Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega“ seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Haridus- ja Teadusministeerium

Tervitame algatuse eesmärki vähendada riigiülest

bürokraatiat ning seetõttu ei saa me nõustuda määruse

1 § 14 lõigetes 1 ja 2 ministeeriumitele pandava

kohustusega esitada senise ühe aruande asemel kaks

aruannet. See on selgelt vastuolus seletuskirjas

väljatoodud muudatuste eesmärkidega. Teeme

ettepaneku sõnastada § 14 lg 2 järgmiselt:

„Ministeerium kajastab info programmi eesmärkide

saavutamise ning nendega seotud eelarveliste

vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal

programmi eelnõu raames vastavalt Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele nr 117

„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,

elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“.

Alternatiivina teeme ettepaneku § 14 lg 2 kehtetuks

tunnistada, kuna vastav sisuline info on juba antud

eelnõu raames määruse 2 § 8 lõike 1 punktis 8, mis

näeb ette programmdokumendi kohustuslikud osad.

Sisuliselt on eelnõus tegemist kahe määruse

omavahelise dubleerimisega, kuigi määrus 2 toob

kohustuse välja detailsemalt kui määruse 1 sõnastus.

Arvestatud.

Määruse 1 § 14 lõikes 1 viidatakse tegevuskavadele.

Juhime tähelepanu, et alates üleminekust

tegevuspõhisele eelarvestamisele ei koostata enam

üheski haldusalas valdkondlike arengukavade

elluviimiseks rakendusplaane ja tegevuskavu, vaid

nende elluviimine käib läbi programmide. Vaatamata

sellele on riigi raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides (sh raamatupidamise seadus) endiselt

vastav termin muutmata. Leiame, et ei ole mõistlik

tuua määruses 1 sisse vananenud terminit. Teeme 2

(2) ettepaneku sõnastada § 14 lõige 1 selliselt, et lause

lõpeb sõnaga „koondaruandes“ või sõnadega

„koondaruande koostamise raames“.

Arvestatud.

Juhime tähelepanu vastuolule määruse eelnõu ja

seletuskirja vahel. Eelnõus on sõnastatud määruse 1 §

14 lõige 2, kuid seletuskirja järgi tunnistatakse see

säte kehtetuks.

Arvestatud.

Justiits- ja Digiministeerium

Kuivõrd Justiits- ja Digiministeerium on vastutav

ministeerium riigiülese digivaldkonna eest, teeme

ettepaneku sõnastada § 5 lõige 4 järgnevalt:

„(4) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täiendavad

vajadused esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile,

kes analüüsib ja hindab esitatud vajadusi, valib välja

täiendavat rahastust vajavad vajadused ning koostab

koondvaate, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele

riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise

protsessi raames.“

Arvestamata.

Rahandusministeerium nõustub, et määruse § 5 lõige

4 ei ole enam asjakohane Justiits- ja

Digiministeeriumi viidatud põhjustel. Sestap

tunnistatakse nimetatud säte kehtetuks. Küll aga ei saa

nõustuda Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga

neile volituste andmisega eelarvestrateegia koostamise

protsessis. Lisataotluse esitamise korraldus on

reguleeritud määruse § 5 lõike 3 punktis 4. See

korraldus hõlmab muuhulgas ka info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotluste

Selgitame, et muudatus on vajalik, kuna

Rahandusministeerium ei kogu riigi eelarvestrateegia

raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

lisataotlusi. Riigiülene digivaldkonna koordineerimine

ei ole enam Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas nagu

kehtiv määrus viitab. Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse järgne ülesanne on muuhulgas

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise

koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise

koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine,

digiteadmiste arendamine, digiarengu ja

küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja

järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas

andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning

kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise

koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine.

Sellest johtuvalt leiame, et paragrahv 5 lõike 4

muudetud sõnastus on vajalik ja asjakohane. Samuti

on oluline, et Justiits- ja Digiministeerium omab

ülevaadet valitsemisalade info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia täiendavatest

vajadustest, millele soovitakse riigi eelarvestrateegia

protsessis täiendavat rahastust. Justiits- ja

Digiministeerium peab saama kaasa rääkida ja

otsustada, et täiendavat rahastust saaksid riigi vaates

kõige olulisemad ja kriitilisemad tegevused.

esitamist. Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse

järgsest ülesandest ei tulene nende pädevus teha

valikuid teiste ministeeriumite info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotluste

osas.

Täiendavalt selgitame, et Justiits- ja

Digiministeeriumi kirjeldatud koondatav sisend ei ole

osa 1. juuniks Rahandusministeeriumile esitatavast

valitsemisala eelarvestrateegia projektist, mistõttu ei

sobi see protsess antud paragrahvi reguleerimisalasse.

Sarnaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale

tehakse valitsuskabineti eelarvearutelude raames

horisontaalsed ja valdkondadeülesed ülevaated, nt lai

riigikaitse, teadus- ja arendustegevus, kinnisvara jm

teemadel. Selliste riigiüleste

koordinatsiooniprotsesside detailne reguleerimine ei

kuulu käesoleva määruse tasemele ega ole asjakohane.

Eesmärgiga vähendada programmide esitamisega

seotud halduskoormust, teeme ettepaneku muuta § 8

lõike 1 punkti 4 ja 8 sõnastust järgnevalt:

„4) lühikokkuvõte perioodi jooksul lõppenud

tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest

soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele,

kui eelneval perioodil on tõhustamiskavasid või

hindamisi tehtud;

8) lühianalüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta

programmi ja programmi tegevuste eesmärkide

saavutamise ning eelarve täitmise kohta;“

Punkti 4 sõnastuse muutmine on vajalik, sest

tõhustamiskavasid ja hindamisi ei tehta kõikides

valdkondades ega ka iga-aastaselt. Lühianalüüs ning

lühikokkuvõtte esitamine mõlema sätte puhul on

oluline, et programmi maht ei kasvaks muudatuste

tulemusena ülemäära suureks, mis võib kaasa tuua

programmide läbipaistvuse ja arusaadavuse

vähenemise ning suurema halduskoormuse kõigile

osapooltele, kes programmide menetlemisega

tegelevad. Muudatusettepaneku kohaselt esitatakse

programmis lühianalüüsid ning lühikirjeldused, mis

tuginevad eelnevalt läbi viidud analüüsidele, kuid

mida ei dubleerita täies mahus programmi teksti. See

lähenemine aitab hoida halduskoormuse madalamana.

Arvestamata.

Puudub vajadus täiendada punkti 4 lauseosaga „kui

eelneval perioodil on tõhustamiskavasid või hindamisi

tehtud“, kuna punktis on selgelt kirjas, et see pädeb

ainult perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja

hindamiste osas.

Mõistete „kokkuvõte“ ja „analüüs“ täpsustamine

eesliitega „lühi“ on ebavajalik. Kokkuvõte ongi

kokkuvõte ning programmis esitatava programmi ja

programmi tegevuste eesmärkide saavutamise ning

eelarve täitmise analüüsi puhul on oluline sisukus.

Kindlasti tervitame ministeeriumite püüdlusi esitada

sisukas analüüs lühidalt.

Leiame ka, et § 8 lõike 1 punkt 3 sõnapaar „olulised

tegevused“ dubleerivad punktis 7 märgitut, kus on

samuti viidatud tegevustele, mida tuleb esitada ning

seetõttu tuleks § 8 lõike 1 punktis 3 toodud viide

olulistele tegevustele kustutada. Oluliste tegevuste

Arvestamata.

Selgitame, miks pole tegemist dubleerimisega:

- § 8 lõike 1 punkt 7 tähendab, et programm peab

sisaldama kõigi planeerimistasandi „programmi

tegevus“ kirjeldust.

juures pole ka ära märgitud, millised need olulised

tegevused on ja kes nende olulisust hindab.

- § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud „olulised tegevused“

on selgitatud Rahandusministeeriumi poolt antavates

juhistes. Need on olulise mõjuga tegevused, mis

avaldavad või vajavad rohkem tähelepanu esialgselt

planeeritust eesmärkide saavutamiseks ja/või on

olulise finantsmõjuga ning vajalikud investeeringud

järgneva 4 aasta vaates. Oluliste tegevustena tuuakse

võimaluse korral välja koos rahalise maksumusega

olulisemad reformid, suuremad investeeringud,

(arendus)tegevused ja muudatused, sealjuures lähtudes

Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhistest soovitustest,

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aktuaalsetest

tegevustest ja eelarvestrateegia

rahastamisprioriteetidest. Tegemist on otsese

sisendiga riigi eelarvestrateegiasse.

Riigikontroll

1. Kuigi Riigikontroll peab Rahandusministeeriumi

algatust vähendada bürokraatiat põhjendatuks, jääb

ebaselgeks, kuidas kavandatav muudatus seda

eesmärki toetab. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et

praegu tulemusaruannetes esitatav info esitatakse

edaspidi teistes aruannetes. Seetõttu ei pruugi info

kogumisele, analüüsimisele ja aruandluse

koostamisele kuluv ressurss valitsemisalades

märkimisväärselt väheneda. 2024. aastal tehtud auditi

„Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi

tulemused ja vajalikud edasised otsused“ käigus

selgitasid ministeeriumide esindajad Riigikontrollile,

et riigi rahakasutuse ning eesmärkide või ühiskonnas

toimuvate muutuste vahel on äärmiselt keeruline seost

luua. Samuti on keeruline välja töötada häid

mõõdikuid ning nende kohta laekub info viitajaga.

Seda peeti üheks põhjuseks, miks on ministeeriumide

tulemusaruanded pigem tegevuste loetelud, mitte

riigieelarve kasutamise analüüs. Ka Riigikontrolli

hinnangul seisneb aruandluse peamine probleem

selles, et tulemusaruannetes sisalduv info ei võimalda

hinnata, kuidas on eelneva aasta riigieelarvega

eraldatud raha kasutamine ja mõõdetavad tulemused

seotud. Seetõttu ei ole sellest abi ka järgnevaid

perioode puudutavate eelarveotsuste tegemisel.

Eelnõus kavandatud muudatusega piiritletakse

selgemalt erinevate planeerimistasandite aruannete

sisu ja eesmärk lähtudes nendes esitatava teabe

kasutusest riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve

(RES/RE) planeerimisprotsessis. Muudatusega kaob

ära vajadus esitada tulemusvaldkonna aruandes teavet

programmi tegevuste eesmärkide saavutamise kohta.

See teave esitatakse 1. juuniks koostatavas programmi

eelnõus. Ka saab aruannetes esitatu olema

otsekasutatav Rahandusministeeriumi poolt RES/RE

dokumentides.

Rahandusministeerium nõustub, et eesmärkide ja

mõõdikute seostamine riigiasutuste rahakasutusega on

väljakutseid pakkuv, kuid see ei saa olla põhjus, miks

sellest loobuda. Viimasel aastal on ministeeriumid

analüüsinud erinevate planeerimistasandite mõõdikuid

ning välja pakkunud uusi senisest paremini

eesmärkide saavutamist ja riigi rahakasutust mõõtvaid

mõõdikuid. Samuti on Rahandusministeerium

uuendanud eelmise aasta eelarve jääkide ülekandmise

juhendit ning lisanud ootuse, et ministri käskkirjas

esitatavad selgitused ülekandmise põhjuste kohta

peavad olema kooskõlas tulemusaruandlusega.

2. Kavandatud muudatus ei tegele aruandluse sisulise

kvaliteediga. Rahandusministeeriumi veebilehel on

märgitud, et tegevuspõhise eelarvestamise juurde

kuulub tulemus- ja finantsjuhtimise sidumine. Juhul,

kui eesmärk on seostada tulemusinfo ja eelarveraha,

oleks oluline tähelepanu pöörata aruandluse sisulisele

kvaliteedile ning hinnata, kas määruses on otstarbekas

ka aruandluse sisuga seotud nõudeid täpsustada.

Eelnõuga täiendati ja täpsustati nii tulemusvaldkonna

kui ka programmi tasandi aruannete sisunõudeid.

Samas tuleb tõdeda, et paremate juhtimisotsuste

tegemiseks finants- ja tulemuste andmete sidumine

ning analüüsimine asutuste ja valitsemisalade tasandil

ei ole saavutatav detailsete juhiste abil. Pigem on

tegemist juhtimis- ja analüüsivõimekuse kvalitatiivse

arendamisega riigiasutuste tasandil asutuste ja

valitsemisalade tegevuspõhise juhtimise võimekuse

suurendamiseks.

Kindlasti aitab sellele kaasa nõudluse tekkimine

loodud info tarbimiseks. Siinkohal on heaks näiteks

koostöö Riigikogu rahanduskomisjoniga, kus teist

kevadet järjest toimusid kohtumised kõikide

ministritega, et saada ülevaade lõppenud aasta eelarve

jääkidest ja nende tekkimise põhjustest. Sellel kevadel

olid fookuses mõõdikud ning nende seotus eelarvega.

Arutelud olid väga sisulised ning kõik ministrid said

saanud tugeva signaali, et tulemusinfo kvaliteetne ja

terviklik esitamine on oluline.

3. Muudatusega lahutatakse ajaliselt ja vormiliselt

tulemuste saavutamise teave riigieelarve ja selle

kasutamise teabest. Kuigi finants- ja tulemusinfot ei

ole seni suudetud hästi seostada, siis tulevikus, kui see

seos suudetakse luua, muutub tervik keerukamalt

jälgitavaks. Riigi majandusaasta koondaruande

koosseisus esitatakse edaspidi tulemusvaldkonna

tasemel ülevaade, ent täpsem info programmi

tegevuste kohta avaldatakse ministri kinnitatuna

umbkaudu alles ülejärgmise aasta alguses (arvestades

eelarveaasta lõppemisest). Näiteks selguksid sel juhul

2025. aasta tulemused 2027. aasta alguses. Sel

ajahetkel on aktuaalne pigem 2026. aasta jääkide

üleviimine, mitte enam 2025. aasta tulemuste

hindamine. Pikk ajaline nihe suurendab muu hulgas

riski, et riigi majandusaasta koondaruandes esitatud

tulemusvaldkonna ülevaade ning oluliselt hiljem

esitatav detailne info programmi tegevuste kohta ei

ole omavahel kooskõlas.

Täpsem info programmi ja selle tegevuste täitmise

kohta eelmisel aastal kajastatakse programmi

projektis, mille ministeeriumid esitatavad

Rahandusministeeriumile 1. juuniks. Programmi

projektides sisalduv teave, sh eelmise eelarveaasta

tulemuste analüüs, on aluseks riigieelarve seletuskirja

koostamisele ning programmide projektid

avalikustatakse Rahandusministeeriumi

koduleheküljel 1. oktoobril (vt Vabariigi Valitsuse

19.12.2019 määrus nr 117 § 10 lg 1). Seega on

eelmise aasta tulemused kättesaadavad

eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja menetlemise

protsessis, sh Riigikogu liikmetele ja avalikkusele.

4. Ülekantavate jääkide käskkirjad sisaldavad üksnes

piirmääraga raha ja selle kohta esitatud selgitusi.

Tulemusaruanded sisaldavad infot kõigi jääkide kohta

(sh tuludest sõltuvad kulud) ehk neis püütakse

analüüsida raha ja tulemuste seoseid terviklikult. Kui

tulemusaruandlust edaspidi lihtsustatakse, tuleks

Riigikogule ja avalikkusele asja- ja ajakohase info

tagamiseks riigi majandusaasta koondaruandes

avaldada edaspidi rohkem teavet eelarve kujunemise

ja jääkide tekkimise põhjuste kohta.

Riigi majandusaasta koondaruandele lisandub juba sel

aastal uuendusena lõppenud aasta eelarve analüüs –

eelarveandmete juurde tuuakse selgitused lõpliku

eelarve kujunemise ja eelarve täitmise kohta

tulemusvaldkonna tasemel. Ühiste

tulemusvaldkondade puhul tuuakse selgitused

ministeeriumide kaupa.

Programmi ja programmi tegevuse tasandi eelarve

kujunemise info, sealhulgas jääkide põhjused tuleb

edaspidi esitada programmis. Analüüsi detailsus jääb

samaks, mis oli varem tulemusaruandes.

Lõppenud aasta eelarve jääkide ülekandmise korraldus

ei hakka kunagi sisaldama kogu eelarve analüüsi, sest

arvestuslike kulude ülekandmist vastavalt kehtivale

õigusraamistikule ei toimu. Samas, riigi

majandusaasta koondaruandes antakse ülevaade ka

arvestuslike kulude prognoosi täpsusest. Nõustume, et

RES/RE määruse kohaselt on vajalik ülekantavate

käskkirjas käsitleda tuludest sõltuvate kulude jääke.

Rahandusministeerium on võtnud selle aasta

arendusülesandeks analüüsida tuludest sõltuvate

kulude jääke ning välja töötada metoodika muudatus,

et tuludest sõltuvate kulude kasutamata eelarvena

näidatakse vaid konkreetseks aastaks planeeritud

kasutamata eelarvet. Praeguse metoodika järgi

arvestatakse jäägi summa sisse ka laekunud tulu

jäägid, mida planeeritakse kasutada järgmistel aastatel

või välisvahendite mitmeaastaste projektide avatud

limiidid. Pärast analüüsi on saame otsustada, kuidas

korraldada tuludest sõltuvate kulude kasutamata

eelarve jääkide analüüsi protsess.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

tulemusaruandluse lihtsustamisega“ eelnõu

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Vastavalt valitsuse koalitsioonileppele on riigi üks keskseid prioriteete bürokraatia ja

halduskoormuse tuntav vähendamine, et muuta riigivalitsemine tõhusamaks ja asjaajamine

lihtsamaks. Selle eesmärgi täitmiseks revideerib valitsus riigi tööprotsesse, eesmärgiga kaotada

dubleerivad tegevused.

Sisebürokraati vähendamiseks on seatud ootus, vähendada tegevuspõhise riigieelarve

programmide ja tulemusaruande dubleerimist. Ettepanek on tulemusaruande kui eraldiseisva

dokumendi kaotamine. Samas on oluline, et aruandlus ja tulemuste täitmise vastutus säiliks.

Sellest tulenevalt pakub Rahandusministeerium välja lahenduse käsitleda tulemusvaldkonna

tasandi ülevaadet ja analüüsi, sh eelarve täitmist, edaspidi riigi majandusaasta koondaruande

koosseisus ning programmi ja programmi tegevuste, sh eelarve, täitmise ülevaadet edaspidi

programmi osana.

Eelnõuga muudetakse kahte Vabariigi Valitsuse määrust (edaspidi koos muudetavad määrused):

 Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“;

 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

strateegia talituse juhataja Kristiina Hunt (telefon 57871030; [email protected]) ja sama

talituse nõunikud Tuuli Levandi (telefon 58851487; [email protected] ja Ene Rebane

(telefon 53808897; [email protected]), finantstalituse juhataja Viola Mäemurd (telefon 55 99

9574, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi personali ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 58851427, [email protected]).

Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon

53 032 849, [email protected]).

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 3 paragrahvist. Eelnõu §-des 1 ja 2 tehtavate muudatuste eesmärk on

senise eraldiseisva dokumendi – tulemusaruande – kaotamine. Ülevaade ja analüüs

tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisest koos eelarve vahendite kasutamisega esitatakse riigi

majandusaasta koondaruandes. Programmi ja programmi tegevuste eesmärkide täitmise

ülevaade lisatakse programmi, et anda programmis terviklik ülevaade nii lõppenud aasta kui ka

järgmise nelja aasta kohta.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate

aruannete esitamise kord“

Eelnõu § 1 punkt 1 ja 2 - § 5 muutmine

Rahandusministeerium koostab riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve seletuskirja programmide

alusel. Seni on eelarvestrateegia protsessis otsuste tegemiseks ja materjalide ettevalmistamisel

kasutatud ka tulemusaruannet. Määruste muutmise eelnõuga senine tulemusaruanne kui

eraldiseisev dokument kaotatakse ning eelarvevahendite kasutamise aruandlus esitatakse

edaspidi programmis ning riigi majandusaasta koondaruandes. Seetõttu jäetakse määruse § 5

lõikest 2 välja punkt 4, milles viidatakse § 16 lõikes 1 nimetatud tulemusaruandele.

Samuti jäetakse määruses §-st 5 välja lõige 4, mis sätestab, et info- ja kommunikatsiooniga

seotud lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Muudatus on vajalik kuna info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotlusi käsitletakse eelarvestrateegia protsessis

samadel alustel nagu teisi lisataotlusi ning need esitatakse Rahandusministeeriumile määruse §

5 lõikes 3 nimetatud korras ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti osana.

Eelnõu § 1 punkt 3 - § 12 muutmine

Kuna eraldi olev tulemusaruanne kaotatakse ja selle asemel hakatakse aruandlust esitama

tulemusvaldkonna ja programmi kohta eraldi erinevates dokumentides, siis määruse § 12 lõikes

2 sätestatakse, et ülevaade aruandeaasta eelarvesse üle kantud vahendite kasutamise ning

ülevaade aruandeaasta eelarvest üle kantavate vahendite kohta esitatakse edaspidi programmis

(programmi ja programmi tegevuste lõikes). Programmi tegevuste tasandil tehtud analüüs on

ülekantavate osas kõige olulisem.

Eelnõu § 1 punkt 4 – määruse § 14 muutmine

Määruse eelnõu muudatusega esitavad ministeeriumid edaspidi tulemusaruande asemel

andmed tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite

kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal riigi majandusaasta koondaruande koostamise raames.

Rahandusministeerium korraldab valitsemisalade sisendi korje tegevuspõhise riigieelarve

käsiraamatu juhistes toodud tähtaegadel ja vormis.

Programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise

kohta esitatakse aruanne programmi osana. Selle koostamist reguleerib Vabariigi Valitsuse

määrus nr 117 (vastu võetud 19.12.2019, Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,

elluviimis, aruandluse, hindamise ja muutmise kord) ja esitamist Vabariigi Valitsuse määrus nr

112 (vastu võetud 19.12 2019, Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava

koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord).

Ministeerium esitab programmi Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia projekti osana 1.

juuniks. Pärast eelarvestrateegia kinnitamist ja riigieelarve eelnõu heakskiitmist avalikustab

Rahandusministeerium kõigi valitsemisalade uuendatud programmid oma veebilehel 1.

oktoobril. Pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus kinnitavad valdkonna eest vastutavad

ministrid programmid oma käskkirjaga ning avalikustavad need vastava valitsemisala

veebilehel.

Eelnõu § 1 punkt 5 – määruse § 15 kehtetuks tunnistamine

Paragrahv 15, mis reguleerib tulemusaruande koostamist tunnistatakse kehtetuks. Vajalik sisend

riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruande koostamiseks esitatakse vastavalt määruse

§-s 18 nimetatud juhistes toodud nõuetele.

Kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest

ning järeltegevustest või viide nendele ning analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta

programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta esitatakse edaspidi

programmis.

Eelnõu § 1 punkt 6, 7 ja 8 – määruse § 16 muutmine

Muudatusega nähakse ette, et aruandlus toimub §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal.

Kehtiva määruse kohaselt pidi ministeerium esitama tulemusaruande projekti

Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal (milleks oli 1. aprill) ning

ministri kinnitatud tulemusaruande 31. maiks Rahandusministeeriumile ning Riigikontrollile.

Muudatuse tulemusena ministri poolt tulemusaruande esitamise ja kinnitamise kohustust ning

selle eraldiseisvat Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitamist enam ette ei nähta.

Riigikontrollini jõuab aruandlus riigi majandusaasta koondaruande koosseisus.

Paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja täiendav tähtaeg korrigeeritud andmete esitamiseks

(31. mai), sest kõik andmed peavad olema esitatud §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal

ehk antud juhul 1. juuniks.

Eelnõu § 1 punkt 9 - määruse § 19 muutmine

Määruse § 19 lõiked 3, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Tulemusvaldkonna aruandlus

avalikustatakse riigi majandusaasta koondaruande osana Rahandusministeeriumi veebilehel.

Ministeerium esitab programmi Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia projekti osana 1.

juuniks. Pärast eelarvestrateegia kinnitamist ja riigieelarve eelnõu heakskiitmist avalikustab

Rahandusministeerium kõigi valitsemisalade uuendatud programmid oma veebilehel 1.

oktoobril. Pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus kinnitavad valdkonna eest vastutavad

ministrid programmid oma käskkirjaga ning avalikustavad need vastava valitsemisala

veebilehel.

Lisaks on Rahandusministeerium kasutusele võtnud eelarve juhtimislaua, kus riigieelarve

strateegiliste mõõdikute, saavutatud ja planeeritavatest sihttasemete ning eelarve kasutamisega

seotud andmed on avalikud.

Eelnõu § 1 punkt 10 – määruse § 20 muutmine

Määrusesse lisatakse üleminekusäte, mille kohaselt tulemusaruandluse lihtsustamise muudatusi

kohaldatakse tagasiulatuvalt juba 2025. aasta riigieelarve eesmärkide saavutamise ja

eelarveliste vahendite kasutamise aruandlusele.

Muudatuse kohaselt ei pea ministeeriumid 2026. aastal (2025. aasta kohta) enam koostama ega

esitama seni kehtinud määruse kohast eraldiseisvat tulemusaruannet. Kuigi kehtivas määruses

oli tulemusaruande esitamise ja kinnitamise tähtaeg 31. mai, kaotatakse see kohustus

üleminekusättega täielikult, et vältida tegevuspõhise riigieelarve programmide ja aruandluse

dubleerimist.

Aruandluskohustus ja tulemuste täitmise vastutus riigi ees säilib, kuid andmed esitatakse uues,

lihtsustatud korras: tulemusvaldkonna tasandil riigi majandusaasta koondaruandes ning

programmi ja selle tegevuste täitmise analüüs esitatakse edaspidi programmi osana.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrust nr 117

„Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord“

Eelnõu § 2 punkt 1 ja 2 – määruse § 4 muutmine

Valdkonna arengukava aruandlus esitatakse programmides.

Valdkonna arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud soovitusi

aruandluse (riigi majandusaasta koondaruandes olevate tulemusvaldkonna ülevaadete ja

programmide) põhjal. Jätkuvalt on ministeeriumitel kohustus aruandlust valdkonna arengukava

juhtkomisjonile regulaarselt tutvustada.

Eelnõu § 2 punkt 3 – määruse § 8 muutmine

Määruse § 8lõike 1sõnastus esitatakse uuesti terves ulatuses, et hõlmata ka seni

tulemusaruande osaks olnud sisu. Uus esitus tagab programmi kui terviku loogilisema

ülesehituse. Hetkeolukorra analüüsi juures tuuakse eraldi välja olulised tegevused (nt reformid,

tegevused mis avaldavad või vajavad rohkem tähelepanu esialgselt planeeritust, olulise

finantsmõjuga tegevused, vajalikud investeeringud vms). Edaspidi esitatakse programmis

kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest

ning järeltegevustest või viide nendele. Kõigi programmi tegevuste kohta esitatakse nende

kirjeldus, mis muudatuse tulemusena koondab loogiliseks tervikuks senise programmi tegevuse

täitmise analüüsi, mis esitati seni tulemusaruandes ja järgmisel perioodil tehtavad vajalikud

tegevused eesmärkide saavutamiseks. Täiendavalt esitatakse programmis varem

tulemusaruande osaks olnud analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise kohta.

Eelnõu § 2 punkt 4 – määruse § 9 muutmine

Programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise

kohta esitatakse aruanne programmi osana. Kirjeldatakse ja analüüsitakse programmi

perioodile eelnenud aasta tegevuste täitmist ja eelarvevahendite kasutamist, andes nii

programmis tervikliku ülevaate nii lõppenud aasta kui ka järgmise nelja aasta kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu sisebürokraatiat vähendav mõju ministeeriumide ja

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna tööprotsessidele strateegilise planeerimise,

eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades. Muudatuse tulemusena toimuv

tulemusaruande kui eraldiseisva dokumendi kaotamine kaotab tegevuspõhise riigieelarve

programmide ja tulemusaruande dubleerimise, säilitades aruandluskohustuse tervikliku ja

loogilisena vastavalt riigi majandusaasta koondaruandes ja programmis.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Märkustega kooskõlastasid

Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Lisaks esitas Riigikontroll

eelnõule oma arvamuse. Märkuste arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei istungiosakond

Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine seoses

tulemusaruandluse lihtsustamisega

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. eelnõu 3-l lehel;

2. eelnõu seletuskiri 5-l lehel;

3. eelnõu seletuskirja lisa 4-l lehel.

Ene Rebane 5380 8897

[email protected]

Meie 25.05.2026 nr 1.1-10.1/2255-1

1

EELNÕU

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5 ja § 331 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja

kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „tulemusaruandes“ sõnaga „programmis“;

4) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Aruandlus tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise kohta

(1) Ministeeriumid koostavad aruande tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ning

nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal, mis esitatakse

riigi majandusaasta koondaruandes.

(2) Ministeerium esitab andmed programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud

eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal programmi eelnõus

vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“.“;

5) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 16 pealkirjas asendatakse sõnad „Tulemusaruande ja“ sõnadega „Aruandlus

tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise kohta ning “;

7) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ministeerium esitab aruanded Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud ajakavas ja

juhistes esitatud tähtajal.“;

2

8) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning vajaduse korral korrigeeritud andmed

31. maiks“;

9) paragrahvi 19 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) 2025. aasta riigieelarve eesmärkide saavutamise ja eelarveliste vahendite kasutamise kohta

eraldiseisvat tulemusaruannet ei koostata ega esitata. Nimetatud aruandeaasta andmed

esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes ning programmi osana vastavalt käesolevale

määrusele.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruses nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „tulemusvaldkonna aruandluse (edaspidi

tulemusaruandlus) raames“;

2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „tulemusaruande“ sõnaga „aruandluse“;

3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Programmis esitatakse:

1) selle nimetus ja kestus;

2) sellega seotud valdkonna arengukava ja tulemusvaldkonna nimetus ja eesmärgid, mille

elluviimisele programm kaasa aitab;

3) hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused;

4) kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest

soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele;

5) selle planeerimistasandite eesmärgid ja mõõdikud alg- ja sihttasemetega;

6) rahastamiskava programmi planeerimistasandite kaupa;

7) selle tegevuste kirjeldus;

8) analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta programmi ja programmi tegevuste eesmärkide

saavutamise ning eelarve täitmise kohta;

9) ülevaade selle juhtimiskorraldusest.“;

4) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Programmi aruandlus esitatakse § 8 lõike 1 alusel koostatud programmis.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler