MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine

LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU

TEGEVUSPIIRKONNA STRATEEGIA 2024–2027+

Kehtiv alates 1.01.2024

Kinnitatud üldkoosolekul 29.05.2023

Muudetud üldkoosolekul 06.03.2024

Muudetud üldkoosolekul 20.11.2025

Muudetud üldkoosolekul 08.04.2026

1

Sisukord

SISUKORD .......................................................................................................................................1

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................2

1 PIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED ...................................................................4

2 STRATEEGIA ............................................................................................................................6

2.1 MISSIOON........................................................................................................................................6 2.2 VISIOON 2027+ ................................................................................................................................6 2.3 EESMÄRGID JA MEETMED ....................................................................................................................7

2.3.1 Elukeskkond...............................................................................................................................7 2.3.2 Kogukond ja organisatsioonid (ühisprojektide meede)..................................................................8 2.3.3 Ettevõtlus..................................................................................................................................9 2.3.4 Sotsiaalvaldkond .....................................................................................................................10 2.3.5 LEADER-koostöö......................................................................................................................12

2.4 STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ..................................................................................13 2.5 SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA...........................................................................................14

3 STRATEEGIA ELLUVIIMINE .....................................................................................................18

3.1 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE ....................................................................................18 3.2 RAHASTAMISKAVA ..........................................................................................................................19 3.3 RAKENDUSKAVAD ...........................................................................................................................20 3.4 TAOTLEMINE ..................................................................................................................................20 3.5 TAOTLUSTE HINDAMINE ...................................................................................................................21

4 STRATEEGIA SEIRE.................................................................................................................25

4.1 SEIRE KORRALDUS JA MÕÕDIKUD .......................................................................................................25 4.2 STRATEEGIA MUUTMINE ...................................................................................................................27

LISAD.............................................................................................................................................29

LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA ANALÜÜS .............................................................................................................29 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS.....................................................................................................29

2

Sissejuhatus

Lääne-Harju Koostöökogu (LHKK) on Lääne-Harju ja Saue valla1 omavalitsusi, vabaühendusi ja ettevõtteid ühendav avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing aastast 2006. LHKK on ellu kutsutud piirkonna elu edendamiseks LEADER-põhimõtete2 alusel, koostades selleks piirkonna arengustrateegia. Strateegia elluviimise peamine instrument on LEADER-meetme toetused, mille määramist reguleerib siinne strateegia.

LEADER-sekkumise üldeesmärk on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine. Täpsemad eesmärgid on:

• Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

• Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine • Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu • Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste

välja töötamine ning rakendamine • Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade

edendamine

LHKK strateegia on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärgi nr 8 (edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust) saavutamisele.

LHKK on määruse mõistes3 kohalik tegevusrühm, mille piirkond on Lääne-Harju vald tervikuna ja Saue vald osaliselt. Tegevuspiirkonna pindala on 1085 km2 ja rahvaarv ligemale 19 tuhat inimest (rahvastikuregistri 2023. a 1. jaanuari andmed). Keskmine asustustihedus on 17,5 inimest km2 kohta. Tegevuspiirkonda iseloomustab sarnane looduskeskkond, asustusmuster ja sotsiaalmajanduslik olukord. LHKK-l oli 2022. a 77 liiget.

LEADER-meetme toetusrahade kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peab kohalik tegevusrühm koostama strateegia, mis tugineb piirkonna olukorra analüüsile ja elanikkonna soovidele ning ootustele. Käesoleva strateegia koostamist alustati 2022. a veebruaris piirkonna ettevõtete, vabaühenduste ja omavalitsuste esindajate koostöös. Sisendi saamiseks ja sihtgruppide arvamuse väljaselgitamiseks viidi läbi mitmeid arutelusid (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess). Samuti koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna analüüs, milles käsitleti piirkonna elanikkonda, sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja eelmist strateegiaperioodi (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

1 Saue valla territooriumilt kuuluvad LHKK koosseisu Kernu ja Nissi piirkondade kodanikuühendused ja ettevõtted. 2 LEADER – Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). Põhiprintsiibid: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032

3

LHKK strateegia koosneb neljast osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna väljakutsed ja arengueeldused. Teine sisaldab strateegiat – visiooni, missiooni, eesmärke ja toetusmeetmed. Kolmas osa hõlmab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldust ning hindamiskriteeriume. Neljas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele.

Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele!

4

1 Piirkonna väljakutsed ja arengueeldused

LHKK tegevuspiirkond asub Loode-Eestis Harjumaal, hõlmates kahe omavalitsuse territooriume (Joonis 1). Lääne-Harju vald kuulub tegevuspiirkonda tervikuna, Saue vald osaliselt (2017. a haldusreformieelsed Kernu ja Nissi vallad).

Joonis 1. Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkond (2022. a andmed)

5

LHKK piirkonnas elas 2023. a 1. jaanuari seisuga 18 949 inimest (rahvastikuregistri andmetel)4. Viimase 15 aasta jooksul on elanike arv muutunud vähe. 2007. a elas piirkonnas peaaegu sama palju inimesi (18 739) kui praegu. Vahepealsel perioodil elanike arv vähenes (17 tuhandeni) ja on viimastel aastatel küllalt tempokalt taas kasvama hakanud. Niisiis ei ähvarda LHKK tegevuspiirkonda elanikkonna vähenemine tervikuna. Samas sarnaselt muu Eestiga kahaneb tööealine rahvastik.

Piirkonna ühisosaks on Tallinna lähedus, mis on ühest küljest nii arengumootor kui ka takistav tegur. Pealinna lähedusest tulenevalt on teenused ja kaubad kergesti kättesaadavad, samas on kohapealne motivatsioon teenuste arendamiseks seetõttu tagasihoidlikum. Samuti mõjutab see elanike identiteeditunnetust – piirkond on osale elanikkonnast üksnes magamiskoht. Need aspektid ilmnevad selgelt ka piirkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsis.

Piirkonna peamised tugevused on:

• Piirkond on ligitõmbav ja terviklik elu- ning külastuspiirkond Loode-Eestis, kus on mitmekesine loodus (mererand, väikesaared, metsad, rabad) ja kultuuripärand (mõisad, kirikud, klooster).

• Teenused on kohalikes tõmbekeskustes üldiselt hästi kättesaadavad, Tallinna lähedus kompenseerib need, mis on puudu.

• Taristu on hea, muutes piirkonna tervikuna hästi ligipääsetavaks. • Mitmetes piirkondades on toimunud positiivsed arengud. • Piirkonnas on mitmeid aktiivseid kogukondi, mis panustavad elukeskkonna

arendamisse.

Nõrkusteks on seevastu:

• Identiteeditunnetus – terviklik Loode-Eesti kohaidentiteet on nõrgapoolne • Piirkonna ebaühtlane arengutase – elukeskkond ei vasta igal pool tänavapäevastele

ootustele • Nõrgapoolne koostöö piirkonna kogukondade, omavalitsuste ja LHKK vahel • Vähene kogukonnaliidrite juurdekasv • Elanike vähene lõimumine tulenevalt Tallinna lähedusest • Kohapealsete töökohtade vähesus • Kohapealsete teenuste vähesus • Vähene vaba aja veetmise võimaluste hulk • Ühistranspordi mittetoimivus • Ettevõtete vähene investeerimisvõimekus

Seega vajavad toetamist elukeskkond (avalik ruum, vaba aja veetmise taristu jms), kogukondade, sh ettevõtete teadmised ja oskused (koostöö, võrgustumine, arendustegevus) ja ettevõtlus (investeeringud põhivarasse). Läbivate teemadena on olulised keskkonnasäästlikkus ja uuenduslikkus, suurendamaks organisatsioonide konkurentsivõimet. Väljakutsete ja lahenduste adresseerimisel on oluline LHKK initsiatiiv ja arendustegevus ettevõtete ja kogukondade võimestajana. Piirkonda mõjutavad ka välised tegurid (võimalused ja ohud), millest peamised on seotud uute trendide (rohelise mõtteviisi edenemine) ja majanduskeskkonna muutustega (hinnakasv, ebastabiilsus jms).

4 Eesti Statistikaameti andmetel 18 269 inimest seisuga 1.01.2023

6

2 Strateegia

Lääne-Harju Koostöökogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (vt lisa 1), mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest.

Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), missioonist (organisatsiooni olemasolu põhjendus), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)5 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad6 näitajad). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat. Tervikliku ülevaate huvides on kõik seirenäitajad koondatud eraldi seire peatükki.

Kokku on määratletud viis eesmärki ja nendele vastavat meedet (Tabel 1).

Tabel 1. Strateegia raamistik

Visioon Elukeskkonna eesmärk

Elukeskkonna eesmärgi tulemusnäitajad

Elukeskkonna meede

Elukeskkonna meetme väljundnäitajad

Kogukonna eesmärk

Kogukonna eesmärgi tulemusnäitajad

Kogukonna meede Kogukonna meetme väljundnäitajad

Ettevõtluse eesmärk

Ettevõtluse eesmärgi tulemusnäitajad

Ettevõtluse meede Ettevõtluse meetme väljundnäitajad

Sotsiaalvaldkonna eesmärk

Sotsiaalvaldkonna eesmärgi tulemusnäitajad

Sotsiaalvaldkonna meede

Sotsiaalvaldkonna meetme väljundnäitajad

LEADER-koostöö eesmärk

LEADER-koostöö eesmärgi tulemusnäitajad

LEADER-koostöö meede

LEADER-koostöö meetme väljundnäitajad

2.1 Missioon

Lääne-Harju Koostöökogu missioon on Loode-Eesti arendamine koostöös organisatsioonide ja kogukondadega eelkõige piirkonda edendavate algatuste toetamise kaudu.

2.2 Visioon 2027+

Loode-Eesti on hinnatud piirkond elamiseks, ettevõtluseks ja külastamiseks.

5 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid, sh on taotlejana käsitletav ka kohalik tegevusrühm ise. 6 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.

7

2.3 Eesmärgid ja meetmed

Visiooni saavutamiseks on kavandatud viis meedet. Meetmete ülesehitus on sarnane eelmisele strateegiaperioodile, kuna jätkuvalt on piirkonna elanikkonnale oluline hea elukeskkond, toimekad kogukonnad ja mitmekesine ettevõtlus. Killustatuse vähendamiseks on aga meetmete arvu koomale tõmmatud ja sarnaseid valdkondi ühendatud. Samuti on loobutud alameetmetest.

Uuendusena on kavandatud sotsiaalvaldkonna eesmärk koos vastava meetmega, mida rahastatakse eraldi allikast.

2.3.1 Elukeskkond

Eesmärk nr 1: Turvaline ja korras elukeskkond

Tegevuspiirkonna tugevusena on identifitseeritud ligitõmbav ja terviklik elu- ning külastuspiirkond, kus on mitmekesine loodus ja kultuuripärand. Teisalt on nõrkusena välja toodud, et piirkonna üldine arengutase on kohati ebaühtlane. Jätkuvalt on vajadus parendada avalikku ruumi, heakorrastada mitmesuguseid avaliku kasutusega objekte ja täiendada vaba aja veetmise võimalusi.

Uue teemana on lisandunud siseturvalisus – vajalik on suurendada elanikkonna valmisolekut erinevate kriisidega toimetulekuks kohalikul tasandil.

Tabel 2. Meede nr 1: elukeskkond

Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest

22% EAFRD7 rahastusest

Toetatavad tegevused

• Investeeringud avalikes kasutuses olevatesse ehitistesse, rajatistesse, taristusse, ajaloo- ja kultuuriobjektidesse, sisustusse ja seadmetesse ja keskkonnasäästlikesse lahendustesse ning siseturvalisusesse

• Investeeringuga seotud järelevalvetegevused • Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu

sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

Mittetoetatavad tegevused8

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Kinnistu ost • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad

• Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: o Vabaühendused o Omavalitsused o FIE-d o Mikro- ja väikeettevõtted

7 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (European agricultural fund for rural development) 8 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

8

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas • Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua

tasuvusanalüüs, põhjendades selle kestlikkust (investeeringu haldamine, hooldamine, rahastamine peale projekti lõppemist)

• Taotlejal ei tohi meetmes olla pooleliolevaid projekte • Tegevused tuleb ellu viia keskkonnasäästlikult • Taotleja maksimaalne toetuse summa kolme eelarveaasta jooksul tohib

olla meetme toetuse maksimaalne toetussumma • Taotleja saab esitada igas taotlusvoorus ühe projektitaotluse

Toetussummad (EUR) • Minimaalne toetussumma: 5000 • Maksimaalne toetussumma: 200 000

Toetuse määr • 90% vabaühenduste ja omavalitsuste puhul • 60% ettevõtete puhul

Väljundnäitajad9

• Uute vaba aja veetmise võimaluste arv • Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv • Korrastatud ajaloo- ja kultuuripärandi objektide arv • Korrastatud objektide arv • Uute rajatud objektide arv • Kogukonna turvalisust tõstvate projektide arv

2.3.2 Kogukond ja organisatsioonid (ühisprojektide meede)

Eesmärk nr 2: Tugevad kogukonnad ja organisatsioonid

Tegevuspiirkonnas on mitmeid aktiivseid kogukondi, mis panustavad elukeskkonna arendamisse ja ühistesse tegevustesse, samuti piirkonna identiteeditunnetusse. Teisest küljest on viimastel aastatel suurenenud uute elanike arv, kellel varasem seos piirkonnaga puudub. Ka on nõrkustena välja toodud, et koostöö piirkonna kogukondade, omavalitsuste ja Lääne-Harju Koostöökogu vahel on nõrgapoolne. Vähe on kogukonnaliidrite juurdekasvu, millest tulenevalt praegused sädeinimesed väsivad. Seetõttu on vajalik panustada kogukondade arendamisse, sh ühistesse ettevõtmistesse ja erinevate eagruppide ning kogukondade võimestamisse.

Samuti vajab suurendamist piirkonna ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks investeeringutele (vt meedet Ettevõtlus) on tarvis toetada tootearendust, võrgustumist, turundust jms, milleks mikro- ja väikeettevõtetel napib ressursse.

Tabel 3. Meede nr 2: kogukond

Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest

11,5% EAFRD rahastusest

Toetatavad tegevused

• Sündmuste korraldamine • Võrgustike loomine ja arendamine • Seminaride, koolituste, õppereiside korraldamine • Arukate külade10 strateegiate koostamine, sh nendeks vajalike

analüüside vms koostamine

9 Läbivalt kõikide meetmete puhul: esialgu näitajatele sihttasemeid ei määratleta, vaid jälgitakse jooksvalt vastavate taotluste arvu. 10 Täpsemalt: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/

9

• Kodu- ja kultuuriloo uurimine • Ühisturundus • Teenuste ja tootearendus • Projektijuhtimine • Väikeprojektide rakendamine

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringud • Kinnistu ost • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad

• Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: o Vabaühendused o FIE-d o Mikro- ja väikeettevõtted o Lääne-Harju Koostöökogu

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

• Taotlejal ei tohi meetmes olla pooleliolevaid projekte • Kui projekti põhisisuks on turundus, tuleb taotluses täpsemalt välja

tuua turundusplaan, sh sihtgrupid, turunduskanalid jms • Tegevused tuleb ellu viia keskkonnasäästlikult • Projekt tuleb ellu viia 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe

juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm

• Omavalitsus võib olla ühisprojektipartner • Taotleja saab esitada igas taotlusvoorus ühe projektitaotluse

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 3 000 • Maksimaalne: 30 000

Toetuse määr • 90% vabaühenduste puhul • 60% ettevõtete puhul

Väljundnäitajad

• Kaasatud organisatsioonide arv • Koolitustel, seminaridel ja õppereisidel osalenute arv • Sündmuste arv • Sündmustel osalejate arv • Uute teenuste arv

2.3.3 Ettevõtlus

Eesmärk nr 3: Mitmekesine ettevõtlus ja kohapealsed teenused

Teenused on kohalikes tõmbekeskustes üldjuhul kättesaadavad ja neid, mida koha peal ei ole, kompenseerib Tallinna linna lähedus. Teisalt ongi just pealinna lähedus pärssinud kohaliku ettevõtluse hoogustumist, kuna töökohad ja teenused on suhteliselt kättesaadavad.

Tabel 4. Meede nr 3: ettevõtlus

Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest

48% EAFRD rahastusest

Toetatavad tegevused • Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse,

tarkvarasse jne), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse • Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

10

• Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmise või teenuste ja tootearendusega ja moodustab kuni 10% investeeringu maksumusest

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Kinnistu ost • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna • Projektijuhtimine

Toetuse saajad

• Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: o FIE-d o Mikro- ja väikeettevõtted o Vabaühendused

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas • Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt kirjeldada äriplaani11

• Tegevused tuleb ellu viia keskkonnasäästlikult • Taotleja saab esitada igas taotlusvoorus ühe projektitaotluse

Toetussummad (EUR)12

• Minimaalne: 2000 • Maksimaalne: 200 000

Toetuse määr 60%

Väljundnäitajad • Säilitatud töökohtade arv • Uuenduslike projektide arv • Uute või arendatud teenuste arv

2.3.4 Sotsiaalvaldkond

Eesmärk nr 4: Sotsiaalselt kaasatud elanikkond

Sotsiaalvaldkonnas on identifitseeritud mitmeid lahendamist vajavaid teemasid. Olulisemad neist on eakama elanikkonna sotsiaalse isoleerituse vähendamine (haigus vms tõttu jäädakse koduseks, mistõttu vähenevad kontaktid kogukonnaga ja süvenevad terviseprobleemid). Oluline on ka elanikkonnale vaimse toe võimaldamine, sh hingehoid, mis on ennekõike maapiirkondades katmata valdkond. Samuti tuleb tähelepanu pöörata tööturult pikka aega eemal olnud isikute võimestamisele, et nad julgeksid ja tahaksid taas tööle minna. Eraldi teemaks on seejuures omastehooldusega tegelevate isikute võimestamine – nende toetamine, aga ka tööturule naasmise võimaldamine.

Loetletud teemade adresseerimiseks on kõigepealt tarvis täpselt selgeks teha sihtgruppide vajadused ja seejärel töötada välja uusi kestlikke ning skaleeritavaid lahendusi.

Meede adresseerib mõlemat sekkumise eesmärki:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

11 Kohustuslikud osad: pikaajaline visioon, juhtimine, toode/teenus, turg (kliendid, konkurendid), turundus, finantsid 12 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi.

11

Tabel 5. Meede nr 4: sotsiaalvaldkond

Näitaja Sisu

Meetme sihtrühm Sihtrühmaks on inimesed vanuses 16+ (erivajadustega inimesed ning vanemaealised vanuses 55+ inimesed).

Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+

Toetatavad tegevused

• Sündmuste korraldamine (kultuuriväljasõidud) • Omastehoolduse tugivõrgustiku loomine, arendamine ja

motiveerimine • Ühiskonnagruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamine; • Valdkondlikud koolitused sihtrühmadele; • Sihtgrupi põhiste uuringute läbiviimine; • Vabatahtlike ja vabatahtlike seltsiliste tegevuse toetamine; • Psühholoogilise nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamine; • Vanemluse toetamine ja tegevused 16+ erivajadustega lastele; • Vanemaealiste oskuste ja võimete toetamine

(digioskused,veebiõpe, huvitegevus); • Vaimse ja füüsilise tervise toetamine vanemaealistel ja puuetega

inimestel; • Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste kriisiolukordade

võimaluste kaardistamine ja kriisideks koolitamine; • Toetada kogukonnapõhiseid inimeselt-inimesele lahendusi, mis

aitavad kaasa hoolduskoormusega inimeste, eakate, erivajadustega inimeste toimetulekule, sotsiaalsele kaasatusele

• Projektijuhtimine • Ekspertide kaasamine • Transpordikulud • Sümboolika kulud • Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda

väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga

Mittetoetatavad tegevused • Investeeringud, v.a väikevahendite13 ost

Toetuse saaja • Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: Lääne-Harju

Koostöökogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks ja elluviijate leidmiseks minikonkursse

Nõuded tegevuse elluviijale, s.o minikonkursist taotlejale

• Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohalik omavalitsus, vabaühendus, FIE või mikro- ja väikeettevõte, k.a kohalik tegevusrühm

• Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesandeks või mille jaoks saadakse rahastust mõnest muust allikast

• Tegevused tuleb ellu viia keskkonnasäästlikult

Toetussummad (EUR)

• Toetuse määr 100%. • Toetuse miinimum summa on 1 000 eurot • Toetuse maksimum summa on 10 000 eurot 1

1 Iga taotlusvooru eel kinnitab ja avalikustab Lääne-Harju Koostöökogu juhatus sotsiaalmeetme miniprojekti maksimum toetuse summa ja ajalised nõuded miniprojekti toetuse taotlejale.

Toetuse määr 100%

13 Väikevahend on seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka, ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest.

12

2.3.5 LEADER-koostöö

Eesmärk nr 5: Levinud head praktikad ja tuntud Loode-Eesti

Tegevusrühmade poolt ellu viidavad koostööprojektid on olulised ühest küljest parimate praktikate tutvustamiseks piirkonnas, teisest aitavad need kaasa oluliste n-ö katusteemade edendamisele. Lääne-Harju Koostöökogu on aktiivselt tegelenud Loode-Eesti turundamisega koostöös teiste tegevusrühmadega. Samuti on ellu viidud mitmeid muid tegevuspiirkonna organisatsioone ja kogukondi võimestavaid projekte.

Kohalikul tasandil toimivad koostöövõrgustikud, mille toetamist on kavas jätkata:

• Loode-Eesti turismivõrgustik • Porikuu festivali sündmuskorraldajad • Kohalikud toidutootjad • Kodu- ja ajaloohuvilised

Uuel perioodil organiseeritakse võrgustikele ühised turundustegevusi, koostööüritusi ning siseriiklikke- ja rahvusvahelisi õppereise kogemuste omandamiseks.

Peamised teised LEADER-tegevusrühmad, kellega siseriiklikult koostööd arendatakse, on:

• Põhja-Harju Koostöökogu • Ida-Harju Koostöökoda • Nelja Valla Kogu • Kodukant Läänemaa

Korraldatakse inspireerivaid väljasõite aktiivile, tunnustusüritusi, arenguseminari ettevõtetele. Samuti tehakse turvalisuse ja biomajanduse edendamise alast koostööd.

Rahvusvahelisel tasandil tehakse peamiselt koostööd:

• Läänemere projekti raames – eesmärk on maapiirkondade toidutootjate, ökoturismi ettevõtete ja kogukondade biomajanduse edendamine (partnerid: LAG Partnership for Rural and the Sea (Läti), LAG AIZKRAUKLE DISTRICT PARTNERSHIP (Läti), LEADER Ravakka (Soome), LAG Pajūrio kraštas (Leedu), Leader Nordvästra Skaraborg (Rootsi))

• Loode-Eesti geopargi ja turismiettevõtete ning väiketootjate teenuste arendamine (partnerid: Asociación para el Desarrollo Integral del Valle del Ambroz (Hispaania), Järva Arengu Partnerid (Eesti), Aktiivinen Pohjois-Satakunta ry (Soome), GAL Valli del Canavese (Itaalia), GAL Montagne Biellesi (Itaalia), Gal Asociación Promoción y Desarrollo Rural Geoparque Mundial UNESCO Villuercas (Hispaania))

• Toidu, turismi ja sotsiaalvaldkonnas (partnerid: Tskaltubo ja NGO People in Need Georgia (Gruusia))

Koostööprojektidega, sh rahvusvahelistega jätkamine on oluline, suurendamaks eri sektorite omavahelist läbikäimist, motiveerimaks liikmeskonda ja jõudmaks uute sihtgruppideni.

13

Ennekõike on perioodil 2023–2027 kavas keskenduda14:

• Loode-Eesti piirkonna turundustegevusega jätkamisele • Kogukondade, sh noorte võimestamisele, mis on ühtlasi üks LEADER-

erieesmärkidest • Rohelisuse edendamisele, mis on samuti üks erieesmärkidest • Ettevõtluse edendamisele • Siseturvalisusele

Üldkoosolek võib oma otsusega katusteemade loetelu täiendada.

Tabel 6. Meede nr 5: LEADER-koostöö

Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest 18,5% EAFRD rahastusest

Toetatavad tegevused

• Koolitused • Õppereisid • Turundus • Ekspertide kaasamine • Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused • Investeeringud • Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad • Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: Lääne-Harju Koostöökogu

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Lääne-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

• Tegevused tuleb ellu viia keskkonnasäästlikult • Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek

Toetussummad (EUR) • Otsustatakse üldkoosoleku poolt Toetuse määr 90%

Väljundnäitajad

• Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv • Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv • Sündmuste arv • Võrgustike arv • Õppereiside arv • Osalejate arv õppereisidel • Osalejate arv koolitustel ja seminaridel • Turundusmaterjalide arv

2.4 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

Lääne-Harju Koostöökogu strateegia keskendub sarnaselt eelmisele perioodile Loode-Eesti ettevõtlus-, elu- ja külastuskeskkonna arendamisele. Järjepidevuse tagamiseks on see vajalik, sest põhimõttelised muutused toimuvad aeglaselt. Niisiis jätkatakse käesoleva strateegiaga juba eelmisel perioodil valitud suundade arendamist.

Uuenduslikud komponendid on järgmised:

14 Läbi arutatud ka peamiste partneritega: Nelja Valla Kogu, Ida-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu.

14

• Strateegia on üles ehitatud taotlejat silmas pidades võimalikult lihtsa struktuuri kohaselt – konkreetset eesmärki mõõdetakse tulemusnäitaja(te)ga ja viiakse ellu just selle eesmärgi saavutamiseks disainitud meetmega. Lineaarne seos eesmärk-meede võimaldab taotlejal paremini mõista, mida suures plaanis saavutada soovitakse.

• Toetatavate valdkondadena on lisandunud nüüdisaja trende peegeldavad teemad siseturvalisus ja keskkonnasäästlikkus.

• Lisaks LEADER-meetme ressurssidele võetakse kasutusele ka Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid kogukondade sotsiaalse sidususe suurendamiseks.

• Koostöös partneritega on selgemalt määratletud koostöö teemad – tegevused, milles LHKK ise initsiatiivi võtab.

Strateegia elluviimiseks on disainitud 4+1 meedet. Elukeskkond on otseselt suunatud kogukondade arendamisele. Ettevõtlusmeetmest toetatakse ettevõtete investeeringuid põhivarasse. Kogukonna ja organisatsioonide (ühisprojektide) meetme näol on tegemist nn segameetmega, mis võimaldab taotleda toetust mitmesugusteks arendustegevusteks nii vabaühendustel kui ettevõtetel. Sel viisil on võimalused ettevõtete vajadustega paremas kooskõlas. Sotsiaalmeede adresseerib teemasid, millega seni tegeletud ei ole. Kogukond on aga tervik – haavatavamate ühiskonnagruppide toetamine viib suurema integreerituseni.

LEADER-koostöö meede keskendub tegevustele, mis aitavad taotlejaid paremini ette valmistada. Uuenduslikud ja tegevuspiirkonda edasi viivad taotlused tekivad suurema tõenäosusega siis, kui potentsiaalseid taotlejaid võimestada.

2.5 Seosed teiste arengudokumentidega

LHKK strateegia on tihedalt läbi põimunud mitmete hierarhiliselt kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumentidega (Tabel 7). Kuigi riikliku tasandi arengudokumente on rohkesti, on siinkohal välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi peamine strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) heaolu arengukava eelnõu. Eeldus on, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastuolude puudumise ka muude dokumentidega. Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega.

Tabel 7. LHKK strateegia seosed teiste arengudokumentidega

Arengu- dokument

Eesmärk Lääne-Harju Koostöökogu strateegia seos

Strateegia „Eesti 2035“15

Strateegilised sihid: 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond 3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

majandus

LHKK strateegia panustab otseselt sihtide 1–3 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis adresseerivad tugevaid ja kaasavaid kogukondi, turvalist ja korras elukeskkonda ja mitmekesist

15 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022)

15

4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

ettevõtlust ning kohapealseid teenuseid.

Euroopa Liidu ühise põllu- majandus- poliitika strateegia- kava 2023– 202716

Erieesmärk nr 8: • Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist

võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

LEADER-sekkumise üldeesmärk: • Maapiirkondades atraktiivse elu- ja

ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

Erieesmärgid: • Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute

tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

• Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

• Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise

• Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine

• Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

LHKK strateegia adresseerib kõiki aspekte: • Eesmärgid on tervikuna

suunatud sekkumise üldeesmärgi saavutamisse – toetatakse elukeskkonda edendavaid projekte, panustatakse ettevõtluskeskkonna arengusse (nii otseselt toetuste kui kaudselt koostööprojektidega) ja võimestatakse kohalikke kogukondi.

Täpsemalt: • Ettevõtluse arendamiseks on

välja töötatud ettevõtlusmeede, innovaatilisus on üks hindamiskriteeriumitest

• Võimestamiseks on ette nähtud kogukondade meede, samuti on LEADER-koostöö suunatud olulises osas just erinevate gruppide kaasamisele ja nende võimekuse tõstmisele

• Teenuste kättesaadavus on adresseeritud ettevõtlusmeetmes, kus muuhulgas toetatakse kohapealsete teenuste arendamist

• Keskkonnasõbralikkus on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites

• Kuvandi loomisele on otseselt suunatud LEADER-koostöö prioriteet Loode-Eesti turundamine

Ühte- kuuluvus- poliitika fondide rakendus- kava

Erieesmärk k: • Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu

kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu

Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on LHKK strateegias määratletud eesmärk (sotsiaalselt kaasatud elanikkond) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna

16 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022)

16

perioodiks 2021–202717

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Sekkumise eesmärgid: • Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse

ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

edendamisele, sh teenuste kättesaadavuse parandamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

Heaolu arengukava 2023–203018

Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:

• Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

• Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalvaldkonna meede, mis adresseerib mõlemat.

Harju maakonna arengu- strateegia 2040+ (eelnõu 25.10.2022) 19

Visioon 2040+: • Harju maakond on Põhja-Euroopa targa

majanduse süda, siin on suurepärane elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja mugavad ühendused kogu maailmaga.

Strateegilised eesmärgid: • Harju maakond on rahvusvaheliselt hinnatud

uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed inimesed ja kogukonnad.

• Harju maakonnas on Läänemere regiooni parim elukeskkond – turvaline, roheline, kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja teenustega.

• Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega.

LHKK strateegiat võib käsitleda kohaliku tasandi instrumendina, mis keskendub elukeskkonnale, kogukondadele ja ettevõtlusele, samuti sotsiaalsele kaasatusele. Välja töötatud toetusmeetmed aitavad saavutada maakonna tasandi eesmärke.

Keskendutakse nendele teemadele, mida ka maakonna strateegia tegevussuundades on LEADER- tegevusrühmade ülesandena käsitletud.

Lääne-Harju valla arengukava 2019–203020

Valla arenguvisiooniks on terviklikult ja piirkonniti tasakaalustatult arenev, säästliku ja nutika elukorraldusega heal järjel omavalitsus. Lääne-Harju vallas on heakorrastatud ja turvaline elukeskkond, elujõuline ja omaalgatuslik kogukond, kättesaadavad ja vajaduspõhised avalikud teenused,

Sarnaselt maakonnastrateegia elluviimise toetamisele aitab LHKK strateegia kaasa omavalitsuste arengupüüdluste saavutamisele kõige madalamal, kohaliku kogukonna tasandil.

17 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 18 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 19 https://www.hol.ee/706 (külastatud 7.12.2022) 20 https://laaneharju.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022)

17

mitmekesised liikumisvõimalused ning tasuvad kodulähedased töökohad.

Lisaks vallaelanike rahulolu tagamisele on tähtis, et Lääne-Harju vald on hea mainega ja ligitõmbav elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond, mida juhitakse kaasavalt, tõhusalt, uuendusmeelselt ning koostööd väärtustavalt.

Saue valla arengukava 2022–203521

Visioon aastaks 2035: • Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie

ühendame.

Saue vallas on kõik eluks vajalik olemas. Vallas on tugevad maapiirkonnad, kus on tagatud baasteenused ning millel on oma identiteet ja eripära. Saue linna ja Laagri aleviku teljel on kaasaegne linnaline keskkond, kuhu on koondunud spetsialiseeritud teenused, ning mille elukeskkond on mõnusalt aedlinnaline. Raudteeäärsetes kasvupiirkondades on kaasaegne taristu, mis toetab elanike arvu suurenemist kestlikul moel.

21 https://sauevald.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022)

18

3 Strateegia elluviimine

LHKK strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on toetusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 2.3 Eesmärgid ja meetmed.

Strateegia elluviimine hõlmab:

• Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine

• Taotluste menetlemine ja hindamine • Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest

ja nende võimestamine • Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride

tegemine

3.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine

LHKK põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi toetamine, et edendada piirkonda kodanikuühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostöö kaudu.

LHKK praegust organisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1 eraldiseisva dokumendina).

LHKK kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, igapäevast tegevust korraldab üldkoosolekul valitav 3–7-liikmeline juhatus, kes valib enda hulgast juhatuse esimehe. Organisatsiooni igapäevaseid tegevusi viib ellu tegevmeeskond, kelle töölevõtmise otsustab juhatus ja kelle tööd korraldab juhatuse esimees. Töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.

Strateegia elluviimiseks on töötajatel järgmised vastutusalad:

• Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale • Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel • Taotluste tehniline kontroll • Seire korraldamine • Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta • Teavitusürituste korraldamine • Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine • PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine • Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine • Kohalike võrgustike arendamine

Projektitaotlusi hindab juhatuse poolt kinnitatav hindamiskomisjon, mille otsused on sõltumatud. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina.

Organisatsiooni võimekuse arendamine toimub peaasjalikult LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes LEADER-koostöö kokku lepitud fookusteemadele.

19

LHKK administreerib LEADER-meetme toetusi, millele käesoleval perioodil lisanduvad Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Konkurentsivõimeliste (uuenduslike) taotluste saamiseks ja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on vajalik potentsiaalsete taotlejate võimestamine. Ilma teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteta võib võimalike taotlejate ring kitsaks jääda. Samuti ei suuda üksiktaotlejad enamasti hoomata laiemat konteksti, mistõttu võidakse lahendada kitsalt ühe organisatsiooni probleeme. Selleks, et jõuda rohkemate piirkonna organisatsioonideni, viib LHKK ellu projekte (peamiselt LEADER-koostöö meetme raames) ja pakub taotlejatele tuge nende projektiideede arendamisel.

Niisiis ei ole LHKK küll maakondlik arendusorganisatsioon, mille rolli täidab Harjumaal Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus22. Küll aga hõlmab LHKK tegevus lisaks taotluste administreerimisele mitmesuguseid arendustegevusi.

Eraldi teemaks on LHKK puhul Loode-Eesti piirkonna turundamine, milleks viiakse ellu projekte koos partneritega.

3.2 Rahastamiskava

Strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. LHKK võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele.

Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms).

Tabel 8. LHKK eelarve jagunemine

Meede Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad

1. Elukeskkond 22% (ligikaudu 269 tuhat)

• 90% vabaühenduste ja omavalitsuste puhul

• 60% ettevõtete puhul

• Minimaalne 5000 • Maksimaalne 200 000

2. Kogukond ja organisatsioonid

11,5% (ligikaudu 138 tuhat)

• 90% vabaühenduste puhul

• 60% ettevõtete puhul

• Minimaalne 3000 • Maksimaalne 30 000

3. Ettevõtlus 48% (ligikaudu 576 tuhat) • 60%

• Minimaalne 3000 • Maksimaalne 200 000

4. Sotsiaal- valdkond

Rahastatakse ESF+ vahenditest (ligikaudu 220 tuhat)

• 100%

• Minimaalne 1000 • Määruses sätestatud

miniprojekti maksimaalne maht või kuni 10 000 eurot

To et

us ed

(7 5%

)

5. LEADER- koostöö

18,5% (ligikaudu 223 tuhat)

• 90% • Otsustab üldkoosolek

22 www.heak.ee

20

Te ge

vu s-

ja

el av

da m

is ku

lu d

(2 5%

)

Tegevusrühma kulud

Kuni 25% vahenditest (ligikaudu 380 tuhat)

• 100% -

Eelarve kokku 1 916 576

sh EAFRD toetus 1 693 503

sh ESF+ toetus 223 073

Tabel 9. LHKK toetuste eelarve kavandatud jagunemine aastate lõikes

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 45%

Kaks vooru

45%

Kaks vooru

10%

Üks voor

Kasutamata osa

Üks voor

Üleminekuperiood Üleminekuperiood

3.3 Rakenduskavad

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust voorude lõikes. Rakenduskavaga võib vähesel määral (kuni 5% meetme mahust) muuta strateegias sätestatud meetmete omavahelisi proportsioone. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme „rakenduskava“ esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi.

3.4 Taotlemine

Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Strateegiaperioodi alguses aastatel 2024–2025 on kavas korraldada kaks vooru aastas, edaspidi üks. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga.

Taotlusvoorudest annab LHKK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele.

Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.

21

LHKK meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluste hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e- PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb LHKK kättesaadavaks ka oma kodulehel.

3.5 Taotluste hindamine

Taotluste hindamine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei saa siirduda enne, kui eelmine on lõpetatud.

Joonis 2. Taotluste hindamise protsess

Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

Tehnilise kontrolli läbivad kõik tähtaegselt esitatud taotlused. Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist tegevmeeskonna poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Läbi vaatamata jäetakse taotlus, mille puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata.

Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.

Vastavuskontrolli läbinud taotlused lähevad hindamisele.

Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektide osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile, kellel on võimalus esitada täpsustavaid küsimusi.

Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli.

Paikvaatlused/ärakuulamised on taotlejale kohustuslikud. Paikvaatlusel/ärakuulamisel mitteosalenud taotlusi ei hinnata.

1 •Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

2 •Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

3 •Hindamine

4 •Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

22

Hindamine

Komisjoni liikmed hindavad taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahenduse LHKK.

Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse LHKK juhatusele kinnitamiseks.

LHKK hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid on järgmised:

• Hindamiskomisjoni liikmete leidmiseks korraldab LHKK avaliku konkursi. • Komisjoni koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks. • Komisjonis peavad olema esindatud kõik kolm sektorit. Avaliku sektori esindajate

osakaal peab jääma alla 50% komisjoni liikmetest. • Komisjoni liikmeteks ei saa olla LHKK juhatuse liikmed ja töötajad. • Meetmetele moodustatakse 3-5-liikmeline komisjon ja sama palju asendusliikmeid. • Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitakse lepingud, millega sätestatakse vähemalt

õigused töötasule ja asjakohase info saamisele ning kohustused osaleda teemakohastel koolitustel ja teavitada enda taandamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

• Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 10).

Täpsemad taotluste menetlemise ja paremusjärjestuse moodustamise tingimused sätestatakse eraldi korras.

Taotluste hindamisel kasutatakse lävendit – kui taotlus saab koondhindeks23 alla 3, siis seda ei rahuldata.

Kõikidele meetmetele rakendatakse läbivalt samu kriteeriume ja osakaale.

Tabel 10. Hindamiskriteeriumid

Kriteerium ja osakaal (%)

Hinnatavad aspektid Skaala (1–5)

Projekti põhjendatus (25%)

• Kas projekt vastab LHKK strateegiale, s.o visioonile, eesmärkidele ja meetmete väljundnäitajatele?

• Kas määratletud on probleem või arengueeldus?

• Kas ja mil määral arendab projekt taotlejat, valdkonda, küla ja tegevuspiirkonda?

• Milline on kasusaajate hulk ja kes nad on?

1 – Projekt ei ole strateegiaga kooskõlas. Lahendatavat probleemi ei ole määratletud. Projekt ei arenda taotlejat, valdkonda, küla ega tegevuspiirkonda. Kasusaajate hulka pole määratletud või on see väga väike 2 – Projekt on strateegiaga kaudselt seotud. Lahendatav probleem on kirjeldatud ebamääraselt. Projektist on vähesel määral kasu vaid taotlejale. Kasusaajate hulk on väike 3 – Projekt on strateegiaga üldiselt kooskõlas. Lahendatav probleem on määratletud üldiselt. Projektist on kasu taotlejale ja vähesel määral valdkonnale või lähipiirkonnale (nt külale). Kasusaajate hulk on üldiselt määratletud, kuid mitte eriti lai

23 Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest.

23

4 – Projekt on strateegiaga kooskõlas. Lahendatav probleem on määratletud arusaadavalt. Projekt aitab kaasa nii taotleja kui lähipiirkonna arengule. Kasusaajate hulk on keskmine 5 – Projekt tuleneb otseselt strateegias määratletud vajadustest. Lahendatav probleem on ammendavalt määratletud. Projektist on kasu tervele tegevuspiirkonnale. Kasusaajate hulk on lai

Projekti realistlikkus (20%)

• Kas projekti tegevuskava on sobiv projekti elluviimiseks?

• Kas eelarve on realistlik? • Kas ja kuivõrd on

tegevuskava ja eelarve omavahel kooskõlas?

• Kas tegevuskavast saab tervikliku ülevaate, kuidas on projekti kavas ellu viia?

• Kas tegevuste järjestus on loogiline?

• Kas ja kuivõrd on tulemuste saavutamine usutav?

1 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud. Tegevuskava ja eelarve ei ole omavahel kooskõlas. Taotlusest ei selgu, kuidas on projekt kavas ellu viia 2 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral usutav. Tegevuskava on eelarvega nõrgalt seotud. Taotlusest on projekti elluviimise protsess tuletatav, aga mitte selgitatud 3 – Tulemuste saavutamine on üldjoontes usutav. Seosed eelarve ja tegevuskava vahel on olemas. Ülevaade projekti elluviimisest on üldiselt olemas 4 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav. Eelarve ja tegevuskava on seotud. Projekti elluviimisest saab nende põhjal ülevaate 5 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav. Tegevused on loogilises järjestuses

Projekti kestlikkus (10%)

• Kas ja mil määral on projekti tulemused elujõulised peale elluviimist?

• Kas ja kuidas on kaetud objektide majanduskulud, vajalik kliendibaas jms?

1 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine kasutamine ei ole läbi mõeldud 2 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud 3 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud 4 – Projekti tulemused on valdavalt kestlikud, esineb üksikuid küsimusi tekitavaid aspekte 5 – Projekti tulemused on arusaadavalt jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane

Projekti uuenduslikkus (10%)

• Kas ja mil määral on tegemist uuendusliku lähenemisega tehnoloogiale, teenusele, tootele, protsessile vms?

1 – Projekt ei ole uuendusliku iseloomuga 2 – Projekt on uuendusliku iseloomuga taotleja jaoks 3 – Projekt on uuenduslik tegevuspiirkonnas 4 – Projekt on uuenduslik ka väljaspool tegevuspiirkonda 5 – Projekt on uuenduslik väljaspool Eestit

Projekti koostöisus (10%)

• Kas projekti planeerimine, elluviimine ja/või tulemuste kasutamine toimub koostöös?

• Kas projekti elluviimise järgselt tekivad koostöösidemed?

1 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale24

2 – Projekti elluviimine toimub koostöö omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 partner 3 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 4 – Projekt viiakse ellu 3 sektori koostöös, kaasatud on enam kui 2 partnerit 5 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks

24 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

24

Projekti rohelisus (5%)

• Kas ja kuivõrd panustab projekt keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste väljatöötamisse (sh näiteks kohalike ressursside kasutamine, taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms)?

1 – Projekt ei ole suunatud keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisele 2 – Projekt panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse vähesel määral 3 – Projekt panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse osaliselt 4 – Projekt panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse olulisel määral 5 – Projekt on keskkonnaseisundit märkimisväärselt parandav, võttes kasutusele pikka aega positiivset mõju avaldavad lahendused

Taotluse tehniline korrektsus (5%)

• Kas taotlus on koostatud korrektselt, s.o osad on omavahel sidusad, vormistus on korrektne ja asjakohased lisad olemas?

1 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt seotud, tekst on raskesti mõistetav 2 – Taotluse osad on üksteisega vähesel määral seotud, tekst on ebakorrektne, kuid üldjoontes mõistetav 3 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektne 4 – Taotlus on korrektne, esinevad üksikud ebakõlad 5 – Taotluse osad on omavahel loogiliselt seotud. Taotlus on koostatud igati korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente

Taotleja taust ja võimekus (15%)

• Kas taotlejal on olemas piisav võimekus projekti elluviimiseks? Seejuures võib võimekuse tõendamiseks olla meeskonda kaasatud vajalike kompetentsidega isik(ud).

• Kas taotlejal on piisavalt finantsressursse projekti elluviimiseks, sh arvestades võimaliku kallinemisega?

• Kas taotlejal on varasem kogemus projektide elluviimisel?

• Milline on taotleja renomee – kas esineb probleeme maksude tasumise ja/või varasemate projektide elluviimisega?

1 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal on varasemalt esinenud probleeme projektide elluviimisega, maksekohustuste täitmise vms-ga 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks. Esineb üksikuid varasemaid probleeme 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas. Varasemaid probleeme ei esine 4 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kokkupuude projektide elluviimisega, organisatsioonil on piisavalt finantse omafinantseeringu katmiseks, kuigi kallinemine võib põhjustada probleeme. Varasemaid probleeme ei esine 5 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on pikaajaline ja laiapõhjaline varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering ja katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuste saavutamiseks. Taotleja renomee on väga hea

Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

Hindamise tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse LHKK juhatusele.

25

4 Strateegia seire

4.1 Seire korraldus ja mõõdikud

Strateegia seiret korraldab LHKK juhatus ja tegevusi viib ellu tegevmeeskond. Eristatakse kahte sorti näitajaid:

• Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:

o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.

o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.

• Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.

LHKK seire korraldust kajastab alljärgnev tabel (Tabel 11).

Tabel 11. LHKK strateegia seire korraldus

Näitaja Korraldus

Kohustuslikud tulemusnäitajad Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames.

Täiendavad tulemusnäitajad, sh

Muud näitajad Kogutakse tegevmeeskonna poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.

Küsitlusel põhinevad

Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus.

Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).

Väljundnäitajad

Informatsiooni kogutakse LHKK tegevmeeskonna poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut teenust on loodud jne).

Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot.

Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.

26

Tabel 12. LHKK strateegia seirenäitajad

Eesmärk Tulemusnäitaja Algtase 2023

Sihttase 2029

Allikas Väljundnäitaja25

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ÜPP toetuse kaudu (R.41)26

027

20% (u 3700 tegevus- piirkonna elanikku)28

Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

Tegevuspiirkonna elanike hinnang elukeskkonna aspektidele (turvalisus, korrastatus, üldilme)

Ei ole mõõdetud

Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Küsitlus elanikkonna hulgas perioodi lõpus

Tu rv

al in

e ja

k or

ra s

el uk

es kk

on d

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) (projektide arv)

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

• Uute vaba aja veetmise võimaluste arv

• Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv

• Korrastatud objektide arv

• Uute rajatud objektide arv

• Kogukonna turvalisust tõstvate projektide arv

Toetatud arukate külade strateegiate arv (R.40)29 0 0

Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

Tu ge

va d

ko gu

ko nn

ad ja

or

ga ni

sa ts

io on

id

Projektides osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud

Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Küsitlus projektides osalejate hulgas (andmed projektide elluviijailt)

• Kaasatud organisatsioonide arv

• Koolitustel, seminaridel ja õppereisidel osalenute arv

• Sündmuste arv • Sündmustel

osalejate arv • Uute teenuste arv

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) (projektide arv)

0 10 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

M it

m ek

es in

e et

te võ

tl us

ja

ko ha

pe al

se d

te en

us ed

ÜPP projektides toetatud uued töökohad (R.37)

0 7 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

• Säilitatud töökohtade arv

• Uuenduslike projektide arv

• Uute või arendatud teenuste arv

25 Väljundnäitajatele ei sätestata alg- ja sihttaset, vaid neid seiratakse jooksvalt perioodi kokkuvõtva statistika saamiseks. Väljundnäitajad mõõdavad konkreetset toetusmeedet. 26 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale. 27 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse selle mõju elukeskkonnale. 28 Aluseks on tegevuspiirkonna elanike arv rahvastikuregistri andmetel. 2023. a 1. jaanuari seisuga oli tegevuspiirkonnas 18 949 inimest. Sellest on arvestatud vastav protsent. 29 Arvestatakse mitte strateegia koostamist, vaid arukate külade strateegias kokku lepitud tegevuse elluviimist.

27

Eesmärk Tulemusnäitaja Algtase 2023

Sihttase 2029

Allikas Väljundnäitaja25

ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 50 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)

Toetust saanud ettevõtete ekspordi osakaalu kasv

030 10% Äriregister

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv töötaja kohta

0 20% Äriregister

Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta

0 20% Äriregister

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

0 500 Projektide elluviijate tagasiside

So ts

ia al

se lt

ka

as at

ud

el an

ik ko

nd

Projektide arv 0 3731 Taotlused

Noorte aktiivsus (kaasatud noorte suhtarv piirkonna noortesse)

Ei ole mõõdetud

Projektidega on hõlmatud vähemalt 10% piirkonna noortest

Rahvastikuregister (noorte arv), projektide elluviijate tagasiside

Elanike identiteeditunnetus

Ei ole mõõdetud

Vähemalt 30% elanik- konnast määratleb ennast Loode-Eesti elanikuna

Küsitlus tegevuspiirkonna elanikkonna hulgas perioodi lõpus

Loode-Eestit puudutavate meediakajastuste arv üleriigilise levikuga kanalites

Ei ole mõõdetud

Vähemalt 5 kajastust aastas

Meediamonitooring

Le vi

nu d

he ad

p ra

kt ik

ad ja

tu nt

ud L

oo de

-E es

ti

Projektides osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud

Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Küsitlus tegevustes osalejate hulgas

• Kaasatud Eesti- siseste organisatsioonide arv

• Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv

• Sündmuste arv • Võrgustike arv • Õppereiside arv • Osalejate arv

õppereisidel • Osalejate arv

koolitustel ja seminaridel

• Turundus- materjalide arv

4.2 Strateegia muutmine

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab LHKK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ja põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia

30 Algtase on 0, sest mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale. 31 LHKK tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 223 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 37 projekti.

28

seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.

29

Lisad

Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs

Analüüs on vormistatud eraldiseisva dokumendina (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess

Strateegia koostamise protsess hõlmas kolme tegevusblokki:

1. Tegevuspiirkonna olukorra analüüs, sh: • Kvantitatiivne analüüs:

o Rahvastiku ülevaade o Ettevõtluse ülevaade Äriregistri andmete põhjal o Sotsiaalmajanduslike näitajate ülevaade – vabaühendused, avaliku

sektori põhinäitajad, sotsiaalvaldkonna vajadused ja väljakutsed o Veebipõhine küsitlus liikmete ja toetuse taotlejate seas eelmise

perioodi eesmärkide täituvuse ja uue perioodi ootuste väljaselgitamiseks

o Eelmise perioodi näitajate analüüs – jagatud toetuste ülevaade jms 2. Liikmeskonnalt sisendi kogumine:

• Kaasamisseminari läbiviimine tegevuspiirkonna visiooni ja eesmärkide määratlemiseks

• Ideekorje noorte hulgas – ideekonkurss koostöös Nelja Valla Kogu ja Ida-Harju Koostöökoguga

• Ideekorje sotsiaalvaldkonna väljakutsete määratlemiseks – fookusgrupi intervjuud (2)

3. Strateegia koostamine: • Strateegia töörühma koosolekute läbiviimine:

o Strateegia koostamist koordineeris töörühm (juhatus ja liikmeskonna esindajad), kelle ülesandeks oli vahekokkuvõtete ja -otsuste tegemine

o Tekstiloome – strateegiadokumendi koostamine ja kujundamine

Tabel 13. LHKK strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused

25.03.2022 Üldkoosolek LHKK liikmed (20 osalejat)

LHKK arengustrateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine

1.07.2022 Avanõupidamine konsultandiga

Konsultant ja tegevbüroo (5 osalejat)

Ootused ja protsess kokku lepitud

1.–28.08.2022 Veebipõhine küsitlus liikmete ja piirkonna elanike hulgas

Liikmed ja piirkonna elanikud (204 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused

30

31.08.2022 Juhtrühma koosolek Juhtrühma liikmed (6 osalejat)

Tegevuspiirkonna analüüsi tulemused läbi arutatud ja valideeritud

21.09.2022 Kaasamisseminar Laitses

LHKK liikmed ja huvilised piirkonnast (37 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

29.09.2022 Sotsiaalvaldkonna fookusgrupp Paldiskis

KOV-i esindajad, vabaühendused jt (12 osalejat )

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohtade ja projektiideede sisend (ESF+)

30.09.2022 Sotsiaalvaldkonna fookusgrupp Sauel

KOV esindajad, vabaühendused jt (13 osalejat )

Sotsiaalvaldkonna kitsaskohtade ja projektiideede sisend (ESF+)

3.10.2022 Juhtrühma koosolek Juhtrühma liikmed (5 osalejat)

Strateegia esialgne raamistik kokku lepitud

7.10.2022 Juhtrühma koosolek Juhtrühma liikmed (5 osalejat)

Strateegia täpsustatud

13.10.2022 Üldkoosolek LHKK liikmed (27 osalejat)

Tegevuspiirkonna profiil ja strateegia tööversioon liikmeskonna poolt heaks kiidetud

6.10–23.12.2022

Ideekonkurss noorte hulgas koostöös Nelja Valla Kogu ja Ida- Harju Koostöökoguga

Üldhariduskoolide õpilased (9 osalejat)

Noorte ettepanekud tegevuspiirkonna arendamise kohta

10.11.2022 Seminar partneritega

Nelja Valla Kogu, Ida- Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Ühised väljakutsed ja potentsiaalsed koostööprojektid kaardistatud

23.11.2022 Juhatuse koosolek 13 osalejat

Strateegia tööversioon läbi arutatud ja täiendatud; kokkulepe juhtimisstruktuuri ülevaatamise osas

8.12.2022 Hindamiskriteeriumite seminar

Hindamiskomisjoni liikmed ja juhtrühma liikmed (6 osalejat)

Sisend hindamiskriteeriumite koostamiseks

10.01.2023 Juhatuse koosolek 9 osalejat Ettepanek ühingu juhtimisstruktuuri ümberkorralduse kohta

19.01.2023 Juhtrühma koosolek Juhtrühma liikmed (5 osalejat)

Strateegia täienduste/täpsustuste arutelu

7.03.2023 Lõpuseminar LHKK liikmed ja huvilised (19 osalejat)

Strateegia läbi arutatud ja täiendusettepanekud koostatud

16.05.2023 Juhatuse koosolek 7 osalejat Viimased täiendusettepanekud, vastavus strateegiate hindamiskriteeriumitele

29.05.2023 Üldkoosolek 20 osalejat Strateegia vastu võetud

Lääne-Harju Koostöökogu üldkoosoleku protokoll nr. 1 Padisel, 08.04.2026 Algus 18.00 lõpp 19.30 Lääne-Harju Koostöökogu (LHKK) üldkoosolekust võttis osa 26 liiget ja 5 külalist. Osavõtjate nimekiri on lisatud üldkoosoleku protokollile. Juhatuse esimees Marje Suharov tutvustab päevakorrapunkte ning teeb ettepaneku kinnitada päevakord ja protokollijaks Kadri Strööm. Päevakord: 1. Majandusaasta aruande 2025 kinnitamine ja revisjoni arvamuse kuulamine 2. Põhikirja muutmine 3. LHKK 2024-2027+ strateegia muutmine 4. Rakenduskava 2026 muutmine 5. LHKK vihmavarjuprojekti taotluse esitamine meetmesse 2 6. LHKK liikmemaksu võlglased ja liikmest välja arvamine 7. 2026 LEADER taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamine 8. Kohalalgatatud teemad Kinnitati koosoleku päevakord ja protokollijaks Kadri Strööm. 26 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 1. Majandusaasta aruande 2025 kinnitamine ja revisjoni arvamuse kuulamine Revisjonikomisjon koosseisus Terje Schmidt, Reigo Krutto ning Kaire Veeroja kontrollis LHKK 2025 a majandustegevust. Reigo Krutto tutvustab lühidalt revisjonikomisjoni aruannet. Revisjonikomisjon majandusaastal puudusi ei täheldanud. Aruanne on protokolli lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande tutvustamine. Aruandeaasta tulem on miinuses, sest kohustusena üles võetud PRIA ettemaksust toimub tasaarveldus (taotljejate) lõpetatud projektide väljamaksetest ning kogu summa ei ole veel tasaarveldatud. Aastaaruanne on protokolli lisa 2. Ettepanek: kinnitada Lääne-Harju Koostöökogu 2025. a majandusaasta aruanne. Otsustati kinnitada Lääne-Harju Koostöökogu 2025. a majandusaasta aruanne. 26 liiget on poolt.

Päevakorrapunkt 2. Põhikirja muutmine LHKK põhikirjas p. 6.2 on sätestatud toimingud, mis on üldkoosoleku pädevuses, sh. 6.2.10. kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakendamise kava kinnitamine. PRIA on seisukohal, et kui mingi pädevus on antud üldkoosolekule, saab seda rakendada ainult üldkoosolek ning kui juhatusele, siis ainult juhatus. Seetõttu on põhikirja muutmine vajalik, et ka juhatusel oleks võimalik teha muudatusi rakenduskavas. Ettepanek: lisada põhikirja p. 6.2.10 lause "üldkoosolek võib volitada juhatust sisse viima muudatusi kohaliku strateegia rakendamise kavas". Otsustati lisada põhikirja p. 6.2.10 lause "üldkoosolek võib volitada juhatust sisse viima muudatusi kohaliku strateegia rakendamise kavas". 26 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 3. LHKK 2024-2027+ strateegia muutmine Kuna LHKK soovib rakendada vihmavarjuprojekti, on selleks vaja muuta strateegiat. Ettepanek: lisada meetmesse 2 (Kogukonnad ja organisatsioonid) järgnev: - toetatavad tegevused: väikeprojektide rakendamine - toetuse saajad: Vihmavarju tüüpi projektitaotluse toetuse saaja Lääne- Harju Koostöökogu - kasusaajad: MTÜ, ETTEV, KOV, eraisik, noored (vanuses 12 kuni 17 ka) Otsustati lisada meetmesse 2 (Kogukonnad ja organisatsioonid): - toetatavad tegevused: väikeprojektide rakendamine - toetuse saajad: Vihmavarju tüüpi projektitaotluse toetuse saaja Lääne- Harju Koostöökogu - kasusaajad: MTÜ, ETTEV, KOV, eraisik, noored (vanuses 12 kuni 17 ka) 26 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 4. Rakenduskava 2026 muutmine Rakenduskava muudetakse seoses LHKK 2024-2027+ strateegia ning LEADER meetme jäägi muutmisega. Päevakorrapunkt 4.1. 2026 rakenduskava meede 2 (Kogukonnad) muutmine.

Ettepanek 4.1: lisada meetme 2 kirjeldusse väikeprojektide rakendamise võimalus. Tegevus: vihmavarju tüüpi projektide rakendamine, Taotleja: Lääne-Harju Koostöökogu Ühele tegevusele määratav maksimaalne summa ja toetuse määr: maksimaalne toetuse summa 2000 eurot, MTÜ 90%, ettevõte 60%, noorteprojektid 100%, eraisik 90%, KOV 90%. Vihmavarju taotlusvoorus taotlemise tingimused ja nõuded on kirjeldatud “Lääne-Harju Koostöökogu toetusmeetme statuudis” (lisa 3). Päevakorrapunkt 4.2. LEADER meetmete jääkide lisamine meetmesse 5. Ettepanek 4.2: lisada jaotamata LEADER meetmete jääk 23448 EUR meetmesse 5 (Koostöö). Pärast muudatust on 2026 rakenduskavas meede 5 kogusumma 43172 EUR. Päevakorrapunktid 4.1 ja4.2 hääletatakse koos. Otsus 4.1: muuta 2026 rakenduskava meede 2 meetmelehte lisades meetme tegevustesse Vihmavarju tüüpi projektide rakendamise. Tegevus: vihmavarju tüüpi projektide rakendamine, Taotleja: Lääne-Harju Koostöökogu Ühele tegevusele määratav maksimaalne summa ja toetuse määr: maksimaalne toetuse summa 2000 eurot, MTÜ 90%, ettevõte 60%, noorteprojektid 100%, eraisik 90%, KOV 90%. Vihmavarju taotlusvoorus taotlemise tingimused ja nõuded on kirjeldatud “Lääne-Harju Koostöökogu toetusmeetme statuudis” (lisa 3). Otsus 4.2: lisada jaotamata LEADER meetmete jääk 23448 EUR meetmesse 5 (Koostöö). 2026 rakenduskavas meede 5 kogusumma on 43172 EUR. Otsuse 4.1 ja 4.2 poolt on 26 liiget. Päevakorrapunkt 5. LHKK vihmavarjuprojekti taotluse esitamine meetmesse 2 (Kogukonnad ja organisatsioonid). Projekti eesmärk: Lääne-Harju Koostöökogu piirkonna kogukondade ja noorte tegevuste võimestamine sündmustega Projekti nimetus: väikeprojektide taotlusvoorude korraldamine 2026 ja 2027 a. Väikeprojektide taotleja: MTÜ, KOV, ETTEV, noored, eraisik Summa: 18 000 EUR Ühisprojekti partner: HEAK

Ettepanek: esitada meetmesse 2 LHKK projektitaotlus” Väikeprojektide taotlusvoorude korraldamine 2026 ja 2027”. Projekti tegevused on kooskõlas LHKK strateegiaga Otsustati esitada meetmesse 2 LHKK projektitaotlus” Väikeprojektide taotlusvoorude korraldamine 2026 ja 2027”. Projekti tegevused on kooskõlas LHKK strateegiaga. 26 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 6. LHKK liikmemaksu võlglased ja liikmest välja arvamine Vastavalt põhikirjale on LHKK liikmetel kohustus tasuda liikmemaksu. LHKK liikmed Pakri Parun OÜ ja Aterna OÜ ei ole täitnud seda kohustust vaatamata mitmetele meeldetuletustele. Ettepanek: arvata välja Lääne-Harju Koostöökogu liikmeste hulgast Pakri Parun OÜ ja Aterna OÜ. Otsustati arvata välja Lääne-Harju Koostöökogu liikmeste hulgast Pakri Parun OÜ ja Aterna OÜ.26 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 7. 2026 LEADER taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamine Marianne Adson tutvustab lühidalt projekte. Päevakorrapunkt 7.1. Meede 2 oli viimane taotlusvoor. 5 esitatud projekti ületasid hindamisel lävendi, kuid rahastusettepaneku saavad 3 rahaliste vahendite lõppemise tõttu.

Taotleja organisatsioo ni nimi

Projekti nimi Esialgne abikõlblik maksum us kokku

Esialgne taotletav summa

Toe- tuse %

Muudatus- taotluse abikõlbulik maksumus kokku

Taotletav summa

Hindamis- komisjoni ettepanek

Hinde- punktid

1 MTÜ TÄISKÄIK EDASI

Lääne-Harju Liikumissari 2026 korraldamine

4899.60 4,409.64 90.00 4899.60 4,409.64 4,409.64 4,11

Küsimus Reigo Kruttolt: kui osalise rahastuse saaja loobub, kas ettepanek tehakse järgmisele? Vastus on jah. Hääletamisest taandavad: Neuron OÜ esindaja Piia Kärssin, Vasalemma Aedlinna Selts MTÜ esindaja Marju Algvere. Ettepanek: kinnitada hindamiskomisjoni ettepaneku alusel meetme 2 projektitaotluste paremusjärjestus summas 15606.00. Otsustati: kinnitada hindamiskomisjoni ettepaneku alusel meetme 2 projektitaotluste paremusjärjestus summas 15606.00. 24 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 7.2 Meetmesse 3 esitati kokku 7 projekti, 5 neist on üle lävendi. Ühele taotlejale tehakse osaline rahastusettepanek.

Taotleja organisat- siooni nimi

Projekti nimi Esialgne abikõlblik maksumus kokku

Esialgne taotletav summa

Toetuse %

Muudatus- taotluse abikõlbulik maksumus kokku

Taotletav summa

Hindamis- komisjoni ettepanek

Hinde- punktid

1 ALLIKLEPA SADAM OÜ

Terve Alliklepa Eduks

38439.09 23,063.45 60.00 38439.09 23,063.45 23,063.45 3,66

2 BIBI & TIGER OÜ

Bibi & Tiger OÜ inventari ostmine, kaasajastamine ja ettevõtte

6273.97 3,764.38 60.00 6273.97 3,764.38 3,764.38 3,20

2 MTÜ AKTIIVNE PADISE

Püha Bernardi Päeva korraldamine Padisel 23. augustil

9703.47 8,733.12 90.00 7132.38 6,419.14 6,419.14 3,71

3 MTÜ HERBALIA

Tänaste ja homsete liidrite koostööoskuste kasvatamine Lääne- Harju Koostöökogu piirkonnas

15773.00 12,618.40 80.00 15773.00 12,618.40 4,777.22 3,62

4 EESTI KUJURITE ÜHENDUS

Näitus Spiritus temporis / Aja hingus

3362.00 3,025.80 90.00 3350.00 3,015.00 0.00 3,20

5 VASALEMM A AEDLINNA SELTS

Raamatu "Vasalemma aedlinn kirjasõnas ja molestees" välja andmine

8486.41 7,637.76 90.00 8486.41 7,637.76 0.00 3,16

SUMMA KOKKU

47780.07

41,424.75

39641.39

34,099.94

15,606.00

konkurentsivõime tõstmine

3 RUMMU JÄRV OÜ

Paekalda Puhkekeskuse sündmuskorraldus- ja seminarivõimekuse arendamine

62942.73 37,765.63 60.00 61060.60 36,636.36 36,636.36 3,06

4 SOOTS- MANN OÜ

Lavendliturismi ja tootmise toimivuse parandamine

6022.57 3,613.53 60.00 6022.57 3,613.53 3,613.53 3,01

5 KRUUTER OÜ

Tootmisseadme soetamine

40870.00 24,522.00 60.00 40870.00 24,522.00 21,203.28 3,0

6 KIRSIAIA OÜ

Kirsiaia puhkemaja konkurentsivõime tõstmine hooajaliselt kasutatava välibasseini rajamisega.

48223.60 24,111.80 50.00 48223.60 24,111.80 0.00 2,67

7 TREPIMÄE OÜ

Trepimäe OÜ efektiivse tootmise ja transpordi investeering

12990.00 7,794.00 60.00 12990.00 7,794.00 0.00 2,60

SUMMA KOKKU 215761.96 124,634.79

213879.83 123,505.52 88,281.00

Hääletamisest taandab ennast Kirsiaia OÜ esindaja Kersti Mattiisen. Ettepanek: kinnitada hindamiskomisjoni ettepaneku alusel meetme 3 projektitaotluste paremusjärjestus summas 88281.00. Otsustati: kinnitada hindamiskomisjoni ettepaneku alusel meetme 3 projektitaotluste paremusjärjestus summas 88281.00. 25 liiget on poolt. Päevakorrapunkt 8. Kohalalgatatud teemad Päevakorrapunkt 8.1 Loode-Eesti Geopargi arengud- oodatakse liituma töögrupiga. Geo edu projekti raames valmivad hariduslikud animatsioonid: Esimene-Põhja-Eesti Klint: https://drive.google.com/drive/u/1/folders/1WinCA29ud8C4AbRVSZMwBBt- 9LzVqxX0 Küsimus Ando Eelmaalt: kuhu peaks Geopark jõudma? Vastus: Kaugem eesmärk on saada UNESCO märgis. Lääne-Harju vallas, Saue vallas, Harku vallas ja Keila

linnavalitsuses on juba geopargi ideed tutvustatud. Lääne-Nigula valda veel minnakse. Soovitakse saavutada lähivaldadega koostöökokkulepe geopargi arengu osas. Samuti on võimalik ettevõtjate koostöövõrgustikud panna toimima geopargi heaks. Ka HEAK ning Eesti Geoloogiateenistus on partnerite hulgas ning nende soov on samuti geoparki edasi arendada ja saada UNESCO märgist. Piirkonda tulevad 2026/2027 aastal Loode-eesti Geoparki tutvustavad tahvlid. Päevakorrapunkt 8.2 Lääne-Harju Koostöökogul on idee esitada projekt sotsiaalmeetmesse vanemaealiste tegevustega Porikuul. Pärast juhatuse arutelu edastatakse üldkoosolekule kutse kinnitada projekt veebis. Päevakorrapunkt 8.3 LHKK 20 sünnipäeva tähistamine- ootame ettepanekuid, kuidas seda tähistada. Päevakorrapunkt 8.4 Õppereisid 2026. "5 Star Nature ACCESSIBLE" raames toimuvad: • Itaalia õppereis 14.04–19.04.2026 (teemad: kohalik toit ja ligipääsetavus) • Soome õppereis 15.09–21.09.2026 (teemad: geopark ja ligipääsetavus) Hispaania õppereis 10.11–15.11.2026 (teemad: geopark, ligipääsetavus, kohalik toit ja festivalid). "GeoEdu" projekti raames toimub: • Soome õppereis 11.06–14.06.2026 (teemaks geopark ja sellekohased haridusprogrammid). Külastatakse Lauhanvuori–Hämeenkangas UNESCO Global Geopargi piirkonda. Päevakorrapunkt 8.5. Muud teadaanded. 07.04.2026 toimus Harjumaa Parem Koostöö projekti raames arutlus, mis saab järgmisest perioodist ning LEADER-ist üldiselt. Toimuvad muudatused, aga täpset infot veel ei ole. Reigo Krutto teeb üleskutse korraldada talguid, "Teeme Ära" toimub maikuus. Käti Teär-Riisar: Paldiskis toimub taaskasutuslaat 9. mail, 13. juunil ja septembris. (allkirjastatud digitaalselt)

Marje Suharov Juhatuse esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Strööm Protokollija

LHKK strateegia 2024-2927+ muutmine

LHKK 08.04.2026 üldkoosoleku päevakorrapunkti 4 otsuse 4.1 pikem selgitus liikmete arutelu põhjal

Lääne-Harju Koostöökogu on rakendanud vihmavarju taotlusvoore alates 2021 aastast ja seda varem osana t koostööprojektide egevustest. Seetõttu ei olnud strateegias välja toodud eraldi vihmavarju taotlusvooru rakendamise põhimõtteid.

Üldkoosoleku liikmed tegid otsuse vastavalt LEADER määrusele kajastadada väikeprojektide rakendamist LHKK 2024-2027+ strateegias meetme 2 meetmelehel. Meetme eesmärgiks on erinevate eagruppide võimestamine, koostöö piirkonna kogukondade, ettevõtjete, omavalitsuste ja Lääne-Harju Koostöökogu vahel.

Väikeprojektide rakendamisel eesmärk on peamiselt kogukondade ja noorte tegevuste võimestamine sündmustega. Noortetegevuste võimestamine saab toimuda nii läbi noorte endi poolt esitatud projektitegevuste kui omavalitsuste allasutuste, eraisikute, ettevõtjate ja vabaühenduste kaudu. Seetõttu lisati vihmavarju taotlusvoorus väikeprojektide taotlejaks MTÜ, KOV, ETTEV, noored, eraisik vastavalt toetusmääradele.

Vihmavarju taotlusvoorus taotlemise tingimused ja nõuded on kirjeldatud taotlejale“Lääne-Harju Koostöökogu toetusmeetme statuudis” ning 2026 rakenduskava muudatustes, kus on üldkoosoleku otsuses 4.1 välja toodud kasusaajad ja ühele väikeprojekti taotlejale määratav maksimaalne summa ja toetuse määr -MTÜ 90%, ettevõte 60%, noorteprojektid 100%, eraisik 90%, KOV 90%.

Lugupidamisega

Marje Suharov

Lääne-Harju Koostöökogu

Juhatuse esimees

Tähe 4 / 51010 Tartu / infotelefon 1737 / [email protected] / www.pria.ee / registrikood 70005967

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika tn 1 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10122 Harju maakond EESTI [email protected]

11.05.2026 nr 13-40.6/26/3088-3

Lääne-Harju Koostöökogu strateegia 2024- 2027+ muutmine

Lääne-Harju Koostöökogu esitas 28.04.2026 PRIA-le tegevuspiirkonna strateegia 2024-2027+

muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse

vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud

strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Angelika Parts rakendusjuht Toetuste rakendamise osakond Toetuste rakendamise büroo

Lisa(d): LHKK strateegia 2024-2027+ koos muudatusega 2026 Nr.1_2026 11_Üldkoosolek_Protokoll ja strateegia Selgitused LHKK strateegia muutmine

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA

Märge tehtud: 11.05.2026 Kehtib kuni: 10.05.2101

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 80

MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu strateegia muudatuste

heakskiitmine

Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31

lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel.

Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi

määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud

kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid

strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 31 lõike 8 alusel.

Strateegia muutmise peamised põhjused:

lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest, viidi 08.04.2026 toimunud MTÜ Lääne-Harju

Koostöökogu üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna strateegiasse 2024-2027+ sisse

vajalikud muudatused meetme 2 „Kogukond ja organisatsioonid“ väikeprojektide rakendamise

osas. Lisati toetatava tegevusena - väikeprojektide rakendamine ja toetuse saajana - Lääne-

Harju Koostöökogu ning kasusaajatena - mittetulundusühing, ettevõte, kohalik omavalitsus,

eraisik ja noored (vanuses 12-17 aastat).

Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu esitatud strateegia

muudatused.

MTÜ-l Lääne-Harju Koostöökogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt

alates 08.04.2026.

Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu heakskiidetav strateegia koos

lisadega, MTU_Laane-Harju_Koostookogu_heakskiidetav_strateegia.asice

Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus, MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister