kaalutud keskm 7,6 45,31 342,1 0,99 7,5 10,87 82,1
5-2K PA-5 5,25 7,6 2,4 44,52 104,62 1,36 3,20 13,19 31,00 2-2K PA-2 5,5 8,0 2,5 44,52 111,30 1,50 3,75 13,42 33,55 3-2K PA-3 6,7 8,8 2,1 43,99 92,38 1,66 3,49 15,06 31,63
Min 43,99 1,36 13,19 Max 44,52 1,66 15,06 Kaalutud keskm 7,0 44,36 308,3 1,50 10,4 13,84 96,2
5-3K PA-5 7,60 10,35 2,8 44,11 121,30 1,63 4,48 13,58 37,35 2-3K PA-2 8,0 10,5 2,5 44,81 112,03 1,55 3,88 12,16 30,40 3-3K PA-3 8,8 11,5 2,7 45,92 123,98 1,64 4,43 13,74 37,10
Min 44,11 1,55 12,16 Max 45,92 1,64 13,74 Kaalutud keskm 8,0 44,94 357,3 1,61 12,8 13,19 104,8
5-4K PA-5 10,35 16,80 6,5 49,61 319,98 1,49 9,61 5,32 34,31 2-4K PA-2 10,5 16,9 6,4 49,26 315,26 1,89 12,10 5,74 36,74 3-4K PA-3 11,5 17,9 6,4 50,08 320,51 1,64 10,50 6,74 43,14
Min 49,26 1,49 5,32 Max 50,08 1,89 6,74 Kaalutud keskm 19,3 49,65 955,8 1,67 32,2 5,93 114,2
5-5K PA-5 16,80 19,55 2,8 47,50 130,63 3,33 9,16 5,48 15,07 2-5K PA-2 16,9 19,7 2,8 34,98 97,94 15,08 42,22 5,92 16,58 3-5K PA-3 17,9 20,9 3,0 36,97 110,91 13,49 40,47 5,92 17,76
Min 34,98 3,33 5,48 Max 47,50 15,08 5,92 Kaalutud keskm 8,6 39,71 339,5 10,74 91,9 5,78 49,4
5-6K PA-5 19,55 19,95 0,4 45,40 18,16 0,74 0,30 7,24 2,90 2-6K PA-2 19,7 20,2 0,5 42,18 21,09 5,57 2,79 6,37 3,19 3-6K PA-3 20,9 21,4 0,5 44,52 22,26 1,58 0,79 7,82 3,91
Min 42,18 0,74 6,37 Max 45,40 5,57 7,82 Kaalutud keskm 1,4 43,94 61,5 2,77 3,9 7,14 10,0
Proovi intervall, m
Kõrgekalda kihistu (O2kr)
Viivikonna kihistu alumine osa (O3vv2)
Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused kihistute lõikes
Väo kihistu ülemine osa (Kostivere kihistik) (O2vä1)
Viivikonna kihistu ülemine osa (O3vv1)
Väo kihistu alumine osa (Pae ja Rebala kihistik) O2vä2)
Kandle kihistu (O2kn)
(Tuuling jt, 2020, EGF 9396)
LISA 8 133
Proovi Pa CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr nr alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
Proovi intervall, m
5-7K PA-5 19,95 20,60 0,7 49,96 32,47 0,74 0,48 6,26 4,07 2-7K PA-2 20,2 20,8 0,6 49,14 29,48 1,12 0,67 7,22 4,33 3-7K PA-3 21,4 22,0 0,6 50,66 30,40 1,06 0,64 5,66 3,40
Min 49,14 0,74 5,66 Max 50,66 1,12 7,22 Kaalutud keskm 1,9 49,92 92,4 0,97 1,8 6,38 11,8
5-8K PA-5 20,6 21,5 0,9 43,88 39,49 1,20 1,08 15,26 13,73 3-8K PA-3 22,0 22,4 0,4 46,33 18,53 1,25 0,50 11,20 4,48
Min 43,88 1,20 11,20 Max 46,33 1,25 15,26 Kaalutud keskm 1,3 44,63 58,0 1,22 1,6 14,01 18,2
Koostas T. Tuuling
Loobu kihistu (O2lb)
Toila kihistu (O2tl)
134
Proovi Pa Litol CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus
5-1K PA-5 O3vv 2,6 5,25 2,7 45,51 120,60 0,92 2,44 10,34 27,40 5-2K PA-5 O3vv 5,25 7,6 2,4 44,52 104,62 1,36 3,20 13,19 31,00 5-3K PA-5 O2kr 7,6 10,35 2,8 44,11 121,30 1,63 4,48 13,58 37,35 2-1K PA-2 O3vv 1,9 5,5 3,6 44,93 161,75 1,07 3,85 11,40 41,04 2-2K PA-2 O3vv 5,5 8,0 2,5 44,52 111,30 1,50 3,75 13,42 33,55 2-3K PA-2 O2kr 8,0 10,5 2,5 44,81 112,03 1,55 3,88 12,16 30,40 3-1K PA-3 O3vv 5,4 6,7 1,3 45,98 59,77 0,92 1,20 10,50 13,65 3-2K PA-3 O3vv 6,7 8,8 2,1 43,99 92,38 1,66 3,49 15,06 31,63 3-3K PA-3 O2kr 8,8 11,5 2,7 45,92 123,98 1,64 4,43 13,74 37,10
Min 43,99 0,92 10,34 Max 45,98 1,66 15,06 Kaalutud keskm 22,5 44,89 1007,74 1,37 30,70 12,61 283,11
5-4K PA-5 O2vä 10,35 16,80 6,5 49,61 319,98 1,49 9,61 5,32 34,31 5-5K PA-5 O2vä 16,80 19,55 2,8 47,50 130,63 3,33 9,16 5,48 15,07 5-6K PA-5 O2kn 19,55 19,95 0,4 45,40 18,16 0,74 0,30 7,24 2,90 5-7K PA-5 O2lb 19,95 20,60 0,7 49,96 32,47 0,74 0,48 6,26 4,07 5-8K PA-5 O2tl 20,6 21,5 0,9 43,88 39,49 1,20 1,08 15,26 13,73 2-4K PA-2 O2vä 10,5 16,9 6,4 49,26 315,26 1,89 12,10 5,74 36,74 2-5K PA-2 O2vä 16,9 19,7 2,8 34,98 97,94 15,08 42,22 5,92 16,58 2-6K PA-2 O2kn 19,7 20,2 0,5 42,18 21,09 5,57 2,79 6,37 3,19 2-7K PA-2 O2lb 20,2 20,8 0,6 49,14 29,48 1,12 0,67 7,22 4,33 3-4K PA-3 O2vä 11,5 17,9 6,4 50,08 320,51 1,64 10,50 6,74 43,14 3-5K PA-3 O2vä 17,9 20,8 2,9 36,97 107,21 13,49 39,12 5,92 17,17 3-6K PA-3 O2kn 20,8 21,3 0,5 44,52 22,26 1,58 0,79 7,82 3,91 3-7K PA-3 O2lb 21,3 21,9 0,6 50,66 30,40 1,06 0,64 5,66 3,40 3-8K PA-3 O2tl 21,9 22,4 0,5 46,33 23,17 1,25 0,63 11,20 5,60
Min 34,98 0,74 5,32 Max 50,66 15,08 15,26 Kaalutud keskm 32,4 46,62 1508,06 4,02 130,07 6,31 204,12
Koostas T. Tuuling
Proovi intervall, m
Täitelubjakivi (plokk 57)
Kõrgemargiline ehituslubjakivi (plokk 58)
Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes (Tuuling jt, 2020, EGF 9396)
LISA 9 135
kokku kasvuk+ turvas
muren. lbk lasum paksus lamam lasum paksus lamam
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 0,90 0,10 0,80 39,60 9,60 30,00 30,00 10,10 19,90 0,80 39,70 10.04.2020 PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 1,90 1,00 0,10 37,95 8,60 29,35 29,35 10,80 18,55 0,35 39,50 10.04.2020 PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 5,40 1,70 0,20 34,95 6,10 28,85 28,85 11,00 17,85 1,00 39,35 10.04.2020 PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 2,60 0,70 0,90 37,85 7,75 30,10 30,10 10,75 19,35 0,55 39,90 10.04.2020 PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 2,60 0,70 0,20 38,02 8,10 29,92 29,92 10,15 19,77 0,75 39,87 10.04.2020 PA-4* 6587286,97 550387,23 39,49 3,50 1,30 0,00 35,99 6,55 29,44 29,44 10,95 18,49 PA-7* 6587392,29 550197,12 39,38 2,30 1,40 0,00 37,08 7,15 29,93 29,93 10,80 19,13 PA-8* 6587314,40 550269,40 39,40 2,80 1,60 0,00 36,60 7,00 29,60 29,60 10,85 18,75 PA-9* 6587143,04 550351,66 39,53 3,80 0,90 0,00 35,73 6,80 28,93 28,93 11,00 17,93
PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 2,80 1,50 0,00 36,90 8,35 28,55 28,55 10,60 17,95 0,80 38,90 15.05.2024 PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 3,70 1,50 0,00 35,83 7,20 28,63 28,63 10,60 18,03 0,40 39,13 13.05.2024 PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 4,00 1,50 0,00 35,80 6,10 29,70 29,70 10,70 19,00 0,54 39,26 10.05.2024 PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 3,00 0,30 0,00 38,07 6,95 31,12 31,12 10,75 20,37 0,60 40,47 08.05.2024 PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 3,00 0,30 0,00 38,78 8,15 30,63 30,63 10,50 20,13 3,85 37,93 07.05.2024
Aritmeetiline keskmine 3,0 1,0 0,2 37,1 7,5 29,6 29,6 10,7 18,9 1,0 39,4 2,8 0,7 7,5 10,7
* - andmed on saadud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest mudelist
Koostas T. Tuuling
PLOKK 58 aT (kõrgemargiline ehituslubjakivi)
Pa nr
Keskmine mudeliga arvutatuna
X Y Z
PLOKK 57 aT (täitelubjakivi)
Kattekiht, m Kasulik kiht, m Kasulik kiht, m Veetase, m
süg abs k mõõdetud
Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides
LISA 10
136
Mahtude arvutus
Ala 1 (vt joonis lisa 11 lõpus)
Triangle Volume Report Report Created: 7/18/2024
Time: 3:29pm Mode: Selected Shapes Area: 0,14 ha
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: mp vallideta Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 0.0 cu m (maht vallides) Fill: 0.0 cu m
Net: 0.0 cu m
Original Surface: Maapind EH2000
Design Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 634.6 cu m (katendi maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 634.6 cu m
Original Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Design Surface: täitelbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 13211.1 cu m (täitelbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 13211.1 cu m
Original Surface: täitelbk lamam_EH
Design Surface: ehituslbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 13998.7 cu m (kõrgemargilise lbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 13998.7 cu m
Arvutas K. Paat
LISA 11 137
Ala 2
Triangle Volume Report Report Created: 7/22/2024
Time: 2:33pm Mode: Selected Shapes Area: 29,39 ha
Original Surface: Maapind2024_EH
Design Surface: mp vallideta Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 17991.2 cu m (maht katendivallides/kuhilates) Fill: 3.9 cu m
Net: 17987.3 cu m
Original Surface: Maapind2024_EH
Design Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 898887.3 cu m (katendi maht koos turba ja vallide/kuhilatega) Fill: 0.0 cu m
Net: 898887.3 cu m
Original Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Design Surface: täitelbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 2147388.8 cu m (täitelbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 2147388.8 cu m
Original Surface: täitelbk lamam_EH
Design Surface: ehituslbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3136240.7 cu m (kõrgemargilise lbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 3136240.7 cu m
Arvutas K. Paat
138
Ala 3
Triangle Volume Report Report Created: 7/22/2024
Time: 2:38pm Mode: Selected Shapes Area: 7,59 ha
Original Surface: Maapind2024_EH
Design Surface: mp vallideta Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 76205.2 cu m (maht katendivallides/kuhilates) Fill: 0.0 cu m
Net: 76205.2 cu m
Original Surface: Maapind2024_EH
Design Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 239378.7 cu m (katendi maht koos turba ja vallide/kuhilatega) Fill: 0.0 cu m
Net: 239378.7 cu m
Original Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Design Surface: täitelbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 628649.7 cu m (täitelbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 628649.7 cu m
Original Surface: täitelbk lamam_EH
Design Surface: ehituslbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 821876.2 cu m (kõrgemargilise lbk maht) Fill: 0.0 cu m
Net: 821876.2 cu m
Arvutas K. Paat
139
Turba maht
Triangle Volume Report Report Created: 7/18/2024
Time: 4:43pm Mode: Selected Shapes Area: 18,88 ha
Original Surface: mp vallideta
Design Surface: turba lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 124026.5 cu m (Väo X, XV ja XVII ala 9,70 ha) Fill: 115.9 cu m
Net: 123910.5 cu m
Original Surface: mp vallideta
Design Surface: turba lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 53888.5 cu m (Väo XV idapoolne ala 5,00 ha) Fill: 2.0 cu m
Net: 53886.5 cu m
Original Surface: mp vallideta
Design Surface: turba lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 41098.1 cu m (Väo XV läänepoolne ala 4,18 ha) Fill: 4.0 cu m
Net: 41094.2 cu m
Turba maht Väo X, XV ja XVII uuringuruumides on kokku 219 tuh m3 (18,88 ha).
Arvutas K. Paat
140
Moodustatavate plokkide pindala 37,12 ha. Sellest:
• Koorimata alad 10,40 ha (roheline); • Turba-alad 18,88 ha (oranž); • Arendajate poolt tagasitäidetud ala 2,07 ha (sinine).
Varu arvutuse koondtabel
Ala Pindala, ha
Katend (ilma katendivallideta), m3 Kasulik kiht, m3
Märkused kokku
tehno- geensed setted
muld turvas moreen+
murenenud lbk
täitelubja- kivi
kõrgemargiline ehituslubja-kivi
ala 1 0,14 634,6 0 140 0 494,6 13211,1 13998,7
mulla maht leiti arvu-tuslikult, kihi keskmine paksus on 0,1 m,
ala 2 29,39 880896,1 21000 20550 177915 661431,1 2147388,8 3136240,7
turvast on 14,70 ha; tehnogeeni on 2,07 ha-l keskmiselt 1 m paksuse kihina; mulda on 6,85 ha-l keskm paksusega 0,3 m
ala 3 7,59 163173,5 0 10230 41098,1 111845,4 628649,7 821876,2
turvast on 4,18 ha; mulda on 3,41 ha-l keskm paksusega 0,3 m
kokku 37,12 1044704,2 21000 30920 219013 773771,1 2789249,6 3972115,6 Katendi maht kokku on 1045 tuh m3 (37,12 ha) Sealhulgas: kasvukiht (muld+turvas) 250 tuh m3, millest turvast on 219 tuh m3 (18,88 ha pindalal);
tehnogeenseid setteid on 21 tuh m3 (Väo XVII uuringuruumi põhjaosas 2,07 ha pindalal keskmiselt 1 m paksuse kihina); moreen+murenenud lubjakivi 774 tuh m3.
Täitelubjakivi varu on 2789 tuh m3 (37,12 ha). Kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on 3972 tuh m3 (37,12 ha).
141
Väo VIII lubjakivikarjääri katendi mahu ja täitelubjakivi (plokk 42 aT) varu arvutus (seisuga 01.10.2020)
Triangle Volume Report Report Created: 7/22/2024
Time: 2:10pm Mode: Selected Shapes Area: 14,91 ha
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: turvas lamam Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 136161.4 cu m (muld+turvas) Fill: 4504.2 cu m
Net: 131657.2 cu m
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: murenenud lbk lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 323795.5 cu m (muld+turvas+moreen) Fill: 726.6 cu m
Net: 323068.9 cu m
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: monoliitse lbk lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 364890.7 cu m (muld + turvas + moreen + murenenud lubjakivi)
Fill: 0.0 cu m
Net: 364890.7 cu m
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: täitelbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
142
Cut: 1527329.1 cu m (maht maapinnast ploki 42 lamamini) Fill: 0.0 cu m
Net: 1527329.1 cu m
Original Surface: maapind_EH
Design Surface: ehituslbk lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 3114479.8 cu m (maht maapinnast ploki 43 lamamini) Fill: 0.0 cu m
Net: 3114479.8 cu m
Väo VIII lubjakivikarjääri: katendi maht kokku on 364890,7 tuh m3 = 365 tuh m3, sealhulgas: kasvukiht (muld+turvas) kokku 136 tuh m3, moreeni ja murenenud lubjakivi maht kokku 229 tuh m3; täitelubjakivi aktiine tarbevaru plokis 42 on 1162 tuh m3 (1527329,1 – 364890,7 = 1162 438,4) Arvutas K Paat
143
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 24/4842 Objekt: Väo X, XV, XVII uuringuruum Objekti asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla Katastriüksuse nimi: Raja (65301:001:5008)
Sepa-Hindreku (65301:011:0059) Vahemetsa (65301:001:5007) Kassisaba (65301:011:0131) Põlendiku (65301:011:0091) Saluste tee 5 (65301:001:4295) Lagendiku (65301:001:4400) Saluste tee 3 (65301:001:4290) Suurtammiku (65301:001:4291) Viikmanni-Soodevahe (65301:011:0077) Kesa (65301:001:4413) Uus-Kristjani (65301:011:0084) Väikemetsa (65301:011:0159) Metsasauna (65301:011:0150)
Metsasauna (65301:001:5889) Rabaotsa (65301:001:5890) Rabaotsa (65301:011:0143) Uuringuruumi pindala 36,47 ha Mõõdistatud ala pindala: 58,92 ha Töö tellija: Eesti Killustik OÜ Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Arles Tehu Töö teostamise aeg:
- Välitöö juuni 2024 - Kameraaltöö juuni 2024
Mõõdistamise eesmärk: uuringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS ja tahhümeetriline mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R12i GNSS horisontaalne mõõtetäpsus
± 8 mm + ppm, vertikaalne ± 15 mm + ppm), Trimble S7 robottahhümeeter (1 mm + 2 ppm prisma/ 2,0 mm + 2 ppm DR-EDM täpsus)
Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topograafiline
plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis.
LISA 12 144
Kontrollpunkti nrNEZ (EH2000)Mõõdistamisaeg4062 6582139.992 541054.659 43.113
Kontroll 1 6582140.004 541054.674 43.125 04.06.2024 08:11 Erinevus 0.012 0.015 0.012
Kontroll 2 6582139.983 541054.651 43.122 04.06.2024 17:54 Erinevus -0.009 -0.008 0.009
Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Arles Tehu Geodeet
145
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Topotööde seletuskiri (Väo X,XV,XVII GU).docx 22 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
ARLES TEHU1 37702106047 16.07.2024 12:28:04 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
2d:1e:b6:dc:cb:f3:4b:36:60:3c:92:b7:5d:e9:7e:d3
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 CA B5 D3 E2 6F 0F 0B 08 80 5A BB 54 1A DC 30 BE 76 8C 0B A9 D9 40 CF 8B 56 32 12 00 8B 11 C9 CB
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
146
TEHNILISED TINGIMUSED 476063
TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Isiku- või registrikood
11206437
Kontaktaadress Tänav / maja / korter
Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee, 104
Sihtnumber
11216
Maakond
Harju maakond
Telefon
5656 6777
e-post
Kontaktisik Nimi
Tiia Tuuling
Telefon
53007903
e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Saluste tee 5 Soodevahe küla Rae vald Harju maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
65301:001:4295
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
1/2
LISA 13 147
TEHNILISED TINGIMUSED 476063
KLIENDI TEGEVUSED 1. Rae valla Soodevahe küla Väo X, XV ja XVII uuringuruumide mitteelektriprojekti koostamisel arvestada arvestada maa-ala kohta kehtestatud tehnovõrkude detailplaneeringut, elektrivõrkude kaitse-eeskirju ja servituudialasid. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada kehtivaid nõudeid müra taseme suuruse kohta. 2. Projekteeritaval alal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised: Alajaamad AJ10432:(Rae) ja AJ13832:(Rae) 10 kV ja 0,4 kV kaabelliinid liitumiskilbid 3. Projektis näha ette elektripaigaldiste kaitsmise meetmed ja lahendused, kui ehitusobjektil või selle lähiümbruses on oht olemasolevate elektripaigaldiste vigastamiseks ehitustegevuse tõttu. 4. Projekteerida vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ (https://www8.energia.ee/public/ ee043.nsf/PKDE?OpenView) nõuetele. 5. Projekt peab sisaldama kõiki vajalikke kooskõlastusi kinnistute omanike, omavalitsuse ja Elektrilevi OÜ- ga. 6. Elektrilevile kuuluva elektripaigaldis(t)e asukoha andmete saamiseks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil: https://www.elektrilevi.ee/teenused/vorgu-asukohaandmed 7. Projekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamine toimub Elektrilevi OÜ e- teeninduses ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e- teeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused 9. Juhul kui Rae valla Soodevahe küla Väo X, XV ja XVII uuringuruumide mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/vorguymberehitus ning sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Peep Herm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
+3725056891 | [email protected]
Koostatud: 05.07.2024
Kehtib kuni: 05.07.2025
2/2
148
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 |
www.elering.ee
ELERING AS TEHNILISED TINGIMUSED nr 12-9/2024/435 15.07.24 Taotleja: Inseneribüroo Steiger OÜ Telefoni nr: E-mail:
66 81 014 [email protected]
Objekti iseloomustus: Väo lubjakivimaardla täiendav varu
Inseneribüroo Steiger OÜ taotlus „Väo lubjakivimaardla täiendav varu“ Tehnilised tingimused: 1. Projekti alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliinid Lasnamäe - Ida L008/Iru – Lasnamäe L167 ja Aruküla – Lasnamäe L164/L165 kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole; 2. Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba [email protected]; 3. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16m; 4. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi); 5. Õhuliini teenindamiseks tuleb säilitada saar, mis on olemasoleva kõrgusega maa-ala, vähemalt 25 m raadiusega olemasoleva masti teljest; 6. Masti alustele saartele rajada sissesõidutee mille laius on minimaalselt 4m. Masti teenindamiseks jäetud maa-ala ja sissesõidu tee servad peavad olema stabiilsed s.t. ei tohi olla varisemisohtlikud ka pärast karjääri ammendumist; 7. Kergtee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 8. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud; 9. Kaevetöödel tuleb säilitada minimaalselt algne või suurem gabariit maapinna ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C; 10. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 11. Lõhketöid tuleb teostada vastavalt lõhkematerjaliseaduse §31 lõikes 3ga kooskõlas. Seejuures lõhketööde projekt peab olema kooskõlastatatud TTJA’ga. 12. Maa aluste kommunikatsioonide paigaldamisel võib õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada piki liini mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist s.h tõmmitsast; 13. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral
LISA 14 149
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 |
www.elering.ee
ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused; 14. Teostatavatel töödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada; 15. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m; 16. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected]. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Autalu Elering AS Liinide hooldusjuht tel. 5394 4581
150
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
435_Väo lubjakivimaardla täiendav varu.docx 53 KB
Elering AS Kooskõlastustaotlus.asice 22 KB
Joonis 1. Kavandatav ploki piir.pdf 547 KB
Kavandatav ploki piir.dgn 296 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
ERKI AUTALU1 38601180256 15.07.2024 16:11:43 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
3f:a3:ea:f9:f4:fe:65:e8:65:b2:2a:9f:d2:c6:a7:62
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 82 39 3D 75 20 51 6F 38 C0 47 4A EA 09 9A 9B 2F B5 7F 81 12 4E 26 1B 2E 69 A8 E0 43 18 F5 B4 39
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
151
Maaomaniku nõusolek Eesti Killustik OÜ (10126848) on nõus maavara aktiivse tarbevaru kinnitamisega ja selle kaevandamisega Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas paikneval katastriüksusel Uus- Tammiku (katastritunnus 65301:011:0083), samuti Saluste tee 5 katastriüksuse (65301:001:4295) osal, mis jääb väljapoole Väo XVII uuringuruumi. Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Tarvo Sikka /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige
LISA 15 152
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
LISA 15 Maaomaniku nõusolek.docx 19 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
OLE SEIN1 38709250234 23.07.2024 14:24:50 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
31:dc:1d:d4:39:39:10:4f:64:59:e2:62:dd:27:53:02
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 7A 52 47 7A AC 87 C5 13 9B 57 04 84 AB 0E 01 FF D2 7C B5 CA 3F 27 AD C9 84 08 3D 4F 33 AA 12 FD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TARVO SIKKA2 37802230269 23.07.2024 16:35:56 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
74:c7:04:21:ba:a8:9c:02:62:d6:c8:05:ad:f3:27:4d
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 76 B1 85 92 62 6E AA 4E DE F2 D8 3E 96 B7 07 9F 60 D9 50 D0 0B D5 79 90 74 16 81 D6 8B B6 92 E3
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
153
PUURAUKUDE JA SONDEERIMISPUNKTIDE LIKVIDEERIMISE AKT
Objekti nimetus: Väo X, XV ja XVII uuringuruum, pindala kokku 36,47 ha. Puuraukude ja sondeerimispunktide asukohad: Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas katastriüksustel 65301:001:5008 Raja, 65301:011:0059 Sepa-Hindreku, 65301:001:5007 Vahemetsa, 65301:011:0131 Kassisaba, 65301:011:0091 Põlendiku, 65301:001:4295 Saluste tee 5, 65301:001:4400, Lagendiku, 65301:001:4290 Saluste tee 3, 65301:001:4291 Suurtammiku, 65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe, 65301:001:4413 Kesa, 65301:011:0084 Uus-Kristjani, 65301:011:0159 Väikemetsa, 65301:011:0150 Metsasauna, 65301:001:5889 Metsasauna, 65301:001:5890 Rabaotsa ja 65301:011:0143 Rabaotsa, Väo X, XV ja XVII uuringuruumi piirides. Puuraukude ja sondeerimispunktide rajamise aeg: puuraugud rajati 2024. a mais. Turba sondeerimispunktid tehti 2024. a juunis. Puuraugud ja sondeerimispunktid: 5 puuraukusügavusega kuni 23,3 m puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puuraugud rajati Wire Line südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimeis 123 mm. Puuraukude andmed on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. 22 sondeerimispunkti sügavusega kuni 2,5 m rajati käsipuuriga, puurimise diameeter 30 mm. Rajatud sondeerimispunktide sügavused ja asukohtade koordinaadid on esitatud tabelis 2 ja asukohad näidatud joonisel 1. Staatiline veepind puuraugus maapinnast: andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Puuraukude andmed
Puuraugu nr
Koordinaadid Pa
süg, m
Veetase, m
X Y Z süg
maa- pinnast
mõõtmise aeg
süg maa-
pinnast
mõõtmise aeg
PA-1/24 6587214.93 549841.28 39,70 21,75 0,80 15.05.2024 1,4 14.06.2024
PA-2/24 6587301.14 550481.45 39,53 21,80 0,40 13.05.2024 0,68 14.06.2024
PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 23,30 0,54 10.05.2024 0,85 14.06.2024
PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 21,00 0,60 08.05.2024 1,25 14.06.2024
PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 21,70 3,85 07.05.2024 4,3 14.06.2024
Tabel 2. Sondeerimispunktide andmed
Sondeerimispunkti nr
Koordinaadid
SP süg, m X Y Z
S-1/24 6587260,58 549665,71 39,57 0,70 S-2/24 6587214,96 549838,98 39,54 1,50 S-3/24 6587177,34 550568,42 39,67 0,90 S-4/24 6587282,52 550646,06 39,75 0,60 S-5/24 6587383,44 550614,97 39,77 0,85 S-6/24 6587327,99 550484,11 39,99 1,55
LISA 16 154
S-7/24 6587482,42 550506,32 40,44 1,55 S-8/24 6587459,66 550385,72 40,18 2,50 S-9/24 6587453,11 550293,01 40,18 1,75
S-10/24 6587522,95 550205,17 39,82 0,60 S-11/24 6587550,09 550296,81 39,63 1,00 S-12/24 6587675,38 550323,41 39,80 0,95 S-13/24 6587740,55 550449,35 39,89 0,85 S-14/24 6587361,35 550213,13 39,78 1,80 S-15/24 6587275,75 550125,23 39,38 1,80 S-16/24 6587190,90 550122,40 39,90 1,80 S-17/24 6587212,42 550448,50 39,60 1,60 S-18/24 6587156,46 550425,62 39,65 1,40 S-19/24 6587145,50 550490,25 39,59 1,30 S-20/24 6587200,61 550501,14 39,47 1,60 S-21/24 6587254,78 550519,62 39,50 1,30 S-22/24 6587328,85 550385,06 39,81 1,60
Puuraukude ja sondeerimispunktide likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti 2024. a. juunis. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga. Ülejäänud osa täideti tsemendi seguga. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende rajamist. Kuna turvas on plastne materjal, mis sisaldab üle 90% vett, täitusid puuraugud pärast puuri väljatõstmist turbaga ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud. Uuringuruumi teenindusala keskkonnaseisundit ei ole kahjustatud. Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Ole Sein ja maaomanik OÜ Eesti Killustik juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tarvo Sikka OÜ Eesti Killustik juhatuse liige Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Maa-amet KÜ Kesa (65301:001:4413), Raja (65301:001:5008), Vahemetsa (65301:001:5007) Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER
155
pu ur
au k
tu rb
a so
nd ee
rim is
pu nk
t
Jo on
is 1
. V äo
X , X
V ja
X V
II uu
rin gu
ru um
i p uu
ra uk
ud e
ja so
nd ee
rim is
pu nk
tid e
as uk
oh ad
(k as
ut at
ud M
aa -a
m et
i k aa
rd ira
ke nd
us t)
PA -1
/2 4
S- 1/
24
S- 2/
24
S- 3/
24
PA -2
/2 4
PA -3
/2 4
PA -4
/2 4
PA -5
/2 4
S- 4/
24
S- 5/
24
S- 6/
24
S- 7/
24
S- 8/
24
S- 9/
24
S- 10
/2 4
S- 11
/2 4
S- 12
/2 4
S- 13
/2 4
S- 14
/2 4
S- 15
/2 4
S- 16
/2 4
S- 17
/2 4
S- 18
/2 4
S- 19
/2 4
S- 20
/2 4
S- 21
/2 4
S- 22
/2 4
PA -1
/2 4
S- 2/
24
156
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Puuraukude likvideerimise akt.docx 1.7 MB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
OLE SEIN1 38709250234 03.07.2024 14:22:03 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
31:dc:1d:d4:39:39:10:4f:64:59:e2:62:dd:27:53:02
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 8F D3 24 C7 20 ED 08 4B 5B 19 7A CE BE FC 36 F4 59 BA C2 4A 86 08 BC 98 CC 6F 61 64 AF 2E 66 23
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TARVO SIKKA2 37802230269 03.07.2024 14:48:31 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
74:c7:04:21:ba:a8:9c:02:62:d6:c8:05:ad:f3:27:4d
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 49 59 89 23 5E 10 2B AC CA 0C 2E 2C 71 36 5F ED 85 DF 66 37 58 A2 2B 72 07 DF 35 2D C6 5C A8 1B
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TIIA TUULING3 46305280259 03.07.2024 15:00:46 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
157
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
12:08:64:e5:f4:51:5c:46:61:ae:64:cc:9a:0d:a7:81
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 87 11 1E 97 20 B0 C9 EB C5 EA 64 DE 0B BD B6 69 6D FE 00 F2 D5 BC 10 6A 61 DF 10 27 37 25 26 B2
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
MAI LIND4 46805015721 04.07.2024 13:33:20 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
13:84:b7:24:cf:c6:7b:2f:94:8d:9c:ab:fd:6d:fe:c7
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 85 C6 6A BA 33 B1 79 9B 13 AF CE 0A 84 71 87 6B DE 55 E9 E6 FA AE 59 C8 E2 F3 89 93 AE ED 13 5F
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
158
Osaühing Eesti Killustik [email protected]
19.07.2024 nr DM-129072-2
Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
1. OTSUS
Tuginedes alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 otsustan: Kiita heaks Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akt.
2. ASJAOLUD
Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848; aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas Keskkonnaametile 04.07.2024 heakskiitmiseks Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumide uuritud maa korrastamise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.07.2024 nr DM-129072-1).
Uuringupunktid rajati geoloogilise uuringu lubade (edaspidi uuringuload) nr L.MU/519024, L.MU/515703 ja L.MU/520850 alusel.
Uuringuluba L.MU/515703 on antud Keskkonnaameti 06.06.2022 korraldusega DM-112527-20 kehtivusajaga kuni 06.06.2026. Uuringuluba L.MU/520850 on antud Keskkonnaameti 26.03.2024 korraldusega nr DM-126013-14 kehtivusajaga kuni 26.03.2029. Uuringuluba L.MU/519024 on antud Keskkonnaameti 10.06.2024 korraldusega DM-124187-8 kehtivusajaga kuni 10.06.2029.
5 uuringupuurauku ja 22 sondeerimispunkti rajati vahemikus mai-juuni 2024. 5 uuringupuurauku rajati sügavusega kuni 23,3m. 22 sondeerimispunkti rajati sügavusega kuni 2,5 m. Uuritud maa korrastamise akti kohaselt likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist. Uuringupuuraukude vettandev osa täideti killustikuga, ülejäänud osa täideti tsemendi seguga ja eemaldati manteltorud. Sondeerimispunktid likvideeriti vahetult pärast nende rajamist. Kuna turvas on plastne materjal, mis sisaldab üle 90% vett, täitusid puuraugud pärast puuri väljatõstmist turbaga ning täiendavad tööd nende likvideerimiseks ei olnud vajalikud. Uuritud maa korrastamise akti on kooskõlastanud geoloogilise uuringu loa omaja, maaomaniku esindaja ja uuringutöö teostaja.
3. KAALUTLUSED
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
LISA 17 159
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on kooskõlastanud maaomaniku esindaja Maa-amet.
MaaPS § 86 lõige 4 sätestab, et Keskkonnaamet kiidab uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist Kerstin-Acta Kerner 17.07.2024. Uuritud maa on nõuete kohaselt korrastatud.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kerstin-Acta Kerner vanemspetsialist maapõuebüroo
Teadmiseks: Maa-amet, Rae Vallavalitsus
Kerstin-Acta Kerner 51938226 [email protected]
2(2)
160
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
DM-129072-2.pdf 115 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
KERSTIN-ACTA KERNER1 49710190834 19.07.2024 16:25:00 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
Allkirjastaja
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
47:f9:f3:2e:bc:d7:11:26:1e:38:d9:fe:50:96:06:1f
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 BA E1 32 1B E5 C3 5E E8 E9 63 9E 49 CA 49 BB 03 40 1B 19 BB E2 B9 5F 70 EE 15 4C FC E4 90 92 7A
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
161
Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 23.07.2024 Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Väo X, XV ja XVII uuringuruumide teenindusalad paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Kuna loetletud uuringuruumid külgnevad üksteisega, siis tehti geoloogiline uuring kõigis uuringuruumides ühiselt. Uuringualade pindala on kokku 36,47 ha. Maavara kvaliteedi ja varu hindamine tehti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Töö tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume maavaravaru registrikande muutmisel aluseks võtta aruandes esitatud tulemused ja varu kinnitada seisuga 01.07.2024. Lugupidamisega Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Tarvo Sikka /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Lisa: Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks.
LISA 18 162
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Tellija arvamus.docx 21 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
OLE SEIN1 38709250234 23.07.2024 14:25:07 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
31:dc:1d:d4:39:39:10:4f:64:59:e2:62:dd:27:53:02
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 36 9A F1 4F 29 93 59 31 72 D3 AE 77 9B B2 31 11 EB DB A1 B7 ED C1 6E FC F3 23 63 A1 2A B0 49 73
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
TARVO SIKKA2 37802230269 23.07.2024 16:37:09 +03:0 0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
74:c7:04:21:ba:a8:9c:02:62:d6:c8:05:ad:f3:27:4d
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 B4 06 C9 6C 95 04 3A 7E 20 99 69 A5 6E 25 05 C3 35 EF 10 B2 60 8B 20 10 9E 42 E5 FF AF 6A 22 8C
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
163
Tiik
3 6
3 6
3 6
36
36
36
3 7
3 7
37
37
3 7
3 8
38
38
3 8
3 8
3 9
18
18
18
1 8
18
19
1 9
19
19 19
19
20
20
20
20
20
20
29
29
29
2 9
30
30
30
30
3 0
30
31
31
31
38
T045
1557
n/ta
1559
2502
1538
2459
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
1537
1534
6060
Kil
K il l
A
A
Linnaaru tee A
A AK a te
n d
K a te
n d
Kr Kr
Pinnas
Betooni põik A
TP
TP
TP TP
K il l
Kil
A
A A
A
Sa lus te tee A
Sa lus te tee A
Sa lus te tee A
PK
K a te
n d
K a te
n d
K at en
d
Katend
Katend
K a te n d
K a te n d
ki l
kill
kil
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1535
1536
H
39.49
39.46
39.6039.70
39.47
39.50
39.36
39.41
39.73
39.86
39.81
39.71
39.77
39.91
39.80
39.79
39.73
39.59
39.72
39.6339.71
39.84
39.62
39.97
40.48
39.75
39.78
39.68
39.58
40.19
41.28
39.90
40.60
41.11
42.18
41.83
40.18
39.65
39.84
41.11
39.78
39.65
39.72
39.63
39.82
39.76
40.01
39.94
39.72
39.87
39.88
39.82
39.94
39.84
39.81
39.83
39.90
39.81
39.70
39.90
39.85
39.67
39.66
39.76
39.95
39.76
39.75
40.03
39.73
39.46
40.18
40.35
40.16
39.39
39.50
39.39
39.42
39.48
39.45
39.36
39.39
39.44
39.46
39.48
39.40
39.42
39.56
39.41
39.51
39.61
41.34
41.62
41.85
41.34
41.14
41.28
40.98
40.19
39.86
39.79 39.95
39.75
39.78
39.51
39.41
38.58
39.52
39.51
39.41
39.42
39.43
39.67
40.14
39.84
39.78
40.33
39.99
39.78
39.77
39.89
39.77
39.77
39.79
39.74
39.72
39.83
39.97
40.53
40.03
40.04
39.85
39.79
40.21
40.11
40.24
40.46
40.99
40.76 40.86
40.73
40.60
4 0 .5 5
40.58
40.78
40.04
39.95
40.09
39.97
39.99
39.99
40.52
41 .17
40 .23
41.15 40.16
40 .02
41 .29
39.93
40.04
39.98
39.98
39.99
40.24
39.93
39.82
40.00
39.85
39.97
41.27
42.12
41.16
41.23
41.25
41.10
40.77
42.32
41.72
42.32
42.07
42.03
42.34
42.72
42.57
42.49
42.75
42.72
42.74
42.59
42.55
42.11
42.24
40.13
40.10
40.10
40.30
39.48
40.29
39.66
39.67
39.72
40.98
40.57
41.07
38.42
38.46
38.62
39.05
39.08
39.10
38.77
Aj13832
KPL218719
KPL52544
Aj10432
LK176406
KPL5 25
44
KPL1 73
85 3
K P
L 5 2 5 4 4
K P
L 1 7 3 8 5 3
MPL356773
LK183892
Raadatud
Katend
Raadatud
Katend
Raadatud
Paljandatud
Paljandatud
Raadatud
Raadatud
kil
Laoplats
K r
Karjäär
Karjäär
H
K u u r
K e ld e r
Raadatud
Karjäär
39.51
39.51
39.84
40.41
39.44
39.36
40.13
39.46
39.43
39.46
39.55
39.47
39.41
40.41
40.98
4 0 .2
0 4 0 .0
6
4 0 .1
5
4 0 .1
7
3 9 .9
7 3 9 .9
0
40.55
39.82
39.71
39.63
39.52
39.92
39.61
39.66
39.66
40.10
39.52
39.60 39.44
39.55
39.53
39.60
39.71
39.44
39.59
39.40
39.53
39.66
40.18
40.17
40.20
40.58
39.79
39.71
37.73
39.47
3 9 .7
5
3 8 .6
9
4 0 .2
4
3 9 .8
2
3 8 .6
3
4 0 .3
7
40.14
39.57
40.69
39.60
39.68
37.1737.05
38.74
38.54
38.8438.85
39.31
39.44
39.30
39.16
39.24 39.42
39.22 39.20
39.65
38.48
38.4239.37
38.39 39.59
38.19 39.86
38.12 39.47
38.08 39.60
36.04 38.11
3 9 .3
1
3 9 .2
3
3 9 .3
7
3 9 .4
0
3 9 .2
9
3 9 .3
3
3 9 .3
8
3 9 .3
8
3 9 .6
4
3 9 .5
4
3 9 .9
7
4 0 .0
0
3 9 .9
3
4 0 .0
4
40 .20
40. 20
40.1139.124 0 .7
3
4 0 .7
4
4 0 .5
0
4 0 .5
3
4 0 .2
8
3 9 .1
5
40.66
4 0 .3
7
4 0 .3
7
4 0 .1
3
3 9 .3
1
4 0 .1
9
4 0 .1
9
40.05
40.27
40.22
40.19
40.11
40.32
40.61
41.40
42.22
4 2 .3 9
4 0 .0
3
4 0 .0
4
4 0 .0
8
4 0 .0
9
4 0 .5
2
4 0 .5
0
4 1 .2
9
4 1 .3
3
4 2 .0
9 4 2 .1
3
4 2 .9
5
4 2 .9
9
4 3 .9
1
4 3 .7
4
4 2 .5
0
4 2 .6
0
3 9 .9
9
3 9 .2
0 4 0 .0
0
3 9 .1
7
39.73
39.68
39.72
4 1 .0 1
4 0 .0
8
40 .2 241
.1 3
40.01
40.80
3 9 .3
2
3 9 .9
1 4 0 .1
6 3 9 .1
8
3 9 .8
2
4 0 .3
5
4 0 .3
0
3 9 .4
1 3 9 .8
4
4 0 .6
6
3 9 .9
6
4 1 .3
1
4 0 .6
8
4 2 .0
9 4 1 .6
0
40.89
39.87
39.87
39.98
40.01
39.87
39.86
39.81
39.86
40.05
39.76
39.91
39.45
39.83
39.80
38.59
41 .87
41 .5 2
4 1 .5 4
4 1 .5 5
41 .2 7
4 1 .5 9
3 9 .7 0
3 9 .7 5
39 .7 9
40.55
39. 60
39 .7 3
39.86
39.92
39.77
39.82
39.50
39.49
39.64
39.41
39.86
40.12
39.88
39.74
39.88
39.93
40.25
40.25
40.20
39.65
3 7 .9 53 9 .3 8
39.70
37.57
39.4 6
37.9 8
39.5 1
38.34
3 9 .4
5
3 8 .2
4
3 8 .4
4
3 9 .1
3 3 8 .3
7
3 9 .7
3
37.79
39.69 39.75
37.59
39.76
37.55
39.38
37.76
40.24
38.27
40.24
38.48
40.19
39.0 2
4 0 .2
7
3 9 .3
3
3 9 .1
2
4 0 .0
6
38.19
38.55
37.57
37.87
37.98
38.25
37.92
37.59
37.55
37.76
38.27
38.48
38.63
38.55
41.78
37.58
35.13
31.78
29.73
29.78
38.81
38.25
38.60
38.33
38.22
38.69
38.70
3 9 .4
6
4 0 .4
8
4 0 .3
4
39 .8 4
40 .9 0
4 0 .8
1
38.69
41.14
4 1 .8 3
4 1 .7
8
3 8 .3
1
3 8 .2
6
4 1 .8 2
42 .6 8
42.76
42.30
4 0 .3
3
4 1 .6
9
40.82
40.19
39.69
39.51
39.82
39.58
39.31
39.34
38.90
39.17
40.00
40.97
41.72
41.94
4 1 .2
0
3 9 .9
0
4 1 .1
3 4 1 .6
2
4 0 .2
5
4 1 .5
5 4 1 .9
6
4 0 .3
3
4 1 .8
7 4 3 .7
4
4 0 .4
2
4 2 .5 6
37.94
40.92
41.13
41.05
41.47
38.32
41.30
41.33
38.88
38.60
38.33
38.22
4 1 .5 3
4 1 .4 5
41.3 7
39.56
39.84
39.70
39.38 39.49
40.10
39.71
39.97
39.51
39.59
39.72
39.36
39.45
39.67
39.50
39.59
39.73
39.52
40.21
40.13
40 .89
40 .3 1
41 .3 740
.6 5
41.24
40.59
41.51
41.22
4 1 .0
2
4 0 .2
2
41.61
41 .7 241
.85
42. 3142. 31
42 .4742 .49
41 .91
41 .65
42 .0 642
.28
42.03
41.82
41.39
41.31
41 .8941 .74
41 .85
41 .67
41 .83
41 .65
41 .86
41 .71
42 .02 41 .88
42 .2442 .05
42 .3242 .15
42 .29
42 .10
42 .24
42 .04
42 .33
42 .14
42 .35
42 .19
42 .4642
.30
42.62
42.54
41 .08
41. 84
41 .06
41 .48
41. 09
41 .64
41.81
42.75
40 .85
42 .22
40 .96
42 .33
40 .97
42 .33
41 .00
42 .01
40 .67
41 .95
40 .56
41 .87
40 .50
41 .64
40 .55
42 .57
40 .75
42 .05
40 .96
42 .29
39.70
39.64
39.85
39.88
39.87
39.79
39.38
39.51
4 2 .8
9
42 .5 2
42 .48
42.38
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:00 :4294 Saluste tee L2
65301:011:0298 Kesasoo tee 12a
65301:001:6616 Linnaaru põik 1
65301:001:4295 Saluste tee 5
65301:001:4414 Saluste tee L1
65301:011:0131 Kassisaba
65301:011:0113 Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0299
Kesasoo tee L6
65301:011:0287 Kesasoo tee 7
65301:001:5008 Raja
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:5007 Vahemetsa 65301:001:4291
Suurtammiku
65301:011:0143 Rabaotsa
65301:001:4290 Saluste tee 3
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0349 Kesasoo tee L1
65301:001:4400 Lagendiku
65 30
1: 00
1: 58
89
M et sa sa
un a
65301:011:0148 Uue-Sauna
65301:011:0159 Väikemetsa
65301:011:0286 Linnaaru tee L1
65 30
1: 00
1: 58
90
Ra ba
ot sa
65 30
1:0 11 :03
47
Lin na ar u p
õik
65301:011:0150 Metsasauna
65301:001:5006 Metsavälu
65301:011:0084 Uus-Kristjani
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
65301:011:0054
Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:011:0070 Betooni tn 61
65301:011:0304 Väljavahi tee
65301:001:4291 Suurtammiku
39
40
4 0
4 0
40
40
4 0
40
40
40
40
4 0
4 0
40
41
42
4 2
42
42
4 2
48 aT 51 aT
Plokk 43 aT Plokk 42 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
58 aT 57 aT
I
II
II
II'
I'
I'
IV '
V '
V I'
V I
V
IV
PA-3
40,35
17,85
PA-5
40,45
19,35
39,49
3 , 8
39,40
39,53
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,7
18,49
19,13
2,3
18,75
2,8
17,93
5,4
17,1
PA-4* 3,5
2,6
PA-7*
PA-8*
17,85
PA-9* 3,8
17,8
2,0
PA-1
40,50 0,9
PA-2
39,85
18,55
PA-6
40,62
19,77
19,90
2,6
40,50
PA-6A
19,7
1,9
19,4
18,25
PA-1/24
39,70
17,95
2,80
18,95
PA-2/24
39,53
18,03
3,70
17,80
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80
PA-4/24
41,07
20,37
3,00
17,70
PA-5/24
41,78
20,13
3,00
18,65
S-1/24 39,57
0,40
S-2/24 39,54
1,40
S-3/24 39,67
0,85
S-4/24 39,75
0,55
S-5/24 39,77
0,80
S-6/24 39,99
1,40
S-7/24 40, 4
1,40
S-8/24 40,18
2,05 S-9/24 40,01
1,65
S-10/24 39,82
0,40
S-11/24 39,63
0,90
S-12/24 39,80
0,50
S-13/24 39,89
0,55
S-14/24 39,78
1,80
S-15/24 39,38
1,80
S-16/24 39,90
1,80
S-17/24 39,60
1,60
S-18/24 39,65
1,40
S-19/24 39,59
1,30
S-20/24 39,47
1,60
S-21/24 39,50
1,30
1,60 S-22/24 39,81
PA-1EG
40,20
PA-3EG
40,10
PA-41EG
39,84
PA-43EG
39,44
PRK0000008
41,00
PL-1
37,02
0,55
1,05
PA-3/17
43,32
20,92
9,2
13,2
10,3 2,9
10,6
2,5
10,1
9,6
10,8
8,6
10,5
8,15
10,8
7,15
10,7
6,1
10,6
7,2
11,0
6,8
11,0
6,1
10,6
8,35
10,15
8,1
10,75
7,7518,5
17,95
10,85
7,0
17,5
10,75
6,95
PL-2
38,98
K-1
37,98 1,5
10,95
6,55
2,2
1,5
S-8/24 40,18
2,05
Vp-1
40,30 2,0
K-1
37,98 1,5
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80 10,7
6,1
PA-41EG
39,84 2,2
PRK0000008
41,00
Turba paksus, m
1 2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
21
22 23
2425
2628 29
30
31
32
33
34
35
6 37
38
40
41
42
4344
45
46
47
48
49
50 51
5
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63 64
65
66
67
68
69
70
71
72
8'
9' 10'
12'
13'
14' 15'
16'
17'
18' 19'
20'
21'
22'
23'
24' 25'
26'
27' 28'
29'
30'
31' 32'
33'
34'
35'
36'
37' 38'
39'
40'
41'
42'
43'
4 '
45'
46'
47'
48'
49'
5 '
51'
52' 53'
54'
55'
56'
57'
58'
59'
60'
61'
62'
63'
64'
65'66'
67'
68'
69'
70'
71'
72'
73'
74'
75'
76'
77' 78'79'80'81'
8 '
83'
84'
85'87' 88'
11'
7'
6'
5'
4' 3'
2'
1'
Väo VIII lubjakivikarjäär
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2024. a uuringu puurauk
2020. a uuringu puurauk
Puuraugu nr
Kõrgemargilise paksus, m
2017. a uuringu puurauk
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
2024. a kaevandi nr
Täitelubjakivi paksus, m
Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m
uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise
Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus
2020. a vaatluspunkti nr
* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist
39.13
10.06.2024
5 5 0 6
0 0
5 5 0 2
0 0
5 4 9 8
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 4
0 0
6 588 000
6 587 800
6 587 600
6 587 400
6 587 200
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Graafiline lisa 1/2
+372 668 1011, [email protected]
Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6343 Maardu
0 200 m100
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Metsasauna kinnistu keskpinge elektrivarustuse teostusjoonist (Geoplan Eesti OÜ, 2024, töö nr 23719).
- Betooni tn 61 elektrivarustuse teostusjoonist (Geoplan Eesti OÜ, 2022, töö nr 221012);
- Saluste tee 3 elektrivarustuse teostusjoonist (Geoplan Eesti OÜ, 2021, töö nr 21120);
(ENSV Riiklik Ehituskomitee Ehitusuuringute Instituut, 1983, MAEHG 18953);
- Baltikumi uue sadama välisvõrkude (Suur-Sõjamäe tn.-st kuni Leningradi mnt.-ni) trassiuuringud
(AS Maves, 2018, MAEGF 34549);
- Harjumaa Rae valla Soodevahe küla EVR-i laohoone ehitusgeoloogilise uuringu aruanne.
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017, EGF 8833);
- Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne.
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.06.2024);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga juuni 2024)
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga juuni 2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga juuni 2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
24/4842
03.07.2024
varu arvutuse plaan
Topograafiline ja
1 : 2000
Kaja Paat
Helis Pormeister
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
Katendi lamami samakõrgusjoon, m
Maardla piir (asendiplaanil)
2024. a. uuringu sondeerimispunkt
2020. a. uuringu sondeerimispunkt
Maapinna abs. kõrgus
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Turba sondeerimispunkti number
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
Täitelubjakivi lamami samakõrgusjoon, m
Kõrgemargilise ehituslubjakivi lamami samakõrgusjoon, m
1' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru), piiripunkt ja piiripunkti number
Paljand
Rae vald, Harju maakond
Väo lubjakivimaardla
Väo X, XV ja XVII uuringuruum
mõõdistamise kuupäev
Veetaseme abs. kõrgus,
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo X uuringuruum
Väo XVII uuringuruum
N
Nr X Y
1 6 587 410,76 549 379,98
2 6 587 422,15 549 408,82
3 6 587 384,58 549 423,69
4 6 587 372,54 549 384,30
5 6 587 456,22 549 452,43
6 6 587 470,79 549 484,77
7 6 587 508,76 549 567,97
8 6 587 659,51 549 896,61
9 6 587 587,82 549 943,48
10 6 587 516,54 549 954,94
11 6 587 487,56 549 657,16
12 6 587 399,15 549 465,04
13 6 587 417,49 549 465,21
14 6 587 445,60 549 457,25
15 6 587 306,88 549 333,21
16 6 587 378,75 549 964,78
17 6 587 247,55 549 983,75
18 6 587 276,91 550 125,70
19 6 587 196,70 550 168,30
20 6 587 180,66 550 164,05
21 6 587 169,32 550 161,05
22 6 587 181,42 550 073,17
23 6 587 190,39 550 008,20
24 6 587 213,43 549 850,92
25 6 587 213,51 549 850,34
26 6 587 225,24 549 757,71
27 6 587 225,34 549 756,82
28 6 587 227,08 549 738,83
29 6 587 233,58 549 691,27
30 6 587 561,33 550 409,98
31 6 587 611,09 550 489,92
32 6 587 559,11 550 499,90
33 6 587 551,68 550 486,55
34 6 587 517,20 550 501,32
35 6 587 482,42 550 506,35
36 6 587 333,00 550 473,43
37 6 587 326,14 550 476,61
38 6 587 399,37 550 610,93
39 6 587 366,28 550 659,98
40 6 587 336,46 550 656,94
41 6 587 304,74 550 651,14
42 6 587 203,46 550 641,00
43 6 587 123,97 550 492,07
44 6 587 124,15 550 490,63
45 6 587 143,04 550 351,66
46 6 587 286,97 550 387,23
47 6 587 295,76 550 395,21
48 6 587 335,37 550 397,42
Pindala 19,97 ha
Nr X Y
49 6 587 684,68 550 012,33
50 6 587 747,78 550 150,24
51 6 587 742,11 550 256,59
52 6 587 635,62 550 342,71
53 6 587 627,39 550 349,12
54 6 587 558,35 550 405,20
55 6 587 335,53 550 391,99
56 6 587 297,05 550 389,72
57 6 587 345,43 550 180,80
58 6 587 393,46 550 209,46
59 6 587 541,89 550 077,40
60 6 587 515,29 550 024,32
Pindala 11,45 ha
Nr X Y
61 6 587 747,78 550 150,24
62 6 587 839,96 550 351,72
63 6 587 870,60 550 421,37
64 6 587 883,77 550 453,03
65 6 587 812,10 550 454,98
66 6 587 772,45 550 465,14
67 6 587 653,66 550 502,02
68 6 587 620,46 550 504,98
69 6 587 558,35 550 405,20
70 6 587 627,39 550 349,12
71 6 587 635,62 550 342,71
72 6 587 742,11 550 256,59
Pindala 5,05 ha
Väo XV uuringuruumi
piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
piiripunktide koordinaadid
Väo XVII uuringuruumi
Väo X uuringuruumi
15.05.20 4
38,90
13.05.2024
39,13
10.05.2024
39,26
08.05.2024
40,47
07.05.2024
37,93
10.04.2020
39,70
10.04.2020
39,50
10.04.2020
39,35
10.04.2020
39,9010.04.2020
39,87
25.09.2014
39,82
29.03.1983
29.03.1983
39,90
18.12.2018
39,85
18.12.2018
39,2
39,2
Plokkide 57 aT ja 58 aT
piiripunktide koordinaadid
Pindala 37,12 ha
Nr X Y
1' 6 587 410,76 549 379,98
2' 6 587 422,15 549 408,82
3' 6 587 384,58 549 423,69
4' 6 587 372,54 549 384,30
Pindala 0,14 ha
5' 6 587 456,22 549 452,43
6' 6 587 470,79 549 484,77
7' 6 587 508,76 549 567,97
8' 6 587 546,75 549 650,79
9' 6 587 511,98 549 666,84
10' 6 587 502,02 549 679,62
11' 6 587 504,38 549 700,20
12' 6 587 520,60 549 713,08
13' 6 587 544,02 549 710,39
14' 6 587 558,13 549 740,98
15' 6 587 577,54 549 748,19
16' 6 587 589,02 549 742,94
17' 6 587 648,21 549 871,98
18' 6 587 606,88 549 890,94
19' 6 587 602,18 549 913,42
20' 6 587 615,35 549 933,56
21' 6 587 648,72 549 933,40
22' 6 587 684,68 550 012,33
23' 6 587 712,09 550 072,24
24' 6 587 695,28 550 079,94
25' 6 587 688,05 550 099,35
26' 6 587 696,67 550 118,18
27' 6 587 716,08 550 125,40
28' 6 587 732,90 550 117,71
29' 6 587 747,78 550 150,24
30' 6 587 815,17 550 297,54
31' 6 587 799,16 550 304,47
32' 6 587 791,53 550 323,72
33' 6 587 799,75 550 342,73
34' 6 587 819,00 550 350,36
35' 6 587 835,98 550 343,02
36' 6 587 839,96 550 351,72
37' 6 587 870,60 550 421,37
38' 6 587 882,92 550 450,99
39' 6 587 882,56 550 453,06
40' 6 587 826,70 550 454,58
41' 6 587 782,55 550 408,00
42' 6 587 761,85 550 407,36
43' 6 587 742,90 550 425,16
44' 6 587 756,84 550 469,99
45' 6 587 653,66 550 502,02
46' 6 587 620,46 550 504,98
47' 6 587 611,09 550 489,92
48' 6 587 559,11 550 499,90
49' 6 587 551,68 550 486,55
50' 6 587 517,20 550 501,32
51' 6 587 482,42 550 506,35
52' 6 587 333,00 550 473,43
53' 6 587 326,14 550 476,61
54' 6 587 399,37 550 610,93
55' 6 587 366,28 550 659,98
56' 6 587 336,46 550 656,94
57' 6 587 304,74 550 651,14
58' 6 587 203,46 550 641,00
59' 6 587 132,67 550 508,37
60' 6 587 153,99 550 354,37
61' 6 587 286,97 550 387,23
62' 6 587 338,78 550 165,19
63' 6 587 392,29 550 197,12
64' 6 587 529,51 550 075,03
65' 6 587 470,80 549 966,27
66' 6 587 471,98 549 962,32
67' 6 587 479,02 549 960,97
68' 6 587 516,54 549 954,94
69' 6 587 487,56 549 657,16
70' 6 587 399,15 549 465,04
71' 6 587 417,49 549 465,21
72' 6 587 445,60 549 457,25
Pindala 29,39 ha
Nr X Y
73' 6 587 306,88 549 333,21
74' 6 587 378,75 549 964,78
75' 6 587 247,55 549 983,75
76' 6 587 276,91 550 125,70
77' 6 587 196,70 550 168,30
78' 6 587 180,66 550 164,05
79' 6 587 186,17 550 121,59
80' 6 587 186,00 550 084,81
81' 6 587 182,24 550 067,23
82' 6 587 190,39 550 008,20
83' 6 587 213,43 549 850,92
84' 6 587 213,51 549 850,34
85' 6 587 225,24 549 757,71
86' 6 587 225,34 549 756,82
87' 6 587 227,08 549 738,83
88' 6 587 233,58 549 691,27
Pindala 7,59 ha
Nr X Y Nr X Y
40,47
08.05.2024
30
20
36
41
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
TÖÖ NR 25/5206
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
2
Kinnitas:
Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige
Keskkonnamõju hindasid:
Priit Kallaste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaekspert (litsents KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030) Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaekspert (litsents KMH0145, kehtib kuni 26.10.2029) Anna-Helena Purre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaekspert (litsents KMH0163, kehtib kuni 11.06.2030) Kaarel Mänd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) Martin Küttim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist Üllar Rammul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist Gertrud Einmann . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist
Esikaane illustratsioon: Vaade Väo VIII lubjakivikarjäärile kagust (seisuga 19. juuli 2025) Esikaane aerofoto allikas: Google Earth Pro
© 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
3
SISUKORD
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
1. Kokkuvõte ............................................................................................................................ 6
2. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 8
2.1. Arendaja, otsustaja, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused .......................... 8
2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ......................... 9
2.3. Kasutatud infoallikad ................................................................................................... 19
3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 20
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus.................................................................. 20
3.2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...................... 20
4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisund ....................................................... 23
4.1. Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ..................................................................................................................... 23
4.2. Geoloogilised tingimused ............................................................................................ 26
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ................................................................................... 28
4.4. Maavara kvaliteet ja varu ............................................................................................ 31
4.5. Ilmastikutingimused .................................................................................................... 33
4.6. Maastik ja mullastik ..................................................................................................... 36
4.7. Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid ................................... 38
4.7.1. Kultuuripärand ...................................................................................................... 38
4.7.2. Taimed ja loomad ................................................................................................. 38
5. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ....................... 40
5.1. Kasutatav tehnoloogia ja tehnika ................................................................................ 40
5.1.1. Ettevalmistustööd ................................................................................................. 40
5.1.2. Kasuliku kihi raimamine ........................................................................................ 41
5.1.3. Toodangu valmistamine ........................................................................................ 41
5.1.4. Võimalik mäetööde arengukava ........................................................................... 42
5.2. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ................................ 42
5.3. Kaevandatud ala korrastamine .................................................................................... 43
6. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasnevad keskkonnamõjud 44
6.1. Hindamismetoodika ja keskkonnamõju ....................................................................... 44
6.2. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna veevarustusele . 46
6.2.1. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile ......................................................................... 46
6.2.2. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .................................................................... 50
6.2.3. Mõju piirkonna veevarustusele ............................................................................. 54
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
4
6.3. Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele ................................................................. 57
6.4. Mõju välisõhule ........................................................................................................... 62
6.4.1. Müratase ............................................................................................................... 62
6.4.2. Osakeste kontsentratsioon ................................................................................... 73
6.5. Lõhketöödega kaasnevad mõjud ................................................................................. 85
6.5.1. Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus ......................................................... 85
6.5.2. Kasutatavad lõhkelaengud ja ohuala .................................................................... 89
6.5.3. Laialipaiskuvad kivimikillud ja lõhkamise õhulööklaine ......................................... 92
6.5.4. Ehitistele ohutud laengumassid ............................................................................ 93
6.5.1. Maavara mehaaniline raimamine ......................................................................... 97
6.6. Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega ............................................... 99
6.7. Võimalikud keskkonnaavariid .................................................................................... 101
6.7.1. Väo VIII karjääris võimalikud tekkivad keskkonnaavariid .................................... 101
6.7.2. Väo VIII karjääri ümbritsevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ........ 101
6.8. Mõju maastikule ........................................................................................................ 104
6.9. Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele ....... 105
6.10. Kliimamõju ................................................................................................................. 107
6.11. Mõju taimedele ja loomadele .................................................................................... 113
6.12. Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................... 115
6.13. Mõju kultuuripärandile .............................................................................................. 116
6.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ................................................................ 117
6.15. Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega .......................................... 119
7. Keskkonnameetmed ........................................................................................................ 125
7.1. Vesi ............................................................................................................................ 125
7.2. Müra .......................................................................................................................... 126
7.3. Osakesed ................................................................................................................... 128
7.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 130
8. Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus ......................................................... 131
8.1. Põhja- ja pinnavesi ..................................................................................................... 131
8.2. Välisõhk ..................................................................................................................... 132
8.2.1. Õhusaasteloa vajaduse hinnang ......................................................................... 133
8.3. Maavõnked ................................................................................................................ 134
9. Kavandatava tegevuse erinevate alternatiivide võrdlus ja nende paremusjärjestus ....... 136
9.1. Mõjuvaldkondadele kaalu andmine .......................................................................... 136
9.2. Mõjuvaldkondade hindamine .................................................................................... 138
9.3. Alternatiivide võrdlus ................................................................................................ 139
10. Kokkuvõte ja koondhinnang ............................................................................................. 140
10.1. Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja vastavus strateegilistele
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
5
planeerimisdokumentidele ........................................................................................ 140
10.2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................. 141
10.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus .......... 142
10.4. Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ................................................................... 142
10.5. Koondhinnang ........................................................................................................... 144
11. Kasutatud infoallikad ........................................................................................................ 145
LISAD
1. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega.
2. Keskkonnaameti 04.03.2025. a kiri nr 6-3/24/10372-23 Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise kohta.
3. Keskkonnaameti 21.11.2025. aasta kiri nr 6-3/25/21274-3 Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ja asjaomastelt asutustest seisukoha küsimise kohta.
4. KMH aruande avalikustamise perioodil laekunud asjaomaste asutuste seisukohad koos vastuskirjadega.
5. KMH aruande 12.01.2026. aastal toimunud avaliku arutelu protokoll.
6. Keskkonnaameti 27.01.2026. aasta kiri nr 6-3/25/21274-15 taotletava Väo VIII KMH aruande avalikustamise järgne seisukoht.
7. Keskkonnaameti 01.04.2026. aasta kiri nr 6-3/26/1265-4 taotletava Väo VIII KMH aruande täiendamiseks koos vastuskirjaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
6
1.KOKKUVÕTE
Eesti Killustik OÜ (edaspidi ka arendaja) (aadress Pärnu mnt. 158-1, 11317 Tallinn, registrikood: 10126848) kaevandab Väo lubjakivimaardlas (registrikaart nr 0046) lubjakivi Väo VIII lubjakivikarjääris keskkonnakaitseloa nr KL-514265 alusel alates 2022. aastast (loa kehtivus kuni 25.01.2037). Arendaja soovib taotleda uut luba maavara kaevandamiseks, mis hõlmaks lisaks praegusele Väo VIII lubjakivikarjäärile ka sellega külgnevaid geoloogiliselt uuritud alasid ehk Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut (edaspidi ühiselt nimetatud ka kui uuringuruum). Vertikaalsihis jaguneb maavaravaru kvaliteedilt täitelubjakiviks (plokk aT 57) ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks (plokk aT 58). Arendaja tegutseb maavarade uuringute ja kaevandamise valdkondades, varustades kvaliteetsete ehitusmaterjalidega ehitusobjekte ja ehitusmaterjalide tootjaid üle Eesti. Arendajale kuuluvad keskkonnaload maavara kaevandamiseks kuueteistkümnes liiva- ja kruusakarjääris, kahes dolokivikarjääris ning neljas lubjakivikarjääris, samuti kokku kolmteist geoloogilise uuringu luba Harju, Rapla, Järva, Ida-Viru ja Tartu maakondades.
Uuringuruumi geoloogilise uuringu on teostanud 2024. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER (Tuuling jt, 2024), eesmärgiga täpsustada uuringuruumides leviva maavaralasundi ulatust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Töö tulemusena arvutati varu 37,12 ha pindalal. Sõltuvalt kivimi kvaliteedist eraldati geoloogilise uuringu käigus vertikaalses läbilõikes 2 plokki: täitelubjakivi läbilõike ülaosas Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute mahus (plokk 57) ja kõrgemargiline ehituslubjakivi selle all (plokk 58) Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu mahus. Geoloogilise uuringu käigus teostatud varu arvutuse kohaselt on uuringuruumi piires 2 789 tuh m3 täitelubjakivi keskmiselt 7,5 m paksuse kihina ning selle all 3 972 tuh m3 kõrgemargilist ehituslubjakivi keskmiselt 10,7 m paksuse kihina. Katendi keskmine paksus on uuringuruumis 2,8 m ja kogumaht 1 045 tuh m3, sh 18,88 ha alal 219 tuh m3 turvast keskmiselt 1,2 m paksuse kihina. Sellele järgneb keskmiselt 2,1 m paksune moreeni ja murenenud lubjakivi kiht kogumahuga 774 tuh m3. Veetase jääb maapinnast keskmiselt 1,5 m sügavusele. Kogu lubjakivivaru on veealune. Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada Tallinna ja laiemalt Harju maakonna ehituse varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga materjaliga. Arvestades planeeritavate taristuobjektide rajamist lähemas tulevikus (Rail Baltic raudtee viaduktide ja kõrvalteede ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus, Tallinn - Narva põhimaantee rekonstrueerimine jt infrastruktuuriobjektid), täidab taotletavast Väo VIII karjäärist saadav materjal kasvavat ehituskivi nõudlust.
Keskkonnamõju hinnati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi ka KeHJS) ning juhinduti keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju erinevate keskkonnaelementide ja aspektide (maavara, vesi, loomastik, taimestik, kultuuripärand, inimeste heaolu ja vara, müra, saasteained jm) lõikes taotletava Väo VIII karjääri lähiümbruses. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja keskkonnameetmed ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
7
hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. KMH aruandes anti ka soovitusi keskkonnaseisundi jälgimiseks ja seiretingimuste seadmiseks ning käsitleti teiste keskkonnalubade taotlemise vajadust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
8
2.SISSEJUHATUS
2.1.Arendaja, otsustaja, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused
Arendaja:
Eesti Killustik OÜ; registrikood: 10126848; aadress: Pärnu mnt. 158-1, 11317 Tallinn, Harju maakond; kontaktisik: Ole Sein, maavarade ja keskkonna juht, tel: +372 5349 2373, e-post: [email protected].
Otsustaja:
Keskkonnaamet; aadress Roheline 64, Pärnu, 80011 Pärnu maakond; Ringmajanduse osakond, Keskkonnakorralduse büroo; kontaktisik Karin Sisask, telefon +372 5193 1960, e-post: [email protected].
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER; registrikood 11206437; aadress: Männiku tee 104/1, Tallinn 11216 Harju maakond; KMH vastutav ekspert: Priit Kallaste, juhtekspert, tel 668 1013, e-post: [email protected].
Ekspertrühma koosseis:
− Priit Kallaste, juhtekspert (litsents KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030);
− Aadu Niidas, keskkonnaekspert (litsents KMH0145, kehtib kuni 26.10.2029);
− Anna-Helena Purre, keskkonnaekspert (litsents KMH0163, kehtib kuni 11.06.2030);
− Kaarel Mänd, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011);
− Martin Küttim, keskkonnaspetsialist;
− Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist;
− Gertrud Einmann, keskkonnaspetsialist.
Võrreldes KMH programmiga on ekspertrühma koosseisu lisandunud keskkonnaspetsialist Gertrud Einmann, kes hindab mõju välisõhu valdkondades.
Põhjalikum ekspertrühma isikkoosseisu kirjeldus on toodud KMH programmis (lisa 1).
Asjaomased asutused:
Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kuuludes asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 9 lõige 1 alusel. KMH menetluse on kaasatud järgmised asjaomased asutused: Rae Vallavalitus (kuivõrd taotletav mäeeraldis paikneb Rae vallas ning kohalik omavalitsus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
9
esindab kohalikku kogukonda), Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Lasnamäe Linnaosa Valitsus (kuivõrd taotletav ala paikneb Tallinna linna külje all ning on üks põhilisi kaevandatava materjali tarbijaid), Transpordiamet (seoses väljaveoks planeeritavate teede kasutamisega), Muinsuskaitseamet (kuivõrd lähipiirkonnas paiknevad kultuurimälestised), Terviseamet (tegevusega kaasnevate mõjude osas elukeskkonnale ja joogiveele), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kui Raudteeliiklusregistri volitatud töötleja), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Tallinna ja laiemalt Harju maakonna ehitusmaterjali varustuskindluse tagamise seisukohast), Maa- ja Ruumiamet (ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika aspektist) ja Päästeamet (seoses võimalike keskkonnaavariide jt õnnetuste ning tuleohutuse valdkondadega).
2.2.Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine
Eesti Killustik OÜ esitas 10.06.2024. aastal Keskkonnaametile taotluse Väo VIII lubjakivikarjääris, Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruumis ja Uus-Tammiku kinnistul kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Antud taotluse põhjal algatas Keskkonnaamet oma 19.06.2024. a kirjaga nr 6-3/24/10372-3 keskkonnamõju hindamise.
Mõju hindamise järgselt koostas arendaja koostöös KMH ekspertrühmaga (OÜ Inseneribüroo STEIGER) KMH programmi ning esitas selle Keskkonnaametile avalikustamiseks. Keskkonnaamet, olles kontrollinud programmi vastavust seaduses nõutud punktidele, avalikustas programmi oma 08.11.2024. a kirjaga nr 6-3/24/10372-8 ning ühtlasi teavitas asjaomaseid asutusi ja küsis neilt seisukohti KMH programmile oma 08.11.2024. a kirjaga nr 6-3/24/10372-7. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (08.11.2024), kohaliku levikuga Rae valla ajalehes Rae Sõnumid (november 2024) ning Rae Vallavalitsuse teadetetahvil.
KMH programmiga sai tutvuda avalikustamise perioodil vahemikus 15.11.2024 - 06.12.2024. KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kuni 06.12.2024 (k.a) otsustaja kontaktide kaudu. Avalikustamise perioodil esitas oma seisukoha asjaomastest asutustest Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Rae Vallavalitsus, Terviseamet ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Lisaks esitasid oma arvamuse menetlusosalised Rail Baltic Estonia OÜ ning ühiselt OÜ Invenio/OÜ Rosamil/OÜ Aikuvar.
KMH programmi avalik arutelu toimus 07.01.2025 algusega kell 16:00 Rae Kultuurikeskuse suures saalis ja veebikeskkonnas Teams. Avalikul arutelul osales kohapeal kokku 10 inimest ja 10 inimest veebi vahendusel. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati arendaja ettevõtet, kavandatavat tegevust, KMH programmi ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti ning selgitati esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH programmi avalikustamise jooksul laekunud seisukohad koos nende vastustega on toodud KMH aruande lisas 1.
Peale KMH programmi avalikku arutelu esitas Keskkonnaamet omapoolse avalikustamise järgse seisukoha. Laekunud seisukohtade ja arvamuste põhjal täiendas KMH ekspertrühm KMH programmi asjaomastelt saadud informatsiooni põhjal ning esitas täiendatud KMH programmi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
10
Keskkonnaametile nõuetele vastavaks tunnistamiseks. KMH programmi tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks oma 04.03.2025. a kirjaga nr 6-3/24/10372-23 (lisa 2).
KMH aruande koostamisel lähtuti nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (lisa 1).
KMH aruande koostamise järgselt esitas arendaja 06.11.2025. aastal Keskkonnaametile KMH aruande nõuetele vastavusele kontrolliks ja avalikustamisele. Keskkonnaamet kontrollis esitatud KMH aruannet, kontrollis selle vastavust seaduses toodud nõuetele ning suunas aruande avalikustamisele, andes sellest teada oma 20.11.2025. aasta kirjaga nr 6-3/25/21274-2. Samuti küsis Keskkonnaamet oma 21.11.2025. aasta kirjaga nr 6-3/25/21274-3 seisukohti asjaomastelt asutustelt (lisa 3).
KMH aruande avalikustamise periood kestis 25.11. - 31.12.2025,mille vältel oli võimalik igaühel esitada aruande kohta omapoolsed ettepanekud, vastuväited ja küsimused. Avalikustamise perioodil esitas oma seisukoha asjaomastest asutustest Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Lasnamäe Linnaosavalistus, Keskkonnaamet, Terviseamet ja Rae Vallavalitsus. Lisaks esitasid omapoolsed arvamused teised menetlusosalised Riigi Kinnisvara AS, Rail Baltic Estonia OÜ ning OÜ Invenio/OÜ Rosamil/OÜ Aikuvar ühiselt. KMH aruande avalikustamise jooksul laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste kirja koopiad koos vastustega on toodud KMH aruande lisas 4. Lühikokkuvõte esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste arvestamise või mitte-arvestamise kohta on toodud tabelis 2.2.1.
Peale aruande avalikustamist toimus avalik arutelu 12.01.2026 algusega kell 16:00 Rae Kultuurikeskuse väikese saalis ja veebikeskkonnas Teams. Avalikul arutelul osales kohapeal kokku 9 inimest ja 14 inimest veebi vahendusel. KMH aruande avalikul arutelul tutvustati mõjuhindamise tulemusi, anti ülevaade KMH aruande kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest ning anti neile esmased lühikesed vastused. Avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal. Avaliku arutelu protokoll on toodud KMH aruande lisas 5. Peale avalikku arutelu esitas Keskkonnaamet 27.01.2026. aasta kirjaga nr 6-3/25/21274-15 omapoolse seisukoha aruande asjakohasuse ja piisavuse osas avalikustamisel laekunud ettepanekute valguses (lisa 6).
KMH aruandele esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest või mitte-arvestamisest tulenevalt täiendati KMH aruannet. KMH aruande esitati 06.03.2026. aastal Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Keskkonnaamet esitas 01.04.2026. a kirjaga nr 6-3/26/1265-4 oma ettepanekud KMH aruande täiendamiseks, mille alusel KMH aruannet täiendati (lisa 7). Lühiülevaade kirjades esitatud küsimustest ja ettepanekust koos nendega arvestamise või mitte-arvestamise kohta on toodud tabelis 2.2.1.
KMH aruanne esitati 14.04.2026 Keskkonnaametile nõuetele vastavaks tunnistamiseks.
Keskkonnamõju hinnati vastavalt KeHJS-le ning juhinduti keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamisel hinnati taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. KMH käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendavaid keskkonnameetmeid. Samuti käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust kavandatava tegevuse realiseerumisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
11
Tabel 2.2.1. KMH aruande avalikustamisel laekunud ja nende arvestamine/mittearvestamine. Täispikad vastused on toodud KMH aruande lisas 4.
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Maa- ja Ruumiamet
27.11.202 nr 7-1/25/17587-2
Oleme esitatud KMH aruandega tutvunud ning palume lisada punkti 4.1. esimesse lõiku juurde Metsavälu katastriüksuse 65301:001:5006.
Ettepanekuga arvestatud
Lisaks juhime tähelepanu, et Uus-Kristjani katastriüksuse 65301:011:0084 jagamisel on moodustatud uus Uus- Kristjani katastriüksus 65301:001:7245.
Ettepanekuga arvestatud
Riigi Kinnisvara AS
03.12.2025 e-mail
Tuleb ette näha meetmed peenosakeste lendumise takistamiseks lõhkamise, töötlemise ja transpordi käigus. Ettepanekuga
arvestatud
Tuleb tagada väljaveoteede puhtus, nt ette näha sõidukite šassiide pesu enne karjäärist välja sõitmist. Ettepanekuga ei
arvestatud
Muinsuskaitseamet
04.12.2025 nr 5-14/7172-1
Kultuuripärandit käsitlevasse peatükki soovitame lisada hoiatuse: kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Ettepanekuga arvestatud
Päästeamet
12.12.2025 nr 7.2-3.1/1321-2
Rail Baltic enda ohuhindamise dokumentides on sõnastatud, et nende vedude ohuala on 1000m mõlemale poole raudteed. Siit ei selgu kas KMH-s on selle asjaoluga arvestatud.
Ettepanekuga ei arvestatud
Programmi osas on ehk oluline kajastada olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus.
Ettepanekuga arvestatud
Päästetöö toimimine piirkonnas (päästetehnika ligipääsu võimalused õnnetuse korral jmt) ja selle mõju hinnang. Ettepanekuga
arvestatud
Kavandatavad riskiallikad ja nende mõju hinnang ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse ning kas programm näeb ette tekkida või muutuva õnnetuse riskide hindamise.
Ettepanekuga arvestatud
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
12.12.2025 nr 10-20/3094 - 2
KMH aruandes on esitatud väide, et „koosmõju teiste piirkonna tegevustega ei esine“ ning et juhul, kui AS Liinirongid hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus, Rail Baltica raudteerajatised ning naaberkinnistute detailplaneeringud realiseeruvad, „arvestatakse kaevandamisel neist tulenevate võimalike piirangutega“ . Siiski ei ole aruandes kusagil välja toodud, millised konkreetsed piirangud nendest planeeritud arendustest tuleneda võivad, kuidas need võivad mõjutada kaevandamise tehnilisi võimalusi, ega seda, kas ja millistes osades on kaevandusala tegevus tulevikus jätkuvalt teostatav.
Arvestatud osaliselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
12
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
KMH aruandes on märgitud, et kavandatavast Väo VIII karjäärist juhitakse välja pumbatav vesi läbi Põlluääre kraavi Pirita jõkke. Samas ei ole aruandes käsitletud, kas selline vee suunamine võib mõjutada Pirita jõe seisundit ega analüüsitud selle võimalikku kaudset mõju lähimale Natura 2000 alale - Pirita loodusalale (KKR kood: RAH0000039), mis asub 2,2 km kaugusel. Arvestades, et tegemist on otsese väljavoolu suunamisega Natura võrgustikku kuuluva jõe valgalasse, oleks vaja lahti kirjutada või põhjendada, miks mõju kaitsealale puudub.
Ettepanekuga ei arvestatud
Aruandes esitatud prognoos kinnitab, et just karjääri tegevusest tulenev lisanduv koormus moodustab märkimisväärse osa tulevasest liikluskasvust. Seetõttu tuleb liiklussageduse suurenemist ning sellega kaasnevat mõju käsitleda eraldi, mitte üldise piirkonna kasvutrendi osana. KMH käigus peaks hindama, millist mõju avaldab karjääri tegevus teekatete elueale ja hooldusvajadusele, ning kirjeldama, millised leevendusmeetmed (nt teekatete tugevdamine, tolmutõrje, regulaarne puhastus, liiklusmarsruutide suunamine) on vajalikud. KMH ülesanne ei ole määrata konkreetset remonditööde teostajat, kuid aruanne peab andma piisava sisendi, et teeomanik ja arendaja saaksid edasistes loa- ja lepingulistes kohustustes liiklusest tuleneva mõjuga arvestada.
Ettepanekuga ei arvestatud
KMH aruandes viidatud dokument „Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega“, mis peaks sisalduma lisas 1, ei ole menetlusmaterjalides kättesaadav.
Ettepanekuga arvestatud
Rail Baltic Estonia OÜ
17.12.2025 nr KV2025-373
Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE) tõi oma 27.11.2024 kirjas nr KV2024-392 välja, et KMHs tuleb arvestada, et Rail Baltic Estonia OÜ kavandab Rae valla Soodevahe küla asustusüksuste ja Tallinna linna haldusterritooriumi maadele: (1)AS Liinirongid hooldusdepoo ja seisuparki, (2) AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitust, (3) OÜ Rail Baltica raudteerajatisi.
Ettepanekuga arvestatud
Juhime tähelepanu, et lõhkamise mõju hindamisel ei ole arvestatud ülaltooduga. Hooldedepoo valmimise ajaks on hinnanguliselt aasta 2028 lõpp. Väo VIII lubjakivikarjääri loa kehtivusajaks on märgitud kuni 25.01.2037. KMH aruandes tuleb hinnata lõhketöödest ja nendega seotud tegevustest tulenevat mõju Rail Baltica hooldedepoo rajatistele, tehnosüsteemidele ja seadmetele kogu hooldedepoo kavandatava kasutusaja vältel. Sealhulgas tuleb käsitleda lõhkamisega kaasnevat vibratsiooni ja lööklainete mõju hoonete konstruktsioonidele ning tõendada, et konstruktsioonidele avalduv mõju jääb lubatud piiridesse. Aruandes tuleb hinnata ka lõhketöödest tuleneva vibratsiooni ja lööklainete mõju hooldedepoos kasutatavatele elektroonilistele ja mõõteseadmetele, sh rongirataste seisukorda mõõtvatele süsteemidele ning rattaprofiili mõõteseadmetele, mille korrektne ja nõuetele vastav töö eeldab väliste vibratsioonide, sealhulgas hooldedepoo territooriumiväliste vibratsioonide, puudumist.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
13
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Palun analüüsida, kas lõhketöödest tulenev vibratsioon ja lööklained võivad mõjutada mõõteseadmete täpsust, seadmete töökindlust ja hooldedepoo tavapärast toimimist. KMH aruandes tuleb esitada konkreetsed leevendusmeetmed, mille eesmärk on lõhketöödest ja muudest karjääriga seotud tegevustest tuleneva vibratsiooni ja lööklainete maksimaalne vähendamine, sealhulgas lõhkamistehnoloogia, lõhketööde ajastamise ja suunamisega seotud meetmed. Vajaduse korral tuleb määratleda ka alad ja kaugused, millest alates ei ole lõhketööde tegemine hooldedepoo toimimise ja seadmete töökindluse tagamiseks lubatud.
KMH aruandes esitatud hinnangud ja leevendusmeetmed peavad olema seotud hooldedepoo kavandatava kasutusajaga ning tagama hooldedepoo normaalse ja häireteta toimimise kogu selle elutsükli vältel. KMH aruande peatükk 7 käsitleb keskkonnameetmeid järgmistes valdkondades: vesi, müra, osakesed ja jäätmed. Kõigi valdkondade puhul on läbivalt näha korduvaid probleeme, mis vähendavad meetmete tõhusust ning ei vasta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) loogikale, mille kohaselt peab meede olema suunatud konkreetse mõju ennetamisele, vältimisele, vähendamisele või leevendamisele. Peamine probleem on see, et meetmed on kirjeldatud ebamääraselt ja tingimuslikult („vajadusel“, „olukorrast sõltuvalt“), jättes nende rakendamise tõlgendamise arendaja otsustada. Sellise sõnastuse puhul ei ole tagatud meetmete kohustuslik rakendamine ega kontrollitavus.
Ettepanekuga arvestatud
Põhjavee kaitseks pakutud lahendused (puurkaevu korrastamine, uue puurkaevu rajamine, heljumi setitamine, eesvoolu projekteerimine) on asjakohased. Samas on nende rakendumise tingimused ebaselged, sest puudub selge arusaam, millal meetmeid rakendatakse. „Vajadusel“ rakendatavad meetmed tuleb esitada selliselt, et oleks arusaadav, mille alusel hinnatakse mõju ja rakendatakse tegevusi.
Ettepanekuga arvestatud
Müra valdkonnas on mitmed meetmed sisuliselt õiged (müravallid, allikate paigutus, seadmete valik). Meetmete efektiivsus sõltub valdavalt täpsest tehnilisest määratlusest, mida aruanne ei sisalda – ei ole määratletud mürabarjääride parameetreid, seirekorda, rakendumise tingimusi ega töökorralduslikke piiranguid. KMH aruanne nimetab meetmetena ka tegevusi, mis tegelikult ei vähenda müra (nt teavitamine, haljastus). Kohati on kirjeldatud vaid õigusaktidest tulenevaid miinimumnõudeid, mitte sisulisi leevendusmeetmeid.
Ettepanekuga ei arvestatud
Osakeste ehk tolmu meetmed on kirjeldatud soovitusliku iseloomuga ning ilma konkreetsete tingimuste ja kontrollikohustuseta. Meetmed peavad põhinema tolmu leviku ennustamisel, ilmastikutingimuste hindamisel, transpordikorraldusel ja konkreetsetel tehnilistel nõuetel.
Ettepanekuga ei arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
14
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Jäätmete valdkonnas on esitatud üks sisuline meede - katendi eraldi kogumine ning kasutamine korrastamisel. Teine meede (jäätmete nõuetekohane käitlemine) ei ole leevendusmeede, vaid seadusest tulenev kohustus. Õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei saa esitada KMH leevendusmeetmena, sest need ei vähenda mõju ning on kohustuslikuks täitmiseks. Sama loogika on näiteks kiiruspiiranguga: me ei nimeta “sõidame lubatud kiirusega” liiklusohutuse meetmeks, sest piirkiirust tuleb niikuinii järgida.
Ettepanekuga ei arvestatud
Lasnamäe Linnaosa Valitsus
19.12.2025 nr 5-1/16 - 4
Ettepanekud puuduvad -
Keskkonnaamet
29.12.2025 nr 6-3/25/21274-
12
Keskkonnaamet märgib, et KMH aruandesse oleks hea Pirita jõe seisundi lisamine. Vesi juhitakse Põlluääre kraavist (EELIS kood: VEE1089234) Pirita jõkke (EELIS kood: VEE1089200) ehk Pirita pinnaveekogumisse Pirita Vaskjalalt suudmeni (1089200_4, lühinimetus Pirita_4). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on 2019. aasta andmetel pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund halb. Aasta 2024 Eesti pinnaveekogumite seisundi vaheinfo andmetel on pinnaveekogumi Pirita_4 koondseisund samuti halb. Halb seisund on põhjustatud varasemalt tuvastatud elustikus elavhõbeda (Hg) sisaldusest (2022) ning benso(a)püreeeni ja perfluorooktaansulfonaadi esinemisest vees (2022).
Ettepanekuga arvestatud
Hetkel on plaanitud turbamaterjal ladustada katendivallidesse, kus see aja jooksul oksüdeerub ja emiteerib suures mahus KHG heidet. Dokumendi Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 osas on välja toodud (KMH aruande lk-l 108), et tuleks kaaluda võimalusi kasutada turvast jätkusuutlikult kõrvalsaadusena. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kliima seisukohast on selline lahendus ratsionaalsem.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet palub müra modelleerida olukorras, kus purustus-sorteerimissõlm jms töötavad elamutele maksimaalsel võimalikul lähedusel.
Ettepanekuga ei arvestatud
Keskkonnaamet palub täpsustada müra tasemeid Uus-Tammiku kinnistul, kui lähimal elamumaal, ja mis on võimalikud leevendusmeetmed.
Ettepanekuga ei arvestatud
Keskkonnaamet märgib, et KMH aruande joonisel 6.4.5. puudub legend. Ettepanekuga
arvestatud
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et hüdrovasaraga raimamise mõjusid on kajastatud minimaalselt. Keskkonnaamet palub aruandes täiendada hüdrovasara kasutamisest tulenevaid mõjusid.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
15
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Keskkonnaamet palub peatükis 7.2. täpsustada, kas müratõkkevall tuleb planeerida kogu mäeeraldise teenindusmaa ulatuses, samuti kui kõrge vall rajada tuleb.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet leiab, et täpsustada oleks vaja meedet: Katendivallide kõrguse suurendamine, kombineerimine haljastusega. Hetkel ei selgu aruandest, kas kogu mäeeraldise teenindusmaa piires tuleb tõsta katendivalli kõrgust (ning mitu meetrit) ja rajada ka kõrghaljastus kogu mäeeraldise teenindusmaa piires.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet palub täpsustada ka meedet: Kõvakattega teepinna pesemine ning tuua välja kui suures ulatuses tuleb väljasõiduteed kasta.
Ettepanekuga arvestatud
Meetme: Liikumiskiiruse vähendamine osas täpsustab Keskkonnaamet, et väljaspool mäeeraldise teenindusmaad ei saa Keskkonnaamet kiirust piirata.
Ettepanekuga arvestatud
Aruande peatükis 6.6. „Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega“ on välja toodud, et kaevandamisjäätmed loetakse kõrvalsaaduseks. Kaevandamisjäätmeid ei saa Väo VIII lubjakivikarjääri puhul lugeda kõrvalsaaduseks, sest nende edasine kasutus ei ole kindel. Juhul kui katendit ja peenfraktsiooni soovitakse kasutada korrastamistöödel, tuleb neid käsitleda kaevandamisjäätmetena ja keskkonnaloa taotluse koosseisus esitada kaevandamisjäätmekava. Juhul, kui koostatud on korrastamisprojekt ja see on saanud Keskkonnaameti poolt rakendamise nõusoleku, saab väita, et korrastamisel kasutatavad katend ja sõelmed ei ole jäätmed.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Invenio, OÜ Rosamil, OÜ Aikuvar
29.12.2025
Arvestades menetlusosalise kirja pikkust (9 lk) ja arendaja vastuskirja pikkust (7 lk) ei ole mõistlikkuse huvides siin tabelisse kirja sisu kajastatud. Antud kiri ja selle vastuskiri on leitav KMH aruandes lisast 4.
Terviseamet
29.12.2025 nr 9.3-4/24/11227-
6
Amet nõustub, et taotletava karjääri lähiümbruses müratundlike hoonetega alasid ei asu, kuid toob välja, et nii mastaapse tegevusega, kui seda on kaevandamine, ei piirdu tekitatav mõju vaid karjääri lähiümbrusega. Kavandatava tegevusega lisandub transport ehk suurenevad ka raskeveokite liikluskoormused väljaveoteedel, seega võib kavandatav tegevus otseselt häiringud tekitada ka kilomeetreid eemal. Lisaks arvestades selle ala asukohta, mis on ümbritsetud erinevate müraallikatega, on oluline tähelepanu pöörata ka kumulatiivsele mürale, mis koosmõjus võib tekitada häiringuid ka kaugematel asuvates elamualades.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
16
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Amet juhib tähelepanu, et müratundlike hoonetega aladel levivad müratasemed (sh maksimaalsed) ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) sätestatud normtasemeid. Nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra ohutusele elamutes kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel.
Ameti hinnangul tuleks võimaluse korral suunata liiklus Betooni tänavale ja sealt edasi Paneeli tänavale. Võimalusel tuleks vältida Peterburi teele jõudmist Betooni tänava kaudu, kuna sellel suunal paiknevad elamualad (lähim neist Peterburi tee 74 // 76 kinnistu). Ameti hinnangul võib sellise liiklussagedusega raskeliiklus põhjustada elanikele müra- ja vibratsioonihäiringuid. Amet juhib tähelepanu, et praegu KMH aruandes esitatud mürakaartidel puudub teave selle kohta, millised müratasemed nimetatud alale levivad, kuna müra mõju on hinnatud vaid karjääri lähiümbruses. Karjäärist väljuvate liiklusvoogude planeerimisel tuleks teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et valida sobivaimad lahendused liiklusmüra seisukohast ning vajadusel kavandada müra leevendavaid meetmeid elamutele, mis suurenenud väljaveost mõjutatud saavad.
Ettepanekuga arvestatud
Amet juhib tähelepanu, et ka sel marsruudil on liiklussageduse tõusust mõjutatud mitmed müratundlike hoonetega alad (nt Aaviku, Pirgu, Uuesauna, Liiva Maripuu, Puukooli, Veldisauna, Varivere tee 6 // Kaasiku jne). Enne raskeveo liikluse suunamist Linnaru teele tuleb hinnata, millist müra- ja vibratsioonimõju see avaldab müratundlikele aladele ja seal paiknevatele hoonetele, ning vajaduse korral kavandada leevendavad meetmed. Praegu KMH aruandes esitatud mürakaartidel puudub teave selle kohta, millised müratasemed nimetatud aladele levivad, kuna müra mõju on hinnatud vaid lähiümbruses.
Ettepanekuga ei arvestatud
KMH aruandes esitatud mürakaartidel on hinnatud päevast liiklusmüra ja tööstusmüra olukorda karjääri lähiümbruses. Aruandest selgub, et kavandatava karjääri võimalikud väljaveo teed on Betooni tänav, Paneeli tänav ja Linnaru tee. Nagu eelmistes punktides kirjeldatud, paiknevad nimetatud väljaveo teede ääres müratundlike hoonetega alad, mis joonistel ei kajastu, kuna jäävad mürakaartide ulatusest välja. Tervikliku ülevaate saamiseks selle kohta, kuidas väljaveoteedel raskeveokite liiklussageduse suurenemine mõjutab müratundlike hoonetega alade liiklusmüra olukorda ning milline tööstusmüra müratundlike hoonetega aladele levib, tuleks edaspidi mürakaarte vastavalt täiendada.
Ettepanekuga ei arvestatud
Praegu on hinnatud üksnes kavandatavast karjäärist levivaid müratasemeid, kuid ameti hinnangul tuleks kaaluda ka kumulatiivse tööstusmüra hindamise vajadust, kuna läheduses asub teine suur karjäär. Eriti oluline on välja selgitada, millised müra- ja vibratsioonitasemed levivad Lagedi tee poolsetele müratundlike hoonetega aladele, kus kumulatiivne mõju võib olla kõige suurem.
Ettepanekuga ei arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
17
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Planeeritavast alast ja kavandatavast tegevusest on muuhulgas mõjutatud Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistu, mis on elamuala. Joonise nr 6.4.3 kohaselt levib karjäärialalt päevasel ajal müratase kuni 49 dB, mis eraldivõetuna ei ületa KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Arvestades, et elamuala läheduses asub juba praegu ning on kavandamisel veel mitmeid täiendavaid müraallikaid, palub amet Keskkonnaametil teha koostööd teiste müraallikate valdajatega, et leida kumulatiivse müra leevendamiseks parim võimalik lahendus elamualal.
Ettepanekuga ei arvestatud
Amet nõustub, et müratasemete kontrollmõõtmiste ja vajadusel leevendavate meetmete rakendamine on asjakohane, kuid palub lisada ka vibratsioonitasemete mõõtmised lähimatel elamualadel.
Ettepanekuga arvestatud
Juhul kui materjali väljaveoks kavatsetakse tulevikus kasutada ka raudteeliiklust ning kaubarongiliiklus seetõttu oluliselt suureneb, siis tuleb hinnata müra- ja vibratsioonimõjusid lähedal asuvatel müratundlike hoonetega aladel (nt Kuremetsa kinnistul) ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Ettepanekuga ei arvestatud
Rae Vallavalitsus
31.12.2025 nr 6-8/13-1
KMH aruande punktis 3.2. on kirjeldatud kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Juhime tähelepanu asjaolule, et mainitud detailplaneering „Uus-Kristjani kinnistu ja lähiala detailplaneering“ on kehtestatud Rae Vallavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 264.
Ettepanekuga arvestatud
Juhime tähelepanu asjaolule, et KMH aruande punktis 6.5. ja punktis 11. mainitud sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtetu.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet
27.01.2026 nr 6- 3/25/21274-15
Keskkonnaamet leiab, et KMH aruanne käsitleb põhimõtteliselt nõutavaid mõjuteemasid (sh müra, tolm ja lõhketöödega seonduv) ning menetluse senise käigu pinnalt ei ilmne vastuolu KeHJS nõuete või nõuetele vastavaks tunnistatud programmiga. Samas on avalikustamisel laekunud seisukohtadest selgelt näha, et aruande järeldused detailplaneeringute kontekstis ja vara mõjutatavuse osas vajavad täpsemat lahti kirjutamist. Keskkonnaamet nõustub, et kuna detailplaneeringualadel ei ole hooneid veel rajatud ja tulevaste hoonete ning seadmete täpsed lahendused ei ole teada, ei ole võimalik anda hoonepõhiseid detailarvutusi ega hinnata konkreetsete konstruktsioonide või seadmete taluvust. Keskkonnaamet ei eelda, et KMH raames lahendatakse tulevased projekteerimisvalikud või sõlmitakse kokkuleppeid väljaspool karjääriala asuva taristu osas. Aruannet tuleb siiski täiendada nii, et olemasolevad modelleerimistulemused oleksid detailplaneeringute ja naaberalade vaates lihtsasti loetavad ja üheselt mõistetavad. Eelkõige palub Keskkonnaamet tuua eraldi välja, millised müratasemed, tolmu leviku näitajad ja vibratsioonitasemed prognoositakse karjääri piiril ning mõnes põhjendatud asukohas detailplaneeringualadel või kinnistupiiridel, ning selgitada lühidalt, milliste eelduste korral need tulemused kehtivad ja millised on hinnangu peamised ebakindlused. Samuti kirjeldada, millistel objektiivsetel juhtudel tuleb leevendusmeetmeid ja seiret rakendada.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
18
Kirja saatja ja viide Ettepanek, küsimus, vastuväide Kirja punktiga arvestamine
Keskkonnaamet
01.04.2026 nr 6-3/26/1265-4
Aruande lk-l 45 toodud viidet Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale tuleks täiendada, et tegemist on perioodi 2022–2027 veemajanduskavaga. Lk-l 116 esitatud väidet: Oodatava mõju piirkonnas on vaid kaks vastavat veekompleksi avavat puurkaevu, järgmised on enam kui 1 km kaugusel. võiks täiendada viitega punktile 6.2.3 „Mõju piirkonna veevarustusele“, kus on esitatud täpsem selgitus.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaameti eelmistele märkustele (29.12.2025 nr 6-3/25/21274-12) toodud vastuskirjas (19.02.2026) on välja toodud katendivallide kõrgused. Keskkonnaamet palub ka aruandes meetmete peatükis need selgelt välja tuua.
Ettepanekuga arvestatud
Lk-l 103 on lause: Tõenäoliselt tehakse aga raadamised aga eemaldatakse enamik katendit enne 2035. aastat. Keskkonnaamet palub parandada.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et asjaolu, et Uus-Tammiku kinnistul hetkel ei elata, ei vabasta kohustusest järgida II kategooria (elamumaa-ala) müranorme. Müra piirväärtused kehtestatakse vastavalt maa juhtotstarbele, mis antud juhul Rae valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt on elamumaa. Seetõttu peab aruanne sisaldama müratasemete prognoosi Uus-Tammiku kinnistul ning vajadusel leevendusmeetmeid. Samuti tuleb korrigeerida väited, nagu piirkonnas puuduksid II kategooria alad. Kui arendaja soovib II kategooria piirnormide rakendamisest vabaneda, tuleks koostöös kohaliku omavalitsusega kaaluda kinnistu juhtotstarbe muutmist.
Arvestatud osaliselt
Aruandes toodud järeldus, mille kohaselt kaevandamisjäätmed on kõrvalsaadused, ei ole korrektne. Keskkonnaamet palub korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatud
Keskkonnaamet täpsustab, et asjaomasteks asutusteks saab lugeda asutusi, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Riigi Kinnisvara AS, Rail Baltic Estonia OÜ ja OÜ Invenio, OÜ Rosamil ja OÜ Aikuvar ei ole asjaomased asutused, neid saab antud juhul nimetada näiteks menetlusosalisteks. Keskkonnaamet palub korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatud
KeHJS § 20 lg 2 alusel kehtestatud 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 9 lg 1 p-s 1 on toodud, et keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kokkuvõte asutuste ja isikute ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest. Keskkonnaamet palub täiendada.
Ettepanekuga arvestatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
19
2.3.Kasutatud infoallikad
KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad:
− Harju maakonnaplaneering 2030+;
− Rae valla üldplaneering;
− Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020). Töö nr 20/2900, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2020;
− Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024). Töö nr 24/4842, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2024;
− OÜ EK RAE Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus;
− EELIS (Eesti looduse infosüsteem - Keskkonnaagentuur);
− Keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.ee);
− Maa- ja Ruumiameti geoportaal (X-GIS rakendused) ja avalikud ruumiandmed;
− Eesti Vabariigi seadusandlus (Riigi Teataja portaal);
− Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid ja Euroopa Komisjoni juhendid;
− asjakohased erialased teadusartiklid ja uuringud;
− kirjavahetus arendajaga.
Kasutatud dokumentide ja kirjanduse ning avalike andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud infoallikad“ vastavate viidetega tekstis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
20
3.KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
3.1.Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Arendaja algatas KMH maavara (lubjakivi) kaevandamiseks Väo X, XV ja XVII uuringuruumi piires, eesmärgiga tagada erinevate Harju maakonna (sh Tallinna) hoonete ja infrastruktuuriobjektide varustatus ehituskiviga. Arvestades uuringuruumi paiknemist tööstusmaastikul ning olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri paiknemist, on kavandatava tegevuse läbiviimine käsitletavas asukohas võrreldes maavara kaevandamisega mõnes uues asukohas väiksema kaasneva keskkonnamõjuga. Taotletavast Väo VIII karjäärist saadavast materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Karjäärist saadav materjal võimaldab olulisel määral täita Tallinna linna, planeeritava Rail Baltic raudteetrassi ja teiste infrastruktuuriobjektide materjalivajadust, tagades piirkonna varustuskindluse nii lühemas vaates kui ka pikemas perspektiivis. Seetõttu on kavandatava tegevuse eesmärk kooskõlas ka riigi strateegilise huviga.
3.2.Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78) KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust. Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi varu ammendunud. Harjumaa ongi eelkõige rikas ehitusmaavarade poolest, kus vastavalt Keskkonnaregistri maardlate nimistule on 16 lubjakivimaardlat. Praegu kaevandatakse Harjumaal põhiliselt Väo, Kandle, Loobu, Kõrgekalda ja Vasalemma kihistu lubjakivi; kõige rohkem toodetakse ehituskillustikku teetööde jaoks (Tamm jt, 2018).
Harju maakonna maavarade teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a korraldusega nr 447 ning käesoleval ajal on selle kehtestamine veel pooleli. Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondadega ja kohalike omavalitsustega kaardistada ja leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata kaevandatavate alade prioriteetsus. Samuti on planeeringu eesmärgiks seada tingimused ja suunised kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks. Planeeringuga määratletakse riigi huvi, mis ei tähenda, et kaevandamine planeeringuga kehtestatud aladest väljaspool oleks välistatud. Planeeringulahendusest väljaspool otsustab kohalik omavalitsus kaevandamise lubamise üle ja seal strateegiline riigi huvi kaevandamise osas puudub. Harju maakonna maavarade teemaplaneering on plaanis kehtestada 2025. aasta lõpuks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
21
Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013. a otsusega nr 462) ei ole taotletavat ala Väo lubjakivimaardla koosseisus välja toodud (tulenevalt planeeringu koostamise ajast), kuid üldplaneering antud alale muud otstarvet ei sätesta ega piiranguid ei sea. Planeeringu kohaselt on eesmärk kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata. Maardlate kasutusele võtmine maavara kaevandamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Rohevõrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kuid siiski tuleb võimalusel seda vältida. Taotletav ala (olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär kui ka taotletav ala) ei kattu Rae valla rohelise võrgustikuga, mistõttu ei esine ka sellest tulenevaid piiranguid ega konflikte. Soovitusliku indikaatorina keskkonnaseire korraldamiseks on välja toodud kaevandamisel veekogudesse ära juhitavast veest analüüside teostamine keskkonnaseisundi jälgimiseks.
Rae valla Lagedi kandi üldplaneering on käesoleval ajal menetluses olev planeering (algatatud Rae Vallavolikogu 19.05.2020. a otsusega nr 117), mille eesmärk on täpsustada Rae valla üldplaneeringut Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvate külades. Taotletav ala paikneb Soodevahe külas, mis on nimetatud üldplaneeringu läänepoolseim territoorium. Üldplaneeringu ja selle aluseks oleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, suunata asustuse arengut ja edendada säästvat arengut. Üldplaneeringus käsitletakse kaevandamise valdkonda lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringus tooduga, sh maardlatest tekkivaid keskkonnamõjusid, rohevõrgustikuga kattumisel eraldi tingimuste määramist ja kaevandatud alade korrastamise tingimuste seadmist. Praeguseks on kinnitatud KSH programm koos lähteseisukohtadega üldplaneeringu kehtestamine on kavas 2029. või 2030. aastal. Programmi kohaselt taotletaval alal olemasolevaid kitsendusi või piiranguid ei esine, mis takistaksid kavandatava tegevuse elluviimist.
Harjumaa pinnase radooniriski kaardi (EGK, 2008) alusel levivad Rae valla põhjapiirkonnas normaalse (10 - 30 kBq/m3) kuni kõrge (50 - 150 kBq/m3) radoonisisaldusega pinnased. Kõrge radoonioht esineb piirkonna idaosas. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Petersell jt, 2017) alusel on maksimaalne 222Rn-sisaldus piirkonna pinnaseõhus vahemikus 10 - 100 kBq/m3. Siseruumide õhus oli piirkonna uuringupunktides kuni 200 Bq/m3.
Rae valla territooriumil kehtib riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud eriplaneeringu koridoris kehtivad planeeringus toodud piirangud (sh maakasutustingimused). Planeeringuga määratud Rail Baltica trassikoridoris sätestatud piirangud kehtivad kuni raudtee valmimiseni. Taotletav ala piirneb lõunas nii olemasoleva raudteekoridori kui ka planeeritava Rail Baltic kiirraudtee trassikoridori nihutamisruumiga.
Eesti Geoloogiateenistuse uuringu „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine harju maakonnas“ (Tamm jt, 2018) aruandes tuuakse välja, et lubjakivimaardlaid on Harjumaal 16 (seisuga 31.12.2017), nendest riigi jaoks on eriti olulised Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardla, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. Antud maavara on väga hea kvaliteediga ehituskivi ning kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks. Kuna kõige suurem nõudlus ehituslubjakivi järele esineb Tallinnas ja selle lähiümbruses, siis on uurimistöös hinnatud varustuskindlust eraldi nii Tallinnast lääne kui ka ida poole jäävatel aladel, et välistada lubjakivikillustiku vedu läbi linna. Autorite hinnangul oli
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
22
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu juba töö koostamise ajal (aastal 2018) kehvas seisus ning varu jätkumist prognoositi vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks, mistõttu soovitati laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit (ehk eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike).
Taotletava ala lähiümbruses on kehtestatud ka mitmed detailplaneeringud. Taotletava alaga kattuvate Soodevahe küla Tammiku 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0662) ja Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753) realiseerumine ei ole enam asjakohane ning nendele taotletakse detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist. Ala kaguosas paiknev algatamise taotluse etapis oleva Viikmani-Soodevahe kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga (DP0815) teadaolevalt ei jätkata. Taotletava ala hõlmab selle idaosas Uus-Kristjani kinnistut, kus on Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 264 kehtestatud Soodevahe küla Uus-Kristjani kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1069). Taotletavast alast vahetult itta jäävatel aladel paikneb osaliselt kehtiv Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (DP0556) ja Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneering (DP0690). Lisaks külgneb taotletava ala kirdenurk taotluse etapis oleva Kesasoo tee 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga (DP0969). Kavandatavat tegevust on võimalik ellu viia ilma detailplaneeringute realiseerumist takistamata. Kuna detailplaneeringute realiseerumise aeg ja täpne lahendus ei ole teada, arvestatakse kavandatava tegevuse elluviimisel eeltoodud detailplaneeringutega ja nendest tulenevate võimalike piirangutega vastavalt selleks hetkeks väljakujunenud olukorrale (näiteks kui mäetööde jõudmine karjääri idaossa ning detailplaneeringute realiseerumine peaksid ajaliselt kokku langema), võttes arvesse seejuures detailplaneeringute eesmärgiks olevale äri- ja tootmismaale seaduses kehtivaid normtasemeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
23
4.KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUND
4.1.Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud
Taotletavad Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu, kogupindalaga 37,12 ha, paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe küla territooriumil järgnevatel katastriüksustel: Raja (65301:001:5008), Sepa-Hindreku (65301:011:0059), Vahemetsa (65301:001:5007), Kassisaba (65301:011:0131), Metsavälu (65301:001:5006), Põlendiku (65301:011:0091), Uus-Tammiku (65301:011:0083), Saluste tee 5 (565301:001:4295), Lagendiku (65301:001:4400), Saluste tee 3 (65301:001:4290), Suurtammiku (65301:001:4291), Viikmanni-Soodevahe (65301:011:0077), Kesa (65301:001:4413), Uus-Kristjani (65301:001:7245), Väikemetsa (65301:011:0159), Metsasauna (65301:011:0150 ja 65301:001:5889) ja Rabaotsa (65301:001:5890 ja 65301:011:0143). Uuringuruumi loodepiirid jäävad ligikaudu saja meetri kaugusele Tallinna linna Lasnamäe linnaosa piirist. Uuringuruumid asuvad Ülemiste - Maardu ja Tallinn - Tapa raudtee harude vahelises kolmnurgas (joonis 4.1.1). Uuringuruumid paiknevad Väo lubjakivimaardlas, kus toimub aktiivne kaevandamine mitmetel teistel mäeeraldisel. Kuna Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu paiknevad ühes maardlas ning külgnevad üksteisega, siis käsitletakse neid käesolevas KMH aruandes ühtse alana (edaspidi nimetatud ka kui uuringuruum) ning koos olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääriga moodustavad nimetatud ala taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri (edaspidi ka taotletav Väo VIII karjäär).
Olemasolev Väo VIII karjäär jaotab uuringuruumi kaheks: mäeeraldisest läänes ja lõunas paikneb alvar, idas aga osaliselt puistuga kaetud Linnaaru raba jäänuk. Metsaregistri andmetel on Linnaaru raba kohal kõdusoometsad (põhjaosas jänesekapsa- ja lõunaosas mustika-kõdusoo kasvukohatüüp), kus peamiseks puuliigiks on vaheldumisi mänd ja hall lepp.
Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee ning idas Linnaaru tee, mis on avalikult kasutatavad teed, kus ehitusseadustiku kohaselt kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardikihi kohaselt kattub uuringuruum põhjaosas kuni 85 m ja idaosas kuni 65 m laiuse ribana elektriliini kaitsevööndiga. Nii uuringuruumi põhjaosas kui uuringuruumi piirist ~250 m idas paiknevad elektrialajaamad. Samuti kulgeb uuringuruumi põhja- ja idapiiril paralleelselt Saluste tee ja Betooni tänavaga ühisveevärgi torustik, mille kaitsevöönd on 4 m. Uuringuruumist kirdes paikneb ka sideehitise kaitsevöönd.
Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic kiirraudtee koridoriga. Uuringuruumi lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb siiski ~130 m; ~28 m kaugusele jääb lähim haruraudtee (~950 m pikkused rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
24
Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned. Lähim elamu (millel puudub ehitusregistri kanne ehk need on ebaseaduslikult püstitatud) paikneb kinnistul Ülemiste-Maardu 1,2 - 4,4 km (katastritunnus: 65301:011:0113), mis jääb taotletava ala põhjapiirist ~20 m kaugusele. Lähim aktiivne majapidamine jääb ~280 m kaugusele lõunasse Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistule (katastritunnus: 65301:002:1217), paiknedes teisel pool Tallinna-Lagedi teed. Uus-Tammiku katastriüksusel paiknev talu jääb Väo XV uuringuruumi põhjapoolse lahustüki ja Väo XVII uuringuruumi teenindusala vahele, jäädes mõlema piirist ligikaudu 50 m kaugusele. Kinnistul paiknev eluhoone koos kõrvalhoonetega on arendaja poolt omandatud ning need on plaanis lammutada. Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m. Puurkaev on rajatud Eesti Killustik OÜ tellimisel ja kuulub maaomanikule. Arendaja kasutab kaevu olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, likvideeritakse kaev nõuetekohaselt. Pärast seda on kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Arendaja on teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).
Uuringuruumi edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10 (100 % transpordimaa, riigiomand) kinnistul asub samuti kolm hoonet; neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina. Ülejäänud hoonestusest paiknevad lähimad hooned ja rajatised uuringuruumi piirist ~115 m idas, Betooni tn 63 kinnistul, mis on eraomandis tootmismaa. Uuringuruumi piirist ~370 m idas paikneb arheoloogiamälestis Linnaaru kivi (Kultusekivi), mida vastavalt muinsuskaitseseaduse §-le 95 ümbritseb 50 m raadiusega kaitsevöönd.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
26
4.2.Geoloogilised tingimused Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu (registrikaardi nr 0046) paiknevad Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas. Kuna Väo X, XV ja XVII uuringuruumid ja Uus-Tammiku kinnistu paiknevad ühes piirkonnas ning külgnevad üksteisega, siis teostati nimetatud uuringuruumides ühine geoloogiline uuring (Tuuling jt, 2024). Väo XV uuringuruumi lahustükkide ja Väo XVII uuringuruumi vahele jääb olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär.
Uuringuruumid paiknevad Põhja-Eesti platool. Väo XV uuringuruumi lääneserv jääb väikesel pindalal alvarile, kus Väo VIII uuringu käigus rajatud puuraugu PA-1 andmeil katab aluspõhjakivimeid vaid 0,1 m paksune klibune kasvukiht. Lubjakivi ülaosa oli antud puuraugus kuni 1 m paksuselt porsunud ja murenenud.
Väo piirkonnas on geoloogiafondi andmetel tehtud korduvalt erinevas mahus ja erinevatel eesmärkidel geoloogilisi uuringuid:
− Esimesed suuremahulised ehituslubjakivi uuringud tehti Väo piirkonnas trusti “Lengeolnerud” poolt 1955. - 56. a (Sidorova, 1956, EGF 728).
− 1963. aastal tegi EGV Ehitusmaterjalide Rühm uuringu Väo maardla laiendamiseks (Remmel, 1964, EGF 2228).
− 1969. - 1970. a toimunud geoloogilise uuringu käigus detailiseeriti 1963. a uuringut Väo karjääri ja Pirita jõe vahelisel alal ning täiendav ehituslubjakivi varu Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete mahus anti Pirita jõest ida pool (Loo alal) (Remmel, 1970, EGF 3116).
− 1994. aastal tegi Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut Väo lubjakivimaardla jääkvaru ja Väo karjääriga külgnevate alade lubjakivi varu arvutuse (Adamson jt, 1994, EGF 4802).
Pärast eelnevat 1994. a varude ümberhindamist saab Väo maardlal tehtud uuringud liigitada järgmiselt:
− Kaevandamistehnoloogia muutmisest ning piiranguvööndite vähenemisest või kadumisest tingitult on arvatud passiivsed varud aktiivseks (Adamson jt, 1996, EGF 5494; Adamson jt, 1997, EGF 5692, 5834; Kattai, 2004, EGF 7598; Tammekänd, 2008, EGF 8035) või ka vastupidi – aktiivsed varud passiivseks seoses taristu rajamisega (Kattai jt, 2006, EGF 7815);
− Aseri ja Kunda lademete lubjakivi kaevandamine osutus majanduslikult otstarbekaks ja võeti taas varuna arvele (Jürgenson, 2004, EGF 7596; Korbut jt, 2009, EGF 8216; Jürgenson jt, 2010, EGF 8263);
− korrigeeriti olemasolevaid varusid mäeeraldiste sees (liideti varuplokke, võeti varu arvele või kanti maha) (Vahtra, 2012, EGF 8381; Rohtla jt, 2012, EGF 8455; Vahtra, 2016, EGF 8722; Tammekänd jt, 2016, EGF 8733; Tammekänd jt, 2018, EGF 8897; Tammekänd jt, 2020, EGF 9384);
− geoloogilised uuringud mäeeraldistega külgnevatel aladel maardla laiendamise eesmärgil (Tammekänd jt, 2008, EGF 8063; Tammekänd, 2015, EGF 8682; Tammekänd jt, 2016, EGF 8756; Valling, 2015, EGF 8685; Tammekänd jt, 2017, EGF 8833; Tammekänd jt, 2020, EGF 9379; Tammekänd jt, 2020, EGF 9451);
− kvaliteedi ümberhindamine keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 lähtuvalt (Tammekänd jt, 2020, EGF 9437).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER viis 2020. a läbi Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös käsitletava taotletava ala geoloogilise ehituse ja kivimi kvaliteedi iseloomustamisel (Tuuling jt, 2020). 2024. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER tehtud Väo X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogilise uuringu kohaselt on uuringuruumi kasulik kiht esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega. Geoloogilise läbilõike koondinfo on toodud tabelis 4.2.1 ja kirjeldused allpool.
Tabel 4.2.1. Väo X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogilise läbilõike koondtabel
Nimetus Geoloogiline
indeks
Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m
miinimum maksimum keskmine
Muld Q2_s 0,0 1,0 0,1
Turvas Q2_b 0,0 2,05 1,1
Järvemuda, aleuriit, liiv Q2_l 0,0 1,15 0,1
Liivsavimoreen Q1jr_g 0,0 2,6 1,1
Kvaternaarisetted kokku*
0,1 4,3 2,8
Lubjakivi, kukersiidi vahekihtidega
O3vv 3,2 7,5 4,9
Lubjakivi, mergli vahekihtidega
O2kr 2,5 2,9 2,8
Lubjakivi, paksukihiline O2vä 8,6 9,4 9,0
Lubjakivi, raudooididega
O2kn 0,35 0,55 0,45
Lubjakivi, detriitne O2lb 0,55 0,7 0,6
Glaukoniitlubjakivi O2tl 2,5
Glaukoniitlubiliikvakivi, glaukoniitliivakivi
O1lt 0,5+
* Ei ole arvestatud alal levivate tehnogeensete setetega.
Viivikonna kihistule on iseloomulik sinakashalli rohkem või vähem savika lubjakivi vaheldumine pruunikashalli kukersiitse lubjakiviga. Kivimis esineb lainjaid hargnevaid pruuni kukersiidi kelmeid ja õhukesi vahekihte paksusega 1 - 2 cm, andes kivimile võrkja tekstuuri. Suurem on kukersiidi sisaldus Viivikonna kihistu ülaosas (O3vv1), kus lubjakivis esinevad kuni 10 cm paksused puhtamad kukersiidi kihid. Viivikonna kihistu alumises osas (O3vv2) on kukersiidi sisaldus väiksem. Vahekihtidena esineb kuni 10 cm paksusi beežikashalle, nõrgalt kukersiitse lubjakivi vahekihte. Sagedased on mergli vahekihid, mis on reeglina kontrastsed, lainjad ja paksusega 1 - 2 cm. Kihistu paksus piirkonnas jääb 3,2 - 7,5 m vahemikku, olles keskmiselt 5,1 m. Lamam jääb abs kõrgustele 31,4 - 34 m, langusega lõuna suunas.
Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) on esindatud helehalli peenekristallilise, sagedaste mergli vahekihtidega, õhukese- kuni keskmisekihilise nõrgalt savika lubjakiviga. Kihistu ülemises osas esineb lubjakivides vähesel määral kukersiiti, andes kivimile kohati pruunika varjundi. Esineb ka üksikuid savika kukersiidi kelmeid. Kihistu paksus on puuraukude andmeil 2,5 - 2,9 m, keskmiselt 2,8 m. Kõrgekalda kihistu lamam jääb abs kõrgustele 28,6 - 31,1 m. Kihistu alumiseks piiriks on kuue - seitsme sopilise püriidistunud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
28
katkestuspinnaga, ligikaudu 0,5 m paksuse lubjakivikompleksi ülemine kahekordne katkestuspind.
Väo kihistu (O2vä) lubjakivi, mis on tuntud enam Lasnamäe ehituspaena, on üheks Eesti paremaks ja vanima kasutustraditsiooniga ehituskiviks. Kihistu ülemine osa kuulub Uhaku lademe, valdav enamus aga Lasnamäe lademe koosseisu. Kihistu koosneb valkjashallist, detriitjast, pisi- kuni mikrokristallilisest, keskmise kuni paksukihilisest, juusjaid merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldavast lubjakivist. Suurem osa kihistust (~6 m) langeb Kostivere (O2väK) kihistiku kesk- kuni paksukihilise lubjakivi arvele.
Väo kihistu alumises kolmandikus on reeglina ~0,4 -1 m paksuse tumehalli, tugevalt dolomiidistunud lubjakivi kiht − Pae kihistik (O2väP). Väo kihistu alumises, ligikaudu 2 m paksuses lubjakivilasundis, on mergli kelmeid tihedamalt. Sarnaselt Pae kihistikuga, on ka see reeglina kohati dolomiidistunud. Väo kihistu kogupaksus piirkonnas on 8,6 - 9,4 m, keskmine paksus 9 m. Kihistu lamam jääb põhjaosas abs kõrgusele 22,07 m (PA-4/24), langedes lõuaosas abs kõrgusele 19,5 m (PA-3).
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud pruunikashalli, nõrgalt savika, keskmise- kuni paksukihilise, pisi- kuni mikrokristallilise, detriidika, raudooide sisaldava lubjakiviga. Ooide on reeglina rohkem kihistu üla- ja alumises osas, keskosas vähem. Ooidide läbimõõt on valdavalt <1,0 mm. Kihistu paksus piirkonnas on 0,35 - 0,55 m, keskmiselt 0,45 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) koosneb tumedamast hallist, mikro- kuni peenekristallilisest, detriitsest, keskmise- kuni paksukihilisest lubjakivist. Kihistu paksus jääb 0,55 - 0,7 m vahemikku, keskmine paksus on 0,6 m. Loobu kihistu lamami abs kõrgus on uuringuruumi põhjaosas 20,9 m (PA-4/24), langedes uuringuruumi lõunaservas abs kõrgusele ~18,4 m (PA-3, PA-1/24).
Uuringu käigus avatud läbilõike alumise osa moodustub Volhovi lademe Toila kihist (O1-2tl), mis on esindatud rohekashalli pisikristallilise glaukoniiti sisaldava lubjakiviga. Geoloogilise uuringu käigus läbiti kihistu ühes puuraugus, kus selle paksuseks oli 2,5 m. Toila kihistu ülemine osa 0,5 m paksuselt, kus mergli kihte ei esine või neid on vähem, on arvatud kasuliku kihi hulka. Kihistu alumises pooles lasub nõrgalt dolomiidikas suurte glaukoniiditeradega keskmisekristalliline lubjakivi. Toila kihistu alumine 0,3 m on esindatud kirjuvärvilise dolomiidika peenekristallilise lubjakiviga, milles glaukoniit on jaotunud ebaühtlaselt, impregneerides tavaliselt katkestuspindu. PA-3/24 andmeil jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir 17,0 m abs kõrgusele. Väo VIII uuringuruumi rajatud PA-1 andmeil (paikneb ala lääneservas) jääb Toila ja Leetse kihistute vaheline piir abs kõrgusele 18,2 m.
4.3.Hüdrogeoloogilised tingimused Väo X, XV ja XVII uuringuruumide keskmiselt 2 - 4 m paksune kvaternaarisetete kiht koosneb enamasti turbast ja moreenist, kus ei moodustu madala filtratsioonikoefitsiendi tõttu iseseisvat veekihti. Kohati võib läbilõike vettpidavatel setetel lasuv keskmise-jämeteraline liiv moodustada „rippuvaid“ veekihte, mis ei mängi piirkonna veevarustuses olulist rolli. Viimastest annavad indikatsiooni piirkonnas leiduvad tiigid, mille veetase on aluspõhja kivimite veetasemest kohati oluliselt kõrgemal.
Uuringuruumis levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe, Aseri, Kunda ning Volhovi lademete lubjakivides (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
29
Lasnamäe-Kunda veekiht), mis kattub suurel määral uuringuruumi kasuliku kihiga. Veekiht toitub põhiliselt sade- ja lumesulavetest ning selle regionaalne voolusuund on lõunast põhja, klindiastangu suunas. Lokaalselt mõjutab põhjavee voolusuunda reljeef ja põhjaveega ühendatud vooluveekogude paigutus. Siinkohal on lokaalsele voolusuunale tõenäoliselt määravaks aga sügava kuivendusega Väo karjäär, mis moodustab lähipiirkonnas põhjavee väljavooluala, kust vesi juhitakse edasi Põlluääre kraavi (KKR kood: VEE1089234) ja selle kaudu Pirita jõkke (KKR kood: VEE1089200).
Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärgi täitmiseks tuleb kaevandustegevusel arvestada põhjavee loodusliku ressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning vältida põhjavee liigvähenemist. Ordoviitsiumi veekompleks on määratud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koosseisu (nr 10; Keskkonnaministri 01.10.2019. a määrus nr 48). Tallinna piirkonnas on veekogumile iseloomulik kaltsiidi ja dolomiidi lahustumisel tekkinud Ca-HCO3 tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldus on 0,3 - 0,5 g/L (Marandi jt, 2019). Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi kaitsmata kuni nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleva reostuse eest (veeseadus § 68 lõige 3).
Ordoviitsiumi veekompleks on piirkonna veevarustuses võrdlemisi väikese tähtsusega, selle vett ammutatakse vaid üksikute puurkaevudega. Väo piirkonnas on põhjaliku hüdrogeoloogilise uurimise ja pikaaegse kaevandamistegevuse käigus kindlaks tehtud, et Ordoviitsiumi veekompleks on suhteliselt väikese veeandvusega. Kivimid ei ole reeglina karstunud, uuringupuursüdamikes olulist lõheliseust ja purustatust ei täheldatud, mida indikeerivad ka kivimile hinnatud madalad filtratsioonikoefitsiendid vahemikus 0,009 - 0,4 m/ööp (Toonpere jt, 2017; Tuuling jt, 2020) ja kaevude erideebitid vahemikus 0,03 - 0,3 Ls-1m-1 (Toonpere jt, 2017). Sealjuures hinnati olemasolevas Väo VIII karjääris läbi viidud katsepumpamise tulemusel kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 0,13 m/ööp (Tuuling jt, 2020). Käimasolevas Väo XVIII geoloogilises uuringus (geoloogilise uuringu luba nr L.MU/521773, tööde teostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER), mis käsitleb siinsest uuringuruumist ~130 m põhjasuunas asuvat ala, hinnati katsepumpamiste tulemusel tõenäoliseks Ordoviitsiumi lubjakivide filtratsioonikoefitsiendiks 0,13 - 0,21 m/ööp, kuid pandi tähele, et muude indikatsioonide alusel võib tegelik filtratsioonikoefitsient olla sellest oluliselt väiksem.
Ordoviitsiumi veekompleksi lamamiks on Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Toila kihistu alumise osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakividest ja -liivakividest, aleuroliitidest, merglitest, savidest ja graptoliitargilliidist, mis moodustavad vettpidava kihi lubjakivilasundi all. Olenevalt piirkonnast võib Ordoviitsiumi veepide olla võrdlemisi õhuke (~6 - 10 m uuringuruumi vahetus läheduses asuvate puurkaevude PRK0000008 ja PRK0067722 andmetel) ja seega on võimalik, et kivimeid läbivad lõhed ja murrangud vähendavad mõnevõrra veepideme efektiivsust. Kivimilõhede hulka ja tihedust võib olla mõjutanud ka piirkonnas aastakümneid toimunud kaevandamine, eriti kuna 20. sajandil kasutati tihti liigseid lõhkelaenguid. Teisalt on veepide siiski võrdlemisi sügavale maetud (lasum >25 m allpool maapinda) ning lõhede vähesust kinnitavad ka maardla kivimite madalad filtratsioonikoefitsiendid. Seega mõjutatakse kaevandamistegevusega põhiliselt Ordoviitsiumi veekompleksi ja selle all leiduvad veekompleksid jäävad sisuliselt mõjutamata.
Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all levivad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi võrdlemisi hästi kaitstud veekompleksid, mis on piirkonna veevarustuses olulised. Viimaseid veekomplekse eraldab üksteisest tüse sinisavist koosnev Kambriumi regionaalne veepide. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr. 4) on heas, kuid ohustatud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
30
seisundis (kloriidide suureneva kontsentratsiooni, ehk merevee sissetungi ohu tõttu) ning Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi seisund on samuti hea, kuid ohustatud looduslikku ressurssi ületava kinnitatud põhjaveevarude koguse ning kloriidide tõusutrendi tõttu (Marandi jt, 2020).
Tabel 4.3.1. Väo VIII, X, XV ja XVII uuringuruumide geoloogilistes uuringutes mõõdetud põhjaveetasemed.
Puuraugu nr
X koordinaat,
L-EST97
Y koordinaat,
L-EST97
Maapinna kõrgus, m
Veetase maapinnast,
m
Veetase, abs m
Mõõtmise aeg
PA-1 6587323,31 549389,66 40,50 0,80 39,70 10.04.2020
PA-2 6587359,41 549737,63 39,85 0,35 39,50 10.04.2020
PA-3 6587168,30 550169,00 40,35 1,00 39,35 10.04.2020
PA-5 6587456,01 550060,24 40,45 0,55 39,90 10.04.2020
PA-6 6587463,32 549684,77 40,62 0,75 39,87 10.04.2020
PA-1/24 6587214,93 549841,28 39,70 0,80 38,90 15.05.2024
1,40 38,30 14.06.2024
PA-2/24 6587301,14 550481,45 39,53 0,40 39,13 13.05.2024
0,68 38,85 14.06.2024
PA-3/24 6587589,17 550437,42 39,80 0,54 39,26 10.05.2024
0,85 38,95 14.06.2024
PA-4/24 6587764,66 550275,89 41,07 0,60 40,47 08.05.2024
1,25 39,82 08.05.2024
PA-5/24 6587585,75 549921,97 41,78 3,85 37,93 07.05.2024
4,30 37,48 14.06.2024
Väo X, XV ja XVII uuringuruumides 2024. a rajatud puuraukudes oli Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tase maikuus toimunud mõõtmiste ajal 0,4 - 3,85 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 37,93 - 40,47 m, keskmiselt 39,14 m) ning umbes kuu aega hiljem (14.06.2024) mõõdistatud andmete põhjal oli veetase 0,3 - 0,6 m võrra langenud (tabel 4.3.1). Põhjavee tase oli mõnevõrra mõjutatud olemasoleva Väo VIII karjääri aktiivses osas tekitatud veetaseme alandusest, kuid mõju oli märgata ainult ühes karjäärile lähimas puuraugus (PA-5/24; kaevandamine karjääris oli alles algusjärgus). Olemasoleva Väo VIII karjääri hetkel aktiivsele alale 2020. a geoloogilise uuringus käigus rajatud puuraukudes oli aprillikuus mõõdetud põhjavee tase 0,35 - 1,0 m sügavusel maapinnast ehk abs kõrgustel 39,35 - 39,90 m, keskmiselt 39,7 m. Keskmiste erinevus tuleneb ka aastaaegade erinevusest – veetasemete looduslik sesoonne kõikumine on Ordoviitsiumi veekompleksis tüüpiliselt 1 - 3 m (Marandi jt, 2019).
Väo piirkond on mõjutatud aastakümneid kestnud põhjaveetaseme alandusest seoses uuringualadest ~140 m kaugusele jäävate Väo ja Tondi-Väo lubjakivikarjääride tegevusega (Niidas jt, 2016, Toonpere jt, 2017). Käesolevaks ajaks on karjäärides dreenitud kogu Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleks ning veetaset on alandatud abs kõrguseni 23,0 m ehk kuni mäeeraldise lamamiks olevate vett mittejuhtivate kivimikihtideni (Niidas jt, 2016). Võrdluseks on looduslik veetase Väo küla lähedal puuraukudes abs kõrgustel 35,2 - 35,4 m ja 1969-1970. aastatel teostatud uuringutes olid karjääri idaosas veetasemed 36 - 37 m (Toonpere jt, 2017). Võrdlemisi suurest veetaseme alandusest hoolimata ei ole Väo karjääri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
31
mõju käesolevatele uuringualadele tajutaval viisil ulatunud – Väo karjäärile lähimal asuva puuraugu PA-4/24 veetase ei olnud 2024. a mais ja juunis läbi viidud mõõtmiste ajal looduslikust tasemest madalamal (Tuuling jt, 2024).
4.4.Maavara kvaliteet ja varu Väo X, XV ja XVII uuringuruumis 2024. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2024) eesmärk oli täpsustada uuringuruumides leviva maavaralasundi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis lubaks hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna ning hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Kuna uuringuruumid ümbritsevad olemasolevat Väo VIII lubjakivikarjääri, kasutati maavara kvaliteedi iseloomustamisel ka olemasoleva Väo VIII karjääri 2020. aastal teostatud geoloogilise uuringu andmeid (Tuuling jt, 2020).
Sarnaselt Väo VIII uuringuruumiga on Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu kivimid madalama kvaliteediga, eriti külmakindluse osas (enamasti on külmakindlus >4%, purunemiskindlus jääb valdavalt vahemikku 32 - 35 %). Siin võib omakorda välja tuua Viivikonna kihistu ülemise osa (O3vv1), mis rohkemast kukersiidisisaldusest tingitult on ka madalama purunemis- ja külmakindlusega. Kõrgekalda kihistust (O2kr) eraldi võetud proovid (Väo VIII puhul prooviti Kõrgekalda kihistu koos Viivikonna kihistu alumise osaga) näitavad, et üldjuhul on antud kihistu kivim veidi kvaliteetsem võrreldes Viivikonna kihistuga, kuid vastab külmakindluselt ikkagi täitelubjakivi nõuetele sarnaselt Viivikonna kihistuga (O2kr–F: 3,2 - 5,4 %, LA 32 - 36). Kõige kvaliteetsem on Väo kihistu Kostivere kihistik (O2vä1–F: 0,4 - 2,7 %, LA 24 - 30), veidi madalamad on näitajad Väo kihistu alumisel osal, mis on proovitud koos Kandle, Loobu ja Toila kihistuga (O2vä2+O2kn+O2lb+O2tl) (erinevatest kivimkompleksidest tulenevalt on ka kvaliteet veidi ebaühtlasem ja madalam).
Plokk 57 koosneb Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu lubjakividest. Ploki kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 29 proovi põhjal. Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu ehk LA tegur 27 - 37, keskmiselt 33, vastates LA kategooriale 35. Purunemiskindluselt on kivim suhteliselt ühtlane (LA valdavalt vahemikus 31 - 35), vaid nelja proovi puhul erinevad näitajad oluliselt keskmisest (LA 27 ja LA 36–37). Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,6 - 10,8 %, keskmiselt 5,6 %, vastates külmakindluskategooriale F. Olgu mainitud, et külmakindlus 0,6 % on antud ploki puhul erandlik, enamasti on näitajad >4 %. Keskmiste näitajate põhjal vastab ploki 57 kivim täitelubjakivi nõuetele. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 7,5 m ja kattekihi keskmine paksus 2,8 m.
Plokk 58 koosneb Väo, Kandle, Loobu ja 0,5 m paksuselt Toila kihistu lubjakividest. Killustiku purunemiskindluse katsel LA meetodil oli kaalukadu ehk LA tegur 24 – 30 (keskmiselt 26), vastates LA kategooriale 30. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,4 - 3,7 % (keskmiselt 1,5 %), vastates külmakindluskategooriale F2. Keskmiste näitajate põhjal vastab ploki 58 kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 10,7 m.
Viivikonna ja Kõrgekalda kihistule on iseloomulik kõrge lahustumatu jäägi sisaldus: 10,34 - 15,06 %, millest tingitult ka kivimi madalam külmakindlus. Kui Väo kihistu ülemine osa on esindatud lubjakiviga, milles MgO sisaldus jääb alla 2 % (1,49 - 1,89 %), siis kihistu alumine osa on esindatud Pae kihistiku dolokivi ja Rebala kihistiku erineva intensiivsusega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
32
dolomiidistunud lubjakiviga, kus MgO sisaldus jääb vahemikku 3,3 - 15,08 % vahemikku (keskmiselt 10,71 %). Lahustumatu jäägi sisalduselt on Väo kihistu alumine ja ülemine osa sarnased (~5,5 - 6,5 %). Kandle ja Loobu kihistu lubjakivi on veidi savikas (lahustumatu jääk ~5,5 - 7,5 %) ning Kandle kihistu võib olla ka veidi dolomiidistunud (MgO kuni 5,57 %). Samuti on savikas Toila kihistu lubjakivi (lahustumatu jääk keskmiselt ~14 %).
Kui plokk 57 on keemiliselt koostiselt suhteliselt ühtlane, koosnedes savikatest lubjakividest, mida iseloomustab madal MgO sisaldus (0,92 - 1,66 %), siis ploki 58 moodustavad muutliku MgO (0,74 - 15,08 %) ja lahustumatu jäägi (5,32 - 15,26 %) sisaldusega lubjakivid, kohati ka dolokivid.
Ülaltoodud andmetest nähtub, et Väo X, XV ja XVII uuringuruumi lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50 % ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10 %.
Keskkonnakaitseluba nr KL-514265 maavara kaevandamiseks olemasoleval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel kehtib kuni 25.01.2037. Seisuga 02.07.2025 on kaevandatav varu olemasolevas Väo VIII karjääris 847 tuh m3 täitelubjakivi ja 1 553 tuh m3 kõrgemargilist ehituslubjakivi. Kavandatava tegevuse kohaselt taotletakse Väo VIII karjäärile maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 30. aastaks, mille jooksul toimub ka karjääriala nõuetekohane korrastamine. Taotletaval alal tuleb arvestada ka maapinnatoe säilitamiseks vajaliku tervikute kadudega, mis hinnanguliselt moodustab eelduslikult ~5 % koguvarust. Taotletaval alal esinevate maavaravarude maht on toodud tabelis 4.4.1.
Tabel 4.4.1. Taotletaval alal esinevate maavaravarude maht
Ala nimetus Pindala Täitelubjakivi
Kõrgemargiline ehituslubjakivi
ha tuh m3 tuh m3
Olemasolev Väo VIII lubjakivikarjäär
(seisuga 02.07.2025) 14,91 847 1 553
Uuringuruumid (Väo X, XV, XVII, Uus-Tammiku
kinnistu) 37,12 2 789 3 972
Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär
52,03 3 636
sh kaevandatav 3 454
5 525 sh kaevandatav
5 249
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Väo X, XV ja XVII uuringuruumi varu kokku 37,12 ha pindalal. Osaliselt moodustati varuplokk ka väljaspool uuringuruumi teenindusala piiri: varu hulka arvati katastriüksuse Uus-Tammiku piiridesse jääv varu, samuti kitsas riba katastriüksuse Saluste tee 5 põhja-loodeservast, eesmärgiga moodustada lihtsama kujuga ja mäetehniliselt mugavamalt kaevandatavat plokki. Lisaks võeti varuala koosseisu Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaad selle põhja-kirdeosas ning XV ja XVII uuringuruumide vaheline maariba, et vältida üksikute kinnitamata maavaravarude moodustumist maavarade registris arvel olevate plokkide vahele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
33
Maa-amet otsustas oma 13.08.2024.a korraldusega nr 1-17/24/1618 kinnitada Väo lubjakivimaardlas varu vastavalt läbi viidud geoloogilisele uuringule järgmiselt:
− täitelubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 37,12 ha - 2 789 tuh m3 (aruandes 57. plokk)
− kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 37,12 ha - 3 972 tuh m3 (aruandes 58. plokk, aruandes moodustatud 57. ploki lamamis).
Geoloogilise uuringu tulemusena täpsustus kvaternaarisetete paksus ka olemasoleval Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldisel – tegelik paksus on suurem kui hinnati 2020. a uuringus ning samas on selle võrra väiksem täitelubjakivi maht plokis 42. Eeltoodud määrusega vähendati ka täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 42. ploki varu kogust 13 tuh m3 võrra.
Arvestades eeltoodud mahtusid taotletaval ala ning karjääri korrastamiseks kuluvat aega, kujuneb kaevandamise keskmiseks aastamääraks ~350 - 400 tuh m³. Kaevandamist taotletavas Väo VIII karjääris planeeritakse aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. Veetase jääb maapinnast keskmiselt 1,5 m sügavusele. Kogu lubjakivivaru on veealune.
4.5.Ilmastikutingimused Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri asukoha ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud lähima Riigi Ilmateenistuse vaatlusvõrku kuuluva meteoroloogiajaama andmeid, milleks on Tallinn-Harku aeroloogiajaam (AJ). Tallinn-Harku AJ asub taotletavast mäeeraldisest linnulennult ~15 km kaugusel edelas. Ilmastikuolude iseloomustamisel on kasutatud Keskkonnaagentuuri 2022. - 2024. aasta vaatlusandmeid.
Vaadeldaval kolmeaastasel perioodil on nii kuude kui ka aastate lõikes sademete hulga erinevused varieeruvad, kohati mitmekordsed (joonis 4.5.1). Perioodi keskmine aastane sademete summa oli 687 mm (vahemikus 514 - 856 mm/a). Kuised sademete summad jäid vaadeldaval perioodil vahemikku 4 - 187 mm. Kõige vähem oli keskmiselt sademeid mais (9 - 40 mm), kõige enam juulis (46 - 187 mm). Keskmiselt oli kuus ~16 sademeteta päeva. Enim sademeteta päevi oli antud perioodil mais (~25 päeva) ja kõige vähem novembris (~10 päeva).
Aastane keskmine õhutemperatuur oli vaadeldaval perioodil 7,4 °C. Kuu keskmine õhutemperatuur varieerus vahemikus -2,9…+18,4 °C. Kõige külmemad kuud olid jaanuar (-2,9 °C) ja detsember (-1,4 °C), kõige soojemad aga august (18,4 °C) ja juuli (17,6°C).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
34
Joonis 4.5.1. Tallinn-Harku AJ aastatel 2022-2024 mõõdetud sademete summa, sademeteta päevade arv, keskmine õhutemperatuur ja keskmine tuule kiirus.
Üle 96 % mõõdetud tuulekiirustest on vaadeldud perioodil kiirusega kuni 7,9 m/s (mõõdukas tuul). Valdavalt puhusid tuuled edelast (22,9 %), lõunast (20 %) ja läänest (15 %) (joonis 4.5.2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
35
Joonis 4.5.2. Tallinn-Harku AJ aastate 2022-2024 keskmised kvartaalsed tuulteroosid.
Vaadeldaval perioodil esines <5,5 m/s kiirusega tuuli keskmiselt 93 % ja >5,5 m/s kiirusega tuult
keskmiselt 7 % ulatuses (tabel 4.5.1). Kvartalite keskmiste tuulekiiruste lõikes jääb ~46 % tuultest vahemikku 1,6–3,3 m/s. II kvartalis puhuvad <3,4 m/s kiirusega tuuled ~64 % ajast ning III kvartalis vastavalt ~76 %.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
36
Tabel 4.5.1. Tallinn-Harku AJ aastate 2022-2024 tuulte suuna ja kiiruse protsentuaalne jaotus.
(%) N NE E SE S SW W NW Kokku
0 - 0,2 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
0,3 - 1,5 m/s 1,6 1,3 1,3 1,5 4,0 5,3 2,3 1,2 18,5
1,6 - 3,3 m/s 4,4 3,5 3,6 5,0 9,2 9,7 6,0 3,4 44,8
3,4 - 5,4 m/s 2,1 3,2 2,2 3,8 5,7 6,3 5,0 1,5 29,7
5,5 - 7,9 m/s 0,3 0,8 0,4 0,7 1,0 1,5 1,6 0,3 6,6
8,0 - 10,7 m/s 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,3
10,8 - 13,8 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Kokku 8,3 8,9 7,5 11,0 20,0 22,9 15,0 6,3 100,0
Valdavate tuulte suundadest sõltub kavandatava tegevuse puhul võimalike füüsikaliste mõjutegurite (müratase, saasteainete leviku) edasikanne tootmisterritooriumist väljapoole ja ümbruskonda laiemalt.
4.6.Maastik ja mullastik Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri maapinna reljeef on kerge tõusuga põhja suunas, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 39,5 - 42,5 m. Praeguseks on karjääri sügavus ligikaudu 10 m ja kaevandatud on kuni abs kõrguseni ~28 m. Metsaregistri andmetel kasvavad Linnaaru raba alal halli lepa, männi ja kase enamusega puistud (jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp), eraldiste kogupindalaga ~20 ha, kuid mis on inventeeritud valdavalt 2012. aastal. Vahepealsel ajal on need alad enamuses juba raadatud või harvendatud. Rabaala ümbrus on osaliselt veel võsastunud. Valdav osa ala maastikupildist on juba oluliselt mõjutatud olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri kaevandamistegevusest. Ala põhjaosas on varasema kinnisvara arenduse eesmärgil katend kooritud ja sinna ladestatud tehnogeenseid setteid, samuti on alale kujunenud väike veesilm, kuid esineb veel ka madalsoolisi taimekoosluseid. Ala servadesse jäävad kõrgepingeliinid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
37
Joonis 4.6.1. Taotletava Väo VIII mäeeraldise mullastik. Must joon - taotletava Väo VIII karjääri välispiir, punane joon - olemasolev Väo VIII karjääri mäeeraldis ja kollane joon - selle teenindusmaa. Mullakaart, Maa- ja Ruumiamet 2025.
Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa jagunevad Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kohaselt mullastikuliselt kaheks: kui ala lääne- ja põhjaosas valdavad erinevad paepealsed ja koreserikkad gleistunud ja gleimullad ning leostunud ja leetjad gleimullad, siis ida- ja lõunaosas, Linnaaru rabas ja selle ümbruses esinevad erinevad soomullad (turvas). Ala lääneserv jääb alvarile. Turbakihi lamamis esineb geoloogilise uuringu (Tuuling jt, 2024) põhjal erinevaid setteid: karbifragmente sisaldav pruunikasbeež järvemuda (kuni 0,6 m kiht), järveline sinakas- rohekashall liivsavi või savine aleuriit (kuni 0,3 m) ja jämeda- kuni keskmise-teraline liiv. Sageli esines turba lamamis moreen. Kuna uuringualad kattuvad kohati ka olemasoleva Väo VIII mäeeraldise teenindusmaaga, kuhu on ladustatud katendit, siis esineb uuringualadel lokaalselt tehnogeenseid setteid.
Turbamaterjali kihi ulatus varieerub oluliselt ja on tüsedam Linnaaru raba alal, ulatudes raba keskosas kuni 2,05 meetrini, kuid vähenedes servaaladel küllaltki järsult ning jäädes vahemikku 0,4 - 0,8 meetrit. Rabapiirkonnas lasub läbilõike ülaosas kuni 0,6 m paksuselt puu- sfagnumiturvas (lagunemisaste ~15 - 20 %), selle all ~0,5 - 1 m paksuse kihina hästilagunenud puu-rohuturvas (~35 %, kohati kuni 50 % lagunenud). Läbilõike alumises osas on hästilagunenud madalsooturvas ~0,5 - 0,6 m paksuselt mineraliseerunud ja savi sisaldusest tingitult veidi plastne. Turbamaterjali kiht sisaldab rohkesti puujuuri ja oksarisu, mistõttu on see madala kvaliteediga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
38
4.7.Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid
4.7.1.Kultuuripärand
Kultuurimälestistest paiknevad Kultuurimälestiste registri andmetel taotletava ala ümbruses mitmed kultusekivid: taotletavast alast läänes ~50 m kaugusel (nr 2616); ~370 m kaugusel (nr 2617 ja nr 2618) ja ka ~345 m kaugusel (nr 2619). Lisaks jääb ~60 m kaugusele läände ka Tallinna piirikivi (nr 1241). Teistes suundades jäävad lähimad kultusekivid ~105 m kaugusele põhja (nr 18872), ~200 m kaugusele itta (nr 18871) ja ~340 m kaugusele kirdesse (nr 18873). Teisi kultuurimälestised taotletava ala ümbruses ei esine või jäävad need juba oluliselt kaugemale. Varasemalt 2021. aastal on taotletava ala piirkonnas teostatud arheoloogiline eeluuring (Kask jt, 2021), mis on kinnitatud Muinsuskaitseameti 23.03.2022. aasta otsusega nr 42973. Uuringu tulemuste kohaselt uusi muistisi ei leitud ning kaevatud prooviaukude põhjal väärtuslikku kultuurkihti ei tuvastatud. Uuringus toodud tulemustega on taotletava ala piiride valikul arvestatud.
Pärandkultuuriobjekte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel taotletavast alast lähima 2 km raadiuses ei esine.
4.7.2.Taimed ja loomad
Taotletav Väo VIII mäeeraldis kattub valdavalt olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääriga ning ligikaudu 15 ha (ligikaudu 41 %) suurusel alal on taimkate eemaldatud ning ala on kas ettevalmistatud või sealt juba kaevandatakse lubjakivi. Seni on säilinud veel alal inimtegevusest tugevalt mõjutatud metsad (foto 4.7.1) ja vähesel määral ka rohumaad. Metsaregistri andmetel on suures osas alast, eriti lääne- ja keskosas peamiselt kase domineerimisega tarna, angervaksa tarna-angervaksa keskealised metsad, leidub ka halli leppa. Ala kaguosas, kus on tüsedam turbakiht, on aga peamiselt jänesekapsa-kõdusoo ning mustika-kõdusoo hallid lepikud ja männikud. Kavandatava tegevuse ümbruses on valdavalt tööstusmaastikud ning idasuunas ka rohumaad.
Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad EELIS andmebaasis kaitsealused taime, seene, sambliku ja loomaliigid. Lähim kaitsealuse loomaliigi leiupaik on III kaitsekategooria kahepaikse tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik KLO9133790 ligikaudu 760 m kaugusel loode suunas. Ajakohased vaatlused perioodist 2020 – 2025 puuduvad kavandatava tegevuse alalt nii eElurikkuse andmebaasis kui ka Loodusvaatluste Andmebaasis. Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura elupaigatüübid ja vääriselupaigad. Samuti ei kattu taotletav ala rohevõrgustikuga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
39
Foto 4.7.1. Vaade taotletavale Väo VIII lubjakivikarjääril alal säilinud inimtegevusest tugevalt mõjutatud taimkattele (OÜ Insenerbüroo STEIGER, 25.09.2023)
Samuti ei kattu taotletav ala looduskaitseala (sh projekteeritavaga) ning looduskaitsealuse üksikobjektiga. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Pirita loodusala (EE0010120), asub kavandatavast tegevusest vähemalt 2,2 km kaugusel kirdes.
Arvestades taotletava ala paiknemist keset tööstusmaastikku, ei ole korrastamislahenduse mõju hindamine rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele asjakohane.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
40
5.KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
5.1.Kasutatav tehnoloogia ja tehnika Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised, sest kaevandamisega on juba Väo VIII lubjakivikarjääris alustatud ning sisuliselt on tegemist olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri laiendamisega. Maavara kaevandamisel kasutatakse senist kaevandamise tehnoloogiat ning olemasolevat tehnikat ja väljakujunenud taristut. Samuti on võimalik olemasoleva Väo VIII karjääri tööeega liikuda taotletavale karjäärialale ilma täiendava algmurde vajaduseta või uue tööfrondi loomiseta.
5.1.1.Ettevalmistustööd
Maavara kaevandamisele eelnevad ettevalmistustööd nagu piiride märkimine, puude raadamine ja kändude juurimine. Kasulikku kihti kattev katend, keskmise paksusega 2,8 m, on vajalik esmalt koorida ja ladustada. Seda on võimalik teha järkjärgult ja vastavalt vajadusele ja tööee edenemisele. Kuivõrd kasulik kiht jääb kogumahus vee alla, on kaevandamise puhul vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Lisaks on valdav osa alast liigniiske (kunagine Linnaaru raba), mistõttu eeldab ka kattekihi koorimine eelnevat ala kuivendamist. Vee väljapumpamiseks Väo VIII lubjakivikarjääri alalt ja selle ärajuhtimiseks saadi vee erikasutusluba, mille alusel juhitakse karjäärist väljapumbatav vesi Põlluääre kraavi (KKR kood: VEE1089234) kaudu Pirita jõkke (KKR kood: VEE1089200). Selleks, et vett oleks võimalik antud kraavi juhtida, rajati olemasoleva kraavivõrgustikuni uus ühenduskraav, mille kaudu toimib ka vee ära juhtimine olemasolevast Väo VIII karjäärist.
Kuivendamise järel kooritakse mäeeraldiselt kattekihi ülemine osa (kasvukiht), kasutades selleks ekskavaatorit ja dumper-tüüpi kallureid, ning ladustatakse eraldi puistangutesse. Olemasolev karjäärisüvend juba dreenib liigniisket soosetetega kaetud ala, mis teeb kattekihi koorimise lihtsamaks. Turbataoline kattekiht ja muld, mis on samuti kohati turbasegune, ladustatakse muust katendimaterjalist (moreen) eraldi kuni 10 m kõrgustesse hunnikutesse, sarnaselt olemasolevas Väo VIII karjääris tehtule. Turba ja mulla maht kokku on 250 tuh m3, sellest turvas moodustab ~219 tuh m3. Ülejäänud katend kooritakse eraldi ja moodustatakse kuni ~6 m kõrgused vallid karjääri piiridele mäeeraldise teenindusmaal asukohtades, kus need aitavad efektiivselt piirata karjäärialalt pärineva müra ja osakeste levikut. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Olemasoleva Väo VIII karjäärialalt on senise kaevandamise käigus katendimaterjal enamuses kokku kuhjatud. Kattekihi puistangud ei vaja eraldi töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale, kuna tegemist on inertse materjaliga. Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraavid aitavad samuti vähendada ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Kui karjääri pindala on piisavalt suur ja kaevandatud on juba mäeeraldise piirini, saab kooritud kattepinnast kasutada kohe korrastamiseks ilma vahepealse ladustamiseta (karjäärinõlvade kujundamisel).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
41
5.1.2.Kasuliku kihi raimamine
Maavara on plaanis raimata puur-lõhketöödega, mis lubjakivi puhul on kõige levinum ja kuluefektiivsem meetod. Sarnaselt teiste Väo maardlas asuvate karjääridega, kus maavara kaevandatakse ehitiste (näiteks elektrirajatiste) kaitsevööndis, on vastavalt vajadusele võimalik kasutada lõhketöödega kombineeritult mehhaanilist raimamist hüdrovasaraga. Maavara varu on plaanis kaevandada vähemalt kahe astanguga, arvestades täitelubjakivi kihi keskmist paksust ~7,5 ja kõrgemargiline ehituslubjakivi kihi keskmist paksust ~10,7 m. Praktikas lõhatakse kasulikku kihti ka kolme astanguga, vajadusel ka nelja astanguga. Lõhketööde parameetrid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, mis tagab väiksemad lõhketöödega kaasnevad keskkonnamõjud, ning see viiakse läbi vastavalt eelnevalt kooskõlastatud lõhketööde projektile. Mehaanilise raimamise teel on võimalik varu väljata tehniliselt keerulisemates oludes või maavõngete suhtes tundlike objektide lähistel, kuid antud meetod on ajakulukam. Mehaanilisel raimamisel kasutatakse hüdrovasarat ehk piiki, mis kinnitatakse ekskavaatori noole külge. Hüdrovasara löögi jõul purustatakse kasulikust kihist kivimitükid ja/või peenestatakse need purustisse antava sobiva suurusega tükkideks. Lubjakivi kaevandamisel hüdrovasaraga on maavõngete impulsiivne levimine keskkonnas välistatud, kuid samas kaasneb sellega pidev müra levik keskkonda.
5.1.3.Toodangu valmistamine
Raimatud kaevis töödeldakse killustikuks kuni kahe purustus-sorteerimissõlmega (edaspidi ka PSS), mis paiknevad karjääri süvendis. Lähtuvalt mäetööde arengust on sõlmed mobiilsed ehk liigutatavad, kuid mäetööde väljakujunemisel võivad sõlmed olla ka poolmobiilsed. Sõlmed moodustuvad purustist ja 1 - 2 sõelurist. Peamine PSS on Kleeman Mobirex MR 122 Pro, mis töötab elektriga ning mille tootlikkus koos kahe sõeluriga on 185 t/h. Lisa PSS-na kasutatakse Kleeman MR110 Evo 2 koos Powerscreen sõelaga, mis töötab diisliga ning mille tootlikkus on 115 t/h. Sõlmed on varustatud ka pihustitega töödeldava materjali niisutamiseks ning pealindid on kaetud.
Sõlmedes purustatakse ja sorteeritakse valmistoodang erinevate fraktsioonidega materjaliks. Materjali saab kasutada Transpordiameti erinevate planeeritavate ehitusobjektide tarbeks (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus jm), Rail Baltic raudtee viaduktide (nt Assaku jt) ja kõrvalteede ehitustel, piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitusobjektidel ning samuti ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks. Kaevetöödeks täpsemaks korraldamiseks koostatakse ka kaevandamise projekt.
Valmistoodang ladustatakse vastavalt fraktsioonidele lattu või laaditakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Toodangu ladustamine puistangutesse või vahetult tellijate kalluritele ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Materjali transport toimub üldjuhul kliendi kalluritega ning väljaveo intensiivsus sõltub materjali nõudlusest ja üldisest turuolukorrast. Väljavedu mäeeraldiselt avalikele teedele on planeeritud toimuma mööda Saluste teed, mis kulgeb taotletava ala põhjaosas kuni Linnaaru teele. Varulahendusena on võimalik vedada toodangut ka mööda olemasolevat rajatud kruuskattega teed taotletava karjääriala idaosas. Peamiseks väljaveo marsruudiks Tallinn - Narva põhimaanteele on vedu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
42
põhja suunas, kasutades selleks Betooni tänavat ja Paneeli tänavat, mis suubub Peterburi teele. Alternatiivne veotee kulgeks karjäärist mööda Linnaaru teed ida suunas ja edasi mööda Varivere teed Tallinna ringteele. Seejuures tuleb arvestada, et Linnaaru teel on liiklemisel ette nähtud 8 t massipiirang ning vedu mööda antud marsruuti saab toimuda ainult vastava loa olemasolul.
5.1.4.Võimalik mäetööde arengukava
Taotletavas Väo VIII karjääris toimub eeldatav mäetööde areng vastavalt olemasoleva Väo VIII karjääri mäetööde plaanile ning selle laienemisele. Arvestades karjääris kasutatavaid purustus- sorteerimissõlmesid, siis arendajalt saadud info kohaselt toimub tööee areng peamise PSS-ga esmalt lõunasse ja seejärel ida suunas, eesmärgiga esmalt kaevandada ära taotletava ala lõunaosas paiknevad varud enne planeeritava Rail Baltic raudteedepoo rajamist. Lisa PSS-i tööee liikumine on planeeritud lääne suunda. Kuna tööfrondid edenevad olemasolevalt Väo VIII karjäärialalt taotletavale alale, paiknevad mäemasinad juba praegu karjääri põhjal ning kujunevad astangud ja karjääri süvend aitavad kaevandamisega kaasnevate häiringute (müratase, saasteainete levik) levimist lokaliseerida. Taotletavale Väo VIII karjäärile koostatakse ka peale keskkonnaloa taotluse menetlemist ning loa saamist nõuetekohane kaevandamise projekt, kus võetakse arvesse olemasoleva Väo VIII karjääri mäetööde arengukava kui ka väljakujunenud tingimusi ja võimalikke piiranguid.
5.2.Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu viima. Seega on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva ajaga.
Põhiliseks tegevusalternatiiviks (I-alternatiiv) on kavandatav tegevus ehk maavara kaevandamine taotletaval Väo VIII karjääris käesoleva KMH raames esitatud informatsiooni kohaselt. Tegevuse asukoha valikul (kaevandamine aktiivse tarbevaru plokkidel 57 ja 58) on lähtutud tarbimisväärse maavara olemasolust Väo lubjakivimaardlas. Kasutatava tehnoloogia valikul põhimõttelisi alternatiive ei ole, kuna kaevandamistehnoloogia lubjakivi kaevandamisel on võrdlemisi standardne ning ei erine teistes analoogsetes lubja- ja dolokivikarjäärides kasutatavast tehnoloogiast. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid erinevaid konkreetseid töövõtteid ja tehnoloogilisi erisusi, mis väljendub kaevandamis- ja tootmisprotsessi optimeerimises. Peale karjääri ammendamist korrastatakse kaevandatud karjääriala äri- ja rohumaaks ning veekoguks.
I-alternatiivi raames käsitletakse koosmõju teiste lähiümbruses olevate aktiivsete karjääridega, kuna ümbruskonda levides võivad müra, tolm ja põhjaveetaseme alandus kumuleeruda. Samuti tuuakse KMH aruandes välja mõju vältivad, ennetavad või leevendavad keskkonnameetmed, mida kavandataval tegevusel on soovituslik või vajalik rakendada.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
43
Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse elluviimiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. Sel juhul jätkub kaevandamine olemasolevas Väo VIII karjääris kehtiva loa alusel kuni loaga sätestatud varu ammendumiseni, millele järgneb kaevandatud karjääriala nõuetekohane korrastamine.
5.3.Kaevandatud ala korrastamine Kaevandatud maa korrastamist käsitleb maapõueseaduse 5. peatükk, mille alusel peab keskkonnaloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 12, Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Keskkonnaamet annab nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks (maapõueseadus § 81). Levinumad karjäärialade korrastamise võimalused on metsamaaks kujundamine või veekogu rajamine. Üha rohkem korrastatakse karjääre ka puhke- ja virgestusalaks või mõne muu otstarbega paikadeks. Seejuures on oluline, et korrastatud ala sobiks ka kohalikule kogukonnale ja sobituks ümbritseva keskkonnaga.
Kaevandatud maa tuleb korrastada enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Vastavalt olemasoleva Väo VIII karjääri keskkonnakaitseloale nr KL-514265 korrastatakse kaevandatud karjääriala planeeritaval teenindusmaal ärimaaks ja rohumaaks ning mäeeraldise ulatuses veekoguks. See võimaldab kaevandamise järgselt linnalähedasele tööstusalale rajada korrastatud ilmega töökeskkonna. Arvestades kasuliku kihi paksust, kujuneb korrastatava veekogu maksimaalseks sügavuseks eeldatavasti ~21 m. Veekogu saab kasutada näiteks puhke- või kalastuseesmärgil. Veekogu loodeosasse on planeeritud rannaala ja supluskoha kujundamine. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist jääb ligikaudu abs kõrgusele 38 m. Tehnilise korrastamisega on mõistlik alustada juba paralleelselt karjääris toimuvate mäetöödega, näiteks planeeritava veekogu sobiva nõlvuse kujundamisega. Karjääriala tagasitäitmiseks on võimalus hakata vastu võtma keskkonnale inertseid jäätmeid (näiteks ehitusjäätmed), millega tõsta kaevandatud aladel maapinna absoluutkõrgusi. Samuti kasutatakse korrastamisel karjääri rajamisel eemaldatud katendit. Rohumaaks korrastamisel on taimestiku väljakujunemiseks vajalik tagada piisava tüsedusega kasvukiht ning edasisel ärimaa kasutamise (eelkõige hoonete ehitamise) puhul jälgida, et korrastatavale alale ehitatavate hoonete ja rajatiste puhul oleks arvestatud kujunenud põhjaveetaseme ja kaevandamisjärgselt alles jäänud pinnatervikute stabiilsusega. Karjääri korrastamine toimub vastavalt korrastamise projektile ja seal sätestatud tingimustele. Karjääriala korrastamisel tuleks lähtuda antud valdkonna erialastest kirjandusest (Rammul jt, 2017) ning soovituslikest lahendustest.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
44
6.KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD
6.1.Hindamismetoodika ja keskkonnamõju Keskkonnamõju hinnatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning juhindutakse Keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2018) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamisel hinnati maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, erialast kirjandust, avalikke andmebaase jm infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille alusel:
− Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;
− Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;
− Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutati mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti looduse infosüsteem, Maa- ja Ruumiameti kaardikihid), modelleerimist, varasemaid geoloogilisi uuringuid jm seotud dokumente, hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, kirjandusallikaid ja analoogseid eksperthinnanguid ning asjaomaste asutustega konsulteerimist. Hinnatavate mõjuvaldkondade lõikes on täpsemad hindamismeetodid välja toodud KMH programmis (lisa 1).
Keskkonnamõju hindamise järeldused koos võimalike soovitustega esitatakse KMH aruandes tuginedes ekspertrühma kuuluvate ekspertide ja spetsialistide erialasele hinnangutele ja kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne keskkonnaministri määruse nr 34 § 6 lg 2 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Samuti ei mõjuta kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega Natura 2000 võrgustiku alasid, nende kaitse-eesmärke ega terviklikkust. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta ega hinnata.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
45
hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1.1).
Tabel 6.1.1. Mõjude olulisuse skaala
0
mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Lisaks anti igale mõjuvaldkonnale kaal, mis arvestab selle olulisust. Valdkondadele kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Igat valdkonda võrreldi kõikide teiste valdkondade suhtes. Olulisemaks peetavale valdkonnale omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, omistati mõlema valdkonna väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda väärtus 0, et mõjuvaldkonnal sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise valdkonnaga on tema olulisus väiksem.
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. Summeeritud hinnete võrdluses kujuneb välja alternatiivide paremusjärjestus ja üldhinnang kavandatava tegevuse parima lahendusvariandi elluviimiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
46
6.2.Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna veevarustusele
Taotletavas Väo VIII karjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist välja pumbatav vesi suunatakse läbi olemasoleva Väo VIII karjääri äravoolukraavi Põlluääre kraavi (KKR kood: VEE1089234), mis suubub Pirita jõkke (KKR kood: VEE1089200).
Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed veekeskkonnale avalduvad mõjud järgnevad:
− põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses;
− vooluhulkade suurenemine eesvooludes;
− põhjavee kvaliteedi muutused;
− eesvoolude vee kvaliteedi muutused.
Loetletud mõjude ilmnemise tõenäosust ja ulatust hinnatakse järgnevates peatükkides.
6.2.1.Mõju põhja- ja pinnavee režiimile
Kuivendamise eesmärgil alandatakse karjääris veetaset, pumbates karjäärist välja sinna valguvat põhja- ja sademevett. Veetaseme alandamist hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter. Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem on toodud joonisel 6.2.1.
Joonis 6.2.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud skeem
Veetaseme alandamine olemasolevas Väo VIII karjääris mõjutab vaid Ordoviitsiumi veekompleksi ja sellega kohati hüdrauliliselt seotud Kvaternaari veekompleksi põhjavett, mida tarbitakse piirkonnas joogi- või tarbeveena väga vähesel määral. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
47
Toila kihistu alumine osa ning Leetse, Varangu ja Türisalu kihistute glaukoniitlubjakivid ja -liivakivid, aleuroliidid, merglid, savid ning eriti graptoliitargilliit moodustavad tugeva vettpidava kihi Ordoviitsiumi lubjakivilasundi all. Seega ei ole Türisalu kihistu all lasuv ja piirkonnas üheks olulisemaks joogiveeallikaks olev Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks kaevandamistegevusest olulisel määral mõjutatud.
Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti Väo X, XV ja XVII uuringuruumides keskmiseks põhjavee abs kõrguseks 39,14 m (Tuuling jt, 2024). Kasuliku kihi lamam määrati uuringuruumi põhjaosas abs kõrgusele 20,4 m, langedes põhjaosas ~18 meetrini. Eeltoodu põhjal tuleb taotletavas karjääris veetaset alandada eelduslikult ~21 m võrra. Piirkonnas on veetaseme sesoonseks kõikumiseks hinnanguliselt 1 - 3 m (Marandi jt, 2019).
Geoloogilises uuringus kasutati karjääri vee juurdevoolu ning alanduslehtri maksimaalse ulatuse hindamisel erialakirjanduses (Marinelli ja Niccoli, 2000) kirjeldatud silindrikujulisse karjäärisüvendisse siseneva põhjaveevoolu analüütilist mudelit. Mudel eeldab kivimite isotroopseid filtratsiooniomadusi ja radiaalsümmeetrilist veevoolu ning kasutab Dupuit- Forchheimer’i eeldust, mille kohaselt on vertikaalsuunaline põhjaveevoolu komponent antud skaaladel piisavalt väheoluline, et seda arvutustesse ei kaasata. Karjääri mõjuraadiuse ulatuse (r0) määramiseks lahendatakse iteratiivselt valem 6.2.1:
ℎ0 = √ℎ 2 +
× [0
2 × ( 0
) −
0 2−
2
2 ] [6.2.1]
kus
− h0 – veetaseme alandus;
− hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt;
− Wr – põhjaveekihi pindalaline toitumine ehk infiltreeruv sademete maht;
− K – filtratsioonikoefitsient;
− rp – karjääri efektiivne raadius ( = √/), kus S – karjääri pindala.
Karjääri külgnevatest kivimitest valguva põhjavee hulga (Q1) arvutamiseks on kasutatud valemit 6.2.2. Karjääri põhjast lähtuvat vooluhulka antud juhul ei arvestata, kuna põhja moodustavad kasuliku kihiga võrreldes halvemate filtratsiooniomadustega kivimid ning põhjast lähtuv veehulk on seega analüüsi täpsuse juures hinnanguliselt ebaoluline.
1 = × × ( 2 −
2) [6.2.2]
Tulemusele lisandub karjäärile langevate sademete hulk (Q2), mille leidmiseks on kasutatud valemit 6.2.3.
2 = × ( − ) [6.2.3]
kus
− Wp on piirkonna sademete hulk;
− We on aurumine karjääris.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
48
Lähteandmed karjääri vee juurdevoolu arvutamiseks on toodud tabelis 6.2.1. Põhjaveekihi toitumine Tallinna piirkonnas Eesti hüdrogeoloogilise mudeli (Vallner, 2002) alusel on ligikaudu 60 mm/a (0,00016 m/ööp). Karjäärialale lähima Tallinn-Harku meteoroloogiajaama andmetel on keskmine sademete hulk aastatel 1991 - 2020 olnud 700 mm/a ehk 0,00192 m/ööp (Keskkonnaagentuuri kliimanormid 1991 - 2020). Aurumine sõltub tugevalt lokaalsetest tingimustest, kuid on Eestis üldjuhul suurusjärgus 450 mm/a ehk 0,00123 m/ööp (Kink jt, 1998). Filtratsioonikoefitsiendi puhul lähtuti lähima Väo VIII geoloogilise uuringu käigus läbi viidud katsepumpamise tulemustest (Tuuling jt, 2020).
Tabel 6.2.1. Põhjaveevoolu mudeli lähteandmed
Arvutuste lähteandmed Väärtus
h0 – veetaseme alandus 21 m
hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt 0 m
Wr – põhjaveekihi toitumine 0,00016 m/ööp
Wp – piirkonna sademed 0,00192 m/ööp
We – aurumine karjääris 0,00123 m/ööp
K – filtratsioonikoefitsient 0,13 m/ööp
S – mäeeraldise pindala 520 300 m2
rp – karjääri efektiivne raadius 407 m
Veetaseme alanduse 21 m juures kujunevad mõjuraadiused karjääri keskelt ja karjääri servast, põhjavee ja sademevee juurdevool karjääri ning nende summa on toodud tabelis 6.2.2.
Tabel 6.2.2. Karjääri veetaseme alandamisel kujuneva alanduslehtri ulatus ja vee juurdevoolu hulk
Parameeter Tähis Tulemus
Maksimaalne mõjuraadius karjääri keskelt
r0 926 m
Maksimaalne mõjuraadius karjääri servast
rpiir 519 m
Põhjavee vooluhulk Q1 348 m3/ööp
Sademevee vooluhulk Q2 359 m3/ööp
Kogu veevooluhulk Qkokku 707 m3/ööp
Kogu pumbatav veehulk arvutatuna aasta peale on ~258 000 m3. Vastav number on vaid indikatsioon maksimaalsest pumpamisvajadusest. Ühest küljest ei arvesta arvutused võimalikku karjääri põhjast lähtuvat põhjavee sissevoolu. Sellest hoolimata on toodud numbrid tõenäoliselt ülehinnatud: tekkiv alanduslehter (st ala, mida karjäär kuivendama hakkab) kattub põhjaosas suuresti Väo maardla olemasolevate mäeeraldiste ja nende tekitatud alanduslehtritega. Reaalsuses alanduslehtrid ühtivad ja selle arvelt saavad vooluhulgad olema siin arvutatust väiksemad. Lisaks annavad arvutuste tulemused suurima kujuneva põhjaveetaseme alanduse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
49
ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid koguseid juhul, kui karjäär on täies ulatuses lamamini kuivendatud. Seega on enamiku kaevandamistegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning süvendamisele. Kõige enam sõltub vee juurdevool aga sademetest ja aurumise intensiivsusest, mille tõttu on maksimaalsed vooluhulgad aastate lõikes väga muutlikud, eriti arvestades võimalikke kliimamuutusi.
Siintoodud mudel on ka teataval määral ebatäpne, kuna ei arvesta maapinna reljeefiga, põhjavee regionaalse voolusuuna ega maapõue (eriti filtratsiooniomaduste) heterogeensusega. Karbonaatkivimites kontrollivad filtratsiooniomadusi lõhed ja murranguvööndid ning filtratsiooniomadused on seega ruumis väga muutlikud ja raskesti ennustatavad, kuigi lõhelisus väheneb reeglina sügavuse suunas. Olemasoleva Väo VIII karjääri geoloogilises uuringus (Tuuling jt, 2020) hinnati, et suurim vee sissevool on vahemikus 6 - 10 m maapinnast, mis võib viidata asjaolule, et mõõdetud puurkaevus oli selles intervallis lõhe. Ka mudeli eelduseks olnud põhjavee toitumise hinnang võib olla ajas muutuv, kuna inimtekkelised reljeefi muutused (sh teiste karjääride töö) ja muutused maakasutuses, nt maapinna sillutamine, võivad põhjaveekihi toitumist oluliselt mõjutada.
Reaalsed alanduslehtri ulatused on seega raskesti ennustatavad ja võivad kujuneda ruumis asümmeetriliselt. Lisaks võtab siin välja toodud alanduslehtri stabiilse profiili väljakujunemine aega, sõltudes kivimite veemahtuvusest, mida antud mudel ei käsitle. Kokkuvõttes ei ole garanteeritud, et mõju ei või levida ka kaugemale kui ülaltoodud arvutused seda väljendavad. Siiski kasutab siin toodud hinnang konservatiivseid sisendeid ja seega võib seda käsitleda piirina suurimale võimalikule mõjule.
Võrdlusena arvutati olemasoleva Väo VIII karjääri geoloogilises uuringus karjääri algse ulatuse juures keskmiseks sissevooluks ~167 000 m3 aastas (Tuuling jt, 2020) ning Väo X, XV ja XVII geoloogilises uuringus sarnase karjääri ulatuse juures 268 000 m3/a (Tuuling jt, 2024). Tulemused erinevad käesolevatest arvutustest toodust, kuna olemasolevas Väo VIII karjääri geoloogilises uuringus kasutati oluliselt suuremat põhjavee toitumise määra ning mõlemas eelnevas töös hinnati aurumist siinsest väiksemaks. Reaalsuses oli aastatel 2023 - 2024 mitte täielikult avatud ja kuivendatud olemasolevast Väo VIII karjäärist väljapumbatav veemaht vahemikus 78 750 - 124 355 m3/a (keskkonnaluba nr KL-514265). Tondi-Väo lubjakivikarjääris (keskkonnaluba nr KMIN-061, mäeeraldise pindala 42,17 ha) ja Väo lubjakivikarjääris (keskkonnaluba nr HARM-154, mäeeraldise pindala 127,66 ha) oli EELIS andmetel aastatel 2007 - 2017 keskmine väljapumbatav veemaht vastavalt ~260 000 m3 aastas ning ~330 000 m3 aastas. Arvutused on seega sarnases suurusjärgus teiste sama maardla karjääridega.
Suurvee ajal võib sissevool karjääri olla oluliselt suurem võrreldes ülejäänud aastaga. Seega suureneb kevadisel lumesulaperioodil karjäärist vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt ning lumesulavee arvel tõuseb põhjavee tase. Pärast lumesulaperioodi väheneb vee juurdevool karjääri oluliselt. Näiteks olemasolevas Väo VIII karjääris moodustas 2023. aastal kogu pumba käitamise ajast I ja IV kvartal vastavalt 25 % ja 38 %, II ja III kvartal aga vastavalt 18 % ja 19 % (Tuuling jt, 2024). Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks liidetakse sademetest põhjustatud sissevoolule juurde talve jooksul karjääri kogunenud kolme kuu sademete norm ehk ~175 mm, mis kevadisel sulaperioodil sulab keskmiselt kahe nädala (14 päeva) jooksul. Põhjavee sissevool arvutatakse 1 m kõrgema veetaseme baasilt. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 6.2.3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
50
Tabel 6.2.3. Kevadine vee juurdevool karjääri
Parameeter Tähis Tulemus
Põhjavee vooluhulk Q1 368 m3/ööp
Sadevemee vooluhulk Q2 6 861 m3/ööp
Kogu veevooluhulk Qkevad 7 229 m3/ööp
Taotletavast Väo VIII karjäärist välja pumbatava vee arvel suureneb ka suublasse juhitava vee hulk, mis mööda Põlluääre kraavi suubub Pirita jõkke. Kuna Pirita jõe pikaajaline keskmine vooluhulk on 233 000 000 m3/a (Keskkonnaagentuur, ajaloolised seireandmed) ehk kolm suurusjärku suurem keskmistest Väo VIII pumpamismahtudest, ei ole oodata, et karjäärist pumbatav vesi mõjutaks jõe koguselist seisundit. Põlluääre kraav on aga tugevalt inimtegevusest mõjutatud ja selle vooluhulk moodustab juba praegu suuresti sama maardla karjääridest välja pumbatavast veest. Kuna taotletava Väo VIII karjääri laiendus ei moodusta suurt protsenti juba praeguseks kuivendatud Väo maardla pindalast, mille kuivendusvesi suunatakse Põlluääre kraavi, on ebatõenäoline, et kraavi seisund kavandatava tegevuse tõttu muutuks. Karjääri projekteerimisel tuleb teha kindlaks, et kraavid oleks suutelised piisavalt vett vastu võtma, vältimaks üleujutusohtu. Vajadusel tuleb kraave hooldada või süvendada ning eemaldada sinna kogunenud sete ja risu. Täpsem veekõrvalduse lahendus (settebasseinide asukohad ning vajalik maht, kraavide mõõtmed ja maht jne) koostatakse kaevandusprojektis.
Praeguselt Väo maardla mäeeraldistelt reaalselt välja juhitavad ning taotletavast Väo VIII karjäärist hinnatud väljapumbatavad veekogused on suurusjärkude võrra väiksemad Siluri- Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi minimaalsest looduslikust vabast ressursist (753 144 m3/ööp; Marandi jt, 2020). Karjääri piirkonnas ei ole käesolevas põhjaveekogumis kehtestatud ka põhjaveevarusid. Seega puudub oht Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselise seisundi halvenemiseks.
Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on hinnatud põhjaveetaseme alandamisega
kaasnevat mõju piirkonna põhja- ja pinnavee režiimile nõrgalt negatiivseks
(hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral jätkub kaevandamine olemasolevas Väo VIII
lubjakivikarjääris praegusel pindalal, mille mõju piirkonna põhjavee ja pinnavee
režiimile on samuti nõrgalt negatiivne (hindepall „-1“).
6.2.2.Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile
Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademeveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum (peenosis, lubjakivitolm ning väikesed tükid), mis võib potentsiaalselt kanduda edasi veekeskkonda, infiltreerudes põhjavette või karjäärivee juhtimisel suublasse. Heljumi sattumine vette suurendab vee hägusust.
Kuna põhjavee voolusuund Ordoviitsiumi veekompleksis on vee välja pumpamise mõjul karjääri suunas, ei ole häguse vee infiltreerumine karjäärist ümbruskonna põhjavette tõenäoline.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
51
Põhjavette imbumist takistavad ka Väo maardla Ordoviitsiumi kivimite väga madalad filtratsioonikoefitsiendid. Hägususe levik Ordoviitsiumi põhjaveekihis ulatub suure tõenäosusega vaid lähimate meetriteni, kuna vee liikumine põhjaveekihis on suhteliselt aeglane ja hägusust tekitavad peenosised settivad välja. Karjääri lamami lähedal lasuvad aga Ordoviitsiumi regionaalse lademe savid ja graptoliitargilliit, mis takistab heljumi ja muude reoainete levikut sügavamasse Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi.
Karjääri lähiümbruses võib põhjavee hägusus suureneda siiski lõhkamistööde tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist lahti raputada pudedamaid setteid. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline. Juhul, kui puurkaevudes muutub vesi häguseks, siis on vajalik teostada kaevude puhastuspumpamine vee selginemiseni.
Lubjakivi kaevandamine võib kaasa tuua Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise karjääri lähedal peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi, raua ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning vee karedus. Vee keemilise koostise muutumine eelkirjeldatud protsesside käigus ei tähenda, et vee kvaliteet ei vastaks enam sotsiaalministri määrusega nr 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele ning ei sobiks kasutamiseks joogiveena. Küll võivad aga muutuda vee maitseomadused ja vett tarbivate seadmete hoolduskulud.
Halbade tingimuste kokkusattumisel võib sulfaadi kontsentratsiooni tõus põhjaveekihis esile kutsuda väävelvesiniku (H2S) teket või selle kontsentratsiooni tõusu, näiteks kui lokaalselt satub põhjaveekihti orgaanilist iseloomu saasteaineid (sh olmereostust), mille bakteriaalsel oksüdeerumisel sulfaadi abil tekib vaba väävelvesinik. Kuna vee filtreerumine põhjaveekihis on karjääri mõjuraadiuses üldiselt karjääri suunas, piirdub antud mõju maksimaalselt karjääri alanduslehtri raadiusesse jääva piirkonnaga. Lisaks moodustub teatud määral väävelvesinikku põhjaveekihtides siiski ka looduslikes tingimustes. Kaevuvee kvaliteedi langemisel karjääri mõjul tuleb arendajal tagada veevarustuse taastamine. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida ka karjääris kasutatavate masinate ning rasketehnika avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel suublasse või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ning pragude põhjavette. Arvestades siiski põhjavee voolusuunda karjäärist välja eesvoolu, kivimite madalaid filtratsioonikoefitsiente ja karjääri lamamiks olevate kivimite käitumist pigem veepidemena, siis reostuse sattumine põhjavette on ebatõenäoline.
Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ning hooldada selleks ettenähtud platsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrjevahendid. Juhul, kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) maapinnal reostuse levik koheselt ja ohutult lokaliseerida ning likvideerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele.
Ainult kõigi ohutusnõuete ja avariile järgneva tegevuse ebaõnnestumisel tekib võimalus reostuse levikuks karjääri eesvoolu Põlluääre kraavi ja sealt Pirita jõkke. Siiski väheneb reoainete kontsentratsioon järjepidevalt reostusallikast allavoolu. Reostuse põhjavette levimist peetakse antud juhul kivimi omaduste ja põhjaveevoolu suuna tõttu ebatõenäoliseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
52
Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri määruses nr 61 toodud nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr KL-514265 Väo VIII lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme HA077 (X: 6587136, Y: 550493) kaudu suublasse (Põlluääre kraavi). Kuna olemasoleva karjääri kasuliku kihi kivimmaterjal on sarnane taotletava Väo VIII karjääri materjalile, kujunevad taotletavast karjäärist välja juhitava vee omadused analoogseks praeguse väljalasu kaudu ära juhitavale veele (tabel 6.2.4).
Tabel 6.2.4. Olemasoleva Väo VIII karjääri väljalasu omaseire tulemused
Aeg BHT7, mg/l Heljum, mg/l KHT, mg/l pH
21.06.2023 3,2 34 49 8,0
25.09.2023 1,4 17 38 7,6
27.12.2023 <1,0 34 50 6,8
12.03.2024 <1,0 52 44 7,7
09.04.2024 <1,0 27 51 7,5
15.08.2024 <1,0 22 36 7,4
16.12.2024 <1,0 14 45 8,1
11.03.2025 <1,0 33 42 8,0
16.05.2025 <1,0 29 58 8,2
10.09.2025 <1,0 13 49 8,0
Piirväärtus 15 40 125 6 - 9
Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 - 2025 jäänud vahemikku <1,0 - 3,2 mg/l ja keemilise hapnikutarbe (KHT) väärtused vahemikku 38 - 58 mg/l, mis on lubatud piirväärtustest (vastavalt 15 mg/l ja 125 mg/l) oluliselt madalamad. Seega ei ole oodata taotletavast Väo VIII karjäärist lisanduva karjäärivee suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu muutust või olulist suurenemist suublas.
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamisel tekkiv heljum setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2023 - 2025 jäänud vahemikku 14 - 52 mg/l (lubatud piirväärtus 40 mg/l), kusjuures piirväärtuse ületamist on täheldatud vaid ühel korral, mis oli tingitud ühekordsetest asjaolust karjääri avamisel. Taotletava Väo VIII karjääri kaevandamisprojektis on vajalik veenduda settebasseinide piisavates dimensioonides. Kui piirväärtust ületavad näitajad jäävad korduma, tuleb settebasseinid ja heljumi eraldamise süsteemid korrastada või rekonstrueerida nii, et tõhus heljumi settimine oleks tagatud. Väljalasus säilinud heljum settib Põlluääre kraavis siiski võrdlemisi kiiresti ja seda ei kanta olulisel määral edasi Pirita jõkke.
Karjäärivees võib esineda mõnevõrra kõrgenenud sulfaadi kontsentratsiooni (SO4 2-), mis võib
kaasa aidata H2S tekkele või selle kontsentratsiooni suurenemisele seisuveekogudes juhul, kui suublas tekivad anaeroobsed tingimused. Kuna karjääri rajamisel suureneb aga suublasse juhitava vee kogus, lüheneb ka vee viibeaeg seisuveekogudes, mille tõttu väheneb
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
53
anaeroobsete tingimuste tekke võimalus. Seega ei ole oodata taotletava Väo VIII karjäärivee suublasse juhtimisest tingitult H2S kontsentratsioonide tõusu seisuveekogudes.
Karjääri suublaks on tugeva inimmõjutusega Põlluääre kraav, mis suubub omakorda Pirita jõkke (EELIS kood: VEE1089200). Pirita jõe vastav lõik on määratud pinnaveekogumisse Pirita Vaskajalalt suudmeni (1089200_4, lühinimetus Pirita_4). Nii 2019. aasta andmete (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027) kui ka 2024 Eesti pinnaveekogumite seisundi vaheinfo andmetel oli Pirita_4 pinnaveekogumi koondseisund halb, mis oli põhjustatud varasemalt tuvastatud elustikus elavhõbeda (Hg) sisaldusest (2022) ning benso(a)püreeeni ja perfluorooktaansulfonaadi esinemisest vees (2022).
Kuna taotletavas Väo VIII karjääris avatakse samade omadustega kivimi- ja põhjaveekihte võrreldes praeguse tegevusega ning kaevandamistehnoloogia ei muutu, ei ole oodata praeguse olukorraga võrreldes erinevat mõju suubla veekvaliteedile. Lisaks, kuna olemasoleva Väo VIII karjääri omaseires on saasteainete sisaldused jäänud valdavalt alla piirnormi, ei ole karta, et karjäärist väljapumbatava põhja- ja sademevee lisandumisel halveneks Põlluääre kraavi ega seeläbi ka Pirita jõe pinnaveekogumi seisund. Pirita_4 pinnaveekogumi halba seisundit põhjustab pigem elavhõbeda kaugkanne, mis ei ole mõjutatud karjääriveest. Samuti moodustab Väo VIII karjäärist lisanduv kuivendusvesi vaid ligikaudu ühe tuhandiku Pirita jõe veest, mille tõttu saab karjääri mõju veekvaliteedile olla võrdlemisi tühine.
Märkimisväärne mõju suublate veekvaliteedile seega puudub – seda juhul, kui settebasseinide konstruktsiooni piisavuses veendutakse ja seiretulemused kinnitavad tulevikus heljumi sisalduste püsimist piirnormist allpool. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju põhja- ja pinnaveekaitsele.
Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist
eeldatavalt ära juhitav veekogus ja -kvaliteet on sarnane praeguste Väo maardla
karjääridest väljapumbatavate veekogustele ja -kvaliteedile, siis settebasseinide
piisavuse, vee ärajuhtimissüsteemi pideva korrasoleku ja suublasse juhitavate
vee saastenäitajate piirväärtuste tagamisel ei ole ette näha täiendava negatiivse
mõju esinemist piirkonna pinna- või põhjavee kvaliteedile. Ettevaatusabinõude
kasutamisel on negatiivse mõju tekkimise oht pinna- ja põhjavee kvaliteedile
viidud miinimumini, kuid mitte täielikult välistatud. Seetõttu on kavandatava
tegevusega kaasnevat mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile ja režiimile hinnatud
väheseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral jätkatakse kaevandamistegevusega
olemasolevas Väo VIII karjääris, mille puhul on tingimused sisuliselt samad
(hindepall „-1“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
54
6.2.3.Mõju piirkonna veevarustusele
Mõju piirkonna põhjaveele avaldub põhjaveetaseme alandamisega kaasneva alanduslehtri näol, mis aruande peatükis 6.2.1 toodud arvutuste kohaselt võib olemasoleva Väo VIII karjääri ja taotletava karjääriala koosmõjuna ulatuda maksimaalselt kuni ~519 m kaugusele karjääri servast (kogumõjuulatus). Kogumõjuulatuse puhul tuleb aga silmas pidada, et veetaseme alanemise mõju on suurim karjääri vahetus läheduses, mis karjäärist kaugemal hääbub. See tähendab, et arvutuslikult on karjäärist 519 m kaugusel keskmise veetaseme alanemine vähem kui sentimeeter ja seega reaalsuses tajumatu. Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on lubjakivides levivas vabapinnalises põhjaveekihis vahemikus 1 - 3 m aasta jooksul (Marandi jt, 2019), loetakse üldjuhul põhjavee kättesaadavuse suhtes oluliseks mõjuks põhjaveetasemele olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem.
Järgnevalt on arvutatud valemi 6.2.4 (Marinelli ja Niccoli, 2000) abil alanduse sügavus (h) määratud kaugusel (r) karjäärist. Arvutuse tulemused on toodud tabelis 6.2.5 ning näidatud joonisel 6.2.2.
ℎ = ℎ0 − √ℎ 2 +
× [0
2 × (
) −
2− 2
2 ] [6.2.4]
Tabel 6.2.5. Veetaseme alanemine karjääri mõjuraadiuses
Kaugus karjääri servast, m
0 100 300 500 700
Põhjaveetaseme alandus, m
21,00 7,76 1,59 0,01 0
Joonis 6.2.2. Arvutatud põhjavee alanduslehtri profiil taotletaval Väo VIII karjääri mäeeraldisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
55
Arvutuse tulemusel ulatub põhjaveetasemetele oluline mõju (alanemine kuni 1 m) 342 m kaugusele taotletava Väo VIII karjääri piirist. Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja mitte koheselt, vaid teatud aja jooksul. Võimalik mõju veevarustuse toimimisele sõltub eelkõige kaevu kaugusest karjäärist, selle sügavusest (sh pumba sügavusest, mida on tüüpiliselt võimalik muuta) ja konstruktsioonist.
Uuringuruumide ja karjääri lähiümbrusesse jäävad valdavalt tööstus- ja tootmisalad ja transpordimaad (raudtee); elamualad ümbruskonnas puuduvad. Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses esineb viis Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu (joonis 6.2.3). Puurkaevud PRK0000008, PRK0000303 ja PRK0067722 ammutavad vett kas Ordoviitsiumi- Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist ja seega ei ole karjääri alanduslehtrist mõjutatud. Puurkaevud PRK0057656 ja PRK0057657 avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise mõju raadiusest. Antud puurkaevud ei ole mõeldud veevõtuks, vaid on seirekaevud Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse keskkonnaseire eesmärgil, millest võetakse veeproove naftasaaduste ja raskemetallide lekete tuvastamiseks (keskkonnaluba nr L.KKL.HA-52415). Kuna kaevude sügavus on registri andmetel ~6 - 9 m ja staatiline veetase ~2 m, siis põhjaveetaseme alanemine <1 m võrra kaevude asukohas ei takista proovivõttu ega veeseire teostamist. Seega ei mõjuta taotletav Väo VIII karjäär tõenäoliselt ühegi piirkonna puurkaevu veevarustust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
56
Joonis 6.2.3. Taotletava Väo VIII karjääri lähipiirkonna registreeritud puurkaevud ning hinnatava põhjavee alanduslehtri ulatus.
KMH aruandes toodud arvutused on lubjakivide muutlike filtratsiooniomaduste tõttu vaid orienteeruvad, mistõttu tuleb arvestada võimalusega, et mõju põhjaveevarustusele on oodatust suurem. Siiski, kuna lähimad teised Ordoviitsiumi veekompleksi avavad puurkaevud asuvad >1 km kaugusel (PRK0014531 ja PRK0019879), kuna piirkonnas puuduvad elamud ning kogu ala tervikuna jääb vee-ettevõtete teeninduspiirkonda, on karjääri mõju piirkonna veevarustusele väga ebatõenäoline. Juhul, kui kaevandamistegevuse mõjul siiski alaneb veetase mõnes puurkaevus, võib aidata pumba sügavamale paigutamine selliselt, et kuni mõne meetrine veetaseme alanemine ei mõjutaks vee kättesaadavust. Kui veetase alaneb tarbekaevus karjääri tegevuse tõttu selliselt, et kaevu ei ole võimalik enam veevarustusallikana
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
57
kasutada (vajadusel tellib arendaja asjakohase ekspertiisi), siis on arendajal kohustus tagada kinnistul veevarustus (sh vajadusel uue puurkaevu rajamine).
Kokkuvõtvalt on hinnatud taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris põhjaveetaseme
alandamisega kaasnevat mõju piirkonna veevarustusele väheseks
(hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral jätkub kaevandamistegevus olemasolevas
Väo VIII lubjakivikarjääris praegusel kujul, mille puhul on mõju väga sarnane
eeltooduga (hindepall „-1“).
6.3.Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele Väo XV ja XVII uuringuruumide vahel Uus-Tammiku kinnistul paikneb eluhoone koos kõrvalhoonetega, mis on arendaja poolt omandatud ja praegusel ajal kasutusel karjääri administratiivhoonena. Mäetööde edenemisel antud kinnistule on plaanis hooned lammutada.
Katastriüksusele jääb ka puurkaev PRK0067722, mille hooldusala on 10 m. Puurkaev on rajatud Eesti Killustik OÜ tellimisel ja kuulub arendajale. Eesti Killustik OÜ kasutab kaevu Väo VIII lubjakivikarjääri teenindava ajutise kontori varustamiseks olmeveega. Kui vajadus kaevu järele kaob, lastakse kaev nõuetekohaselt likvideerida ning Keskkonnaregistrist maha kanda. Pärast seda on ka kaevu hooldusalast võimalik varu ära kaevandada. Eesti Killustik OÜ on teadlik puurkaevu hooldusalal keelatud tegevustest ja arvestab nendega (veeseadus § 154).
Taotletava ala põhjaosas paikneb OÜ-le Elektrilevi kuuluv alajaam AJ10432:(Rae) koos 24 kV elektrimaakaabelliinidega, mis läbivad ka taotletava ala põhjapiiri ja kirdenurka. Varu kaevandamiseks kattuva maakaabelliinidega on vajalik need esmalt teisaldada. Taotletava ala põhja- ja idaosas kulgevad ka AS-le Elering kuuluvad kõrgepingeliinid. Põhjaosaga paralleelselt kattuvad 35-110 kV kõrgepinge elektriõhuliinid Aruküla-Lasnamäe koos 25 m kaitsevööndiga. Lisaks kulgeb antud liinidest paralleelselt 35 m kaugusel põhjas 35-110 kV kõrgepinge elektriõhuliinid Lasnamäe-Ida ja Iru-Lasnamäe koos 25 m kaitsevöönditega, mis taotletava ala kirdenurgas jaotuvad ja ühinevad põhja-lõunasuunalise kõrgepinge liiniga Iru-Ida. Kuigi taotletava ala piirid on valitud selliselt, et kõrgepingeliinide mastide ümber on jäetud nõlvatervikud, on vajalik kaevandamisel elektriliinide läheduses arvestada liinide paiknemise ja nende kaitsevöönditega. Elektriliinidele avaldub kaevandamisega seoses mõju peamiselt lõhketööde ja sellega kaasnevate lenduvate kivimikildude näol, mille tarbeks on vajalik lõhketööde vältimine liinide kaitsevööndis ning vajadusel rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid. Kaevandamise mõju (eelkõige lõhkamistega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud peatükis 6.5). Teisi ehitisi ega infrastruktuuri rajatisi taotletaval Väo VIII karjäärialal ei esine.
Taotletava ala põhja- ja idapiiriga paralleelselt kulgeb AS-le ELVESO kuuluv maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik koos kuni 2,5 m kaitsevööndiga. Saluste tee ääres paiknevad ka mitmed geodeetilised märgid.
Lähimad raudteed kulgevad taotletavast alast põhjas ja lõunas, mille kaitsevööndi ulatus on 30 m. Põhjas kulgeb Ülemiste-Maardu laiarööpmeline raudtee koos haruteedega. Taotletava ala lõunapiir külgneb olemasoleva laiarööpmelise raudtee ja planeeritava Rail Baltic kiirraudtee kaitsevööndite koridoriga. Uuringuruumi lõunapiirist laiarööpmelise raudteekoridori piirini jääb
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
58
~120 m ning ~30 m kaugusele jäävad lähimad haruraudteed (~800 m pikkused rongide hoolduseks, laadimiseks ja komplekteerimiseks mõeldud tupikharud). Kavandatava tegevuse elluviimisel avaldub peamine mõju lõhketööde läbiviimisel, mistõttu on vajalik naaberkinnistute teavitamine lõhketööde läbi viimisest ohutuse eesmärgil ning vajadusel väljata maavara raudteede lähistel alternatiivsel meetodil (mehaanilise raimamise teel). Antud mõju on hinnatud peatükis 6.5.
Taotletava ala läänepiiriga külgneb arheoloogiamälestise Kultusekivi I a-tuh. eKr. (Kultuurimälestiste registri nr 2616) koos 50 m kaitsevööndiga ja Tallinna piirikivi (Kultuurimälestiste registri nr 1241). Antud asukohas on taotletava karjääri piir valitud vastavalt objekti kaitsevööndile. Samuti paikneb taotletavast mäeeraldisest arheoloogiamälestised Kultusekivi ~105 m kaugusel põhjas (Kultuurimälestiste registri nr 18872) ning ~190 m kaugusel idas (Kultuurimälestiste registri nr 18871), mida vastavalt muinsuskaitseseaduse §-le 95 ümbritseb 50 m raadiune kaitsevöönd. Kaevandamisega seotud tegevused füüsikalised mõjutegurid antud mälestisi ega nende seisukorda ei mõjuta, kuna tegemist on maapinnal paiknevate rändrahnudega. Samuti ei kategoriseeru antud objektid tundlike ehitiste alla (näiteks varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed), mille suhtes tuleks rakendada lõhketöödega kaasnevatest maavõngetest tulenevaid piirväärtusi.
Uuringuruumide põhjapiiri ja raudtee vahel, ~70 m uuringuruumi piirist, paikneb eluhoone koos kõrvalhoonega, mis asub täielikult riigi omandis transpordimaal katastriüksusel Ülemiste- Maardu 1,2-4,4 km. Tegemist on ebaseaduslikult püstitatud hoonetega (andmed Ehitusregistris puuduvad), kus tulenevalt raudtee kaitsevööndist ei kehti elamumaa nõuded. Uuringuruumi edelanurgaga piirneval Betooni põik 20 / Varivere tee 10 (100 % transpordimaa, riigiomand) kinnistul asub samuti kolm hoonet; neid ümbritsevat maad kasutatakse osaliselt laoplatsina. Ülejäänud hoonestusest paiknevad lähimad hooned ja rajatised uuringuruumi piirist ~115 m idas, Betooni tn 63 kinnistul, mis on eraomandis tootmismaa.
Taotletava ala ümbruses on Rae valla ja Tallinna linna territooriumitel kavandamisel ka ASLiinirongide hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus ning Rail Baltic’u rajamisega seotud raudteerajatised. Kavandatava tegevuse elluviimisel arvestatakse antud planeeritavate objektidega, näiteks rajatavate hoonete või ehitistega ning vajalike ohualadega ja nende vastupanuvõimega lõhketööde maavõngetele. Mäetööde arengu mõttes on kavas esmajärjekorras kaevandada taotletava mäeeraldise lõunaosa, seda ennem kui eelnimetatud ehitustöid teostama hakatakse, et maavara kaevandamine kulgeks võimalikult kiiresti ja ei kattuks ehitustööde või rajatavast infrastruktuurist tulenevate võimalike piirangutega.
Mõju infrastruktuurile väljendub ka liiklusintensiivsuse kasvus karjääri lähipiirkonnas valmistoodangu väljaveoks kasutatavatel teedel. Materjali väljavedu toimub vastavalt vajadusele aastaringselt, nii nagu ka olemasoleva Väo VIII karjääri puhul.
Valmistoodangu väljaveoks plaanitakse kasutada Väo VIII karjäärist põhjas kulgevat Saluste teed (nr 6531607), mis suundub Linnaaru teele (nr 6530532). Sealt kulgeb vedu edasi põhja poole Betooni tänava kaudu Tallinna linna territooriumile ning mööda Paneeli tänavat Peterburi teele. Saluste tee on asfaltkattega ja piisava laiusega raskeveokite liiklemiseks, mille kaudu toimub ka käesoleval ajal valmistoodangu väljavedu ning see on peamiseks väljaveo marsruudiks. Vedu ida suunas mööda Linnaaru teed oleks samuti võimalik, kui on olemas vastavasisulised load raskeveokitega liiklemiseks, kuid tavapärases olukorras antud veomarsruudiga arvestatud ei ole.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
59
Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal toimub aktiivne väljavedu olemasolevast karjäärist, on sellega kaasnevad mõjud avaldunud juba praegusel hetkel. Selleks, et hinnata maksimaalset väljavedu taotletavast Väo VIII karjäärist, on arvutatud liiklussagedused erinevatele veokogustele. Arvutamisel kasutatud mõjutegurid ja tüüpväärtused on toodud allolevas tabelis.
Tabel 6.3.1. Valmistoodangu väljaveo liiklussageduse arvutamisel kasutatavad tegurid
Tegur Olemasolev Väo VIII karjäär 2024. aastal
Taotletava Väo VIII karjääri maksimum
Arvestuslik kaevandamismaht aastas, m3 140 000 400 000
Maavara arvestuslik mahumass, t/m3 2,6 2,6
Valmistoodangu saagis, % 100 100
Kallurauto arvestuslik kandevõime, t 30 30
Väljaveoks arvestatud tööpäevade arv aastas*
250 250
Arvestuslik väljavedu päevas, h** 12 12
Edasi-tagasi sõit 2 2
Liikluse ebaühtluse ja muu liikluse tegur 1,05 1,05
Arvutuslik liiklusintensiivsus, masinat/tunnis
8,5 24,3
* Väljavedu on arvestatud toimuma aastaringselt. ** Arvestatuna pidevalt kogu tööpäeva vältel ehk ajavahemikus kell 7-19.
Eeltoodu kohaselt kujuneb arvutuslikuks keskmiseks väljaveo liiklussageduseks praegusest Väo VIII karjäärist 8,5 masinat/tunnis. Juhul kui taotletav Väo VIII karjäär saavutab maksimaalse aastase tootmismahu 400 tuh m3, kujuneb arvutuslikuks väljaveo liiklussageduseks 24,3 masinat/tunnis. Võrreldes 2024. aasta väljaveo sagedusega oleks kasv peaaegu kahekordne ehk 15,8 masinat/tunnis võrra. Samas kujuneb 2025. aasta väljaveo sagedus suuremaks võrreldes varasemate aastatega, ning maksimaalse veosageduse võrdluses jääb kasv ka väiksemaks. Juhul kui tegelik tootmismaht on väiksem, on ka väljaveo intensiivsus madalam ja kaasnevad mõjud väiksemad.
Karjääri väljaveo osakaalu on vaadeldud teistel veomarsruudiks olevatel tänavatel. Betooni tn osas on liiklussageduse andmed saadud Tallinna Transpordiameti poolt teostatud liiklusloenduse tulemustest, mis viidi läbi septembris 2025. aastal. Paneeli tn osas pärinevad indikatiivsed liiklussagedused Tallinna Transpordiameti arvutuslikust liiklusmudeli rakendusest, kus on toodud tänavalõikude ööpäevased liiklussagedused 2024. aasta lõpu seisuga. Tunnikeskmiste liiklussageduste saamiseks päevase (kl 7-19), õhtuse (kl 19-23) ja öise (kl 23-7) perioodile lähtuti CNOSSOS-EU juhendmaterjalis kirjeldatud jaotustest, mille kohaselt kõrvaltänavate ja -maanteede ööpäevane liikluskoormus esineb arvestuslikult 80 - 81 % päevasel ajal, 11 - 14 % õhtusel ajal ja 6 - 8 % öisel ajal. Betooni ja Paneeli tänavate liiklusstatistikas kajastub ka olemasoleva Väo VIII karjääri väljavedu 2024. aastal ehk arvutuslikult ~8,5 masinat/tunnis. Lisaks on mudelis arvestatud kergete sõidukitega Linnaaru teel, mille ööpäevane liiklussagedus on saadud Tallinna Transpordiameti poolt loendatud andmetest suunal Betooni tn -> Linnaaru tee. Kuna Linnaaru teel kehtib 8 t massipiirang, ei ole arvestatud raskete sõidukitega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
60
Tabel 6.3.2. Modelleerimisel kasutatud teelõikude aasta keskmised ööpäevased liiklussageduse (AKÖL) andmed ning tunnipõhine jaotus ööpäeva lõikes taotletava Väo VIII karjääri lähipiirkonnas.
Tänava/maantee nimetus
Lõigu algus ja lõpp AKÖL, s/ööp
Raskeliikluse osakaal, %
Päev, s/h
Õhtu, s/h
Öö, s/h
Tallinn-Lagedi (nr 11290)
4,9 km - 7,9 km 5 507 24 367 193 41
Betooni tn Betooni tn T4 - Kesasoo tee L1
296 52 79 41 9
Paneeli tn Betooni tn -
Sõstramäe tn 672 40 45 18 7
Linnaaru tee Kesasoo tee L1 - Linnaaru tee L5
970 0 65 34 7
Kuna väljaveo marsruut taotletavast Väo VIII karjäärist jääb samaks nagu ka praegusest karjäärist, siis kasvaks liiklussagedus samadel teelõikudel Betooni ja Paneeli tänavatel. Kui võtta arvesse suurimat tootmismahtu ja väljavedu kuni 24,3 masinat/tunnis, kasvaks liiklussagedus Betooni tn teelõigul ~20 % (millest raskeliiklus moodustaks ~60 %) ja Paneeli tn teelõigul ~35 % (millest raskeliiklus moodustaks ~56 %). Toodud liiklussageduse protsentuaalsed muutused on arvutatud 2024. aastal andmete põhjal. Kui arvestada olemasolevat olukorda ehk 2025. aastal Väo VIII karjäärist välja veetud mahtu (280 000 m3) ja vastavat liiklussagedust, siis karjääri maksimaaltoodangu (400 000 m3) saavutamisel kasvaks tegelik liiklussagedus Betooni tn teelõigul ~9 % ja Paneeli tn teelõigul ~16 %.
Kuigi liiklussageduse kasvud avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel on maksimaalselt kuni 16 % protsenti, tuleb silmas pidada, et tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus valdava osa liiklussagedusest moodustavad juba praegusel ajal raskeveokid. Teede ja tänavate kandevõime ning seisukord on käesoleval ajal vastav raskeveokitega liiklemiseks. Lasnamäe tööstuspiirkonna üldist arengut silmas pidades kasvab liikluskoormus piirkonna teedel igal juhul, millest sõltub ka teede ja teekatete remondi- või uuendamise vajadus, ning seda teostatakse vajaduspõhiselt. Taotletava Väo VIII karjääri maksimaalse tootmismahu saavutamisel hakkab edaspidi karjääriga seotud väljaveo liiklus seetõttu moodustama väiksema osakaalu kui eeltoodud arvutuslikud muutused. Tegelikud liiklussagedused võivad ka väheneda, näiteks kui olemasolev Väo VIII karjäär alustas tootmist 2023. aastal, siis perioodil 2023 - 2025 on Väo maardla karjääride kaevemaht (seeläbi ka seotud liikluskoormus) olnud väiksem kui näiteks 2021. ja 2022. aastal. Seega, vaatamata iga-aastaselt suurenevatele Väo VIII karjääri tootmismahtude, tervikuna piirkonna teedel ja tänavatel liiklussagedus ei kasvanud.
Liiklusohutuse seisukohast on vaadeldaval veomarsruudil tingimused jalakäijate ja kergliiklejate suhtes puudulikud. Kuigi Linnaaru tee ääres Rae valla territooriumil kulgeb alates Tallinna linna piirist kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee), siis Tallinna linna pool Betooni ja Paneeli tänavate ääres kõnnitee puudub. Seega kergliiklusele on olemasoleva olukorra kohaselt liikumisvõimalus puudulik ja ohtlik. Suurenev liikluskoormus (sh raskeliiklus) suurendab nimetatud ohtu veelgi. Ohu leevendamiseks või likvideerimiseks on vajalik rajada nõuete kohased kõnniteed tänavate äärde, mis oleksid ühenduses ka Linnaaru tee äärde kergliiklusteega. Transpordiamet on 2016. aastal tellinud kergliiklusteede liiklusloenduse, kuid paraku ei ole antud töösse kaasatud Linnaaru tee kergliiklustee lõiku. Seetõttu ei ole ka teada, mil määral antud teed kasutatakse ning kas kergliiklejad kasutavad liikumiseks ka Betooni tänavat Tallinna linna territooriumil.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
61
Foto 6.3.1. Vasakul: vaade Betooni tn raudteeülesõidule lõunast, koos raudteega lõppeva Linnaaru tee kergliiklusteega. Paremal: vaade Betooni tänavale läänest, kus kõnnitee puudub. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 10.09.2025.
Ühe võimalusena vähendada taotletava karjääri liikluskoormust Betooni ja Paneeli tänavatele oleks kasutada väljaveoks Linnaaru teed, mis suundub itta Tallinna ringteele. Antud teelõigul kehtib massipiirang, kuid vastavate kokkulepete saamisel kohaliku omavalitsusega selle kasutamiseks oleks osaline või ajaliselt piitatud vedu võimalik ka seda teed mööda. Praegusel ajal on osadel valmistoodangu vedajatel vastav luba olemas ning vedu antud suunal ka toimub.
Kavandatava tegevuse peamine mõju infrastruktuurile väljendub
valmistoodangu väljaveos ümbruskonna teedel. Juhul kui saavutatakse
taotletava Väo VIII karjääri maksimaalne tootlikkus ja väljavedu, kasvab
liikluskoormus selleks kasutatavatel teedel kuni kolmandiku võrra, mis samas
ajapikku väheneb muu liikluse kasvu tõttu. Mõju muule infrastruktuurile
(elektriliinid, hooned) on ennetatav ja välditav (käsitletud teistes peatükkides).
Seepärast on I-alternatiivil hinnatud mõju infrastruktuurile väheselt negatiivseks
(hindepall „-1“). Juhul kui jätkub kaevandamine olemasoleva Väo VIII karjääri
piirides, siis on mõjud, sh väljaveoga seotult, juba avaldunud ning lisanduv mõju
puudub (hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
62
6.4.Mõju välisõhule Maavara kaevandamine ja valmistoodangu transport avaldab mõju välisõhule kavandatava tegevusega kaasneva müra ning saasteainete (eelkõige osakeste) heitkoguste levimisega ümbruskonna välisõhus. Järgnevalt on hinnatud mõju välisõhule nimetatud teemade lõikes modelleerimise teel.
6.4.1.Müratase
Kavandatava tegevusega Väo VIII karjääris kaasneb müra, mis põhjustab mürataseme kasvu tootmisterritooriumil ning karjääri lähiümbruses. Samuti põhjustab müra valmistoodangu väljavedu selleks kasutatavate teedel. Müra leviku hindamiseks on läbi viidud müra leviku modelleerimine. Müra modelleerimisel arvestatakse kõiki kavandataval mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse (maavara raimamine, laadimistööd, killustiku tootmine purustus- sorteerimissõlmes) ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid, mis iseloomustab suurimat müra levikut. Taotletava Väo VIII karjääri piirkonnas paikneb ka mitmeid karjääre, teisi tööstusettevõtteid (tegemist on tööstusalaga) ning esineb ka keskmisest suurem raskeveokite liiklus (Tallinna tänavatel, maanteedel), mistõttu ei suurenda kavandatava tegevusega lisanduv müra olemasolevat mürafooni märgatavalt. Olemasoleva olukorra kohaselt toimub kaevandamistegevus Väo VIII karjääri mäeeraldisel ning antud asukohas kaevandamisega kaasnev müra ümbruskonnas mürafoonis on juba avaldunud. Lisaks ei paikne taotletava Väo VIII karjääri lähiümbruses (kuni ~300 m) müratundlikke objekte (näiteks majapidamised) ega alasid (elamualad, vaiksed alad, pargid), kus rakenduksid rangemad (I ja II kategooria) normtasemed, ei esine. Uus-Tammiku kinnistu suhtes, mis Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on majapidamise õueala, ei ole müratasemeid hinnatud. Antud kinnistu kuulub arendajale, seal ei elata ning arvestades kinnistu kattumist arvelevõetud maavaravarudega ning taotletava Väo VIII karjäärialaga, laieneb kaevandamine antud kinnistule, mistõttu plaanib arendaja kinnistul olevad hooned lammutada.
Taotletavas Väo VIII karjääris esineb kavandatava tegevusega kahte tüüpi müraallikaid:
− mäetöödel kasutatavad masinad ja seadmed ehk punkt- või pindallikad: purustus- sorteerimissõlm, ekskavaator, rataslaadur, lõhkeaukude puurmasin;
− transport ehk joonallikad: materjali vedu karjääris (tööee ja ladude vahel), valmistoodangu väljavedu karjäärist.
Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.
Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
63
6.4.1.1.Modelleerimistingimused
Müra modelleerimisel on arvesse võetud kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid. Seetõttu iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut tootmisterritooriumil. Modelleerimisel kasutatud müraallikad (mäemasinad) on valitud lähtuvalt olemasolevast olukorrast ja kavandatavast tegevusest (analoogne praegusele olukorrale) ning arendaja masinapargist. Müraallikate helivõimsustasemed (heliemissiooni tase) LWA on saadud taotletavas karjääris kasutatavate masinate tehnilistest
spetsifikatsioonidest ja vajadusel kirjandusallikatest (Defra, 2006). Modelleerimisel kasutatavad masinad on toodud allolevas tabelis.
Tabel 6.4.1 Taotletavas Väo VIII karjääris kaevandamisel kasutatavad masinad ja seadmed
Masin/seade Mark/mudel Tööprotsess Helivõimsus-
tase LWA, dB*
Masinate arv
Ekskavaator Komatsu PC350 / PC450
või sarnane Kaevise laadimine
purustussõlme 105 2
Purustus- sorteerimissõlm
Kleeman Mobirex MR122(i) PRO purusti koos Kleeman MS953
Evo sõeluritega Kaevise
töötlemine, fraktsioonidesse
sõelumine
120 1
Kleemann MR110 Evo 2 purusti koos
Powerscreen Cheftain 2100 sõeluriga
115 1
Rataslaadur Komatsu, Volvo, CAT
või sarnane
Materjali vedu, toodangu
ladustamine ja laadimine kallurile
106 4
Puurmasin Sandvik Ranger või
sarnane Lõhkeaukude
puurimine 110 1
Kallur - Valmistoodangu
väljavedu 95
Vastavalt väljaveo
sagedusele
* Helivõimsustaseme näol on tegemist modelleerimisel kasutatava teoreetilise suurima väärtusega seadme täiskoormusel töötamisel, mis ei arvesta heliallika (mootori, tööorgani jms) paiknemist masina konstruktsioonis ega töörežiimi muutusi.
Töö karjääris on planeeritud toimuma aastaringselt ning eeltoodud mäemasinad töötavad karjääris pidevalt 12 h tööpäeviti vahemikus kell 7-19, seejuures purustus-sorteerimissõlm Kleemann MR110 igapäevaselt kuni 14 h vahemikus kell 7-21.
Lisaks mäeeraldisel toimuvatele tööprotsessidele kaasneb ümbruskonda leviv müra ka materjali transpordil ja valmistoodangu väljaveol. Karjäärisisesed teed on mudelis arvestatud purustus- sorteerimissõlmede ja valmistoodangu ladude vahele, kus laadurite liikumissageduseks
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
64
päevasel ajal on 15 masinat/tunnis ja õhtusel ajal 10 masinat/tunnis ning keskmiseks liikumiskiiruseks kuni 20 km/h. Valmistoodangu väljaveoteel on kasutatud peatükis 6.3 arvutatud liiklussagedust. Taotletava Väo VIII karjääri puhul on lähtutud maksimaalsest aastasest tootmismahust 400 000 m3, mille puhul on väljaveo intensiivsus suurim ehk 24,3 masinat/tunnis. Väljaveol Saluste teel kuni Linnaaru teeni on liikumiskiiruseks arvestatud keskmiseks 30 km/h. Liiklusmüra modelleerimisel on arvestatud ümberkaudsete teelõikude liiklussagedustega, teekatte tüüpidega ja kehtivate kiiruspiirangutega.
Taustmüra allikatena on modelleerimisel võetud arvesse ka taotletavale alale lähimate teede ja tänavate liiklusmüra. Liiklusmüra taotletava karjääri piirkonnas kujuneb nii Tallinna linna tänavaliiklusest kui ka Rae valla suuremate teede liiklusest. Taotletavale alale lähimad suurema liiklusega teed on Betooni tn ja Tallinna - Lagedi kõrvalmaantee. Modelleerimisel on arvestatud ka suuremate ümbruskonna teede ja tänavate liiklussagedusega ning nende jaotusega ööpäevasele perioodile, vastavalt peatükis 6.3 toodule. Betooni tn osas on liiklussageduse andmed saadud Tallinna Transpordiameti poolt teostatud liiklusloenduse tulemustest, mis viidi läbi septembris 2025. aastal. Tallinn - Lagedi kõrvalmaantee osas on kasutatud AS Teede Tehnokeskuse poolt 2024. aastal teostatud liiklusloenduse andmeid vastavatel teelõikudel (aastased keskmised ööpäevased liiklussagedused (AKÖL) ja raskeveokite osakaalud). Kuigi Tallinn-Lagedi kõrvalmaantee jääb taotletavast alast enam kui 200 m kaugusele lõunasse teisele poole raudtee depood, on tegemist kõrge liiklussagedusega maanteelõiguga, mis panustab suuremal määral ümbruskonna autoliikluse mürafooni ning on seetõttu mudelisse kaasatud.
Taotletavas karjääris toimub kaevandamine (raimamine, kaevise purustamine, sõelumine, ladustamine) ja valmistoodangu väljavedu päevasel ajal, seetõttu on modelleeritud päevase aja (vahemikus kell 7-23) müra hajumist.
Olemasoleva Väo VIII karjääri töötamisega kaasnevat müra on varasemalt modelleeritud keskkonnaloa nr KL-514265 taotluse raames. Seetõttu on käesolevas KMHs prognoositud müra levikut lähiaastate stsenaariumina, kus mäetööd on edenenud peamiselt lõuna suunas ning karjääri põhi on absoluutkõrgustel 24 - 29 m. Samuti on kaevandatava ala pealt kooritud katendmaterjal ladustatud vallidesse mäeeraldise kagunurgas ja lõunapiiril. Arvestades karjääri suurust ning kasuliku kihi paksust, toimub kaevandatava ala laienemine ja mäetööde edenemine pigem aeglaselt ning modelleeritud nö „lähiaastate“ stsenaarium võimaldab prognoosida müra levikut reaalsemates oludes.
Lisaks on eeltoodud stsenaariumis modelleerimisel arvestatud järgmiste parameetrite ja tingimustega:
− mürakaardi koostamisel kasutati Maa- ja Ruumiameti 2025. aasta maapinna kõrgusmudeli andmeid, sammutihedusega 5 m;
− mäeeraldisel ja selle ümbruses ei ole arvestatud kõrghaljastuse ehk metsa olemasoluga (modelleerimine on teostatud nn vaba helivälja tingimustes);
− arvutustes on meteoroloogilise sisendina kasutatud lähima meteoroloogiajaama viimase täis-kalendriaasta ehk Tallinn-Harku 2024. aasta tuuleandmeid (vt peatükk 4.5);
− avatud karjääriala suhtes on paljandatud kasuliku kihi ulatuses maapinna kõrgusi vähendatud kuni absoluutkõrgusteni ~25 - 29 m;
− avatud karjäärialalt kooritud katend on ladustatud taotletava karjääri lõunapiiril kuni 3-meetristesse vallidesse ning kagunurgas kuni 10-meetristesse vallidesse;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
65
− maapinna akustiliste omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0…1, kus 0 (heli peegeldumine) omistati teedele ja asfalteeritud platsidele ning 1 (heli neeldumine) muule ümbritsevale looduslikule maapinnale. Avatud karjääriala piires on rakendatud tegurit 0,5.
− mudel ei arvesta teistest olemasolevatest müraallikatest (muust tööstusest, väiksemate teede- ja tänavate liiklusest) tulenevat mürafooni, mistõttu ilmestavad prognoositud müratasemed ja nende muutused heli levikut ainult mudelisse kaasatud müraallikatest.
Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud spetsiaaltarkvaraga CadnaA 2025 Pro, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutamise metoodikaid. Punktallikatest tulenevat müra hajumist modelleeriti ISO 9613 (2024) standardi alusel. Liiklusmüra puhul on kasutatud Põhjamaade meetodit (Nordic Prediction Method), mis Transpordiameti hinnangul sobib Eesti oludesse. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast, 5 x 5 meetrise sammutihedusega võrgustikus ning 5 dB mürakontuuride (alates 35 dB) vahemike kaupa, mis vastab keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.
6.4.1.2.Müra normtasemed
Välisõhus levivad müratasemed on sätestatud keskkonnaministri määruses nr 71 esitatud piirväärtustega. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ning mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Lisaks eelnevale on müratasemete normeerimise aluseks müra liigitus (liiklus- ja tööstusmüra), ajaline piiritletus (päevane ajavahemik kell 7-23 ja öine ajavahemik kell 23-7) ning maa-alade kategooriad (I-IV) üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt.
Tabel 6.4.2. Siseriiklike müraindikaatorite normtasemed
Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB
Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
I kategooria - virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad
päev 55 55 50 45
öö 50 40 40 35
II kategooria - haridusasutuste,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande
asutuste ning elamumaa- alad, maatulundusmaa
õuealad, rohealad
päev 60/65* 60 55 50
öö 55/60* 45 50 40
III kategooria - keskuse maa-alad;
IV kategooria - ühiskondlike hoonete
maa-alad
päev 65/70* 65 60 55
öö 55/60* 50 50 45
* Lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel
Määruse kohaselt loetakse müratundlikeks aladeks üldplaneeringu juhtotstarbega määratud alasid, millele on kehtestatud müra normtasemed. Seejuures ei tohi maksimaalne müratase
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
66
ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB(A) ning liiklusmüra puhul päeval 85 dB(A).
Taotletav Väo VIII karjäär külgneb peamiselt transpordimaa ning äri- ja tootmismaadega, millele otseselt eeltoodud normtasemed ei rakendu. Modelleeritud müra hajumiskaardid on toodud joonistel 6.4.1 - 6.4.3.
Point Source Area Source Road Railway Building Embankment Foliage Calculation Area
u ktallikas Pindallikas Tee
udtee Elu- või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone T otletava Väo VIII karjääri piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Veotee
Liiklusmüra hinnatud tase
Olemasolev olukord
Päev (7-23) Ld, dB(A)
Märkused: - Kasutatud standardid: liiklusmüral Nordic Prediction Method (TemaNord) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud liiklusmüra päevased piirväärtused: - I kategooria 55 dB - II kategooria 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel) - III ja IV kategooria 65 dB (70 dB lubatud hoone teepoolsel küljel)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Modelleerimisel on arvestatud maapinna kõrgusmudeli andmetega. - Taotletava karjääri lõunapiiril on arvestatud 3-meetriste katendivallidega ning kagunurgas kuni 10-m katendivallidega. - Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,5 (poolpeegeldav), muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Kõrvalmaantee ja lähimate Tallinna linna tänavate liiklusmüra osas on lähtutud 2024. aasta liiklusloenduse andmetest ning olemasoleva Väo VIII karjäärist 2024. aastal väljaveetud toodangust 360 000 t ehk keskmiselt 8,5 masinat/tunnis. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr 6.4.1
Mõõtkava 1 : 7 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
05.09.2025
25/5206
Point Source Area Source Road Railway Building Embankment Foliage Calculation Area
u ktallikas Pindallikas Tee
udtee Elu- või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone T otletava Väo VIII karjääri piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Veotee
Liiklusmüra hinnatud tase
Foon + maksimaalne väljavedu
Päev (7-23) Ld, dB(A)
Märkused: - Kasutatud standardid: liiklusmüral Nordic Prediction Method (TemaNord) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud liiklusmüra päevased piirväärtused: - I kategooria 55 dB - II kategooria 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel) - III ja IV kategooria 65 dB (70 dB lubatud hoone teepoolsel küljel)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Modelleerimisel on arvestatud maapinna kõrgusmudeli andmetega. - Taotletava karjääri lõunapiiril on arvestatud 3-meetriste katendivallidega ning kagunurgas kuni 10-m katendivallidega. - Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,5 (poolpeegeldav), muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Kõrvalmaantee ja lähimate Tallinna linna tänavate liiklusmüra osas on lähtutud 2024. aasta liiklusloenduse andmetest ning taotletavast Väo VIII karjäärist maksimaalselt välja veetavast toodangust 1 mln t ehk keskmiselt 24,3 masinat/tunnis. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr 6.4.2
Mõõtkava 1 : 7 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
05.09.2025
25/5206
Point Source Area Source Road Railway Building Embankment Foliage Calculation Area
u ktallikas Pindallikas Tee
udtee Elu- või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone T otletava Väo VIII karjääri piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Põhimasin
EskuLaadur
Lisamasin
Laadur
Esku Puurimine
Laadur
Laadur
Tööstusmüra hinnatud tase
Lähituleviku stsenaarium
Päev (7-23) Ld, dB(A)
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 (2024) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud tööstusmüra päevased piirväärtused: - I kategooria 55 dB - II kategooria 60 dB - III ja IV kategooria 65 dB
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Karjääris töötavad masinad ja seadmed pidevalt tööpäeva vältel 12-14 h ajavahemikus kell 7-21. Väljavedu toimub pidevalt 12h päevas ajavahemikus kell 7-19. Heliallikate kõrgus maapinnast 1-2 m. - Modelleerimisel on arvestatud maapinna kõrgusmudeli andmetega. Seejuures on kujutatud Väo VIII karjääri lähituleviku (1-2 aasta lõikes) olukorda, kus aktiivselt kaevandatava ala maapinna kõrgusi on vähendatud absoluutkõrgusteni 25-29 abs. - Taotletava karjääri lõunapiiril on arvestatud 3-meetriste katendivallidega ning kagunurgas kuni 10-m katendivallidega. - Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,5 (poolpeegeldav), muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr 6.4.3
Mõõtkava 1 : 7 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
05.09.2025
25/5206
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
70
6.4.1.3.Tulemused
Kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut on hinnatud nii liiklusmüra ja tööstusmüra lõikes. Kuna tegemist on erinevate müra liikidega, millel kehtivad erinevad normtasemed (vt tabel 6.4.2), on nende levikut vaadatud erinevatel hajumispiltidel. Olemasoleva liiklusmüra modelleerimisel on mudeldatud lähipiirkonna suurimate teede ja tänavate liiklusmüra (mis mõjutavad mürafooni kujunemist) koos Väo VIII karjääri 2024. aasta väljaveo liiklusega, mis kulgeb mööda peamist väljaveo marsruuti. Väljaveoks kasutataval Saluste teel esineb suurim müratase teel teljel ning ulatub kuni 57 - 58 dB-ni. Veo suundumisel Betooni tänavale ning koos muu liiklusega müratase tõuseb ning näiteks 60 dB mürafoon levib kuni ~20 m kaugusele tee teljest. Kuna liiklusmüra puhul on müratundlike objektide (näiteks elumajad ja õuealad) puhul lubatud müra piirväärtus 60 dB, sh 65 dB hoone teepoolsel küljel, siis olemasoleva olukorra kohaselt neid piirväärtusi Betooni tänava (tööstus)hoonete fassaadidel ei ületata. Kuna Betooni tn ääres ei esine ka elumaju ega õuealasid, siis ei rakendu seal ka II kategooria 60 dB piirväärtus. Ka II kategooria piirväärtusega 65 dB võrreldes jäävad müratasemed Betooni tn kinnistutel esinevast madalamaks.
Tallinna linnale on alates 2008. aastast koostatud strateegilisi mürakaarte, sh ka siseriiklike mürakaarte, mis lähtuvad Eestis kehtivatest siseriiklikest müraindikaatoritest. Viimaste kaartide uuendamise tegi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 2022. aastal ning tulemused on nähtavad ka Maa- ja Ruumiameti geoportaalis. Allpool on võrdluseks esitatud väljavõte 2022. aasta siseriiklikust tänavaliikluse mürakaardist, mille andmed tuginevad 2019. aastate liiklussagedustele (joonis 6.4.4). Võrreldes toodud liiklusmüra hajumist KMH-s prognoosituga, on levik veidi väiksem, kuid siiski üsna sarnane. Suurim müratase esineb teedel ning ulatub kuni 69 dB-ni. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et tegemist on enam kui viis aastat vanade liiklussageduse andmetega, mis vahepealsel ajal on tõenäoliselt suurenenud, ning Betooni tn liiklussageduse hulgas ei esine ka väljavedu olemasolevast Väo VIII karjäärist. Nimetatud komponentide uuendamisel ja lisandumisel oleks müra levik väga sarnane ning KMH prognoositud tulemus kirjeldab reaalset olukorda üsna täpselt. Taotletavast alast lõunas Tallinn - Lagedi maanteel ja Tallinna linna piires Suur-Sõjamäe tänaval on liiklusmüra levik samuti analoogne KMH-s prognoosituga, ning samade liiklussageduste andmete kasutamisel erinevused ühtlustuksid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
71
Joonis 6.4.4. Taotletava Väo VIII karjääri ja Betooni tn piirkonna 2022. aasta siseriiklik liiklusmüra kaart. Maa- ja Ruumiamet 2025.
Võrdlemaks olemasoleva liiklusmüra muutust taotletava Väo VIII karjääri maksimaalse tootlikkuse ja väljaveo juures, on modelleeritud olukorda, kus kogu aastane toodang 400 000 m3 veetakse välja ja lisanduv liiklusmüra efekt oleks suurim (joonis 6.4.2). Hajumiskaartide võrdluses on muutused minimaalsed ning eespool analüüsitud 60 dB müratase laieneb liiklussageduse kasvu tulemusel Betooni tänaval keskmiselt vaid ~5 m võrra. Kõige selgemini eristub mürataseme kasv Saluste teel. Kuna antud teelõiku muuks liikluseks ei kasutata, siis liiklussageduse kasvul kuni 24 masinani/tunnis esineb tee teljel suurim müratase 63 dB ning 60 dB müratase levib kuni ~10 m kaugusele. Kui lähiaastatel peaks Väo VIII karjäär saavutama maksimaalse tootmismahu ja väljaveo, siis karjääriga seotud liiklusmüra piirkonnas enam ei suurene. Arvestades ka asjaolu, et muu olemasolev liiklus ümberkaudsetel teedel kasvab samuti iga-aastaselt, väheneb ka karjääriga seotud mõju üldises liiklusmüra foonis.
Tööstusmüra modelleerimisel (joonis 6.4.3) on kujutatud müratasemete levikut karjäärialal toimuvatest tööprotsessidest ja karjäärisisesest materjali veost lähiaastate vaates. Tööstusmüra levik sõltub suuresti sellest, kus mürarikkad tegevused toimuvad ning milline on ümbritsev maastik - kas on välja kujunenud karjääri süvend ning kui suur ala on avatud aktiivsele kaevandamisele. Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad töötavate mäemasinate vahel ja ümbruses kuni ~80 m kaugusele. Varasema kaevandamise tulemusena väljakujunenud iseloomuliku maastiku tõttu (süvend, katendivallid) varieerub müra leviku ulatus erinevates suundades. Astangu all või karjääri põhjal paikneva purustus-sorteerimissõlme müra on varjestatud ning levik seetõttu ka vähendatud. Arvestades, et olemasolevas Väo VIII karjääris on senise kaevandamise käigus PSS-id käesolevaks ajaks paigutatud 2. või 3. astangu laele ning tööee edasise edenemise käigus liiguvad need veelgi sügavamale, on müra levikut väljaspoole karjääriala võimalik efektiivselt ohjata. Samuti aitavad senised ja mäeeraldise kagu- ja lõunapiirile rajatavad katendivallid müra levimist väljapoole karjääri tõkestada. Taotletav Väo VIII karjäär on piisavalt suur, võimaldades müral hajuda enne tootmisterritooriumist väljumist piisaval määral, samuti toimub müraallikate lähenemine äärealadele järkjärgult.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
72
Kuna karjääriga piirnevate transpordimaa ja tööstusmaa alade puhul ei ole tegemist müratundlike aladega, ei põhjusta kaevandamine olulist mürahäiringut.
Lisaks taotletava Väo III karjääri põhjustatud mürale esineb piirkonnas laialdane töötusmüra foon, eelkõige Betooni tn tööstusaladelt. Tallinna linna mürakaartide raames modelleeritud tööstusmüra hajumiskaardilt allpool on näha, et Tallinna linna piires taotletavast alast põhjas ja läänes esinevate tööstusalade puhul on mudeldatud müratase kuni 74 dB.
Joonis 6.4.5. Taotletava Väo VIII karjääri ja Betooni tn piirkonna 2022. aasta siseriiklik tööstusmüra kaart. Maa- ja Ruumiamet 2025.
Joonisel lõppeb müra levik justkui Tallinna linna piiril, mis on antud töös tingitud vaadeldavast haldusterritooriumist ning tehnilistest asjaoludest. Tegelikkuses levib antud tööstusaladest karjääri suunas vähemalt 65 dB-ne müratase. Seetõttu, isegi kui taotletava Väo VIII karjääri tööee edeneb mäeeraldise äärealade suunas, põhjustades suuremat müra levikut ka väljaspoole karjääri, ei ole tegemist olulise mõjuga, sest naaberaladelt pärinev müra on analoogse tasemega. Taotletava Väo III karjääri naaberaladel ja lähiümbruses tööstusmüra suhtes tundlikke objekte ja maa-alasid ei esine, kus rakenduksid seaduses sätestatud normtasemed.
Kavandatavat tegevust ehk maavara kaevandamist taotletakse Väo VIII karjääris 30 aastaks. Selle ajaperioodi jooksul toimub karjääriala ammendumine ning müra levikut mõjutavad tingimused (müraallikate paiknemine, maapinna reljeef) on võrreldes käesolevas KMH-s analüüsitud lähituleviku perspektiiviga muutunud. Kuna täpselt ei ole teada, kuidas mäetööde areng karjääri eluea jooksul toimub, siis edaspidi on võimalik modelleerida konkreetseid müra hajumise olukordi vastavalt vajadusele (näiteks eksperthinnangute käigus).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
73
Tulemustest järeldub, et müra seisukohast avaldub kavandatava tegevusega
liiklus- ja tööstusmüra aspektist vähene negatiivne mõju (hindepall „-1“), kuivõrd
karjääriga seotud müratase on piirkonnas osaliselt juba avaldunud ning
taotletava ala ümbruses ei esine müratundlikke objekte ega alasid. 0-alternatiivi
korral jätkatakse kaevandamisega praeguse Väo VIII karjääri piirides kuni varu
ammendumiseni ning võrreldes olemasoleva situatsiooniga müraolukord ei
muutu (hindepall „0“).
6.4.2.Osakeste kontsentratsioon
Kavandatava tegevusega kaasnevate osakeste (edaspidi ka kui tolm) esinemine sõltub karjääris toimuvatest tööprotsessidest ja nende intensiivsusest, töödeldavast materjalist ning ilmastikutingimustest, mistõttu võib heitkoguste teke ja nende kontsentratsioonide levik eelnimetatud tingimuste muutumisel suuresti varieeruda. Tolmu heiteid kaasneb ka valmistoodangu transpordil, eelkõige kruuskattega teel, sest teepinna materjalis esineb (lahtiseid) peenosakesi. Varasemad mõõtmised ja modelleerimised karjäärides kruuskattega teede tingimustes on näidanud, et kallurauto möödumisel kaasnevad ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid tee vahetus läheduses, levides väljaveotee teljest kuni ~40 - 50 m kaugusele, kuid see sõltub suuresti ka liiklusintensiivsusest ja teepinna niiskussisaldusest. Kõvakattega teel on tolmu teke minimaalne (võrreldes kruuskattega teega ~6 - 7x korda madalam), sest kõvakattega tee pinnal on lahtiste osakeste sisaldus madal. KMH aruandes arvutatakse kavandatava tegevusega kaasnevate osakeste heitkogused ning modelleeritakse tolmu kontsentratsioonide hajumist. Vajadusel tuuakse välja leevendavad keskkonnameetmed osakeste leviku piiramiseks või ära hoidmiseks. Mäeeraldise lähiümbruses on ka mitmeid teisi karjääre ning muid tööstusettevõtteid, mistõttu koosmõju hindamise seisukohast arvestatakse ka olemasolevate KOTKAS andmebaasis registreeritud heiteallikatega. Osakeste kontsentratsioonide levikut võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 75 toodud piirväärtustega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
74
6.4.2.1.Modelleerimistingimused
Tulenevalt heiteallikate iseloomust on neid modelleerimisel arvestatud järgmiselt:
− punktallikad: lõhkeaukude puurimine, laadimistööd (ekskavaator, laadur), diiselgeneraator;
− pindallikad: lõhketööd, purustus-sorteerimissõlm (koos valmistoodangu puistangutega);
− joonallikad: karjäärisisene transport tööeest ladudeni, valmistoodangu väljavedu karjäärist kuni riigimaanteeni.
Lubjakivi kaevandamisel on erinevatel tööprotsessidel ja materjali transpordil tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutud US EPA (United States Environmental Protection Agency) välja töötatud metoodikatest (Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ja 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing) ning Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt täiendatud metoodikat (Pits and Quarries Guidance). Nimetatud metoodikad on kasutusel ka Eestis ning nende alusel on ka 2025. aastal koostatud juhendmaterjal Eestis enamlevinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega kaasnevate heitkoguste arvutamiseks. Materjali kukkumisprotsessidel (kaevise laadimisel kallurisse/purustisse, kukkumine sõelurisse/puistangusse ja laadimisel lattu või kallurile väljaveoks) tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad materjali kogusest ja niiskussisaldusest. Kontsentratsioonide levimine keskkonnas sõltub omakorda valitsevatest ilmastikutingimustest (tuule kiirus, temperatuur, sademed), mida on üldiselt kirjeldatud peatükis 4.5.
Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, teekatte tüübist, masinate kaalust ja sõidukiirusest, teekatte peenosakeste sisaldusest ning tee laiusest. Eeltoodu tegureid arvesse võttes on leitud heide aja- ja pinnaühiku kohta. Taotletavas Väo VIII karjääris on karjäärisiseseid teid, samuti väljaveoteed kuni Saluste teeni, käsitletud kruuskattega (unpaved) teedena, ning väljaveoteed Saluste teel on käsitletud kõvakattega (paved) teena. Eelnevast tulenevalt on kasutatud vastavaid metoodikaid, mis kehtivad kuivalt teepinnalt tekkivate heitkoguste arvutamiseks.
Materjali raimamise puhul on arvestatud veepealse lubjakivi varu lõhkamisel eralduvate osakestega. Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt (saasteainete eraldumine mõne sekundi vältel) ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkivad tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Reaalse karjääriviisilise lõhkamise puhul (näiteks olemasolevas Väo VIII karjääris 2025. aasta jaanuaris) paiskub lõhatud kaevis karjääri süvendisse ning kaasneva tolmupilve levik ja hajumine esineb samuti valdavalt süvendi ulatuses.
Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja sellega kaasnevate laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on PSS-ga seotud tööprotsessid ja selleks vajalikud masinad/seadmed kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana (pindallikas). Arendaja sõnul toimub killustiku tootmine kahes mobiilses Kleeman purustus- sorteerimissõlmes, milledel on rakendatud ka heite vähendamise meetmeid: pealindid on
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
75
kaetud, sisseantavat materjali niisutatakse veepihustitega, ning peamises PSS-is on võimalik ka sõelal tööle rakendada veesüsteem materjali niisutamiseks. Eestis kaevandatava lubjakivi niiskussisaldus on ~5 %, mistõttu rakendatakse heitkoguste arvutamisel metoodikast lähtuvalt kontrollitud protsesside (niiskussisaldusel üle 1,3 %) eriheiteid. Samuti arvestatakse heite vähendamise meetmete osas juhendmaterjalis toodud teguritega 0,15 - 0,5 kaevise purustamisel ja sõelumisel. Killustiku tootmisel peamises PSS-is on arvestatud tootlikkusega 185 t/h keskmise tööajaga 12 h tööpäevas ja lisa PSS-is tootlikkusega 115 t/h ning kuni tööajaga 14 h tööpäevas. Erinevate killustiku fraktsioonide tootmine toimub vastavalt tellimusele, kuid peenfraktsiooni (fr 0/4) ja sõelmete osakaal lõpptoodangust moodustab ~20 %, mis kogumahus turustatakse. Lisaks müüakse ka lõhatud paasi, mida PSS-des toodetava killustiku kogustesse ei ole arvestatud. Toodangu hinnanguline jaotumine taotletavas Väo VIII karjääris on toodud allolevas tabelis.
Tabel 6.4.3. Taotletavas Väo VIII karjääris eeldatavad toodetavate killustiku fraktsioonide jaotus ja nende kogused.
Fraktsioon Karjääri maksimaalse kogutoodangu 400 000 m3/a juures
% t/a
Lõhatud paas 9 93 500
32/64 25 261 000
16/32 30 312 000
4/16 16 166 500
0/4 20 208 000
Kokku 100 1 040 000
PSS-de kui ühtsete heiteallikate all kajastub lisaks purustamisele ja sõelumisele ka raimatud kaevise laadimine purustus-sorteerimissõlme kolusse, purustatud materjali kukkumine sõelurisse ning fraktsioneeritud toodangu kukkumine puistangusse, sest need protsessid toimuvad vahetult purusti ja sõela juures. Killustiku laadimine lattu ja kalluritele väljaveoks on summeeritud laaduri tööprotsessides. Materjali väljaveoga kaasnevate heitkoguste leidmisel on kasutatud eelnevalt arvutatud liiklussagedust, arvestades seejuures piirkonna ilmaolusid.
Kõiki eelloetletud tööprotsesse ja tingimusi on kasutatud sisendina peenosakeste modelleerimisel. Seejuures on modelleerimisel lähtutud maksimaalsest aastasest kaevandamismahust (400 tuh m3/aastas), mis võimaldab arvutada tekkivate osakeste maksimaalseid heiteid ja hinnata nende suurimat võimalikku levikut. Eeltoodu põhjal kujunevad arvutuslikud hetkelised heitkogused on toodud järgnevas tabelis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
76
Tabel 6.4.4. Taotletava Väo VIII karjääri modelleerimisel kasutatud heiteallikate arvutuslikud peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused
Protsess/objekt Heiteallikas Saasteallikaid Ühik
Hetkeline heitkogus ühel ühikul
Ühik
PM10 PM2,5
Lubjakivi raimamine
Puurimine 1 tk 0,003 g/s
Lõhkamine 1 tk 0,000825 0,000047 g/m2·s
Peamine PSS Materjali purustamine ja
sõelumine, laadimistööd
1 tk 0,045 0,006
g/s
Lisa PSS 1 tk 0,026 0,004
Paiksed mootorid
Lisa PSS diiselgeneraator
1 tk 0,002
Rataslaadur Valmistoodangu/
materjali laadimine 1 tk 0,039 0,006
Karjäärisisene transport
Kruuskattega tee* 495 m 5,0·10-5 5,0·10-6
g/m2·s 240 m 3,34·10-5 3,34·10-6
Valmistoodangu väljavedu**
Kruuskattega tee 125 m 8,04·10-5 8,04·10-6
Kõvakattega tee (Saluste tee)
465 m 2,27·10-5 5,5·10-6
* Sõltuvalt karjääri sisemiste teede veointensiivsusest. ** Teede heitkoguste arvutamise puhul on arvestatud niisutamisega kuival perioodil.
Peenosakeste modelleerimisel on lähtutud keskkonnaministri määruses nr 84 toodud nõuetest õhukvaliteedi arvutusliku hindamise osas, mille järgi on saasteainete hajumist modelleeritud 5 x 5 m sammutihedusega võrgustikus ning 2 m kõrgusel maapinnast.
Saasteainete hajumise modelleerimisel kasutati maailmas enimlevinud Gaussi difusioonivõrrandil baseeruvat arvutusmeetodit, mis on realiseeritud Lakes Environmental tarkvaraga AERMOD (versioon 13.0). Eelnevalt nimetud tingimustele lisaks on arvutusmudelis kasutatud järgmisi sisendparameetrid:
− saasteainete väljumiskõrgus punkt ja pindallikatel, Hp = 1 - 2 m;
− heiteallika (ava) läbimõõt punktallikatel, d = 0,5 - 2,0 m;
− saasteainete väljumiskõrgus joonallikatel, Hj = 0,5 m;
− gaaside joonkiirus, v = 5 m/s;
− temperatuur, t = 10 °C (välistemperatuur, keskmine);
− teede laius, L = 7 - 8 m;
− Maa- ja Ruumiameti 2025. aasta maapinna kõrgusmudeli andmed, sammuga 5 m;
− Tallinn-Harku kui lähima meteoroloogiajaama viimase täis kalendriaasta (2024) mõõdetud tunnipõhised meteoroloogilised andmed, mis sisaldavad tuule suunda ja kiirust, temperatuuri, sademeid, õhurõhku, soojusvoogu, pilvkatet jt iseloomulikke parameetreid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
77
Lisaks on modelleerimisel arvesse võetud ka koosmõju teiste KOTKAS andmebaasis registreeritud heiteallikatega taotletava Väo VIII karjääri lähiümbruses (kuni 500 m ulatuses). Allolevas tabelis on toodud saasteainete hajumise mõjupiirkonda jäävate heiteallikate andmed.
Tabel 6.4.5. Taotletava Väo VIII karjääri lähipiirkonnas koosmõjus esinevad registreeritud heiteallikad ja nende peenosakeste (PM10) heitkogused
Nimetus Omanik L-EST97
Koordinaa did
Gaaside väljumiskõr
gus (m)
Ava läbimõ õt (m)
Gaaside temperatu
ur (°C)
Gaasid e
kiirus (m/s)
Heitkog us (g/s)
HEIT0005604 puistmaterjalide
ladu
Tallinna Teede
AS
6587719, 549192
10 0,5 20 5,1 0,009
HEIT0005605 kuivatustrummel
Tallinna Teede
AS
6587687, 549234
12 1,2 120 7,6 0,1134
HEIT0005607 katlamaja korsten
Tallinna Teede
AS
6587855, 549209
15 0,4 180 5 0,0002
HEIT0001202 Filleri tootmine
KMG OÜ 6587721, 549590
10 0,9 71,5 15,6 0,877
HEIT0009973 Katlamaja K1
Retlar OÜ
6588156, 549151
7 0,4 180 1,02 0,026
HEIT0009974 Katlamaja K2
Retlar OÜ
6588160, 549153
6 0,25 180 0,48 0,012
HEIT0001198 Puistmaterjalide
ladu KMG OÜ
6587884, 549796;
6587927, 549833
20 0,014
HEIT0001200 Kuivatustrummel
Benninghoven KMG OÜ
6587818, 549685
32,4 1,25 68,2 10,9 2,323
HEIT0001352 Puurmasin +
laadimine
Limesto ne
factories of
Estonia OÜ
6588262, 550883
3 0,5 20 1 0,001
HEIT0001199 Kuivatustrummel Wibau WKM200
KMG OÜ 6587871, 549701
10 1 75,1 16,7 1,012
HEIT0001207 Teedeehitusjäätm ete purustamine
KMG OÜ 6587812, 549814
3,5 1,13 20 3,5 0,019
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
78
Nimetus Omanik L-EST97
Koordinaa did
Gaaside väljumiskõr
gus (m)
Ava läbimõ õt (m)
Gaaside temperatu
ur (°C)
Gaasid e
kiirus (m/s)
Heitkog us (g/s)
HEIT0002067 1,2 MW maagaasi
katel
Kinnisva ra Info
AS
6588027, 549282
12 0,36 220 6,05 0,001
Arvestades fooni heiteallikate rohkust (12 tk), on koosmõju taotletava Väo VIII karjääris kaevandamisega mudeldatud KOTKASe andmebaasi Airviro hajumismoodulis, mis on riigipoolne ametlik hajumisprogramm ning vastab samuti seaduses sätestatud nõuetele.
Modelleeritud peenosakeste kontsentratsioonid välisõhus peavad vastama keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirnormidele, mille kohaselt on peenosakeste 24-tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ja ühe aasta keskmine piirväärtus ÕPVa = 40 μg/m3. Kavandatava tegevuse kohta on hajumiskaardid esitatud joonistel 6.4.6 - 6.4.9.
Eriti peenete osakeste (PM2,5) arvutuslikud heitkogused on kuni ligikaudu 10x väiksemad kui peenosakestel (vt tabel 6.4.4), mistõttu nende levimine keskkonnas on minimaalne. Esialgsete modelleerimistulemuste kohaselt esineb eriti peenete osakeste (PM2,5) kontsentratsioonide suurim arvutuslik kontsentratsioon ~4,4 μg/m3 tootmisalal, kuid karjääri piiril langeb kontsentratsioon tasemele 0,3 μg/m3. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 esitatakse hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30 % atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusest 25 μg/m3, mis eriti peenete osakeste puhul oleks 7,5 μg/m3. Seega madalate kontsentratsioonide tasemete tõttu ei ole KMH aruandes PM2,5 hajumiskaarte esitatud.
SCALE:
0 0.2 km
1:7 000
PROJECT NO.:
DATE:
29.09.2025
MODELER:
P. Kallaste
COMPANY NAME:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS:
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa=40 ug/m3.
PROJECT TITLE:
Väo VIII lubjakivikarjääri KMH Joonis 6.4.6. Peenosakeste (PM10) ööpäevane (24h) maksimaalne kontsentratsioon kaevandamisel ja väljaveol
SOURCES:
10
RECEPTORS:
2000
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
212 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
25/5206
SCALE:
0 0.2 km
1:7 000
PROJECT NO.:
DATE:
29.09.2025
MODELER:
P. Kallaste
COMPANY NAME:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS:
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa=40 ug/m3.
PROJECT TITLE:
Väo VIII lubjakivikarjääri KMH Joonis 6.4.7. Peenosakeste (PM10) aastane keskmine kontsentratsioon valmistoodangu väljaveol
SOURCES:
10
RECEPTORS:
2000
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
8.5 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
25/5206
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
81
Joonis 6.4.8. Taotletava Väo VIII karjäärialal ja selle lähiümbruses registreeritud heiteallikate töötamisega kaasnev PM10 24-tunni keskmise koosmõju. Hall punktiirjoon - simulatsiooni ala, roheline punktiirjoon - taotletava Väo VIII karjääri piir. Kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025. a alusandmeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
82
Joonis 6.4.9. Taotletava Väo VIII karjäärialal ja selle lähiümbruses registreeritud heiteallikate töötamisega kaasnev PM10 aastane keskmise koosmõju. Hall punktiirjoon - simulatsiooni ala, roheline punktiirjoon - taotletava Väo VIII karjääri piir. Kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025. a alusandmeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
83
6.4.2.2.Tulemused
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Modelleeritud hajumispiltidel on kujutatud taotletava Väo VIII karjääris kaevandamistegevusega seotud heiteallikatest pärineva ning lisaks ka valmistoodangu väljaveoga kaasnevate peenosakeste hajumist. Allolevas tabelis on toodud arvutuslikud kontsentratsioonid ja nende leviku ulatused, mida on võrreldud peenosakeste 24-tunni keskmise piirväärtusega ÕPV24 = 50 μg/m3 ja ühe aasta keskmise piirväärtusega ÕPVa = 40 μg/m3.
Tabel 6.4.6. Modelleeritud peenosakeste (PM10) maksimaalsed kontsentratsioonid ja leviku ulatused kaevandamisel taotletavas Väo VIII karjääris.
Heiteallikad
Maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon (μg/m3) / selle
esinemise kaugus heiteallikast (m)
Ülenormatiivse (>50 μg/m3) kontsentratsiooni taseme leviku suurim ulatus (m)
24 h Aasta 24 h Aasta
Väo VII kaevandamise tööprotsessid
174 μg/m3 (0 m)
33 μg/m3 (0 m)
40 m -
Väljaveo transport
102 μg/m3 (26 m)
9 μg/m3 (6 m)
85 m** -
Kaevandamine ja transport
(koosmõju)
212 μg/m3 (0 m)
38 μg/m3
(0 m) 50 m -
Väo VIII ja fooniallikate koosmõju*
12 μg/m3 4 μg/m3 - -
* Esitatud on maksimumväärtus taotletava Väo VIII karjääri piiril. ** Suurim leviku ulatus karjäärialal kruuskattega teel.
Tulemuste kohaselt kaasneb mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest tahkeid osakesi enim purustus-sorteerimissõlmes ning ülenormatiivsed kontsentratsioonid (>50 μg/m3) levivad eelkõige töötsooni lähiümbruses kuni ~40 m ulatuses. Sõlmedel kasutatakse katteid ja materjali niisutamist, mis aitavad tolmu eraldumist tööorganitelt vähendada ja tuulega edasikandumist tõkestada. Kaevandamise tööprotsesside hulgas on ka lõhkeaukude puurimine, kuid puurmasinal kasutatavast tolmupüüdurist ja tööaja dünaamikast (ei toimu igapäevaselt terve päeva vältel) tulenevalt, ei avalda antud tööprotsess tolmu tekkele ja levikule selgelt eristatavat mõju. Lõhkamisega seotud tolmu heitkogused eralduvad momentaanselt ja nende hajumine toimub väga lühikese aja jooksul (mõne minuti vältel), mistõttu mõju pikemaajalise keskmisele õhukvaliteedi tasemele on marginaalne (joonis 6.4.6 ilmestab lõhkamise toimumise päeva tolmu hajumist). Lõhkamisi on plaanis teostada 1 - 2 korda kuus sõltuvalt vajadusest, seega igapäeva lõikes on tegemist väheolulise heiteallikaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
84
Tolmu eraldub ka materjali transpordil, eelkõige karjäärisisesel materjali veol sõlmede ja ladude vahel, kus on kruuskattega teed. Esimene lõik väljaveoteest ladudest kuni Saluste teeni on samuti kruuskattega. Modelleeritud väljaveo hajumispildi kohaselt esineb suurim arvutuslik kontsentratsioon 102 μg/m3 tee teljel ja ülenormatiivsed kontsentratsioonid võivad teest levida kuni ~26 m kaugusele. Karjääri tööprotsessidega koosmõjus on transpordiga seotud kontsentratsioonide väärtused ka veidikene suuremad (maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon 212 μg/m3) ja levik laialdasem, kuid jääb valdavalt siiski karjääriala piiresse. Samuti nähtub, et kõvakattega väljaveotee lõigul Saluste teel on tolmu teke kordades väiksem.
Eeltoodud tulemuste kohaselt mäeeraldisel toimuvate tööprotsessidega kaasnevad tolmu kontsentratsioonid levivad valdavalt mäeeraldise piires ning arvestades taotletava ala suurust on hajumine soodne. Väljaspool taotletavat Väo VIII karjääriala õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata. Piirkonnas õhukvaliteedi suhtes tundlikke objekte (näiteks majapidamiste õuealad) ei esine ning tööstuspiirkonna eripära arvesse võttes (sh koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei põhjusta kavandatav tegevus olulist õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Võrreldes taotletava tegevusega, toimuvad olemasolevas Väo VIII karjääris toimuvad samad tööprotsessid ning väljavedu, mistõttu on mõju antud asukohas juba avaldunud. Ka koosmõju modelleerimistulemuste (joonis 6.4.8 ja joonis 6.4.9) kohaselt põhjustavad maksimaalseid kontsentratsioone piirkonnas teised fooniallikad ning suurimad kontsentratsiooni esinevad seetõttu väljaspool taotletavat Väo VIII karjääri. Valmistoodangu väljaveoga kaasnevaid tolmu kontsentratsioone saab ja tuleb kuival (sademetevabal) perioodil piirata. Selleks sobib teede kastmine, või vajadusel töötlemine kloriididega, mis seovad tee pinnas esinevaid lahtiseid peenosakesi. Teepinna niisutamisega on võimalik osakeste eraldumist vähendada kuni 95 % võrra. Liiklusohutuse tagamiseks talvisel perioodil teid ei niisutada, kuid sademetega perioodil on tolmu teke pärsitud loodusliku niiskuse tõttu.
Arvestades, et eeltoodud modelleerimine on teostatud valitud tingimustel, ei pruugi prognoositud tulemused alati vastata tegelikele kohapealsetele oludele. Eelkõige muutlikest ilmastikutingimustest lähtuvalt võib tolmu levik olla mõnevõrra erinev. Juhul kui esineb kaebusi kavandatava tegevusega kaasneva tolmu osas, tuleb tegelikku õhukvaliteedi taset kohapealsete mõõtmistega kontrollida.
Tulemustest järeldub, et osakeste seisukohast ei kaasne kavandatava tegevusega
(I-alternatiiv) negatiivne mõju, kuivõrd tööprotsessid ja väljavedu taotletavas
Väo VIII karjääris toimuvad ka käesoleval ajal ning tulemuste järgi
ülenormatiivseid kontsentratsioone väljapoole karjääriala ka karjääri
maksimaaltoodangu juures ei levi (hindepall „0“). 0-alternatiivi korral
kaevandamisega jätkatakse kaevandmisega olemasolevas Väo VIII karjääris ning
õhukvaliteedi seisund ei muutu (hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
85
6.5.Lõhketöödega kaasnevad mõjud Kavandatava tegevuse kohaselt on peamiseks lubjakivi raimamismeetodiks puur-lõhketööd, mis lubjakivikarjäärides on põhiline ja kulu-efektiivne lahendus. Lõhketöödega edenetakse juba avatud ja kaevandatud karjäärialalt järkjärgult raimamata maavaravaru suunas. Asukohtades, kus lõhkamine ei ole võimalik tehnilistest või muudest piirangutest tulenevalt või kaasnevad maavõnked võivad ohustada lähimaid hooneid ja rajatisi, kasutatakse alternatiivse meetodina mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. Hüdrovasarat võidakse kasutada vastavalt vajadusele ka lõhkamise järgselt suuremate kaevisetükkide purustamiseks. Selleks, et hinnata kas ja kui suures ulatuses on võimalik maavara raimata lõhketöödega selliselt, et see ei avaldaks negatiivseid mõjusid lähimate hoonete ja rajatiste suhtes, on järgnevalt arvutatud seismiliselt ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatud maavõngete leviku ulatust.
Maavõngete tugevus ja nende leviku ulatus keskkonnas sõltub eelkõige plahvatava lõhkelaengu(te)ga kaasnevast impulsist. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda intensiivsemalt avalduvad oodatavad negatiivsed mõjud. Lõhkamisega kaasnevad maavõnked levivad lõhkekohast keskkonda lühiajaliselt (1 - 2 sekundi jooksul) ning ainult lõhkamise ajal. Tihtipeale on maapinnas levivad võnked juba hajunud ja mõjutatavatel objektil kaasnev vibratsiooni avaldunud enne, kui on kuulda ja näha plahvatusega kaasneva heli ja kivimi kobestumist. Maavõngete suure levimiskiiruse tõttu (kvaternaarisetetes 1 - 1,5 km/s; paekivis 1,6 - 2,5 km/s) jõuavad need karjäärialast väljapoole ja võivad ohustada ka kaugemal asuvaid hooneid ja rajatisi.
Lõhketöödest põhjustatud kahjustuste vältimiseks on erinevates riikides kehtestatud vastavad standardid, mis määravad ehitistele ja rajatistele maksimaalse ohutu võnkekiiruse. Eestis puudub taoline eraldiseisev standard, mistõttu on piirnormide väljatöötamisel lähtutud teiste riikide standarditest (Soome normatiividest) ning riigisiseselt reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega nr 49. Eestis kasutatakse ehitistele ja hoonetele võimaliku kahjustava mõju hindamise peamise kriteeriumina maksimaalset võnkekiirust, mis leitakse arvutuslikult vastavalt eelpool mainitud määruses toodud valemitele. Karjääri töö käigus tekkivad vibratsioonitasemed hoonetes sees viibivate inimeste suhtes on reguleeritud sotsiaalministri määrusega nr 54.
6.5.1.Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus
Ehitistele ja hoonetele lubatavad suurimad võnkekiiruse väärtused on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 49. Lubatud võnkekiirused sõltuvad võnkeallika ja vaadeldava objekti vahelisest kaugusest, objektialusest pinnasest ja ehitise liigist. Maavõnked levivad hooneni nii aluskivimite kui ka kvaternaarisetete kihtide kaudu. Aluskivimite kaudu, kus levimiskiirus on suurem, avalduvad maavõnked esimesena. Kvaternaarikihtide kaudu jõuavad maavõnked kohale ajaliselt mõnevõrra hiljem. Maapinnast üle kanduvad maavõnked ja hoonele avalduv vibratsioon sõltuvad ehitise alusest pinnasest ning hoone konstruktsioonist. Kui ehitis asub pehmel pinnasel (savi, liiv, kruus, pehme moreen), on lubatavad võnkekiiruse väärtused madalamad. Analoogne seos kehtib ka ehitise liigi kohta: kergbetoonist ja silikaattellistest hooned on vibratsioonitundlikumad kui puidust ja raudbetoonist hooned. Maavõngete kahjulik mõju sõltub ka võnkesagedusest, mistõttu lubatavad maksimaalsed võnkekiiruse väärtused kauguse suurenedes vähenevad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
86
Määruse nr 49 kohaselt on ehitistele suurim lubatud võnkekiirus leitav kauguse, pinnase ja ehitise liigi parandusteguri omavahelisest seosest. Lõhketööde projekteerimisel on maksimaalne lubatud võnkekiirus leitav järgmise valemiga:
= 1 ∙ [6.5.1]
kus
− vmaks - lubatud võnkekiirus, mm/s;
− v1 - ehitise kaugusest ja ehitise alusest pinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus, mm/s (tabel 6.5.1);
− Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur.
Ehitistele lubatud suurimad võnkekiirused on toodud allolevas tabelis:
Tabel 6.5.1. Ehitisele suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja ehitisealusest pinnasest
Kaugus ehitiseni, m
Suurim lubatud võnkekiirus v1, mm/s
Ehitise aluspinnas
Savi, kruus, liiv, pehme moreen
Tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi
Graniit, gneiss, tugev lubjakivi, tugev liivakivi
10 18 35 70
20 15 28 55
50 12 21 38
100 10 17 28
200 9 14 22
500 7 11 15
1000 6 9 12
Maa- ja Ruumiameti geoloogia rakenduse kohaselt on taotletava Väo VIII karjääri lähipiirkonnas (vaadeldavast alast ida, põhjas ja läänes) pinnakate suhteliselt õhuke, esinedes kuni ühe meetri paksuse moreeni kihina või puududes üldse (pinnakatteta aluspõhja avamusala). Eeltoodut arvestades on edasistes arvutustes kasutatud tabelis 6.5.1 toodud keskmise aluspinnase (moreen, lubjakivi) väärtused.
Lisaks rakendatakse lähtuvalt ehitise tüübist tabelis 6.5.1 toodud väärtustele parandustegureid, mis suurendavad või vähendavad lubatud maksimaalseid võnkekiiruseid. Parandustegurid on
toodud allolevas tabelis.
Tabel 6.5.2. Ehitise liigist sõltuv parandustegur
Ehitise liik Parandustegur, Fk
Rasked ehitised (sillad, sadamakaid) 2,00
Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid ning nendest rajatud tööstushooned ja pritsbetooniga kaetud allmaarajatised
1,50
Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned, betoonvundamendile või kaljupinnasele ehitatud puuhooned
1,20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
87
Ehitise liik Parandustegur, Fk
Betoonist või tellistest elumajad (kergbetooni ja silikaattellisteta), allmaakaablid. Kivistuv valubetoon eaga üle ühe nädala.
1,00
Kergbetoonehitised (kõik ehitised, milles on kasutatud kergbetooni). Kivistuv valubetoon eaga 3 - 7 ööpäeva.
0,75
Eriti vibratsioonitundlikud ehitised (muuseumid, kirikud, kõrgete võlvidega ja suurte pindväljadega hooned, silikaattellistest hooned.
Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva. 0,65
Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed 0,50
Juhul, kui välja jätta taotletaval Väo VIII karjäärialal Uus-Tammiku kinnistul arendaja valduses olevad hooned ning Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km kinnistul paiknevad ebaseaduslikult püstitatud hooned, on lähimateks hooneteks tootmis- või kõrvalhooned taotletavast Väo VIII karjäärist idas, põhjas ja edelas. Tuginedes Ehitusregistris registreeritud hoonete vundamentide ja kandvate konstruktsioonimaterjalide andmetele, on alljärgnevas tabelis toodud taotletavale alale lähimate hoonete kirjeldused.
Tabel 6.5.3. Taotletavale Väo VIII karjäärile lähimate hoonete ja rajatiste parameetrid
Hoone/ehitise aadress
Hoone nr
joonisel
Hoone nimetus/tüüp*
Vundament**/kande- ja jäigastavate
konstruktsioonide materjal
Parandus- tegur***,
Fk
Betooni tn 20a 78401:101:3527
1 Metalliladu/
K/T, ME Madalvundament/
Metall 1,5
Betooni tn 24 78403:314:0740
2 Töökoda/ K/T, ME
Madalvundament/ Metall
1,5
Betooni tn 28 78403:314:0760
3 Bituumenihoidla/
K/T, ME Madalvundament/
Monteeritav raudbetoon 1,5
Betooni tn 34 78403:314:1570
4 Kaarhall, angaar/
K/T, ME
Muu/ Metall, monteeritav
raudbetoon 1,5
Betooni tn 59 65301:011:0013
5 10 kW transf.
alajaam/ K/T, ME
Madalvundament/ Tellis, väikeplokk
1
Betooni tn 63 65301:011:0069
6 Kaarhall/ K/T, ME
Madalvundament/ Muu (plekk)
1
7 Väravavalvuri hoone/
K/T, ME Madalvundament/ Tellis, väikeplokk
1
8 Autogaraaž- olmehoone/
K/T, ME
Madalvundament/ Tellis, väikeplokk
1
Kesasoo tee 7 65301:011:0287
9
Reoveepumpla koos teenindava
avariimahutiga/ K/T, ME
Madalvundament/ Väikeplokk (kergbetoon)
0,75
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
88
Hoone/ehitise aadress
Hoone nr
joonisel
Hoone nimetus/tüüp*
Vundament**/kande- ja jäigastavate
konstruktsioonide materjal
Parandus- tegur***,
Fk
Suur-Sõjamäe tn 70 65301:001:3606
10 Logistikahoone,
laohoone/ K/T, ME
Madalvundament/ Monteeritav raudbetoon
1,5
Suur-Sõjamäe tn 66 65301:002:1217
11 Eluhoone,
üksikelamu/ E/Ü, E
Madalvundament/ Puit
1,2
Suur-Sõjamäe tn 37a
65301:001:6045 12
Laohoone/ K/T, ME
Madalvundament/ Metall, monteeritav
raudbetoon 1,5
Betooni põik 20 65301:011:0054
13 PCV hall/ K/T, ME
Madalvundament/ Metall, PVC
1,5
14 Administratiivhoone/
E/Ü, ME Madalvundament/
Tellis, tellis (väikeplokk) 1,2
15 Viilhall/ K/T, ME
Madalvundament/ Metall, Sandwich paneel
1,5
* E/Ü - elu või ühiskondlik hoone; E - eluhoone; K/T - kõval- või tootmishoone; ME - mitte-elukondlik hoone. ** Madalvundamenti kasutatakse, kui piisava kandevõimega pinnas asub otse ehitise all. Madalvundamendid valatakse umbes meetri sügavusele pinnasesse. *** Sama hoone erinevate konstruktsioonimaterjalide parandustegurite puhul (näiteks puit 1,2 ja tellis 1,0) ning teadmata registri andmetel puhul on kasutatud väiksemat parandusteguri väärtust.
Lisaks paikneb taotletavast Väo VIII karjäärist lõunas rongide hoolduseks ja remondiks mõeldud depoo koos tupikharudega. Kuna tegemist on metallkonstruktsioonidega rajatistega, mille suhtes on lubatud kõrgemad võnkekiiruse väärtused (parandustegur ≥1,5), ei ole antud objektidega arvestatud. Samuti ei ole arvestatud ohutute laengute arvutamisel taotletava ala ümbritsevate raudtee harudega, kuna tegemist on samuti metallist objektidega, mis paiknevad muldel. Lisaks jäävad raudteeharud taotletavast alast põhjas kaugemale kui kõrgepinge elektriliinid ja nende kaitsevööndist tulenevad piirangud. Juhul kui realiseeruvad kavandamisel olevad AS Liinirongide hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus ja Rail Baltic’u rajamisega seonduvad raudteerajatised enne kui väljatakse maavara nende objektide lähistel, võetakse neist tulenevaid võimalikke piiranguid lõhketööde planeerimisel arvesse.
Ehitise liigist sõltuv parandustegur erinevatele ehitistele varieerub vahemikus 0,75 - 1,5. Kasutades sama hoone erinevate konstruktsioonimaterjalide puhul väiksemat väärtust, võimaldab konservatiivne lähenemine parandustegurite kasutamisel luua vajaliku puhvri lubatud laengusuurustele, võttes arvesse ka empiiriliste valemite määramatust ja kõrvalekaldeid arvutuslikest ideaaltingimustest. Eeltoodud andmetele tuginedes on maksimaalsed lubatud võnkekiirused vmaks erinevatel kaugustel toodud tabelis 6.5.4. Arvuliste väärtuste leidmisel on toetutud tabelis 6.5.1 toodud referentskaugusi ning vahepealsete kauguste puhul on kasutatud kahe punkti vahelist interpoleerimist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
89
Tabel 6.5.4. Lähimatele hoonetele lubatud maksimaalsed võnkekiirused lähimatel kaugustel
Aadress Hoone/ehitis Vähim kaugus*
lõhkekohani d, m
Maks. lubatud võnkekiirus vmaks mm/s
Betooni tn 20a Metalliladu 265 20,0
Betooni tn 24 Töökoda 280 19,8
Betooni tn 28 Bituumenihoidla 125 24,4
Betooni tn 34 Kaarhall/angaar 140 23,7
Betooni tn 59 10 kW transf. alajaam 90 17,8
Betooni tn 63
Kaarhall 120 16,4
Väravavalvuri hoone 115 16,6
Autogaraaž-olmehoone 135 16,0
Kesasoo tee 7 Reoveepumpla koos
teenindava avariimahutiga
75 14,3
Suur-Sõjamäe tn 70 Logistikahoone,
laohoone 345 18,8
Suur-Sõjamäe tn 66 Eluhoone, üksikelamu 295 15,7
Suur-Sõjamäe tn 37a Laohoone 305 19,4
Betooni põik 20
PCV hall 5 52,5
Administratiivhoone 55 24,7
Viilhall 90 26,7
* Mõõdetuna taotletava Väo VIII karjääri välispiirist.
Arvutatud vmaks väärtused on orientiiriks lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimaliku mõju hindamisel, mille kohaselt on hoonetele tekkivad kahjud välistatud.
6.5.2.Kasutatavad lõhkelaengud ja ohuala
Taotletavas Väo VIII karjääris on geoloogilise uuringu kohaselt maavara varu (peatükk 4.4) kohaselt maavara kasuliku (täitelubajakivi ja kõrgemargilise ehituslubjakivi) kihi keskmine paksus 18,2 m, mida kavandatakse lõhata mitme astanguga. Ka olemasolevas Väo VIII karjääris toimub kasuliku kihi raimamine põhiliselt kolme astanguga, vajadusel ka kuni nelja astanguga. Arvestades kasuliku kihi kogupaksust on võimalik lõhketöödega raimamist tehniliselt teostada 2 - 4 astanguga, mis võimaldab vastavalt olukorrale optimeerida lõhkelaengute suurusi ja arvestada ümbritsevate keskkonnatingimustega. Kavandatava tegevuse kohaselt alandatakse põhjavee tase kasuliku kihi lamamini ja lõhkamine toimub vee peal. Lõhatava astangu kõrguse kaudu saab leida kasutatavad laengumassid ning võrrelda neid lubatavate laengumassidega taotletava Väo VIII karjääri tingimustes.
Selleks, et leida vajalike lõhkelaengute koguseid erinevate kõrgustega astangute lõhkamiseks, on kasuliku kihi paksus jaotatud järgmiselt:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
90
Tabel 6.5.5. Astangute kõrguste jaotus taotletavas Väo VIII karjääris.
Lõhatava kasuliku kihi astangute jaotus
Astangu ligikaudne kõrgus, m
Tähis
2 9,1 h2
3 6,1 h3
4 4,6 h4
Eeldades, et ühes viites lõhatakse üks laenguauk, on arvutuseks valitud järgmised parameetrid:
− kasuliku kihi paksus, h = 4,6 - 9,1 m;
− lõhkelaengu läbimõõt, d = 83 mm = 0,083 m;
− topise pikkus, 15 x d ehk 15 x 0,083 mm = 1,25 m;
− ülepuure, 8 x d ehk 8 x 0,083 mm = 0,66 m;
− lõhkeaine (Senatel Powerfrag) mahumass ρ = 1 200 kg/m3.
Lõhkeainega täidetava laenguaugu pikkus l (m) on leitav valemiga:
= ℎ − (15 − 8) [6.5.2]
mille järgi l2 = 8,52 m, l3 = 5,52 m ja l4 = 4,02 m.
Lõhkeaine mass Q (kg) ühes laenguaugus on leitav järgnevalt:
= ∙ (
2 )
2
∙ ∙ [6.5.3]
Arvutuste kohaselt kujuneksid erinevate kõrgustega astangute lõhkamisel vajalikud viitelaengud järgmiselt:
− astangul kõrgusega h2 = 9,1 m vajalik viitelaengu mass Q2 = 55,3 kg;
− astangul kõrgusega h3 = 6,1 m vajalik viitelaengu mass Q3 = 35,8 kg;
− astangul kõrgusega h4 = 4,6 m vajalik viitelaengu mass Q4 = 26,1 kg;
Eeltoodud väärtused kehtivad juhul, kui lõhkamine toimub süsteemis üks laenguauk/üks viide, kus viidete lõhkeimpulsid üksteist kustutavad. Olukorras, kus lõhatakse mitu laengut samas viitegrupis, tuleb väärtused jagada vastavalt korraga plahvatavate laengute arvuga.
Arvutatud viitelaengu masse vajalike kõrgustega astangute lõhkamiseks saab võrrelda hoonetele lubatud ohutute laengumassidega. Lisaks lõhkamisega kaasnevatele maavõngetele seab piiranguid ka ohuala, mida hinnatakse kivimikildude laialipaiskumise potentsiaali järgi. Karjääris lõhkamisel võivad lõhatavalt alalt kivimikillud õhku paiskuda vähesel või rohkemal määral. Kivimikildude laialipaiskumise kaugus sõltub teostatava lõhketöö liigist. Karjääris viiakse lõhketöid läbi lõhkeaugumeetodi kohaselt, mille määruses nr 49 sätestatud ohuala laialipaiskuvate kivimikildude järgi on 200 m. Arvestades lähimate hoonete paiknemist taotletava karjääriala välispiirist, jäävad enamus lähimatest ümberkaudsetest hoonetest toodud 200 m ohualasse (vt joonis 6.5.1). Seetõttu on järgnevalt analüüsitud lõhketööde
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
91
teostamise võimalust ja piiratust ohutute kauguste suhtes kahest aspektist: ohualast ja selle ulatusest ning lõhkelaengute suurusest.
Võrreldes arvutatud vajalikke laengumasse erinevate astangutega lõhkamisel varasemalt hoonetele leitud ohutute laengumassidega aastaringse lõhkamise tingimustes (tabel 6.5.5), on näha, et kahe astanguga lõhkamisel jääb arvutuslik viitelaengu mass (55,3 kg) väiksemaks Betooni tn 20a, 24 ja 28 kinnistute hoonetele lubatust (≥81 kg), samuti Suur-Sõjamäe tn 70, 66 ja 37a kinnistute hoonetele lubatust (≥127 kg). Seega lõhkelaengute seisukohast antud kinnistute hoonete suhtes piiranguid ei teki, kuid kuna Betooni tn kinnistute hooned paiknevad taotletava Väo VIII karjääri välispiirile lähemal kui 200 m, tuleb arvestada ohualast tuleneva piiranguga lõhketööde teostamisel karjääri põhjapiiril.
Teiste lähimate hoonete suhtes taotletavast alast edelas (Betooni põik 20), põhjas (Betooni tn 34) ja idas on leitud ohutu kauguse ja lubatavate lõhkelaengute võrdluses lõhketööde teostamise tsoonid.
Tabel 6.5.6. Vajalikud ohutud kaugused erinevate astangutega lõhkamisel
Lõhatavate astangute arv 2 3 4
Ohuala kivimikildude
järgi, m
Lõhkamiseks vajalik viitelaengu mass, kg
55,3 35,8 26,1
Hoone Tähis joonisel Ohutu vajalik kaugus laengumassi järgi
Kmax (Kmin) väärtusel, m
Betooni tn 34, Betooni põik 20
4 13, 15
170 (115)
135 (95)
120 (80)
200 Betooni põik 20 14
210 (140)
170 (115)
145 (100)
Betooni tn 59 Betooni tn 63
5 6, 7, 8
245 (170)
205 (135)
170 (120)
Kesasoo tee 7 9 310
(220) 260
(180) 225
(155)
Toodud kauguste võrdlusest on näha, et vajalike lõhkelaengute järgi on enamuste lähimate hoonete suhtes ohutu lõhkamine võimalik mitme astanguga ning seda lähemal kui kivimikildude laialipaiskumise ohuala (200 m) järgi. Kui arvestada pinnase seismilisuse minimaalväärtust Kmin (rakendatav kuivades oludes lõhkamisel), kujunevad ohutud kaugused veelgi väiksemaks, võimaldades lõhkamist valdavalt ka kahe astanguga. Kavandatava tegevuse kohaselt toimub mäetööde edenemine olemasolevalt Väo VIII karjäärialalt järkjärgult väljapoole. See tähendab, et lõhatavate astangute avatud pool paikneb kaevandatud karjäärisüvendi suunas. Lõhkamisega kaasnevatel jõududel on sellises olukorras soodsam paisata kobestatavat kivimit suunas, kus on vastupanujõud on vähim ehk avatud karjääriala poole. Reaalsete karjäärilõhkamiste puhul on lõhkejõud teataval määral suunatav ja kontrollitav ning sellega ei kaasne kontrollimatu kivimitükkide eraldumine igas suunas. Näide olemasolevas Väo VIII toimuvast lõhkamisest 2025. aasta jaanuaris on nähtav siin. Eeltoodud põhjal toimivad karjäärisüvend ja astangud (lisaks ka katendivallid karjääriala piiridel) seega abinõuna lõhkamistega kaasneva ohuala ja ohutute kauguste vähendamisel. Ka määruses nr 49 on toodud, et ohuala kivimikildude laialipaiskumise järgi kehtib lagedal maastikul vähendavate abinõude rakendamiseta. Arvestades eeltoodud ja karjääriala maastikku, kavandatava tegevuse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
92
puhul mitme astanguga lõhkamist ning kaevandaja varasemat laialdast praktikat lubjakivi kaevandamisel piiratud tingimustes, on taotletavas Väo VIII karjääris lõhketööde teostamist võimalik ohutult teostada ka hoonetele lähemal kui 200 m selliselt, et hoonete vastupanuvõimet ei ületata ja negatiivse mõju avaldumine on välditud. Samas võimaldab joonisel 6.5.1 toodud mehaanilise raimamise tsoon hoida ohutut kaugust lisaks ümbritsevatele hoonetele ka karjäärialast põhjas ja läänes paiknevate elektriliinide jt tehnokommunikatsioonide ning Linnaaru tee suhtes.
Lõhketööde järkjärguline edenemine mäeeraldise äärealade suunas võimaldab teostada seiret ja analüüsida maavõngete levimist kohapealsetes geoloogilistes tingimustes. Selle käigus kujunevad välja ka lõhkamise tehnoloogilised nüansid, võimaldades rakendada parimat praktikat. Käesolevaks ajaks on arendaja kaardistanud hoonete seisukorra Betooni põik 20 kinnistul. Esialgse kaardistuse (2023) ja kordusülevaatuse (2025) tulemusena järeldati, et vahepealse perioodi jooksul ei ole hoonete konstruktsioonides fikseeritud defektid (nt praod) olulisel määral edasi arenenud. Kahjulikku mõju hoonetele ei täheldanud vaadeldaval perioodil ka hoonete omaniku esindaja.
Eeltoodud arvutused (ohutud kaugused ja laengumassid) on teostatud konservatiivsetel tingimustel ning teataval määral ka ligikaudsed (tulenevalt eelduslikest kasuliku kihi astangute kõrgusest ja valitud tingimustest). Lõplik lahendusvariant ja vajalikud tingimused sätestatakse lõhketöö projektis ja selle põhjal antavas lõhketööde teostamise loas, mis on eelnevalt kooskõlastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ja vallavalitsusega. Seetõttu võivad ka vajalike lõhkelaengute suurused geoloogiast jt kohapealsetest tingimustest muutuda. Lõhketööde luba uuendatakse iga-aastaselt, mis võimaldab arvesse võtta ka muutunud olusid ja võimalikke piiranguid. Samuti võib mäetööde käigus selguda, et otstarbekas on kasutada lõhketööde asemel mehaanilist raimamist, ja seda laiemalt kui KMH aruandes välja pakutud ulatuses. Lõhketööde lähenemisel lähimatele hoonetele on võimalik teostada maavõngete mõõtmised hoonete vundamentidel, et veenduda KMH aruandes prognoositud võnkekiiruste väärtustes. Lubatud suurimate võnkekiiruste väärtuste ületamisel tuleb muuta lõhketööde parameetreid või kasutada alternatiivset raimamismeetodit.
Lisaks on määruses nr 49 toodud, et kui lõhketööde mõjupiirkonda satub vibratsioonitundlik seade, siis tuleb seismiliselt ohutute laengusuuruste määramisel lähtuda seadme valmistajajuhendist, konkreetsest olukorrast ja seadme tehnilisest seisukorrast. Antud tingimusega arvestamine võib lõhketööde loas osutuda vajalikuks juhul, kui Väo VIII karjääri naabrusesse planeeritavate arenduste (näiteks rongide hooldusdepoo) valmimisel kasutatakse nende käitamisel vibratsioonitundlikke seadmeid ning lõhketöid plaanitakse teostada vastavas karjääriosas.
6.5.3.Laialipaiskuvad kivimikillud ja lõhkamise õhulööklaine
Lõhkamisel võivad lõhatavalt alalt paiskuda kivimikillud õhku vähesel või rohkemal määral. Kivimikildude laialipaiskumise kaugus sõltub teostatava lõhketöö liigist. Karjääris viiakse lõhketöid läbi lõhkeaugumeetodil, mille määruses nr 49 sätestatud ohuala laialipaiskuvate kivimikildude järgi on 200 m avatud maastiku ja ilma ohuala vähendavate abinõude rakendamiseta. Arvestades eespool toodud aspekte ja mitme astanguga lõhkamist, on kivimikildude laialipaiskumise tõenäosus pigem madal ja sellest tulenevalt reaalne vajalik ohuala väiksem. Lõhketööde läbiviimise ajaks taotletava Väo VIII karjääri äärealadel on ohutuse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
93
tagamiseks vajalik teavitada naaberkinnistute omanikke lõhketööde teostamisest ning tõkestada liiklus Linnaaru ja Saluste teel. Juhul kui lõhkamisest peaks paiskuma suuremad kivimikillud väljapoole karjääriala, tuleb need vahetult peale tööde teostamist kokku korjata.
Lõhketöödega kaasnev õhulööklaine tekib lõhkeaine plahvatusega kaasnevate gaasidega. Sõltuvalt lõhkeaine kogusest, lõhkamismeetodist ja teistest lõhketööde parameetritest kaasneb õhulööklainega ülerõhk, mis võib tekitada kahjustusi hoonetele ja inimestele. Vastavalt määrusele nr 49 on teada, et kui süvislaengus ületab topise pikkus 15-kordset lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvestada. Eestis teostatava lõhketööde praktika kohaselt on karjäärides lõhkamisel nimetatud tingimus täidetud (üldjuhul ka varuga), mistõttu õhulööklaine võimalik mõju ei ole oluline ning KMH aruandes seda ei käsitleta. Kui süvislaengud on nõuetekohaselt topistatud, on sellega vähendatud ka kivimikildude laialipaiskumise tõenäosus, sest kogu lõhkamisega kaasnev jõud on suunatud maapinna poole.
6.5.4.Ehitistele ohutud laengumassid
Määruses nr 49 on toodud maksimaalse seismiliselt ohutu laengu arvutusvalem:
=
2 ∙ 2,7
2 [6.5.4]
kus
− Qmaks - maksimaalne laengumass, kg;
− vmaks - tundlikule objektile lubatav maksimaalne võnkekiirus, cm/s.
− r - kaugus lõhkemiskohast hoitava objektini, m;
− K - pinnase seismilisuse tegur (kaljupinnase puhul minimaalne 200 ja maksimaalne 300).
Pinnase seismilisuse tegur sõltub tundliku objekti aluspinnasest, seejuures eristatakse minimaalset ja maksimaalset väärtust. Minimaalväärtust kasutatakse kuival perioodil, maksimaalväärtust vihmasel ja suurveeperioodil ning ka aastaringsel töötamisel. Kuna taotletavas Väo VIII karjääris toimub kaevandamine ja lõhkamine aastaringselt, on edaspidises arvutuses kasutatud maksimaalväärtust Kmax = 300 (võrdluseks on arvutatud laengumassid ka seismilisuse teguri minimaalväärtusel Kmin = 200, mis võiks ilmestada olukorda suvisel ajal). Vastavalt eeltoodud valemile 6.5.2 ning tabelis 6.5.4 toodud maksimaalsetele lubatud võnkekiirustele on tabelis 6.5.5 leitud ohutud lõhkelaengud taotletava Väo VIII karjääri piirist vähimatel kaugustel.
Tavapärase praktika kohaselt kasutatakse karjääris lõhkamisel lühiviitlõhkamist (viitesamm vähemalt 50 ms), kus gruppidena paiknevad lõhkelaengud lõhatakse viidetena. Viitegruppide omavaheline ajaline viide võimaldab lõhkeimpulssidel omavahel kustuda, võimaldades ajas jaotada maavõngete impulsse ning vähendada nende tugevust ja levikut. Juhul kui lõhketöödel kasutatakse väiksemaid viitesamme, tuleb arvutuslik seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on:
− 1,2 kui viitesamm on 35...50 ms;
− 1,4 kui viitesamm on üle 25...35 ms;
− 1,5 kui viitesamm on alla 25 ms.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
94
Tabel 6.5.7 Ohutud lõhkelaengud taotletava Väo VIII karjäärile lähimate hoonete ja ehitiste suhtes keskmise tugevusega pinnase puhul
Nr joonisel
6.5.1 Aadress Hoone/ehitis
Vähim kaugus*
lõhkekohani d, m
Viitegrupi maksimaalne laengumass Qmaks, kg
Kmin = 200 (võrdluseks
kuivades oludes)
Kmax = 300 (soovituslik kasutada
aastaringsel lõhkamisel)
1 Betooni tn 20a Metalliladu 350 650 289
2 Betooni tn 24 Töökoda 280 397 176
3 Betooni tn 28 Bituumenihoidla 200 180 80
4 Betooni tn 34 Kaarhall/angaar 205 191 85
5 Betooni tn 59 10 kW transf.
alajaam 210
90 40
6
Betooni tn 63
Kaarhall 210 90 40
7 Väravavalvuri
hoone 200
80 36
8 Autogaraaž- olmehoone
220 101 45
9 Kesasoo tee 7 Reoveepumpla koos
teenindava avariimahutiga
260 84 37
19 Suur-Sõjamäe
tn 70 Logistikahoone,
laohoone 345
630 280
11 Suur-Sõjamäe
tn 66 Eluhoone,
üksikelamu 295
286 127
12 Suur-Sõjamäe
tn 37a Laohoone
300 464 206
13 Betooni põik
20
PCV hall 135 81 36
14 Administratiivhoone 180 94 42
15 Viilhall 210 202 90
* Kaugus on arvutatud lähtuvalt ohualast 200 m võimalike kivimikildude laialipaiskumise ja mehaanilise raimamise ala paiknemise järgi (joonis 6.5.1).
Pinnase seismilisuse maksimaaltegurist Kmax ehk konservatiivselt lähtudes varieeruvad lubatud viitelaengu massid lähimate hoonete suhtes vahemikus ~36 - 289 kg, olles kõige väiksem Betooni põik 20 aadressil paikneva hoone (PVC hall) ja Betooni tn 63 hoone (valvuri hoone) suhtes. Seismilisuse teguri minimaalväärtuse Kmin korral kujuneksid lubatud viite laengumassid enam kui kahekordseks. Maavõnked levivad maapinna kõikides kihtides, nii aluskivimis kui kvaternaarisetetes. Aluskivimis on levimiskiirus suurem ning võnked jõuavad kohale esimesena, avaldudes valdavalt vertikaalsuunaliselt. Pinnase kaudu levivad maavõnked jõuavad objektini mõnevõrra hiljem, sest maavõngete levimiskiirus ülemistes pinnasekihtides on aeglasem. Pinnasekihi kaudu mõjutavad maavõnked hoonete seinu peamiselt ristisuunaliselt. Lisaks
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
95
mõjutavad maavõngete pinnases levimist ka mitmesugused katkestused ja takistused levimise teekonnal (maapinna reljeef, geoloogilised rikkevööndid, kraavid, vooluveekogud), mistõttu levimise täpset ulatust ei ole võimalik prognoosida. Taotletavale Väo VIII karjäärile lähimate hoonete ohutud kaugused ja vastavad laengumassid on toodud joonisel 6.5.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
97
6.5.1.Maavara mehaaniline raimamine
Lõhketööde alternatiiviks maavara raimamisel on mehaaniline raimamine (ka piikamine) hüdrovasaraga (foto 6.5.1). Vasar kinnitatakse ekskavaatori noole otsa, mis mehaaniliselt vasardab kivimikihti. Hüdrovasaraga raimamine toimub pinnaviisiliselt, kus korraga murtakse lahti kuni 0,5 m paksune kiht. Järk-järgult murtakse lahti kogu kasulik kiht ülevalt alla. Hüdrovasara minimaalne töötsooni laius on 15 m. Protsess on ajakulukas, sest korraga purustatav kivimipind on võrdlemisi väike.
Hüdrovasaraga raimamine ei põhjusta võrreldes lõhketöödega maapinnas märkimisväärset vibratsiooni. Samuti ei kaasne kivimikildude laialipaiskumist. Erinevalt lõhketöödest, ei raputa mehaaniline raimamine lahti ka looduslikke lõhesid, mistõttu ei toimu kivimimassiivis deformatsioone ning karjääri nõlv jääb stabiilne ja püsiv. Pinnaviisilise raimamise tulemusena ei jää karjääri välimine astang täisnurkne, vaid iseloomuliku astmelise profiiliga, nõlvakaldega ligikaudu 80 o.
Foto 6.5.1. Mehaaniline raimamine hüdrovasaraga (www.limestone.ee)
OÜ Inseneribüroo STEIGER on varasemate eksperthinnangu ja rakendusuuringu raames mõõtnud hüdrovasara poolt tekitatud maavõnkeid Väo lubjakivimaardlas maavara kaevandamisel. Mainitud uuringutes on maavõnkeid ja selle levimist mõõdetud hüdrovasaraga töötamisel nii aluskivimis kui Kvaternaarisetetes ja hüdrovasara tööorganist erinevatel kaugustel. Mõõtmistulemused on esitatud alloleval graafikul.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
98
Graafik 6.5.1. Hüdrovasara maavõngete mõõtmistulemused aluskivimis ja Kvaternaarisetetes Väo lubjakivimaardlas (Malm, 2015).
Tulemuste kohaselt ületavad vahetult hüdrovasara löökpunkti kõrval mõõdetud väärtused 20 mm/s aluskivimis ja 25 mm/s Kvaternaarisetetes, kuid kauguse suurenes toimub võnkekiiruste kiire vaibumine ning paarikümne meetri kaugusel (ehk hüdrovasara töötsoonist väljaspool) vähenevad mõõdetud väärtused nullilähedale, jäädes vahemikku 0,6 - 1,1 mm/s. Rakendusuuringu käigus ei tuvastatud ka raimamistööde visuaalsel jälgimisel lubjakivi massiivis deformatsioone kaugemal kui 1 m hüdrovasara löökpunktist. Seega on ka juba 1,5 m (lähim mõõtepunkt) piisav laius maavõngete intensiivsuse ja kivimimassiivi purunemise seisukohast hüdrovasaraga raimamisel.
Hüdrovasara töötamisega kaasneb iseloomulik müra (repetatiivne löögiheli), mis võrreldes lõhkamise hetkelise müratasemega on absoluutväärtustes küll madalam, kuid see-eest pideva kestvusega. Ka ajaliselt kestab maavaravaru raimamine mehaanilisel teel kokkuvõttes kauem kui lõhketöödega. Samas on ümbruskonda leviv vibratsioon marginaalne ning tegevusega ei kaasne ka tolmu eraldumist ümbruskonda. Seega võimaldab lõhketööde asendamine mehaanilise raimamisega vältida maavõngete teket ja levikut (ning võimalikku kahjulikku mõju tundlikutele objektile), kuid arvestada tuleb eelkõige suurema mürafooniga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
99
Lõhketööde teostamisel kaasnevad mõjud (eelkõige maavõnked), millega on
vajalik arvestada Väo VIII karjäärile lähimate tundlike hoonete osas. KMH
aruandes toodud järelduste põhjal on lõhketöid võimalik teostada ilma
negatiivsete kahjude avaldumiseta tundlikele objektidele, mistõttu kavandatava
tegevuse (I-alternatiiv) mõju on hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“).
0-alternatiivil jätkatakse lõhketöödega kaevandamisega olemasoleva Väo VIII
karjääri piires, mille puhul tuleb jätkuvalt arvestada lähimate hoonetega
karjäärist edelas ja loodes (hindepall „-1“).
6.6.Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega Kavandatava tegevuses jäätmehalduses lähtutakse jäätmeseadusest ja keskkonnaministri määruses nr 56 sätestatud tingimustest.
Enne kasuliku kihi väljamist eemaldatakse sellel lasuv katend. Esmalt kooritakse mäeeraldiselt kattekihi ülemine osa (kasvukiht) ning ladustatakse eraldi puistangutesse. Turbamaterjal ja muld, mis on kohati segunenud, ladustatakse koos kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Ülejäänud katend kooritakse eraldi ja moodustatakse kuni 6 m kõrgused vallid mäeeraldise teenindusmaale, mis aitavad piirata karjäärialalt pärineva müra ja tolmu levikut. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Katend koosneb keemiliselt inertsetest materjalidest, mis on keskkonnale ohutud.
Ehkki turbamaterjali kihi paksus ulatub paiguti 2 meetrini, on see piiratud levikuga ja sisaldab rohkesti puujuuri ja oksarisu, mistõttu ei sobi see oma kvaliteedi ega leviku ulatuse poolest kaevandamiseks. Eeltoodud põhjustel ei ole see ka maavarana arvele võetud. Seetõttu paigutatakse turbamaterjal eemaldamise järgselt karjääri teenindusmaale aunadesse ning kasutatakse hilisema korrastamise käigus. Kuna aunad võtavad teenindusmaal ruumi ning seismise ajal toimub turba mineraliseerumine, siis on eelistatud turbamaterjali varasem kasutuselevõtt. Madala kvaliteedi tõttu ei ole selle turustamine tõenäoliselt võimalik, kuid see võib siiski olla kasutatav Väo või Maardu lubjakivimaardlate ammenduvate plokkide korrastamisel või muudel lähipiirkonnas (sh Tallinna linnas) toimuvatel haljastustöödel. Teatav huvi turbaressursi järele võib olla ka ümbruskonna puukoolidel, ehkki kvaliteedi ja niiskuse tõttu see põhisubstraadiks ei sobi. Ehkki Iru elektrijaam on lähedal, ei ole turvas kõrge veesisalduse tõttu kasutatav kütteturbana. Samal põhjusel ei sobi see loomade allapanuturbaks.
Kuna taotletava Väo VIII karjääri ala kattub kohati ka olemasoleva Väo VIII mäeeraldise teenindusmaaga, kuhu on ladustatud katendit ning rajatud väljaveotee, siis esineb taotletaval alal lokaalselt tehnogeenseid setteid. Samuti on taotletava karjääri alalt katendit kooritud ja maa-ala täidetud sinna kunagi planeeritud tööstuspargi rajamise eesmärgil.
Ladustatud katendit kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt korrastamise projektile. Täpsed katendi ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise projektis. Vastavalt jäätmeseaduse §-le 1 lg 33 ei ole katendimaterjali näol tegemist ohtlike jäätmetega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
100
ning enam kui kolmeks aastaks ladustatud puistangud on käsitletavad B-kategooria jäätmehoidlana.
Keskmiselt 20 % purustavast lubjakivi üldmahust moodustab peenfraktsioon 0/4 mm ehk sõelmeid. Kaevandamisel aastas keskmiselt 350 tuh m³ tekib u 70 tuh m3 (168 tuh t) peenfraktsiooni aastas, mis täies mahus turustatakse paeliiva tootmiseks. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemise sõelmeid hinnanguliselt 928 tuh m3 (2 214 tuh t). Peenfraktsiooni saab kasutada ka karjääri hilisemal korrastamisel. Juhul, kui ladustatud sõelmeid ei suudeta turustada või ei kasutata ala korrastamisel 3 aasta jooksul peale ladustamist, on nende korral tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga.
Arendaja on teadlik, et katendimaterjali ja peenfraktsiooni kasutamiseks karjääri korrastamisel tuleb keskkonnaloa taotluse koosseisus esitada kaevandamisjäätmekava. Samuti plaanitakse keskkonnaloa saamisel ühe aasta jooksul esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks korrastamisprojekt, et sõelmed ja katendimaterjal oleksid kasutatavad juba karjääriala etapiviisilisel korrastamisel karjääri eluea jooksul.
Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.
Igapäevase kaevandamise käigus võib karjääris tekkida seega vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale negatiivset mõju ei avaldu.
Lubjakivi kaevandamisega kaasnevad kaevandamisjäätmed, mis on keskkonnale
inertsed ja mitteohtlikud materjalid, ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele
märkimisväärset negatiivset mõju. Võimalike kaevandamisega kaasneda võivate
ohtlike jäätmete nagu õli ja kütuse sattumine keskkonda on vähetõenäoline, kuid
ohu realiseerumisel on arendajal tegevusprotokoll, kuidas ohtlikud jäätmed
kiirelt keskkonnast eemaldada ning edasisele käitlusele suunata. Kavandatava
tegevuse (I-alternatiiv) käigus ei teki olulisel määral selliseid jäätmeid, mida
karjääri korrastamisel kasutada ei saaks, mistõttu kokkuvõtvalt mõju puudub
(hindepall „0“). 0-alternatiivil kaevandamistegevusega taotletaval mäeeraldisel
ei alustata ning risk jäätmete tekkeks puudub (hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
101
6.7.Võimalikud keskkonnaavariid
6.7.1.Väo VIII karjääris võimalikud tekkivad keskkonnaavariid
Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised, sest nende leviku ulatus võib kujuneda laialdaseks ja likvideerimine osutuda keeruliseks. Seoses kaevandamise käigus sügavamal asuvate maapinnakihtide paljandamisega suureneb põhjavee reostumise oht. Killustiku töötlemiseks kasutatav peamine purustus-sorteerimissõlm on elektriline, lisasõlm töötab diislikütusel. Mäetööde käigus kõige tõenäolisem vee kvaliteeti mõjutav keskkonnaavarii on (mäe)masinatest diiselkütuse, õli või muude määrdeainete leke ja selle sattumine pinnasesse. Lubjakivikihtides olevate lõhede kaudu võib see levida ka põhjavette. Sellise olukorra vältimiseks peavad karjääri teenindavad masinad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli. Juhul kui ikkagi tekib olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud, kohustub kaevandaja viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris ette nähtud: pinnasesse imbunud leke tuleb kiiresti koristada ja toimetada kas hooldusplatsile või otse jäätmehoidlasse. Hea imamisvõimega ja reostuse absorbeerimiseks sobivad materjalid on näiteks turvas ja saepuru. Karjäärimasinate remondi- ja hooldustöid tuleb teostada hooldusplatsil, millega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omal jõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omal jõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. Karjääris tegutsemisel tuleb järgida ka muid ohutusnõudeid, mis tuuakse välja kaevandamise projektis.
Lubjakivikarjääris on potentsiaalselt süttivat ja põlevat materjali vähe, mistõttu on sealt lähtuv tuleoht ebatõenäoline. Samuti on ebatõenäoline tekkinud põlengu kandumine väljapoole lubjakivikarjääri territooriumi.
6.7.2.Väo VIII karjääri ümbritsevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste kaardirakenduse põhjal ei jää kavandatav karjäär A- ega B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ega ohtliku ettevõtte ohualasse (joonis 6.7.1). Kavandatava tegevuse alale ei ole oodata eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Samuti ei paikne kavandatav tegevuse üleujutuseohuga alal, mis tähendab, et piirkonda ei mõjutaks ka 4 m kõrgune mereveetaseme tõus ning puudub üleujutusoht tõenäosusega 1 x 1000 aasta jooksul (sh ala ei mõjuta negatiivselt ka madalamad või suurema sagedusega üleujutusi). Samuti puuduvad kavandatava tegevuse lähipiirkonnas sagedaste liiklusõnnetustega teelõigud ja kiirgusohtlikud objektid.
Samas tuleb analüüsida ka seda, kas on võimalik Väo VIII karjäärist lähtuvate mõjutegurite ulatumine piirkonnas paiknevate ohtlikke ettevõteteni, mis võiks põhjustada nendes kahjustusi ja õnnetusohu vallandumise. Kavandatavast tegevusest 1 km raadiuses paiknevad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte AS Propaan, mis paikneb kavandatavast tegevusest 880 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
102
kaugusel ning ohtlik ettevõte Propaan AS Tallinna müügiesindus (kavandatavast tegevusest 912 m kaugusel).
AS Propaan tegevusest annab ülevaate ettevõtte ohutusabinõude ja õnnetuste teabeleht (uuendatud 31.01.2025). Ettevõttes AS Propaan ja selle Tallinna müügiesinduses hoiustatakse vedelgaase propaani (C3H8), butaani (C4H10), isobutaani (CH3)2CH ja propaan/butaani segu (C3H8/C4H10). Vedelgaasid on tuleohtlikud ja plahvatusohtlikud. Neid hoiustatakse selleks ettenähtud piiratud alal olevates vedelgaasimahutites, mis on eraldatud muldisest vallitusega, mis piirab kemikaalide levikut ümbruskonda õnnetusjuhtumi korral. Olemas on tulekustutusvahendid ja viiakse läbi õppuseid. Peamistes riskideks ülekuumenemisel või gaaside põlemisel tekkivad plahvatused ja põlengud ning mahutite purunemisel tekkivad lekked. Taotletav Väo VIII karjääri ala ei lähene võrreldes olemasoleva Väo VIII mäeeraldisega ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele olulisel määral.
Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuskiirgust, kuid vastavalt peatükis 6.5 toodule, kaasnevad lõhketööde läbiviimisega keskkonda levivad maavõnked. Kuna ohtlikele ettevõtetele lähimas piirkonnas taotletava Väo VIII karjääri lääneosas paiknevad ka muud ehitised, mille seisukorda võiksid lõhketööd mõjutada, on seetõttu antud karjääriosas ette nähtud maavara kaevandamine mehaanilise raimamine teel. Hüdrovasaraga piikamisel kaasnevad vibratsioonid on väga lokaalsed, levides paarikümne meetri ulatuses, mistõttu ei ulatu raimamise mõju ohtlike käitisteni. Karjäärialal, kus on võimalik läbi viia lõhketöid, järgitakse määruses nr 49 sätestatud ohuala 200 m laialipaiskuvate kivimikildude järgi. Seega puudub kavandataval tegevusel maavõngete ja võimalike lenduvate kivimikildude aspektist mõju piirkonnas olevate ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, mis asuvad kavandatava tegevuse piirist ligikaudu 900 m kaugusel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
103
Joonis 6.7.1. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri ümbruses olevad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted piirkonnas puuduvad. Päästeameti andmed seisuga 02.02.2026.
Taotletavat Väo VIII karjääri ümbritsevad lõunas rongide hoolduseks ja remondiks mõeldud depoo koos tupikharudega ning taotletavat ala ümbritsevad samuti raudteeharud. Tegemist on metallist objektidega, mis paiknevad valdavalt muldel (raudteeharud), seetõttu ei ole maavõngetel neile olulist mõju (peatükk 6.5). Juhul kui realiseeruvad kavandamisel olevad AS Liinirongide hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus ja Rail Baltic’u rajamisega seonduvad raudteerajatised enne kui väljatakse maavara nende objektide lähistel, tuleb võtta neist tulenevaid võimalikke piiranguid mäetööde (eelkõige lõhketööde) planeerimisel arvesse.
Suurõnnetuse ohu realiseerimisel ja karjääri ligipääsu aga ka sealt väljapääsu võimaldamiseks hädaolukorras on vajalik tagada karjäärile (pääste)tehnikaga ligipääs. Selleks võimaldab head ligipääsu kõvakattega Saluste tee karjääri põhjapiiril, mis on piisavalt lai rasketehnikaga liikumiseks, ning mis jääb väljapoole ohtlike ettevõtete ohualasid, st seda teed on võimalik kasutad igal juhul. Lisaks on võimalik varuvariandina kasutada ka kruuskateega teed karjääri idaosas seni, kuni aktiivne maavara kaevandamine ei ole veel jõudnud karjääri idaossa. Antud aspektidega tuleb arvestada ka taotletavale Väo VIII lubjakivikarjäärile kaevandamisprojekti koostamisel.
Juhul kui realiseerub suurõnnetuse oht ning rakendub piirkonna ohtlikke ettevõtete ohuala, võidakse sulgeda liiklus Paneeli tn-l (joonis 6.7.1), mis sulgeb peamise karjääri väljaveo
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
104
marsruudi (peatükk 6.3). Sellises olukorras saab ajutiselt väljavedu korraldada ida suunas mööda Linnaaru teed, milles tarbeks on vajalik kooskõlastus Rae Vallavalitsusega.
Vaatamata ettevaatusabinõudele ja ohu realiseerumise väikesele tõenäosusele
ei ole õnnetusjuhtumite ja keskkonnaavariide esinemine täielikult välistatud,
mistõttu kavandatava tegevusega (I-alternatiiv) võib kaasneda
keskkonnaavariide seisukohast nõrgalt negatiivne mõju (hindepall „-1“).
0-alternatiivil kaevandamisega taotletaval Väo VIII karjääri laiendusalal ei
alustata, millega on võimalikud keskkonnaavariid antud alal välistatud
(hindepall „0“).
6.8.Mõju maastikule Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks. Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult maastiku muutumine kaevandatud alal ja koos sellega muutub ka lähiümbruskonna maastikuilme. Siiski paikneb taotletav mäeeraldis tööstusmaastikus ning selle keskel asub olemasolev Väo VIII karjääri mäeeraldis, mistõttu on võrreldes looduslähedastesse piirkondadesse rajatavate karjääridega mõju suhteliselt väiksem. Olemasoleva Väo VIII karjääri sügavus on praeguseks ligikaudu 10 m. Kavandatava tegevuse mõju maastikule on suurem taotletava karjääri looduslikumates osades, sh Linnaaru raba alal.
Valdavalt osalt taotletavast alast on mets ja võsa maha võetud, osaliselt on metsa veel säilinud taotletava mäeeraldise idaosas. Taotletava mäeeraldise kaguossa on rajatud karjääri väljaveotee ja karjäärist väljapumbatava vee äravoolukraav. Ala põhjaosast on kinnisvaraarenduse käigus katendit eemaldatud ja täidetud tehnogeensete setetega. Ala idaossa on kooritud alale kujunenud väike veesilm. Ümbruskonda jäävad enamasti tootmis- ja ärihooned.
Maapinna reljeef taotletaval mäeeraldisel on tasane, kerge tõusuga põhja suunas, jäädes abs kõrguste vahemikku 39 - 43 m. Mäeeraldisel puuduvad kaitsealused loodus- ja kultuuriobjektid, kuid lubjakivikarjääri rajamise kõige otsesem mõju maastikule on taimkatte, sh puude eemaldamine taotletava karjääri alalt ning selle keskel paikneva süvendi laiendamine. Mäeeraldise teenindusmaale rajatavad müratõkkevallid mõjutavad samuti visuaalset maastikupilti. Mäeeraldise piiridel jäetakse nõlvatervikutes vajalikus ulatuses maavaravaru kaevandamata, et tagada naaberkinnistute maapinnatugi ning vältida varingute ohtu.
Mõju maastikule on suurim aktiivse kaevandamistegevuse ajal. Võrreldes olemasoleva Väo VIII karjääriga laieneb tehismaastik taotletava ala ulatuses. Hilisema korrastamise käigus taastatakse kaevandamisega hõlmatud maa-ala avalik kasutusvõimalus. Vastavalt olemasolevale Väo VIII keskkonnakaitseloale nr KL-514265 korrastakse kaevandatud karjääriala planeeritaval teenindusmaal ärimaaks ja rohumaaks ning mäeeraldise ulatuses veekoguks. Arvestades kasuliku kihi paksust, kujuneb korrastatava veekogu maksimaalseks sügavuseks eeldatavasti ~21 m. Veekogu saab kasutada näiteks puhke- või kalastuseesmärgil. Praeguse
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
105
tühermaa ja kaevandatud maa-ala korrastamine antud asukohas mitmeotstarbeliseks ja funktsionaalseks maa-alaks loob positiivset mõju sealsele tööstuspiirkonnale.
Lubjakivi kaevandamisega kaasneb maastiku muutumine ning visuaalne häiring.
Arvestades aga, et nii taotletaval alal kui selle lähiümbruses juba kaevandatakse
lubjakivi, on võrreldes muude piirkondadega muutus suhteliselt väiksem. Kaevandamise
negatiivset mõju maastikule vähendatakse pärast kaevandatava varu ammendamist ala
korrastamisega. Korrastamine peab toimuma nõuetekohaselt ja maastiku seisukohast
tuleb lähtuda sellest, et korrastatav ala oleks võimalikult looduslähedane ja sobituks
ümbritsevasse maastikku. Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) mõju
maastikule hinnatud siiski nõrgalt negatiivseks (hindepall „-1“). Kaasnevat negatiivset
mõju saab leevendada hilisema kaevandatud ala korrastamisega. Kui
kaevandamistegevusega taotletaval mäeeraldisel ei alustata (0-alternatiiv), säilib
olemasolev olukord, kus kõrvuti aktiivse lubjakivikarjääriga paiknevad poollooduslikud
kooslused, sh Linnaaru raba jäänuk (hindepall „0“).
6.9.Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele
Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Lähtuvalt „Maapõuepoliitika põhialustest aastani 2050” on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) võttis 2015. a vastu üleilmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Tegevuskavas püstitatud 17 ülemaailmsest säästva arengu eesmärgist aitab kavandatav tegevus otseselt kaasa eesmärgi 8 „Tööhõive ja majanduskasv“, eesmärgi 9 „Tööstus, uuendus ja taristu“ ja eesmärgi 12 „Säästev tootmine ja tarbimine“ saavutamisele. Eestis on ÜRO säästva arengu eesmärgid seotud riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" sihtidega. Antud strateegia koosneb üldosast ja tegevuskavast. Üldosa võttis Riigikogu vastu 12. mail 2021. aastal. Tegevuskava uuendab Vabariigi Valitsus kord aastas aprillis.
Kavandatav tegevus on otseselt seotud “Eesti 2035” sihiga: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Täpsemalt sätestab kava järgmist: Eesti majandus on tugev
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
106
ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmiste põhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega.
Kavandatav tegevus vastab täies ulatuses Eestis kehtivatele säästva arengu põhimõtetele, sest aitab kaasa kohaliku loodusvara kasutamisele ja väärindamisele, arendab kohalikku majandust kasutades innovatiivset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist tehnoloogiat ning tagab tööhõive ja sissetulekud.
Säästva kaevandamise printsiip ei tulene otseselt säästva arengu seadusest ega keskkonnavaldkonna arengukavast. Keskkonnaamet on (oma 21.01.2022. a kirjas nr 6-3/21/5873-46) selgitanud säästva kaevandamise printsiipi järgnevalt: “Säästva kaevandamise printsiibi kohaselt nimetatakse säästvalt kaevandamist minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega maavaravaru ammendamiseks, kus maavara ei raisata, vaid kasutatakse maksimaalselt ära kogu kaevandatav varu, mis antud kohas leida on. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb eelistada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ehitistes maksimaalsel määral kohalikke maavarasid ning tehnoloogiate rakendamist, mis kasutavad võimalikult palju ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis tekkinud saaduseid, kaevandamise kõrvalsaaduseid ja kaevandamisjäätmeid. Lubjakivi kaevandamise puhul kaevandatakse ja leitakse kasutus ka kehvema kvaliteediga lubjakivile ning ei jäeta seda kasutuseta”.
Eelnevast lähtuvalt on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur osa mäeeraldise piiresse jäävast varust, sest ressursikasutus on kõige efektiivsem juhul, kui vastav ressurss – näiteks maardlas paiknev maavaravaru – ammendatakse täielikult. Vastavalt pikaajalisele lubjakivi kaevandamise praktikale on lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud efektiivseim tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega, mis on kooskõlas maavara säästliku kasutamise põhimõtetega. Mida täielikumalt kasutatakse lubjakivivarusid juba kasutusel olevates maardlates, seda vähem vajatakse lubjakivi kaevandamiseks uusi karjääre ja seda rohkem jääb alles maad muu maakasutuse tarbeks. Maavarade kaevandamine Väo lubjakivimaardlas on toimunud pikka aeg ning vastavalt koostatavas Harju maakonna maavarade teemaplaneeringule on ka taotletav ala kaevandamiseks kõrge prioriteediga - need on alad, mis on võimalik ja vajalik esmajärjekorras kasutusele võtta; mis on geoloogiliselt uuritud; kus on osaliselt või täielikult hinnatud keskkonnamõjud ja mis osaliselt paiknevad olemasoleva kaevandamise mõjualas. Seetõttu esineb taotletaval alal ka riigi strateegiline huvi lubjakivi kaevandamiseks, sest planeeringus toodud stsenaariumite kohaselt on olemasolevate karjääride laiendused Väo maardlas varustuskindluse tagamisel nii lühiajalises perspektiivis (aastani 2035) kui ka pikaajalises vaates planeeringu eluea vältel (aastani 2050+15) vältimatu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
107
Arvestades, et taotletav ala paikneb Tallinna linna kui suure lubjakivikillustiku tarbija vahetus läheduses, on ka transpordi aspektist vaadatuna materjali vedu Tallinnas olevate tarbijateni võrreldes transpordiga kaugematest maardlatest oluliselt ressursitõhusam (kütus, teede kulumine, tööjõukulu jne).
Maavara otstarbekat kasutamist saab hinnata ka selle järgi, kas ja kui suur on maavara kadu kaevandamisel ja selle pärastisel töötlemisel. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri piires on täitelubjakivi aktiivne tarbevaru 3 768 tuh m3 (millest kaevandatav 3 580 m3) ning kõrgemargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 5 542 tuh m3 (millest kaevandatav 5 265 m3). Külgneva maapinna püsivuse tagamiseks moodustab hoidetervikutesse jäetav kadu ~5 % koguvarust, ülejäänud 95 % on kaevandatav varu. Kuna kaevandatav varu turustatakse täies mahus, sh sõelmed, siis otseseid töötlemiskadusid ei teki. Seega järgib lubjakivi kaevandamine kavandatav tegevuse kohaselt säästva kaevandamise põhimõtteid, püüdes minimeerida kaevandamisel tekkivaid kadusid ja kasutada efektiivseid tehnikaid.
Nii Eesti Geoloogiateenistuse uuringu kui Riigikontrolli auditi kohaselt on kõrgemargilise lubjakivi varu Harjumaal (Väo, Maardu ja Harku maardlates) kriitilisel tasemel. Tuginedes strateegilise dokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ alusel 2023. aastal koostatud Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kavale, on 2025. aastal uuendatud andmete põhjal kõrge kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagatus Harju maakonnas 8 aastat, jäädes pea kahekordselt alla kriitilise piirile 15 aastat. Eelneva põhjal on Väo maardlas taotletavas Väo VIII karjääris kavandatava tegevuse elluviimine asjakohane ja vajalik ehitusmaavara vajaliku varustuskindluse tagamisel, olles kooskõlas riigi strateegilise huvi ja eesmärkidega.
Kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) elluviimine toob loodusvarade kasutamise
otstarbekuse seisukohalt kaasa olulise positiivse mõju, kuna maavarasid
ammendatakse juba avatud maardlas, seda tehakse minimaalsete kadudega ning
saadav materjal on kriitilise tähtsusega ehitusmaavara varustuskindluse
tagamisel (hindepall „+4“). 0-alternatiivil taotletavaid aktiivseid maavara
tarbevarusid kasutusele ei võeta, mis ei ole juba avatud maardla
loodusressursside säästliku kasutuse ning majandustegevuse seisukohalt säästlik
ega otstarbekas (hindepall „-2“).
6.10.Kliimamõju Üksikprojekti mõju kliimale ehk pikaajalise temperatuuri- ja sademeterežiimi ning teiste kliimakarakteristikute muutusele regionaalsel või globaalsel tasandil on tuvastamatu, sest kliimamuutus toimub paljude emissiooniallikate koosmõjul. Seetõttu taandatakse kliimamõju hindamine erinevate keskkonnamõju hindamise juhendite kohaselt (Euroopa Komisjoni KMH juhend, 2013; Põder, 2018) kavandatava tegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) heite hinnanguks. KHG heite hindamisel on oluline tuvastada kõige suurema kliimamõjuga tegevused, mis võivad olla nii otsesed (näiteks karjääri rajamisega kaasnev
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
108
maakasutusmuutus, kohapealne kütusetarve) kui kaudsed (näiteks maavara transport ja hilisem kasutamine, sisseostetud elektrienergia).
Inimtegevusega kaasneb kasvhoonegaaside heide, mis põhjustab globaalset kliimamuutust. KMH aruandes käsitletakse kavandatava tegevuse kliimamõju kvantitatiivselt vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni juhenditele Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment ja Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (peatükis kliimakindluse tagamine ja keskkonnamõju hindamine), arvestades nendes toodud asjakohaseid nõudeid. KMH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjust kliimale ning hinnatakse, kas kliimamuutuste mõju võiks koostoimes kavandatava tegevusega omada või suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Võrdlusandmetena kasutatakse kliimamõju hindamise ajal ajakohaseimat avaldatud Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri aruannet.
Kavandatava Väo VIII lubjakivikarjääri KHG heite hindamisel analüüsiti eraldi maakasutusmuutusega ja mäetöödega kaasnevaid otseseid ja kaudseid heiteid välisõhku ning turbataolise materjali kui orgaanikarikka katendimaterjali õhurikkasse keskkonda ladustamise kaudset CO2 ekvivalentset (edaspidi ka ekv) heidet. Maakasutuse muutusega (sh metsamaa raadamisega) ja turba eemaldamise kaasnevat KHG heidet on analüüsitud tabelis 6.10.1.
Karjääri rajamise ja töötamise maakasutuse heite hindamisel lähtuti Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikast ja eriheidetest. Maakasutuse ja maakasutusmuutusega kaasnev KHG heide tuleneb metsa raadamisest (süsiniku kadu puidust ja eemaldatud metsamullast) ning põllumaa mullaemissioonist mulla koorimisel ja hoiustamisel vallides. Vallidesse lükatud metsa- ja põllumulla orgaanilise aine mineraliseerumine hoogustub hapniku toimel, millega kaasneb süsinikuheide õhku. Mulla süsinikuheide kestab vähemalt kuni ala korrastamiseni. Taotletava Väo VIII karjääri alal toimub kaudne heide seoses sugekihis oleva turba eemaldamisega alalt ja ladustamisega katendivallides. Katendivallides oleva turba lagunemiskiiruse ja sellega seotud emissioonide arvutuseks puuduvad praktikas eriheitetegurid. Asjakohasemate eriheitetegurite puudumise tõttu ei ole võimalik arvutustes objektiivselt hinnata katendivallides olevast materjalist eralduvat tegelikku emissiooni.
Täpsemate uuringuandmete puudumise tõttu on emissioone võimalik hinnata seetõttu vaid konservatiivsete eelduste kohaselt (IPCC, 2006), et kogu väljatud turbas sisalduv süsinik oksüdeerub koheselt, mis on võrdväärne turba põletamisega ning arvutustes on kasutatud õhkkuiva turba eriheitetegurit. Praktikas püsib turvas katendivallis kauem, seetõttu hindab kohese oksüdeerumise eeldus väljatud turba CO2 heidet oluliselt üle. Asjakohasema hindamismetoodika puudumise tõttu on eeltoodud arvutuslahendus kasutusel laialdaselt üle maailma ja sellest lähtutakse paraku ka Eestis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
109
Tabel 6.10.1. Väo VIII lubjakivikarjääri maakasutuse muutusega kaasnev süsinikusidumine/heide. Arvutustes on arvestatud metsamaa ja rohumaa arvutustes kuivendatud orgaaniliste muldade Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri (2025) aruandes toodud eriheitega. Aktiivse kaevandamise puhul taimkate ja orgaanikarikas sugekiht on eraldatud (need heited on arvestatud eraldiseisvalt) ning maakasutusest kaevandamise vältel emissioone ei teki.
Maa
kategooria Pindala,
ha
Eriheide, t CO2 ekv ha
aastas
CO2 heide, t CO2 ekv
aastas
Heide kokku 30 aasta jooksul,
t CO2 ekv
0-
alternatiiv
Metsamaa (otsene heide)
6,5 0,68 4,42 132,6
Rohumaa (otsene heide)
15,6 -0,25 -3,90 -117,0
Väo VIII väljaehitatud ala (otsene heide)
15,02 0 0 0
Kokku 37,12 - 0,52 15,6
I- alternatiiv
Väo VIII väljaehitatud ala (otsene heide) ja
rohumaa (otsene heide)
30,62 0 0 0
Metsamaa raadamine (otsene heide;
ühekordne) 6,5 264 1 716
Eemaldatud turvas* (kaudne heide;
ühekordne)
219 tuh m3
0,88 t CO2 m3 õhkkuiva turba
kohta** 192 720
Kokku 37,12 - 194 436
* Praktikas püsib turvas katendivallis kauem ning seetõttu hindab kohese oksüdeerumise eeldus väljatud turba CO2 heidet oluliselt üle. ** Eriheide kehtib metoodikas kuivale turbale, mis erineb oluliselt taotletaval alal esinevast niiskest turbamaterjalist.
Juhul kui lähtuda eespool toodud konservatiivsetest eeldustest ja asjaolust, et kogu turbamaterjal eemaldatakse taotletava Väo VIII karjääri alalt tinglikult ühe aasta jooksul (ehk sisuliselt korraga), paiskuks 219 tuh m3 turba oksüdeerumisel atmosfääri arvutuslikult 192 720 t CO2 ekv. Antud CO2 heide turbamaterjali eemaldamisest on siiski vaid arvutuslik, kuivõrd tegelikkuses ei heitu kogu materjalis sisalduv CO2 momentaanselt ning pindmise kihi kinnikasvamisel selle ladustamise järgselt on edasine eraldumine pärsitud. Antud mõju on teoorias võimalik vähendada katendis oleva turba kasutamisega valdavalt veega küllastunud keskkonnas, kus turba mineraliseerumine oluliselt väheneb.
Lisaks tuleb arvestada süsinikukaoga veel säilinud metsaalal (st vajadusega raadata mets). Seega on kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) puhul ühekordselt (ala ettevalmistamise käigus) atmosfääri paisatav süsiniku kogus 194 436 t CO2 ekv, millest enamiku moodustaks alalt eemaldatavas turbas olev süsinik. Praeguse seisukorra säilimisel (0-alternatiiv) on arvutuslik süsiniku heide kogu 30-aastase perioodi vältel 15,6 t CO2 ekv.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
110
Lisaks kaasnevad KHG heited lubjakivi kaevandamiseks vajalike tegevustega. Taotletava Väo VIII karjääri mäetööde puhul moodustavad heiteid järgmised tegevused: ala kuivendamisega kaasnev heide (vee pumpamine), lubjakivi kobestamise (lõhkamine, hüdrovasaraga raimamine), lubjakivi töötlemine erinevateks fraktsioonideks purustus-sorteerimissõlmes (PSS) ning lubjakivi ümberpaigutamine ja transport mäeeraldise piires (ekskavaatorite ja laadurite kütusetarve). Mäeeraldisel kasutatakse diiselkütusel töötavaid mäemasinaid (buldooserid, laadurid, hüdrovasar jt). Tavapäraselt moodustab suurima heite karjääris PSS töötamine ning ülejäänud karjääris töötavate mäemasinate heited võib lugeda ebaoluliseks. Taotletavas Väo VIII karjääris töötab peamine PSS elektrimootoritega, mille varustamiseks elektriga on karjäärialale praeguseks rajatud ka päikesepark, st peamine PSS töötab taastuvenergiaga. Taastuvenergiaga töötamisel loetakse PSS-i süsinikuheide nulliks. Lisa purustus- sorteerimissõlm töötab diiselmootoritega eeldatavalt umbes 3 500 tundi aastas. Lisa PSS KHG heite arvutamisel lähtuti prognoositud töötundidest ja kütusekulust ning keskkonnaministri määrusest nr 86, mille kohaselt oleks mobiilse PSS heide ligikaudu 985 t CO2 ekv aastas. Juhul kui peamised mäemasinad (ekskavaatorid ja rataslaadurid) töötaksid aasta läbi maksimaalses mahus diiselkütusel, oleks sellega kaasnev lisanduv emissioon kuni 1 338 t CO2 ekv aastas. Statistikaameti õhuheitmete andmebaasi põhjal oli 2022. aasta mäetööstussektori CO2 heide 19 380 t ekv (siia alla kuuluvad nii kaevandamine kui ka abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, sortimine jne, aga mitte maakasutusheited, mille üle peetakse eraldi arvestust), millele lisandusid mäetööstussektori biokütuste kasutamisest tulenevad heited, mis 2022. aastal olid 700 t CO2 ekv. Seega Väo VIII lubjakivikarjääri panus Eesti mäetööstuse aastasesse koguheitesse on ligikaudu 6,7 %.
Eesti 2025. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri järgi oli Eesti metsamaa KHG koguheide 2023. aastal 497 060 t CO2 ek ja rohumaa KHG koguheide 175 410 t CO2 ekv (st rohumaad olid süsiniku sidujad). LULUCFi sektor oli 2023. aastal kasvuhoonegaaside emiteerija netoheitega 2 130 790 t CO₂ ekv. Juhul, kui Väo VIII lubjakivikarjäärist eemaldataks katend ja see oksüdeeruks ühe aasta jooksul, moodustaks antud maakasutusemuutusega kaasnev heide Eesti riiklikust LULUCF sektori heitest ligikaudu 9 %. Samas on toimuvad antud tööd pikema perioodi jooksul ja kogu katendis olev turvas ei oksüdeeru, st arvutusmetoodikad ülehindavad tekkivaid heiteid olulisel määral. Eesti summaarne KHG heitkogus 2023. aastal oli 13,0 miljonit tonni CO2 ekv. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita oli heide 10,9 miljonit tonni CO2 ekv.
Taotletava Väo VIII karjäärist saadavat toodangut plaanitakse vedada erinevate lähipiirkonnas olevate ehitusobjektide tarbeks, mida on kirjeldatud peatükis 5.1.3. Kuna täpselt ei ole objektide asukoht teada, on toodangu vedu arvestatud kolme stsenaariumi korral (veokaugused 5 km, 15 km ja 50 km). Optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse kuni 50 km pikkust veokaugust mäeeraldisest, sõltumata haldusjaotusest (Roosentau jt, 2021). Pikem transpordivahemaa ei ole enam majanduslikult otstarbekas ning suurendaks ka oluliselt transpordist tingitud CO2 heidet. Toodetud lubjakivikillustikku transpordivad mäeeraldiselt ära killustiku tarbijad, mitte arendaja, seega ei ole maavara transport (kasutatavad veomasinad, väljaveoteede valik, transpordivahemaad) ega ka sellega kaasnev KHG heide otseselt arendaja kontrollitav.
Arvestuslikult moodustab taotletava Väo VIII karjääri puhul maksimaalne väljavedu kuni 24,3 autot/tunnis ning maksimaalne aastane veomaht on kuni 1 040 tuhat tonni. Transpordiga kaasneva KHG heite arvutamisel kasutati Kliimaministeeriumi poolt soovitatud KHG jalajälje
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
111
hindamise juhendis toodud eriheidet, mis suurte diiselkütusel veoautode kasutamisel on 0,035 kg CO2 ekv tonn-kilomeetri kohta. Lähtuvalt eriheitest, veokaugusest ja arvestuslikust keskmisest veoste mahust moodustab autotranspordi maksimaalne heitekogus aastas 1 820 t CO2 ekv (50 km veokauguse puhul), 5 ja 15 km veokauguste puhul on vastavad näitajad 182 t CO2 ekv ja 546 t CO2 ekv. Transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus oli 2023. aastal 2 647 950 t CO₂ ekv, millest suurima osa (ligi 90 %) moodustas maanteetransport (NIR EST, 2025). Seega moodustab taotletava Väo VIII karjääri käitamisel valmistoodangu transpordiga aasta jooksul kaasnev heide kogu Eesti transpordisektori KHG aastasest heitkogusest maksimaalse 50 km veokauguse ja maksimaalse tootmismahu juures 0,07 %.
Eelneva põhjal avaldub kavandatava tegevuse mõju kliimale eelkõige maakasutuse muutmisega (peamiselt turba mineraaliseerumise ja metsamaa raadamise kaudu. Lubjakivi kaevandamisel ja tarbijani transportimisel kasutatud diiselkütuste põletamisega siiski kaasneb emissioon.
Kohaliku tähtsusega planeeringud (Harju maakonnaplaneering 2030+ ja kehtiv Rae valla üldplaneering) ei kajasta kliimavaldkonna eesmärke ning kavandataval tegevusel puudub kliimaeesmärkide osas nendega vastuolu.
Kliimapoliitika põhialused 2050 kohaselt on Eesti pikaajaline siht tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide 2050. aastaks. Taotletav Väo VIII karjäär ei erine oma kasvuhoonegaaside heidetelt teistest lubjakivikarjääridest, v.a küllaltki suur turbamaterjali olemasolu katendimaterjalis, mis eeldatavasti katendivallides mineraliseerub ja põhjustab sellega seotud olulist CO2 heidet. Kliimapoliitika põhialused 2050 asjakohased valdkondlikud poliitikasuunised koos kavandatava tegevuse seosega on toodud järgnevalt:
− Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Soodustatakse tööstussektori, sealhulgas otseselt seotud äri- ja teenindussektori ettevõtete paiknemist energia tootmisüksuste läheduses ning suurtarbijate ja tootjate võrguga liitumist soodustava õigusliku keskkonna kujundamise kaudu. Tähtis on vähendada energia ülekandel tekkivate kadude osakaalu majanduslikult põhjendatud tehnilise miinimumini. Kavandatav lubjakivikarjäär asub potentsiaalsete tarbijate lähedal, mis vähendab eeldatavalt toodangu transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet. Kuna toodangu transpordivad karjäärist tarbijad, siis taotlejal puudub võimalus klientide transpordi vahemaa ja vahendite mõjutamiseks.
− Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes soodustatakse ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid. Arendaja kasutab tänapäevaseid nõuetele (sh CO2 eriheide) vastavaid karjäärimasinaid.
− Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järkjärgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Taotleja kasutab peamise purustus-sorteerimissõlme käitamisel karjäärialale rajatud päikesepargist saadavat taastuvenergiat, mis viib selle CO2 eriheite nulli.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
112
− Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. Väärtusliku mullastikuga põllumaa kasutusest väljalangemist või selle pindala vähenemist, näiteks maa katmist ehitiste või rajatistega, piiratakse õigusaktidega. Kavandataval tegevusel puudub puutumus põllumaadega, alal on kuivendusest mõjutatud metsad ja rohumaad ning juba osaliselt ettevalmistatud olemasolev Väo VIII karjääriala.
− Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Taotletava karjääri puhul on metsamaad ligikaudu 6,5 ha, mis on vaja karjääri rajamiseks raadata. Seega on raadatava metsamaa osakaal (~17,5 %) küllaltki väike ning ei oma olulist mõju kliimaeesmärkide täitmise saavutamiseks.
− Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist. Turvasmullad taotletava karjääri alal on varasemalt kuivendusest mõjutatud ning eeldatavalt süsinikdioksiidi allikad atmosfääri. Samas oleks võimalusel kliima- ja looduskaitse aspektidest lähtudes oluline kaaluda võimalusi katendis oleva turbamaterjali jätkusuutlikuks kasutuseks, mis vähendaksid mõningal määral survet uute turbatootmisalade rajamiseks ja võimaldaksid kaasnevat turbavaru kasutada jätkusuutlikult kõrvalsaadusena. Kuna KMH aruande koostamise ajal puudub teadmine ja kindlus, et katendist eemaldatava turba kasutamine kõrvalsaadusena on võimalik tulenevalt selle kvaliteedist ja lasundi omadustest, ei saa sellega KMH aruande kliimamõju hindamisel arvestada.
Seega ei lähe kavandatav tegevus otseselt vastuollu kliimapoliitika põhialustega aastani 2050.
Vabariigi Valitsuse poolt 25.04.2024. a heaks kiidetud tegevuskava „Eesti 2035“ kohaselt on seatud aastaks 2035 KHG emissiooni sihttasemeks kuni 8 milj t CO2 ekv, millest kavandatav tegevus arvutuslikult moodustaks kuni 2,4 % juhul kui raadamised ja katendis oleva turba eemaldamine viiakse läbi ühe aasta jooksul (konservatiivne maksimaalse mõju hinnang). Tõenäoliselt tehakse aga raadamised ja eemaldatakse enamik katendit enne 2035. aastat.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
113
Kavandatav tegevus vähendab maakasutuse muutumise tõttu
kasvuhoonegaaside sidumist ning nende heide suureneb peamiselt katendis
oleva turbakihi (mis plaanitakse ladustada vallides) vähemal määral ka metsamaa
raadamise ja materjali transpordi tõttu, ent kavandatava tegevuse ruumiline
ulatus on väike. Ettevõte kasutab kaevandamisel ka taastuvenergiat (purustus-
sorteerimissõlme puhul), mille tarbeks on karjäärialale rajanud ka tänaseks
töötava päikesepargi. Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) tõttu
mõju kliimale hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). Kaasnevat
negatiivset mõju saab vähendada hilisema kaevandatud ala korrastamisega. Kui
kavandatava tegevusega taotletaval mäeeraldisel ei alustata (0-alternatiiv), säilib
olemasolev olukord, kus osa alast on karjäär, osaliselt aga rohu- ning metsamaad
(hindepall „0“).
6.11.Mõju taimedele ja loomadele Kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse taimkatet ja loomastikku on kirjeldatud peatükis 4.7.2. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju elustikule on iseloomult ja ulatuselt seotud kaevandamise ettevalmistustöödega nagu metsa raadamine, katendi eemaldamine aladelt, kus seda veel ei ole tehtud ja lubjakivi kaevandamine. Töö käigus eemaldatakse alal olev elustik, samas tekivad uued ajutised elukohad ruderaal- ja pioneertaimedele ja -loomadele. Veel kaasnevad kaevandamisega häiringud nagu puur-lõhketööde jt tööprotsesside müra ja vibratsioon ning tolmu levik.
Mõju taimedele. Taotletava Väo VIII karjääri mäeeraldise ja selle ümbruskonna taimkate on juba inimtegevuse poolt mõjutatud ning ligikaudu 15 ha ulatuses on taimkate juba olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri alalt eemaldatud. Taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses kaitstavad kooslused ja taimeliigid puuduvad. Seoses olemasoleva Väo III karjääri laienemisega tuleb täiendavalt ligikaudu 17 ha suuruselt alalt eemaldada taimkate ja sugekiht, seega kaob taotletavalt alalt senine taimestik.
Mäeeraldisest väljaspool säilib taimestik praktiliselt senisel kujul, olles peamiselt mõjutatud kavandatava tegevusega kaasnevast aluselise tolmu kontsentratsiooni suurenemisest ja mõningasest kuivendamise mõjust. Juhul kui tolmu kontsentratsioonid ületavad normatiivseid piirväärtusi, ummistab tolm taimede õhulõhesid, takistades nii aurumist kui ka hapniku ja süsihappegaasi pääsemist taimede kudedesse ja sealt välja. Aurumine on oluline taimede temperatuuri hoidmisel ning selle takistamine võib kaasa tuua taime kiirema närbumise. Osakeste puhul on ülenormatiivse kontsentratsiooni levik ~40 - 50 m, millest valdav osa pärineb karjäärisisestelt kruuskattega teedelt, samas kui karjäärivälised teed on kõvakattega. Arvestades, et taotletavat ala ümbritsevad juba inimtegevusest tugevat mõjutatud ruderaalsed taimekooslused ja valdavalt kasutatakse väljaveoks kõvakattega teid, siis peenosakeste heide ei ole taimedele oluline mõjutegur.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
114
Vastavalt peatükis 6.2.1 toodud mudelile ulatub kavandatava tegevusega kaasnev kuivenduse mõju maksimaalselt kuni 519 m kaugusele taotletava karjääri servast. Kavandatava tegevuse ümbruskonna taimestik on juba mõjutatud tugevalt inimtegevusest, sh lähedal asuvate karjääride kuivendusmõjust. Taotletava ala lähiümbruses on taimedele kättesaadav kvaternaari veekiht, kus leidub piirkonnas ka „rippuvaid“ veekihte (peatükk 4.3), mis moodustavad kohati märjemaid alasid. Arvestades juba olemasolevat kuivendusmõju ning kavandatava tegevuse ümbruskonnas põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide ning väärtuslike märgalade puudumist, ei ole kavandatava tegevusega kaasnev kuivendusmõju ümbritsevale taimkattele olulise mõjuga.
Mõju lindudele. Mõju kavandatava karjääri alal asuvale loomastikule (sh lindudele) on ühekordne, kuid lõplik. Kaevandamise ettevalmistavate tööde käigus nagu metsa raadamine ja katendi eemaldamine kaovad taotletaval kaevandusalal seal veel säilinud lindude pesitsuselupaigad ning loomade elupaigad (sh puhke- ja toitumispaigad ja tavapärased liikumisteed) kogu mäeeraldise ulatuses.
Metsa raadamine kavandatava tegevuse alal täiskasvanud lennuvõimelisi linde otseselt ei ohusta, kuid võib ohustada lindude mune ja poegi. Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 61 punktile 1 on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Lisaks on sama lõike punkti 2 kohaselt keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise perioodil. Seetõttu tuleks metsa raadamine mäeeraldisel teostada väljaspool lindude pesitusaega, et vältida lindude munade ja poegade (looduskaitseseaduse mõistes isendite) hävitamist. Lähtudes eeltoodust ning arvestades lindude peamist pesitsusaega (15. aprill kuni 15. juuni) tuleb mäeeraldisel metsa raadamist alustada ja need teostada väljaspool lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 16. juuni kuni 14. aprill. Rakendatava ajalise piiranguga alustatakse ettevalmistustöödega enne kui linnud hakkavad pesitsema ja sellega välditakse nn ökolõksu teket, linnumunade ja -poegade võimalikku hukkumist ala ettevalmistamise käigus teostatava metsa raadamisel. Eeltoodud ajaline piirang langeb kokku ka RMK kehtestatava iga- aastase raierahu perioodiga, mis riigimetsa majandamisel on kujunenud heaks tavaks. Juhul kui ettevalmistustöödega alustatakse ajal, mil linnud on juba pesitsemisega alustanud, ohustatakse sellega alal pesitsejate mune ja poegi.
Kaevandamisega kaasnevad häiringud loomadele (sh lindudele) on seotud müra ja vibratsiooniga. Häiringud mõjutavad liike, kes lähipiirkonnas elavad või kasutavad seda ala liikumiseks. Nende liikide jaoks langeb elupaiga kvaliteet otsese häiringu tõttu (tajutav müra ja vibratsioon). Pesitsusaegne häiring müra ja vibratsiooni näol lindude puhul suurendab pesitsuse ebaõnnestumise ja elupaiga pikemaajalise hülgamise tõenäosust. Taotletava Väo VIII karjääri ala on ümbritsetud valdavalt tööstusmaadega, teedega ning vähemal määral rohumaadega. Samuti on juba olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri ja selle lähiümbruses mitmeid teisi aktiivseid lubjakivikarjääre ning muud tööstustegevust. Seega on piirkonnas liikuvad loomad (sh linnud) harjunud inimtegevusega seotud müra ja vibratsiooniga ning kavandatava tegevuse iseärasustega ning olulist täiendavat mõju oodata ei ole.
Lubjakivikarjääri laiendamise ja töötamine kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elustikule on võimalik vähendada karjääri etapiviisilise avamise ja korrastamisega, mis ongi osaliselt nii toimunud. Samas, pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud elustikule (Kutsar jt, 2018). Taotletavas karjääris kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu tööpäeviti ning päevasel ajal. Öisele ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ei ole tööd planeeritud. Seega puudub nendel
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
115
aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis piirkonnas võiks loomade liikumist segada. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev (näiteks kaevandamine toimub ainult päeval, mitte ööpäevaringselt), jääb karjääride lähiümbrus loomadele liikumiseks kasutatavaks. Samuti ei tohi piirata karjääriala aedade või taradega, takistades seeläbi loomade liikumist.
Pärast maavaravaru ammendamist planeeritakse mäeeraldis korrastada veekoguks, rohumaaks ning ärimaaks. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel ja rohumaadel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud, mille kaudu linnustiku liigiline mitmekesisus ja arvukus piirkonnas eeldatavalt tõusevad. Samuti loob see loomadele (sh lindudele) elupaiga ja bioloogilist mitmekesisust toetava ala ümbritsevas tööstusmaastikus.
Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju I-alternatiivil
taimestikule ja loomastikule väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil
kaevandamisega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning eeltoodud mõju
tervikuna puudub (hindepall „0“).
6.12.Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele Uuringuruumi lääneserv jääb alvarile, idaosas paikneb Linnaaru raba jäänuk. Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi elusloodusele on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku muutmine jne), mis rohkemal või vähemal määral mõjutavad ka piirkonna looduskeskkonda. Lisaks asub uuringuruum tööstuspiirkonnas, kus looduskeskkonna väärtus võrreldes looduslike aladega on paratamatult madalam. Kaitsealuseid looma- ja taimeliigid ning vääriselupaigad Keskkonnaregistri andmetel taotletaval alal puuduvad, lähim looduskaitseline objekt on ~780 m kaugusel loodes asuv III kaitsekategooria kahepaikse tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) leiukoht (KLO9133790). Tähnikvesiliku elupaik asub Väo lubjakivikarjääri (kaevandaja: Limestone factories of Estonia OÜ, keskkonnaluba nr HARM-154) kõrval, seega ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks tähnikvesilikku mõjutada. Muud looduskaitselised objektid paiknevad taotletavast alast juba oluliselt kaugemal ning kavandatava tegevuse mõju nendeni ei ulatu.
Ehkki nii käesoleval ajal kui korrastamise järgselt võib taotletav ala pakkuda piiratud arvule liikidele elupaiku, ei ole see siiski käsitletav rohevõrgustiku osana, sest võib rohkete tehiskeskkonna elementide tõttu (tööstuspiirkond, raudteed) muutuda hoopis ökoloogiliseks lõksuks. Seetõttu KMH käigus uuringuruumi rohevõrgustiku aspektist ei analüüsita.
Natura 2000 asjakohast hindamist läbi ei viida, sest lähima Natura 2000 alani, milleks on ~2,5 km kaugusel kirdes asuv Pirita loodusala (KKR kood: RAH0000039), käesolevas aruandes hinnatud olulised mõjud ei ulatu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
116
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju I-alternatiivil kaitstavatele loodus-,
pärandkultuuriobjektidele on hinnatud neutraalseks (hindepall „0“), kuna mõjud
taotletavat mäeeraldist ümbritsevate teiste käsitletud loodusobjektideni ei ulatu.
0-alternatiivil kaevandamisega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning mõju
puudub (hindepall „0“).
6.13.Mõju kultuuripärandile Varasemalt 2021. aastal läbi viidud arheoloogilise eeluuringu tulemuste kohaselt ei leitud taotletaval karjäärialal uusi mälestisi ega tuvastatud kaevatud prooviaukude põhjal väärtuslikku kultuurkihti. Kultuurimälestistest on taotletavale alale lähimad vahetult ~50 - 60 m kaugusel läänes paiknevad Tallinna piirikivi (nr 1241) ja Kultusekivi (nr 2616) koos 50 m kaitsevööndiga. Uuringus anti soovitus taotletava karjääriala valikul arvestada eeltoodud mälestistega, et tagada neile ligipääs, säilitada mälestise ümber looduslik ümbrus ja muud võimalikud inimtegevusjäljed. Eeltoodu põhjal on taotletava ala läänepiiri valikul antud soovitustega arvestatud ning karjääri piiri kaitsevööndi ulatuses vastavalt ida poole nihutatud.
Üheks võimalikuks mõjuks on maavara raimamisel lõhketöödega kaasnevad maavõnked, mis võivad avaldada negatiivset mõju. Arvestades, et lähimate kultuurimälestiste puhul on tegemist kividega, mis paiknevad maapinnal ning on oma olemuselt monoliitsed, on nende vastupanuvõime maavõngetele võrreldes ehitistega suurem ning paiknedes maapinnal avalduvad võnked vaid läbi pindmise maapinnakihi. Lisaks on KMH aruande peatükis 6.5 toodud välja, et taotletava karjääri lääneosas tuleks maavara raimata mehaaniliselt hüdrovasaraga. See loob lõhkamistest ka nimetatud kultuurimälestiste suhtes vähemalt 150 m puhvertsooni, aidates seeläbi maavõngete levimisel hajuda ja vähendada avalduvat vibratsiooni. Seetõttu ei ole põhjust lõhketöödega seonduvalt eeldada olulist mõju nimetatud kultuurimälestiste suhtes.
Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega. Muinsuskaitseseaduse § 31 ja § 60 tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit.
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kultuuripärandile on hinnatud
I-alternatiivil neutraalseks (hindepall „0“), kuna kavandatav tegevus ei mõjuta
kultuuripärandi seisukorda ega selle säilimist. 0-alternatiivil kaevandamisega
taotletava Väo VIII karjääri ei alustata, kuid jätkub kaevandamine olemasolevas
Väo VIII karjääris, millega sisuliselt kaasnev mõju ei erine ning seda on samuti
hinnatud puuduvaks (hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
117
6.14.Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lõike 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Nimetatud seaduse § 3 lõike 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Kavandatava tegevusega (tehnoloogilise lubjakivi kaevandamine) kaasneb teataval määral vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada ka inimese tervist, heaolu või vara.
Potentsiaalsest mürahäiringust tekkivad mõjud võivad avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Lubjakivikarjääris kaevandamisel põhjustavad müra mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid, nagu kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Ülenormatiivse müra vältimise korral ei esine püsivat ohtu inimeste tervisele, küll võib lühiajaliselt kannatada inimeste heaolu ümbruskonna ettevõtetes.
Arvestades asjaoludega, et taotletava karjääri lähiümbruses puuduvad elamualad ja üksikud majapidamised, tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus üldine müratase (vt joonis 6.4.5) on tavapärasest kõrgem (sh ka liiklusmüra seisukohast) ning kaevandamine toimub juba olemasolevas Väo VIII karjääris, siis ei põhjusta kavandatav tegevus mürataseme tõusu ega võimalike häiringute lisandumist ümbruskonnas olulisel määral.
Potentsiaalsest tolmu ja õhusaaste levikust tekkivad mõjud. Kaevandamise tulemusena kaasneb potentsiaalselt osakeste (tolmu) levik ka väljapoole karjääri piire. Tolm võib põhjustada inimeste silmades ja nahal ärritust ning sissehingamisel ka nina ja kurgu limaskestade ning ülemiste hingamisteede ärritust. Karjääris töötamisel on suurema tolmulevikuga võimalik arvestada ning töötajatel vajadusel võimalik kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid. Oluline on, et kaevandamisel tekkiv tolm ja muu õhusaaste ei ületaks ettenähtud õhukvaliteedi piirnorme. Transpordiga kaasnev (peen)osakeste levik on laialdasem, kuna väljaveotee kulgeb suuremal vaadeldaval maa-alal ning heiteallikas ei ole nii lokaliseeritud kui tegevused karjääri piires. Kõvakattega teel liigeldes on peenosakeste teke ja levik siiski marginaalne.
Taotletavas karjääris toimuvate tööprotsessidega ning valmistoodangu väljaveoga kaasnevad peenosakeste heitkogused ei ületa kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme (vt joonis 6.4.6). Ka koosmõjus teiste piirkonnas esinevate tööstuste heiteallikatega ei ületata õhukvaliteedi norme (vt joonis 6.4.8), seejuures esinevad kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid väljaspool taotletavat karjääri. Sellest tulenevalt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist õhukvaliteedi langust võrreldes olemasoleva olukorraga. Kuna karjääri lähiümbruses majapidamised ja elamualad puuduvad, ei esine seal ka õhukvaliteedist mõjutatud inimesi.
Potentsiaalsed joogivee kättesaadavusest ja kvaliteedi langusest tekkivad mõjud. Kaevandamisel tekkiv peenosis võib põhjavette infiltreerudes potentsiaalselt mõjutada ümbruskonna kaevude joogivee kvaliteeti ning põhjavee taseme alandamine karjääris selle kättesaadavust. Väo VIII karjääri ümbruses paiknevaid kaevud tarbivad vett sügavamatest veekihtidest ning piisava kauguse tõttu mõju neile puudub. Lähimaid Ordoviitsiumi
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
118
veekompleksi kaeve kasutatakse seire eesmärgil, teised Ordoviitsiumi veekompleksi avavad puurkaevud asuvad >1 km kaugusel (PRK0014531 ja PRK0019879), piirkonnas puuduvad elamud ning kuna kogu ala jääb vee-ettevõtete teeninduspiirkonda, mistõttu kavandatava tegevuse mõju piirkonna veevarustusele on väga ebatõenäoline ega mõjuta seega ka inimeste tervist.
Potentsiaalsed vibratsioonist tekkivad kahjustused kinnisvarale. Varasemale kogemusele tuginedes kardavad ümbritsevate kinnistute omanikud, et lõhketöödega tekkiv vibratsioon võib tekitada hoonete seintesse soovimatuid kahjustusi (praod, vajumised). Maapinnast üle kanduvad maavõnked ja hoonele avalduv vibratsioon sõltub ehitise aluspinnasest, hoone konstruktsioonist ning selle kaugusest lõhkamiskohast. Olemasolevate ümbritsevate hoonete suhtes on leitud ohutud laengud ja kaugused (vt peatükk 6.5), millede järgimisel on lõhkamistöödest tulenevad kahjustused hoonetele välistatud. Lisaks arvestatakse kaevandamise käigus uute (planeeritavate) hoonete püstitamisel neid tulenevate võimalike piirangutega. Kavandatava tegevuse kohaselt on võimalik lõhketöid vastavalt optimeerida või kaevandada alternatiivsel meetodil (mehaaniliselt), juhuks kui selleks esineb vajadus.
Potentsiaalne maa ja hoonete väärtuse langus. Uue karjääri avamine pigem langetab piirkonna elamumaa ja eluruumide hindu, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse karjääriga kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Samas ei pruugi alati turu käitumine (st hinna kujunemine) olla ratsionaalne. Taotletava karjääri piirkonnas ei esine elamumaid, taotletavat mäeeraldist ümbritsevad raudteetaristu ja muud tööstusobjektid ning ala kattub ka olemasoleva Väo VIII karjääriga, mis mõjutavad kinnisvarahindade kujunemist antud piirkonnas. Seetõttu on kavandatava tegevuse (Väo VIII karjääri laienemine) mõju ümbritseva maa ja hoonete väärtusele tõenäoliselt vähene.
Potentsiaalne mõju kohalike teede seisukorrale. Liikluse intensiivistumine võib halvendada teede seisukorda ning tuua kaasa liiklusohutuse halvenemise. Antud tööstuspiirkonnas moodustavad valdava osa igapäevasest liiklussagedusest peamistel teedel ja tänavatel raskeveokid, ning liikluskoormus kasvab iga-aastaselt. Teede seisukord ja parandamisvajadus on sellest otseses sõltuvuses. Võrreldes olemasoleva Väo VIII karjääri liiklussagedust taotletava karjääri maksimaalse liiklussagedusega, toimub teataval määral liikluskoormuse kasv väljaveo marsruudil. Samas, arvestades asjaolu, et samas piirkonnas paikneva Väo karjääri kaevandatav ja välja veetav maht on ammendumas, ei suurene piirkonnas summaarne liikluskoormus samal määral, vaid muutub selle asukoht. Ka muu liikluse pideva kasvu tõttu väheneb Väo VIII karjääriga seotud transpordi osakaal ja mõju ajas järkjärgult.
Kokkuvõtvalt ei saa ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes seada takistusi
tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas
väljakujunenud tavasid ning mis ei ohusta inimeste tervist ja vara. Kavandatava
tegevuse (I-alternatiiv) mõju elanikkonna tervisele, heaolule ja varale on
hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil kaevandamisega
taotletavale Väo VIII karjäärialale ei laieneta, mistõttu otsesed kaasnevad mõjud
ei suurene (esinedes ka lühemas ajaperioodis) ning mõju on hinnatud puuduvaks
(hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
119
6.15.Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega Kavandatava tegevuse võimalikku koosmõju teiste piirkonnas esinevate tegevustega on käsitletud nende mõjuvaldkondade lõikes, kus koosmõju võiks eelduslikult avalduda (näiteks veekeskkond, välisõhk, lõhketööd). Taotletava Väo VIII karjääri ümbruses on teisteks tegevusliikideks piirkonnas paiknevad aktiivsed karjäärid, kus samuti toimub kaevandamistegevus, ja muu tööstus ning transport. Lähimad karjäärid taotletavast Väo VIII karjäärist paiknevad põhjas (Väo lubjakivikarjäär ja Väo VII lubjakivikarjäär) ja kirdes (Lõuna-Väo II lubjakivikarjäär).
KMH aruandes on potentsiaalsete mõjutegurite lõikes koosmõju hinnatud peatüki 6 vastavates osades. Kavandatava tegevuse mõju põhja- ja pinnaveele on võrreldes olemasoleva olukorraga hinnatud samaks, kuna ei kaasne märgatavaid muutusi ümbruskonna veerežiimis ega selle kvaliteedis. Välisõhu valdkondades (müra, saasteained) on teiste tegevuste koosmõjuga arvestatud modelleerimisel ja piirkonna õhukvaliteedi kirjeldamisel. Lõhketöid teostatakse nii taotletavas Väo VIII karjääris kui ka piirkonna teistes karjäärides. Arvestades lõhketööde toimumise ajalist kestust (üldjuhul kuni paar sekundit), ei ole nende samaaegselt toimumise tõenäosus ja koosmõjude avaldumine tõenäoline. Lisaks on kõikide lõhkamiste juures arvestatud võimalike tundlike objektidega ning neist tulenevate piirangutega, et vältida negatiivse mõju avaldumist.
Kavandatava tegevuse ja mäetööde planeerimise käigus arvestatakse taotletava Väo VIII karjääri ümbruses ka võimalike arendustega (AS Liinirongid hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus, OÜ Rail Baltica raudteerajatised, detailplaneeringud naaberkinnitustel) ja neist tulenevate piirangutega. Arenduste realiseerumisel täpsustuvad ka tingimused ning lahendused selleks hetkeks väljakujunenud tingimustes on leitavad koostöös kaevandajaga. Igal juhul peavad karjääri tegevustest tingitud mõjud jääma seadusega lubatud normide piiresse ega negatiivselt mõjutama naaberaladel planeeritavate arenduste rajamist ega käitamist.
Hindamaks kaevandamisega kaasnevaid mõjusid Väo VIII karjääriga idas külgnevate detailplaneeringute DP0556 ja DP0969 (edaspidi ka DP alad) välisõhu valdkonnas (müratase, tolm), on modelleeritud täiendavaid situatsioone. Modelleerimisel on kasutatud kõiki samu üldtingimusi ja mäemasinaid nagu ka peatükis 6.4 (siinkohal ei hakata neid uuesti välja tooma) ning on modelleeritud olukorda, kus mäetööd on liikunud mäeeraldise idaossa ja maavara kaevandamine toimub joonise 6.5.1 põhjal lõhketööde vabas tsoonis või selle lähistel. Seejuures on karjääri idapiirile paigutatud 3-meetrine katendivall ning avatud karjääriala osas on arvestatud väljakujunenud maapinna reljeefiga (moodustunud on erinevad kasuliku kihi astangud). Maavara mehaanilise raimamise ja mäetööde optimeerimise seisukohast on mürataseme levikut mäeeraldise idaosas modelleeritud järgnevatel stsenaariumitel:
− variant A: töötavad mõlemad PSS-id ning samaaegselt raimavad 2 hüdrovasarat kuni 12 h tööpäevas ehk esineb maksimaalne müraemissioon;
− variant B: töötavad mõlemad PSS-id, kuid ilma hüdrovasarateta;
− variant C: töötab peamise PSS (kuid mitte lisasõlm) ning 2 hüdrovasarat töötavad kuni 12 h tööpäevas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
120
Peenosakeste kontsentratsioonide modelleerimisel on arvestatud mõlema PSS-i töötamisega ning lõhketöödega mehaanilise raimamise tsooni piiril, sest lõhketöödega kaasnevad osakeste heitmeid, kuid mehaanilise raimamisega mitte.
Modelleeritud päevase tööstusmüra ja peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide hajumispildid on toodud allolevatel joonistel.
Põhimasin Esku
Laadur
Laadur
Esku
Puurimine
Laadur
Laadur
Hüdrovasar Hüdrovasar
55.1 55.2
54.0
55.6
Põhimasin Esku
Laadur
Laadur
Esku
Puurimine
Laadur
Laadur
Lisamasin
51.8 52.7
52.8
54.2
Põhimasin Esku
Laadur
Laadur
Esku
Puurimine
Laadur
Laadur
Lisamasin
Hüdrovasar Hüdrovasar
56.4 56.9
56.1
57.6
A B
C
Vaade Väo VIII karjääri idaosa 3D-maastikumudelile edelast.
Point Source Area Source Road Railway Building Embankment Foliage Calculation Area
unktallikas Pindallikas Tee
udtee El - või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone Taotletava Väo VIII karjääri piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Tööstusmüra hinnatud tase
Kaevandamine karjääri idaosas
Päev (7-23) Ld, dB(A)
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 (2024) - Kaart: Maa- ja Ruumiamet 2026 alusandmed - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud tööstusmüra päevased piirväärtused: - I kategooria 55 dB - II kategooria 60 dB - III ja IV kategooria 65 dB
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Karjääris töötavad masinad ja seadmed pidevalt tööpäeva vältel 12-14 h ajavahemikus kell 7-21. Heliallikate kõrgus maapinnast 1-2 m. - Modelleerimisel on arvestatud maapinna kõrgusmudeli andmetega. Seejuures on karjääri idapiirile rajatud 3-meetrine katendivall ning avatud karjääriala osas on arvestatud väljakujunenud maapinna reljeefiga (abs kõrgused 20-29,5 m) - Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,5 (poolpeegeldav), muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr 6.15.1
Mõõtkava 1 : 7 500
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
04.03.2026
25/5206
SCALE:
0 0.1 km
1:5 000
PROJECT NO.:
DATE:
04.03.2026
MODELER:
P. Kallaste
COMPANY NAME:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS:
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa=40 ug/m3.
PROJECT TITLE:
Väo VIII lubjakivikarjääri KMH Joonis 6.15.2. Peenosakeste (PM10) ööpäevane (24h) maksimaalne kontsentratsioon kaevandamisel karjääri idaosas
SOURCES:
10
RECEPTORS:
2000
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
299 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
25/5206
25/5206
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
123
Modelleeritud müratasemete hajumisest suurima müraemissiooniga tingimustes (joonis 6.15.1 kaart A) on näha, et müra levikut karjääriga piirnevatele kinnistutele ja DP alale saab efektiivselt tõkestada katendivallide rajamisega karjääri piirile. Kui vahetult töötavate hüdrovasarate läheduses on müratase karjääris sees üle 80 dB, siis teisel pool valli DP alal langeb see 56 - 58 dB tasemele ehk enam kui 20 dB vähem. Siinkohal aitab kaasa ka kaevandamise käigus tekkiv süvend, mis koos katendivalliga moodustab heli leviku teekonda tõkestava barjääri. Kaevandamise edenedes liiguvad hüdrovasarad ~9 - 10 võrra veelgi sügavamale karjääri põhja (abs tasemele 20 m), millega on kaasnev heli veelgi lokaliseeritum ning väljaspool karjääriala müratasemed madalamad.
Kasuliku kihi mehaaniline raimamine on ajamahukas tegevus, millega tuleb arvestada purustus- sorteerimissõlme käitamisel. PSS ettenähtud režiimil töötamiseks on vajalik teatud koguse raimatud kaevise olemasolu, mistõttu kaevandamisel tõenäoliselt hüdrovasarad ja lisasõlm koos enamus ajast ei tööta. Tehnoloogiliselt raimatakse hüdrovasaratega vajalik kogus kaevist ette, mis järgnevalt töödeldakse sõlmes. Sellest tingituna on ka korraga töötavate müraallikate arv ja keskkonda leviv müratase erinev. Antud olukordade ilmestamiseks on joonisel 6.15.1 kaartidel B ja C modelleeritud ka lisasõlme ja hüdrovasarate eraldi töötamist. Kuna töötavaid müraallikaid on vähem, siis on ka väljaspool karjääri levivad summaarsed müratasemed madalamad, jäädes vahemikku 53 - 56 dB vaid lisasõlme töötamisel ja 54 - 57 dB vaid hüdrovasarate töötamisel. Igal juhul ei ole ette näha karjääri idaosas kombineeritud kaevandamisel väljapoole karjääriala üle 60 dB mürataseme levimist ning seda ka eespool kirjeldatud halvimal juhul.
Peenosakeste hajumispildi (joonis 6.15.2) põhjal on kontsentratsioonide levik karjäärialal laialdasem võrreldes olemasoleva olukorraga, tulenevalt tööee(de) ja ladude vahelisest suuremast kaugusest ja pikemast veoteest. Modelleeritud 24-tunni hajumispilt ilmestavad suurimat kontsentratsioonide levikut karjääri idaosas töötamisel. Ülenormatiivsed (>50 µg/m3) peenosakeste tasemed esinevad töötavate purustus-sorteerimissõlmede ümbruses kuni ~40 m ulatuses ja valmistoodangu ladude asukohas. Karjääri piiril võib esineda kuni 25 µg/m3 kontsentratsioon, mis jääb allapoole lubatud piirväärtusest 50 µg/m3. Valdavalt jääb karjääri piiril PM10 kontsentratsioon vahemikku 10 - 20 µg/m3, mis karjäärist kaugenedes ühtlustub üldise taustafooni tasemega. Juhul kui purustus-sorteerimissõlme ei paigutata karjääri piirile lähemale kui 40 m, ei levi ülenormatiivsed osakeste tasemed väljapoole karjääriala ning õhukvaliteet karjääri naaberaladel oluliselt mõjutatud ei ole. Eriti peenete osakeste (PM2,5) maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon on 4 μg/m3 (karjääri piiril veelgi madalam), mistõttu ei ületa see tootmisterritooriumi piiril 30 % eriti peenetele osakestele kehtestatud piirväärtusest 25 μg/m3 ning keskkonnaministri määruse nr 84 kohaselt ei ole vastavate hajumiskaarte esitamine vajalik.
Eeltoodud modelleerimise puhul tuleb silmas pidada, et kaevandamistegevus taotletava Väo VIII karjääri idaosas ei toimu püsivalt kogu kaevandamisloa kehtivuse perioodi vältel, vaid on vaadeldav ajutise olukorrana. Seepärast ilmestavad ka modelleeritud pildid nö halvimat olukorda naaberkinnistute ja DP ala suhtes, sest varu ammendumisel muutub ka mäetööde asukoht ning müra- ja heiteallikate kaugenevad, misläbi väheneb ka võimalik müra- ja tolmuhäiring. Juhul kui mäetööd on jõudnud karjääri idaossa ning eelkirjeldatud olukordadel peaks esinema naaberaladel toimuvatest võimalikest arendusest tulenevalt vajadus õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks, saab teha kohapealseid mõõtmisi. Tulemustest lähtuvalt, saab rakendada leevendavaid meetmeid (mida on ka käsitletud aruande peatükis 7), näiteks
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
124
vähendada/vältida purustus-sorteerimissõlme ja hüdrovasarate samaaegset töötamist ning arvestada tuule suunaga tolmu leviku minimeerimiseks.
Kokkuvõtvalt on leitud, et kavandataval tegevusel (I-alternatiivil) ei kumuleeru
koosmõju teiste tegevusliikidega (sh teiste ümbritsevate karjääridega) vaadeldud
mõjutegurite lõikes olulisel määral ning on seetõttu hinnatud väheselt
negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil kaevandamisega taotletaval Väo VIII
karjäärialal ei alustata, kuid kaevandamine jätkub olemasolevas Väo VIII karjääris,
mistõttu on koosmõju teiste tegevustega analoogne (hindepall „-1“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
125
7.KESKKONNAMEETMED
Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks mõeldud meetmed, ning põhjendatud juhul ka heastamise eesmärgil rakendatavad meetmed. Järgnevalt on välja toodud keskkonnameetmed kavandatava tegevusega kaasnevate nende mõjutegurite (peatükk 6) lõikes, kus mõju vältimine, vähendamine või leevendamine on võimalik või vajalik, eesmärgiga minimeerida häiringuid ja tagada keskkonnanormidest kinni pidamine. Osa mõjutegurite puhul on kavandatava tegevusega juba ette nähtud kaasnevat mõju vähendavad meetmed - näiteks katendivallide rajamine, mis aitab tõkestada müra/tolmu levikut ning mida kavandatakse igal juhul, lõhketööde puhul mitme astanguga lõhkamine ja kasuliku kihi raimamine lähimate hoonete naabruses. Neid meetmeid ja lahendusi on ka kirjeldatud vastavate mõjuvaldkondade peatükkides ning ei siinkohal uuesti ei dubleerita.
7.1.Vesi Väo VIII lubjakivikarjääris asub kaevandatav varu keskmisest veetasemest madalamal, seega tuleb kaevandatava maavara kaevandamiseks sealt vett välja pumbates alandada veetaset võrreldes loodusliku keskmise veetasemega ~21 m võrra. Karjääri voolav veehulk moodustub sademete ja karjääri mõjupiirkonnas oleva põhjavee arvelt. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist väljaspool ning karjääri ümbritseval alal kujuneb Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis veetaseme alanduslehter. Oodatava mõju piirkonnas on vaid kaks vastavat veekompleksi avavat puurkaevu, järgmised on enam kui 1 km kaugusel (vt ka peatükk 6.2.3, kus on toodud täpsem selgitus). Seega on mõju kaevude veevarustusele või -kvaliteedile väga ebatõenäoline.
Meede: Olemasolevate kaevude korrastamine (vastavalt vajadusele).
Meetme efektiivsus: Ebatõenäolises olukorras, kus mõne lähedalasuva kaevu põhjaveetase alaneb või veevarustus halveneb, on võimalik üle vaadata olemasoleva kaevu olukord, võimalusel paigutada puurkaevu pump kaevus sügavamale arvestades uut alanemise käigus välja kujunenud veetaset või asendada olemasolev pump uuega nii, et oleks tagatud majapidamise veevarustus. Põhjaveekvaliteedi ajutisel halvenemisel kaevandustegevuse tõttu (nt kivimist peenmaterjali lahti rappumisel lõhkamise tulemusena) on võimalik teostada puhastuspumpamine, mis uhub peenmaterjali minema ja taastab veekvaliteedi.
Meede: Arendaja poolt uue puurkaevu rajamine.
Meetme efektiivsus: Kui karjääri tegevuse tagajärjel veetase kaevus alaneb selliselt, et majapidamise veevarustus on häiritud, ning kaevu korrastamine ei ole võimalik, tuleb arendajal tagada majapidamise veevarustus, rajades sügavamat põhjaveekihti avav puurkaev selliselt, et majapidamise veevarustus on tagatud. Uue puurkaevu rajamine võib olla vajalik ka kaevandamisest tingitud põhjaveekvaliteedi halvenemisel (nt väävelvesiniku või heljumi sisalduse pikaajaline tõus). Enne meetmete rakendamist tuleb arendajal põhjaveega seotud probleemidega seoses tellida ekspertiis, et veenduda probleemi põhjuses ja ulatuses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
126
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Heljumirikka vee sattumine eesvoolu põhjustab vee hägusust. Samuti võib rasketehnika avarii korral leida aset ka kütuse ja/või õliproduktide sattumine reostunud karjääriveega eesvoolu või karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude kaudu põhjavette.
Meede: Kaevandamistegevusel tekkiv heljum setitatakse enne eesvoolu juhtimist settebasseinides.
Meetme efektiivsus: Suurem osa heljumist setitatakse settebasseinides, mis võimaldab tagada piirnormile vastava heljumi sisalduse eesvoolu juhitavas vees (<40 mg/l). Settebasseine tuleb regulaarselt hooldada ning puhastada vähemalt kord aastas.
Meede: Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada selleks ettenähtud hooldusplatsil. Enne tööde teostamist tuleb veenduda nende korrasolekus.
Meetme efektiivsus: Remondi- ja hooldustööde tegemisega hooldusplatsil ennetatakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid see ei välista täielikult avariilekete tekkimist masinate töötamisel karjääris. Vette lekkinud kütus ja/või õli tuleb kinni püüda karjääri pumplast enne, kui see suunatakse eesvoolu. Avariiolukorra tekkimisel tuleb avariikolle vajalike vahenditega (absorbent) lokaliseerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kui kaevandatakse kahel tasemel (alumine osa veealusena) või kui karjääri on kujunenud veekogud, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjasse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.
Meede: Vältimaks üleujutusohtu tuleb eesvoolu trass ning kraavid kuni Põlluääre kraavini projekteerida selliselt, et oleks tagatud nende piisav vastuvõtuvõime (ka suurveeperioodil). Vajadusel tuleb eesvoolu korrastada (nt puhastada kogunenud settest, eemaldada risu jne), et oleks tagatud maksimaalne liigvee äravool.
Meetme efektiivsus: Vastavalt karjäärist ärajuhitavatele veekogustele projekteeritud eesvoolu trass, kraavid ning settebasseinid tagavad maksimaalse liigvee äravoolu. Settebasseinid tuleb luua selliselt, et oleks võimalik suurvee aja reguleerida karjääri väljavoolu ja välistada ohtu, et suurendatakse üleujutuste tekkimise tõenäosust.
7.2.Müra Taotletavas Väo VIII karjääris töötavate masinatega levib paratamatult ümbritsevasse keskkonda müra. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on kehtestatud erinevatele maa-ala kategooriatele (olles määratud üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe põhjal). Arvestades taotletava Väo VIII karjääri asukohta ja selle ümbrust, ei esine antud piirkonnas I kategooria (vaiksed alad) ega II kategooria (elamualad, õuealad, rohealad) maa-alasid ega rakendu neile kehtestatud normtasemeid. Piirkonnas esinevast muust tööstusest ja transpordist (autotransport, raudtee) tulenev mürafoon on juba käesoleval ajal kohati suurem kui olemasoleva Väo VIII karjääriga seotud tegevus.
Meede: Katendimaterjalist müratõkkevallide rajamine tootmisterritooriumi piirile.
Meetme efektiivsus: Kuigi kavandatava tegevuse käigus paigutatakse katendimaterjal vallidesse tootmisterritooriumile või selle piiridele igal juhul, on antud meede rakendatav olukorras, kus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
127
esineb täiendav vajadus müra leviku piiramiseks (näiteks teatud perioodil või mingil konkreetsel suunal). Müratõkkevall katkestab müra leviku vahetu teekonna müraallika ja vastuvõtja vahel. Valli efektiivsus sõltub eelkõige selle kõrgusest ja pidevusest - mida kõrgem ja ühtlasem vall on ilma vahepealsete katkestusteta, seda suurem on müra lokaliseeriv efekt. Samuti sõltub efektiivsus valli rajamise asukohast, sest mida lähemal paikneb vall müraallika(te)le, seda vähem jõuab müra kaarduda üle valli. Sõltuvalt eeltoodud tingimustest vähenevad müratasemed vahetult teisel pool valli üldjuhul paarikümne detsibelli võrra. Senise kaevandamise käigus on olemasolevas Väo VIII karjääris katendimaterjali ladustatud 6 - 10 m puistangutesse. Müra levikut tõkestava efekti saamiseks on vajalik katendimaterjali ladustada vähemalt 3 meetri kõrgustesse vallidesse. Vallide täpne asukoht ja parameetrid sõltuvad mäetööde paiknemisest ja müra tõkestamisvajadusest (selgitatud ülal).
Meede: Viia müraallikad esimesel võimalusel kaevandatud astangu alla/karjääri põhjale ja/või hoida kaevandatava astangu lael.
Meetme efektiivsus: Müraallikate paiknemisel kaevandamisel tekkivas süvendis võimalikult sügaval suurendab müra lokaliseerumist. Seeläbi on vähendatud müra otsene levimine suuremate vahemaade taha ning selle kumuleerumise teiste piirkonnas esinevate võimalike müraallikatega. Kõiki müraallikaid ei ole võimalik hoida süvendis, näiteks lõhkepuuraukude puurimine toimub lõhatav astangu peal. Karjääri kui terviku mõistes omab meede efekti suuremate müratasemetega ja pideva iseloomuga müraallikatele (näiteks PSS-id) rakendamisel.
Meede: Katendivallide kõrguse suurendamine.
Meetme efektiivsus: Kõrguse suurendamisega tõuseb müra ekraniseeriv efekt ning müra leviku teekond on tõkestatud. Kõrgemad katendivallid aitavad piirata ka karjääriga kaasnevat visuaalselt häiringut.
Meede: Valida maavara kaevandamiseks ja toodangu tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.
Meetme efektiivsus: Kaasaegse tehnika (näiteks hübriidmootoritega masinad diiselmootorite asemel) kasutamisel on keskkonda leviv müraemissioon väiksem. Uuemad seadmed võivad olla tehnoloogiliselt täiustatud (müra tekitavad komponendid on isoleeritud, avad kinnised), mille efekt avaldub väliskeskkonda jõudvas madalamas müratasemes.
Meede: Naaberkinnistute omanikke mürarikaste tegevuste teostamise ajast ja tööde kestvusest teavitamine.
Meetme efektiivsus: Suuremate mürarikaste tööde (näiteks lõhkamised) teostamise ajast ning tööde kestusest efektiivne teavitamine aitab ennetada teadmatusest tingitud kaebusi. Kontaktide olemasolul sobib vahetuks ja kiireks informeerimiseks SMS-teavitus.
Vajaduspõhiselt või põhjendatud kaebuste laekumisel tuleb teostada müratasemete kontrollmõõtmisi (käsitletud peatükis 8.2). Juhul kui mõõtetulemuste kohaselt tuvastatakse ülenormatiivse müra levik tootmisterritooriumilt, tuleb sõltuvalt olukorrast rakendada sobilikke meetmeid. Rakendatavad keskkonnameetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Kuna üheselt ei ole võimalik kindlaks määrata eeltoodud meetmete arvulist efektiivsust, tuleb nende toimimist kontrollida kohapealsete mõõtmistega ka rakendamise järgselt. Müra leviku üldiseks piiramiseks on soovituslik veel kaevandamata karjäärialal säilitada olemasolevat kõrghaljastust võimalikult kaua, mis aitab tõkestada heli levikut ja summutada selle tugevust, ning aitab kaasa karjääri visuaalse mõju vähendamisele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
128
7.3.Osakesed Mudelarvutuste tulemustest selgub, et ülenormatiivse tolmu levikut mäeeraldisel toimuvatest protsessidest väljapoole mäeeraldise piiri ei ole ette näha (peatükk 6.4.2). Samuti ei ületata õhukvaliteedi taset koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega. Lisaks kaevandamisele tekib tolmu ka valmistoodangu väljaveol, kuid peamiselt esineb see kruuskattega teelõigul, mis paikneb taotletaval alal. Väljaspool karjääri on väljaveo marsruut kõvakattega ning tekkivad kontsentratsioonid madalad. Sellele vaatamata on tolmu leviku tõkestamine vajalik. Kuna osakeste levik sõltub suuresti ilmast, võib ebasoodsatel tingimustel (kuiv periood, tugev tuul) tolmu levik olla käesolevas aruandes prognoositust laialdasem. Sellisel juhul tuleks vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid.
Meede: Kruuskattega teede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, efektiivsus 50 - 90 %.
Meetme efektiivsus: Teepinna niiskussisalduse suurendamine on kõige kulu-efektiivsem meetod, millega välditakse savi- ja tolmuosakeste eraldumist teepinna kattematerjalist. Niisutamise efektiivsus on suurem, kui töödeldud teepinna niiskussisalduse suhe kuiva teepinna niiskussisaldusse on >2 (joonis 7.3.1). Suvisel perioodil tuleb väljaveotee tolmamist jälgida - intensiivsemate väljavedude korral tuleb teepinda sagedamini kasta, suurendades meetme efektiivsust vastavalt alltoodud joonisel esitatud seaduspärasusele.
Joonis 7.3.1 Kruuskattega teepinna niiskuse ja tolmutõrje efektiivsuse vaheline seos (US EPA, 2009)
Teede niisutamine on eelkõige vajalik karjäärisisestel transporditeedel ja kruuskattega väljaveotee lõigul (kuni Saluste teeni). Ka käesoleval ajal rakendab arendaja antud meedet aktiivselt eeltoodud teelõikudel.
Meede: Kõvakattega teepinna pesemine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
129
Meetme efektiivsus: Kõvakattega teepinna kastmine veega (kuival ajal) ning selle harjastega pesemine aitab likvideerida teele kandunud tolmukihti ning vähendada teepinnal tolmuosakeste kontsentratsioonide kumuleerumist. Käesoleval ajal rakendab arendaja antud meedet aktiivselt kõvakattega Saluste tee väljaveo lõigul ehk kuni ~450 m ulatuses. Väljaveoks kasutataval teel tuleb tagada teede puhtus.
Meede: Välja veetavate valmistoodangu koormate kinni katmine.
Meetme efektiivsus: Peenema lubjakivikillustiku fraktsiooni transpordil aitab koormate kinni katmine vältida lenduvate tolmuosakeste eraldumist. Meetme efektiivsus sõltub koormakatete korrektsest kinnitamisest ja süsteemsest kasutamisest. Kuna valmistoodangut veavad karjäärist välja kliendid, mitte arendaja, põhineb antud meetme rakendamine osapoolte koostööl.
Meede: Liikumiskiiruse vähendamine.
Meetme efektiivsus: Madalamatel sõidukiirustel on teepinnalt liikuvate ratastega tolmuosakeste kaasakanne väiksem ning levik ümbruskonda pärsitud. Antud meede on rakendatav eelkõige väljaveol Saluste teel liikumisel, et vähendada vahetult karjäärist väljudes kaasakantava tolmu levimist ja lendumist.
Meede: Lubjakivikillustiku töötlemisel kasutatava purustus-sorteerimissõlme(de) mitte paigutamine mäeeraldise piiridele lähemale kui ~40 m.
Meetme efektiivsus: Tulenevalt modelleeritud peenosakeste hajumistulemustest kaasneb materjali töötlemisega ülenormatiivsete kontsentratsioonide levik sõlme ümbruses kuni ~40 m kaugusele. Vältimaks ülenormatiivsete kontsentratsioonide levimist väljaspoole tootmisterritooriumi piiri, on vajalik jätta puhverala sõlme ja karjääri piiri vahele.
Meede: Tolmavate seadmete paigutamine või tööprotsesside teostamine kaevandatava astangu all või karjääri põhjal, paigutamine mäeeraldise keskele või eemale piiridest.
Meetme efektiivsus: Töökorraldusliku võttena on võimalik teataval määral osakeste levikut lokaliseerida kasutades selleks karjääris väljakujunevat iseloomulikku maastikku barjäärina tuule eest.
Meede: Mobiilsete lubjakivi töötlemisseadmete (purusti, sõel) täiendav kinniehitamine.
Meetme efektiivsus: Efektiivsus on seda suurem, mida suuremal määral on purustus- sorteerimissõlme tööorganid ja lindid kaetud ning nendelt kaasneva heite ümbritsevasse õhku levimine tõkestatud. Kulu-efektiivsuse seisukohast sõltub antud meetme optimaalne efektiivsus kombineerimisest töödeldava materjali niisutamisega.
Juhul kui tolmu leviku kohta laekub põhjendatud kaebusi naaberkinnistute omanikelt või ümbruskonnas tegutsevatelt ettevõtetelt, tuleb esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste mõõtmised tootmisterritooriumi piiril, et selgitada välja õhukvaliteedi tase. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleb rakendada asjakohaseid ja proportsionaalseid keskkonnameetmeid ning nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised rakendamise järgselt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
130
7.4.Jäätmed Kavandatava tegevusega on plaanis maavara kaevandamine, töötlemine ja ladustamine, seetõttu on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 mõistes oht, et tekitatakse kaevandamisjäätmeid. Lubjakivi kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit (sh kasvukiht, muld ja turvas). Kavandatava tegevuse kohaselt plaanitakse lubjakivi töötlemisel tekkivaid sõelmed täies mahus turustada.
Meede: Jäätmete sorteerimine ja kasutamine korrastamisel
Meetme efektiivsus: Kuna varasemalt ei ole taotletavas Väo VIII karjääris muud tööstust olnud ega fikseeritud jääkreostust, siis kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist eemaldatav katend on saastumata ja nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Kuna osale alast on varasemalt ladustatud katendit või kasutatud väljaveoteena, esineb pinnakihis tehnogeenseid setteid, mis tuleks koorida ja ladustada eraldi. Ülejäänud mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid, hoides kasvukihi, turba ja turvasmulla üksteisest eraldi. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele ning kasutatakse samuti korrastamisel esimesel võimalusel vastavalt mäetööde edenemisele.
Meede: Jäätmete nõuetekohane käitlemine
Meetme efektiivsus: Vähesel määral võib jäätmeid tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosad jms), need käideldakse vastavalt nõuetele ja antakse üle jäätmete käitlemisega tegelevale ettevõttele. Olmejäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kohalikus omavalitsuses kehtivale jäätmekäitluseeskirjale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
131
8.KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS
8.1.Põhja- ja pinnavesi Veeseaduse § 187 p 9 alusel on veeluba kohustuslik, kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett ning sama seaduse §187 p 12 kohaselt kui põhjavett juhitakse ümber, seega on eelnimetatud tegevusteks vajalik keskkonnaluba ka vee erikasutuseks.
Veeseaduse § 130 lõike 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (piirväärtus 15 mg/l), keemilise hapnikutarbe (piirväärtus 125 mg/l), pH (piirväärtus 6 - 9) ja heljumi (piirväärtus 40 mg/l) sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud keskkonnaministri määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.
Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks peavad mäeeraldise teenindusmaal vastavalt koostatavale kaevandamise projektile olema settebasseinid. Antud juhul on settebasseinid juba olemasoleva Väo VIII mäeeraldise jaoks rajatud, kuid taotletava Väo VIII karjäärile koostatavas kaevandamise projektis peab veenduma basseinide piisavuses uute veekoguste puhul ning need vajadusel rekonstrueerima. Seirepunktide asukohtade määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seirepunktid asuksid pärast settebasseine, enne ärajuhitava vee eesvoolu juhtimist ning oleksid ligipääsetavad. Proovivõtukoht peab võimaldama võtta esinduslikke proove. Proovivõtukoht on esinduslik, kui see iseloomustab uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimivaid protsesse tervikuna. Antud juhul on oluline jätkata seiret olemasoleva Väo VIII karjääri seirepunktides, et tagada seire andmerea järjepidevus.
Lubjakivi kaevandamine toimub aastaringselt, mistõttu tuleb Väo VIII lubjakivikarjääri väljalaskmest suublasse juhitavast veest seirata pH-d, keemilist hapnikutarvet (KHT), biokeemilist hapnikutarvet (BHT7) ning heljumi sisaldust sagedusega üks kord kvartalis (neli korda aastas). Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka naftasaaduste kontsentratsioon, et oleks välistatud rasketehnika õli- ja kütuseleketest tuleneva reostuse sattumine suublasse. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri väljalaskmest suublasse juhitavast veest teostatava seire aeg, saastenäitajad ning saastenäitajate piirväärtused vastavalt keskkonnaministri määruse nr 61 lisale 1 on toodud tabelis 8.1.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
132
Tabel 8.1.1. Taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist ärajuhitavas vees seiratavad saastenäitajad, seire sagedus ning piirväärtused
Seirekoht Seiratav
saastenäitaja Piirväärtus Seiresagedus
Väo VIII lubjakivikarjääri
väljalask
KHT 125 mg/l
Üks kord kvartalis
Heljum 40 mg/l
BHT7 15 mgO2/l
pH 6 - 9
Naftasaadused 1 mg/l
Veeproovid tuleb võtta järgides keskkonnaministri määruses nr 49 sätestatud tingimusi atesteeritud veeproovi võtja poolt ning tulemused analüüsida selleks akrediteeritud laboris.
8.2.Välisõhk Arvestades asjaolu, et taotletava Väo VIII karjääri ümbruses ei esine müratundlikke objekte ning antud asukoha puhul on tegemist tööstuspiirkonnaga, ei rakendu nendel aladel seaduses sätestatud müra normtasemed. KMH aruandes prognoositud kavandatava tegevusega kaasnevad kõrgemad müratasemed levivad peamiselt karjäärialal ning nende levimine väljapoole on piiratud kaevandamisel tekkiva süvendi ja iseloomuliku maastiku (katendivallid, laod) tõttu. Kuna tundlikud objektid (näiteks majapidamised) karjääri vahetus ümbruses puuduvad, ei ole kavandataval tegevusel perioodilise ega pistelise müratasemete seire sätestamine vajalik. Mäetööde arenedes küll liigutakse müraallikatega (peamiselt PSS-id) karjääriala piires teistesse asukohtadesse, kuid leviku iseloom ja ulatus on sarnane KMHs mudeldatud olukordadele. Juhul kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või laekub põhjendatud kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida kohapealsete mõõtmistega kaebuse esitamise asukohas. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel (karjääri töötamine, väljavedu, tuuleolud). Müratasemete kontrollimine kohapealsete mõõtmistega võib olla vajalik järgmistes olukordades:
− kui kaevandamine toimub mäeeraldise äärealadel (kuni 100 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) ning esineb suurem tõenäosus kõrgemate müratasemete levikuks väljaspoole karjääriala;
− kui maavara raimatakse äärealadel mehaaniliselt (hüdrovasaratega), millega kaasneb kõrgem müraemissioon keskkonda;
− kui kaevandamine toimub mäeeraldise äärealadel ja antud lähiümbruses on selleks hetkeks olukord muutunud võrreldes olemasolevaga (näiteks on rajatud müratundlikud hooned/alad) ning kontrollmõõtmised tunduvad asjakohased;
− kui esineb põhjendatud kaebusi karjääri naaberkinnistute omanikelt ning olukorda tuleks kontrollida eespool kirjeldatud tingimustel.
Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.
Kavandatava tegevusega kaasnev peamine saasteaine on osakesed. Prognoositud peenosakeste (PM10) hajumise põhjal ei levi karjääris kaevandamise tööprotsessidest tulenevad
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
133
ülenormatiivsed kontsentratsioonid väljapoole mäeeraldist. Arvestades taotletava mäeeraldise suurust, võimaldab see kontsentratsioonide soodsat hajumist karjääriala ulatuses. Samuti ei esine ülenormatiivseid kontsentratsioone koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega, mistõttu kavandatav tegevus õhukvaliteedi tasemele olulist muutust ei avalda. Valmistoodangu väljaveol tekkivaid heitkoguseid on võimalik piirata teede niisutamisega kuival perioodil. Kuivõrd atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on vajalik tagada õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamine väljaspool käitist ehk taotletavat Väo VIII karjääri, tuleb õhukvaliteedi taset kontrollida peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide mõõtmisega mäeeraldise teenindusmaa ehk tootmisterritooriumi piiril. Pistelise seire mõõtmised tuleb läbi viia soodsatel (kuivadel) ilmastikutingimustel sademetevabal perioodil 1 x II kvartalis ja 1 x III kvartalis ning allatuult heiteallikatest tootmisterritooriumi piiril. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui mõõtmistulemuste alusel esineb piirnormide ületamist, tuleb rakendada tolmu levikut piiravaid või leevendavaid meetmeid (peatükk 7.3).
Kontrollmõõtmisi tuleb teha ka juhul, kui ümbritsevate kinnistute omanikelt laekub põhjendatud kaebusi tolmu osas. Kaebuste objektiivseks kontrollimiseks on vajalik, et mõõtmiste ajal töötaks karjäär tavapärasel viisil ning kaebuste esitamise ajal sarnastel tingimustel.
8.2.1.Õhusaasteloa vajaduse hinnang
Selleks, et hinnata, kas arendajal on karjääris maavara kaevandamiseks vajalik taotleda õhusaasteluba, on järgnevalt arvutatud aastased osakeste heitkogused. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 on õhusaasteloa taotlemine vajalik, kui atmosfääri eraldub osakesi summaarselt rohkem kui 1 tonn aastas. Heiteallikatena on käsitletud eeltoodud tööprotsesse mäeeraldisel (kaevandamine, laadimine, lubjakivi töötlemine) ja vastavaid parameetreid ning aastaste heitkoguste leidmisel on kasutatud eeltoodud metoodikaid. Seejuures on arvestatud suurima aastase kaevandatava mahuga 400 000 m3 ehk ~1 040 000 t ning PSS-del ja lõhkeaukude puurmasinal kasutatavate heite vähendamise meetmetega (filtrid, materjali niisutamine, katmine).
Tabel 8.2.1. Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri aastased osakeste heitkogused
Protsess Eriheide
(kg/tk, kord, kg/t, g/Gj)
Protsessi läbiv kogus
(tk, kord, t/a, Gj)
Heitkogus (kg/a)
PMsum PM10 PM2,5
Lõhkeaukude puurimine PMsum: 0,00295
PM10/2,5: 0,00155 8 800 26 14 14
Lõhkamine PMsum: 3,815 PM10: 1,984 PM2,5: 0,114
100 382 198 11
Kaevise või materjali laadimine lattu/kallurile
PMsum: 0,00049 PM10: 0,00023
2 x 1 040 000 1 022 483 73
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
134
Protsess Eriheide
(kg/tk, kord, kg/t, g/Gj)
Protsessi läbiv kogus
(tk, kord, t/a, Gj)
Heitkogus (kg/a)
PMsum PM10 PM2,5
Kaevise kukkumine purustisse/
sõelurisse/puistangusse
PM2,5: 0,00004 3 x 950 000 1 400 662 100
Materjali purustamine (heite vähendamise meetme koefitsient
0,15)
PMsum: 0,0006-0,0015 PM10: 0,00027-0,0006
PM2,5: 0,00004- 0,000035
760 000 (jämefraktsioon)
190 000
(peenfraktsioon)
111 48 7
Materjali sõelumine (heite vähendamise
meetme koefitsient 0,25 - 0,5)
PMsum: 0,0011-0,0018 PM10: 0,00037-0,0011
PM2,5: 0,000025 419 174 7
Diiselgeneraator Vastavalt KeM määrus
nr 59 118,261 203 31 31
Kokku 3 563 1 610 243
Taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris on aastane osakeste summaarne heitkogus 3,563 t/a, millega ületatakse keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik.
8.3.Maavõnked Arvestades asjaolu, et taotletava Väo VIII karjääri alaga kattuvas praeguses Väo VIII karjääris juba toimub maavara raimamine lõhketöödega, tuleb maavõngete seiret läbi viia vastavalt vajadusele. Mäetööde edenedes lähimatele hoonetele (põhjas, idas ja edelas) on vajalik mõõta hooneteni avalduvaid lõhkamistega kaasnevaid maavõnkeid, et veenduda KMH aruandes prognoositud lubatud võnkekiiruste vastavuses seaduses sätestatuga. Mäetööde järkjärguline lähenemine võimaldab mõõtmisi teostada erinevatel kaugustel ning lubatud piirväärtuste ületamisel operatiivselt reageerida ja vajadusel muuta lõhketööde parameetreid sobivaks. Mõõtmisel peab geofoon olema kinnitatud objekti küljele või selle vundamendile; kui viimane ei ole tehniliselt võimalik, siis objekti ette pinnasesse. Mõõtmisi tuleks läbi viia paaril-kolmel korral, et välistada ühekordsest mõõtmistest tulenevaid võimalikke eksimusi ja kõrvalekaldeid. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.
KMH aruande joonisel 6.5.1 on esitatud karjääri edelaosas indikatiivne seireala Betooni põik 20 hoonete suhtes. Antud kinnistul olevate hoonete vastupanuvõime lõhketöödega kaasnevate maavõngetele on hinnanguliselt suurem kui kasuliku kihi lõhkamiseks vajaliku laengumassid. Seetõttu on võimalik lõhketöid teostada hoonetele ka lähemal kui seadusega ettenähtud ohuala 200 m ulatuses (eeldusel, et võimalikud laialipaiskuvad kivimikillud ei kujuta ohtu). Mäetööde jõudmisel ja lõhketöödega jätkamisel joonisel 6.5.1 toodud tsoonis on vajalik seire teostamine Betooni tn 20 kinnistul paikneva PVC hallil ja administratiivhoonel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
135
Juhul kui ka teistes asukohtades taotletava Väo VIII karjääri vahetus ümbruses püstitatakse vahepealsel ajal hooneid või rajatisi ning mäetööd (sh lõhkamised) karjääris peaksid paiknema antud piirkonnas, siis tuleb seirata hoonete suhtes avalduvaid maavõnkeid eelpool kirjeldatud tingimustel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
136
9.KAVANDATAVA TEGEVUSE ERINEVATE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
9.1.Mõjuvaldkondadele kaalu andmine KMH aruandes hinnatud mõjuvaldkondade loetelu on toodud KMH programmis ning selle alusel viidi läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine peatüki 6 vastavates alapeatükkides. Lähtuvalt mõju olulisusest on antud mõjuvaldkondadele vastavad kaalud ja hinded, mis põhinevad olemasoleval informatsioonil, analüüsil ning mõjuhindajate väärtushinnangutel. Antud kaalude ja hinnangute alusel võrreldi kavandatava tegevuse erinevaid reaalseid alternatiive. KMH programmis pakuti välja ja aruandes analüüsiti kahte tegevusvarianti ehk alternatiivi (peatükk 5.2):
− kavandatav tegevus (I-alternatiiv) on maavara kaevandamine loa taotluses esitatud informatsiooni kohaselt;
− 0-alternatiiv ehk olukord, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata.
Mõjuvaldkondadele kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga valdkonda võrreldi kõikide teiste valdkondade suhtes. Olulisemaks peetavale mõjule omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral anti mõlemale valdkonnale väärtuseks 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et mõjul sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise mõjuga on tema olulisus väiksem. Mitmed mõjuvaldkonnad on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Mõjuvaldkondade võrdlus on toodud tabelis 9.1.1, mille tulemusena moodustub tabeli viimasesse veergu iga mõjuvaldkonna kaal.
Suurima kaaluga mõjuvaldkondadeks hinnati võimalikke muutusi põhja- ja pinnavee kvaliteedis, mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele, lõhketöödega kaasnevaid mõjusid ning keskkonnaavariide esinemist. Väikseima kaaluga mõjuvaldkonnad olid mõju taimedele ja loomadele ning teistele kaitstavatele loodusobjektidele, koosmõju teiste tegevusliikidega ning kliimamõju.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
137
Tabel 9.1.1. Hinnatud mõjuvaldkondade kaalud
Jrk nr
Mõjuvaldkond Võrdlus ∑ Kaal
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile
1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 12,0 0,09
2 Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile
0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 9,5 0,07
3 Mõju piirkonna veevarustusele 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 0,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 10,0 0,07
4 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele
0,5 0,5 1,0 0,5 0,5 0,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 11,5 0,08
5 Müratase 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 12,0 0,09
6 Osakeste kontsentratsioon 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 12,0 0,09
7 Lõhketöödega kaasnevad mõjud 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 13,5 0,10
8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega
0,5 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 5,5 0,04
9 Võimalikud keskkonnaavariid 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 13,0 0,10
10 Mõju maastikule 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 3,0 0,02
11 Loodusvara kasutamise otstarbekus
0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 7,5 0,06
12 Kliimamõju 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,5 3,0 0,02
13 Mõju taimedele ja loomadele 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 2,0 0,01
14 Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 2,0 0,01
15 Mõju kultuuripärandile 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 1,0 5,5 0,04
16 Mõju inimese heaolule ja tervisele
0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,5 0,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 9,0 0,07
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega 0,0 0,5 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 1,0 0,0 0,5 1,0 0,5 0,0 0,5 5,0 0,04
Summa: 136,0 1,00
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
138
9.2.Mõjuvaldkondade hindamine Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja mõjuvaldkondi on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud eeldatavat mõjukriteeriumit on kirjeldatud vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodud välja koondhinnang iga tegevusalternatiivi osas. Mõjukriteeriumite hinnangud (hindepallid) on koondatud tabelisse 9.2.1.
Tabel 9.2.1. Mõjuvaldkondade hinnangute koondtabel
Jrk nr
Mõjuvaldkond
Hinnang
Kavandatav tegevus ehk I-alternatiiv
0-alternatiiv
1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile -1 -1
2 Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile -1 -1
3 Mõju piirkonna veevarustusele -1 -1
4 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele -1 0
5 Müratase 0 0
6 Osakeste kontsentratsioon 0 0
7 Lõhketöödega kaasnevad mõjud -1 -1
8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega
0 0
9 Võimalikud keskkonnaavariid -1 0
10 Mõju maastikule -1 0
11 Loodusvara kasutamise otstarbekus +4 -2
12 Kliimamõju -2 0
13 Mõju taimedele ja loomadele -1 0
14 Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele 0 0
15 Mõju kultuuripärandile 0 0
16 Mõju inimese heaolule ja tervisele -1 0
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega -1 -1
Arvestades olemasoleva Väo VIII karjääri tegevust taotletava Väo VIII karjääri asukohas, ei kaasne kavandatav tegevusega suuri muutusi tegevuse sisus ega avalduvates mõjudes. Seepärast on ka antud hinnangud nii 0- alternatiivil kui I-alternatiivil valdavalt võrdlemisi sarnased või minimaalsete erinevustega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
139
9.3.Alternatiivide võrdlus Järgnevalt korrutati omavahel mõjuvaldkondade kaalud (tabel 9.1.1) ja hinded (tabel 9.2.1), saades igale mõjuvaldkonnale kaalutud hinnang. Hinnangute liitmise tulemusena tekkis alternatiivide paremusjärjestus (tabel 9.3.1).
Tabel 9.3.1. Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel
Jrk nr
Mõjuvaldkond
Kaalutud hinnang
Kavandatav tegevus ehk
I-alternatiiv 0-alternatiiv
1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile -0,09 -0,09
2 Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile -0,07 -0,07
3 Mõju piirkonna veevarustusele -0,07 -0,07
4 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele -0,08 0,00
5 Müratase 0,00 0,00
6 Osakeste kontsentratsioon 0,00 0,00
7 Lõhketöödega kaasnevad mõjud -0,10 -0,10
8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega
0,00 0,00
9 Võimalikud keskkonnaavariid -0,10 0,00
10 Mõju maastikule -0,02 0,00
11 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,22 -0,11
12 Kliimamõju -0,04 0,00
13 Mõju taimedele ja loomadele -0,01 0,00
14 Mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele 0,00 0,00
15 Mõju kultuuripärandile 0,00 0,00
16 Mõju inimese heaolule ja tervisele -0,07 0,00
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega -0,04 -0,04
Summa: -0,47 -0,48
Alternatiivide võrdluses kaasneb nii kavandatava tegevuse kui ka 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra puhul paratamatult negatiivne mõju keskkonnale. Mõjuvaldkondade hinnangute summeerimisel ei ole erinevused siiski suured (väärtused ei erine mitmekordselt), olles sisuliselt võrdsed, mis on tingitud sama tegevuse jätkamisest asukohas, kus kaasnevad mõju on juba avaldunud. KMH aruandes kirjeldatud kavandatava tegevuse elluviimisel ning vajadusel toodud keskkonnameetmete rakendamisel on võimalik kaasnevat keskkonnamõju ja/või selle suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga sisuliselt vältida.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
140
10.KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG
10.1.Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Eesti Killustik OÜ kavandab täiendavate lubjakivivarude kaevandamise jätkamist olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri laienduse näol, mille tarbeks tellis ka keskkonnamõju hindamise. Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada erinevate Harju maakonna (sh Tallinna) ehitussektori ja infrastruktuuriobjektide varustatus kvaliteetse ehituskiviga. Taotletavast Väo VIII lubjakivikarjäärist saadavast materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Karjäärist saadav materjal võimaldab olulisel määral täita Tallinna linna, planeeritava Rail Baltic raudteetrassi ja teiste infrastruktuuriobjektide materjalivajadust, tagades piirkonna varustuskindluse pikemaks ajaks. Seetõttu on kavandatava tegevuse eesmärk kooskõlas ka riigi huviga. Arvestades taotletava ala paiknemist tööstuspiirkonnas, hõlmates seejuures ka olemasolevat Väo VIII lubjakivikarjääri, on kavandatava tegevuse läbiviimine käsitletavas asukohas võrreldes maavara kaevandamisega mõnes uues asukohas suhteliselt väiksema kaasneva keskkonnamõjuga.
Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe küla territooriumil aktiivselt kaevandatavas Väo lubjakivimaardlas, hõlmates geoloogiliselt uuritud Väo X, Väo XV ja Väo XVII uuringuruume ja Uus-Tammiku kinnistut, kogupindalas 37,12 ha. Taotletav maavara varu moodustub aktiivse täitelubjakivi tarbevaru plokist aT 57 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi plokist aT 58 (mis paikneb ploki 57 lamamis). Koos olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääriga ja seal esineva varuga, moodustab kaevandatav varu kokku ~8 700 tuh m3, mida plaanitakse kaevandada 30 aasta jooksul.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ KSH aruandes tuuakse välja, et Harjumaal on olulisel kohal ehitusmaavarade kaevandamine, mille liiva- ja lubjakivivarud moodustavad üle poole Eesti kogu maavaravarust. Samuti märgitakse, et arvestades Harju maakonna ehitusmaavarade kõrget kvaliteeti ja samuti Tallinna lähiümbruse suurt tarbimisvajadust, on surve uute mäeeraldiste vastu Harju maakonnas kõrge ning aastaks 2030 on maakonna aktiivsetes mäeeraldistes ehituslubjakivi varu ammendunud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering ja selle KSH on käesoleval ajal kehtestamisel. Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondadega ja kohalike omavalitsustega kaardistada ja leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata kaevandatavate alade prioriteetsus, kus kaevandamisel esineb riigi huvi. Samuti on planeeringu eesmärgiks seada tingimused ja suunised kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja kaevandatud alade korrastamiseks.
Rae valla üldplaneeringus ei ole taotletavat ala Väo lubjakivimaardla koosseisus välja toodud (tulenevalt planeeringu koostamise ajast), kuid üldplaneering antud alale muud otstarvet ei sätesta ega piiranguid ei sea. Planeeringus toodud maavara kaevandamise eesmärkide ja tingimuste kohaselt - kaevandada maavarasid keskkonda oluliselt kahjustamata, maardlate kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras, rohevõrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
141
keskkonnaseisundi jälgimise vajadus - ei esine kavandataval tegevusel vastuolu valla üldplaneeringuga. Kuna taotletav ala ei kattu Rae valla rohelise võrgustikuga, ei esine ka sellest tulenevaid piiranguid ega konflikte. Lisaks on algatatud ka Rae valla Lagedi kandi üldplaneering, mis hõlmab ka taotletavat ala. Üldplaneeringus käsitletakse kaevandamise valdkonda lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringus tooduga, sh maardlatest tekkivaid keskkonnamõjusid, rohevõrgustikuga kattumisel eraldi tingimuste määramist ja kaevandatud alade korrastamise tingimuste seadmist. Praeguseks kinnitatud KSH programmi kohaselt taotletaval alal olemasolevaid kitsendusi või piiranguid ei esine, mis takistaksid kavandatava tegevuse elluviimist.
Rae valla territooriumil on Harju maakonnaplaneeringu all kehtestatud eriplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, millega on määratud trassi koridoris piirangud (sh maakasutustingimused) kuni raudtee valmimiseni. Taotletav ala ei kattu nimetatud trassikoridoriga, kuid piirneb lõunas nii olemasoleva raudteekoridori kui ka planeeritava Rail Baltic kiirraudtee trassikoridori nihutamisruumiga.
10.2.Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Taotletav Väo VIII lubjakivikarjäär paikneb Rae valla territooriumi põhjapiiril, jäädes ligikaudu saja meetri kaugusele Tallinna linna Lasnamäe linnaosast. Antud asukoha näol on tegemist tööstuspiirkonnaga, kuivõrd ümbruskonnas paikneb rohkesti muud tööstust ning mitmeid teisi Väo maardla aktiivseid karjääre. Taotletav ala asub ühtlasi ka Ülemiste - Maardu ja Tallinn - Tapa raudtee harude vahelises kolmnurgas. Kuigi ala kattub ka Linnaaru raba jäänukiga (olles veel osaliselt puistaga kaetud), ei ole inimtegevuse ja rohkete tehiskeskkonna elementide tõttu tegemist rohelise võrgustiku osana ega kõrge väärtusega looduskeskkonnaga.
Taotletavast Väo VIII karjäärist põhjas kulgeb Saluste tee ning idas Linnaaru tee, mille kaudu kavandatakse ka valmistoodangu väljavedu karjäärist Tallinna linna Betooni tänavani ja sealt edasi. Ala põhja- ja idapiir kattub kõrgepinge elektriliinide kaitsevöönditega, kuid taotletava ala piir on valitud selliselt, et välja oleks jäetud kõrgepingeliinide mastid. Samuti on taotletava ala piiride valikul arvestatud kinnismälestise ja selle kaitsevööndiga läänepiiril.
Ümbruskonnas on enamasti tootmis- ja ärihooned, elamualad ja üksikud majapidamised vahetus läheduses puuduvad. Lähim elamu paikneb ~300 m kaugusel lõunas Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistul. Lähimad puurkaevud (välja arvatud arendajale kuuluv Uus-Tammiku kinnistu puurkaev PRK0067722) jäävad taotletavast alast 125 m kaugusele kirdesse, 370 m kaugusele põhja ning enam kui 400 m kaugusel lõunasse ja edelasse.
Valdav osa taotletava ala maastikupildist on juba oluliselt mõjutatud olemasoleva Väo VIII lubjakivikarjääri kaevandamistegevusest, mille tulemusel on ligikaudu 15 ha (ligikaudu 41 %) suurusel alal taimkate eemaldatud kaevandamise või selleks vajalike ettevalmistustööde käigus. Metsaregistri andmetel kasvavad Linnaaru raba alal halli lepa, männi ja kase enamusega puistud Ala kaguosas, kus on tüsedam turbamaterjali kiht, on aga peamiselt jänesekapsa-kõdusoo ning mustika-kõdusoo hallid lepikud ja männikud. Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad EELIS andmebaasis kaitsealused taime, seene, sambliku ja loomaliigid. Lähim kaitsealuse loomaliigi leiupaik on III kaitsekategooria kahepaikse tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) elupaik ~760 m kaugusel loodes. Taotletaval alal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura elupaigatüübid
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
142
ja vääriselupaigad. Samuti ei kattu taotletav ala rohelise võrgustikuga, looduskaitsealaga ega looduskaitsealuse üksikobjektiga. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Pirita loodusala, asub kavandatavast tegevusest vähemalt 2,2 km kaugusel kirdes.
10.3.Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus
Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused taotletaval Väo VIII karjääris ei ole keerulised, sest kaevandamine toimub juba olemasolevas Väo VIII lubjakivikarjääris ning sisuliselt on tegemist olemasoleva karjääri laiendamisega. Maavara kaevandamisel kasutatakse senist kaevandamise tehnoloogiat ning olemasolevat tehnikat ja väljakujunenud taristut, mis võimaldab kaevandamist jätkata ilma oluliste muutusteta.
Maavara on plaanis raimata puur-lõhketöödega, mis lubjakivi puhul on kõige levinum ja kuluefektiivsem meetod. Maavara varu on plaanis lõhata mitme astanguga, arvestades täitelubjakivi kihi keskmist paksust ~7,5 m ja kõrgemargilise ehituslubjakivi keskmist paksust ~10,7 m. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil ning vastavalt eelnevalt kooskõlastatud lõhketööde projektile. Mehaanilise raimamise teel on võimalik varu väljata tehniliselt keerulisemates oludes või maavõngete suhtes tundlike objektide lähistel, kuid antud meetod on ajakulukam.
Raimatud kaevis töödeldakse killustikuks kuni kahe purustus-sorteerimissõlmega (edaspidi ka PSS), mis paiknevad karjääri süvendis. Sõlmedes purustatakse ja sorteeritakse valmistoodang erinevate fraktsioonidega materjaliks. Kaevetöödeks täpsemaks korraldamiseks koostatakse ka kaevandamise projekt. Valmistoodang ladustatakse vastavalt fraktsioonidele lattu või laaditakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Väljavedu mäeeraldiselt avalikele teedele on planeeritud toimuma mööda Saluste teed, mis kulgeb taotletava ala põhjaosas kuni Linnaaru teele. Peamiseks väljaveo marsruudiks Tallinn - Narva põhimaanteele on vedu põhja suunas, kasutades selleks Betooni tänavat ja Paneeli tänavat, mis suubub Peterburi teele. Materjali saab kasutada Transpordiameti erinevate planeeritavate ehitusobjektide tarbeks (Tallinn - Narva põhimaantee eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus jm), Rail Baltic raudtee viaduktide (nt Assaku jt) ja kõrvalteede ehitustel, piirkonna kohalike omavalitsuste ja linnade ehitusobjektidel ning samuti ehitusmaterjalide tootjate ja ehitussektori varustamiseks.
Eelkirjeldatud kavandatavat tegevust ehk I-alternatiivi võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse elluviimiseks taotletavas Väo VIII karjääris maavara kaevandamise luba ei väljastata. Sel juhul jätkub kaevandamine olemasolevas Väo VIII karjääris kehtiva loa alusel kuni loaga sätestatud varu ammendumiseni, millele järgneb kaevandatud karjääriala nõuetekohane korrastamine.
10.4.Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud KMH aruandes analüüsitud kavandatava tegevuse mõju vaadeldud mõjutegurite lõikes ei ületa sätestatud keskkonnanorme ega piirväärtusi ning kaevandamine on võimalik ilma neid ületamata. Taotletava Väo VIII karjäärialal ja selle lähiümbruses ei leidu kaitsealuseid taime- ega
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
143
loomaliike, kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku ega muinsuskaitseobjekte, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Lähim Natura 2000 ala (Pirita loodusala) paikneb piisavalt kaugel, et ükski mõjutegur ala ega selle kaitse-eesmärke ei mõjuta. Samuti ei paikne lähiümbruses elamualasid ega majapidamisi, mille suhtes kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjud avalduksid.
Põhja- ja pinnaveele avalduvat mõju analüüsiti nii põhjaveetaseme alanduse, veerežiimi ja -kvaliteedi muutuste kui ka piirkonna veevarustuse seisukohast. Kuna taotletava Väo VIII karjääri laiendus ei moodusta suurt protsenti juba praeguseks kuivendatud Väo maardla pindalast, mille kuivendusvesi suunatakse eesvooluks olevasse Põlluääre kraavi, on ebatõenäoline, et kraavi seisund kavandatava tegevuse tõttu muutuks. Taotletavas Väo VIII karjääris avatakse samade omadustega kivimi- ja põhjaveekihte võrreldes praeguse tegevusega ning kuna kaevandamistehnoloogia ei muutu, ei ole oodata praeguse olukorraga võrreldes erinevat mõju suubla veekvaliteedile.
Taotletava karjääri kogumõjuraadiuses (519 m) esineb viis Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu. Neist kolm ammutavad vett kas Ordoviitsiumi-Kambriumi või Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist ja ei ole seega karjääri alanduslehtrist mõjutatud. Ülejäänud kaks avavad Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, kuid jäävad väljapoole karjääri olulise mõju (342 m) raadiusest. Kuna piirkonnas puuduvad elamud ning kogu ala tervikuna jääb vee-ettevõtete teeninduspiirkonda, on karjääri mõju piirkonna veevarustusele väga ebatõenäoline.
Mõju infrastruktuuriobjektidele on vähene ja tegevus kohandatav selliselt, et oluline mõju oleks välditud. Peamise mõjuna kasvab liikluskoormus väljaveoks kasutatavatel teedel, põhjustades laialdasemat müra levikut, teekatete kulumist ja vähendades liiklusohutust. Samas kasvab antud tööstuspiirkonnas liikluskoormus iga-aastaselt ning karjääriga seotud transpordi osakaal sellest tulenevalt väheneb.
Välisõhu valdkonnas (müratase, osakeste kontsentratsioon) analüüsitud kavandatava tegevusega mõjud on hinnatud puuduvaks, sest need on juba avaldunud olemasoleva Väo VIII karjääri tegevusega ning jätkuvad edaspidi ka siis, kui taotletavas Väo VIII karjääris kaevandamisega ei alustata. Tegevusega kaasnev müratase ei oma olulist mõju tööstuspiirkonna olemasolevas liiklus- ega tööstusmüra foonis. Osakeste levik esineb valdavalt taotletaval mäeeraldisel ning väljapool tootmisterritooriumi, sh koosmõju piirkonna teiste heiteallikatega, on tagatud piirnormidele vastav õhukvaliteet. Õhukvaliteedi suhtes tundlike objektide puudumise tõttu ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel oluline mõju.
Lõhketöödega seotud mõjud avalduvad peamiselt kaasnevate maavõngete võimalikus kahjustavas toimes. Taotletava Väo VIII karjääri ümbruses paiknevad valdavalt tööstus- ja kõrvalhooned, mille suhtes on KMH aruandes arvutatud ohutud laengumassid ja vastavad kaugused. Aruandes toodud järelduste põhjal on vajalik karjääri äärealadel lõhketöid teostada enam kui kahe astanguga ning ohuala kaugusel (<200 m) üle minna mehaanilisele raimamisele, et vältida võimalik laialipaiskuvate kivimikildude ohtu. Seeläbi on võimalik maavara kaevandada taotletava ala ulatuses ilma negatiivsete kahjude avaldumiseta lähimate hoonete suhtes.
Kavandatava tegevusega kaasnevat katendimaterjali (sh turbamaterjali) plaanitakse kasutada karjääriala korrastamisel ning killustiku tootmisel tekkivad sõelmed täies mahus turustada. Seeläbi ei teki taotletaval alal kaevandamisjäätmeid ega kaasne nendega ohtu keskkonnale. Võimalike keskkonnaavariide vältimiseks on arendajal karjääris ette nähtud vastavad vahendid ja tegutsemiskord, mis sätestatakse samuti koostatavas kaevandamisprojektis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
144
Kliimamõju osas on KMH aruandes hinnatud kavandatava tegevuse mõju nõrgalt negatiivseks. Teostatud arvutuste põhjal avaldub kavandatava tegevuse mõju kliimale eelkõige maakasutuse muutmisega, mis väljendub peamiselt turbamaterjali mineraaliseerumise ja metsamaa raadamise kaudu. Kuigi mõju kliimale esineb, siis leiti, et kavandatav tegevus ei lähe otseselt vastuollu kliimapoliitika põhialustega aastani 2050.
Mõju taimedele ja loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, kultuuripärandile ning inimesele on KMH aruandes hinnatud puuduvaks või väheselt negatiivseks tulenevalt asjaolust, et antud piirkonnas ei esine kaasnevate mõjude suhtes tundlikke objekte või on füüsikaliste mõjutegurite suurus või muutus võrreldes olemasoleva olukorraga minimaalne.
Olulist koosmõju analüüsitud peamiste mõjuvaldkondade (põhjavesi, õhukvaliteet, lõhketööd) teiste piirkonna tegevustega ei esine. Karjääri naaberalad ja ümbruskonnas esinev muu tööstus kavandatavale tegevusele piiranguid ei sea ning ka vastupidi - karjääri tegevus ei takista muud tegevust ümbruskonnas. Juhul kui taotletava ala lähiümbruses realiseeruvad planeeritud arendused (AS Liinirongid hooldusdepoo ja seisupark, AS Eesti Raudtee kesklao ümberehitus, OÜ Rail Baltica raudteerajatised, detailplaneeringud naaberkinnitustel), arvestatakse kaevandamisel välja kujunenud olukorra ja tingimustega ning kaasnevate võimalike piirangutega.
10.5.Koondhinnang Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid ei ületa taotletavas Väo VIII lubjakivikarjääris maavara kaevandamisel kehtestatud keskkonna piirnorme juhul, kui kavandatava tegevus viiakse ellu KMH aruandes kirjeldatud viisil, vajadusel rakendatakse välja toodud mõju leevendavaid, ennetavaid ja vähendavaid keskkonnameetmeid (peatükk 7) ning teostatakse vajalikku seiret (peatükk 8) keskkonnaseisundi jälgimiseks. Seeläbi on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev negatiivne keskkonnamõju ja/või selle suurenemine välditav või minimeeritav. Võrreldes olemasoleva olukorraga ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulist keskkonnamõju või selle muutust.
Mõju hindamise tulemusena on soovitatav valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus“.
Kavandataval tegevus on veeseaduse alusel veeluba kohustuslik. Samuti on vajalik õhusaasteloa olemasolu, kuna tegevusega ületatakse seaduses sätestatud osakeste künniskogust üks tonn/aastas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
145
11.KASUTATUD INFOALLIKAD
AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources, US Environmental Protection Agency (https://www.epa.gov/air-emissions- factors-and-quantification/ap-42-compilation-air-emission-factors)
AS Propaan teave ohutusabinõude ja õnnetuste kohta. Koostatud 01.08.2022 ja uuendatud 31.01.2025.
Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 02.10.2025, 18)
Defra. 2006. Construction Noise Database (Phase 3). Database of noise emissions from equipment used on construction and open sites. Department of Environment, Food and Rural Affairs (Defra).
EELIS - Eesti looduse Infosüsteem (www.eelis.ee)
Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade. Keskkonnaagentuur, Tallinn.
Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart. EGK, Tallinn.
Eesti Geoloogiateenistus. 2018. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Uurimistöö aruanne. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Keskkonnaamet, 2025 (koostaja: LEMMA OÜ).
Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2023. National inventory report (NIR). 2025. Republic of Estonia, Ministry of the Environment.
Ehitusregister
Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035“. Vabariigi Valitsus.
Ehitusseadustik (RT I, 15.04.2025, 2)
Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava
Euroopa Komisjoni teatis Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021-2027. 16.09.2021. Euroopa Liidu Teataja.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. 16.04.2014. Euroopa Liidu Teataja
European Commission: Directorate-General for Environment. 2013. Guidance on integrating climate change and biodiversity into environmental impact assessment, Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2779/11735
Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
146
Harju maakonna maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (algatatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a korraldusega nr 447
Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41)
IPCC 2006. 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories, Prepared by the National Greenhouse Gas Inventories Programme, Eggleston H.S., Buendia L., Miwa K., Ngara T. and Tanabe K. (eds). Published: IGES, Japan
Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6)
Kask, S.-K., Kriiska, A. 2021. Aruanne 27.07–25.11.2021 toimunud arheoloogilistest eeluuringutest planeeritava lubjakivikarjääri alal Soodevahes (Harjumaa). OÜ Arheograator, Tallinn.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.10.2024, 9)
Keskkonnaministri 07.04.2017 a. määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 06.03.2020, 9)
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
Keskkonnaministri 01.09.2017. a määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (RT I, 06.09.2017, 1)
Keskkonnaministri 20.10.2016 a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 21.10.2016, 13)
Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (RT I, 22.03.2019, 9)
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ (RT I, 08.03.2019, 6)
Keskkonnaministri 01.10.2019. a määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ (RT I, 02.10.2019, 5)
Keskkonnaministri 03.10.2019. a määrus nr 49 „Poovivõtumeetodid“ (RT I, 27.06.2022, 15)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
147
Keskkonnaministri 08.11.2019 a. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (RT I, 12.11.2019, 6)
Keskkonnaministri 14.12.2016 a. määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RT I, 14.12.2017, 10)
Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27)
Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12)
Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (RT I, 08.12.2017, 7)
Keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ (RT I, 11.11.2010, 1)
Keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.ee)
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)
Keskkonnaagentuur, kliimanormid 1991 – 2020
Keskkonnaagentuur, ajaloolised seireandmed
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1-128.
KHG jalajälje hindamise juhend. 2023. Kliimaministeerium
Kliimapoliitika põhialused 2050. 2017. Keskkonnaministeerium
KOTKAS - Keskkonnaotsuste Infosüsteem, Keskkonnaamet
Kultuurimälestiste register
Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu.
Liiklusloenduse tulemused 2024. aastal. AS Teede Tehnokeskus, Tallinn 2025
Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)
Lubjakivi raimamise tehnoloogilistest võimalustest Väo V uuringuruumis, eksperthinnang. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1240, Tallinn 2014.
Maa- ja Ruumiameti geoportaali (X-GIS) rakendused
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 2021. Keskkonnaministeerium, Tallinn.
Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1)
Majandus- ja taristuministri 08.09.2017. a määrus nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (RT I, 12.09.2017, 4)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
148
Marinelli, F., Niccoli, W. L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 – 314
Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja -teenistus. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF 9110
Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF 9416
Metsaregister (https://register.metsad.ee/#/)
Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)
Niidas, A., Toomik, A., Uppin, M., Kukk, R., 2016. Harju maakonna Tallinna linna Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo ja Tondi-Väo II lubjakivikarjääride kaevandamise lõpetamise ja korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1211. Tallinn 2016.
Paekivi mehhaanilise raimamise maavõngete mõju gaasitrassile Väo lubjakivimaardlas, rakendusuuring. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1427, Tallinn 2015.
Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M. ,Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.
Pits And Quarries Guidance, Environment Canada (https://www.canada.ca/en/environment- climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries- guide.html)
Põder, T. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017 (uuendatud 2018)
Rae valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, Alkranel OÜ, 2007 Tallinn.
Rae valla Lagedi kandi üldplaneering ja selle strateegiline hindamine (algatatud Rae Vallavolikogu 19.05.2020. a otsusega nr 117).
Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn.
Riigikontroll. 2022. Ehitusmaavaradega varustamise kindlus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 22. november 2022.
Roosentau, A., Nirgi, T., Mõtlep, R., Raagmaa, G., Orru, K., Kont, R., Karro, E., Ainsaar, L. Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise metoodika väljatöötamine. Tartu, 2021
Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 26.09.2019, 2)
Sotsiaalministri 01.10.2025 a. määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (RT I, 03.10.2025, 22)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Taotletava Väo VIII lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
149
Strateegilised mürakaardid, CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. Keskkonnaõiguse Keskus, 2020
Säästva arengu seadus (RT I, 10.11.2016, 16)
Tallinna Transpordiameti liiklusmudel, matemaatiliselt arvutatud liiklussagedused seisuga detsember 2024.
Tamm, J., Liivamägi, S., Bauert, H., Hade, S., Kaasik, T., Kattai, V. 2018. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere
Toonpere, P., 2017. Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääride korrastamise projekti keskkonnamõju hindamine. Aruande eelnõu 28.06.2017
Tuuling, T., Mänd, K., Paat, K. 2024. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XV ja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024). Töö nr 24/4842. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn. EGF 9897
Tuuling, T., Uppin, M. 2020. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020). Töö nr 20/2900. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn. EGF 9396
Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF 7477.
Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44)
Väo VIII lubjakivikarjääri naaberhoonete seisukorra kaardistamine. Kaust 2/2, Betooni põik 20. 2023. Ehitusekspertiisibüroo OÜ, Tallinn
Õhuheitmete arvepidamine (KK31). Statistikaameti andmebaas
ÜRO. 2015. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
Kr
K r
Kr
Pinnas
Betooni põik A
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
KPL218719
KPL52544
LK176406
KPL5 25
44
KPL1 73
85 3
K P
L 5 2 5 4 4
K P
L 1 7 3 8 5 3
MPL356773
LK183892
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K a te
n d
K at en
d
Katend
Katend
K a te n d
K a te n d
Paljandatud
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu
Lasu Lasu
Paljandatud
39.49
39.46
39.6039.70
39.47
39.50
39.36
39.41
39.73
39.86
39.81
39.71
39.77
39.91
39.80
39.79
39.73
39.59
39.72
39.6339.71
39.84
39.62
39.97
40.48
39.75
39.78
39.68
39.58
40.19
41.28
39.90
40.60
41.11
42.18
41.83
40.18
39.65
39.84
41.11
39.78
39.65
39.72
39.63
39.82
39.76
40.01
39.94
39.72
39.87
39.88
39.82
39.94
39.84
39.81
39.83
39.90
39.81
39.70
39.90
39.85
39.67
39.66
39.76
39.95
39.76
39.75
40.03
39.73
39.46
40.18
40.35
40.16
39.39
39.50
39.39
39.42
39.48
39.45
39.36
39.39
39.44
39.46
39.48
39.40
39.42
39.56
39.41
39.51
39.61
41.34
41.62
41.85
41.34
41.14
41.28
40.98
40.19
39.86
39.79 39.95
39.75
39.78
39.51
39.41
38.58
39.52
39.51
39.41
39.42
39.43
39.67
40.14
39.84
39.78
40.33
39.99
39.78
39.77
39.89
39.77
39.77
39.79
39.74
39.72
39.83
39.97
40.53
40.03
40.04
39.85
39.79
40.21
40.11
40.24
40.46
40.99
40.76 40.86
40.73
40.60
4 0 .5 5
40.58
40.78
40.04
39.95
40.09
39.97
39.99
39.99
40.52
41 .17
40 .23
41.15 40.16
40 .02
41 .29
39.93
40.04
39.98
39.98
39.99
40.24
39.93
39.82
40.00
39.85
39.97
41.27
42.12
41.16
41.23
41.25
41.10
40.77
42.32
41.72
42.32
42.07
42.03
42.34
42.72
42.57
42.49
42.75
42.72
42.74
42.59
42.55
42.11
42.24
40.13
40.10
40.10
40.30
39.48
40.29
39.66
39.67
39.72
40.98
40.57
41.07
38.42
38.46
38.62
39.05
39.08
39.10
38.77
Katend
Katend Karjäär
Karjäär
Karjäär
39.51
39.51
39.84
40.41
39.44
39.36
40.13
39.46
39.43
39.46
39.55
39.47
39.41
40.41
40.98
4 0 .2
0 4 0 .0
6
4 0 .1
5
4 0 .1
7
3 9 .9
7 3 9 .9
0
40.55
39.82
39.71
39.63
39.52
39.92
39.61
39.66
39.66
40.10
39.52
39.60 39.44
39.55
39.53
39.60
39.71
39.44
39.59
39.40
39.53
39.66
40.18
40.20
40.58
39.79
39.71
37.73
39.47
3 9 .7
5
3 8 .6
9
4 0 .2
4
3 9 .8
2
3 8 .6
3
4 0 .3
7
40.14
39.57
40.69
39.60
39.68
37.1737.05
38.74
38.54
38.8438.85
39.31
39.44
39.30
39.16
39.24 39.42
39.22 39.20
39.65
38.48
38.4239.37
38.39 39.59
38.19 39.86
38.12 39.47
38.08 39.60
36.04 38.11
3 9 .3
1
3 9 .2
3
3 9 .3
7
3 9 .4
0
3 9 .2
9
3 9 .3
3
3 9 .3
8
3 9 .3
8
3 9 .6
4
3 9 .5
4
3 9 .9
7
4 0 .0
0
3 9 .9
3
4 0 .0
4
40 .20
40. 20
40.1139.124 0 .7
3
4 0 .7
4
4 0 .5
0
4 0 .5
3
4 0 .2
8
3 9 .1
5
40.66
4 0 .3
7
4 0 .3
7
4 0 .1
3
3 9 .3
1
4 0 .1
9
4 0 .1
9
40.05
40.27
40.22
40.19
40.11
40.32
40.61
41.40
42.22
4 2 .3 9
4 0 .0
3
4 0 .0
4
4 0 .0
8
4 0 .0
9
4 0 .5
2
4 0 .5
0
4 1 .2
9
4 1 .3
3
4 2 .0
9 4 2 .1
3
4 2 .9
5
4 2 .9
9
4 3 .9
1
4 3 .7
4
4 2 .5
0
4 2 .6
0
3 9 .9
9
3 9 .2
0 4 0 .0
0
3 9 .1
7
39.73
39.68
39.72
4 1 .0 1
4 0 .0
8
40 .2 241
.1 3
40.01
40.80
3 9 .3
2
3 9 .9
1 4 0 .1
6 3 9 .1
8
3 9 .8
2
4 0 .3
5
4 0 .3
0
3 9 .4
1 3 9 .8
4
4 0 .6
6
3 9 .9
6
4 1 .3
1
4 0 .6
8
4 2 .0
9 4 1 .6
0
40.89
39.87
39.87
39.98
40.01
39.87
39.86
39.81
39.86
40.05
39.76
39.91
39.45
39.83
39.80
38.59
41 .87
41 .5 2
4 1 .5 4
4 1 .5 5
41 .2 7
4 1 .5 9
3 9 .7 0
3 9 .7 5
39 .7 9
40.55
39. 60
39 .7 3
39.86
39.92
39.77
39.82
39.50
39.49
39.64
39.41
39.86
40.12
39.88
39.74
39.88
39.93
40.25
40.25
40.20
39.65
3 7 .9 53 9 .3 8
39.70
37.57
39.4 6
37.9 8
39.5 1
38.34
3 9 .4
5
3 8 .2
4
3 8 .4
4
3 9 .1
3 3 8 .3
7
3 9 .7
3
37.79
39.69 39.75
37.59
39.76
37.55
39.38
37.76
40.24
38.27
40.24
38.48
40.19
39.0 2
4 0 .2
7
3 9 .3
3
3 9 .1
2
4 0 .0
6
38.19
38.55
37.57
37.87
37.98
38.25
37.92
37.59
37.55
37.76
38.27
38.48
38.63
38.55
41.78
37.58
35.13
31.78
29.73
29.78
38.81
38.25
38.60
38.33
38.22
38.69
38.70
3 9 .4
6
4 0 .4
8
4 0 .3
4
39 .8 4
40 .9 0
4 0 .8
1
38.69
41.14
4 1 .8 3
4 1 .7
8
3 8 .3
1
3 8 .2
6
4 1 .8 2
42 .6 8
42.76
42.30
4 0 .3
3
4 1 .6
9
40.82
40.19
39.69
39.51
39.82
39.58
39.31
39.34
38.90
39.17
40.00
40.97
41.72
41.94
4 1 .2
0
3 9 .9
0
4 1 .1
3 4 1 .6
2
4 0 .2
5
4 1 .5
5 4 1 .9
6
4 0 .3
3
4 1 .8
7 4 3 .7
4
4 0 .4
2
4 2 .5 6
37.94
40.92
41.13
41.05
41.47
38.32
41.30
41.33
38.88
38.60
38.33
38.22
4 1 .5 3
4 1 .4 5
41.3 7
39.56
39.84
39.70
39.38 39.49
40.10
39.71
39.97
39.51
39.59
39.72
39.36
39.45
39.67
39.50
39.59
39.73
39.52
40.21
40.13
40 .89
40 .3 1
41 .3 740
.6 5
41.24
40.59
41.51
41.22
4 1 .0
2
4 0 .2
2
41.61
41 .7 241
.85
42. 3142. 31
42 .4742 .49
41 .91
41 .65
42 .0 642
.28
42.03
41.82
41.39
41.31
41 .8941 .74
41 .85
41 .67
41 .83
41 .65
41 .86
41 .71
42 .02 41 .88
42 .2442 .05
42 .3242 .15
42 .29
42 .10
42 .24
42 .04
42 .33
42 .14
42 .35
42 .19
42 .4642
.30
42.62
42.54
41 .08
41. 84
41 .06
41 .48
41. 09
41 .64
41.81
42.75
40 .85
42 .22
40 .96
42 .33
40 .97
42 .33
41 .00
42 .01
40 .67
41 .95
40 .56
41 .87
40 .50
41 .64
40 .55
42 .57
40 .75
42 .05
40 .96
42 .29
39.70
39.64
39.85
39.88
39.87
39.79
39.38
39.51
4 2 .8
9
42 .5 2
42 .48
42.38
29.43
02.07.2025
37.44
02.07.2025
29.49
02.07.2025
39,50
10.04.2020
39,70
10.04.2020
10.04.2020
39,35
39,87
10.04.2020
39,85
10.04.2020
40,47
08.05.2024
18
18
18
1 8
18
18.5
18.5
1 9
1 9
19
19
19
19
19 .5
19.5
1 9 .5
20
20
20
20
20
20
20 .5
39
40
4 0
4 0
40
40
4 0
40
40
40
40
4 0
4 0
40
41
42
4 2
42
42
4 2
V
V '
II
I'
PA-3
40,35
17,85
PA-5
40,45
19,35
39,49
3 , 8
39,40
39,53
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,7
18,49
19,13
2,3
18,75
2,8
17,93
5,4
17,1
PA-4* 3,5
2,6
PA-7*
PA-8*
17,85
PA-9* 3,8
17,8
2,0
PA-1
40,50 0,9
PA-2
39,85
18,55
PA-6
40,62
19,77
19,90
2,6
40,50
PA-6A
19,7
1,9
19,4
18,25
PA-1/24
39,70
17,95
2,80
18,95
PA-2/24
39,53
18,03
3,70
17,80
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80
PA-4/24
41,07
20,37
3,00
17,70
PA-5/24
41,78
20,13
3,00
18,65
S-1/24 39,57
0,40
S-2/24 39,54
1,40
S-3/24 39,67
0,85
S-4/24 39,75
0,55
S-5/24 39,77
0,80
S-6/24 39,99
1,40
S-7/24 40, 4
1,40
S-8/24 40,18
2,05 S-9/24 40,01
1,65
S-10/24 39,82
0,40
S-11/24 39,63
0,90
S-12/24 39,80
0,50
S-13/24 39,89
0,55
S-14/24 39,78
1,80
S-15/24 39,38
1,80
S-16/24 39,90
1,80
S-17/24 39,60
1,60
S-18/24 39,65
1,40
S-19/24 39,59
1,30
S-20/24 39,47
1,60
S-21/24 39,50
1,30
1,60 S-22/24 39,81
PA-1EG
40,20
PA-3EG
40,10
PA-41EG
39,84
PA-43EG
39,44
PRK0000008
41,00
PL-1
37,02
0,55
1,05
10,1
9,6
10,8
8,6
10,5
8,15
10,8
7,15
10,7
6,1
10,6
7,2
11,0
6,8
11,0
6,1
10,6
8,35
10,15
8,1
10,75
7,7518,5
17,95
10,85
7,0
17,5
10,75
6,95
PL-2
38,98
K-1
37,98 1,5
10,95
6,55
2,2
1,5
S-8/24 40,18
2,05
Vp-1
40,30 2,0
K-1
37,98 1,5
PA-41EG
39,84 2,2
PRK0000008
41,00
Turba paksus, m
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80 10,7
6,1
FM
K
FM
K
FM K
FM
FM
H
H
1 2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
28
29
30
31 32
33
34
35
36
37
38 39
40
41
42 43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
65
66
67
68
69
70 7172
73 74
7576 777879
80
81
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
2024. a kaevandi nr
Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m
uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise
Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus
2020. a vaatluspunkti nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2024. a uuringu puurauk
2020. a uuringu puurauk
Puuraugu nr
Kõrgemargilise paksus, m
2017. a uuringu puurauk
Täitelubjakivi paksus, m
* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist
5 4 9 4
0 0
6 587 200
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:4400
65301:001:4291
65301:011:0349
65301:011:0286
65301:011:0069
65301:001:7244
65301:001:7246
65301: 01:7245
65301:011:0113
65301:011:0159
65301:011:0013
Lagendiku
Suurtammiku
Kesasoo tee L1
Linnaaru tee L1
Betooni tn 63
Kesasoo tee L3
Kesasoo tee 5
Uus-Kristjani
Ülemiste-Maardu 1,2- , km
Väikemetsa
Betooni tn 59
65301:001:5007
65301:011:0143
65301:001:4290
65301:011:0148
Vahemetsa
Rabaotsa
Saluste tee 3
Uue-Sauna
65301:011:0150
65301:001:5006
Metsasauna
Metsavälu
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:011:0298
65301:001:6616
65301:001:4295
65301:011:0131
65301:011:0070
6530 :001:4413
Kesasoo tee 12a
Linnaaru põik 1
Saluste tee 5
Kassisaba
Betooni tn 61
Kesa
65301:011:0299
65301:011:0287
Kesasoo tee L6
Kesasoo tee 7
65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:001:4413 Kesa
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
Mets as au
na
65 30
1:0 01 :58
89
Ra ba
ots a
65 30
1:0 01 :58
90
Linnaaru põik 2 65301:001:4870
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
Linnaaru põik 65301:011:0347
Saluste tee L2 65301:001:4294
78401:101:7303
Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4
Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //
Sa lus te tee L1
65 30 :00
1:4 41
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
2024. a. uuringu sondeerimispunkt
2020. a. uuringu sondeerimispunkt
Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number
Paljand
Pindala 52,02 ha
Nr X Y
1 6 587 327,51 549 329,95
2 6 587 329,67 549 350,55
3 6 587 345,42 549 372,23
4 6 587 372,54 549 384,30
5 6 587 410,76 549 379,98
6 6 587 422,15 549 408,82
7 6 587 384,57 549 423,69
8 6 587 393,37 549 452,48
9 6 587 399,15 549 465,04
10 6 587 417,49 549 465,21
11 6 587 445,60 549 457,25
12 6 587 456,22 549 452,43
13 6 587 470,79 549 484,77
14 6 587 508,76 549 567,97
15 6 587 546,75 549 650,79
16 6 587 511,98 549 666,84
17 6 587 502,02 549 679,62
18 6 587 504,38 549 700,20
19 6 587 520,60 549 713,08
20 6 587 544,02 549 710,39
21 6 587 558,13 549 740,98
22 6 587 577,54 549 748,19
23 6 587 589,02 549 742,94
24 6 587 648,21 549 871,98
25 6 587 606,88 549 890,94
26 6 587 602,18 549 913,42
27 6 587 615,35 549 933,56
28 6 587 648,72 549 933,40
29 6 587 684,68 550 012,33
30 6 587 712,09 550 072,24
31 6 587 695,28 550 079,94
32 6 587 688,05 550 099,35
33 6 587 696,67 550 118,18
34 6 587 716,08 550 125,40
35 6 587 732,90 550 117,71
36 6 587 747,78 550 150,24
37 6 587 815,17 550 297,54
38 6 587 799,16 550 304,47
39 6 587 791,53 550 323,72
40 6 587 799,75 550 342,73
41 6 587 819,00 550 350,36
42 6 587 835,98 550 343,02
43 6 587 839,96 550 351,72
44 6 587 870,60 550 421,37
45 6 587 882,92 550 450,99
46 6 587 882,56 550 453,06
47 6 587 826,70 550 454,58
48 6 587 782,55 550 408,00
49 6 587 761,85 550 407,36
50 6 587 742,91 550 425,16
51 6 587 756,84 550 469,99
52 6 587 653,66 550 502,02
53 6 587 620,60 550 504,97
54 6 587 611,23 550 489,89
55 6 587 559,11 550 499,90
56 6 587 551,68 550 486,55
57 6 587 517,20 550 501,32
58 6 587 482,42 550 506,35
59 6 587 333,00 550 473,43
60 6 587 326,14 550 476,61
61 6 587 399,37 550 610,93
62 6 587 366,28 550 659,98
63 6 587 338,80 550 657,18
64 6 587 336,48 550 656,94
65 6 587 336,46 550 656,94
66 6 587 304,74 550 651,14
67 6 587 203,46 550 641,00
68 6 587 132,67 550 508,37
69 6 587 153,99 550 354,37
70 6 587 180,66 550 164,05
71 6 587 186,17 550 121,59
72 6 587 186,00 550 084,81
73 6 587 182,24 550 067,23
74 6 587 190,39 550 008,20
75 6 587 213,43 549 850,92
76 6 587 213,51 549 850,34
77 6 587 225,24 549 757,71
78 6 587 225,34 549 756,82
79 6 587 227,08 549 738,83
80 6 587 233,58 549 691,27
81 6 587 306,88 549 333,21
piiripunktide koordinaadid
mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise ja
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
65301:001:4291
Suurtammiku
Nõlvaterviku alumine piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
0 200 m100
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Mäeeraldise plaan
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
19.05.2026
1 : 2000
Graafiline lisa 1/3
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir (asendiplaanil)
Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
6. Katendi hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Kvaternaaris on hoideterviku nõlvuseks arvestatud 1:1,4.
(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).
- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine
(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER juuni 2024 ja juuli 2025.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
mõõdistamise kuupäev
Veetaseme abs. kõrgus,
58 aT 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 43 aT Plokk 42 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
Plokk 58 aT Plokk 57 aT
N
41
18
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 5 4
1 ,2 -4 ,4 k
m Ü le
m is te -M
a a rd
u
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
1 1 3
6 5 3 0 1 :0
0 1 :4
2 9 0
S a lu s te t e e 3
65301:001:4291 Suurtammiku
65301:001:4291 Suurtammiku
65301:001:4413 Kesa
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 8 4
U u s -K ri s tj a n i
6 5 3 0 1 :0
0 1 :7
2 4 4
K e s a s o o t e e L
3
65301:001:4295 Saluste tee 5
65301:001:4400 Lagendiku
65301:011:0091 Põlendiku
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:001:4400 Lagendiku
65301:011:0091 Põlendiku
L a g e n d ik
u 6 5 3 0 1 :0
0 1 :4
4 0 0
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
46
48
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
46
48
katend
Plokk 42 aT
Plokk 42 aT
Plokk 43 aT
Plokk 43 aT
Plokk 57 aT Plokk 57 aT
Plokk 57 aT
Plokk 57 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Plokk 58 aT
Läbilõige II-II'
Läbilõige V-V'
SW m
E m
NW m
SE m
S-10/24 39,82 S-11/24
39,63
39,38 S-15/24
PA-1/24
39,70
PA-5
40,45 PA-3/24
39,80
23,3
21,7
PA-5
40,45
22,4
21,5
21,5
PA-5/24
41,78
0,6 1,0
1,8
PA-3
40,35
21,75
PA-3
40,35
22,4
S-9
39,40
2,1
2,8
5,95
1/24-1 LA 33 F 9,1
8,3
1/24-2 LA 33 F 7,8
1/24-3 LA 32 F 5,1
17,4
1/24-4 LA 24 F 1,6
1/24-5 LA 26 F 2,9
4,0
7,2
3/24-1 LA 32 F 6,1
10,1
3/24-2 LA 32 F 4,4
3/24-3 LA 26 F 1,6
20,8
3/24-4 LA 27 F 2,2
3,0
5,8
5/24-1 LA 31 F 9,9
8,3
5/24-2 LA 37 F 7,1
5/24-3 LA 36 F 4,2
17,2
5/24-4 LA 26 F 2,0
5/24-5 LA 30 F 3,7
5,4 6,5
3-1F 33
F 6,9
11,5
3-2F 35
F 3,8
17,9
3-3F 26
F 0,8
3-4F 27
F 1,2
6,7
3-1K
8,8
3-2K
3-3K
3-4K
20,9
3-5K
21,4 3-6K
22,03-7K
3-8K
LA
LA
LA
LA
0,9
2,6
5,2
20,1
21,25
2,6
5,3
5-1F 37
F 5,0
5-2F 34
F 6,2
5-3F 26
F 0,9
20,6
5-4F 25
F 1,1
5-1K
7,6
5-2K
5-3K
5-4K
5-5K
5-6K
5-7K
5-8K
LA
LA
LA
LA
10,35
19,55 19,95
2,6
5,3
5-1F 37
F 5,0
5-2F 34
F 6,2
5-3F 26
F 0,9
20,6
5-4F 25
F 1,1
5-1K
7,6
5-2K
5-3K
5-4K
5-5K
5-6K
5-7K
5-8K
LA
LA
LA
LA
10,35
19,55 19,95
0,3
20,1
21,15
2,65
1,5
19,2
20,3
22,8
1,5 1,8
3,2
11,15
16,8
16,8 16,35
11,15
3-1F 33
F 6,9 LA
3-2K 5,4 6,5 6,7
8,8
11,5
1,5
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1 ,4
1 : 1,4
10.04.2020
vt. 39,35 m
10.04.2020
vt. 39,90 m
10.04.2020
vt. 39,90 m
07.05.2024
vt. 37,93 m
15.05.2024
vt. 38,90 m 10.05.2024
vt. 39,26 m
10.04.2020
vt. 39,35 m
0 200 m100
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Raudtee kaitsevöönd
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi
Rail Baltic trassikoridor
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Turvas
Murenenud lubjakivi
Loobu kihistu lubjakivi
Kandle kihistu ooidlubjakivi
Väo kihistu dolomiidikas lubjakivi
Väo kihistu lubjakivi
kukersiidi vahekihtidega
Viivikonna kihistu lubjakivi
Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi
Järvesetted
Kattepinnas / muld / moreen
Tehnogeenne katend / katendivall / ladu
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(varu seisuga 02.07.2025) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5242).
- Väo lubjakivimaardla Väo VIII lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine
(varu seisuga 01.07.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4842, EGF 9897);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo X, XVja XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
2. Kasutatud on:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
II-II' ja V-V'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 2/3
19.05.2026
V 1 : 200
H 1 : 2000
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Veersalu
/Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Aktiivse tarbevaru piir (aT)
ammendamisel (abs 38,0 m)
Eeldatav veetase maavara
Teenindusmaa piir
Mäeeraldise piir
mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri
mäeeraldise teenindusmaa piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri
Nõlvatervik nõlvusega
T a ll in
n -T
a p a 1
1 5 -1
1 8 ,2 k
m B e to
o n i p õ ik 2
0 / /
V a ri v e re t e e 1
0 / /
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 5 4
T a ll in
n -T
a p a 1
1 5 -1
1 8 ,2 k
m B e to
o n i p õ ik 2
0 / /
V a ri v e re t e e 1
0 / /
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2O lb
2
O tl 2
O vä 2
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2O lb
2
O tl 2
O vä 2
O tl 2
O lt 1
O vv 3
O kr 2
O vä 2
O kn 2
O lb 2
O vä 2
Puuraugu sügavus, m
Sügavus maapinnast, m
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Killustiku LA tegur Killustiku külmakindlus
Keemiline analüüs ja proovi number
Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev
Suudme abs kõrgus, m
Sügavus maapinnast, m
Sondpunkti number
Sondeerimise sügavus, m
ja proovi number Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov
Veetase 39,00 abs m
Veekogu pindala 24,77 ha
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
42.41
42.14
42.12
41.67
41.17
40.97
41.81
40.39
39.77
39.34
39.76
39.59
39.68
39.84
39.78
39.69
39.79
39.70
39.64
39.77
39.55
39.76
39.85
39.88
39.84
39.93
39.95
39.54
39.83
39.70
39.64
39.51
39.55
39.58
24.09
32.52
33.34
28.97
24.58
21.28
28.08
35.04
28.95
23.53 19.62
27.69
33.51
36.42
35.35
25.96
21.13
35.65
30.57
31.46
37.34
36.73
28.85
23.19
22.21
30.10
37.33
34.16
29.38
22.74
37.43
29.87
22.88
23.94
31.97
37.60
39.87
39.90
40.15
40.46
37.24
33.18
28.62
21.98
35.76
19.12
19.28
20.65
26.42
34.15
41.44
41.67
41.82
41.23
42.32
40.26
39.74
40.10
39.75
39.88
Kr Kr
Betooni põik A
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
KPL218719
KPL52544
LK176406
KPL5 25
44
KPL1 73
85 3
K P
L 5 2 5 4 4
K P
L 1 7 3 8 5 3
MPL356773
LK183892
39.6039.70
40.18
40.18
40.35
40.16
39.41
38.58
39.51
39.42
40.53
39.85
40.24
40.46
40.99
40.76 40.86
40.73
40.60
4 0 .5 5
40.78
40.04
39.95
40.09
39.97
39.99
39.99
40.52
40.04
39.98
39.99
40.24
40.00
42.12
41.16
41.23
41.25
41.10
40.77
42.32
41.72
42.32
42.07
42.03
42.34
42.72
42.57
42.49
42.75
42.72
42.74
42.59
42.55
42.11
42.24
40.13
40.10
40.10
40.30
39.51
39.51
39.84
40.41
39.44
39.36
40.13
39.47
39.41
40.41
40.98
4 0 .2
0 4 0 .0
6
4 0 .1
5
4 0 .1
7
3 9 .9
7 3 9 .9
0
40.55
39.82
39.71
39.92
39.61
39.66
39.66
40.10
39.55
40.18
40.20
40.58
39.79
39.71
3 9 .7
5
3 8 .6
9
4 0 .2
4
3 9 .8
2
3 8 .6
3
4 0 .3
7
40.14
39.57
40.69
39.68
40.1139.124 0 .7
3
4 0 .7
4
4 0 .5
0
4 0 .5
3
4 0 .2
8
3 9 .1
5
40.66
4 0 .3
7
4 0 .3
7
4 0 .1
3
3 9 .3
1
4 0 .1
9
4 0 .1
9
40.05
40.27
40.22
40.19
40.11
40.32
40.61
41.40
42.22
4 2 .3 9
4 0 .0
3
4 0 .0
4
4 0 .0
8
4 0 .0
9
4 0 .5
2
4 0 .5
0
4 1 .2
9
4 1 .3
3
4 2 .0
9 4 2 .1
3
4 2 .9
5
4 2 .9
9
4 3 .9
1
4 3 .7
4
4 2 .5
0
4 2 .6
0
3 9 .9
9
3 9 .2
0 4 0 .0
0
3 9 .1
7
39.68
40.01
3 9 .3
2
3 9 .9
1 4 0 .1
6 3 9 .1
8
3 9 .8
2
4 0 .3
5
4 0 .3
0
3 9 .4
1 3 9 .8
4
4 0 .6
6
3 9 .9
6
4 1 .3
1
4 0 .6
8
4 2 .0
9 4 1 .6
0
39.41
39.86
40.12
39.88
39.74
39.88
39.93
40.25
40.25
40.20
41.94
41.3 7
39.97
39.51
39.72
39.59
40.21
40 .89
40 .3 1
41 .3 740
.6 5
41.24
40.59
41.51
41.22
41.61
41 .91
41 .65
42 .0 642
.28
42.03
41 .8941 .74
41 .85
41 .67
41 .83
41 .65
41 .86
41 .71
42 .02 41 .88
42 .2442 .05
42 .3242 .15
42 .29
42 .10
42 .24
42 .04
42 .33
42 .14
42 .35
42 .19
42 .4642
.30
42.62
42.54
41 .08
41. 84
41 .06
41 .48
41. 09
41 .64
41.81
42.75
40 .85
42 .22
40 .96
42 .33
40 .97
42 .33
41 .00
42 .01
40 .67
41 .95
40 .56
41 .87
40 .50
41 .64
40 .55
42 .57
40 .75
42 .05
40 .96
42 .29
39.51
4 2 .8
9
42 .5 2
42 .48
42.38
40
40
40
40
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
4 0
40
40
40
4 0
4 0
4 0
40
40
40
4 04
0
4 1
4 1
4 1
41
4 1
41
41
4 1
42
4 2
4 2
42
42
42
42
42
42
42
4 2
42
4 2
38
38
38
38
3 8
3 8
38
38
37
37
3 7
3 7
37
37
37
19
19
19
19
19
2 0
20
20
20
20
21
2 1
21
2 1
21
22
22
2 2
2 2
22
22
23
23
23
23
23
23
2 4
2 4
24
24
24
24
25
2 5
2 5
2 525
25
25
26
26
2 6
2 6
2 6
26
2 7
27
27
27
27
27
2 8
2 8
2 8
28
28
28
28
29
2 9
2 9
2 929
29
2 9
30
30
3 0
3 0
30
30
3 0
3 1
3 1
31
31
31
31
31
32
32
3 2
32
32
32
32
33
3 3
3 3
3 333
33
33
3 4
3 4
34
3 4
34
34
34
3 4
35
3 5
3 5
35
35
3 5
35
3 5
36
36
3 6
36
36
3 6
36
3 6
39
3 9
39
39
39
3 9
3 9
39
PA-3
40,35
17,85
PA-5
40,45
19,35
39,49
39,38
39,40
39,53
Vp-1
40,30
S-1
39,55 S-2
39,55
S-3
39,45
S-4
39,45
S-5
39,40
S-6
39,36
S-7
39,52
S-8
39,50
S-9
39,40
S-10
39,35S-11
39,35S-12
39,50
S-13
39,45
1,4 1,7
0,7
0,5
0,8
1,4
1,3
1,4
1,5
1,6
1,5
1,0
0,7
18,49
19,13
2,3
18,75
2,8
17,93
5,4
17,1
PA-4* 3,5
2,6
PA-7*
PA-8*
17,85
PA-9* 3,8
17,8
2,0
PA-1
40,50 0,9
PA-2
39,85
18,55
PA-6
40,62
19,77
19,90
2,6
40,50
PA-6A
19,7
1,9
19,4
18,25
PA-1/24
39,70
17,95
2,80
18,95
PA-2/24
39,53
18,03
3,70
17,80
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80
PA-4/24
41,07
20,37
3,00
17,70
PA-5/24
41,78
20,13
3,00
18,65
S-1/24 39,57
0,40
S-2/24 39,54
1,40
S-3/24 39,67
0,85
S-4/24 39,75
0,55
S-5/24 39,77
0,80
S-6/24 39,99
1,40
S-7/24 40,44
1,40
S-8/24 40,18
2,05 S-9/24 40,01
1,65
S-10/24 39,82
0,40
S-11/24 39,63
0,90
S-12/24 39,80
0,50
S-13/24 39,89
0,55
S-14/24 39,78
1,80
S-15/24 39,38
1,80
S-16/24 39,90
1,80
S-17/24 39,60
1,60
S-18/24 39,65
1,40
S-19/24 39,59
1,30
S-20/24 39,47
1,60
S-21/24 39,50
1,30
1,60 S-22/24 39,81
PA-1EG
40,20
PA-3EG
40,10
PA-41EG
39,84
PA-43EG
39,44
PRK0000008
41,00
PL-1
37,02
0,55
1,05
10,1
9,6
10,8
8,6
10,5
8,15
10,8
7,15
10,7
6,1
10,6
7,2
11,0
6,8
11,0
6,1
10,6
8,35
10,15
8,1
10,75
7,7518,5
17,95
10,85
7,0
17,5
10,75
6,95
PL-2
38,98
K-1
37,98 1,5
10,95
6,55
2,2
1,5
S-8/24 40,18
2,05
Vp-1
40,30 2,0
K-1
37,98 1,5
PA-41EG
39,84 2,2
PRK0000008
41,00
Turba paksus, m
PA-3/24
39,80
19,00
4,00
16,80 10,7
6,1
FM
K
FM
K
FM K
FM
FM
H
H
1 2
3
4
5
6
7 8
9
10
11
12
13
14
15
16 17
18
19
20
21
22
23
24
25
26 27
28
29
30
31 32
33
34
35
36
37
38 39
40
41
42 43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
65
66
67
68
69
70 7172
73 74
7576 777879
80
81
Ujumiskoht
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
2024. a kaevandi nr
Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m
uuringu puuraugu nr Ehitusgeoloogilise
Puurkaevu asukoht, number ja maapinna abs kõrgus
2020. a vaatluspunkti nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2024. a uuringu puurauk
2020. a uuringu puurauk
Puuraugu nr
Kõrgemargilise paksus, m
2017. a uuringu puurauk
Täitelubjakivi paksus, m
* - käsipuurauk, kasuliku kihi paksused mudelist
5 4 9 4
0 0
6 587 200
5 5 0 4
0 0
5 4 9 6
0 0
5 4 9 6
0 0
5 5 5 0
0 0
5 5 0 2
0 0
6 587 400
65301:001:5008 Raja
65301:011:0059 Sepa-Hindreku
65301:001:4400
65301:001:4291
65301:011:0349
65301:011:0286
65301:011:0069
65301:001:7244
65301:001:7246
65301:001:7245
65301:011:0159
65301:011:0013
Lagendiku
Suurtammiku
Kesasoo tee L1
Linnaaru tee L1
Betooni tn 63
Kesasoo tee L3
Kesasoo tee 5
Uus-Kristjani
Väikemetsa
Betooni tn 59
65301:001:5007
65301:011:0143
65301:001:4290
65301:011:0148
Vahemetsa
Rabaotsa
Saluste tee 3
Uue-Sauna
65301:011:0150
65301:001:5006
Metsasauna
Metsavälu
65301:011:0083 Uus-Tammiku
65301:011:0298
65301:001:6616
65301:001:4295
65301:011:0131
65301:011:0070
65301:001:4413
Kesasoo tee 12a
Linnaaru põik 1
Saluste tee 5
Kassisaba
Betooni tn 61
Kesa
65301:011:0299
65301:011:0287
Kesasoo tee L6
Kesasoo tee 7
65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km
65301:001:4413 Kesa
65301:001:4413 Kesa
65301:011:0091 Põlendiku
65301:011:0077 Viikmanni-Soodevahe
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
K e s a s o o t e e L
2
Mets as au
na
65 30
1:0 01 :58
89
Ra ba
ots a
65 30
1:0 01 :58
90
Linnaaru põik 2 65301:001:4870
65301:011:0329 Linnaaru põik 1c
Linnaaru põik 65301:011:0347
Saluste tee L2 65301:001:4294
78401:101:7303
Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4
Peterburi tee 36 // Suur-Sõjamäe tn 7 //
Sa lus te tee L1
65 30 :00
1:4 41
Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km 65301:011:0113
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
2024. a. uuringu sondeerimispunkt
2020. a. uuringu sondeerimispunkt
Maapinna abs. kõrgus Turba sondeerimispunkti number
Paljand
Pindala 52,02 ha
Nr X Y
1 6 587 327,51 549 329,95
2 6 587 329,67 549 350,55
3 6 587 345,42 549 372,23
4 6 587 372,54 549 384,30
5 6 587 410,76 549 379,98
6 6 587 422,15 549 408,82
7 6 587 384,57 549 423,69
8 6 587 393,37 549 452,48
9 6 587 399,15 549 465,04
10 6 587 417,49 549 465,21
11 6 587 445,60 549 457,25
12 6 587 456,22 549 452,43
13 6 587 470,79 549 484,77
14 6 587 508,76 549 567,97
15 6 587 546,75 549 650,79
16 6 587 511,98 549 666,84
17 6 587 502,02 549 679,62
18 6 587 504,38 549 700,20
19 6 587 520,60 549 713,08
20 6 587 544,02 549 710,39
21 6 587 558,13 549 740,98
22 6 587 577,54 549 748,19
23 6 587 589,02 549 742,94
24 6 587 648,21 549 871,98
25 6 587 606,88 549 890,94
26 6 587 602,18 549 913,42
27 6 587 615,35 549 933,56
28 6 587 648,72 549 933,40
29 6 587 684,68 550 012,33
30 6 587 712,09 550 072,24
31 6 587 695,28 550 079,94
32 6 587 688,05 550 099,35
33 6 587 696,67 550 118,18
34 6 587 716,08 550 125,40
35 6 587 732,90 550 117,71
36 6 587 747,78 550 150,24
37 6 587 815,17 550 297,54
38 6 587 799,16 550 304,47
39 6 587 791,53 550 323,72
40 6 587 799,75 550 342,73
41 6 587 819,00 550 350,36
42 6 587 835,98 550 343,02
43 6 587 839,96 550 351,72
44 6 587 870,60 550 421,37
45 6 587 882,92 550 450,99
46 6 587 882,56 550 453,06
47 6 587 826,70 550 454,58
48 6 587 782,55 550 408,00
49 6 587 761,85 550 407,36
50 6 587 742,91 550 425,16
51 6 587 756,84 550 469,99
52 6 587 653,66 550 502,02
53 6 587 620,60 550 504,97
54 6 587 611,23 550 489,89
55 6 587 559,11 550 499,90
56 6 587 551,68 550 486,55
57 6 587 517,20 550 501,32
58 6 587 482,42 550 506,35
59 6 587 333,00 550 473,43
60 6 587 326,14 550 476,61
61 6 587 399,37 550 610,93
62 6 587 366,28 550 659,98
63 6 587 338,80 550 657,18
64 6 587 336,48 550 656,94
65 6 587 336,46 550 656,94
66 6 587 304,74 550 651,14
67 6 587 203,46 550 641,00
68 6 587 132,67 550 508,37
69 6 587 153,99 550 354,37
70 6 587 180,66 550 164,05
71 6 587 186,17 550 121,59
72 6 587 186,00 550 084,81
73 6 587 182,24 550 067,23
74 6 587 190,39 550 008,20
75 6 587 213,43 549 850,92
76 6 587 213,51 549 850,34
77 6 587 225,24 549 757,71
78 6 587 225,34 549 756,82
79 6 587 227,08 549 738,83
80 6 587 233,58 549 691,27
81 6 587 306,88 549 333,21
piiripunktide koordinaadid
mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise ja
0 200 m100
Rae vald, Harju maakond
Väo VIII lubjakivikarjäär
Osaühing Eesti Killustik
48022 Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Rõstla paekarjäär, Rõstla küla,
Kristel Veersalu
Erki Vaguri
19.05.2026
1 : 2000
Graafiline lisa 3/3
26/5522
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja allkiri)
Kaardileht nr 6334 Tallinna ja 6343 Maardu
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 05.01.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 18.05.2026);
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Korrastatud ala plaanMaapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise piir
Kehtiv Väo VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
65301:001:4291
Suurtammiku
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maardla piir (asendiplaanil)
Mäeeraldise piir (asendiplaanil)
Rohumaa kõlvik (27,25 ha)
sihtotstarve ärimaa
Korrastamise järgselt maa
Raudtee kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geod.märgi kaitsevöönd
Vee- ja kanal. kaitsevöönd
Rail Baltic trassikoridor
Veehaarde sanitaarkaitseala
Sideehitise kaitsevöönd
Muinsuskaitse piirangud
N
41 38
62
8Y
61
9Y
10Y
60
59
11Y
58
TP
TP
TP TP
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 5
1 1 0 k V A ru
k ü la -L
a s n a
m ä e L
1 6 4
110kV Aruküla-Lasnamäe L165
110kV Aruküla-Lasnamäe L164
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 65
11 0k
V A ruk
üla -La
sn amäe
L1 64
110 kV
Aru küla
-La sna
mäe L16
5 110
kV Aru
küla -La
sna mäe
L16 4
110kV Iru-Lasnamäe L167
11 0k
V L as
na m äe -Id
a L0
08
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
11 0k
V I ru-
La sn amäe
L1 67
11 0k
V L as
na mäe
-Id a L
00 8
110 kV Iru-
Las namäe
L16 7
110 kV
Las namäe-
Ida L0
08
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
1 1 0 k V L a s n a
m ä e -Id
a L
0 0 8
1 1 0 k V Iru
-Id a L
0 0 7
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
0 8 3
U u s -T
a m
m ik u
65301:001:4294
Saluste tee L2
65301:001:4295
Saluste tee 5
65301:001:4414
Saluste tee L1
65301:01 1:0131
Kassisab a
65 30
1:0 11 :01
13
Üle mi ste -M
aa rdu 1,
2-4 ,4
km
65301:001:4413
Kesa
65301:001:5008
Raja
65301:011:0059
Sepa-Hindreku
65301:001:5007
Vahemetsa
65301:001:4291
Suurtammiku
65301:001:4290
Saluste tee 3
65301:011:0091
Põlendiku
65301:011:0349
Kesasoo tee L1
65301:001:4400
Lagendiku
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
1 5 9
V ä ik e
m e ts a
65301:011:0150
Metsasauna
65301:001:5006
Metsavälu
65301:011:0084
Uus-Kristjani
6 5 3 0 1 :0
1 1 :0
2 8 8
külgneva mäeeraldise piir
olemasolev ploki piir
uuringuruumi piir
kavandatav ploki piir
õhuliini masti teenindusala (raadius 25 m)
katastriüksuse piir
0 250 500 m
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo XV uuringuruum
Väo X uuringuruum
Väo VIII lubjakivikarjäär
Väo XVII uuringuruum
EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI)
KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE
METOODILINE JUHEND
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
2
Nimetus: Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend Avaldatud 18.08.2025 Väljaandja: Keskkonnaamet Koostaja: LEMMA OÜ Autorid: Piret Toonpere, MSc
Anna Setskaja, MSc
Andrus Veskioja, MSc
Helen Opp, MSc
Ain Tõnts, MSc Viide: Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Ülevaade juhendi muudatustest:
Muudatuse kuupäev Muudatuse asukoht Muudatuse lühikirjeldus
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
3
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4
1 Maavarade kaevandamine ....................................................................................................... 5
2 Heitkoguste arvutamine ........................................................................................................... 8
2.1 Katendi eemaldamine ...................................................................................................... 8
2.2 Puurimistööd (lõhkeaukude puurimine) ......................................................................... 9
2.3 Lõhketööd ...................................................................................................................... 10
2.4 Hüdrovasaraga kobestamine ......................................................................................... 11
2.5 Purustamine ja sõelumine ............................................................................................. 12
2.6 Puistematerjali laadimine .............................................................................................. 14
2.7 Konveierilindi kasutamine ............................................................................................. 15
Lisad ................................................................................................................................................ 17
Exceli põhine arvutustabel liiva ja kruusakarjääri heitkoguste arvutusteks .............................. 17
Exceli põhine arvutustabel lubjakivikarjääri heitkoguste arvutusteks ....................................... 17
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
4
Sissejuhatus
Käesolev juhend on suunatud maavarade kaevandamise ja töötlemisega seotud ettevõtetele, konsultantidele ja Keskkonnaameti spetsialistidele (kes tegelevad välisõhu eriosaga kaevandamislubades).
Juhend käsitleb Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate saasteainete heitkoguste arvutamist. Tegu on soovitusliku juhendmaterjaliga keskkonnalubade taotlustes ja keskkonnamõju hindamistes saasteainete hetkeliste ja aastaste heitkoguste arvutuslikuks hindamiseks.
Juhend käsitleb pealmaa kaevandustegevuse ja karjäärides toimuva maavara töötlemisel järgmiste protsesside saasteainete heitkoguste arvutamist: katendi eemaldamine, puurimistööd, lõhketööd, hüdrovasaraga kobestamine, materjali purustamine ja sõelumine, puistematerjali laadimine ja konveierlindi kasutamine.
Juhendi koostamisel on võetud eelduseks, et kõik arvutustes kasutatavad sisendandmed on arvutuslikud lähtudes maavara kaevandamisel olemasolevast infost. Keskkonnalubade taotluste koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel võib alati arvutuslikke parameetreid asendada otseste mõõtmiste tulemustega, kui neid on olemas.
Saasteainete osas on lähtutud keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusest nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ ja 27.12.2016. a määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud saasteainetest.
Karjääride territooriumil paiknevad purustus-sorteerimissõlmed, paiksed purustid ja sõelumisseadmed on töötanud traditsiooniliselt diiselkütusega. Paikses seadmes diiselkütuse kasutamisel on tegu põletusseadmega, mille heitkoguseid võib olla asjakohane kajastada keskkonnalubades. Põletusseadmete heitkoguste hindamist käesolev juhend ei kajasta. Põletusseadmete heitkogused kuuluvad hindamisele lähtuvalt Keskkonnaministri määrusele 24.11.2016 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Süsinikdioksiidi heitkoguseid tuleb hinnata lähtuvalt Keskkonnaministri määrusest 27.12.2016 nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.
Kasutatavate seadmete puhul on asjakohane arvestada, et üha enam võetakse mäetööstuses kasutusele elektriliste ajamitega seadmeid, mille puhul suitsugaaside heitkoguseid ei ole vaja arvestada.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
5
1 Maavarade kaevandamine
Eesti ehitussektoris kasutatakse laialdaselt looduslikke ehitusmaavarasid nagu liiv, kruus, lubjakivi ja dolokivi. Nende maavarade kaevandamine (avakaevandamine karjäärides) ja töötlemine (nt purustamine ja sõelumine eri fraktsioonidesse killustikuks) on olulised tööstusprotsessid, millega paratamatult kaasneb saasteainete (eeskätt PM-sum, PM10, PM2,5) heide välisõhku.
Liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi kaevandatakse Eestis üldjuhul karjääridest avakaevandamise meedodil. Tüüpilise kaevandamisega kaasnev õhuheiteid põhjustavate tegevuste skeem on esitatud Joonis 1. Materjalide laadimist võib sealjuures esineda tavapärase kaevandustegevuse raames mitmel korral.
Joonis 1. Kaevandustegevuse õhuheiteid põhjustavad tegevused.
Karjääri kasutuselevõtul on esimeseks tööetapiks maavaravaru pealse katendi eemaldamine. Katendiks nimetatakse mäenduses kõike, mis lasub maavaralasundi peal. Katendiks on taimestik, pinnas ja lahtine kivimaterjal, mida on vaja eemaldada, et alustada maavara kaevandamist. Katendi eemaldamist teostatakse tavapäraselt frontaallaaduritega ja buldooseritega ning materjal ladustatakse karjääri territooriumile ning üldjuhul kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel.
Liiva ja kruuskarjäärides toimub seejärel maavaravaru kaevandamine. Tüüpilised kaevandamisviisid on ekskavaatorite, frontaallaadurite või teisaldatavate kopp-seadmete kasutamine. Liivakarjäärides on kasutusel ka näiteks pinnasepump-süvendajad, et kaevandada piisava sügavusega veealuse liiva varu.
Lubjakivi ja dolokivikarjäärides on vajalik enne maavaravaru väljamist see lahti murda ehk raimata. Selleks kasutatakse kas hüdrovasaraga kobestamist või lõhkamist. Kaevandamisviisi detailid (nt lõhkamisskeem jms) sõltuvad maavara füüsikalistest omadustest ja lasundi struktuurist, ent üldiselt on eesmärk materjal võimalikult ühtlase suurusega tükkideks lõhkuda, et vähendada edasise purustamise energiakulu. Liiva ja kruuskarjäärides lõhkamise ja hüdrovasaraga kobestamise vajadus puudub, sest seal ei ole tegu kaljuse kivimiga.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
6
Lubjakivikarjäärides esinev tavapärane protsessi skeem on kujutatud järgneval joonisel.
Joonis 2. Karjääris toimuvate õhuheidet põhjustavate tegevuste protsessiskeem.
Pärast maavara kaevandamist (välja kaevamist tavaliselt laaduri abil) transporditakse see karjäärialal paiknevasse töötlemiskohta. Transport võib toimuda näiteks konveieri, veoki või liiva puhul allpool põhjavee taset toimuva kaevandamise puhul pumpade abil.
Liiva ja kruusa puhul toimub seejärel materjali töötlemine, mis seisneb selle sõelumises ja vajadusel ka purustamises. Liivakarjäärides on valdavaks materjali läbisõelumine. Väljasõelutud kivid võidakse ka purustada. Kruusakarjäärides toimub materjali purustamine (tavaliselt ühekordne) ja vajadusel ka eri fraktsioonidesse purustamine. Materjali omadustest sõltuvana on võimalik liiva- ja kruusakarjääride puhul ka, et olulisel määral materjali töötlemist ei toimu. Kaevandatav materjal laetakse veokitele ja müüakse tootena.
Lubjakivi puhul on purustamine ja sõelumine laialt levinud töötlemisviis karjäärialal. Tänapäeval on materjali töötlemiseks kasutusel purustus-sorteerimissõlmed, milles on kombineeritud jadamisi eri fraktsioonidesse materjali purustavad purustusseadmed ja eri fraktsioonidesse sõelumist võimaldavad sõelad. Eri purustite ja sõelade vahel liigub materjal mööda konveierlinte. Võimalik on ka mitme eraldiseisva seadme kasutamine (nt purustusseade ning sõelumisseade). Sellisel juhul toimub ühest seadmest järgmisesse materjali laadimine kasutades kopplaadureid. Purustus-sorteerimissõlmede väljundiks on eri fraktsioonidesse sorteeritud killustik. Lubjakivi karjääride puhul on tavapärane materjali mitmekordne purustamine ja mitmesse eri fraktsiooni sõelumine.
Dolokivi puhul toodetakse üldjuhul plaate jms suurefraktsioonilisi tooteid. Sõelumist ja purustamist esineb oluliselt vähem kui lubjakivi karjäärides. Madalamargilisest dolokivist toodetakse siiski ka Eestis killustikku.
Katendi eemaldamine
Puurimine/lõhkami ne ja/või
hüdrovasaraga kobestamine
Materjali laadimine kallurisse (kasti
kukkumine)
Materjali vedu Materjali
kukkumine kallurilt purustisse
Purustamine ja/või sõelumine
Konveier
Kukkumine konveierilt
(puistangusse või kallurile)
Puistangust kallurile laadimine
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
7
Killustiku kui puistematerjali hoiustatakse karjääri territooriumil puistangutena ning transporditakse kallurautodega tootena karjäärist välja.
Kivimaterjali kaevandamine ja töötlemine tekitab kõigis etappides osakeste (tolmu) heidet. Heide tekib igas etapis, kus materjali laetakse (esineb materjali kukkumine), nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse. Samuti tekib tahkete osakeste heide purustamisel ja sõelumisel.
Heidet on võimalik vähendada kasutades erinevaid meetmeid nt kastmissüsteemidpurustitel ja konveieritel, filtritega varustatud aspiratsioonisüsteemid (tolmueemaldus) kinnistes sõelumismajades või filtrid. Lisaks kasutatakse ka katteid purustite ja sõelurite konveieritel. Mõnedel juhtudel viiakse osa materjali puhul läbi ka pesemisprotsesse – näiteks nõuetele vastava peenkillustiku tootmiseks saab pestes eraldada lubja jahvatusjärgse tolmu. Pesemisprotsessid õhuheiteid ei põhjusta.
Karjääride territooriumil paikevad purustus-sorteerimissõlmed, paiksed purustid ja sõelumisseadmed töötavad tavapäraselt diiselkütusega. Paikses seadmes diiselkütuse kasutamisel on tegu põletusseadmega, mille heitkoguseid võib olla asjakohane kajastada keskkonnalubades. Põletusseadmete heitkoguste hindamist käesolev juhend ei kajasta. Põletusseadmete heitkogused kuuluvad hindamisele lähtuvalt Keskkonnaministri määrusele 24.11.2016 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
Karjäärides kasutatavate mobiilsete sõidukite (kallurid, laadurid) sisepõlemismootorite heiteid keskkonnalubades heiteallikatena ei kajastata, sest tegu ei ole paiksete heiteallikatega. Heitena kajastatakse materjali laadimistegevuste käigus eralduv osakeste heide. Samas tuleb tähele panna, et mobiilseid purustus-sorteerimissõlmesid, mida karjäärides pikemaajaliselt kasutatakse, on loataotlustes vajalik heiteallikatena kajastada (nii osakeste heite osas protsessidest kui asjakohasel juhul ka heitgaaside heited).
Senini ei ole Eesti keskkonnalubades heiteallikana kajastatud tuuleheidet karjääride alalt ning ka käesolev juhend ei näe selle kajastamise vajadust loataotlustes ette.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
8
2 Heitkoguste arvutamine
Antud juhendis kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks on kasutatud Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance1. Metoodika tugineb omakorda valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikatel – Ch 11.19.1 Sand And Gravel Processing ja 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Air Pollutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Antud metoodikat on kasutatud mitmete Eestis tegutsevate karjääride keskkonnalubade taotluste koostamisel ja seega võib seda Keskkonnaameti hinnangul pidada sobilikuks ka Eesti tingimustes kasutamisel.
2.1 Katendi eemaldamine
Katend eemaldatakse karjääri avamisel või karjääri töömaa laiendamisel kaevandamise ettevalmistustööde käigus. Tegu on ühekordse tegevusega. Võrreldes muude kaevandustegevustega on katendi eemaldamisel tekkivad heitkogused vähesed. Samuti on tegu väikese ajalise kestvusega tegevusega ning tegevus ei erine oma olemuselt oluliselt nt ehitusobjektidel toimuvast pinnase koorimisest.
Käesoleva juhendi aluseks oleva metoodika kohaselt on võimalik arvutada osakeste heitkoguseid ka katendi eemaldamisel. Heide on võimalik arvutada arvestades pinnase omadusi (tolmufraktsiooni sisaldus ja pinnase niiskussisaldus) ning kulunud tööaja alusel. Kuna katendi eemaldamine on karjäärides ühekordne tegevus ja sellega kaasnevad õhuheited tunduvalt väiksemad kui põhitegevuse heited, siis senise praktika alusel keskkonnalubades katendi eemaldamisega kaasnevaid heitkoguseid ei ole kajastatud. Ka käesolev juhend ei pea asjakohaseks katendi eemaldamise heitkoguseid keskkonnalubades reguleerida ning sellest lähtuvalt täpsemalt vastavat arvutusmetoodikat ei kajastata.
Kui mingitele juhtudel osutub katendi eemaldamise heitkoguse hindamine asjakohaseks (nt väga ulatuslike karjääride avamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel), siis on kohane järgida Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance2 vm Eesti oludesse kohalduvat arvutusmetoodikat.
1 http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1
2 http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
9
2.2 Puurimistööd (lõhkeaukude puurimine)
Lubja- ja dolokivi karjäärides kasutatakse lõhketööde ettevalmistustöödeks puurmasinaid (Joonis 3). Puurmasinatega puuritakse kivisse lõhkeaugud, millesse paigutatakse lõhkamiseks laengud. Tegu on kestvuselt lühiajalise protsessiga. Keskmiseks puurmasina puurimiskiiruseks võib pidada üks meeter ühe minutiga. Puurimistöödega kaasneb osakeste heide välisõhku.
Eriheited puurimisel on järgnevad:
ETPMsum = 0,59 kg/puuritud augu kohta
ETPM10 = 0,31 kg/puuritud augu kohta
ETPM2.5 = 0,31 kg/puuritud augu kohta
Kuna eriheide on antud puuritud aukude kohta, siis on vajalik teada heitkoguse hindamiseks
puuraukude arvu. Puuraukude arv sõltub kaevandatava materjali omadustest. Arv on tavapäraselt võimalik leida lõhketööde projekti alusel, kus on esitatud info kui suur on ühe puuraugu abil lõhatav lubjakivi maht. Puuraukude aastase maksimaalse arvu saab arvutada karjääri maksimaalse aastase kaevandusmahu alusel.
Tänapäevased puurmasinad on üldjuhul varustatud tolmu püüdesüsteemidega (kottfiltrid, tsüklonid, niisutussüsteemid vms). Kaasaegsete masinate puhul võib esineda mitmeastmelisi tolmu püüdsüsteeme (nt kombineeritult kottfiltrid + tsüklon). Heite vähendusmeetmete kasutamisel võib ülaltoodud eriheidete puhul arvestada lisaks heite vähendusmeetme efektiivsust. Reeglina on võimalik puurmasina püüdesüsteemide efektiivsuse hinnang leida seadme tehnilistest dokumentidest. Kaasaegsete seadmete puhul ületab püüdeefektiivus tavaliselt 99,5-99,9 %. Heite kontrollimise tehnoloogia rakendamisel kohaldatakse ilma heite vähendamise tehnoloogiata eriheitele või heitkogusele vastava heite vähendamise meetme efektiivusust järgnevalt:
EP= E x ( 100−
100 ),
kus
EP – saasteaine heitkogus või eriheide peale vähendusmeetmete rakendamist
E – saasteaine heitkogus või eriheide ilma heite vähendamistehnoloogiat
P – puhastusaste %
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/ augu kohta) × aastas puuritud aukude arv × (1 tonn / 1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / puurimise tööaeg tundides / 3600
Joonis 3. Puurmasin.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
10
2.3 Lõhketööd
Lõhkamine karjäärides toimub vastavalt lõhketööde projektile. Lõhketööde projekt on kohustuslik dokument lõhkamiste läbiviimisel ja sellest on võimalik leida infot nii kasutatavate lõhkeainete kui ka nende koguste osas, samuti lõhkamiste aastase arvu kohta. Lõhkamine on karjääride puhul tegevus, mille käigus lisaks osakeste heitele eralduvad ka lõhkeainete koostises olevad komponendid saasteainetena.
Korralikult planeeritud lõhketööd tekitavad küll tolmupilve, kuid tänapäeval peetakse lõhkamistööde panust üldisesse tolmuheidesse suhteliselt väikeseks – enamik tolmust peale lõhkamist ladestub, enam-vähem lokaalselt. Samuti on lõhketööde kestvus väga lühiajaline.
Tahkete osakeste eriheite arvutamise valemid lõhkamisel on järgmised:
ETPMsum = 0,00022(A)1,5
ETPM10 = (0,00022 (A)1,5) x 0,52
ETPM2.5 = (0,00022 (A)1,5) x 0,03, kus
ET – vastavate osakeste fraktsiooni eriheide (kg/lõhkamise kohta)
A – horisontaalne lõhkeala pindala (m²)
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/lõhkamise kohta) × lõhkamiste arv aastas × (1 tonn / 1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / lõhkamise tööaeg tundides / 3600
Lisaks tahketele osakestele eralduvad lõhkamisel ka lõhkeaine koostisest sõltuvad gaasilised saasteained. Eestis kasutatakse karjäärides enim ammooniumnitraadil põhinevat lõhkeainet ANFO. Juhul kui lõhkeaine osas on ohutuskaardil või tehnilisel infolehel esitatud teave lõhkeaine kasutamisel tekkivate saasteainete eriheidete kohta, siis on heite arvutamiseks kohane kasutada vastavaid väärtusi. Kui täpsem info puudub, siis võib kasutadaTabel 1 esitatud saasteainete eriheited. Kuna antud eriheidete puhul on tegu võrdlemisi vanal infoallikal põhinevate väärtustega, siis kaasaegsete lõhkeainete puhul võib eeldada pigem väiksemaid saasteainete koguseid.
Joonis 4. Lõhketöödega kaasneb osakeste heide lõhatava materjali purunemisest ja lõhkeaine koostisest sõltuv gaasiliste saasteainete heide. Foto: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
11
Karjäärides võidakse lõhkamisel kasutada ka teisi lõhkeaineid. Lõhkeaine mark on määratud lõhketööde projektis. Spetsiifiliste lõhkeainete kasutamisel on asjakohane tutvuda lõhkeaine ohutuskaardi ja/või tehnilise infolehega, kus on üldjuhul esitatud info ka selle kasutamisel eralduvate saasteainete heitkoguse kohta. Vastavate andmete olemasolul tuleb neid keskkonnaloa taotluse koostamisel kasutada.
Tabel 1. ANFO kasutamisega kaasnevad saasteainete eriheited.
Lõhkeaine tüüp Koostis (toimeaine sisaldus) CO (kg/t) NOx (kg/t)
SO₂ (kg/t)
ANFO Ammooniumnitraat, 5,8–8% kütteõli 34 8 1
Lõhkeainet kasutamisel tekkivate saasteainete heitkoguse hindamisel on vaja teada kasutatava lõhkeaine kogust.
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: heitkogus (tonni/aastas) = aine eriheide (kg/t) × kasutatud lõhkeaine kogus (t/a) × (1 t/1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / lõhkamise tööaeg tundides / 3600
Lõhkamine on väga lühiajaline tegevus, kuid saasteaine hajuvusarvuste koostamiseks on vajalik kasutada hetkelist heitkogust (g/s). Hetkelise heitkogusena lõhkamise puhul ei ole asjakohane kasutada maksimaalset g/s heidet. Hajumisarvutusteks võib kasutada maksimaalset tunnikeskmist g/s heidet. Selleks võib kasutada lõhkamise tööajana tunde, mille jooksul lõhkamine teostatakse. Nt kui ühes tunnis teostatakse maksimaalselt üks lõhkamine ja aastas teostatakse 100 lõhkamist, siis on lõhkamise arvutuslikuks tööajaks 100 tundi. Ka sellise lähenemisega esineb hajuvusarvutustes lõhkamisel tekkivate saasteainete kontsentratsiooni ülehindamine. Samas ei võimalda enamik hajuvusprogramme alla ühe tunnise täpsusega heite dünaamikat sisestada.
2.4 Hüdrovasaraga kobestamine
Karjäärides, kus lõhkamistööd on müra tekke vältimiseks piiratud, toimub maavaravaru raimamine kasutades kivimi kobestamiseks hüdrovasaraid. Hüdrovasara kasutamisel tekib samuti osakeste heide välisõhku.
Joonis 5. Hüdrovasaraga kobestamine.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
12
Tahkete osakeste eriheide hüdrovasaraga kobestamisel on järgmine:
ETPMsum = 0,00012 kg/t 3
ETPM10 = 0,00004 kg/t
ETPM2.5=0,00004 kg/t4
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit: PM heitkogus (tonni/aastas) = eriheide (kg/t) x hüdrovasaraga raimatud materjali kogus (t/a) × (1 t/1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / hüdrovasaraga töötamise tööaeg tundides / 3600
2.5 Purustamine ja sõelumine
Erinevates karjäärides võib purustus- ja sõelumisprotsesside arv ja toimimine varieeruda. Kui liivakarjääride puhul teostatakse sageli ainult ühekordset sõelumist (sõelutakse liivast välja kivid), siis lubjakivikarjääride killustiku tootmise protsess võib sisaldada mitmekordset purustamist ja materjali eri fraktsioonidesse sõelumist. Lubjakivi karjäärides toimub purustamine ja sõelumine sageli seotud protsessidena suurtes purustus-sorteerimissõlmedes.
Purustamisel ja sõelumisel tekkivaid heitkoguseid on võimalik arvutada Tabel 2 esitatud eriheidete alusel. Metoodika eristab eriheiteid kontrollitud ja kontrollimata protsessidele. Metoodika selgituse kohaselt kontrollimata protsessi puhul on materjali niiskusesisaldus alla 1,3% ja kontrollitud heite puhul üle selle. Eesti tingimustes on üldreeglina karjäärides töödeldav materjal suurema niiskussisaldusega kui 1,3 % ja rakendada võib seega kontrollitud eriheiteid. Kontrollimata eriheidete kasutamine on vajalik kui tegu on eriti väikse niiskussisaldusega materjaliga (on teostatud eelnevalt kuivatamist, hoiustatud materjali sademete eest kaitstult vms).
Liivakarjäärides toimuv sõelumine on üldjuhul kohane lugeda peensõelumiseks (<5 mm fraktsioon).
3 Bascompta, M., Sanmiquel, L., Gangolells, M., Sidki, N., 2022. LCA analysis and comparison in quarrying: Drill and blast vs mechanical extraction, Journal of Cleaner Production, Volume 369, 2022, 133042, ISSN 0959-6526, https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2022.133042
4 Kasutatud arvutusmetoodikas PM2.5 osas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega.
Joonis 6. Purustus-sorteerimissõlm.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
13
Tabel 2. Eriheited purustamisele ja sõelumisele
Heidet tekitav protsess PMsum, kg/t
PM10, kg/t PM2,5, kg/t
Materjali purustamine (kontrollimata)5 0,0027 0,0012 0,0006
Materjali purustamine (kontrollitud) 0,0006 0,00027 0,00005
Materjali peenpurustamine <5 mm toodetavad fraktsioonid (kontrollimata)
0,0195 0,0075 AP6
Materjali peenpurustamine <5 mm toodetavad fraktsioonid (kontrollitud)
0,0015 0,0006 0,000035
Sõelumine (kontrollimata) 0,0125 0,0043 AP
Sõelumine (kontrollitud) 0,0011 0,00037 0,000025
Peensõelumine <5 mm toodetavad fraktsioonid (kontrollimata)
0,15 0,036 AP
Peensõelumine <5 mm toodetavad fraktsioonid (kontrollitud)
0,0018 0,0011 AP
Heidet on võimalik vähendada sobivate seadmete ja meetodite abil. Heite kontrollimise tehnoloogia rakendamisel kohaldatakse ilma heite vähendamise tehnoloogiata eriheitele või heitkogusele vastava heite vähendamise meetme efektiivusust järgnevalt:
EP= E x ( 100−
100 ),
kus
EP – saasteaine heitkogus või eriheide peale vähendusmeetmete rakendamist
E – saasteaine heitkogus või eriheide ilma heite vähendamistehnoloogiat
P – puhastusaste %
Purustamise heite vähendamise meetodite efektiivsushinnangud on esitatud Tabel 3 ja sõelumisel Tabel 4.
Tabel 3. Heite hinnangulised vähendustegurid (100–P)/100 purustamise heite vähendamise meetoditele7.
Heite vähendamise meetmed Heite vähendustegur (100-P)/100
Niiske materjal0,5
Veepihustus0,5
Pindaktiivne aine0,2 Veepihustus + pindaktiivne aine0,25
Osaline sulgemine/katmine0,15
Täielik sulgemine0,1
5 Metoodika kohaselt kontrollimata (heite vähendamise tehnoloogiata) protsessi puhul on niiskusesisaldus 0,21– 1,3%; kontrollitud (heite vähendamise tehnoloogiaga) protsessi puhul on niiskusesisaldus 0,55–2,88%
6 AP – andmed puuduvad. Kasutatud arvutusmetoodikas osade protsesside puhul PM2.5 osas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega.
7 https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release- inventory/report/pits-quarries-guide.html
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
14
Hoone seestoimuv purustamine (võib lisanduda hoone ventilatsiooni filtrite efektiivsus)
0,1
Tabel 4. Heite hinnangulised vähendustegurid (100–P)/100 sõelumisel8.
Heite vähendamise meetodHeite vähendustegur (100-P)/100
Kaetud sõel 0,5
Kaetud sõel + veepihustus 0,25
Kaetud sõel + veepihustus + pindaktiivne aine 0,1 Kaetud sõel + kangasfilter 0,05
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × purusti/sõela aastane läbilaskemaht (t/a) × (1 t / 1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / purustamise või sõelumise tööaeg tundides / 3600
Hetkelise heitkoguse arvutamiseks vajalik tööaeg on võimalik leida teades vastava töötluse läbinud materjali kogust ja seadme tootlikkust. Näiteks kui purustus-sorteerimissõlme tootlikkus on 300 t/h ja perioodis on toodetud 45 000 tonni materjali, siis on arvutuslik tööaeg 45000/300=150 tundi.
2.6 Puistematerjali laadimine
Puistematerjali käsitlemisel (nt laadimine või konveierilintide kasutamine) tekib osakeste heide.
Materjali puistangusse lisamine või sealt ära võtmine toimub tavaliselt materjali langetamise teel vastuvõtvale pinnale. Näiteks autokasti tühjendamine või frontaallaaduriga kuhjast materjali laadimine veokile on kõik eraldiseisvad ühekordsed laadimistoimingud. Materjali kuhja lisamine konveieri abil on pidev protsess. Iga laadimiskorda (st iga kord kui toimub materjali kukkumine mingile aluspinnale) tuleb arvestada osakeste heite allikana.
Materjali laadimisel osakeste heite hindamisel kasutatakse eriheide arvutamiseks järgmist valemit:
ET = k × 0,0016 × (/2,2)1,3
(/2)1,4 ,
kus
8 https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release- inventory/report/pits-quarries-guide.html
Joonis 7. Laadimistoimingud karjääris.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
15
ET – eriheide, kg/t
U – keskmine tuulekiirus, m/s – Eesti keskmine 3,5 m/s, võib tugineda ka Riigi Ilmateenistuse lähima andmeid avaldava meteoroloogiajaama paljuaastase keskmise tuulekiiruse andmetele9 või kui on olemas lokaalseid mõõteandmeid, siis nendele.
M – materjali niiskus, %
Lubjakivi, dolokivi ja kruusa puhul on keskmiseks niiskussisalduseks 5 %10;
Liiva puhul on keskmiseks niiskussisalduseks 3,5 %.
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant:
k (PMsum) = 0,74
k (PM10) = 0,35
k (PM2,5) = 0,053
Heide tekib igal laadimiskorral. Materjali laaditakse näiteks kaks korda, kui see kõigepealt kukub sorteerimissõlme konveierilt kuhja (kukkumine maha), ja seejärel laaditakse kuhjast laaduri abil autokasti (kukkumine autokasti). Kui sama materjali laaditakse mitu korda, siis tuleb seda ka heite tekke arvutusel mitmekordselt arvestada.
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × laetava materjali kogus (t/a) × (1 t / 1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / laadimise tööaeg / 3600
2.7 Konveierilindi kasutamine
Suuremates karjäärides on materjali transportimisel kasutusel konveiersüsteemid. Konveierlintidel tekib osakeste heide eeskätt materjali ülekandmisel, st olukordades, kus materjali voog suunatakse järsult teise suunda või teisele kõrgusele. Tabelis 7 on toodud eriheited konveierilindi jaoks. Peenosakeste heide tekib valdavalt, kui materjal kandub ühelt lindilt teisele, kuid ka mööda linti liikudes. Eriheited on antud kontrollimata ja kontrollitud heitega konveieritele. Metoodika selgituse kohaselt kontrollimata protsessi puhul on materjali niiskusesisaldus alla 1,3% ja kontrollitud heite puhul üle selle. Eesti tingimustes on üldreeglina karjäärides töödeldav materjal suurema niiskussisaldusega kui 1,3 % ja rakendada võib seega kontrollitud eriheiteid. Kontrollimata eriheidete kasutamine on vajalik kui tegu on eriti väikse niiskussisaldusega materjaliga (on teostatud eelnevalt kuivatamist, hoiustatud materjali sademete eest kaitstult vms).
9 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/
10 Kui vastavava karjääri materjali kohta on täpsemaid niiskussisalduse andmeid, siis kasutada arvutustes neid.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
16
Tabel 5. Eriheited konveieri kasutamisel.
Protsessi kirjeldus ET PMsum, kg/t
ET PM10, kg/t
ET PM2,5, kg/t
Konveier (kontrollimata) 0,0015 0,00055 AP11 Konveier (kontrollitud) 0,00007 0,000023 0,0000065
Aastase heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (tonni/aastas) = PM eriheide (kg/t) × laetava materjali kogus (t/a) × (1 t / 1000 kg)
Hetkelise heitkoguse hindamisel kasutatakse valemit:
PM heitkogus (grammi/sekundis) = heitkogus (tonni/aastas) * 1000000 / laadimise tööaeg / 3600
Heite vähendamise lahendustena on kasutusel kaetud konveierid, samuti kaustatakse veepihusteid heite vähendamiseks. Enamikel tänapäevastel konveierseadmetel on mingid heite vähendamise meetmed rakendatud. Rakendatud meetmete efektiivsusena võib kasutada Tabel 4 esitatud väärtusi.
11 Kasutatud arvutusmetoodikas eriheite kohta info puudub. Täpsemate andmete puudumisel võib lähtuda halvimast stsenaariumist ja lugeda PM2.5 eriheite võrdseks PM10 eriheitega.
Joonis 8. Veekardinate ja kahuriga konveierlint.
Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja töötlemisel
välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend. Versioon 18.08.2025
17
Lisad
Exceli põhine arvutustabel liiva ja kruusakarjääri heitkoguste arvutusteks
Exceli põhine arvutustabel lubjakivikarjääri heitkoguste arvutusteks
Point Source Area Source Road Railway Building Embankment Foliage Calculation Area
Punktallikas Pindallikas Tee
audtee El - või ühiskondlik hoone Katendivall Kõrval- või tootmishoone Taotletava Väo VIII karjääri piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Põhimasin
EskuLaadur
Lisamasin
Laadur
Esku Puurimine
Laadur
Laadur
Tööstusmüra hinnatud tase
Lähituleviku stsenaarium
Päev (7-23) Ld, dB(A)
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 (2024) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud tööstusmüra päevased piirväärtused: - I kategooria 55 dB - II kategooria 60 dB - III ja IV kategooria 65 dB
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Karjääris töötavad masinad ja seadmed pidevalt tööpäeva vältel 12-14 h ajavahemikus kell 7-21. Väljavedu toimub pidevalt 12h päevas ajavahemikus kell 7-19. Heliallikate kõrgus maapinnast 1-2 m. - Modelleerimisel on arvestatud maapinna kõrgusmudeli andmetega. Seejuures on kujutatud Väo VIII karjääri lähituleviku (1-2 aasta lõikes) olukorda, kus aktiivselt kaevandatava ala maapinna kõrgusi on vähendatud absoluutkõrgusteni 25-29 abs. - Taotletava karjääri lõunapiiril on arvestatud 3-meetriste katendivallidega ning kagunurgas kuni 10-m katendivallidega. - Kaevandatava lubjakivi karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0,5 (poolpeegeldav), muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Objekti nimetus ja aadress
Väo VIII lubjakivikarjäär Harju maakond, Rae vald
Joonise sisu
Müra hajumise mudel
Joonise nr 3
Mõõtkava 1 : 7 000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Koostas
Kinnitas
Priit Kallaste
Aadu Niidas
Kuupäev
Töö nr
25.05.2026
26/5522