Tagasiside

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

Teie 11.05.2026 nr 8-1/3796-1

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/26/3000-1

Tagasiside „Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

määruse“ eelnõule

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Saadame kommentaarid määruse eelnõule.

Lisame kaks faili:

• meie parandustega tervikversiooni, kus muudatused on nähtavad

• tabeli olulisemate muudatuste ja lühikeste põhjendustega

Muutsime eelnõu sõnastust selgemaks ja täpsustasime mitmeid tingimusi, et vähendada

võimalikke tõlgendamisvaidlusi ja teha tekst toetuse saajatele paremini arusaadavaks.

Kui on küsimusi või soovite mõnda muudatust täpsemalt arutada, anname hea meelega

lisaselgitusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Pae

juhatuse liige

Lisad: 1. Lisa 1 kommenteeritud määruse eelnõu

2. Lisa 2 muudatuste tabel koos selgitustega

Kadrin Randpuu

teenuseomanik (toetused)

+372 5551 3827, [email protected]

MINISTRI MÄÄRUS

Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja toetuse õiguslik alus

(1) Määrusega kehtestatakse küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise, kasutamise ning

tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmisel lähtutakse Eesti digiühiskonna arengukavast 2035 ja riigieelarve seaduse §

20 lõike 4 kohaselt kinnitatud digiühiskonna programmist.

(3) Toetuse andmise eesmärk on aidata küberturvalisuse seaduse uutel subjektidel saavutada

küberturbe kõrgemat taset ning seeläbi täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu

liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333,

27.12.2022, lk 80–152), tulenevaid küberturvalisuse seaduse nõudeid.

(4) Määruse alusel antav toetus on:

1) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või

2) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9‒17) tähenduses ja sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud toetust ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust ei anta Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määruse rakendamisega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete järgimisele ja riigivalitsemise

strateegilise sihi saavutamisele, hoolitsedes selle eest, et digitaalse ühiskonna küberriskid oleksid

hästi hallatud ning Eesti küberruum usaldusväärne.

(7) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

2

seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole

vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument

elektrooniliselt.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) küberturvalisus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus;

2) küberturbe taseme tõstmise teekaart on ettevõtja küberturbe hetkeseisust lähtuvate tegevuste kava,

milles esitatakse küberturbe puudused, küberturbe taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ning

tehniliste, füüsiliste ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamise ettepanekud. Teekaardi

koostamisel võib olenevalt taotleja küberturbe taseme hetkesesisust ja soovist lähtuda minimaalsete

meetmete, esmaste turvameetmete, Eesti infoturbestandardi, ISO 27001 või muu standardi nõuetest.

Teekaardi koostamisel tuleb tugineda käesoleva määruse alusel koostatud ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kodulehel avaldatud küberturbe taseme tõstmise teekaardi

metoodikale (edaspidi metoodika) ja näidisvormile;

3) teekaardi koostaja on ekspert või rühm eksperte, kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused

võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisusest ja turvahaavatavuste kaardistamisest ;

4) NACE Revision 2 klassifikaator on Euroopa Liidu ühtne majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator, mida kasutatakse statistikas ja riigiabi eeskirjades kogu ELis. See kehtestab

tegevusalade jaotuse ja koodid liikmesriikidele kohustuslikul kujul ;

5) projekti meeskond on taotleja esindajatest ja taotlejavälistest nõustajatest koosnev töörühm,

mille liikmetel on erinevad teadmised ja oskused ning kes töötavad toetuse taotluses kirjeldatud

projekti elluviimise nimel.

2. peatükk

Toetuse tingimused

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele: 1) taotleja küberturbe taseme tõstmise teekaard koostamine; 2) teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine, sealhulgas küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad

organisatsiooni ja protsesside arendamine, teekaardijärgsete arendustegevuste lähteülesannete koostamine ja elluviimine, küberturvalisuse tagamisega seotud sisseostetud nõustamised, analüüsid,

ekspertiisid, uuringud ning tehnilised teadmised; 3) teekaardijärgse arendustegevuse auditeerimine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine ei ole lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud tegevustele toetuse taotlemise eeldus. Taotleja võib saada toetust lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud tegevuste toetamiseks eeldusel, et toetuse taotlemise dokumentidega koos on esitatud

metoodikakohane teekaart.

(3) Lõike 1 tegevuste elluviimist saab toetada üks kord.

(4) Lõike 2 ja 3 tegevuste elluviimiseks võib taotluse esitada võib taotluse esitada kas eraldi või

koos ühe taotlusega.

§ 4. Kulude abikõlblikkus

(1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav ja projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtava toetatava tegevuse käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse

saaja. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus § 1 lõikes 3 nimetatud eesmärgi ja

oodatavate tulemuste saavutamiseks;

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud teenuse

sisseostmise kulud.

3

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud järgmised

kulud:

1) ekspertiisitasud ja muu samaväärse teenuse kulu;

2) küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad materiaalsete ja immateriaalsete varade omandamise ja

kasutamise kulud, sealhulgas uue või kasutatud riistvara soetamise ja parendamise kulud ning selle töövalmis seadmiseks vajalikud seadistuskulud,

3) riistvara kasutamise kulud rendi- või liisingulepingu alusel vastavalt selle tegeliku kasutamise

määrale projekti raames,

4) taotleja juhtkonna ja töötajate küberturvalisuse põhimõtete juurutamise eesmärgil koolituse kulud;

5) ühekordne tarkvaralitsentside ostmise ning pilveteenuste soetamise ja seadistamise kulud,

6) seadmete inventuuri ning andmete ja teenuste migreerimise kulud,

7) Otsesed personalikulud, mis moodustavad 20 protsenti punktides 1-6 nimetatud abikõlblikest

kuludest, ja mida ei pea tõendama kuludokumentidega.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) laenu- ja liisinguintress;

2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;

3) vaide- ja kohtumenetluse kulud;

4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;

5) kindlustusmaksed, välja arvatud palgaga kaasnevad kohustuslikud kindlustusmaksed;

6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;

7) organisatsiooni juhtimiskulu;

8) kinnisasja soetamise kulud;

9) pangagarantii;

10) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel

tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

11) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu järgne vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja

kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

12) käibemaks,

13) sularahamakse;

14) kulu, mille katteks on juba saadud riigieelarvelist või muu avaliku sektori toetust või muud

välistoetust või mis on hüvitatud teises projektis;

15) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses toetuse saajaga seotud isik;

16) muud projekti tegevusega mitteseotud või ebavajalikud kulud.

(5) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 5. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks siduvaid

kohustusi enne taotluse esitamist EISile.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest EISile või taotluse rahuldamise

otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud

kuupäeval, kuid hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril .

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni

kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda EISiIt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja

võrra tingimusel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärk ja projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt

taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembriks. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood

ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

4

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist EISi poolt ja toetuse saajale

viimase väljamakse tegemist.

§ 6. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on kuni 5000 eurot

projekti kohta.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 10 000 kuni

100 000 eurot projekti kohta.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on kuni 20 000

eurot projekti kohta.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustele antava toetuse maksimaalne

osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(6) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

(7) Taotlejale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud vähese tähtsusega abi

koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 300 000 eurot.

(8) Taotlejale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega

abi koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.

(10) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreeglitest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 7. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja on küberturvalisuse seaduse §-s 41 nimetatud juriidilisest isikust teenuseosutaja ja domeeninimede registreerimise teenuse osutaja, kes täitis § 41 lõikes 1 nimetatud kohustuse ja

esitas määruse kohase taotluse toetuse saamiseks.

(2) Taotleja peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis -,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2)taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle

tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt ;

3)taotleja on taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks esitanud nõuetekohase

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta

aruande;

4)kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed olema nõuetekohaselt tasutud;

5)taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

5

6)taotleja tegevust ei mõjutata ega kontrollita otseselt ega kaudselt riigist, mis asub väljaspool

Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein).

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras ja vormis taotleja seadusliku esindaja poolt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 3 lõike

2 punktis 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning

vastama käesoleva määruse nõuetele.

(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente::

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad

tulemused;

3) projekti elluviimise koht;

4) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus;

5) projektplaan;

6) projekti tegevuste valdkonna NACE Revision 2 klassifikaatori kohane kood;

7) projekti algus- ja lõppkuupäev;

8) projekti meeskonna pädevused;

9) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemise kohta;

10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

11) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa

avalikustatakse.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõikes 1 sätestatud

teabele sisaldama järgmist:

1) teekaardi koostaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal

aastal vähemalt kolme nõustamise kohta ning teekaardi koostaja kinnitus varasema EISi vormil;

2) hinnapakkumine teekaardi koostamise kohta;

3) kinnitust, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või

töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1

sätestatud teabele sisaldama järgmist:

1) paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud teekaart, mis vastab metoodikas sätestatud nõuetele;

2) kinnitust, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või

töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja;

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või toetuse

saaja EIS vahel toimub e-toetuse keskkonna kaudu.

(1) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja korraga võib ellu viia vaid üht määruse

alusel toetatavat projekti.

(2) Toetust taotletakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni või taotluste

vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab EIS teada oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt ministeeriumiga.

6

(4) EIS peatab taotluste vastuvõtmise, kui läbivaatamata taotlustega taotletav toetussumma

võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga. , arvestades sealjuures eelarve jaotumist, ja

vaatab menetluses olevad taotlused läbi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei

ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse

rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses

olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on

20 tööpäeva ja § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotluse menetlemise tähtaeg

on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab EIS sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste

kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole

võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse

tegemist.

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlusi

hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:

1) projekti kooskõla meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) taotleja ja teenusepakkuja suutlikkus projekti ellu viia;

(2) Kui esitatakse taotlus § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks või korraga § 3 lõike 1 punktis

2 ja 3 nimetatud tegevusteks ja toetuse saaja ja taotlus vastavad määruses toodud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab EIS kooskõlastatult Justiits - ja

Digiministeeriumiga. Valikumetoodika avalikustatakse EISi veebilehel enne taotluste vastuvõtmise

algust;

(3) Kui esitatakse taotlus ainult paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, siis nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel :

1) projekti kooskõla meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) teenusepakkujal õigus viia läbi küberturvalisuse auditit;

EIS moodustab § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotluste hindamiseks valikukomisjoni

ning kaasab hindajaid ja vajaduse korral eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu

kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus eelnevalt ministeeriumiga ja avaldab komisjoni

liikmete nimed oma veebilehel.

(4) Kui taotluse menetlemisel avastatakse puudusi või vajatakse lisateavet, teavitatakse sellest

viivitamata taotlejat ja antakse lisateabe esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise täht aeg

ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja

pikenemisest teavitab EIS taotlejat viivitamata.

(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 või korraga § 3 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel esitatud taotlust hinnatakse valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 punkti ning hindamisel antud koondhinne kujuneb

valikukriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(6) Valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) taotluses kavandatud arendustegevuste kvaliteet ja kooskõla metoodikakohase teekaardiga –

50 protsenti koondhindest;

7

2) taotluse kuluefektiivsus – 25 protsenti koondhindest;

3) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25 protsenti koondhindest.

(6) Valikukomisjoni liikmed, hindajad ja eksperdid peavad:

1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning

isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;

2) tagama valikukomisjoni liikmeksoleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeksoleku

või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud

teabe konfidentsiaalsuse.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja

taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on saanud § 14 lõikes 1 toodud

valikukriteeriumite järgi positiivse hinnangu.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotlus rahuldatakse, kui

taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on täidetud järgmised

tingimused:

1) taotlus on § 14 lõikes 6 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) taotlust ei ole § 14 lõikes 6 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud alla 2,00 hindepunkti.

(3) Juhul kui toetust taotletakse ainult § 3 lõikes 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks rahuldatakse

taotlus, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on saanud §

14 lõikes 3 toodud valikukriteeriumite järgi positiivse hinnangu.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) toetuse ja omafinantseeringu summad;

5) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

6) projekti eesmärk;

7) projekti abikõlblikkuse periood;

8) toetuse saaja kohustused;

9) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

5. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 16. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab EISile lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtajal e-

toetuse keskkonna kaudu.

(2) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle registreerimisest

arvatest. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse

saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Aruande menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamisek s antud aja

võrra.

(3) Lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimetus ja number ning toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemus , vajaduse

korral plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinemise põhjendus.

(4) Koos aruandega esitab toetuse saaja § 3 lg 1 punktis 1 ja 3 toodud tegevuste kohta töö

üleandmise-vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist samaväärselt

üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

(5) EIS kinnitab projekti lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemused on

saavutatud ning § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusega seotud projekt on täielikult ellu viidud.

8

(6) EISil on õigus nõuda aruannete täiendamist. EIS ei kinnita aruannet, kui toetuse saaja ei

täienda seda ettenähtud tähtajaks EIS nõuete kohaselt.

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksmise eeldus on lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse

poolt.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja 3 nimetatud tegevuse puhul makstakse toetust

kindlasummalise maksena, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või määruses

nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. Tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele makstakse toetust tegelike kulude alusel,

kui on täidetud järgmised tingimused:

1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tegevuste elluviimine ja tulemuste

saavutamine;

2) esitatud on maksetaotlus.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud tegevusele makstakse toetust tegelike kulude

alusel, võttes arvesse järgmist:

1) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid koos

lõpparuandega;

2) abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kulusid;

3) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(5) Toetuse maksmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist. Toetuse

maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemisele

kuluva aja võrra.

6. peatükk

Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja oma kohustuste

kohta.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;

2) tagastama toetuse EIS toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

3) esitama nõutud teabe EISile ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul;

4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta,

samuti hoidma oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid lahus muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;

tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad (välja

arvatud juhul, kui toetust makstakse välja kindlasummalise makse või ühtse määrana;

5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

6) tagama, et kõik projekti raames tehtavad kulud tasutakse toetuse saaja pangakontolt;

7) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise projekti korral võimaldama EISil ja järelevalvet või auditit tegeval asutusel toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu-

ja maksedokumente, soetatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid kohapeal kontrollida,

sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja

territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

8) andma punktis 7 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul sellesisulise teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

9) teavitama avalikkust toetuse päritolust toetuse saamisest arvates, viidates sellele, et projekti

on rahastanud Eesti riik;

9

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni kümme aastat

projekti lõppemisest arvates;

11) teavitama viivitamata kirjalikult EIS kõigist toetust taotledes esitatud andmete muudatustest

või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas

aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti

väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui

eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite

kaudu;

12) teavitama viivitamata kirjalikult EISi asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega

takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist või seavad selle kahtluse alla.

(3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja või teenuse (edaspidi ost) abikõlblik

maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, järgides järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavana;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada

eesmärgiga vältida käesoleva lõike sissejuhatavas lauses nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või mujal ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi.

§ 19. EISi õigused ja kohustused

(1) EISil on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja juures projekti tulemuste saavutamist ning § 3 lõike 1 punktis 2 ja 3

nimetatud tegevuse puhul taotlusega seotud kuludokumente ja elluviimist;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatud dokumentidega;

3) nõuda taotluses kirjeldatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) edastada taotluse materjale Riigi Infosüsteemi Ameti eksperthinnangu saamiseks;

5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses märgitust;

6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemise korral;

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus.

(2) EIS kohustub:

1) teavitama toetuse saajat tema kohta tehtud otsusest;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) tegema meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitama ministeeriumile

vastava ülevaate;

4) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos vajalike lisadokumentidega

kümne aasta jooksul viimase abi andmisest arvates;

5) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustama need;

7) teavitama viivitamata ministeeriumit toetuse andmise või kasutamise takistustest.

7. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

10

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse EISi algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse

alusel.

(2) EIS kontrollib toetuse saaja taotletud muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, suunates selle

vajadusel uuesti hindamiseks või kaasates vajaduse korral eksperte.

(3) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui: 1) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;

2) muudatus ei ole kooskõlas meetme projekti sisu ja eesmärkidega; 3) projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(4) EIS otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud

tegevuse puhul kümne tööpäeva ja § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul

pärast taotluse saamist. taotluse rahuldamise otsuse muutmise kümne tööpäeva jooksul.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal;

3) toetuse saaja on toetust taotledes või projekti ellu viies esitanud teadlikult ebaõiget teavet või

jätnud teadlikult teabe esitamata.

(1) EISil on õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada

järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on

jäetud esitamata;

3) taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

5) toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 22. Toetuse tagasinõudmine

EIS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:

1) projekti eesmärgid on jäänud saavutamata või tegevused tegemata;

2) toetust on kasutatud abikõlbmatu kulu katteks § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse

elluviimise projekti korral;

3) toetuse saaja on toetust taotledes või projekti ellu viies esitanud teadlikult ebaõiget teavet või

jätnud teadlikult teabe esitamata;

4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses märgitust;

5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

6) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei täideta;

7) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmise kohta ei

rahuldata

ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

8) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

9) toetuse tagasinõudmiseks on riigiabi andmist reguleeriva või muu õigusakti kohane alus.

11

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse

rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis maksmisele kuuluva

toetusega.

(4) EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui esinevad

toetuse tagasinõudmise alused.

(5) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuuks.

(6) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EISile taotluse, milles on esitatud ajatamise põhjendus ja

soovitud tagasimaksekava. EIS-i nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid.

(7) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(8) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(9) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse

rahuldamise otsuse tegemist. Toetuse tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42

sätestatut.

§ 23. Vaidemenetlus

(1) EISi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(2) Vaide lahendab EIS.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

12

Lisa 2. Muudatuste tabel eelnõule „Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“

JDM eelnõu EIS ettepnaekud Kommentaar/põhjendus 1. 1. peatükk

Üldsätted § 1 1. Peatükk § 1 Täiendatud: (1) Määrusega kehtestatakse küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (7) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

Koondasime toetuse andmist puudutavad sätted ühte peatükki

2. 1. peatükk Üldsätted § 2- § 5

Koondasime kõik mõisted kokku ühte paragrahvi

Koondasime mõisted ühte paragrahvi „Terminid“, et vältida killustatust ja muuta tekst paremini loetavaks.

4. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Toetuse tingimused § 3. Toetatavad tegevused 2) teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine, sealhulgas küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad organisatsiooni ja protsesside arendamine, teekaardijärgsete arendustegevuste lähteülesannete koostamine ja elluviimine, küberturvalisuse tagamisega seotud sisseostetud nõustamised, analüüsid, ekspertiisid, uuringud ning tehnilised teadmised;

Täiendasime lõike 1 punkti 2 sõnastust, et tegevus oleks selgem ja üheselt mõistetav.

5. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 3 (3) Lõike 1 tegevuste elluviimist saab toetada üks kord.

Piirang seoti toetuse andmisega, mitte taotluse esitamisega, et vältida ebaõiglast piirangut uue taotluse esitamisel.

6. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 4 Kulude abikõlblikkus (1) täiendadati selgitust (3) lisatud punktid 1 - 7

Täiendasime abikõlblike kulude loetelu konkreetsete kululiikidega, et see oleks taotlejale selgem ja paremini kasutatav. Näidisena kasutasime EISi küberturbe toetuse abikõlblike kulude loetelu: https://eis.ee/teenused/kybertoetus/ Täiendasime punkti 7, koondades sinna kõik personalikulud. See lahendus vähendab halduskoormust toetuse saajal ja rakendusüksusel, kuna ei ole vaja eristada töö- ja võlaõiguslikke lepinguid nende vormistamisel, esitamisel ega kontrollimisel.

7. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest EISile või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril.

Lõikes 3 toodud tähtaeg („hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril“) on segane, kuna lõige 4 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse kuudes. See tekitab olukorra, kus sama perioodi piiratakse kahel erineval viisil. Soovitame kasutada ühte loogikat (kas konkreetne tähtaeg või kestus kuudes), et vältida segadust.

8. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (4) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

Teeme ettepaneku pikendada lõikes 4 sätestatud neljakuulist perioodi vähemalt kuue kuuni. Kui meetme vastu on suur huvi ja taotlused esitatakse lühikese aja jooksul, võib menetlus pikeneda. See omakorda vähendab tegelikku aega tegevuste elluviimiseks. Samuti võib tekkida risk, et teenuseosutajad ei jõua kõiki tegevusi (nt teekaartide koostamist) nelja kuuga kvaliteetselt ellu viia. Kui perioodi pikendamine toimub üksikute projektide kaupa, suurendab see täiendavalt halduskoormust (nii menetlejale kui rakendusüksusele). Pikem algne periood aitab seda vältida.

9. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (5) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

Sõnastus ebaselge („mõistlik aeg“, erinevad loogikad tähtaegade ja kestuse osas). Palume täpsustada või kasutada ühtset ja konkreetset tähtaega. Palume sõnastust täpsustada: kas eemaldada ebamäärane „mõistliku aja“ viide või asendada see konkreetse tähtajaga (nt kindel kuupäev), et projekti abikõlblikkuse periood oleks üheselt mõistetav ja väldiks hilisemaid tõlgendusvaidlusi.

10. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 6 Toetuse suurus ja osakaal (1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 5000 eurot projekti kohta.

Kui tegemist on kindlasummalise maksega, tuleks lisada sõna „kuni“. Sellisel juhul kujuneb toetuse summa esitatud hinnapakkumise alusel. Kui hinnapakkumine on väiksem kui 5000 eurot, peab ka makstav toetus olema vastavalt väiksem.

11. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele (2)Taotleja peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid. Palume kustutada

See nõue on dubleeriv, kuna taotleja kinnitab omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkust juba taotluse esitamisel. Palume lõige kustutada, et vältida kordust ja hoida nõuded selged ja ülevaatlikud.

12. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 6) taotleja tegevust ei mõjutata ega kontrollita otseselt ega kaudselt riigist, mis asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein). Palume kustutada

Palume punkt kustutada, kuna piirang ei ole meie hinnangul põhjendatud ega otseselt seotud meetme eesmärgiga. Samuti ei ole selge, kuidas seda nõuet praktikas kontrollida või tõendada. Tõenäoliselt on tegemist teisest meetmest üle võetud tingimusega, mistõttu ei pruugi see olla käesolevas kontekstis asjakohane.

13. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras ja vormis taotleja seadusliku esindaja poolt. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud e- toetuse keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning vastama käesoleva määruse nõuetele.

Oleme e-toetuse keskkonnaga seotud nõuded koondanud esimesse peatükki, kus on sätestatud taotlemise, määramise ja kasutamise üldised põhimõtted. Sama nõude kordamine teistes paragrahvides muudab teksti killustatuks ja raskemini jälgitavaks. Kui üldpõhimõte on juba reguleeritud, ei ole vaja e-toetuse keskkonda eraldi välja tuua

14. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 (1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: punktid 1-12

Koondasime selguse huvides kõik nõuded taotlejale ja taotlusele ühet lõikesse.

15. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lõige 1 punkt 6) projekti tegevuste valdkonna NACE Revision 2 klassifikaatori kohane kood;

Palume määruses ette näha konkreetsed NACE koodid või anda selge viide NACE koodisüsteemi kasutamisele. See on vajalik, kuna projekti tegevusvaldkonna sobivust tuleb kontrollida vähese tähtsusega abi (VTA) ja põllumajandusliku VTA reeglite suhtes, sh välistuste osas. Ühtne ja selge alus NACE koodide näol aitab tagada nõuete üheselt mõistetava rakendamise. EMTAK koodide puhul on vastav loogika selge, kuid NACE koodide ja EMTAK koodide vahel võivad esineda erinevused, mis võib tekitada tõlgendamisriski. Seetõttu on oluline, et määruse andja annaks üheselt arusaadava aluse tegevusvaldkonna määratlemiseks.

16. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lõige 1 punkt 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse.

Palume selgitada toetuse saajate nimekirja avalikustamise vajadust. Oleme aru saanud, et võimalike taotlejate nimekiri (nt NIS2 uued subjektid) on ametkondlikuks kasutamiseks ega ole avalik. Sellest lähtudes tekib küsimus, kas ka toetuse saajate nimede avalikustamine on põhjendatud. Palume kaaluda, kas nimetatud andmete avalikustamine on vajalik või tuleks lähtuda samast põhimõttest nagu taotlejate nimekirja puhul.

17. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lg 2 täiendatud järgmiselt: 1) teekaardi koostaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta ning teekaardi koostaja kinnitus varasema kogemuse ja sõltumatuse kohta EISi vormil;

Lisasime nõude teekaardi koostaja varasema kogemuse kohta, et tagada teenuse piisav kvaliteet. Teekaardi koostamine eeldab asjakohast pädevust ja varasemat praktilist kogemust. Varasema kogemuse nõue aitab vähendada riski, et teenus ei vasta oodatud tasemele, ning toetab meetme eesmärkide saavutamist.

18. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemise ja aksutamisega seotud teave on viidud § 1. Täiendatud: (1) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja korraga võib ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat projekti. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab EIS teada oma veebilehel. (4) sõnastasime ümber: Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse

(1) Täpsustasime tingimust, et toetust saab korraga taotleda ja ellu viia vaid ühele projektile, kuna tegevused on sisuliselt omavahel seotud ja järjestikused. Tegevus 1 on eelduseks järgnevatele tegevustele ning peab olema enne ellu viidud. Samuti eeldab tegevus 3, et tegevused 1 ja 2 on eelnevalt tehtud. Seetõttu ei ole paralleelne elluviimine põhjendatud. (3) Palume eemaldada nõue kooskõlastada taotluste vastuvõtmise alustamine, lõpetamine ja peatamine eelnevalt ministeeriumiga. Selline nõue ei võimalda taotluste vastuvõttu operatiivselt juhtida (nt vastuvõtu kiire sulgemine eelarve täitumisel). Selle tagajärjel võib esitatavate taotluste maht ületada eelarve, mis omakorda suurendab halduskoormust eelarvet ületavate taotluste menetlemisel.

nende esitamise järjekorras.

Paindlikum korraldus aitab tagada tõhusama menetluse ja parema ressursside kasutuse. (4) Üheselt mõistetav ja praktikas kasutusel olev sõnastus.

19. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 13. Taotluse menetlemine Lisasime uue lõike (3)

(3) See on vajalik ning tavapraktika

20. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord Lisasime uue lõike (1)

Lõike 1 lisamine on vajalik, et projekte saaks hinnata kiiresti ja üheselt vastavalt vastavuskriteeriumidele, mis aitab vähendada menetlusaega ja säästa ressursse

21. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord Soovitame loobuda hindamiskomisjonist ning kustutada moodustamist puudutavad lõiked 3 ja 4

Palume kustutada hindamiskomisjoni moodustamist käsitlevad lõiked 3 ja 4, kuna selline lahendus ei ole väikese mahuga toetuste puhul põhjendatud. Soovitame, et taotluste hindamise viib läbi ettevõtluskonsultant kehtestatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika võimaldab vajaduse korral kaasata täiendavaid eksperte. Selline lähenemine on ressursisäästlikum ja kiirem ning on ennast praktikas varasemate meetmete rakendamisel õigustanud.

22. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Lisatud lõige 3: Kui taotleja ja § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab EIS kooskõlastatult Justiits- ja digiministeeriumiga. Valikumetoodika avalikustatakse EIS veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust.

Kui taotleja esitab taotluse üksnes teekaardijärgse arendustegevuse auditi läbiviimiseks, piisab vastavushindamisest ning hindamismetoodika alusel sisuline hindamine ei ole vajalik.

23. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused §17 Toetuse maksmise tingimused

Soovitame kaaluda võimalust, et kui § 3 lõikes 2 nimetatud teekaardijärgsete arendustegevuste elluviimine kestab kuni 12 kuud, oleks võimalik esitada ka vahearuanne ja maksetaotlus. See aitaks tagada parema rahavoo ning toetaks projekti sujuvat elluviimist.

24. 6. peatükk Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused kustutada lõige 3.

Teeme ettepaneku jätta ostumenetluse läbiviimise kohustus välja, kuna tegemist on RE meetmega ning toetuse summad on väikesed. Sellisel juhul on põhjendatud lihtsustatud lähenemine. Määruses on juba ette nähtud piirang seoses seotud isikutelt teenuse ostmisega (TMS § 8), mistõttu täiendava ostumenetluse nõude kehtestamine ei ole vajalik. Kahe paralleelse piirangu kasutamine suurendab halduskoormust ilma selge lisaväärtuseta. varasemalt on sarnast läheneimst kasutatud näiteks Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse määruse praktikast, kus on kasutatud lihtsustatud ja proportsionaalset lähenemist.

25. 6. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

§ 19. EISi õigused ja kohustused Palun kustutada lõige 2 p 3, 5, 6, 7

Need nõuded on tavapäraselt sätestatud halduslepingus, mistõttu puudub vajadus nende kordamiseks määruses.

26. 6. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Tegime sõnastusettepaneku

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

Teie 11.05.2026 nr 8-1/3796-1

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/26/3000-1

Tagasiside „Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

määruse“ eelnõule

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Saadame kommentaarid määruse eelnõule.

Lisame kaks faili:

• meie parandustega tervikversiooni, kus muudatused on nähtavad

• tabeli olulisemate muudatuste ja lühikeste põhjendustega

Muutsime eelnõu sõnastust selgemaks ja täpsustasime mitmeid tingimusi, et vähendada

võimalikke tõlgendamisvaidlusi ja teha tekst toetuse saajatele paremini arusaadavaks.

Kui on küsimusi või soovite mõnda muudatust täpsemalt arutada, anname hea meelega

lisaselgitusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Pae

juhatuse liige

Lisad: 1. Lisa 1 kommenteeritud määruse eelnõu

2. Lisa 2 muudatuste tabel koos selgitustega

Kadrin Randpuu

teenuseomanik (toetused)

+372 5551 3827, [email protected]

MINISTRI MÄÄRUS

Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja toetuse õiguslik alus

(1) Määrusega kehtestatakse küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise, kasutamise ning

tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmisel lähtutakse Eesti digiühiskonna arengukavast 2035 ja riigieelarve seaduse §

20 lõike 4 kohaselt kinnitatud digiühiskonna programmist.

(3) Toetuse andmise eesmärk on aidata küberturvalisuse seaduse uutel subjektidel saavutada

küberturbe kõrgemat taset ning seeläbi täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu

liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333,

27.12.2022, lk 80–152), tulenevaid küberturvalisuse seaduse nõudeid.

(4) Määruse alusel antav toetus on:

1) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või

2) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9‒17) tähenduses ja sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud toetust ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli

1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust ei anta Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määruse rakendamisega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete järgimisele ja riigivalitsemise

strateegilise sihi saavutamisele, hoolitsedes selle eest, et digitaalse ühiskonna küberriskid oleksid

hästi hallatud ning Eesti küberruum usaldusväärne.

(7) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

2

seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole

vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument

elektrooniliselt.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) küberturvalisus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus;

2) küberturbe taseme tõstmise teekaart on ettevõtja küberturbe hetkeseisust lähtuvate tegevuste kava,

milles esitatakse küberturbe puudused, küberturbe taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ning

tehniliste, füüsiliste ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamise ettepanekud. Teekaardi

koostamisel võib olenevalt taotleja küberturbe taseme hetkesesisust ja soovist lähtuda minimaalsete

meetmete, esmaste turvameetmete, Eesti infoturbestandardi, ISO 27001 või muu standardi nõuetest.

Teekaardi koostamisel tuleb tugineda käesoleva määruse alusel koostatud ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kodulehel avaldatud küberturbe taseme tõstmise teekaardi

metoodikale (edaspidi metoodika) ja näidisvormile;

3) teekaardi koostaja on ekspert või rühm eksperte, kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused

võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisusest ja turvahaavatavuste kaardistamisest ;

4) NACE Revision 2 klassifikaator on Euroopa Liidu ühtne majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator, mida kasutatakse statistikas ja riigiabi eeskirjades kogu ELis. See kehtestab

tegevusalade jaotuse ja koodid liikmesriikidele kohustuslikul kujul ;

5) projekti meeskond on taotleja esindajatest ja taotlejavälistest nõustajatest koosnev töörühm,

mille liikmetel on erinevad teadmised ja oskused ning kes töötavad toetuse taotluses kirjeldatud

projekti elluviimise nimel.

2. peatükk

Toetuse tingimused

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele: 1) taotleja küberturbe taseme tõstmise teekaard koostamine; 2) teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine, sealhulgas küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad

organisatsiooni ja protsesside arendamine, teekaardijärgsete arendustegevuste lähteülesannete koostamine ja elluviimine, küberturvalisuse tagamisega seotud sisseostetud nõustamised, analüüsid,

ekspertiisid, uuringud ning tehnilised teadmised; 3) teekaardijärgse arendustegevuse auditeerimine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine ei ole lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud tegevustele toetuse taotlemise eeldus. Taotleja võib saada toetust lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud tegevuste toetamiseks eeldusel, et toetuse taotlemise dokumentidega koos on esitatud

metoodikakohane teekaart.

(3) Lõike 1 tegevuste elluviimist saab toetada üks kord.

(4) Lõike 2 ja 3 tegevuste elluviimiseks võib taotluse esitada võib taotluse esitada kas eraldi või

koos ühe taotlusega.

§ 4. Kulude abikõlblikkus

(1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav ja projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtava toetatava tegevuse käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse

saaja. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus § 1 lõikes 3 nimetatud eesmärgi ja

oodatavate tulemuste saavutamiseks;

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud teenuse

sisseostmise kulud.

3

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud järgmised

kulud:

1) ekspertiisitasud ja muu samaväärse teenuse kulu;

2) küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad materiaalsete ja immateriaalsete varade omandamise ja

kasutamise kulud, sealhulgas uue või kasutatud riistvara soetamise ja parendamise kulud ning selle töövalmis seadmiseks vajalikud seadistuskulud,

3) riistvara kasutamise kulud rendi- või liisingulepingu alusel vastavalt selle tegeliku kasutamise

määrale projekti raames,

4) taotleja juhtkonna ja töötajate küberturvalisuse põhimõtete juurutamise eesmärgil koolituse kulud;

5) ühekordne tarkvaralitsentside ostmise ning pilveteenuste soetamise ja seadistamise kulud,

6) seadmete inventuuri ning andmete ja teenuste migreerimise kulud,

7) Otsesed personalikulud, mis moodustavad 20 protsenti punktides 1-6 nimetatud abikõlblikest

kuludest, ja mida ei pea tõendama kuludokumentidega.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) laenu- ja liisinguintress;

2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;

3) vaide- ja kohtumenetluse kulud;

4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;

5) kindlustusmaksed, välja arvatud palgaga kaasnevad kohustuslikud kindlustusmaksed;

6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;

7) organisatsiooni juhtimiskulu;

8) kinnisasja soetamise kulud;

9) pangagarantii;

10) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel

tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

11) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu järgne vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja

kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

12) käibemaks,

13) sularahamakse;

14) kulu, mille katteks on juba saadud riigieelarvelist või muu avaliku sektori toetust või muud

välistoetust või mis on hüvitatud teises projektis;

15) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses toetuse saajaga seotud isik;

16) muud projekti tegevusega mitteseotud või ebavajalikud kulud.

(5) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 5. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks siduvaid

kohustusi enne taotluse esitamist EISile.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest EISile või taotluse rahuldamise

otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud

kuupäeval, kuid hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril .

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni

kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda EISiIt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja

võrra tingimusel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärk ja projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt

taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembriks. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood

ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

4

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist EISi poolt ja toetuse saajale

viimase väljamakse tegemist.

§ 6. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on kuni 5000 eurot

projekti kohta.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 10 000 kuni

100 000 eurot projekti kohta.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on kuni 20 000

eurot projekti kohta.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustele antava toetuse maksimaalne

osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(6) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

(7) Taotlejale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud vähese tähtsusega abi

koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 300 000 eurot.

(8) Taotlejale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega

abi koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.

(10) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreeglitest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 7. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja on küberturvalisuse seaduse §-s 41 nimetatud juriidilisest isikust teenuseosutaja ja domeeninimede registreerimise teenuse osutaja, kes täitis § 41 lõikes 1 nimetatud kohustuse ja

esitas määruse kohase taotluse toetuse saamiseks.

(2) Taotleja peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1)taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis -,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2)taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle

tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt ;

3)taotleja on taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks esitanud nõuetekohase

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta

aruande;

4)kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed olema nõuetekohaselt tasutud;

5)taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

5

6)taotleja tegevust ei mõjutata ega kontrollita otseselt ega kaudselt riigist, mis asub väljaspool

Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein).

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras ja vormis taotleja seadusliku esindaja poolt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 3 lõike

2 punktis 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning

vastama käesoleva määruse nõuetele.

(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente::

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad

tulemused;

3) projekti elluviimise koht;

4) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus;

5) projektplaan;

6) projekti tegevuste valdkonna NACE Revision 2 klassifikaatori kohane kood;

7) projekti algus- ja lõppkuupäev;

8) projekti meeskonna pädevused;

9) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemise kohta;

10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

11) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa

avalikustatakse.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõikes 1 sätestatud

teabele sisaldama järgmist:

1) teekaardi koostaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal

aastal vähemalt kolme nõustamise kohta ning teekaardi koostaja kinnitus varasema EISi vormil;

2) hinnapakkumine teekaardi koostamise kohta;

3) kinnitust, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või

töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1

sätestatud teabele sisaldama järgmist:

1) paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud teekaart, mis vastab metoodikas sätestatud nõuetele;

2) kinnitust, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või

töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja;

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või toetuse

saaja EIS vahel toimub e-toetuse keskkonna kaudu.

(1) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja korraga võib ellu viia vaid üht määruse

alusel toetatavat projekti.

(2) Toetust taotletakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni või taotluste

vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab EIS teada oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt ministeeriumiga.

6

(4) EIS peatab taotluste vastuvõtmise, kui läbivaatamata taotlustega taotletav toetussumma

võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga. , arvestades sealjuures eelarve jaotumist, ja

vaatab menetluses olevad taotlused läbi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei

ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse

rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses

olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on

20 tööpäeva ja § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotluse menetlemise tähtaeg

on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab EIS sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste

kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole

võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse

tegemist.

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlusi

hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:

1) projekti kooskõla meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) taotleja ja teenusepakkuja suutlikkus projekti ellu viia;

(2) Kui esitatakse taotlus § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks või korraga § 3 lõike 1 punktis

2 ja 3 nimetatud tegevusteks ja toetuse saaja ja taotlus vastavad määruses toodud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab EIS kooskõlastatult Justiits - ja

Digiministeeriumiga. Valikumetoodika avalikustatakse EISi veebilehel enne taotluste vastuvõtmise

algust;

(3) Kui esitatakse taotlus ainult paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, siis nõuetele

vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel :

1) projekti kooskõla meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) teenusepakkujal õigus viia läbi küberturvalisuse auditit;

EIS moodustab § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotluste hindamiseks valikukomisjoni

ning kaasab hindajaid ja vajaduse korral eksperte. Valikukomisjoni moodustamise ja koosseisu

kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus eelnevalt ministeeriumiga ja avaldab komisjoni

liikmete nimed oma veebilehel.

(4) Kui taotluse menetlemisel avastatakse puudusi või vajatakse lisateavet, teavitatakse sellest

viivitamata taotlejat ja antakse lisateabe esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise täht aeg

ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja

pikenemisest teavitab EIS taotlejat viivitamata.

(5) Paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 või korraga § 3 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel esitatud taotlust hinnatakse valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 punkti ning hindamisel antud koondhinne kujuneb

valikukriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(6) Valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) taotluses kavandatud arendustegevuste kvaliteet ja kooskõla metoodikakohase teekaardiga –

50 protsenti koondhindest;

7

2) taotluse kuluefektiivsus – 25 protsenti koondhindest;

3) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25 protsenti koondhindest.

(6) Valikukomisjoni liikmed, hindajad ja eksperdid peavad:

1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning

isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;

2) tagama valikukomisjoni liikmeksoleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeksoleku

või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud

teabe konfidentsiaalsuse.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja

taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on saanud § 14 lõikes 1 toodud

valikukriteeriumite järgi positiivse hinnangu.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotlus rahuldatakse, kui

taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on täidetud järgmised

tingimused:

1) taotlus on § 14 lõikes 6 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) taotlust ei ole § 14 lõikes 6 sätestatud üheski valikukriteeriumis hinnatud alla 2,00 hindepunkti.

(3) Juhul kui toetust taotletakse ainult § 3 lõikes 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks rahuldatakse

taotlus, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on saanud §

14 lõikes 3 toodud valikukriteeriumite järgi positiivse hinnangu.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) toetuse ja omafinantseeringu summad;

5) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

6) projekti eesmärk;

7) projekti abikõlblikkuse periood;

8) toetuse saaja kohustused;

9) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

5. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 16. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab EISile lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtajal e-

toetuse keskkonna kaudu.

(2) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle registreerimisest

arvatest. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse

saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Aruande menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamisek s antud aja

võrra.

(3) Lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimetus ja number ning toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemus , vajaduse

korral plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinemise põhjendus.

(4) Koos aruandega esitab toetuse saaja § 3 lg 1 punktis 1 ja 3 toodud tegevuste kohta töö

üleandmise-vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist samaväärselt

üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

(5) EIS kinnitab projekti lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud tulemused on

saavutatud ning § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusega seotud projekt on täielikult ellu viidud.

8

(6) EISil on õigus nõuda aruannete täiendamist. EIS ei kinnita aruannet, kui toetuse saaja ei

täienda seda ettenähtud tähtajaks EIS nõuete kohaselt.

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksmise eeldus on lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse

poolt.

(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja 3 nimetatud tegevuse puhul makstakse toetust

kindlasummalise maksena, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või määruses

nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. Tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta.

(3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele makstakse toetust tegelike kulude alusel,

kui on täidetud järgmised tingimused:

1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tegevuste elluviimine ja tulemuste

saavutamine;

2) esitatud on maksetaotlus.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 ja 3 nimetatud tegevusele makstakse toetust tegelike kulude

alusel, võttes arvesse järgmist:

1) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid koos

lõpparuandega;

2) abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kulusid;

3) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(5) Toetuse maksmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist. Toetuse

maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemisele

kuluva aja võrra.

6. peatükk

Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja oma kohustuste

kohta.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;

2) tagastama toetuse EIS toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

3) esitama nõutud teabe EISile ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul;

4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta,

samuti hoidma oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid lahus muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;

tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad (välja

arvatud juhul, kui toetust makstakse välja kindlasummalise makse või ühtse määrana;

5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

6) tagama, et kõik projekti raames tehtavad kulud tasutakse toetuse saaja pangakontolt;

7) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise projekti korral võimaldama EISil ja järelevalvet või auditit tegeval asutusel toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu-

ja maksedokumente, soetatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid kohapeal kontrollida,

sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja

territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

8) andma punktis 7 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul sellesisulise teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

9) teavitama avalikkust toetuse päritolust toetuse saamisest arvates, viidates sellele, et projekti

on rahastanud Eesti riik;

9

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni kümme aastat

projekti lõppemisest arvates;

11) teavitama viivitamata kirjalikult EIS kõigist toetust taotledes esitatud andmete muudatustest

või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas

aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti

väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui

eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite

kaudu;

12) teavitama viivitamata kirjalikult EISi asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega

takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist või seavad selle kahtluse alla.

(3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja või teenuse (edaspidi ost) abikõlblik

maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, järgides järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavana;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada

eesmärgiga vältida käesoleva lõike sissejuhatavas lauses nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või mujal ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi.

§ 19. EISi õigused ja kohustused

(1) EISil on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja juures projekti tulemuste saavutamist ning § 3 lõike 1 punktis 2 ja 3

nimetatud tegevuse puhul taotlusega seotud kuludokumente ja elluviimist;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatud dokumentidega;

3) nõuda taotluses kirjeldatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) edastada taotluse materjale Riigi Infosüsteemi Ameti eksperthinnangu saamiseks;

5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses märgitust;

6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemise korral;

7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus.

(2) EIS kohustub:

1) teavitama toetuse saajat tema kohta tehtud otsusest;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) tegema meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitama ministeeriumile

vastava ülevaate;

4) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos vajalike lisadokumentidega

kümne aasta jooksul viimase abi andmisest arvates;

5) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustama need;

7) teavitama viivitamata ministeeriumit toetuse andmise või kasutamise takistustest.

7. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

10

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse EISi algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse

alusel.

(2) EIS kontrollib toetuse saaja taotletud muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, suunates selle

vajadusel uuesti hindamiseks või kaasates vajaduse korral eksperte.

(3) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui: 1) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;

2) muudatus ei ole kooskõlas meetme projekti sisu ja eesmärkidega; 3) projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(4) EIS otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud

tegevuse puhul kümne tööpäeva ja § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul

pärast taotluse saamist. taotluse rahuldamise otsuse muutmise kümne tööpäeva jooksul.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal;

3) toetuse saaja on toetust taotledes või projekti ellu viies esitanud teadlikult ebaõiget teavet või

jätnud teadlikult teabe esitamata.

(1) EISil on õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada

järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on

jäetud esitamata;

3) taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

5) toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamisel vastavalt tagasinõudmisele otsusele tagasi maksta.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 22. Toetuse tagasinõudmine

EIS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:

1) projekti eesmärgid on jäänud saavutamata või tegevused tegemata;

2) toetust on kasutatud abikõlbmatu kulu katteks § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse

elluviimise projekti korral;

3) toetuse saaja on toetust taotledes või projekti ellu viies esitanud teadlikult ebaõiget teavet või

jätnud teadlikult teabe esitamata;

4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses märgitust;

5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

6) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei täideta;

7) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepingu muutmise kohta ei

rahuldata

ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

8) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

9) toetuse tagasinõudmiseks on riigiabi andmist reguleeriva või muu õigusakti kohane alus.

11

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse

rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada samas projektis maksmisele kuuluva

toetusega.

(4) EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui esinevad

toetuse tagasinõudmise alused.

(5) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuuks.

(6) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EISile taotluse, milles on esitatud ajatamise põhjendus ja

soovitud tagasimaksekava. EIS-i nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid.

(7) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(8) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(9) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse

rahuldamise otsuse tegemist. Toetuse tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42

sätestatut.

§ 23. Vaidemenetlus

(1) EISi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(2) Vaide lahendab EIS.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

12

Lisa 2. Muudatuste tabel eelnõule „Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“

JDM eelnõu EIS ettepnaekud Kommentaar/põhjendus 1. 1. peatükk

Üldsätted § 1 1. Peatükk § 1 Täiendatud: (1) Määrusega kehtestatakse küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. (7) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

Koondasime toetuse andmist puudutavad sätted ühte peatükki

2. 1. peatükk Üldsätted § 2- § 5

Koondasime kõik mõisted kokku ühte paragrahvi

Koondasime mõisted ühte paragrahvi „Terminid“, et vältida killustatust ja muuta tekst paremini loetavaks.

4. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Toetuse tingimused § 3. Toetatavad tegevused 2) teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine, sealhulgas küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad organisatsiooni ja protsesside arendamine, teekaardijärgsete arendustegevuste lähteülesannete koostamine ja elluviimine, küberturvalisuse tagamisega seotud sisseostetud nõustamised, analüüsid, ekspertiisid, uuringud ning tehnilised teadmised;

Täiendasime lõike 1 punkti 2 sõnastust, et tegevus oleks selgem ja üheselt mõistetav.

5. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 3 (3) Lõike 1 tegevuste elluviimist saab toetada üks kord.

Piirang seoti toetuse andmisega, mitte taotluse esitamisega, et vältida ebaõiglast piirangut uue taotluse esitamisel.

6. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 4 Kulude abikõlblikkus (1) täiendadati selgitust (3) lisatud punktid 1 - 7

Täiendasime abikõlblike kulude loetelu konkreetsete kululiikidega, et see oleks taotlejale selgem ja paremini kasutatav. Näidisena kasutasime EISi küberturbe toetuse abikõlblike kulude loetelu: https://eis.ee/teenused/kybertoetus/ Täiendasime punkti 7, koondades sinna kõik personalikulud. See lahendus vähendab halduskoormust toetuse saajal ja rakendusüksusel, kuna ei ole vaja eristada töö- ja võlaõiguslikke lepinguid nende vormistamisel, esitamisel ega kontrollimisel.

7. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest EISile või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril.

Lõikes 3 toodud tähtaeg („hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril“) on segane, kuna lõige 4 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse kuudes. See tekitab olukorra, kus sama perioodi piiratakse kahel erineval viisil. Soovitame kasutada ühte loogikat (kas konkreetne tähtaeg või kestus kuudes), et vältida segadust.

8. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (4) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

Teeme ettepaneku pikendada lõikes 4 sätestatud neljakuulist perioodi vähemalt kuue kuuni. Kui meetme vastu on suur huvi ja taotlused esitatakse lühikese aja jooksul, võib menetlus pikeneda. See omakorda vähendab tegelikku aega tegevuste elluviimiseks. Samuti võib tekkida risk, et teenuseosutajad ei jõua kõiki tegevusi (nt teekaartide koostamist) nelja kuuga kvaliteetselt ellu viia. Kui perioodi pikendamine toimub üksikute projektide kaupa, suurendab see täiendavalt halduskoormust (nii menetlejale kui rakendusüksusele). Pikem algne periood aitab seda vältida.

9. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 5 Projekti abikõlblikkuse periood (5) Projekti abikõlblikkuse periood on § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimisel kuni kuus kuud ning § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

Sõnastus ebaselge („mõistlik aeg“, erinevad loogikad tähtaegade ja kestuse osas). Palume täpsustada või kasutada ühtset ja konkreetset tähtaega. Palume sõnastust täpsustada: kas eemaldada ebamäärane „mõistliku aja“ viide või asendada see konkreetse tähtajaga (nt kindel kuupäev), et projekti abikõlblikkuse periood oleks üheselt mõistetav ja väldiks hilisemaid tõlgendusvaidlusi.

10. 2. peatükk Toetuse tingimused § 6. Toetatavad tegevused

2. peatükk Täiendatud § 6 Toetuse suurus ja osakaal (1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 5000 eurot projekti kohta.

Kui tegemist on kindlasummalise maksega, tuleks lisada sõna „kuni“. Sellisel juhul kujuneb toetuse summa esitatud hinnapakkumise alusel. Kui hinnapakkumine on väiksem kui 5000 eurot, peab ka makstav toetus olema vastavalt väiksem.

11. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele (2)Taotleja peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid. Palume kustutada

See nõue on dubleeriv, kuna taotleja kinnitab omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkust juba taotluse esitamisel. Palume lõige kustutada, et vältida kordust ja hoida nõuded selged ja ülevaatlikud.

12. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 6) taotleja tegevust ei mõjutata ega kontrollita otseselt ega kaudselt riigist, mis asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein). Palume kustutada

Palume punkt kustutada, kuna piirang ei ole meie hinnangul põhjendatud ega otseselt seotud meetme eesmärgiga. Samuti ei ole selge, kuidas seda nõuet praktikas kontrollida või tõendada. Tõenäoliselt on tegemist teisest meetmest üle võetud tingimusega, mistõttu ei pruugi see olla käesolevas kontekstis asjakohane.

13. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

3. peatükk § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras ja vormis taotleja seadusliku esindaja poolt. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud e- toetuse keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning vastama käesoleva määruse nõuetele.

Oleme e-toetuse keskkonnaga seotud nõuded koondanud esimesse peatükki, kus on sätestatud taotlemise, määramise ja kasutamise üldised põhimõtted. Sama nõude kordamine teistes paragrahvides muudab teksti killustatuks ja raskemini jälgitavaks. Kui üldpõhimõte on juba reguleeritud, ei ole vaja e-toetuse keskkonda eraldi välja tuua

14. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 (1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: punktid 1-12

Koondasime selguse huvides kõik nõuded taotlejale ja taotlusele ühet lõikesse.

15. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lõige 1 punkt 6) projekti tegevuste valdkonna NACE Revision 2 klassifikaatori kohane kood;

Palume määruses ette näha konkreetsed NACE koodid või anda selge viide NACE koodisüsteemi kasutamisele. See on vajalik, kuna projekti tegevusvaldkonna sobivust tuleb kontrollida vähese tähtsusega abi (VTA) ja põllumajandusliku VTA reeglite suhtes, sh välistuste osas. Ühtne ja selge alus NACE koodide näol aitab tagada nõuete üheselt mõistetava rakendamise. EMTAK koodide puhul on vastav loogika selge, kuid NACE koodide ja EMTAK koodide vahel võivad esineda erinevused, mis võib tekitada tõlgendamisriski. Seetõttu on oluline, et määruse andja annaks üheselt arusaadava aluse tegevusvaldkonna määratlemiseks.

16. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lõige 1 punkt 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse.

Palume selgitada toetuse saajate nimekirja avalikustamise vajadust. Oleme aru saanud, et võimalike taotlejate nimekiri (nt NIS2 uued subjektid) on ametkondlikuks kasutamiseks ega ole avalik. Sellest lähtudes tekib küsimus, kas ka toetuse saajate nimede avalikustamine on põhjendatud. Palume kaaluda, kas nimetatud andmete avalikustamine on vajalik või tuleks lähtuda samast põhimõttest nagu taotlejate nimekirja puhul.

17. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11 lg 2 täiendatud järgmiselt: 1) teekaardi koostaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta ning teekaardi koostaja kinnitus varasema kogemuse ja sõltumatuse kohta EISi vormil;

Lisasime nõude teekaardi koostaja varasema kogemuse kohta, et tagada teenuse piisav kvaliteet. Teekaardi koostamine eeldab asjakohast pädevust ja varasemat praktilist kogemust. Varasema kogemuse nõue aitab vähendada riski, et teenus ei vasta oodatud tasemele, ning toetab meetme eesmärkide saavutamist.

18. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemise ja aksutamisega seotud teave on viidud § 1. Täiendatud: (1) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja korraga võib ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat projekti. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab EIS teada oma veebilehel. (4) sõnastasime ümber: Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse

(1) Täpsustasime tingimust, et toetust saab korraga taotleda ja ellu viia vaid ühele projektile, kuna tegevused on sisuliselt omavahel seotud ja järjestikused. Tegevus 1 on eelduseks järgnevatele tegevustele ning peab olema enne ellu viidud. Samuti eeldab tegevus 3, et tegevused 1 ja 2 on eelnevalt tehtud. Seetõttu ei ole paralleelne elluviimine põhjendatud. (3) Palume eemaldada nõue kooskõlastada taotluste vastuvõtmise alustamine, lõpetamine ja peatamine eelnevalt ministeeriumiga. Selline nõue ei võimalda taotluste vastuvõttu operatiivselt juhtida (nt vastuvõtu kiire sulgemine eelarve täitumisel). Selle tagajärjel võib esitatavate taotluste maht ületada eelarve, mis omakorda suurendab halduskoormust eelarvet ületavate taotluste menetlemisel.

nende esitamise järjekorras.

Paindlikum korraldus aitab tagada tõhusama menetluse ja parema ressursside kasutuse. (4) Üheselt mõistetav ja praktikas kasutusel olev sõnastus.

19. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 13. Taotluse menetlemine Lisasime uue lõike (3)

(3) See on vajalik ning tavapraktika

20. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord Lisasime uue lõike (1)

Lõike 1 lisamine on vajalik, et projekte saaks hinnata kiiresti ja üheselt vastavalt vastavuskriteeriumidele, mis aitab vähendada menetlusaega ja säästa ressursse

21. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord Soovitame loobuda hindamiskomisjonist ning kustutada moodustamist puudutavad lõiked 3 ja 4

Palume kustutada hindamiskomisjoni moodustamist käsitlevad lõiked 3 ja 4, kuna selline lahendus ei ole väikese mahuga toetuste puhul põhjendatud. Soovitame, et taotluste hindamise viib läbi ettevõtluskonsultant kehtestatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika võimaldab vajaduse korral kaasata täiendavaid eksperte. Selline lähenemine on ressursisäästlikum ja kiirem ning on ennast praktikas varasemate meetmete rakendamisel õigustanud.

22. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Lisatud lõige 3: Kui taotleja ja § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlusi vastavalt valikumetoodikale, mille koostab EIS kooskõlastatult Justiits- ja digiministeeriumiga. Valikumetoodika avalikustatakse EIS veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust.

Kui taotleja esitab taotluse üksnes teekaardijärgse arendustegevuse auditi läbiviimiseks, piisab vastavushindamisest ning hindamismetoodika alusel sisuline hindamine ei ole vajalik.

23. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused §17 Toetuse maksmise tingimused

Soovitame kaaluda võimalust, et kui § 3 lõikes 2 nimetatud teekaardijärgsete arendustegevuste elluviimine kestab kuni 12 kuud, oleks võimalik esitada ka vahearuanne ja maksetaotlus. See aitaks tagada parema rahavoo ning toetaks projekti sujuvat elluviimist.

24. 6. peatükk Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused kustutada lõige 3.

Teeme ettepaneku jätta ostumenetluse läbiviimise kohustus välja, kuna tegemist on RE meetmega ning toetuse summad on väikesed. Sellisel juhul on põhjendatud lihtsustatud lähenemine. Määruses on juba ette nähtud piirang seoses seotud isikutelt teenuse ostmisega (TMS § 8), mistõttu täiendava ostumenetluse nõude kehtestamine ei ole vajalik. Kahe paralleelse piirangu kasutamine suurendab halduskoormust ilma selge lisaväärtuseta. varasemalt on sarnast läheneimst kasutatud näiteks Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse määruse praktikast, kus on kasutatud lihtsustatud ja proportsionaalset lähenemist.

25. 6. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

§ 19. EISi õigused ja kohustused Palun kustutada lõige 2 p 3, 5, 6, 7

Need nõuded on tavapäraselt sätestatud halduslepingus, mistõttu puudub vajadus nende kordamiseks määruses.

26. 6. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Tegime sõnastusettepaneku