2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite kasutamata eelarve ülekandmine

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 78

2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite kasutamata

eelarve ülekandmine

Käskkiri kehtestatakse riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse

nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning

riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate

aruannete esitamise kord“ § 11 alusel.

1. Kanda 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 2026. eelarveaastasse summas 12 793 556 eurot vastavalt

käskkirja lisale 1.

2. Tagastada reservist eraldatud eelarve jäägid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi

summas 1 397 481 eurot vastavalt käskkirja lisale 1.

3. Seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse loomisega

kanda 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti infotehnoloogia vahendid

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse 2026. eelarveaastasse

järgmiselt:

3.1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi infotehnoloogia investeeringute jääk summas

71 000 eurot;

3.2 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti reaalmajanduse projekti

infotehnoloogia vahendite tööjõu- ja majandamiskulude jääk summas 312 916 eurot;

3.3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti reaalmajanduse projekti

infotehnoloogia investeeringute jääk summas 194 818,71 eurot.

Saata: Riigi Tugiteenuste Keskus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa 1. 2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (liik 20) kasutamata eelarve ülekandmine

ja reservi tagastamine (vorm 3)

Lisa 2. Seletuskiri

1

Regionaal- ja põllumajandusministri

(kuupäev digiallkirjas) käskkiri nr 78

„2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite

kasutamata eelarve ülekandmine“

Lisa 2

Regionaal- ja põllumajandusministri käskkirja „2025. aasta riigieelarve piirmääraga

vahendite kasutamata eelarve ülekandmine“ seletuskiri

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 2025. aasta piirmääraga vahendite

jäägist 23 228 400 eurot kantakse valitsemisala 2026. aasta eelarvesse kokku 20 968 370 eurot,

sh käesoleva käskkirjaga 15 032 561 eurot. Käesoleva käskkirjaga ülekantav eelarve sisaldab

12 793 551 eurot tegevuskulusid ja 2 239 010 eurot investeeringuid.

2025. aasta piirmääraga vahendite eelarve täideti 92 protsenti (SAK ja RKASe eraldisi

arvestamata 94%), mistõttu ei ole kasutamata eelarvel märkimisväärset mõju 2025. aasta

eesmärkide täitmisele.

VAHENDITE TAGASTAMINE VABARIIGI VALITSUSE RESERVI

Riigieelarve seaduse § 58 ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi

Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2

(VR ja SR objektide volitusnorm) alusel tagastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Vabariigi Valitsuse reservi summas 1 459 048 eurot, sh:

 1 397 481 eurot SR080076 Trichinella ja matmispaikade kulud SAK

 59 505 eurot SR080033 UA sõjapõgenike rahvastikutoimingud

 1 641 eurot SR080130 PTA Energia tõhustustööd

 271 eurot SR080135 Toimepidevuse direktiiv

 150 eurot SR080109 IKT küberturvalisuse kulud 2024

INVESTEERINGUD

2025. aasta investeeringute piirmääraga vahendite aastane eelarve oli 5 115 000 eurot,

millest kasutamata jäi 2 239 000 eurot ehk 44%. Jääk on kohustustega kaetud ja sõlmitud

lepingute täitmisega jätkatakse 2026. aastal.

Investeeringute eelarve täitmine viibis asutuste ümberkorralduste tõttu, sest kavas oli juba aasta

algusest luua valitsemisalasse uus, ühtne IT-asutus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskus (REMITK). Erinevate kooskõlastuste tõttu asutuse loomine viibis ja

juriidiliselt loodi asutus 05.06.2025. Valdavalt mehitati REMITK oktoobris–novembris, osa

arendustiime on mehitamisel. Uue asutuse loomisega jäid mõned kavandatud hanked esialgu

ooteseisundisse, mõned hanked tuli üle vaadata ja uuesti läbi viia. Jääk jaguneb:

• 1 054 800 eurot on PRIA IT-investeeringute jääk, millest 217 800 eurot on koostöös

MKMiga reaalmajanduse projekti läbiviimiseks;

• 1 184 200 eurot REMITKi IT-investeeringute jääk, millest suurim on 861 100 eurot Maaelu

Arendamise Toetuste Süsteemi (MATS) arenduste jääk. Süsteem hõlmab erinevaid

mooduleid, mille arendused on omavahel seotud.

2

ÜLEKANTAVATE JÄÄKIDE SELGITUSED TEGEVUSPÕHISELT

Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna 2025. aasta piirmääraga vahendite lõplikuks eelarveks kujunes

86 442 700 eurot, eelarve täideti 94 protsenti, kasutamata jäi 15 274 800 eurot.

2026. aastasse kantakse kokku 13 104 900 eurot, sh käesoleva käskkirjaga 7 198 000 eurot.

Vahendeid kasutatakse 2026. aastal samaks otstarbeks nagu oli määratud 2025. aasta eelarvega.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna "Põllumajandus ja kalandus" eelarve programmi tegevuste kaupa, euro täpsusega

Programmi tegevus Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Täit-

mise

%

Käesoleva

KK-ga

kantakse

üle

sh jäägis

SR/VR

Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja

rakendamine 31 661 839 22 605 529 71% 1 579 403 336 204

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja

rakendamine 5 879 889 4 348 634 74% 1 510 854 -

Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika

kujundamine ja rakendamine 9 199 516 8 038 461 87% 1 029 922 -

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 3 795 264 3 174 649 84% 609 647 -

Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime

arendamine 10 502 314 9 886 157 94% 576 717 6 639

Toiduohutuse poliitika kujundamine ja

rakendamine 9 344 703 8 745 419 94% 320 103 -

Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine 2 724 937 2 274 055 83% 437 504 48 130

Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja

rakendamine 3 090 222 2 706 787 88% 335 804 -

Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse

edendamine 1 488 569 1 173 847 79% 304 654 -

Ühistegevuse ja koostöö arendamine 920 598 777 067 84% 129 740 -

Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 3 358 642 3 270 712 97% 80 038 -

Vesiviljeluse arendamine 458 120 388 950 85% 67 374 -

Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine 689 649 621 355 90% 65 325 -

Kutselise kalapüügi korraldamine 1 454 289 1 391 409 96% 48 739 23 377

Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse

arendamine 636 795 577 629 91% 55 258 -

Kalavarude haldamine ja kaitse 1 092 264 1 050 941 96% 38 949 -

Ringbiomajanduse arendamine 145 106 136 356 94% 8 011 -

Programmi tegevused, mille jääk on üle miljoni euro

Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine“

kulude jäägis on 171 933 eurot RKAse jääki, mida 2026. aastasse üle ei viida. Eraldustunnuseta

tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 449 000 eurot;

 tööjõukulu 127 000 eurot;

 majandamiskulu 667 200 eurot.

Lisaks sisaldab jääk sihtotstarbelisi vahendeid, vt tabel 2:

Tabel 2. Programmi tegevuse "Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine" sihtotstarbelised jäägid (euro)

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

Rahandusministri 28.10.25 KK 79 SR08A079 Metsseakonservid ja transport 191 257

Rahandusministri 5.08.25 KK 58 SR080058 Suu ja sõrataudi bioohutusnõuded 144 947

KOKKU 336 204

3

Programmi tegevuse „Mahepõllumajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ jääk

sisaldab mahekoolitoidu (638 312 eurot) ja koolikava toetuse (516 488 eurot) jääke. Toetused

on õppeaasta-põhised, st kasutamine sõltub sellest, millised koolid on õppeaasta alguses

programmidega liitunud.

Mahekoolitoidu toetusega alustati 2022. a ning esimestel aastatel jäi taotlejate arv oodatust

väiksemaks. Praeguseks on meede hästi käima läinud, juba ligikaudu 1/3 Eesti lasteaialastest

ning õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetus ei aita ainult tuua tervislikumat koolitoitu laste

toidulauale, vaid tekitab ka sektorist nõudlust mahetoidu vastu. Sektorist on tulnud positiivset

tagasisidet, et raha jõuab Eesti mahetootjateni. On põhjust prognoosida, et viimaste aastate kiire

areng jätkub ka 2026. aastal, jäägiga kaetakse 2026. a taotlused.

Koolikava (sh piim, piimatooted) toetuston disainitud mitmel aastal, nt 2023. aasta sügisest

jäeti välja gümnaasiumiosa. 2024. aasta sügisest fikseeriti ja jõustusid toetuse ühikuhinnad,

2025. aasta sügisest rakendus täiendavalt 300 km eelistuse nõue, et pakkuda lastele

kohalikku toodangut. Kõik see koosmõjus võib tingida meetmes osalevate haridusasutuste ja

laste arvu vähenemise ja ka eelarve ülejäägi. Kindlasti analüüsitakse meetmele kehtestatud

nõudeid arvestades koolikava eesmärki ja uueks õppeaastaks töötatakse välja võimaliku

meetme muutmise mehhanism.

Eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 1 150 800 eurot;

 tööjõukulu 123 600 eurot;

 majandamiskulu 236 400 eurot.

Programmi tegevuse „Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 13 400 eurot;

 tööjõukulu 187 800 eurot;

 majandamiskulu 828 700 eurot.

Programmi tegevused, mille jääk on alla miljoni euro

Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalanduse“ 17-st programmi tegevusest 14 programmi

tegevusel (82%) on kulude jääk alla miljoni euro ning suurem osa neist on eraldustunnusteta

tegevuskulude jäägid. Jääke kasutatakse 2026. aastal samaks otstarbeks nagu oli määratud

2025. aasta eelarvega.

Programmi tegevuse „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine“ eraldustunnuseta

tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 47 900 eurot;

 tööjõukulu 81 500 eurot;

 majandamiskulu 480 200 eurot.

Programmi tegevuse „Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 50 600 eurot;

 tööjõukulu 122 300 eurot;

 majandamiskulu 369 300 eurot.

Lisaks sisaldab jääk sihtotstarbelisi vahendeid, vt tabel 3:

4

Tabel 3. Programmi tegevuse "Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine" sihtotstarbelised jäägid (euro)

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

Rahandusministri 15.12.25 KK 90 SR080090 PRIA välistoetuste mitteabikõlblikud

kulud

6 639

Programmi tegevuse „Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 1 200 eurot;

 majandamiskulu 334 600 eurot.

Programmi tegevuse „Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 37 000 eurot;

 tööjõukulu 30 400 eurot;

 majandamiskulu 237 300 eurot.

Programmi tegevuse „Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine“ eraldustunnuseta

tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 23 500 eurot;

 tööjõukulu 30 300 eurot;

 majandamiskulu 26 200 eurot.

Programmi tegevuse „Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 15 900 eurot;

 majandamiskulu 39 400 eurot.

Programmi tegevuse „Kutselise kalapüügi korraldamine“ eraldustunnuseta tegevuskulude

jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 14 400 eurot;

 majandamiskulu 11 000 eurot.

Lisaks sisaldab jääk 23 377 eurot sihtotstarbelisi vahendeid, vt tabel 4:

Tabel 4. Programmi tegevuse "Kutselise kalapüügi korraldamine" sihtotstarbelised jäägid (euro)

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

Rahandusministri 15.12.25 KK 90 SR080090 PRIA välistoetuste mitteabikõlblikud

kulud

23 377

Programmi tegevuse „Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 5 200 eurot;

 tööjõukulu 28 300 eurot;

 majandamiskulu 286 600 eurot.

5

Programmi tegevuse „Ühistegevuse ja koostöö arendamine“ eraldustunnuseta tegevuskulude

jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 98 500 eurot;

 majandamiskulu 31 200 eurot.

Programmi tegevuse „Vesiviljeluse arendamine“ eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja

euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 55 700 eurot;

 majandamiskulu 11 700 eurot.

Programmi tegevuse „Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine“ eraldustunnuseta

tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 49 700 eurot;

 majandamiskulu 15 600 eurot.

Programmi tegevuse „Kalavarude haldamine ja kaitse“ eraldustunnuseta tegevuskulude jääk

saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 31 100 eurot;

 majandamiskulu 7 800 eurot.

Programmi tegevuse „Ringbiomajanduse arendamine“ eraldustunnuseta tegevuskulude jääk

saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 2 300 eurot;

 majandamiskulu 3 600 eurot.

Lisaks sisaldab jääk 2114 eurot kasutustunnusega SE000060 „RRF“.

Programmi tegevuse Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine eraldustunnuseta

tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 tööjõukulu 71 400 eurot;

 majandamiskulu 318 000 eurot.

Lisaks sisaldab kulude jääk sihtotstarbelisi vahendeid, vt tabel 5:

Tabel 5. Programmi tegevuse "Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine" sihtotstarbelised jäägid (euro)

Alus Sihtotstarbelise

eraldise kood Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa

Rahandusministri 30.06.25 KK 47 SR080047 Laiapindne riigikaitse 48 130

6

Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna 2025. aasta piirmääraga vahendiste lõplikuks eelarveks kujunes

199 044 600 eurot, eelarvet kasutati 94%, kasutamata jäi 5 714 600 eurot.

2026. aastasse kantakse kokku 5 624 500 eurot, sh käesoleva käskkirjaga 5 595 500 eurot.

Jääke kasutatakse 2026. aastal samaks otstarbeks nagu oli määratud 2025. aasta eelarvega.

Tabel 6. Tulemusvaldkonna "Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eelarve programmi tegevuste kaupa, euro täpsusega

Programmi tegevus Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

Täit-

mise

%

Käesoleva

KK-ga

kantakse

üle

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 163 082 378 160 782 087 99% 2 299 853

Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja

rakendamine 28 578 203 2 400 656 92% 2 376 558

Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika

kujundamine 2 952 885 893 075 70% 888 924

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 4 431 141 4 310 543 92% 30 181

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Ühistranspordi eelarve jaguneb detailsemalt bussi- ja rongi ehk maakonnaliinide, parvlaeva- ja

lennuliikluse vahel. Igas valdkonnas mõjutas kulude vähenemist diiselkütuse hind II–IV

kv 2025. aastal, prognoosis arvestati 3-protsendilise hinnatõusuga, tegelikult hind vähenes

10 protsenti. Lisaks põhjustas jääki Tartu-Riia rongiliikluse avamise edasilükkumine, mis

algselt oli planeeritud märtsi 2025, regulaarsõitudeks avati liin jaanuaris 2026.

Maakonnaliinid

Kütuste hinnalangus vähendas maakonnaliinide kulu. Maakonnaliinidel vähenes kulu lisaks

diiselkütuse hinnalangusele ka gaasikütuse hinna languse tõttu. Gaasikütuse hind langes II–IV

kv 2025. aastal 30 protsenti, prognoositi 6 protsenti hinnatõusu. Maakondlike bussiliinide

sõitjate arv liinikilomeetri kohta 2025. aastal vähenes, sest kuigi veomaht tõusus, siis reisijate

arv vähenes. Reisijate arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on piletihinna tagasitoomine

tööealistele 2024. aastal. Kuna see muudatus ei toimunud päris aasta alguses, siis avaldas see

mõju ka 2025. aasta reisijate arvule. Igal aastal planeeritakse nõudeliinide kulu maksimaalses

mahus, aga tegelikult tuleb läbisõit väiksem ja seeläbi ka kulu maakonnaliinidel.

Rongireisijate arv rongIkilomeetri kohta 2025. aastal vähenes. Kõige suuremaks põhjusteks

olid pea aasta jooksul toimunud taristutööd Tallinn-Tartu suunal, aga ka Tartu-Riia

rongiliikluse avamise viibimine.

Parvlaevaliinid

Suursaarte ja mandrivahelise parvlaevaliinil vähendati veomahtu üks protsenti, mis tõi kaasa

kulude vähenemise. Vaatamata veomahu vähenemisele tõusis piletitulu. Parvlaeva reisijate arv

reisi kohta on 2025. aastal tõusnud. Kuigi veomaht natukene vähenes, siis reisijaid tuli

juurde. Reisijate arvu tõusu tõid liinid Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa, mis on

viimastel aastatel reisijate arvu igal aastal kasvatanud.

Lennuliinid

Reiside arv lennuliinidel jäi planeeritust väiksemaks, sest ilmastikust tingituna jäid mitmed

lennud ära. Kuigi reisijate arv on lennuliinidel vähenenud, siis pilethinna tõus tõi kaasa

piletitulu tõusu, mis vähendas toetuse vajadust. Siselendude reisijate arv reisi kohta 2025. aastal

7

vähenes, sest 2016. aastast muutumatuna püsinud hindu tõsteti 2024. ja 2025. aastal.

Pilethindade tõus toob alati endaga kaasa mõningase reisijate arvu vähenemise.

Eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 2 242 900 eurot;

 tööjõukulu 18 200 eurot;

 majandamiskulu 38 600 eurot.

Lisaks sisaldub jäägis eraldustunnusega IN003000 „Transpordivahendid“ 177 eurot.

Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine

Kulude jäägist enamus on objektikoodiga IN00500 „Muud investeeringud“ summas 1 041 400

eurot, mis on regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arenguks planeeritud

investeeringutoetuste (peamiselt Ida-Viru programmi ja haja-asustuse programmide toetused)

jäägid. Toetused on kohustustega kaetud. Jääk sisaldab 37 800 eurot C. R. Jakobsoni

Talumuuseumi investeeringutoetuste jääki, investeeringutega jätkatakse 2026. aastal.

Eraldustunnuseta on regionaalprogrammi toetuste (peamiselt maakonna arengustrateegia

elluviimise toetus) jääk summas 628 500 eurot, mille kohta on otsused tehtud.

Eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 628 500 eurot;

 tööjõukulu 179 200 eurot;

 majandamiskulu 473 700 eurot.

Lisaks sisaldab jääk 16 022 eurot kasutustunnusega SE000060 „RRF“.

Programmi tegevuse „Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika kujundamine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 175 600 eurot;

 tööjõukulu 25 200 eurot;

 majandamiskulu 688 100 eurot.

Programmi tegevuse „Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine“

eraldustunnuseta tegevuskulude jääk saja euro täpsusega jaguneb:

 toetused 1 300 eurot;

 tööjõukulu 5 100 eurot;

 majandamiskulu 23 800 eurot.

8

TEGEVUSKULUDE KOGUJÄÄGI KOKKUVÕTE MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI

 Toetuste lõplik eelarve oli 216,0 miljon eurot, eelarvet kasutati 96%, kasutamata jäi

9,1 miljon eurot, mis jaguneb järgmiselt:

- regionaalsed investeeringu- ja tegevustoetused, sh 1,6 miljonit eurot kasutamata

regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arenguks planeeritud

investeeringutoetust (peamiselt Ida- Viru toetused tühjenevate kortermajade

probleemi lahendamiseks ja hajaasustuse toetused. Regionaal-poliitika toetused on

mitmeaastased ja taotlusvoorude avamine ja toetuse kasutajalt kuluaruande laekumine

ei pruugi jääda samasse eelarveaastasse

- transpordi toetused 2,2 miljonit eurot. Suurem osa jäägist tekkis Tartu-Riia rongiliini

avamise nihkumisest aasta lõppu ning kütusehinna prognoosi ja tegeliku hinna

erinevuse tõttu (prognoositi hinna tõusu 3%, tegelikult vähenes 10 protsenti).

- põllumajandustoetused 4,8 miljonit eurot, mille suuremad jäägid on:

 3,0 miljon eurot Sigade Aafrika katku (SAK) investeeringutoetusi ning

suu- ja sõrataudi bioohutusnõuete täitmise toetusi. Toetuste kulud ja

väljamaksed nihkuvad 2026. aastasse.

 1,1 miljon eurot koolidele ja lasteaedadele ettenähtud mahetoidu,

koolipiima, puu- ja köögivilja programmiga. Meetmete rakendamisel on

tekkinud erinevaid väljakutseid, eesmärk on jätkuvalt võimaldada lastele

tervislikku kohalikku toidulauda, mistõttu vaadatakse üle toetuse

tingimused.

 0,7 miljon eurot on muude põllumajandustoetuste jäägid

- teadus-arenduslepingute toetused 0,2 miljon eurot, lepingud on sõlmitud ja kulud

nihkuvad 2026. aastasse.

- ülejäänud jääk 0,1 miljon eurot on erinevate muude toetuste jääk, nt muuseumi

investeeringutoetuse, Ukraine sõjapõgenike rahvastikuregistri-toimingute, laiapindse

riigikaitse jms toetuste jääk, millest reservi tagastatakse 59 505 eurot Ukraina

sõjapõgenike rahvastikutoimingute eelarve jääki.

 Personalikulude lõplik eelarve oli 40,8 miljon eurot, eelarvet kasutati 97%, kasutamata jäi

1,2 miljon eurot, sh 0,4 miljon eurot riigi reservidest eraldatud vahendeid. Personalikulude

eelarve täitmist mõjutasid ümberkorraldused asutustes, eelkõige ühtse REMITK-i loomise

viibimine. Uus asutus oli kavas luua juba aasta algusest, kuid erinevate kooskõlastuste tõttu

asutuse loomine viibis ja juriidiliselt loodi asutus 05.06.2025. Valdavalt mehitati REMITK

alles oktoobris-novembris, mõnede arendustiimide mehitamine jätkub ka praegu.

Valitsemisala personalieelarved on olnud väikesed, mistõttu personal liigub sageli ja

värbamine on keeruline. 2025. aastal astuti samme senise trendi murdmiseks ja 2025. aasta

lõpus oli täitmata ametikohtade arv 197, mis on võrreldes 2024. aasta lõpuga on vähenenud

27%. 

 Majandamiskulude lõplik eelarve oli 28,7 miljonit eurot, eelarvet kasutati 63%,

kasutamata jäi 10,7 miljonit eurot. Jäägist tagastati valitsuse reservi 1,4 miljon eurot ja

valitsemisala 2026. aasta eelarvesse kantakse 8,5 miljon eurot. 

Kogujääk sisaldab:

- 8,8 miljonit eurot 2025. aastal Eestit tabanud Sigade Aafrika katku tõrje- ja

tagajärgede likvideerimise kulude ning suu- ja sõrataudi bioohutusnõuete täitmiseks

riigi reservidest eraldatud vahendeid, millest 1,4 miljon eurot tagastati reservi; 

- 0,8 miljon eurot RKASe jääki, mis kantakse tagasi riigieelarvesse;

- 0,7 miljon eurot pikaajaliste valdkondlike teadusuuringute või tegevuslepingutega

(peamiselt Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool);

-  miljonit eurot asutuste erinevate eritunnusteta majandamiskulude jääki;

- 0,1 miljon eurot reservist eraldatud laiapindse riigikaitse eelarve jääki.