Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

1

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu

Lisa

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõu esitati esimeses kooskõlastusringis kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile,

Statistikaametile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, MTÜ-le Feministeerium, Eesti Inimõiguste

Keskusele, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Riigikantseleile ja õiguskantslerile. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Tööinspektsioon, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, MTÜ Feministeerium, Rahandusministeerium,

Eesti Advokatuur, Tööandjate Keskliit ja Justiits- ja Digiministeerium.

2

Esimene kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Eesti Ametiühingute

Keskliit

1. EAKL toetab eelnõu eesmärki suurendada

töötasude läbipaistvust ning tugevdada naiste

ja meeste võrdse või võrdväärse töö eest

võrdse tasu maksmise põhimõtet. Töötasu või

töötasuvahemiku avaldamine enne

töövestlust, varasema töötasu küsimise keeld

ning töötaja õigus avaldada oma töötasu on

töötajate kaitse

seisukohalt vajalikud ja põhimõtteliselt õiged

sammud.

Samas tuleks siiski eelnõu § 1 punktiga 1

töölepingu seaduse paragrahvi 11 lisatava

uue lõike 21 teksti täiendada ja lisada lõike

lõppu uus lause: „Tööandja esitab teabe

töölesoovijale töötasu või selle vahemiku ja

info kollektiivlepingu kohta vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

hiljemalt 5 kalendripäeva enne töövestlust.“

Eelnõu sõnastus võimaldab tööandjal

vahetult enne töövestlust suuliselt töötasu

teavet esitada, mille

tagajärjel töötajal tegelikult enne töövestlust

info töötasu kohta puudub. Töötasu on töötaja

jaoks väga oluline ja selleks, et töölesoovija

saaks valmistuda töövestluseks, vajab ta

varakult infot võimaliku tulevase töökoha

töötasu kohta.

Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Nõustume, et töölesoovija jaoks on äärmiselt oluline, et töötasu või

töötasuvahemiku info tuleks piisavalt varakult. Selgitame siiski

juurde, miks ei ole otstarbekas seaduses kehtestada mõistliku

etteteatamise aega. Tõesti, selleks, et täituks muudatuse eesmärk,

peab tööle kandideerija saama töötasu või töötasuvahemiku info

piisavalt varakult. Piisavalt varakult võib tähendada eri kontekstides

eelkõige sõltuvalt töövestluse kokkuleppimise ja töövestluse

toimumise vahelisest ajast, erinevaid perioode. Seetõttu ei ole

mõistlik seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse

eesmärk ei ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise

vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui

töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab

piisavalt varajane ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info

antakse kokku leppimise hetkel või vahetult pärast seda. Täiendame

vastavate selgitustega seletuskirja.

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

2. Kahjuks pole meile esitatud eelnõu piisav

direktiivi 2023/970 sisuliseks ülevõtmiseks.

Eelnõu seletuskirja kohaselt võetakse üle

üksnes osa direktiivist ning vastavustabelist

nähtub, et mitmed direktiivi keskse

tähtsusega sätted on Eesti õiguses jätkuvalt

katmata. Nende hulka kuuluvad

töötasukujunduse kriteeriumide läbipaistvus,

töötajate ja töötajate esindajate teabeõigus,

suuremate tööandjate aruandlus, tõhus

järelevalve ning mõjusad sanktsioonid.

Oleme seisukohal, et eelnõu tuleb täiendada

selliselt, et töötajatel ja nende esindajatel on

reaalne võimalus kontrollida, kas sama või

võrdväärse töö eest makstakse võrdset tasu.

Palgavõrdsuse tegelikukstagamiseks on vaja

toimivat sotsiaaldialoogi ja riiklikku

järelevalvet töökohtadel.

Palgapeegel vabatahtliku tööandjakeskse

tööriistana ei asenda direktiivist tulenevat

aruandlust, töötajate esindajate kaasamist ega

kohustust põhjendamata palgaerinevusi

kõrvaldada.

Eelnõu tuleb täiendada või välja töötada uus

eelnõu, millega võetakse üle kõik ülejäänud

direktiivi kohustuslikud sätted. Käesolev

eelnõu on töötajate õiguste kaitse seisukohalt

Võtame teadmiseks.

4

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

ebapiisav ning ei taga võrdse või võrdväärse

töö eest võrdset tasustamist.

Soolise

võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise

volinik

1. Soovitan läbipaistvuse suurendamiseks ja

hilisemate vaidluste vältimiseks sätestada

kirjaliku teavitamise kohustuse. Kui

teavitamine võib toimuda ka suuliselt, jääb

tegelik kaitse nõrgaks ning see võib

suurendada koormust õigussüsteemile.

Samuti pean väga oluliseks, et teavitus

eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta

oleks tehtud juba töökuulutuses, kuivõrd sel

juhul on mõju läbipaistvuse suurendamiseks

laiem. Lisaks mõjule konkreetsele isikule,

suurendab see tasustamise läbipaistvust ja

läbi selle palgavõrdsust kogu

organisatsioonis.

Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Mittearvestatud. Kuigi seaduse tasemel ei kehtestata tööandjatele

kohustust töötasu või töötasuvahemikku töökuulutuses kajastada, siis

tööandjatel jääb see võimalus igal-juhul alles.

2. Kavandatav muudatus [kommentaar

puudutab eelnõu § 1 lõiget 2] ei oma sisulist

lisandväärtust, arvestades, et juba kehtiva

töölepingu seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on

tööandjal keelatud nõuda töölesoovijalt

lepingueelsetel läbirääkimistel või

töölepingu sõlmimist muul viisil ette

valmistades andmeid, mille vastu tal puudub

õigustatud huvi. Eraldi küsimus on

töölesoovija võimalused oma õiguste

kaitseks väljaspool kohtumenetlust. Nimelt

puudub Tööinspektsioonil pädevus teostada

järelevalvet TLS § 11 lõike 2 üle (eelnõuga

Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus

õigusselguse huvides. Õige on ka see, et Tööinspektsioonil ei ole

antud sätte osas järelevalve õigust.

5

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

lisatakse järelevalvepädevus vaid TLS § 11

lõike 2¹ osas).

3. Sättel [kommentaar puudutab eelnõu § 1

lõiget 3] puudub iseseisev õigustloov sisu,

kuna töötajal on juba kehtiva õiguse kohaselt

õigus oma töötasu avalikustada.

Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus

õigusselguse ja teadlikkuse huvides.

4. Sättel [kommentaar puudutab eelnõu § 1

lõiget 4] puudub iseseisev õigustloov sisu,

kuna sama sisu kandev norm on soolise

võrdõiguslikkuse seaduses olemas (SoVS § 6

lg 2 p 3).

Selgitame. Nagu ka seletuskiri möönab tehakse vastav muudatus

õigusselguse ja teadlikkuse huvides.

5. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 1

lõiget 5].

6. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 1

lõiget 6].

Võtame teadmiseks.

7. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Vt märkus § 1 punkti 1 kohta.

Vastatud esimese ettepaneku juures.

8. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 2

lõiget 2]. Võtame teadmiseks.

9. § 3. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse

muutmine

Palgapeeglist võib kujuneda tööandjatele

oluline tööriist soolise palgalõhe seiramiseks

ning vajadusel vastumeetmete

rakendamiseks. Samas jääb arusaamatuks,

miks soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata

töökeskkonna andmekogusse. Ka seletuskiri

Selgitame. SoVS § 111 lõige 4 on vajalik andmekaitse kaitsemeede

arvestades Palgapeegli eesmärki. Palgapeegli eesmärk on võimaldada

tööandjal soovi korral saada ajakohane statistiline ülevaade soolise

palgalõhe näitajatest – eesmärgi täitmiseks ei ole andmete säilitamine

andmekogus vajalik. Seejuures ei takista see tööandjal seirata

eelmiste aastate näitajaid, mis on vajalik pikemaajaliste trendide

järgmiseks. Näitajate mittesalvestamine vähendab isikuandmete

töötlemise ulatust ja võimalikke andmekaitseriske ning on kooskõlas

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega.

6

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

ei anna selles küsimuses piisavat selgust.

Selleks, et liikuda lähemale

direktiivi (EL) 2023/970 eesmärkide

saavutamisele, teen ettepaneku jätta soolise

võrdõiguslikkuse seaduse § 11¹ lõige 3

eelnõust välja.

10. § 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmine

Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 4

lõiget 1].

Võtame teadmiseks.

11. Toetan [kommentaar puudutab eelnõu § 4

lõiget 2]. Võtame teadmiseks.

12. Kuigi keeld kehtestada ühest soost

töötajale või töötajatele ebasoodsamad

töötasustamise või töösuhtega seotud hüvede

andmise ja saamise tingimused kui sama või

sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost

töötajale või töötajatele kehtib soolise

võrdõiguslikkuse seaduses alates 2004

aastast (ja põhimõttena tuleneb Eesti

Vabariigi põhiseadusest alates aastast 1992),

siis palgalõhe on Eestis jätkuvalt tõsine

probleem. Eesti on olnud pikka aega Euroopa

Liidu riikide seas üks suurema soolise

palgalõhega riike. Kuigi viimastel aastatel on

lõhe vähenenud, on see endiselt

märkimisväärne. Palgalõhe mõjutab

negatiivselt naiste elukvaliteeti ja

majanduslikku sõltumatust. Veelgi enam, see

Võtame teadmiseks.

7

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

kandub edasi pensionitesse, süvendades

ebavõrdsust vanaduspõlves, mida omakorda

võimendavad naiste ja meeste erinev eluiga.

Selleks, et täita nii eesti õigusest kui ka

euroopa liidu õigusest tulenev kohustus

maksta meestele ja naistele võrdse või

võrdväärse töö eest võrdset tasu, on vaja

tasustamise läbipaistvust ning tõhusaid

õiguskaitsemehhanisme.

Õiglane tasu on tugevalt seotud

inimväärikusega. Seetõttu loodan, et valitsus

võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/970 üle täies ulatuses

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Töötasuteabe edastamise viis

ja tõendatavus

Eelnõu § 1 p 1 kohaselt lisatakse töölepingu

seadusesse uus punkt, mille kohaselt esitab

tööandja töölesoovijale teabe eeldatava

töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige

töökuulutuses või muul viisil enne

töövestlust.

Kaubanduskoda märgib, et kõnealune

sõnastus võib jätta töötasuteabe edastamise

viisi osas tõlgendamisruumi.

Kaubanduskoja ettepanek:

Selguse huvides teeme ettepaneku täiendada

eelnõu seletuskirja ning täpsustada, mida

loetakse töötasu avalikuks

tegemiseks. Vajalik oleks täpsustada, kas

piisab ka suulisest teavitamisest või peab

Arvestatud. Täiendame seletuskirja selgitusega. Tulenevalt

saabunud tagasisidest muudame sätet. Sealhulgas selleks, et tagada

teabe esitamise tõendatavus. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab

teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega on kohuse

täitnud.

8

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

teavitamine olema kirjalik. Seletuskirja

täpsustamine looks täiendavat selgust nõuete

rakendamisel.

2. Töötasu konfidentsiaalsus

Eelnõu § 1 p 3 kohaselt täiendatakse

töölepingu seaduse § 28 lõiget 2 punktiga 14,

mille kohaselt keelatakse tööandjal takistada

töötajal oma töötasu suurust avalikustamast.

Praktilise poolte pealt võib nii tööandjatel kui

ka töötajatel tekkida küsimus, mis saab

olemasolevatest töölepingutest ja muudest

kokkulepetest (nt ärisaladuse kaitse

kokkulepped), millega on töötajal

keelatud oma töötasu suurust

avalikustada. Töölepingu seaduse § 2

kohaselt on töötaja kahjuks seadusest

kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega

muutuksid eelnõu jõustumisel sellised

kokkulepped tühiseks, kuid see ei pruugi olla

praktikas kõigile osapooltele teada.

Kaubanduskoja ettepanek:

Täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega,

et tulenevalt töölepingu seaduse §-st 2 on

kõikides olemasolevates töölepingutes ja

muudes kokkulepetes sisalduvad töötasude

konfidentsiaalsust käsitlevad

sätted eelnõu jõustumisel töötasu

avalikustamise osas tühised.

Selgitame. Töölepingus või mujal sisalduv nõue, mille järgi on oma

töötasu info jagamine keelatud (info on konfidentsiaalne või kuulub

ärisaladuse alla), on tõesti tühine.

3. Palgapeegel Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides

kasutamise vabatahtlikkus.

9

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Eelnõu § 3 p 1 kohaselt lisatakse soolise

võrdõiguslikkuse seadusesse palgapeegli

regulatsioon. Eelnõu seletuskiri kajastab

mitmeid olulisi punkte, mis peaksid olema

sätestatud ka eelnõus. Näiteks eelnõu

seletuskirja lk-l 4 on küll kirjas, et

palgapeegli kasutamine on tööandjale

vabatahtlik, kuid see ei tule välja eelnõu enda

sõnastusest. Samas on Kaubanduskoja

hinnangul oluline, et seaduses oleks selgelt

kirjas, et tegemist on vabatahtliku

lahendusega. Samuti ütleb seletuskiri lk-l 6,

et juurdepääs näitajatele on ainult tööandjal

(tema määratud esindajal) ja ühelgi

kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu

pole. Samas ei ole antud tingimust kirjas

eelnõus. Õigusselguse ja tööandjate usalduse

tagamiseks peab Kaubanduskoda vajalikuks,

et teenuse olemus ja andmekaitse tingimused

oleksid selgelt seaduses kirjas.

Lisaks soovime välja tuua, et palgapeegli

puhul peab olema tagatud, et palgapeegli

näitajad ei muutuks töövaidlustes või

voliniku menetlustes vaikimisi tõendiks sama

või samaväärse töö võrdlemisel. Samuti ei

tohi tekkida olukord, kus oodatakse,

et tööandja peab palgapeegli abil tõendama

diskrimineerimise puudumist. Kuna tegemist

on statistilise üldistusega, mida tööandja ise

Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi

küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et

palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt

pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile

osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks

määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale –

tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on,

see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli

kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse

andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku.

Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et

palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse

töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks

vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi

artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata

palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et

palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle

puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad

teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse

selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei

diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde

samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud

diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt

diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate

tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või

kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate

kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina

esitatud.

10

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

sisuliselt ei kontrolli, ei saa see olla aluseks

konkreetsete tööde võrdlemisele.

Kaubanduskoja ettepanekud:

Lisada eelnõu § 1 p-1 selgesõnaliselt, et

palgapeegli kasutamine on vabatahtlik ja

toimub tööandja taotlusel. Samuti palume

eelnõus sätestada, et juurdepääs palgapeegli

kaudu arvutatud soolise palgalõhe näitajatele

on tagatud üksnes vastavale tööandjale või

tema volitatud esindajale ning kolmandatel

isikutel puudub juurdepääs neile andmetele.

Täpsustada eelnõu seletuskirjas,

et palgapeegel on vabatahtlik analüüsi- ja

ennetustööriist ning see ei kujuta endast

tõendit sama või võrdväärse töö hindamisel

töövaidlustes või voliniku menetlustes.

4. Tehnilised märkused

Eelnõu seletuskirja lk-l 3 on kirjas, et „/…/ ka

SoVS § 2 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra,

kus tööandja kehtestab ühest soost töötajale

või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise

või töösuhtega seotud hüvede andmise ja

saamise tingimused kui sama või sellega

võrdväärset tööd tegevale teisest soost

töötajale või töötajatele“. Juhime tähelepanu,

et SoVS viide on vale ning see peaks olema

SoVS § 6 lg 2 p 3.

Arvestatud. Viidatud viga seletuskirjas on parandatud.

Eesti Infotehnoloogia

ja

1. Läbipaistvus ja võrdne tasustamine Arvestatud. Nõustume esitatud argumentatsiooniga ja viisime

eelnõusse sisse muudatuse.

11

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Telekommunikatsiooni

Liit

Tööandja kohustus tagada naiste ja meeste

sama või samaväärse töö eest võrdne

tasustamine

on oluline ning põhimõttena Eestis juba

kehtiv. Kavandatav regulatsioon aitab senise

killustatud raamistiku selgemalt siduda

töölepingu seadusega, suurendab

õigusselgust ja

arusaadavust nii tööandjate kui ka töötajate

jaoks.

ITL-i hinnangul vajab täpsustamist eelnõu §

1 punktiga 4 TLS-i listavas § 29 lõikes 61

kasutatud sõnastus „töötasu määramine“.

Töösuhetes lepitakse töötasu kokku poolte

vahel. Mõiste „määramine“ võib ekslikult

viidata tööandja ühepoolsele

otsustusõigusele. Teeme ettepaneku

sõnastada säte eelnõus viisil, mis kajastab

tööandja kohustust tagada võrdsus töötasu

kokkuleppimisel, mitte selle määramisel.

Näiteks nii: „Tööandja peab tagama naiste ja

meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse

tasustamise.“

2. Palgavahemiku avalikustamine

värbamisprotsessis

Palgavahemiku või eeldatava töötasu

avalikustamise nõue enne tööintervjuud on

praktiline ja ajasäästlik lahendus. See aitab

vältida olukordi, kus värbamisprotsess jõuab

Arvestatud. Täiendame seletuskirja selgitusega. Tulenevalt

saabunud tagasisidest muudame sätet. Eelnõusse lisatakse, et

tööandja esitab teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Juhul, kui tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega

on kohuse täitnud.

12

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

lõppfaasi, kuid osapoolte rahalised ootused ei

ühti, vähendab mõlema poole ajakulu ning

suurendab

värbamisprotsessi efektiivsust. Eriti oluline

on see konkurentsitihedas IT- ja

tehnoloogiasektoris, kus töötasu läbipaistvus

on rahvusvaheliselt üha levinum praktika.

Selguse huvides teeme ettepaneku seaduse

seletuskirja tasemel täpsustada, mida

täpsemalt peetakse töötasu „teatavaks

tegemiseks“ – kas piisab palgavahemiku

avaldamisest töökuulutuses, kas see peab

olema kirjalik teade enne vestlust või on

lubatud ka muu vorm.

Selge juhend vähendaks ebakindlust ja

võimalikke vaidlusi.

3. Varasema töötasu küsimise keeld

Varasema töötasu küsimise selgesõnaline

keeld toetab õiglasemat palgakujundust ning

aitab vältida ajalooliste palgaerinevuste

kandumist uutesse töösuhetesse. See loob

tööandjatele ühtse ja selge reeglistiku ning

vähendab „halli ala“ värbamispraktikas, kus

palk kujuneb üksnes

kandidaadi küsitud summa alusel, mitte töö

tegeliku väärtuse järgi.

Võtame teadmiseks.

4. Töötaja õigus avalikustada oma töötasu

Töötajate selgesõnaline õigus jagada

omaenda töötasu toetab läbipaistvamat ja

küpsemat töökultuuri ning motiveerib

Selgitame. Vastavalt Tööinspektsioonini jõudvatele kaebustele on

tegemist Eesti tööturul reaalselt esineva probleemina, mistõttu peame

proportsionaalseks just tööandjatele selgesõnalise keelu kehtestamist.

Lisaks peame eelnõus välja pakutud sõnastust, mis ütleb „[Tööandja

13

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

tööandjaid oma tasustamispõhimõtteid

teadlikumalt läbi mõtlema ja sõnastama.

Pikemas vaates aitab see ennetada

ebavõrdsuse tunnet ja arusaamatusi töökohal.

Samas tekib küsimus, kas eelnõu § 1 punktiga

3 TLS § 28 lg 2 punktiga 14 eraldiseisva

kohustuse kehtestamine tööandjale on

proportsionaalne, arvestades, et tegemist ei

ole praktikas laialt levinud probleemiga.

Leiame, et normitehniliselt oleks loogilisem

käsitleda seda töötaja õigusena, mitte

tööandja hoidumiskohustusena.

Kui säte siiski lisatakse TLS § 28 lõikesse 2

tööandja kohustuste hulka, tuleb see

täpsustada nii, et töötaja õigus piirduks

üksnes enda töötasu avalikustamisega ega

laieneks teiste töötajate töötasu või

isikuandmete avaldamisele. Selline täpsustus

on oluline isikuandmete kaitse ja

proportsionaalsuse põhimõtete järgimiseks.

on eelkõige kohustatud] mitte takistama töötajal avalikustada oma

töötasu suurust“ piiritletuks ja proportsionaalseks.

5. Palgapeegli selge ja piiratud õiguslik

raamistik

Palgapeegli teenus kui vabatahtlik analüüsi-

ja ennetustööriist on olemuselt mõistlik

lahendus, mis võimaldab tööandjatel soolisi

palgalõhesid varakult tuvastada ja ennetada

ilma täiendava halduskoormuseta.

5.1. Eelnõu seletuskirjas sisalduvate

garantiide lisamine eelnõusse

Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides

kasutamise vabatahtlikkus.

Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi

küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et

palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt

pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile

osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks

määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale –

tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on,

14

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Leiame, et eelnõu seletuskirjas toodud

olulised garantiid peavad kajastuma

selgesõnaliselt seaduse tekstis. Seetõttu

teeme ettepaneku täiendada eelnõud

järgmiselt:

1) Lisada eelnõu §-i 3 (soolise

võrdõiguslikkuse seaduse muutmine)

selgesõnaline norm, mille järgi on

palgapeegli kasutamine vabatahtlik ja toimub

üksnes tööandja taotlusel;

2) Määratleda selgelt palgapeegli eesmärk ja

adressaadid, st lisada seadusesse, et

palgapeegli tulemused on kättesaadavad

ainult tööandjale ning kolmandatel isikutel

puudub juurdepääs (töötaja, volinik jm

asutused);

3) Sätestada, et tulemusi ei salvestata

(kuvatakse ajutiselt ja kustutatakse), logides

säilitatakse vaid päringu tegemise fakt (mitte

sisu).

4) Sätestada eelnõus ka seletuskirjas toodud

piirang, et teenust ei pakuta organisatsioonis

või asjakohases grupis, kus on vähem kui 3

meest ja 3 naist. See on oluline anonüümsuse

garantii ja peab olema seaduse tasandil.

5.2. Palgapeegli õigusliku rolli piiramine

selliselt, et see on mõeldud ennetuse

eesmärgil, mitte tõendamiseks

Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et teenuse

eesmärk on anda tööandjale analüütilist tuge,

see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli

kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse

andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku.

Palgapeegli eesmärk on eelnõus sõnastatud.

Osaliselt arvestatud. Kooskõlastusel käinud eelnõus välja pakutud

SoVSi § 111 sätestas, et „soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna

andmekogusse ei salvestata“. Sarnane täpsustus lisatakse selguse

huvides ka TTOSi § 241 lõikesse 4. See tähendabki seda, et näitajate

sisu salvestuda ei tohi.

Mittearvestatud. Nõustume, et arvestades palgapeegli eesmärki on

kolm pluss kolm reegel oluline ja asjakohane kaitsemeede. Siiski ei

nõustu me, et konkreetne arvuline lävend peaks tingimata olema

sätestatud seaduse tasandil, kuivõrd see on järeldatav töötluse

eesmärgist. Tegemist on statistilise konfidentsiaalsuse piiranguga,

millel on antud juhul ka sisuline mõte – soolise palgalõhe arvutamine

on väikse grupi puhul ebamõistlik. Seaduse tasandil sätestatakse

Palgapeegli eesmärk, töödeldavate andmete liigid ja allikad ning

põhimõte, et tööandjale kuvatakse üksnes näitajad. Konkreetne

kuvamispiirang selgitatakse lahti seletuskirjas ja Palgapeegli

metoodikas.

Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et

palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse

töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks

vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi

artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata

palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et

palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle

15

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

võimaldada soolise palgalõhe mustrite

varajast tuvastamist ja ennetamist, sh et

tegemist on statistilise tulemusega. Kahjuks

ei kajastu see põhimõte eelnõu kohaselt

seaduse tekstis.

Oleme seisukohal, et palgapeegli näitajad ei

tohi muutuda töövaidlustes või volinike

menetlustes vaikimisi „tõendiks“ sama või

samaväärse töö võrdlemisel ega luua ootust,

et tööandja peab palgapeegli abil tõendama

diskrimineerimise puudumist. Seletuskirjas

küll

kirjeldatakse ennetuslikku eesmärki, kuid

eelnõu ei sätesta palgapeegli kasutusotstarvet

ega selle rolli üksnes tööandja vabatahtliku

enesehindamise tööriistana.

Lisaks tuleb normi tasandil vältida, et

töötajal/volinikul ei tekiks nn „õigustatud

ootus“ palgapeegli tulemustega tutvumiseks

või sealtkaudu teiste töötajate

töötasuandmetega tutvumiseks, kui ta leiab,

et teda on diskrimineeritud. Töötaja kahtlus

diskrimineerimise osas

ei saa iseenesest õigustada teiste töötajate

palgainfo avaldamist ning tõendamine peab

jääma ikkagi juhtumipõhiseks,

proportsionaalseks ning tööandja poolseks

tõendamiskohustuseks.

Palgapeegel ei ole tööandja poolt kontrollitav

ega saa olla aluseks sama või samaväärse töö

puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad

teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse

selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei

diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde

samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud

diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt

diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate

tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või

kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate

kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina

esitatud. Kommenteerime ka esitatud seisukohta, et palgapeegel pole

tööandja poolt kontrollitav – arvestades metoodika läbipaistvust ja

fakti, et kasutatavad andmed on tööandja poolt riigile edastatud

(töötasu, ametikoht, koormus) või tööandja poolt kinnitatud (ajutine

töölt eemalolek), siis on selle väitega keeruline nõustuda. Siiski on

vaidluse korral tööandjal igakülgne õigus kasutada oma andmeid

tõendamaks diskrimineerimise mittetoimumist ja palgapeegel ei

tõenda iseenesest kuidagi diskrimineerimist või selle puudumist.

Juhul, kui töötaja pöördub tööandja poole kahtlusega soolise

diskrimineerimise osas töötasude osas, näiteks SoVS § 7 lõige 2

alusel, siis on tööandja otsustus see, kuidas ja mis andmeid jagada, et

selgitada diskrimineerimise mittetoimumist. Sellisel juhul kehtib ka

TLSist (§ 28 lg 2 p 13) tulenev põhimõte, mille järgi ei tohi tööandja

töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid [teisele]

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Osaliselt arvestatud. Eelnõus tehakse suurema läbipaistvuse ja

andmeallikate piiritletusse huvides muudatus, et sätestada täpsemad

andmeallikad. Samuti piiritletakse selgelt ajutise töövõimetuse,

16

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

võrdlemisele (nt töövaidluskomisjoni,

töötaja, voliniku poolt).

5.3. Andmeallikate ja metoodika läbipaistvus

Leiame, et eelnõu peab olema selgem ja

konkreetsem andmeallikate ja metoodika

läbipaistvuse osas.

Eelnõu seletuskirjas kirjeldatakse, et

Statistikaamet kasutab riikliku statistika

raames kättesaadavaid andmeallikaid (mh

maksukohustuslase register, sotsiaalkaitse

infosüsteem, Tervisekassa andmekogu) ning

viitab, et täpsemad kasutatavad andmed on

avalikus metoodikas.

Oleme seisukohal, et kui teenus tugineb

mitme andmekogu ristkasutusele ja

automatiseeritud analüüsile, siis peab

seadusest endast selguma erinevate

andmeliikide töötlemise alus, töötlemise

eesmärk ja ulatus selliselt, et see oleks

prognoositav ka tööandja ja töötajate jaoks

(mitte ainult metoodikadokumendi kaudu).

Teeme ettepaneku täpsustada seaduse

tasandil, milliseid andmeid kasutatakse,

andmete töötlemise ulatust ja eesmärki,

millises rollis andmete töötlemine toimub.

lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete töötlemise

ulatus.

6. Palga ja tasustamise regulatsiooni

asukoht

Leiame, et TTOS ei ole sisuliselt loogiline

ega õige õigusakt palgaandmete ja

tasustamise läbipaistvuse reguleerimiseks.

Selgitame. Leiame, et selguse huvides on mõistlik, et Töökeskkonna

andmekogu regulatsioon asub ühes seaduses, milleks on täna TTOS.

Me ei nõustu täielikult ka väitega, et töökeskkond ja ohutus pole

seotud palkade läbipaistvusega, näiteks kuivõrd ebavõrdne

kohtlemine on töökeskkonna riskitegur, siis on töötasude osas

17

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Tegemist ei ole töötervishoiu ega tööohutuse

valdkonda kuuluva teemaga.

Kuigi töökeskkonna andmekogu on juba täna

TTOS-is reguleeritud, siis selle eesmärk ei

ole kuidagi seotud töötasude või töösuhtega

seotud andmete töötlemiseks. Palgaandmete

töötlemine ja tasustamise läbipaistvus oma

olemuselt töölepingu ning töösuhete

regulatsiooni ja töötamise registri teema,

mitte ei kuulu töökeskkonna ohutuse ja

töökeskkonna registri valdkonda.

Teeme ettepaneku:

1) käsitleda töötasu ja sellega seotud andmete

töötlemist töölepingu seaduses;

2) siduda palgapeegli lahendus töötamise

registriga (TÖR), mitte töökeskkonna

andmekoguga;

3) mitte lisada palgaandmete töötlemise

teemat töötervishoiu ja tööohutuse (TTOS)

seadusesse, mis ei ole selleks loodud ega

kasutatav sellel eesmärgil. TTOS peaks

sisaldama vaid seda, mis on vajalik

töökeskkonna andmekogu kui

ligipääsukanali toimimiseks. Palgaandmete

töötlemise sisulised alused peavad tulenema

TLS-st ning registriks olema TÖR.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i

tähelepanekuid ja ettepanekuid arvestada.

diskrimineerimine ja selle ennetamine töökeskkonnaga seotud.

Töötamise registri andmed on vaid osaliselt palgapeegli näitajate

arvutamiseks kasutatavad – näiteks ei sisalda töötamise register

töötasu. Siiski märgime, et ka kooskõlastusel käinud eelnõu järgi ei

tulene palgaandmete töötlemise alus TTOS-ist, vaid SoVS § 111-st.

SoVS on võrreldes TLSiga sobivam, arvestades palgapeegli

eesmärki, milleks on soolise võrdõiguslikkuse edendamine.

18

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Eesti

Personalijuhtimise

Ühing PARE MTÜ

1. Samaväärse töö mõiste ja hindamise

alused

Eelnõust ei selgu piisava täpsusega, millistel

alustel hinnatakse samaväärset tööd.

Tegemist on keskse küsimusega, millele

toetub kogu võrdse tasustamise loogika.

Direktiivist tulenevalt tuleb samaväärsuse

hindamisel lähtuda töö sisust, sealhulgas

vajalikest oskustest ja kvalifikatsioonist,

vastutuse ulatusest, töö keerukusest ja mõjust

ning töötingimustest. Ametinimetus või

tasemetähis ei ole piisav alus tööde võrdsuse

hindamiseks. Näiteks ei saa automaatselt

eeldada, et IT- ja personalivaldkonna

spetsialistide tööd on samaväärsed pelgalt

ametinimetuse põhjal. Samaväärsus selgub

tööde sisulise hindamise kaudu. Palume

täpsustada, kas samaväärse tasu hindamine

peab toimuma organisatsiooniüleselt üle

erinevate tööperede või valdkonnasiselt ning

millisel määral tuleb arvesse võtta tööturu

olukorda ja rollide turuväärtust

Selgitame. Kooskõlastusele saadetud eelnõust ei tulene antud

küsimuses Eesti õigusesse muudatusi. Eesti õigus ei reguleeri tööde

võrdväärsuse määramise kriteeriume või viisi. Direktiivide ja

kohtupraktika alusel võib öelda, et sama või võrdväärse töö

hindamisel ei ole määrav üksnes ametinimetus, tööpere, tasemetähis

või valdkond. Hindamisel tuleb lähtuda töö tegelikust sisust ja

väärtusest, võttes arvesse tööks vajalikke oskusi, pingutust, vastutust,

töötingimusi ning vajaduse korral muid objektiivseid ja

sooneutraalseid tegureid. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peab

tööde samaväärsust hindama enamasti organisatsiooniüleselt, see

tähendab üle erinevate tööperede. Võimalik on diskrimineerimist

tuvastada ka organisatsioonide üleselt juhul, kui töötasutingimused

pannakse paika organisatsioonide üleselt. Juhul, kui see on

põhjendatud ja tõendatav, võib tööde tasustamisel võtta arvesse

tööturu olukorda ja rollide turu väärtust.

2. Palgapeegli ja TÖR koodide kasutamise

piirangud

Peame oluliseks rõhutada, et kuigi

palgapeegel on väärtuslik tööriist, kaasnevad

selle kasutamisega piirangud. Palgapeegel

tugineb TÖR ametikoha koodidele, mis on

üldistatud ega kajasta sageli

organisatsioonide tegelikku struktuuri.

Osaliselt arvestatud. Nõustume, et palgapeeglil on seoses kasutatud

andmetega omad piirangud. Niisamuti nõustume, et TÖR ametikoha

koodid on üldistuses – nende eesmärk on eelkõige statistiline.

Sellekohase selgituse oleme lisanud ka seletuskirja, et iga ettevõtte

jaoks ei pruugi klassifikaatoris sobivaid ametinimetusi leiduda.

Ametikohtade klassifikaatorit haldab Statistikaamet, kellele tasub

edastada ka ettepanekud klassifikaatori edasiarendusteks. Toome

siiski välja, et palgapeegli arendamise algusest peale toimunud

19

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Praktikas võib see põhjustada olukordi, kus

juhtivad rollid on kodeeritud spetsialisti

tasemele või vastupidi, sama ametikoha sisu

ja vastutus erinevad organisatsiooniti

märkimisväärselt ning

hübriidrollid ei sobitu olemasolevatesse

koodidesse. Sellest tulenevalt võivad

võrdlused olla moonutatud. Teeme

ettepaneku kaaluda ametikohtade

klassifikaatori arendamist, mõistes samas, et

tegemist on rahvusvahelise süsteemiga ning

muudatused on ajamahukad.

arutelude tulemusel oleme leidnud, et paratamatult jääb ametikohtade

klassifikaatorisse teatav üldistus ja on ebarealistlik seda pidevalt

ajakohastada ning kõikide eri organisatsioonide vajadustega

kohandada. See ei tähenda muidugi seda, et klassifikaatori

arendamine mõistlik poleks, vaid lihtsalt eesmärk peaks olema

ajakohastamine, mitte täielik vastavus kõigi tööandjate vajadustega.

3. Töötasu või töötasuvahemiku esitamine

enne tööintervjuud

Eelnõus sätestatud nõue esitada töötasu või

töötasuvahemik enne tööintervjuud vajab

täpsustamist. Ebaselgeks jääb, mida loetakse

tööintervjuuks olukorras, kus valikuprotsessi

esimene etapp ei ole klassikaline intervjuu.

Samuti ei ole defineeritud töötasuvahemiku

mõiste ega selle mõistlik ulatus. Täpsustamist

vajab, kas nõue kehtib ka

organisatsioonisiseste kandidaatide puhul.

Praktikas esineb olukordi, kus ühtne

lähenemine ei ole rakendatav, näiteks

sihtotsingu puhul, kus töötasu kujuneb

läbirääkimiste käigus, mitmes asukohas

tehtava töö korral, kus tasu varieerub

piirkonniti, või sisekonkursside puhul, kus

Osaliselt arvestatud. Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja

või tema esindaja ja konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust,

sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni või videokõne

teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on hinnata

töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise

tingimusi. Iga kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus.

Näiteks ei ole töövestlus tehniline telefonikõne vestluse aja

kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on

sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele.

Täiendame seletuskirja vastava selgitusega.

Töötasuvahemiku mõistet seaduses paika ei panda. Tänase välja

pakutud sõnastuse puhul on oluline, et vahemik eeldab alumist ja

ülemist piiri ning kahtlemata ei vasta vahemiku avaldamise nõudele

„palk alates alampalgamäärast“. Riikides, kus on töötasuvahemiku

avaldamise nõue töökuulutuses ei ole enamasti paika pandud

vahemiku määratlust. Seda seetõttu, et mõistlik vahemik on väga

varieeruv olenevalt töökohast. Näiteks New Jersey tööministeeriumi

20

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

tööandjal on olemas info töötaja kehtiva

töötasu kohta.

Samuti vajab selgitust, kas töötasu info

esitamine peab toimuma kirjalikult või piisab

suulisest teavitamisest.

ettepaneku järgi1 ei tohiks vahemiku laius ületada 60% vahemiku

alumisest piirist (see tähendaks näiteks, et alumise piiri puhul 2000

eurot oleks maksimaalne ülemine piir 3200 eurot). Leedu avaliku

sektori töö tasustamise soovitused näevad ette, et palgavahemiku

laius oleks +/–15% kuni +/–25% vahemiku keskväärtusest, mis

tähendaks näiteks 2000-eurose alampiiri puhul kuni 3333 eurost

ülempiiri. Seega on kehtestatud soovituslikes juhistes jõutud pigem

üsna laiade vahemikeni, mistõttu ühtse soovituse või nõude

panemine, ei tundu mõistlik. Küll aga peab kahtlemata antud

töötasuvahemik olema asjakohane ja mõistlik.

Töötasu või -vahemiku info avaldamise nõue on üldine ja kehtib ka

organisatsioonisisestele kandidaatidele. Vastav täpsustus on sisse

viidud seletuskirja. Samuti kehtib eeldus, et töötasu või vahemiku

avaldamine on tööandja kohustus ja seda ei saa asendada

palgaandmete kättesaadavusega (näiteks avalikus teenistuses)

töötajatele või avalikkusele ilma selle info edastamiseta otse

töölesoovijale või töökuulutuses.

Me ei nõustu väitega, et praktikas esineb olukordi, kus ühtne

lähenemine ei ole rakendatav („näiteks sihtotsingu puhul, kus töötasu

kujuneb

läbirääkimiste käigus, mitmes asukohas tehtava töö korral, kus tasu

varieerub piirkonniti, või sisekonkursside puhul, kus tööandjal on

olemas info töötaja kehtiva töötasu kohta“). Sihtotsingu puhul kehtib

samuti seaduses sätestatud põhimõte (nagu seletuskiri ka ütleb), et

hiljemalt enne töövestlust peab töölesoovijal olema info töötasu või

töötasuvahemiku kohta. Kui sihtotsingu käigus tehakse

tööpakkumine esimese kontaktivõtuna ilma töövestluseta näiteks

1 My Work Rights | New Jersey pay and benefits transparency law

21

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

kirjalikult, siis peab see sisaldama ka töötasu või töötasuvahemiku

infot. Piirkondlike tasu erinevuste puhul saab eristada pakutud

tasuvahemikke – kui töölesoovijate puhul on teada nende asukohad,

siis võib neile näidata asjakohast töötasu või -vahemikku, kuid alati

on variant esitleda neutraalselt ka eri asukohtade töötasusid või -

vahemikke. Sisekonkursil, kus tööandjal on olemas teave töötaja

käesoleva töötasu kohta, kehtib samuti nõue, et enne töövestlust peab

töötaja andma töölesoovijale info töötasu või töötasuvahemiku kohta.

Tulenevalt saabunud tagasisidest muudame sätet. Eelnõusse lisatakse,

et tööandja esitab teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Juhul, kui tööandja avaldab töötasu töökuulutuses, siis on ta sellega

on kohuse täitnud.

4. Varasema sissetuleku küsimise keeld ja

palgaootus

Peame põhjendatuks keeldu küsida

kandidaadi varasema töötasu kohta. Samas

on oluline üheselt sätestada, et tööandjal on

õigus küsida kandidaadi palgaootuse kohta,

kuna see on värbamisprotsessi tavapärane ja

vajalik osa.

Mittearvestatud. Meie hinnangul on praegune sõnastus selles osas

piisavalt selge, kuivõrd viidatakse, et keelatud on küsimused

töölesoovija sissetuleku kohta. Küsimused palgaootuse kohta ei

puuduta töölesoovija sissetulekut.

5. Tasustamise süsteemi käsitlus

Eelnõu tekitab vastuolu: ühelt poolt ei ole

tasustamissüsteemi loomine ja töötajatele

jagamine otseselt kohustuslik, kuid teiselt

poolt eeldatakse tööandjalt tööde hindamist

samaväärsuse määramiseks ning

palgavahemike loomist ja nende jagamist.

Selline

Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too selles osas Eesti

õigusesse muudatusi. Tööandjal ei ole kohustust tasustamissüsteemi

omada, kuigi on küsitav, kuivõrd tööandja ilma igasuguse

tasustamissüsteemi või loogikata suudab tagada naistele ja meestele

võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu, mis on soolise

võrdõiguslikkuse seadusega olnud nõutud üle kahekümne aasta.

22

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

lähenemine eeldab sisuliselt toimiva

tasustamissüsteemi olemasolu. Palume seda

käsitlust täpsustada ja ühtlustada.

6. Töötajate õigused ja tööandja

kohustused

Eelnõus jääb ebaselgeks, millised on töötaja

õigused saada infot samaväärsete tööde

tasustamise kohta ning millised on tööandja

kohustused sellise info esitamisel. Samuti

ei ole selgelt kirjeldatud vaidluste

lahendamise korda. Nende küsimuste

täpsustamine on vajalik õigusselguse

tagamiseks ja vaidluste ennetamiseks.

Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too selles osas Eesti

õigusesse muudatusi.

7. Rakendamise ajakava ja tervikvaade

Eelnõu puhul ei ole selge, millal

kavandatavad muudatused jõustuvad ega

millises ajakavas on kavas üle võtta direktiivi

ülejäänud sätted. Leiame, et töölepingu

seaduse osalised muudatused ei saa asendada

direktiivi terviklikku ja õigeaegset

ülevõtmist.

Killustatud lähenemine suurendab

ebakindlust ning võib tuua kaasa täiendavaid

kulusid.

Selgitame. Kooskõlastusel olev eelnõu on planeeritud jõustuma

üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tõsi on see, et ülejäänud direktiivide sätete üle võtmiseks ajakava

antud eelnõuga paigas pole ja nii samuti ei asenda antud eelnõu

direktiivi terviklikku ülevõtmist.

Tööinspektsioon 1. Seletuskiri p 1.3. (Märkused, lk 2,

1.lõik). Eksitav sõnastus.

Seletuskirja p 1.3. (Märkused, lk 2) 1.lõigu

kohaselt „…//ATS-i 1. juulil 2026. a

jõustunud redaktsiooni (RT I, 10.02.2026, 2),

TTOS-i 1. aprillil 2026. a jõustuvat

Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud.

23

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

redaktsiooni (RT I, 03.12.2025, 12), MKS-i 1.

jaanuaril 2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT

I, 02.10.2025, 4)//…

Tööinspektsioon peab tarvilikuks pöörata

tähelepanu, et seletuskirja punktis 1.3.

(Märkused, lk 2) 1.lõigus esitatud

informatsioon ei ole faktiliselt ega keeleliselt

korrektne. Töölepingu seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu on arvamuse

avaldamiseks esitatud 20.04.2026. See

tähendab, et adressaatidele eelnõu

esitamise hetkeks, 20.04.2026, on veel ATS-i

muudatused jõustumas (01.07.2026) ning

TTOS-i ja MKS-i muudatused juba

jõustunud.

Tööinspektsioon leiab, et faktiliselt ja

keeleliselt on korrektne seletuskirja p 1.3.

(Märkused, lk 2) 1.lõigus

väljendada järgmiselt: „…//ATS-i 1. juulil

2026. a jõustuvat redaktsiooni (RT I,

10.02.2026, 2), TTOS-i 1. aprillil 2026. a

jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.12.2025,

12), MKS-i 1. jaanuaril 2026. a jõustunud

redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 4)//…

Tööinspektsioon palub seletuskirjas

kõrvaldada eksitav sõnastus, viia tekst

faktiliselt ja keeleliselt korrektseks.

2. Seletuskiri p 3 (lk 2, eelnõu § 1 p 1, TLS §

11 täiendamine lõikega 2 prim) Seletuskirja

Arvestatud. Seletuskirja on vastav selgitus lisatud. Töölesoovija

peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et

24

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

kohaselt eelnõu § 1 p 1 täiendatakse TLS-i §

11 lõikega 2 prim. Seletuskirja (lk 2) kohaselt

„Eeldatava töötasu või töötasuvahemiku peab

avaldama piisavalt varakult enne töövestlust,

et…//“

Tööinspektsioon peab vajalikuks välja tuua,

et väljend „piisavalt varakult“ on

määratlemata õigusmõiste, mis ei toeta

seadussättest paremini arusaamist vaid

tekitab pigem vaidlusi. Arusaamatuks jääb,

millist perioodi tuleks mõista

väljendi „ piisavalt varakult“ all. Asjakohane

on siinjuures tõstatada küsimus: Kas piisavalt

varakult on nt 30 minutit

või 5 päeva või 20 päeva enne töövestlust?

Tööinspektsioon peab siinkohal oluliseks

seletuskirja täiendamist nõnda, et täiendavad

selgitused aitaksid viia

miinimumtasemele võimalikud tekkivad

vaidlused ning andes tööandjale ette

konkreetsed ajalised raamid.

Tööinspektsioon palub täiendada seletuskirja

õigusselguse loomise ja mitmetimõistetavuse

vähendamiseks.

tagada võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel

töövestlus ära öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub

olukorrast, eriti sellest, kui palju aega jääb töövestluse

kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik

seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei

ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega.

See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui töövestlus

lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane

ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku

leppimise hetkel või vahetult pärast seda.

3. Seletuskiri p 3 (lk 3, 2.lõik 5.lause, eelnõu

§ 1 p 1, TLS § 11 täiendamine lõikega 2 prim)

Seletuskirja kohaselt eelnõu § 1 p 1

täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 2 prim.

Seletuskirja (lk 3, 2.lõik 5.lause) kohaselt

„Läbipaistval töötasu infol põhinevad

Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud.

25

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

läbirääkimised aitavad jõustada ennetada

diskrimineerimist töötasudes, …//“

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et

ebaselgeks jääb eelnõu ettevalmistaja tahte

eesmärk, mida soovitakse

väljendada. Tõusetub küsimus, kas eelnõu

ettevalmistaja tahe oli väljendada järgmist:

1) „Läbirääkimised, mis põhinevad

läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad

jõustada diskrimineerimist

töötasudes…//“

VÕI

2) „Läbirääkimised, mis põhinevad

läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad

ennetada diskrimineerimist

töötasudes…//“

Tööinspektsioon, tuginedes direktiivis ja ka

antud eelnõus püsitatud eesmärgi

saavutamisele, eeldab, et tahe oli

väljendada järgmist mõtet:

„„Läbirääkimised, mis põhinevad

läbipaistval töötasu informatsiooni, aitavad

ennetada diskrimineerimist töötasudes…//“

Tööinspektsioon palub seletuskirjas

väljendada eelnõu ettevalmistaja tahe selgelt

ja üheselt mõistetavalt

eesmärgiga vähendada mitmetimõistetavust

ja loomaks paremat õigusselgust.

26

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

4. Seletuskiri p 3 (lk 3, 4.lõige 3.lause; eelnõu

§ 2 p 2; TLS § 11 lg 2 täiendamine). Ebaselge

sõnastus.

Mitmetimõistetavus.

Seletuskirja (lk 3) 4.lõike 3.lause kohaselt:

„Kindluse huvides kehtestatakse keeld nüüd

ühemõtteliselt.“

Tööinspektsiooni, tuginedes seletuskirjas

olevale, asub seisukohale, et TLS § 11 lg 2

täiendamise põhjus on olnud

ainult „kindluse huvides“ ning muud

sisukamat põhjust ei ole. Tõusetub küsimus,

kelle „kindluse huvides“?

Tööinspektsioon ei saa toetada seaduse

muudatust, mis ei põhine läbimõeldud ja

põhjendatud vajadusel.

Tööinspektsioon saab toetada TLS § 11 lg 2

täiendamist ainult juhul, kui täiendamise

eesmärgiks on parema

õigusselguse loomine ning tulevikus

võimalike vaidluste tekkimiste vähendamine.

Seletuskirjas on eelnõu § 2 p 3 (TLS § 28 lg

2 p 14 täiendamine) kohta seaduseelnõu

ettevalmistaja vägagi selgelt ja konkreetselt

väljendanud seadusmuudatuse vajalikkust ja

saavutatavat eesmärki. Tööinspektsioon peab

tõdema, et sama selgelt ja konkreetselt ei ole

seaduseelnõu ettevalmistaja seletuskirjas

väljendatud TLS § 11 lg 2 täiendamise

vajadust.

Võtame teadmiseks.

27

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Seega, Tööinspektsioon palub seletuskirja

viia sisse täiendused, mis kõrvaldaksid TLS §

11 lg 2 täiendamise

vajalikkuse ja põhjendamise ebaselguse ning

looks parema õigusselguse ja arusaamise

TLS § 11 lg 2 täiendamise vajadusest.

5. Seletuskiri p 3 (lk 3 , 6.lõik, TLS § 29

täiendamine lõikega 6 prim). Ebakorrektne

viitamine.

Seletuskirja kohaselt eelnõu § 2 punktiga 4

täiendatakse TLS § 29 lõikega 6 prim.

Seletuskirjas lk 3, 6.lõigu 2.lause

kohaselt „See ei ole uus regulatsioon – ka

SoVS § 2 lõige 2 punkt 3 keelustab olukorra,

kus tööandja kehtestab ühest

soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad

töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede

andmise ja saamise tingimused kui sama või

sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost

töötajale või töötajatele.“

Hetkel kehtiv SoVS § 2 reguleerib SoVS

kohaldamisala. Tööinspektsioon pöörab

tähelepanu, et kehtiv SoVS ei

sisaldada sellist sätet nagu SoVS § 2 lg 2 p 3.

Tööinspektsioonile jääb arusaamatuks, miks

on eelnõu ettevalmistaja viidanud olematule

seadussättele luues juurde ebaselgust ja

arusaamatust.

Arvestatud. Viga seletuskirjas parandatud.

28

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Tööinspektsioon loob eelduse, et eelnõu

ettevalmistaja tegelik tahe oli viidata

järgmisele sättele: SoVS § 6 lg 2 p

3.

Tööinspektsioon palub kõrvaldada vastuolu

ning viidata seletuskirjas õigele kehtivale

sättele eesmärgiga luua

parem õigusselgus.

6. Seletuskirja lisa 1 (vastavustabel,

artikkel 17, muud mõjutusvahendid)

a) Artikkel 17 p 1

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2023/970, millega tasustamise

läbipaistvuse ja

õiguskaitsemehhanismide kaudu

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või

võrdväärse töö eest võrdse tasu

maksmise põhimõtte kohaldamist artikkel 17

muud õiguskaitsevahendid, mida liikmesriigi

pädevad asutused või kohtud saavad

kasutada, kui on toimunud võrdse

tasustamise põhimõttega seotud õiguste või

kohustuste

rikkumine (art 17 p 1). Samuti eelnimetatud

direktiivi art 17 p 2 sätestab võimaluse

ettekirjutuste täitmise tagamine.

Eelnõu seletuskirja lisa 1 (vastavustabel)

artikkel 17 punkt 1 osas on vastavustabelis

(lahter nimega EL õigusakti

Osaliselt arvestatud.

Ei nõustu, et TLSi § 115 tehtav muudatus oleks antud artikli

ülevõtmiseks asjakohatu. Selgitame, et artikkel ei räägi mitte võrdse

tasustamise põhimõtte rikkumisest, vaid võrdse tasustamise

põhimõttega seotud õiguste või kohustuste rikkumistest, mis on

muuhulgas direktiivis välja toodud palkade läbipaistvuse meetmed,

mille hulka kuulub töötasu läbipaistvus enne tööle võtmist. Juhul, kui

Tööinspektsioon ei saaks järelevalveõigust TLS §11 lõike 21 üle, siis

jääks artikkel 17 Eesti õigusesse selles osas üle võtmata.

Viidatud vigased laused („Uutele SoVSi lisanduvatele palkade

läbipaistvuse meetmetele määratakse riikliku ja haldusjärelelvalve

läbiviijaks Tööinspektsioon“ ja „Tööinspektsioonile antakse SoVSi

muudatustega õigus teha uute palkade läbipaistvuse meetmete üle

järelevalvet ja riikliku järelelvalve meetme kohaldamise põhimõtted

on sätestatud KorSis ja VVSis“) vastavustabelist kustutatud.

29

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

normi sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed õigusaktid)

viidatud TLS 115 lõikele 1, milles on esile

tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2 prim.

Tööinspektsioon leiab, et seletuskirja lisa 1

artikkel 17 punkt 1 osas vastavustabelis

(lahter nimega EL õigusakti

normi sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed õigusaktid) tehtud

viide TLS 115 lõikele 1, milles on

esile tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2

prim, on asjakohatu. Direktiivi artikkel 17

kuulub direktiivi 3. peatükki, milles

reguleeritakse õiguskaitsevahendid ja õiguse

järgimise tagamine. Artikkel 17 sätestab

õiguskaitsevahendid konkreetsete kohustuste

eiramise ja õiguste kasutamiste kohta.

Artikkel 17 ei reguleeri võrdse tasustamise

põhimõtet.

Seletuskirja (lk 2) kohaselt TLS § 11 lõikega

2 prim täiendamine ehk „Muudatus on

vajalik, et tagada vastavus

direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada

läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle.“

Seega Tööinspektsioon asub

seisukohale, et eelnõu ettevalmistaja tahe oli

üle võtta direktiivi art 5 lg 1, mis reguleerib

tasustamise läbipaistvust enne töölevõtmist.

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et

eelnõu ja seletuskirja kohaselt võrdse

30

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

tasustamise põhimõte sätestatakse TLS § 29

lg 6 prim, mitte aga TLS § 11 lõikes 2 prim.

TLS § 11 lõikes 2 prim soovitakse reguleerida

hoopiski tasustamise läbipaistvust enne tööle

võtmist. Tõusetub küsimus, kas eelnõu

ettevalmistaja on analüüsinud vastandlikke

olukordi: töötasustamise läbipaistvus enne

tööle võtmist VS võrdse tasustamise

põhimõtte rakendamine (juba töösuhte

olemasolul)?

Tööinspektsioon peab veel tarvilikuks

märkida, et eelnõuga ei näha ette, et TLS § 29

lg 6 prim oleks Tööinspektsioon järelevalve

all.

Seega, Tööinspektsioon on arvamusel, et

seletuskirja lisa 1 artikkel 17 punkt 1 osas

vastavustabelis (lahter nimega EL õigusakti

normi sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed õigusaktid) tehtud

viide TLS 115 lõikele 1, milles on esile

tõstetud (alla joonitud) § 11 lõikes 2 prim, on

asjakohatu. Tööinspektsioon palub eelnõu

ettevalmistajal veelkord läbi mõelda.

b) Artikkel 17 p 2

Eelnõu seletuskirja lisa 1 (vastavustabel)

artikkel 17 punkt 2 osas on vastavustabelis

(lahter nimega Kommentaar) järgmine

kommentaar: „Tööinspektsioonile antakse

SoVSi muudatustega õigus teha uute palkade

läbipaistvuse meetmete üle järelevalvet“

31

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Arusaamatuks jääb, miks on viidatud SoVS-

ile. Seda enam, kui eelnõu ei sisalda sellised

SoVS-i muudatusi, millega muudetakse

Tööinspektsiooni pädevust või selle ulatust.

Tööinspektsioon peab tarvilikuks pöörata

tähelepanu, et Tööinspektsioon teostab

riiklikku järelevalvet TLS alusel (TLS § 115

lg 1) ning riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldab riikliku järelevalve erimeetmeid

KorSis sätestatud alustel ja korras.

Kommentaaris viidatakse „palkade

läbipaistvuse meetmete…“ üle järelevalve

tegemise õigus. Siinkohal peab oluliseks

Tööinspektsioon juhtida tähelepanu, et

eelnõu kohaselt on Tööinspektsiooni

pädevuses ainult üks riikliku järelevalve

meede – TLS § 11 lg 2 prim. Tööinspektsioon

palub eelnõu ettevalmistajal veelkord

kaaluda analüüsimist, kas vastavustabelis

artikkel 17 kohta esitatud informatsioon ja

viited on asjakohased ning seejärel viia

vastavad muudatused/täiendused sisse.

7. Andmekaitse temaatika 1) Seletuskiri p 3 (lk 4, 5.lõik, eelnõu § 3,

SoVS muudatused)

Seletuskirja kohaselt „Eelnõu § 3 punktiga 1

täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks

õigusliku alus palgapeegli teenusele ehk

tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe

näitajatele„ ning „Sellest lähtuvalt on

Arvestatud osaliselt. Nõustume õigusselguse suurendamise

vajadusega ning täpsustame seletuskirja. Palgapeegli teenuse puhul ei

ole töötajate isikuandmete töötlemise aluseks töötaja nõusolek ega

tööandja nõusolek töötaja eest. Töötlemise õiguslik alus tuleneb

kavandatavast SoVS § 11¹-st, mis sätestab Statistikaameti ülesande ja

õiguse töödelda tööandja taotlusel kindlaksmääratud andmeid soolise

palgalõhe näitajate arvutamiseks. Statistikaameti töötlemise õiguslik

alus on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e. Tööandja puhul seondub

32

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

statistilise teabe avaldamine läbi

Tööinspektsiooni keskkonna lubatud, kui

tööandja seda võimalust kasutab (RStS § 35

lg 2). Kavandatav seaduse norm loob

seadusliku aluse isikuandmete töötlemiseks.„

Tööinspektsioon, parema õigusselguse

eesmärgil, teeb järgmise ettepaneku:

Täiendada seletuskirjas lauset: „Kavandatav

seaduse norm loob seadusliku aluse

isikuandmete töötlemiseks IKÜM artikli 6

lõike 1 punktide c (õigusliku kohustuse

täitmine) ja e (avaliku ülesande täitmine)

tähenduses.“

2) Tööinspektsioon ei saa nõustuda

seletuskirjas öelduga, et kui andmed on

tööandjale niikuinii teada, siis võib andmeid

teisel eesmärgil kui neid koguti, töödelda.

Tööinspektsioon, tuginedes seletuskirjale,

leiab, et tekib uus töötlemise eesmärk, sest

nüüd töödeldakse andmeid statistilise

analüüsi eesmärgil. See omakorda tähendab,

et tekib ka uus statistiline töötleja

(Statistikaamet). Tööinspektsioon toob välja,

et siin võib tegemist olla edasitöötlemisega

IKÜM art 6 lg 4 alusel (Kui isikuandmete

töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks

isikuandmeid koguti..//).

teenuse kasutamine tema soolise võrdõiguslikkuse edendamise

kohustuse täitmisega, kuid Palgapeegli kasutamine on vabatahtlik.

Selgitame. Nõustume, et asjaolu, et andmed on tööandjale teada või

tööandja poolt riigile esitatud, ei ole iseseisev õiguslik alus nende

andmete töötlemiseks Palgapeegli teenuse eesmärgil. Seletuskirja

täpsustatakse selles osas, et ei jääks vale muljet. Palgapeegli teenuse

puhul on tegemist eraldiseisva töötlemise eesmärgiga, milleks on

tööandjale soolise palgalõhe statistiliste näitajate koostamine ja

kuvamine. Selleks luuakse kavandatava SoVS § 11¹-ga eraldi

seaduslik alus Statistikaameti poolt andmete töötlemiseks.

Samas on asjaolu, et kasutatakse tööandja poolt juba riigile esitatud

või kinnitatud andmeid, jätkuvalt asjakohane proportsionaalsuse ja

minimaalsuse hindamisel, kuna see väldib tööandjale uue andmete

esitamise kohustuse loomist. See ei tähenda aga, et varasem andmete

esitamine oleks iseenesest Palgapeegli töötlemise õiguslik alus.

Arvestatud. Seletuskirjas ei ole väidetud, et näitajate ajutine

kuvamine ei ole töötlemine. Vastupidi, seletuskirjas on märgitud, et

statistiliste näitajate töötlemine toimub piiratud viisil: näitajad

tuuakse tööandja soovil üle X-tee töökeskkonna andmekogu

kasutajaliidesesse, kuvatakse tööandjale kuni akna sulgemiseni ning

neid ei salvestata andmekogusse. Õigusselguse huvides täpsustame

seletuskirja, et töökeskkonna andmekogu roll on ajutine ligipääsu- ja

kuvamiskanal ning näitajate ajutine kuvamine ei tähenda nende

püsivat salvestamist.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatakse, et Palgapeegli teenuses

toimub soolise palgalõhe näitajate sisuline arvutamine ja statistiline

33

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

3) Seletuskiri (lk 6, 2.lõik, eelnõu § 3, SoVS

muudatused) Seletuskirja kohaselt „Näitajad

on tööandjale andmekogus kättesaadavad

kuni akna sulgemiseni ning seejärel 5

näitajad kustutatakse.“ Tööinspektsioon

selgitab, et ka see, et andmed mingil kujul

Tööinspektsiooni andmekogusse tulevad, on

tegelikult siiski töötlemine. Sellest tulenevalt

teeb Tööinspektsioon järgmise ettepaneku: -

Täiendada seletuskirja järgmiselt: „Näitajad

on tööandjale andmekogus kättesaadavad

kuni akna sulgemiseni ning seejärel näitajad

kustutatakse. Näitajad kuvatakse

andmekogusse ajutiselt ilma püsiva

salvestamiseta.“

4) Seletuskiri. Eelnõu § 4 (TTOS § 24 prim

lg 1 muutmine ja sõnastamine) Tutvudes

eelnõu ja seletuskirjaga, asub

Tööinspektsioon seisukohale, et seletuskirjas

peab olema selgemalt ja üheselt

mõistetavamalt kirjas see, et Tööinspektsioon

ei töötle sisuandmeid, vaid Tööinspektsiooni

andmekogu vahendab päringut ja autendib

kasutaja. Seega teeb siinkohal

Tööinspektsioon järgmise ettepaneku: -

Täiendada seletuskirja järgmiselt (seletuskiri,

lk 6, 1.lõik): „…tööandja saab tutvuda

Statistikaameti koostatud organisatsiooni

soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja

töötlus Statistikaametis. Töökeskkonna andmekogu roll on

võimaldada tööandja esindaja autentimist, päringu edastamist ning

näitajate ajutist kuvamist tööandjale. Tööinspektsioon ei tee

Palgapeegli näitajate sisulist statistilist töötlust ega saa juurdepääsu

Statistikaametis töödeldavate alusandmete sisule. Näitajad

edastatakse tööandjale X-tee kaudu ning neid ei salvestata

töökeskkonna andmekogusse püsivalt.

Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täpsustatakse. Isikuandmete

töötlemisega kaasneva riive kirjeldamisel kasutatakse sõnastust

„proportsionaalne“ ning andmetöötlusega seotud riskide

kirjeldamisel sõnastust „ei kaasne olulisi täiendavaid riske“.

Muudatused täpsustavad seletuskirja ning väldivad liiga absoluutseid

hinnanguid andmetöötluse mõju ja riskide kohta.

34

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud

töökeskkonna andmekogu kaudu, millele

Tööinspektsioon tagab tehnilise ligipääsu ja

kasutaja autentimise, kuid ei teosta sisulist

statistiliste andmete töötlemist.

Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus

ja näitajad edastatakse X-tee kaudu

tööandjale ilma, et Tööinspektsioonil tekiks

juurdepääs töödeldavate andmete sisule.

5) Seletuskiri (lk 10, 3.lõik 5.lause ja 4.lõik )

a) Seletuskirja kohaselt (lk 10, 3.lõik 5.lause)

„Kuna töötlus on reguleeritud ning toimub

minimaalse kaasneva negatiivse mõjuga,

võib pidada ka võimalikku kaasnevat riivet

ebaoluliseks ehk väheseks.“ Tööinspektsioon

leiab, et eelpool toodud lause ei ole üheselt ja

selgelt mõistetav. Seega, Tööinspektsioon

teeb siin järgmise ettepaneku seletuskirja ((lk

10, 3.lõik 5.lause) täiendamiseks: „Kuna

töötlus on reguleeritud ning toimub

minimaalse kaasneva negatiivse mõjuga,

võib pidada ka võimalikku kaasnevat riivet

proportsionaalseks.“ b) Seletuskirja kohaselt

(lk 10, 4.lõik) „Kuna tegemist on kontrollitud

keskkonnaga ning töötlus toimub juba loodud

riigi infosüsteemile kuuluvas andmekogus, ei

kaasne praegusel juhul eelnõus käsitletud

andmete lisandumisel lisariske.“

Tööinspektsioon leiab, et eelpool toodud

35

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

lause ei ole üheselt ja selgelt mõistetav.

Seega, Tööinspektsioon teeb siin järgmise

ettepaneku seletuskirja ((lk 10, 4.lõik)

täiendamiseks: „Kuna tegemist on

kontrollitud keskkonnaga ning töötlus toimub

juba loodud riigi infosüsteemile kuuluvas

andmekogus, ei kaasne praegusel juhul

eelnõus käsitletud andmete lisandumisel

olulisi täiendavaid riske.“

Eesti Tööandjate

Keskliit

1. Täname, et küsite Eesti Tööandjate

Keskliidu arvamust töölepingu seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule, millega võetakse osaliselt

üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2023/970.

Toetame eelnõu eesmärki muuta

värbamisprotsessides töötasu läbirääkimise

protsessi läbipaistvamaks ning tagada naiste

ja meeste võrdse või samaväärse töö võrdne

tasustamine.

Samas leiame, et eelnõu ei arvesta piisavalt

tükitöö tasustamise eripäradega. Praktikas

kujuneb töötasu sageli töötaja panuse ja töö

kvaliteedi alusel ning see selgitatakse ka

värbamisprotsessis. Tükitöö puhul on

tasustamise alused sooneutraalsed ning

võrdne kohtlemine tagatud. Selguse huvides,

teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või

Selgitame. Kui tegemist on töösuhtega, siis eeldab see tunnitasu, mis

ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärale vastav tunnitasu, ja vastavalt kokku lepitud koormusele

igakuist töötasu. Kui sellele lisandub tükitasu arvestus, siis võib

tööandja loomulikult asjakohasel moel seda infot anda. Täpset info

esitlemise viisi seaduses selles osas paika ei panda, kuna eeldatavasti

oleneb see täpsest tasustamise korrast.

36

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

seletuskirjas, millisel kujul tuleb avaldada

eeldatav töötasu tükitöö puhul.

2. Eelnõus toodud palgapeegli teenus on

Tööandjate keskliidu hinnangul põhjendatud

ja kasulik ennetuslik analüüsitööriist, mis

aitab tuvastada võimalikke soolisi

palgalõhesid ilma täiendavat halduskoormust

tekitamata.

Oleme seisukohal, et seaduses tuleb selgelt

sätestada palgapeegli teenuse vabatahtlikkus,

selle kasutamine üksnes tööandja taotlusel

ning ligipääsu piirang näitajatele ainult

tööandjale, tagades andmete ajutise kuvamise

ja anonüümsuse.

Tegemist peab olema tööandja sisese

enesehindamise tööriistaga, mitte tõendiga

Arvestatud. Palgapeegli regulatsiooni lisatakse selguse huvides

kasutamise vabatahtlikkus.

Selgitame, et seadus ei peaks täpsustama negatiivseid asjaolusid (tõsi

küll – erandkorras sätestatakse õigusselguse huvides TTOSis, et

palgapeegli näitajaid ei salvestata). Kuna palgapeegel on riigi poolt

pakutav teenus, siis saab palgapeegel olla kättesaadav vaid neile

osapooltele, kes on vastavalt teenuse õiguslikule alusele kindlaks

määratud. Seega on palgapeegel kättesaadav vaid tööandjale –

tööandja saab ise määrata, kes tema esindaja antud teenuse puhul on,

see tähendab, et tavaliselt antakse tööandja poolt palgapeegli

kasutusõigus näiteks personalitöötajale. Palgapeegli kasutusõiguse

andmises on tööandja vaba ja sellesse riik ega seadus ei sekku.

Osaliselt arvestatud. Kooskõlastusel käinud eelnõus välja pakutud

SoVSi § 111 sätestas, et „soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna

andmekogusse ei salvestata“. Sarnane täpsustus lisatakse selguse

37

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

töövaidlustes ega alusega kolmandatele

isikutele ligipääsu nõudmiseks.

Kuna tegu on statistilise üldistusega, mida

tööandja ei kontrolli, ei tohi sellest tekkida

ootust, et tööandja peab selle abil tõendama

diskrimineerimise puudumist või

võimaldama juurdepääsu teiste töötajate

palgaandmetele.

huvides ka TTOSi § 241 lõikesse 4. See tähendabki seda, et näitajate

sisu salvestuda ei tohi.

Selgitame. Lisaks kommenteerime ettepanekut panna paika, et

palgapeegli näitajaid ei saa kasutada tõendina sama või võrdväärse

töö hindamisel töövaidlustes või voliniku menetlustes. See oleks

vastuolus senise kohtupraktika ja palkade läbipaistvuse direktiivi

artikliga 19. Ei ole võimalik etteulatuvalt ja absoluutselt piirata

palgapeegli näitajate kasutamist vaidlustes. Küll aga on tõsi, et

palgapeegli näitajad ei tõenda iseenesest diskrimineerimist ega selle

puudumist ning neist ei saa järeldada, et sama ISCO koodiga töötajad

teevad sama või võrdväärset tööd. Selles osas viime seletuskirja sisse

selgituse, et oleks arusaadav, et palgapeeglist ei saa järeldada ei

diskrimineerimise toimumist või mittetoimumist ning tööde

samaväärsust. Seega palgapeegli näitajad ei ole mõeldud

diskrimineerimise tuvastamiseks ja neist ei saa automaatselt

diskrimineerimist järeldada, kuid kuna vaidlustes kasutatavate

tõendite asjakohasuse üle otsustab töövaidluskomisjon, volinik või

kohus, siis ei ole võimalik etteulatuvalt piirata palgapeegli näitajate

kasutamist, juhul, kui see on asjakohane ning vaidluses tõendina

esitatud.

Juhul, kui töötaja pöördub tööandja poole kahtlusega soolise

diskrimineerimise osas töötasude osas, näiteks SoVS § 7 lõige 2

alusel, siis on tööandja otsustus see, kuidas ja mis andmeid jagada, et

selgitada diskrimineerimise mittetoimumist. Sellisel juhul kehtib ka

TLSist (§ 28 lg 2 p 13) tulenev põhimõte, mille järgi ei tohi tööandja

töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid [teisele]

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

38

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Feministeerium 1. Täname kutse eest avaldada arvamust.

Peame oluliseks seaduse eelnõu eesmärki

suurendada palkade läbipaistvust värbamisel.

Suur sooline palgalõhe on Eesti naistele väga

terav probleem, mille mõjud ulatuvad

tunduvalt kaugemale kui vaid tööelu. See

mõjutab kõiki hüvitisi, mis põhinevad palgal,

muuhulgas näiteks naiste

töövõimetushüvitist. Samuti mõjutab sooline

palgalõhe naiste pensioneid ja ka seda, kui

palju neid riigipoolse panuse ja

maksusoodustuste kaudu vabatahtliku

pensionikogumisega seoses toetatakse.

Tervitame plaani töölepingu seadust

täiendada, ent meie hinnangul on kindlasti

vaja tervikuna ja õigel ajal üle võtta Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL)

2023/970.

Peame seda väga oluliseks sammuks

õiglasema tööturu suunas.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TLS-i §

11 lõiget 21’ sätestades, et “tööandja esitab

töölesoovijale teabe pakutava töökoha

eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta

eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne

töövestlust.”

Arvestatud. Eelnõusse lisatakse, et tööandja esitab teabe kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

39

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ATS-i §

18 lõiget 1’ sätestades, et “ametiasutus esitab

kandidaadile teabe pakutava ametikoha

põhipalga või selle vahemiku kohta,

eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil

enne värbamisvestlust.”

Info töötasu kohta peab olema esitatud

töökuulutuses või selle puudumisel

taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks

kirjalikult. Praegu jätab fraas “muul viisil

enne töövestlust” võimaluse edastada info

näiteks telefonivestluses või suuliselt

füüsilisel kohtumisel, mis

ei võimalda taasesitamist.

Palgavahemiku avaldamine töökuulutuses

vähendaks tööandjate halduskoormust, kuna

nad ei peaks individuaalsetele päringutele

vastama ega tegelema kandidaatidega, kelle

jaoks ei vasta oodatav palk pakutule.

Töökuulutuses palgavahemiku avaldamine

on elementaarne palkade läbipaistvuse

meede, et juba samas organisatsioonis või

valdkonnas töötavad inimesed teaksid, mis

palgatasemega uusi kolleege värvatakse.

Läbipaistvus vähendab diskrimineerimise

riski, salatsemine suurendab seda.

Palume muuta TLS-i § 11 lg 21’ sõnastust nii,

et “tööandja esitab töölesoovijale teabe

40

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle

vahemiku kohta töökuulutuses

kirjalikult või kuulutuse puudumisel muul

taasesitataval viisil enne töövestlust.”

Vastav muudatus tuleb teha ka TLS-i § 115 lg

1.

Palume muuta ATS-i § 18 lg 1’ sõnastust nii,

et “ametiasutus esitab kandidaadile teabe

pakutava ametikoha põhipalga või selle

vahemiku kohta konkursikuulutuses või

kuulutuse puudumisel muul taasesitataval

viisil enne värbamisvestlust.”

2. Toetame eelnõu § 2 punktidega 2-5

tehtavaid muudatusi TLS-i, mis lisaks

diskrimineerimise ennetamisele suurendavad

õigusselgust ja tõhustavad järelevalvet.

Lisaks TLS-i tugevdamisele rõhutame

jätkuva kommunikatsiooni vajadust, mis

kestaks projekti PALK lõpust (31.12.2026)

kauem – eriti olukorras, kui direktiivi ei võeta

kohe üle. Vaatamata projekti tegevustele ning

MKM-i kodulehelt leitavatele

abivahenditele, mis aitavad tööandjatel

muuhulgas objektiivselt „samaväärset tööd“

hinnata, on meie hinnangul avalikkuses ikka

veel enim eksiarvamusi selle kohta, nagu

peaks iga tööandja Eestis ainult oma

jõududega seda mõistet sisustama hakkama.

Võtame teadmiseks.

41

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Viimaks soovime juhtida tähelepanu sellele,

et palkade läbipaistvuse direktiivi täielikust

ülevõtmisest loobumine, eriti nii lühidalt

enne tähtaega, murendab usaldust valitsuse

vastu.

Sellise käitumise üks esmaseid tagajärgi on

legitiimsuse kriis: kui inimesed või

organisatsioonid ei usu enam, et valitsus peab

oma sõna, siis võidakse hakata kahtlema tema

õiguses üldse otsuseid teha. Seetõttu

rõhutame veel kord, et direktiiv tuleks üle

võtta tervikuna ja õigel ajal,

mitte valikuliselt ja trahviriskiga määramatus

tulevikus.

Rahandusministeerium 1. Palume täiendada eelnõu § 2 avaliku

teenistuse seaduse § 13 teksti täiendamisega

teise lausega järgmises sõnastuses:

„Palga suurust määrates peab ametiasutus

tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse

töö eest võrdse tasustamise.“.

Selgitus: töölepingu seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja kohaselt võetakse

eelnõuga osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega

tasustamise läbipaistvuse ja

õiguskaitsemehhanismide kaudu

Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud. Siiski

on sõnastust Rahandusministeeriumiga konsulteerides natuke

kohendatud tulenevalt tagasisidest, mis tõi välja, et töötasu

määramine on eksitav, kuna tegemist on kokkuleppega. Sellest

tulenevalt on ka ATSi säte sõnastuses jäädud üldisema variandi peale:

„Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö

eest võrdse tasustamise.“

42

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või

võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise

põhimõtte

kohaldamist. Töölepingu seaduse muudatus

ei ole uus regulatsioon, samasisulise keelu

sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse

seaduse § 2 lõike 2 punkt 3. Muudatuse

eesmärk on siiski sätestada ka selgesõnaliselt

töölepingu seaduses tööandja kohustus

töötasu suuruse määramisel tagada naiste ja

meeste võrdse või samaväärse töö võrdne

tasustamine. Ametnike ja töötajate ühetaolise

kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on

otstarbekas ja vajalik

samasugune regulatsioon sätestada ka

avaliku teenistuse seaduses. Palga all on

antud sättes mõeldud nii põhi- kui

muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende

määrad täna avaliku teenistuse seaduses

kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust

ei ole (v.a valveaja lisatasu, mis peab

moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast).

43

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

2. Seletuskirjast puudub osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud”. Kui kulusid ja tulusid eelnõuga ei

kaasne, siis peab olema ka see seletuskirjas

selgelt välja toodud.

Arvestatud. Muudatus seletuskirja sisse viidud.

Andmekaitse

Inspektsioon

1. Palgapeegel

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse soolise

võrdõiguslikkuse seadust (SoVS) §-ga 11¹

sätestamaks

õiguslikku alust palgapeegli teenusele ehk

tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe

näitajatele. Seletuskirja kohaselt tagab säte

võrdsed võimalused igale tööandjale, selge

arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud

töötluse ulatusest ka töötajale ja

Statistikaametile. Paraku ei saa AKI sellise

optimistliku järeldusega nõustuda ning näeb

kavandatavas regulatsioonis mitut

probleemkohta.

Kuna SoVSi § 11¹ näol on tegemist

isikuandmete töötlemise eraldiseisva

Arvestatud. Nõustume, et RStS § 35 lõiget 2 ei saa käsitada töötajate

isikuandmete töötlemise õigusliku alusena olukorras, kus töötaja ei

ole nõusolekut andnud. Seletuskirja täpsustatakse selles osas.

Palgapeegli teenuse puhul ei ole töötajate isikuandmete töötlemise

aluseks töötaja nõusolek ega tööandja nõusolek töötaja eest, vaid

kavandatav SoVS § 11¹ (tuginedes IKÜM artikli 6 lõike 1 punktiga

e), millega sätestatakse Statistikaameti õigus ja ülesanne töödelda

tööandja taotlusel kindlaksmääratud andmeid soolise palgalõhe

näitajate arvutamiseks. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise

tingimus, mitte töötaja isikuandmete töötlemise nõusolekupõhine

alus.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja ja eelnõu sõnastust täpsustatakse,

et palgapeegli teenuses töödeldavate andmete liigid ja allikad oleksid

selgemalt piiritletud. Palgapeegli eesmärgil ei töödelda diagnoosi ega

terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid ajutiselt töölt eemalviibimise

liiki ja kestust üksnes töökoormuse arvestamiseks. Ainult

44

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

eesmärgiga, peab seda võimaldav õiguslik

alus olema piisavalt selge, sh peab vastav

norm selgelt piirama isikuandmete ulatuse,

nimetama isikuandmete liigid vähemalt

kategooriate täpsusega ning määrama

andmete säilitamise aja. Praegune eelnõu

sõnastus ei anna selget ülevaadet

töödeldavatest andmetest ega nende

päritoluallikatest.

Seletuskirjas (vt lk 4) täpsustatakse, et

kavandatav seaduse norm loob seadusliku

aluse isikuandmete töötlemiseks. Seejuures

viidatakse riikliku statistika seaduse (RStS) §

35 lõikele 2, mille alusel võib riikliku

statistika tegija ehk Statistikaamet avaldada

isiku otsest või kaudset tuvastamist

võimaldavaid andmeid tema nõusolekul.

Juhime tähelepanu, et kuigi andmeid

andmekogudesse esitab tööandja, on tegu

siiski töötajate isikuandmetega, seega

viidatud RStS § 35 lõige 2 ei saa olla töötaja

isikuandmete töötlemise aluseks juhul, kui

just töötaja ei ole oma nõusoleku andnud.

Eelnõu kohaselt eeldab teenuse kasutamine

mh töösuhte andmete ja ajutise

eemalviibimise andmete töötlemist. Vastavalt

palgapeegli metoodilises kirjelduses toodud

tabelile (vt lk 11-12) toimub andmevahetus

eemalviibimise kestusest ei piisa, kuna on vaja arvestada töötatud

aega perioodis, et välja arvestada kuupalk. Samuti täpsustatakse

eelnõus ja seletuskirjas andmeallikaid.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täpsustatakse töödeldavate ajutise

eemalviibimise andmete ulatuse osas. Selgitame siin ka täpsemalt.

Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei ole vajalik töödelda ajutise

eemalviibimise täpseid algus- ja lõpukuupäevi, kuid vajalik on info

selle kohta, millises kuus või arvestusperioodis eemalviibimine

toimus, et töötasu- ja töökoormusandmed oleksid võrreldavad.

Üksnes aasta koondsumma ei võimaldaks korrektselt siduda

eemalviibimist sama perioodi töötasuandmetega.

Statistikaamet kasutab palgapeegli eesmärgil andmeid üksnes

ulatuses, milles need on talle seadusest tulenevalt kättesaadavad ja

vajalikud Palgapeegli näitajate arvutamiseks. Statistikaamet kasutab

palgapeegliks näitajate arvutamiseks vaid andmeid, mis on talle

kättesaadavad riikliku statistika programmi täitmiseks. Minimaalsuse

põhimõtte järgimiseks ei kasutata palgapeegli arvutustes kõiki

laekuvaid andmeid, vaid üksnes neid andmeelemente, mis on

vajalikud soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks, eelkõige

eemalviibimise liik ja aeg asjakohases arvestusperioodis. Eraldi

andmeväljastuse loomine, mille puhul Tervisekassa või muu

andmeandja edastaks samu andmeid palgapeegli jaoks teisel kujul, ei

oleks proportsionaalne ega vähendaks sisuliselt andmetöötluse

ulatust, kui Statistikaamet saab olemasolevast andmekoosseisust

kasutada vaid vajalikku minimaalset osa.

Arvestatud. Eelnõu täiendatakse MKSi täiendusega lisades

Statistikaametile maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is

45

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

nelja suure riikliku andmekoguga (MTA,

Statistikaamet, Tervisekassa, SKAIS).

Tabelist nähtub, et kaasatakse Tervisekassa ja

Sotsiaalkindlustusameti (SKAIS) andmed.

Isegi kui edastatakse vaid haiguslehe algus-

ja lõpukuupäev, on tegemist siiski andmetega

isiku tervisliku seisundi (ajutine

töövõimetus) kohta. SKAIS-ist saadavad

lapsepuhkuste ja puudega lapse vanema

puhkuste andmed riivavad isiku

perekonnaelu puutumatust. Eelnõu tekstist ei

tule aga välja, et ei ole palgapeegli teenuse

raames töödeldakse isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses

eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmed) või

sotsiaalkaitsega seotud tundlikku infot.

Isikuandmete töötlemist võimaldav norm

peab selgelt viitama isikuandmete allikatele,

kuid eelnõu praeguse sõnastuse järgi ei ole

üheselt selge, millistest andmekogudest

andmed päritakse. Antud juhul ei piisa sellest,

et võimalikele andmeallikatele on viidatud

metoodilises kirjelduses või seletuskirjas,

kuna eelnõu teksti sõnastus ise ei piira

andmete saamist ka teistest andmekogudest.

Ühtlasi jääb küsitavaks, millisel õiguslikul

alusel teeb Statistikaamet päringut

maksukohustuslaste registrisse, arvestades, et

sätestatud ülesannete täitmise. Lisaks täpsustame seletuskirja.

Nõustume, et palgapeegli teenuse läbipaistvuse tagamiseks peab

olema selgelt arusaadav, milliseid andmeliike kasutatakse, millistest

andmeallikatest andmed pärinevad ning millisel eesmärgil neid

töödeldakse.

Samas ei tähenda asjaolu, et andmed on algselt kogutud või esitatud

teise andmekogu eesmärgil, et neid ei võiks seaduses sätestatud uuel

eesmärgil kasutada. Eesti õiguskorras on andmekogude vaheline

andmevahetus ja andmete ristkasutus lubatav, kui selleks on seadusest

tulenev õiguslik alus, määratud eesmärk, piiritletud andmekoosseis

ning selge vastutus. Palgapeegli puhul luuakse selline alus

kavandatava SoVS § 11¹-ga.

Palgapeegli eesmärgil ei muudeta algandmekogude eesmärke

selliselt, nagu MTA, Tervisekassa või SKAIS koguksid andmeid

palgapeegli jaoks. Need asutused koguvad andmeid jätkuvalt oma

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Palgapeegli puhul on

tegemist eraldi töötlemisega, mille eesmärk on võimaldada

Statistikaametil koostada tööandja taotlusel organisatsiooni soolise

palgalõhe statistilised näitajad.

Seletuskirja täpsustatakse, et palgapeegli näitajate arvutamisel

kasutatakse üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikke töösuhte,

töötasu ja ajutise töölt eemalviibimisega seotud andmeid. Ajutise

eemalviibimise andmeid kasutatakse töökoormuse arvestamiseks

asjakohases arvestusperioodis ning tööandjale ei kuvata töötajate

individuaalseid haiguslehe, lapsepuhkuse või muid eemalviibimise

andmeid, vaid üksnes statistilised soolise palgalõhe näitajad.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatakse vastutavate töötlejate rollide

osas. Palgapeegli näitajate arvutamisel on Statistikaamet vastutav

46

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

register sisaldab ka maksusaladust, mille

avaldamine on lubatud

maksukorralduse seaduse § 29 punkti 11

alusel ainult riikliku statistika seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks statistikatöö

tegemisel.

Täpsustamist vajab ka töödeldavate andmete

ulatus. Näiteks küsitav on kas soolise

palgalõhe tuvastamiseks on tingimata vaja

teada puudega lapse vanema puhkuse täpseid

kuupäevi või piisaks sellest, kui

Statistikaametile edastataks vaid

koondsumma töötaja aasta jooksul

sotsiaalkindlustusega kaetud põhjustel

eemalviibimise päevadest. Metoolise

kirjelduse tabel viitab, et tehakse

täiemahuline andmete päring, mitte ei

piirduta vähima vajalikuga.

Läbipaistvuse mõttes tekib probleem

andmete töötlemise eesmärgiga. Tööandja

esitab andmed MTA-le (TÖR ja TSD)

maksudeklaratsiooni eesmärgil. Töötaja

eeldab, et tema haiguslehe andmed liiguvad

Tervisekassast tööandjale hüvitise

maksmiseks, mitte Statistikaametile

palgapeegli teenuse raames. Kuna eelnõu ei

ütle piisavalt selgelt, milliseid andmeid

täpselt kasutatakse palgapeegli teenuse jaoks

töötleja ulatuses, milles ta töötleb seaduses sätestatud ülesande alusel

andmeid soolise palgalõhe näitajate koostamiseks ja edastatud

näitajate kuvamise ulatuses on vastutav töötleja Tööinspektsioon.

Tööandja taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise

tingimus, kuid see ei tähenda, et Statistikaamet töötleks andmeid

tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel. Tööandja

vastutab nende andmete ja palgapeegli tulemuste edasise töötlemise

eest, mida ta pärast tulemuste kuvamist oma organisatsioonis ise

kasutab. Seletuskirja täpsustatakse ka töökeskkonna andmekogu rolli

osas, et tegemist on tehnilise ligipääsu- ja kuvamiskanaliga, mitte

palgapeegli näitajate sisulise statistilise töötlejaga.

Selgitame. Statistikaameti andmete säilitamist ei ole eelnõus ega

seletuskirjas käsitletud, kuna Statistikaamet ei säilita palgapeegli

teenusega seoses andmeid. Statistikaameti andmete töötlemise ulatus

on eelnõus kajastatud. Selgitame täpsemalt. Palgapeegli teenuseks

kasutab amet andmeid, mis on talle edastatud riikliku statistika

ülesannete täitmiseks ja andmeid töödeldakse ainult juhul, kui

tööandja teenust kasutab. Iga kord, kui tööandja päringu teeb tehakse

automaatarvutused uuesti ja edastatakse näitajad ilma näitajaid

salvestamata. Seetõttu ei säilita Statistikaamet palgapeegli teenusega

seoses andmeid ega näitajaid. Kvartaalne uuendamine, mida

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht ja

palgapeegli metoodika kirjeldavad tähendab seda, et üks kord

kvartalis lisanduvad palgapeeglisse kõige hiljutisemad andmed. Seda

aga ainult juhul, kui tööandja palgapeegli päringu teeb.

47

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

ning kust neid saadakse, ei saa mõistlikult

eeldada, et töötaja ajutise eemalviibimise

detailsed andmed on osa sellest teenusest.

Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 1 sätestab, et

Statistikaamet töötleb andmeid tööandja

taotlusel. Kui andmeid töödeldakse tööandja

taotlusel, siis jääb selgusetuks, kes on

vastutav töötleja. Seletuskirja punktis 6.4 on

märgitud, et vastutav töötleja – olgu ta

tööandja töösuhtes või Statistikaamet oma

ülesannete täitmisel, vastutab võimaliku

väärkasutuse eest. Eelnõu pinnal ei ole seega

võimalik tuvastada, kes on vastutav töötleja

konkreetses protsessis.

Selgust vajab ka andmete säilitamise

küsimus. Kavandatav SoVSi § 11¹ lõige 3

ütleb, et andmeid ei salvestata TI

andmekogusse, kuid selgusetuks jääb, kas ja

kui kaua hoiab neid andmeid enda juures

Statistikaamet. Maksu- ja Tolliameti

kodulehel teenuse kirjelduse juures on

täpsustatud, et päritud andmed uuendatakse

kvartaalselt. Seega on arusaamatu, kas

tööandja poolt teenuse käivitamisel tehakse

igakordselt uus päring registrisse või

kasutatakse varem kogutud andmed.

48

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

Eeltoodust lähtuvalt leiame, et palgapeegli

teenust reguleeriva sätte sõnastus on liiga

üldsõnaline, samas eeldab teenus

laiaulatuslikku ja tundlikku andmevahetust.

Palume sätte sõnastus parandada ning

täpsustada andmeliigid, sh eristada

eriliigilised andmed (sh nt märkida, et

töödeldakse üksnes eemalviibimise aega ja

liiki, ilma diagnoosita), selgemalt määrata

säilitustähtaeg, sh ka juhul, kui andmed kohe

kustutatakse, ning täpsustada vastutuse

jagamine tööandja ja Statistikaameti vahel.

2. Töökeskkonna andmekogu volitusnorm

Eelnõu §-ga 4 nähakse ette töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine.

Kavandatavas TTOS § 24¹ lõikes 1 ei ole

välja toodud isikuandmete kategooriaid.

TTOS § 24¹ lõige 3 annab küll üldise loetelu

sellest, mille kohta andmeid kogutakse, kuid

isikuandmetele viitab ainult punkt 1 (füüsilise

isiku üldandmed). Samas kogutakse

andmekogusse ilmselgelt rohkem andmeid

kui

ainult üldandmed, sh nt kogutakse ka

surmaandmeid, ametinimetusi, mis ei liigitu

üldandmete alla. Samuti töödeldakse

töökeskkonnas toimunud õnnetuste,

tööõnnetuste, tööst põhjustatud haigestumiste

ja kutsehaigestumiste kohta kogutu

Selgitame. Teeme vastavad muudatused menetluses olevas

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõus, kus korrastatakse

täpsustatakse ja uuendatakse terviklikult andmekogus töödeldavate

andmete koosseise.

49

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

terviseandmed, sh nt ka diagnoosid ehk

kogutakse ka eriliiki isikuandmeid.

Korrastamist vajab ka andmete säilitamise

regulatsioon. Volitusnorm loetleb küll teatud

andmekategooriad, kuid põhimäärus sisaldab

palju enamat (nt nõusolekud säilitatakse 5

aastat, kaebused ja vihjed 3 aastat, ennetus- ja

teavitustegevusega seotud andmed 10 aastat,

lepitusmenetlusega seotud andmed 5 aastat,

ekslikult esitatud andmed 3 aastat). TTOS §

24¹ lõige 4 nende andmete säilitamist ette ei

näe. Pealegi ei ole selge, mis eesmärgil peaks

ekslikult saadud andmeid üldse säilitama.

TTOS § 24¹ lõige 5 ei näe ette, et

põhimääruses võiks säilitamise tähtaegu

sätestada. Viitatud lõike punkt 4 puudutab

küll säilitamist, kuid mitte tähtaegu, vaid

säilitamise korda ehk kus ja kuidas

säilitatakse.

Juhime tähelapanu, et andmekogu eesmärk

tuleks seaduse volitusnormis selgemalt lahti

kirjutada. Andmekogu eesmärk ongi

volitusnormi tuum ja peaks andma vastuse

küsimusele, millisel eesmärgil, milliste

ülesannete täitmiseks andmekogu on

asutatud. Sealjuures, mida tundlikumad

andmed, seda intensiivsemalt isiku

põhiõigusi riivatakse ja seda üksikasjalikum

peab olema

50

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

täitevvõimu tegutsemise aluseks olev

volitusnorm.

Andmekaitse Inspektsioon on esitanud

andmekogu volitusnormi ja põhimääruse

regulatsiooni

puudutavaid sarnaseid tähelepanekuid

29.12.2025 arvamuses eelnõule nr 2.3-

5/25/4040-2. Palume

neile tähelepanu pöörata ka käesoleva eelnõu

puhul.

Eesti Advokatuur 1. Tööõiguse komisjon juhib tähelepanu, et

direktiivi teadlik osaline ülevõtmine

annab Euroopa Komisjonile aluse

rikkumismenetluse algatamiseks ELTL

artikli 258 alusel, mis lõpeb reeglina

trahviga Euroopa Kohtu otsuse alusel.

Direktiivi mehhanismid on omavahel tihedalt

seotud ja moodustavad terviku – osaline

ülevõtmine ei taga direktiivi tõhusa toime

põhimõtet. Näiteks on direktiivi artikkel 4

terviklik ülevõtmine (tööandja kohustus

kehtestada töötasustruktuurid, mis

võimaldaks hinnata töötajate olukorra

võrreldavust töö väärtuse seisukohast,

Võtame teadmiseks.

51

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

lähtudes objektiivsetest sooneutraalsetest

kriteeriumidest) eelduseks järgnevate sätete,

sealhulgas näiteks artikkel 5 lõike 1 (eelnõu §

1 p 1) tõhusale ülevõtmisele ja

rakendamisele. Direktiivi kohaselt tuleb tööle

soovijale anda „teavet asjaomasel ametikohal

objektiivsete ja sooneutraalsete kriteeriumite

alusel makstava algtöötasu või selle

vahemiku kohta“, mis eeldab, et tööandja on

hinnanud tööde väärtust ja kehtestanud

töötasustruktuurid, millel kandidaadile

avaldatav info põhineb. Direktiivi artikli 18

lõige 2 näeb ette tõendamiskohustuse

ümberpöördumise olukorras, kus tööandja on

jätnud täitmata direktiivi artiklites 5, 6, 7, 9 ja

10 sätestatud kohustused – sellisel juhul peab

tööandja tõendama, et diskrimineerimist ei

toimunud. Kui artiklid 6, 9 ja 10 jäävad

ülevõtmata, jääb see tugevdatud kaitse

töötajatele nõuetekohaselt kohaldamata.

Direktiivi mitteülevõtmine ei tähenda siiski,

et direktiivist tulenev regulatiivne mõju jääb

täielikult saabumata - see tähendab üksnes

seda, et mõju saabumine muutub

keerulisemaks ja koormavamaks nii isikutele

kui ka kohtusüsteemile. Riigisisesed kohtud

52

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

on kohustatud tõlgendama kehtivat õigust nii

palju kui võimalik kooskõlas direktiivi

eesmärkidega. Selline tõlgendamisprotsess

võib olla ajamahukas, koormab

kohtusüsteemi ning võib nõuda Euroopa

Kohtule eelotsuse küsimist, mis kulutab

täiendavaid ressursse. Lisaks tuleb arvestada,

et ELi põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud

diskrimineerimise keelule ja ELTL artiklis

157 sätestatud võrdse tasustamise

põhimõttele on Euroopa Kohtu praktikas

omistatud vahetu mõju eraõiguslike isikute

vahelistes suhetes: need sätted on iseenesest

piisavad, et luua töötajatele subjektiivseid

õigusi, millele kohtus vahetult tugineda ka

ilma direktiivi täieliku ülevõtmiseta. Seda on

käsitatud näiteks Euroopa Kohtu otsuses

22.01.2019 asjas C-193/17, mh p-des 76-78:

„Diskrimineerimise keeld on liidu õiguse

üldpõhimõttena imperatiivne. //…//

Järelikult, kui peaks ilmnema, et riigisiseseid

õigusnorme ei saa tõlgendada kooskõlaliselt

direktiiviga 2000/78, peab eelotsusetaotluse

esitanud kohus siiski tagama töötajatele

harta artiklist 21 tuleneva õiguskaitse ja selle

artikli täieliku toime.“ Komisjon leiab seega,

53

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

et direktiivi mittenõuetekohane ülevõtmine

loob õiguslikku ebakindlust ja koormab

kohtusüsteemi keerukate

tõlgendamisvaidlustega. Lihtsam ja

ökonoomsem on koostada kohe terviklik,

rakendatav ja arusaadav regulatsioon.

2. Eelnõu terminid ei ole kooskõlas

ülejäänud kehtiva tööõiguse

regulatsiooniga või ei paikne sätted

normitehniliselt loogiliselt. Komisjoni

hinnangul võiksid olla töötasu

puudutavad sätted kõik hes paragrahvis,

nt TLS §-s 29, mille pealkiri võiks olla

lihtsalt „Töötasu“. Mitmed eelnõu sätted

dubleerivad juba kehtivat õigust, samas

on valik dubleerimise ja

mittedubleerimise osas põhjendamata.

Mitte arvestatud. Eelnõus kavandatud sätted on paigutatud TLS-i

ülesehitust arvestades sisuliselt sobivatesse paragrahvidesse.

Töölesoovijale teabe andmist ja töölesoovijalt andmete küsimist

puudutavad sätted paiknevad TLS §-s 11, mis reguleerib tööandja

õigust küsida töölesoovijalt andmeid ja töölesoovija teavitamist.

Töötasu suuruse määramist puudutav võrdse tasustamise põhimõte on

paigutatud TLS §-sse 29, mis reguleerib töötasu. Seetõttu ei ole

põhjendatud kõigi töötasu läbipaistvusega seotud sätete koondamine

ühte paragrahvi üksnes põhjusel, et need on temaatiliselt seotud

töötasuga.

54

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

3. Komisjoni hinnangul on eelnõu §-s 1 p 2

kavandatav täiendus „sissetulekut“

ebapiisav direktiivi nõuetekohase

ülevõtmise seisukohast ning kannab

endas ka normitehnilisi puudusi:

Direktiivi artiklist 5 tulenev keeld on

absoluutne keeld (mitte pelgalt eeldus),

mistõttu tuleb seda eristada kehtiva TLS

§ 11 lõike 2 eeldusepõhisest

lähenemisest. Eeldusepõhisesse lõikesse

lisatuna võib tekkida

tõlgendamisprobleem - kas töötasu

küsimise keeld on absoluutne või

ümberlükatav? Komisjoni hinnangul

oleks korrektsem lisada eraldi säte, mis

sisaldab selget ja absoluutset keeldu

küsida kandideerijalt teavet tema

praeguste või varasemate töösuhete ajal

makstud töötasu kohta.

Pelgalt termini lisamine ei selgita tegelikult

ka seda, mida tööandja ei või tööle soovijalt

täpselt küsida. „Sissetulek“ viitab töötaja

igasugusele tulutoovale tegevusele. Direktiiv

Arvestatud. Tulenevalt tagasisidest muutsime eelnõu ja lisasime

keelu varasema või praeguse töötasu kohta küsida eraldi lõikena.

55

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

näeb ette keelu küsida kandideerijalt teavet

konkreetselt tema praeguste või varasemate

töösuhete ajal makstud töötasu kohta ehk et

küsida ei või ajaloolisi palgaandmeid.

Pärast täienduse lisamist muutub ebaselgeks

sõna „ebaproportsionaalselt" grammatiline

seos lauses „...mis puudutavad

ebaproportsionaalselt tööle soovija eraelu,

sissetulekut...". Jääb selgusetuks, kas

„ebaproportsionaalselt" laiendab üksnes

väljendit „eraelu" või hõlmab see ka

„sissetulekut". Kui määrsõna kohaldub

mõlemale, tekib mulje, et sissetuleku kohta

küsimine on lubatav seni, kuni see ei ole

ebaproportsionaalne - mis on aga direktiiviga

selgelt vastuolus.

56

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

4. Eelnõu §-ga 1 p 3 soovitakse täiendada

tööandjate kohustusi sellega, et lisatakse

kohustus mitte takistada töötajal

avalikustada oma töötasu suurust.

Komisjoni hinnangul on selline kohustus

ebamäärane. Ja kuigi juba praegu

kohaldub töösuhetes põhimõte, et

tööandja ei saa keelata töötajatel enda

töötasu avaldamast, on selguse huvides

soovitav pigem lähtuda direktiivis toodud

konkreetsest juhisest, et keelata tuleb

lepingutingimused, mis takistavad

töötajaid oma töötasu kohta teavet

avaldamast. Normitehniliselt võiks

selline säte paikneda kas töötasu sättes

(TLS § 29) või saladuse hoidmise

kohustuse sättes (TLS § 22), mitte aga

tööandja põhikohustuste loetelus.

Mitte arvestatud. Kavandatud sätte paiknemine TLS § 28 tööandja

kohustuste loetelus on põhjendatud, kuna regulatsiooni eesmärk on

keelata tööandja igasugune tegevus, millega takistatakse töötajal oma

töötasu suurust avaldamast. Direktiivi eesmärk ei piirdu üksnes

lepingutingimuste või konfidentsiaalsusklauslite keelamisega, vaid

hõlmab ka muid tööandja tegevusi, sealhulgas töökorraldusreegleid,

juhiseid ja praktikaid, millega töötaja töötasu avaldamist piiratakse.

Seetõttu ei oleks sätte paigutamine üksnes TLS § 22 saladuse

hoidmise kohustuse juurde piisav, kuna see võiks jättaeksliku mulje,

et keelatud on üksnes saladuse hoidmise kokkulepped.

57

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

5. Eelnõu §-s 1 p 4 soovitakse täiendada

TLS § 29 lg-t 61, kus on kirjas, et tööandja

määrab töötasu suuruse – töölepingulises

suhtes on töötasu sageli see oluline

tingimus, milles pooled peavad

kokkuleppe saavutama ja sellises

sõnastuses jääb mulje nagu viidataks

individuaalse töötasu suuruse

kindlaksmääramisele. Kui siin on

mõeldud seda, et tööandja peaks oma

töötasustruktuuri kujundama selliselt, et

naiste ja meeste sama või võrdväärse töö

eest oleks tagatud võrdne tasustamine,

siis tuleks seda sätet selliselt täpsustada.

Komisjoni hinnangul jääb direktiivi

poolikul ülevõtmisel ebaselgeks, kuidas

tööandjad ilma oma töötasusüsteeme

auditeerimata ja ametikohti võrdlemata

seda tegema hakkavad. Seletuskirjast ei

nähtu, et oleks läbi viidud analüüs juba

olemasolevate samasisuliste sätete osas.

Näiteks TLS § 3 sätestab, et tööandja

peab tagama töötajate kaitse

diskrimineerimise eest, järgima võrdse

kohtlemise põhimõtet ning edendama

võrdõiguslikkust vastavalt võrdse

Arvestatud. Eelnõu sätet muudetakse kehtestades põhimõte TLSis

üldisemalt. Lisaks selgitame, et TLSis sätestatakse põhimõte, et

tööandja peab tagama naistele ja meestele sama või võrdväärse töö

eest võrdse tasustamise konkreetse töötaja töötasu kokku leppimise

kontekstis. Kooskõlastusel olev eelnõu ei too Eesti õigusesse

muudatusi selles osas, mis puudutab, kuidas tööandja seda tagama

peaks. Jätkuvalt ei ole tööandjal kohustust tasustamissüsteemi omada,

kuigi on küsitav, kuivõrd tööandja ilma igasuguse tasustamissüsteemi

või loogikata suudab tagada naistele ja meestele võrdse või

võrdväärse töö eest võrdse tasu, mis on soolise võrdõiguslikkuse

seadusega olnud nõutud üle kahekümne aasta.

58

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

kohtlemise seadusele ja soolise

võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 6 lg

2 p 3 sätestab, et tööandja tegevust

loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta

kehtestab ühest soost töötajale või

töötajatele ebasoodsamad töö

tasustamise või töösuhtega seotud hüvede

andmise ja saamise tingimused kui sama

või sellega võrdväärset tööd tegevale

teisest soost töötajale või töötajatele.

Tekib küsimus, et kui osad dubleerivad

kohustused on eelnõusse lisatud, siis miks

ei ole eelnõusse lisatud kohustust tagada,

et töökuulutused ja ametinimetused on

sooneutraalsed ning värbamisprotsessid

viiakse läbi mittediskrimineerival viisil,

et mitte kahjustada õigust saada võrdse

või võrdväärse töö eest võrdset tasu,

milline kohustus on samuti soolise

võrdõiguslikkuse seadusest tuletatav.

59

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

6. Komisjoni hinnangul on tervitatavad

sätted värbamise osas (eelnõu § 1 p 1),

kuna neid tänases õiguses ei eksisteeri.

Siiski tekitab küsimusi mõiste „eeldatav

töötasu“, mis on mitmetähenduslik.

Seletuskirja järgi on eeldatav töötasu

töökoha põhitöötasu, kuid eeldatav

töötasu sobib vähemasti sama hästi kui

mitte paremini kirjeldama tasu, mida

konkreetsel ametikohal töötades

tavapäraselt teenitakse, st põhitöötasu ja

varieeruva osa (lisatasud, tulemustasud,

preemiad) summa. Just nii võib

„eeldatav" sõna mõjuda - „see, mida võib

oodata" ehk kogu tüüpiline

teenimisvõimalus. Direktiiv kasutab

terminit „algtöötasu“ (ingl k versioonis

"initial pay"), mis ei ole küll mõistena

defineeritud, kuid viitab baastasemele

ehk põhitöötasule. Komisjoni hinnangul

võiks mitmetähendusliku „eeldatav

töötasu“ asemel tuua töölepingu

seadusesse sisse pigem tavakeeles laialt

kasutusel oleva (ja varem kehtinud

palgaseaduses defineeritud) põhitöötasu

mõiste. Teiseks, võimalus märkida palga

Osaliselt arvestatud. Kuna esitatud märkusest nähtub,

et sõna „eeldatav“ kasutamine võib tekitada praktikas seaduse

kohaldamisel erinevaid küsimusi, siis oleme eelnõu § 1 punktist 2,

millega täiendatakse TLSi § 11 lõikega 22, selle sõna otsustanud välja

jätta. Seega, eelnõus jäädakse lihtsalt sõnastuse „töötasu“ juurde. Ehk

tööandjal on edaspidi kohustus esitada töölesoovijale teave pakutava

töökoha töötasu või selle vahemiku kohta. Selgitame, et me ei

soovi TLSi lisada täiesti uut töötasu puudutavat

terminit „põhitöötasu“, millest otsustati loobuda juba 2009. aastal, kui

hakati koostama praegust TLS-i, ja mida üheski teises TLS-i sättes ei

kasutata. Olenemata eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas TLSi § 11 lõikes

22 termini „põhitöötasu“ või täiendava sõna „eeldatav“ kasutamisest,

saab tööandja enne töövestluse

toimumist esitada töölesoovijale esialgse,

esmase informatsiooni töötasu suuruse kohta, mida saavad

seejärel pooled asuda omavahel läbi rääkima. Täpsemad näited selle

kohta, kuidas märkida töökuulutuses töötasu või selle vahemikku, on

esitatud eelnõu seletuskirjas.

Lisaks selgitame juurde, et töötasuvahemiku mõistet seaduses paika

ei panda. Tänase välja pakutud sõnastuse puhul on oluline, et vahemik

eeldab alumist ja ülemist piiri ning kahtlemata ei vasta vahemiku

avaldamise nõudele „palk alates alampalgamäärast“. Riikides, kus on

töötasuvahemiku avaldamise nõue töökuulutuses ei ole enamasti

paika pandud vahemiku määratlust. Seda seetõttu, et mõistlik

vahemik on väga varieeruv olenevalt töökohast. Näiteks New

Jersey tööministeeriumi ettepaneku järgi1 ei tohiks vahemiku laius

ületada 60% vahemiku alumisest piirist (see tähendaks näiteks, et

alumise piiri puhul 2000 eurot oleks maksimaalne ülemine piir 3200

eurot). Leedu avaliku sektori töö tasustamise soovitused näevad ette,

60

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

vahemik on laialdaselt tõlgendatav -

vahemikud võivad olla sedavõrd suured,

et ei anna tööle kandideerijale

adekvaatset infot ning kuigi ka direktiiv

ise näeb ette palgavahemiku märkimise

töökuulutusse, ei pruugi see tegelikku

kasu õigusesse tuua ja vajaks täiendavaid

juhiseid, et kuidas palgavahemikku

märkida.

et palgavahemiku laius oleks +/–15% kuni +/–25% vahemiku

keskväärtusest, mis tähendaks näiteks 2000-eurose alampiiri puhul

kuni 3333 eurost ülempiiri. Seega on kehtestatud soovituslikes

juhistes jõutud pigem üsna laiade vahemikeni, mistõttu ühtse

soovituse või nõude panemine, ei tundu mõistlik. Küll aga peab

kahtlemata antud töötasuvahemik olema asjakohane ja mõistlik.

Justiits- ja

Digiministeerium

1. Palume eelnõu täiendada ja

kavandada muudatused, millega

tagada Euroopa parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2023/970,

millega tasustamise läbipaistvuse ja

õiguskaitsemehhanismide kaudu

tugevdatakse meeste ja naiste võrdse

või võrdväärse töö eest võrdse tasu

maksmise põhimõtte kohaldamist,

nõuetekohane ülevõtmine Eesti

õigusesse selliselt, et ettevõtjate

halduskoormus oluliselt ei suureneks,

võttes kasutusele olemasolevad

siseriiklikud instrumendid. Direktiivi

sätted, mis ei näe ette

Selgitame. Vastavalt poliitilisele suunisele võetakse antud eelnõuga

üle direktiiv vaid osaliselt.

61

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

halduskoormusega nõuete ülevõtmist,

tuleb samuti võtta siseriiklikkuse

õigusesse üle selliselt, et tagada

kooskõla direktiiviga.

2. Eelnõu § 1 p-ga 4 kavandatakse

täiendada TLS § 29 lõikega 61 ,

sätestades tööandjale kohustuse

töötasu suuruse määramisel tagada

naiste ja meeste sama või võrdväärse

töö eest võrdne tasustamine. Sätte

eesmärk on arusaadav ja põhjendatud,

kuid ilmselt võib olla muid

objektiivseid põhjuseid, miks sama

või võrdväärse töö eest võrdne

tasustamine ei pruugi põhjendatud

olla (nt haridustaseme erinevus,

kogemuste erinevus, täiendavad

oskused vms). Seletuskirjas on

selgitatud, et erinev kohtlemine võib

Mitte arvestatud. ELi õigus, sh ELTL ja direktiivid sõnastavad

võrdse tasustamise sama või võrdväärse töö eest põhimõttena ning

eelnõu eesmärk on see põhimõte ka TLS-is selgelt sätestada. Sätte

täiendamine erandiklausliga ei ole vajalik ja võib nõrgendada

põhinormi selgust. Võrdse tasustamise põhimõte ei välista töötasu

erinevusi, kui need põhinevad objektiivsetel, asjakohastel,

tõendatavatel ja sooneutraalsetel teguritel. Seda on selgitatud

seletuskirjas. Seaduse tekstis säilitatakse põhimõtteline sõnastus,

mille kohaselt tööandja tagab naiste ja meeste sama või võrdväärse

töö eest võrdse tasustamise.

62

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

olla põhjendatud, kui selleks on

objektiivne või sooneutraalne põhjus.

Palume kaaluda sätte täiendamist

selliselt, et ka see osa oleks TLS § 29

lõikes 6 1 öeldud.

3. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

(TTOS) töökeskkonna andmekogu

eesmärki. Võttes arvesse, et soolise

palgalõhe andmeid töökeskkonna

andmekogusse ei salvestata (soolise

võrdõiguslikkuse seaduse § 111 lg 3)

ja arvestades, et andmekogus

säilitatavate andmete säilitustähtajad

on sätestatud TTOS § 241 lõikes 4,

palume ka andmekogu

säilitustähtaegade juures sätestada, et

andmeid palkade läbipaistvuse kohta

andmekogus ei säilitata. Palume

arvestada ka käesoleva kirja lisades

Arvestatud. TTOSi lisatakse näitajate mittesalvestamine.

63

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud,

mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega

eelnõu mõjuanalüüsi kohta.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

27.05.2026 nr 1-9/1902-1

Muudatusettepanekud Riigikogu

menetluses olevale töölepingu seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

Austatud Riigikogu sotsiaalkomisjon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Riigikogu menetluses olevale töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 837 SE eelnõule järgmised muudatusettepanekud. Aluseks on võetud teise lugemise eelnõu tekst. 1. Muuta eelnõu § 1 punkte 7 ja 8 ning esitada need ühe muutmiskäsuna punktina 7 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Tööandja ei tohi küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta. (22) Tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta.“;“.

Selgitus: muudatused tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Eelnev sõnastus polnud piisavalt täpne, kuna ei keelanud ühemõtteliselt varasema või praeguse töötasu kohta küsimist, vaid sisaldas endas eelduspõhist lähenemist. See tähendab, et eelnev sõnastust tekitas küsimuse, kas töötasu küsimise keeld on absoluutne või ümberlükatav. Seetõttu on keeld nüüd lisatud eraldi sättena (lõige 21). Lõikega 22 lisatakse töötasu või töötasu vahemiku teabe jagamise juurde kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, et tagada teabe esitamise viisi selgus. Lisaks asendatakse „eeldatav töötasu“ „töötasuga“ arvestades tagasisidet, et termin „eeldatav“ sobib kirjeldama kogu tasu ootust, mis sätte mõte pole. Selle muudatusega seoses sätte mõte ei muutu. Selguse huvides toome välja ka uue sätte 22 selgitused tervikuna. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TLS-i § 11 lõikega 22, sätestades, et tööandja esitab töölesoovijale teabe pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Lisaks, kui asjakohasele töökohale kohaldatakse kollektiivlepingust tulenevaid töötasu tingimusi, peab tööandja

2

esitama töölesoovijale vastava teabe nende tingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et tagada vastavus direktiivi artikli 5 lõikele 1 eesmärgiga tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Direktiivis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks tuleb töötasu või töötasuvahemiku info avaldada viisil ja vormis, mis tagab kandidaadile võimaluse osaleda töötasu läbirääkimistel teadlikult ja ette valmistatult. Vorminõue on määratud, et tööandjatele ja tööle soovijatele oleks selge, mis viisil teave esitatud peab saama. Seega aitab vorminõue vähendada arusaamatuste riski. Lisaks hakkab Tööinspektsioon vastavalt eelnõukohasele seadusele antud sätte üle järelevalvet tegema, mis ei oleks vorminõudeta võimalik. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tähendab, et seda võib teha näiteks e-kirja teel, veebi üles laetud töökuulutuses, paberkandjal või sõnumina. Töötasu või töötasuvahemiku peab avaldama piisavalt varakult enne töövestlust, et kandidaadil oleks võimalik pidada läbipaistval ja informeeritud viisil töötasu üle läbirääkimisi. Nõue kehtib kõigi värbamiste puhul, sh sihtotsingute ja organisatsioonisisest kandidaatide puhul, et tagada sisuline palgaläbirääkimise võimalus. Töötasuna käsitletakse töökoha põhitöötasu. Töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Tööandja võib soovi korral avaldada ka lisatasude või muude hüvede info, aga sellist kohustust ei seata. Töövestluseks tuleks üldjuhul pidada tööandja või tema esindaja ja konkreetse töölesoovija vahelist suhtlust, sõltumata sellest, kas see toimub kirjalikult, telefoni või videokõne teel või füüsilisel kohtumisel, kui suhtluse eesmärk on hinnata töölesoovija sobivust pakutavale töökohale või arutada töö tegemise tingimusi. Iga kontakt potentsiaalse tööandjaga ei ole töövestlus. Näiteks ei ole töövestlus tehniline telefonikõne vestluse aja kokkuleppimiseks ega selline proovitöö või eeltest, mille eesmärk on sõeluda välja kandidaadid, kes kutsutakse seejärel töövestlusele. Avaldatav töötasu või vahemik ei ole lõpuni siduv. See tähendab, et näiteks värbamise protsessis võib selguda, et on objektiivseid ja sooneutraalseid asjaolusid, miks töötasu peaks algselt antud numbrist erinema. Siiski on oluline, et samale tööle kandideerijatele antakse sama infot, et tagada läbipaistvad läbirääkimised töötasu üle. Töölesoovija peab saama töötasu või töötasuvahemiku info piisavalt varakult, et tagada võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada (või vajadusel töövestlus ära öelda). Mida „piisavalt varakult“ tähendab, sõltub olukorrast, eriti sellest, kui palju aega jääb töövestluse kokkuleppimise ja toimumise vahele. Seetõttu ei ole mõistlik seaduses sõnastada minimaalset perioodi, kuivõrd seaduse eesmärk ei ole fikseerida töövestluse toimumise ja kokkuleppimise vahelist aega. See ei oleks ei tööandjate ega tööotsijate huvides. Kui töövestlus lepitakse kokku toimuma ülehomme, siis tähendab piisavalt varajane ette teatamine, et töötasu või töötasuvahemiku info antakse kokku leppimise hetkel või vahetult pärast seda. Töötasu info jagamine on ühelt poolt tarvilik, et anda kandideerijatele adekvaatset infot ja leida sobilikud kandidaadid ning säästa nii tööandja kui ka tööle kandideerijate aega. Teisalt on see oluline, et ühtlustada töötasu läbirääkimise positsioonid potentsiaalse tööandja ja töölesoovija vahel. Kui tööle kandideerija teab, mis on antud töökohal tavaline töötasu või selle vahemik, siis on tal parem võimalus end läbirääkimisteks ette valmistada. Samuti võimaldab töötasuvahemiku osas varakult info saamine kandidaadil soovi korral loobuda töövestlusel osalemisest, hoides kokku nii enda kui tööandja aega. Läbipaistval töötasu infol põhinevad läbirääkimised aitavad ennetada diskrimineerimist töötasudes, kus töötasu määratakse objektiivsete kriteeriumite alusel, mitte kandidaadi läbirääkimisvõime järgi. See aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna uuringud näitavad, et naised küsivad samaväärse kvalifikatsiooni korral keskmiselt meestest madalamat tasu. Lisaks aitab see tööle kandideerijaid, kelle läbirääkimispositsioon on nõrk, sealhulgas mõnel objektiivsel põhjusel, näiteks seetõttu, et piirkonnas on vähe töövõimalusi või kuna kandideerija sissetulekust sõltub terve leibkond. Töökohale kohalduvad kollektiivlepingutingimused, mis tasustamist puudutavad, on näiteks öötöö, ületunnitöö või riigipühal töötamise seaduses paika pandud määrast

3

kõrgemalt tasustamine või kollektiivlepingus kehtestatud lisatasud. 2. Muuta eelnõu § 1 punkt 10 (eelmisest muudatusettepanekust lähtuvalt uues numeratsioonis 9) ja sõnastada see järgmiselt: „9) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.“;“.

Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Nimelt sisaldas eelmine sõnastust mõtet, et tööandja määrab töötasu. See oli ebatäpne, kuna töötasu on kokkulepe. Seetõttu on sõnastust muudetud. Säte kirjeldab tööandja kohustust tagada töötasu kokku leppides naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine – see tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või võrdväärset tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks töö tulemuslikkus või tõendatud tööjõupuudus antud töökohal, mis muudab värbamise keeruliseks. Tööde sama või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast võttes arvesse tööks vajalikud oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning vajaduse korral teisi kriteeriume. Siiski ei pane see säte tööandjale kohustust läbi viia tööde väärtuse hindamist või luua palgasüsteem. TLSi tuuakse vaid SoVSist tulenev kohustus konkreetse isiku töötasu kokku leppides tagada naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine.

3. Asendada eelnõu § 1 punktis 14 (eelmistest muudatusettepanekutest lähtuvalt uues numeratsioonis 13) tekstiosa „21“ tekstiosaga „22“.

Selgitus: eraldi lõike lisamise tõttu muutus numeratsioon. 4. Muuta eelnõu § 3 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ametiasutus peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.“; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne värbamisvestlust.“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.05.2023, lk 21–44)“.“.

Selgitus: esimeses punktis välja toodud muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uus säte kehtestatakse sarnaselt TLSi § 29 lõikega 61. Muudatus ei ole uus regulatsioon, samasisulise keelu sätestab täna juba soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 2 lõike 2 punkt 3. Ametnike ja töötajate ühetaolise kohtlemise tagamiseks ametiasutustes on otstarbekas ja vajalik samasugune regulatsioon sätestada ka avaliku teenistuse seaduses. Palga all on antud sättes mõeldud nii põhi- kui muutuvpalka. Lisatasude puhul on nende määrad täna avaliku teenistuse

4

seaduses kehtestatud ja seal ametiasutusel paindlikkust ei ole (v.a valveaja lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast).

Teises punktis lisatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue sarnaselt TLSi sättele. Kolmandas punktis on tegemist numeratsiooni muutusega.

5. Muuta eelnõu § 5 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine Soolise võrdõiguslikkuse seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Palgapeegel  (1) Palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada tööandjal seirata oma organisatsiooni soolise palgalõhe näitajaid. (2) Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. (3) Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. (4) Soolise palgalõhe näitajaid töökeskkonna andmekogusse ei salvestata.“.“.

Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uues sättes sõnastatakse täpsemalt, et palgapeegel on tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks. Niisamuti on uude sättesse lisatud andme allikate loend ja ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmete kasutamise piirang. Selguse huvides toome välja ka uue sätte selgitused tervikuna. Eelnõu § 5 täiendatakse SoVSi §-ga 111 sätestamaks õiguslik alus palgapeegli teenusele1 ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digiteenus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks, pakkudes tööandjate tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevaid näitajaid, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Palgalõhe näitajate all mõeldakse palgapeegli teenuses Statistikaameti arvutatud statistilisi näitajaid, mis kirjeldavad naiste ja meeste keskmise või mediaantöötasu erinevust organisatsioonis tervikuna ning vajaduse korral selle alarühmades, näiteks ametikoha, töötajate rühma või muu metoodikas määratud tunnuse lõikes. Palgalõhe näitajad võivad hõlmata muu hulgas soolist palgalõhet kogutöötasu alusel, samuti soolist töötajate jaotust ja meeste ja naiste jaotumist tasukvartiilidesse. Täpne näitajate koosseis ja arvutusloogika kirjeldatakse Palgapeegli metoodikas. Palgapeegli algatus tuleneb oma olemuselt soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustusest vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele. SoVS § 11 lõike 2 järgi on tööandjal kohustus koguda soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel võimaldavad asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise

1 Palgapeegel | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

5

põhimõtte järgimist töösuhetes. Tööandjatel on loomulikult ülevaade enda töötajatest, palkadest ja muudest tasudest, kuid soopõhine analüüs eeldab eraldi ressurssi (näiteks metoodika selgeks tegemist või võrreldavate andmete koondamist). Kuna riik kogub muude ülesannete tarbeks töötasuga seotud andmeid, siis loodi palgapeegli teenus, et läbi automaatanalüüsi pakkuda tööandjale sooliste palgalõhede seiramise võimalust. Kavandatava SoVS § 111 eesmärk on luua palgapeegli teenusele selge õiguslik alus. Palgapeegli teenuse puhul on töötajate isikuandmete töötlemise aluseks seaduses sätestatud avalikes huvides oleva ülesande täitmine Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Kavandatav säte määrab kindlaks töötlemise eesmärgi, lubatud andmetöötluse ulatuse ning andmeallikad, millest Statistikaamet võib tööandja taotlusel soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks andmeid töödelda. Tööandja taotlus on teenuse kasutamise ja päringu käivitamise tingimus. Riikliku statistika seaduse § 35 põhimõtetest lähtudes kuvatakse tööandjale üksnes statistilised näitajad ning töötajate individuaalandmeid Tööinspektsiooni iseteeninduses ei avaldata. Selline regulatsioon tagab töötlemise läbipaistvuse ning annab tööandjale, töötajale ja Statistikaametile selge arusaama töötlemise eesmärgist ja lubatud ulatusest. Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on vabatahtlik, kuid kus avalik sektor võimaldab päringu tegemist, mis tähendab, et tuvastatakse tööandja esindaja (seda tehakse läbi töökeskkonna andmekogu) ning tagatakse andmetöötluse toimimine (Statistikaameti poolt), et tööandja soovitud näitajad sel ajahetkel kuvada (läbi töökeskkonna andmekogu). Palgapeegli kaudu on võimalik tööandjal pärida soolise palgalõhe näitajaid, mis põhinevad andmetel, mille ta on ise riigile esitanud. Seejuures tuleb rõhutada, et riik ei võta kohustust statistilisi andmeid koguda, vaid eesmärk on tööandjat palgalõhede seiramisel toetada ja tõsta tööandjate teadlikkust palgalõhe olemasolu ning seiramise vajalikkusest. Andmed, mida palgapeegli jaoks töödeldakse on Statistikaametile edastatud riikliku statistika tegemiseks. Tööandja toetamiseks on palgapeegel sobivaim lahendus, millega riik on loonud tööandjate endi poolt esitatavate andmete põhjal tööandjatele seireteenuse ning töötanud välja analüüsimudelid. Edaspidiseks luuakse selge alus, kus Statistikaametil on ülesanne ja õigus andmetöötlust SoVSis sätestatud eesmärkidel teostada, sh töödelda isikuandmeid, kuid teenuse käivitamine ehk päring, toimub vaid juhul, kui tööandja seda võimalust kasutab. Statistiline tulemus kustutatakse töökeskkonna andmekogust teabega tutvumise lõppedes. Korduval kasutamisel tehakse uus päring, toimub uus automatiseeritud andmete töötlus ning andmed kustutatakse uuesti teenuse sulgemisel. Palgapeegli teenusega ei looda Statistikaametis eraldi andmekogu ega säilitata konkreetse päringu tulemusena koostatud Palgapeegli väljundit kauem kui teenuse osutamiseks ehk näitajate edastamiseks tehniliselt vajalik. Statistikaamet kasutab arvutuseks andmeid, mis on talle seadusest tulenevalt kättesaadavad, ning korduval kasutamisel tehakse uus automaatarvutus metoodikas määratud andmeseisu põhjal. Lõikes 1 sätestatakse, et palgapeegel on tööandjatele suunatud vabatahtlik digiteenus, mille eesmärk on võimaldada tööandjal seirata soolise palgalõhe näitajaid. See tähendab, et tööandja võib vabalt valida, kas ta palgapeeglit kasutab või mitte. Kui tööandja palgapeeglit ei kasuta, siis andmete töötlemist ei toimu. Palgapeegli näitajad on statistilised, st andmeid otseselt isikute kohta ei esitata. Kui organisatsioonis töötab vähem kui kolm meest ja kolm naist, siis teenust ei pakuta. Niisamuti ei kuvata tulemusi juhul, kui mõnes grupis on vähem kui kolm meest ja kolm naist (näiteks ei kuvata ametikohapõhiseid andmeid juhul, kui seal on vähem kui kolm meest ja kolm naist). Palgapeegli jaoks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust ega koguta tööandjalt eraldi lisaandmeid. Ükski palgapeegli näitaja ei ütle otseselt, kas organisatsioonis esineb diskrimineerimist või mitte. Näitajad võivad tööandjale viidata vajadusele andmetesse täpsemalt sisse vaadata. Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt

6

üle vaatama, kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade erinevused on põhjendatud või põhjendamata. Näiteks ei pruugi igas organisatsioonis kõikidele ametikohtadele, sobivaid ISCO koode2leiduda, mistõttu võivad eri töökohad kajastuda sama ISCO koodi ehk ametikoha all. Lisaks võivad arvestatud palku ja palgalõhesid mõjutada ka erinevad lisatasud, mida ei ole võimalik maksukohustuslaste registri andmete pealt põhipalgast eristada. Lõikes 2 sätestatakse, et soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks võib Statistikaamet tööandja taotlusel töödelda töösuhte, töötasu ja ajutiselt töölt eemalviibimisega seotud andmeid maksukohustuslaste registrist, Tervisekassa andmekogust ja sotsiaalkaitse infosüsteemist ning andmeid, mille tööandja on Statistikaametile esitanud riikliku statistika tegemiseks. Ajutise töövõimetuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse andmeid töödeldakse üksnes eemalviibimise aja ja liigi ulatuses. Selle sättega pannakse paika töödeldavad andmed ja andmeallikad. Säte sõnastatakse mitte kui „töödeldakse“ vaid „võib töödelda“, kuna palgapeegli teenuse jaoks ei koguta andmeid, siis peab metoodika kohanema olukorras, kus kogutavate andmete koosseisud muutuvad. Näiteks juhul, kui poliitikamuudatuste tõttu ei koguta enam maksukohuslaste registris samal kujul ametinimetusi, siis peab palgapeegli näitajate arvutamise metoodika sellega kohanema. Lisaks kui tööandjad hakkavad Statistikaametile esitama masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmeid, on võimalik kasutada ka tunnipalga andmeid, millega on võimalik saavutada näitajate suurem võrreldavus. Masin-masin liidese kaudu palga- ja tööjõukulude andmete esitamine otse Statistikaametile võimaldab täpsemat töötaja koormuse arvestust. Palgapeegli näitajate jaoks kasutatavad andmetele on Statistikaametil juurdepääs RStS- i §-s 16 sätestatud riikliku statistika programmi raames. Seega ei eelda palgapeegli näitajate arvutamine uut andmete kogumist. Andmeallikad on maksukohustuslase register, sotsiaalkaitse infosüsteem, Tervisekassa andmekogu ja otse riikliku statistika programmi raames Statistikaametile edastatud andmed. Kõik kasutatavad andmed on seotud töösuhtega – tasutud maksud, tasud ja liik aga ka ajutise töövõimetuse algus ja lõpp, samuti lapsepuhkuse algus ja lõpp. Palgapeegli näitajate arvutamiseks ei töödelda diagnoosi ega terviseseisundi sisulist kirjeldust, vaid üksnes eemalviibimise aega ja liiki töökoormuse arvestamiseks. Kõiki neid andmeid esitab või kinnitab tööandja ja need andmed on tööandjale teada, sealhulgas kasutatakse ka ajutise töövõimetuse ja lapsepuhkuste andmeid ulatuses, mis on tööandjale teada. Ajutise töövõimetuse algust ja lõppu, samuti lapsepuhkuse algust ja lõppu kasutatakse, et arvestada töötaja reaalset töökoormust – neid arvestamata ei ole võimalik tegelikku töökoormust, mis töötasu mõjutab, arvestada. Statistikaametil on nendele andmetele juurdepääs riikliku statistika raames ning ettevõtet soovitakse säästa samade andmete uuesti esitamisest. Kuna andmete töötluse tulemus on statistiline (soolise palgalõhe näitajad), siis individuaalandmeid endid Statistikaamet kuhugi ei edasta, edastatakse vaid soolise palgalõhe näitajad. Seega võib pidada seaduse sõnastust piisavalt raamituks. Täpsem andmete loetelu ja andmete töötlemine, mida näitajate arvutamiseks kasutatakse, on kättesaadav palgapeegli metoodikas3, mis on avalik. Metoodikas lähtutakse rangelt põhimõttest, et kasutatakse ainult andmeid, mis tööandjale on teadaja mille on tööandja esitatud või tööandja kinnitatud. Lõikes 3 sätestatakse, et tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 alusel loodud töökeskkonna andmekogu kaudu. Töökeskkonna andmekogus on võimalik tööandjal end identifitseerida, sisse logida ja esitada soolise palgalõhe näitajate päring Statistikaametile. Päring liigub läbi X-tee. Statistikaametis viiakse läbi automaattöötlus ja näitajad edastatakse X-tee kaudu tööandjale. Juurdepääs

2 Ametite klassifikaator. Statistikaamet 3 Palgapeegli metoodikaraport - Statistikaamet.pdf

7

näitajatele on ainult tööandjal (tema määratud esindajal) ja ühelgi kolmandal isikul näitajatele juurdepääsu pole. Soovi korral võib tööandja tulemust ise töötajatega jagada. X-tee turvaserverisse jäävad logid küll päringute fakti kohta, mis üle X-tee liiguvad, kuid need ei sisalda saadud vastuse sisu. Logisse jääb vaid päringu tegemise fakt. Tööinspektsioon tagab töökeskkonna andmekogus tööandjale tehnilise ligipääsu ja kasutaja autentimise, kuid andmekogus ei teostata analüüsi ega näitajaid salvestata, seega on Tööinspektsiooni poolne andmete töötlus väga piiratud. Palgapeegli näitajate arvutamiseks tehtavas isikuandmete töötlemises on vastutav töötleja Statistikaamet. Tööandja taotlus on teenuse käivitamise tingimus ega tähenda, et Statistikaamet töötleks andmeid tööandja volitatud töötlejana või tööandja juhiste alusel. Töökeskkonna andmekogu kaudu toimuvate tehniliste toimingute, sealhulgas autentimise, päringu vahendamise ja ajutise kuvamise eest vastutab Tööinspektsioon töökeskkonna andmekogu vastutava töötlejana. Lõikes 4 sätestatakse, et töökeskkonna andmekogusse soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata. Näitajad on tööandjale andmekogus kättesaadavad kuni akna sulgemiseni ning seejärel näitajad kustutatakse. Näitajad kuvatakse andmekogusse ajutiselt ilma püsiva salvestamiseta. Juhul, kui tööandja esitab uue päringu viiakse läbi uus automaatanalüüs. Töökeskkonna andmekogu süsteemilogis säilivad vaid päringu tegemise faktid, mitte vastus ise. Töökeskkonna andmekogus säilitatakse logisid kaks aastat.

6. Muuta eelnõu § 6 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 241 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tööohutust“ sõnadega „ja palkade läbipaistvust“;“.

Selgitus: tegemist on normitehnilise parandusega. Puudub vajadus kogu sätte ümber sõnastamiseks kui lõikesse lisatakse kolm sõna.

7. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Soolise palgalõhe näitajaid andmekogus ei säilitata.“.“.

Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Uue lõikega sätestatakse selguse huvides analoogselt SoVS § 111 lõikega 4, et soolise palgalõhe näitajaid ei säilitata. Kuna andmekogu regulatsioon ja kõik muud andmekogus säilitatavate andmete säilitamise tähtajad on sätestatud TTOS-is, on selguse huvides antud säte vajalik lisada ka TTOS-i.

8. Täiendada eelnõu uue §-ga 7 (muutes vastavalt järgmise paragrahvi numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“.“.

Selgitus: muudatus tehakse vastavalt eelnõule kooskõlastuses tulnud tagasisidele. Eelnõu §-ga 7 täiendatakse MKS-i § 29 punktiga 111, lisades Statistikaametile maksuandmete jagamise aluse hulka SoVS-is sätestatud ülesannete täitmise. Muudatus on vajalik, kuna seni on Statistikaamet saanud maksusaladusega kaetud andmeid riikliku statistika tegemiseks, kuid eelnõuga antakse Statistikaametile tööandja taotlusel soolise palgalõhe (palgapeegli) näitajate arvutamise ülesanne. Maksusaladusega kaetud andmeid vajab Statistikaamet lisaks riikliku statistika programmi ülesannete täitmisele ka soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks arvestades andmete ühekordse esitamise

8

printsiipi. See tähendab, et Statistikaamet kasutab andmeid, mida tööandja on juba esitanud Töötamise registrisse ja ei päri neid tööandjalt. Soolise palgalõhe näitajate arvutamiseks ei kehtestata tööandjale uut andmete esitamise kohustust. Statistikaamet kasutab SoVS-is sätestatud ülesande täitmiseks talle seadusest tulenevalt kättesaadavaid maksukohustuslaste registri andmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Märkuste ja ettepanekute tabel

Eva Liina Kliiman

[email protected]