Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE)

Vabariigi Valitsus

.05.2026 nr 1-1/15-923/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu keskkonnakomisjoni k.a 20. mail algatatud

ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu (923 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri neljal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti Merendusklaster MTÜ pöördus 2026. aasta 2. veebruaril Riigikogu keskkonnakomisjoni

poole hoonestustasu vabastuse taotlusega regenereerivale vesiviljelusele (karbi- ja

vetikakasvatus). Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine,

on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus - selle

põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise

maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine. MTÜ hinnangul pakub iga hektar

regenereerivat vesiviljelust tuhandetes eurodes ökosüsteemiteenuseid, samas ei ole tegevus

äriliselt kasumlik ning seetõttu kasvandusi ei rajata.

Keskkonnakomisjon arutas oma 2026. aasta 9. veebruari istungil teemat koos TÜ Eesti

Mereinstituudi, Eesti Merendusklaster MTÜ ja Kliimaministeeriumi esindajatega ning otsustas

vastavasisulise eelnõu algatamist kaaluda.

Oma 2026. aasta 18. mai istungil otsustas komisjon algatada ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Istungil

osalesid ka Kliimaministeeriumi esindajad.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõukohaste muudatuste eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja EL

eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on süsteemselt kahjumlik ning seetõttu ei saa reaalselt

tekkida.

Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest

makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel.

Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avalikku veekogu koormavatele

rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava

vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused

ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad. Regenereerivat

vesiviljelust, mis eemaldab toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab

väärtuslikke mereelupaiku, käsitletakse seega samadel alustel kui tegevused, millel on

negatiivne keskkonnajälg või mille avalik hüve on teistsugune ning ei ole seotud

looduskeskkonna taastamisega. Hoonestustasu regulatsioon siin aga erisusi ei näe. Eesti

Merendusklaster MTÜ sõnul moodustab hoonestustasu 100% võimalikust toorainetulust ning

seda enne palgakulusid, hooldust, kindlustust, seiret, litsentse, logistikakulusid ja investeeringu

teenindamist. Seega on karbi- ja vetikakasvatus sisuliselt null- või miinusmärgiga tegevus.

Hinnanguliselt pakub iga hektar regenereerivat vesiviljelust aastas tuhandetes eurodes

ökosüsteemiteenuseid (toitainete eemaldamine, süsiniku sidumine, elurikkuse kasv, elupaikade

taastamine). Elupaikade ja liigirikkuse taastamise rahalist väärtust on keeruline täpselt mõõta,

kuid on selge, et avalik keskkonnahüve ületab kaugelt rajatise otsest turuväärtust. Lisaks seovad

karbid ja vetikad süsinikku keskmiselt umbes 0,45 t CO₂ ekvivalenti iga kasvatatud tonni kohta

(Filgueira et al., 2019) ning aitavad seeläbi vähendada Eesti süsinikujalajälge.

Regenereeriv vesiviljelus on tegevus, mille majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere

eripäradest madal, kuid keskkonnaalane lisandväärtus on väga kõrge. Maksustamine samal

tasemel sadamate, energeetika- või muude suure majandusliku tootlikkusega objektidega ei

2

vasta selle tegevuse tegelikule olemusele ega toeta Eesti ja EL kliima- ning

keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Regenereeriv vesiviljelus aitab otseselt täita järgmisi rahvusvahelisi ja riiklikke eesmärke:

• EL elurikkuse strateegia (2020), Euroopa rohelepe ja EL sinimajanduse tegevuskava,

mis rõhutavad loodusel põhinevate majandusmudelite arendamist;

• HELCOM 2023 Läänemere tegevuskava, mis näeb ette toitainete eemaldamist ja

taastava vesiviljeluse kasutuselevõttu Läänemere eutrofeerumise vähendamiseks;

• Eesti mereala planeering (2021) ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, kus

regenereeriv vesiviljelus on nimetatud vajaliku madala mõjuga majandusharuna;

• ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991 looduse taastamise

kohta (Nature Restoration Regulation), mis kohustab liikmesriike taastama vähemalt

20% maismaa- ja merealadest aastaks 2030 ning parandama rannikumeres ja

avamerealadel bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide seisundit. Määrus eeldab, et

liikmesriigid võtavad kasutusele praktilised, majanduslikult toimivad

taastamismeetmed. Karbi- ja vetikakasvatused on selliste meetmete otsesed

rakendusvahendid, mis eemaldavad toitaineid, seovad süsinikku, parandavad elupaiku

ega nõua täiendavat maismaa avalikku ressurssi.

Regenereeriva vesiviljeluse rajatised ei hõiva püsivalt merepõhja ega piira avalikku

juurdepääsu. Tegemist on ajutise kasutusega, mis tähendab, et:

• rajatised on kaldaga ühendamata,

• paigaldatud pindmisesse veesambasse (poid, pealiinid, rippuvad kasvatusköied),

• need on täielikult eemaldatavad ilma püsiva füüsilise jäljeta merepõhjas.

Ajutise kasutuse korral säilib veekogu avalik kasutus ka tegevuse toimumise ajal: veekogu saab

endiselt kasutada veeliikluseks, rekreatiivtegevusteks, teaduslikeks välitöödeks ning suurel osal

juhtudest ka kalapüügiks, välja arvatud rajatiste vahetus ohutusvööndis. Rajatised ei tarasta

ruumi ega muuda veeala üldist sihtotstarvet.

Kliimaministeeriumi hinnangul on karbi ja vetika kasvatamine veekogus toitainete

eemaldamise meetmed ehk keskkonnakaitse meetmed. Klassikalise vesiviljeluse puhul on

karbi- ja vetikakasvatused käsitletavad kompenseeriva meetmena, et eemaldada kalakasvatuse

negatiivset veekeskkonna mõju. Kliimaministeerium tellis 2023. aastal uuringu, et analüüsida

karbi- ja vetikakasvatuse võimalikke ärimudeleid, mis võimaldaks kasvatuste laiemat kasutust

ning selle kaudu juba saastunud veekogude puhastamist. Uuringu kohaselt on nii vetika- kui

karbikasvatus kahjumlikud ehk puudub toimiv ärimudel, mis võimaldaks nende laialdasemat

kasutust. Seetõttu on erinevad soodustused, sh ajutine hoonestustasust vabastus valdkonna

edendamiseks, üks võimalikke meetmeid.

Keskkonnakomisjon palus Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt eelnõu kohta

analüüsi ning nende09.03.2026 antud hinnangus jõuti järeldusele, et karbi- ja vetikakasvatuste

hoonestustasust vabastamisel on riigiabi tunnused. Riigiabi andmine on EL õiguse kohaselt

keelatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud grupierandi või vähese tähtsusega abi andmise

tingimused, samuti kui riigiabi andmiseks on saadud Euroopa Komisjonilt luba. Karbi- ja

vetikakasvatusega tegelevate ettevõtjate hoonestustasu maksmisest vabastamist kalandus- ja

vesiviljelussektori grupierand ei hõlma. Ettevõtjate vabastamine hoonestustasu maksmisest on

võimalik kalandus- ja vesiviljelussektori vähese tähtsusega riigiabi andmise reeglite alusel.

Need reeglid seavad abi andmisele rahalise piiri nii ühe ettevõtja kui ka kogu riigi lõikes.

Eelnimetatud vähese tähtsusega riigiabi andmise rahalisi piire arvestades ei ole võimalik

hoonestuslube omavaid karbi- ja vetikakasvatusega tegelevaid ettevõtjaid kogu nende valduses

3

olevate hektarite ulatuses hoonestustasu maksmisest täies ulatuses vabastada, võimalik on

karbi- ja vetikakasvatusega tegelevate ettevõtjate osaline hoonestustasu maksmisest

vabastamine, pidades silmas vähese tähtsusega riigiabi andmise rahalisi piire. Samuti on

võimalik taotleda karbi- ja vetikakasvatusega tegelevate ettevõtjate hoonestustasu maksmisest

vabastamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Seega, täisulatuses hoonestustasust

vabastamise kohaldamiseks on vajalik riigiabi andmise luba. Kliimaministeeriumi esindajad

andsid keskkonnakomisjoni k.a 18. mai istungil teada, et nad koostöös Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga algatavad Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks loa

taotlemise peale asjakohase eelnõu algatamist.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu keskkonnakomisjoni

nõunik Vivi Older (631 6510, [email protected]).

3. Eelnõu sisu

Eelnõu §-iga 1 täiendatakse ehitusseadustiku §-i 11321 lõikega 11 nii, et avaliku veekogu

koormamise korral karpide või vetikate kasvatamisega ei kohaldata hoonestustasu kolme aasta

jooksul alates ehitusloa andmisest. Kolmeaastane periood on mõistlik, kuna selle aja jooksul

saab projekte katsetada ja tulemusi analüüsida.

Eelnõu §-iga 2 lisatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse

rakendussäte, et ehitusseadustiku § 11321 lõikes 11 sätestatud erisust kohaldatakse

hoonestuslubadele, mis on antud enne 2036. aasta 31. detsembrit. See tähendab, et ettevõtjad

saavad antud tingimustel tegutseda kuni 10 aastat ning peale 2036. aasta 31. detsembrit välja

antud hoonestuslubade puhul antud erisust ei kohaldata.

4. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Praeguse seisuga on Eestis väljastatud ainult üks hoonestusluba regenereeriva vesiviljeluse

rajatisele (rannakarbifarm Tagalahes). Nagu eespool näidatud, ei ole regenereeriv vesiviljelus

majanduslikult tasuv ning riigi kohaldatav hoonestutasu välistab selle potentsiaali uurimise

Eesti merealal. Nagu viidatud, on välja antud ainult üks hoonestusluba, kuid seda ei planeerita

hoonestutasu tõttu realiseerida.

Seetõttu on:

• reaalne mõju riigieelarvele praegu null - tasu ei laeku, sest tegevust ei toimu;

• hoonestustasust loobumine ei vähenda tegelikke olemasolevaid tulusid, vaid väldib

„paberi peal“ olevat, kuid sisuliselt kogumata jäävat tulu.

Kui Eesti sooviks luua näiteks 3–5 regenereerivat farmi Läänemere rannikumeres (mida võiks

pidada tagasihoidlikuks miinimumiks EL looduse taastamise ja HELCOM eesmärkide

kontekstis), siis:

• kehtiva süsteemi korral oleks ühe 27,6 ha farmi hoonestustasu ~37 000 €/aastas;

• viie farmi korral oleks potentsiaalne maksutulu kuni ~185 000 €/aastas – ainult juhul,

kui farmid on üldse rajatavad ja käigus.

Arvestades:

• Eesti riigieelarve mahtu;

• regenereeriva vesiviljeluse positiivset keskkonnamõju (toitainete eemaldus, süsiniku

sidumine, elupaikade taastamine);

• ja fakti, et ilma mõistliku tasukorrata neid farme reaalselt ei teki,

4

on vabastuse või olulise alandamise eelarvemõju reaalselt marginaalne, samas kui potentsiaalne

keskkonna- ja regionaalpoliitiline kasu on märkimisväärne.

5. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

6. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud Kliimaministeeriumiga.

Algatab keskkonnakomisjon 20.05.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees

EELNÕU

Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 11321 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Avaliku veekogu koormamise korral karpide või vetikate kasvatamisega ei kohaldata

hoonestustasu kolme aasta jooksul alates ehitusloa andmisest.”.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 3013 järgmises

sõnastuses:

”§ 3013. Ehitusseadustiku § 11321 lõikes 11 sätestatud erisuse kohaldamine

Ehitusseadustiku § 11321 lõikes 11 sätestatud erisust kohaldatakse hoonestuslubadele, mis on

antud enne 2036. aasta 31. detsembrit.”.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab keskkonnakomisjon 20.05.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Keskkonnakomisjoni esimees