Lapse dokumentide väljastamine Selveri kauplustes

Egert Belitšev

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Rainer Saaron

AS Hansab

[email protected]

Kristi Simonsen

AS Selver

[email protected]

Teie nr

Meie 27.05.2026 nr 7-4/260168/2604518

Lapse dokumentide väljastamine Selveri kauplustes

Austatud Egert Belitšev

Austatud Rainer Saaron

Austatud Kristi Simonsen

Õiguskantslerile esitati avaldus selle kohta, et Selveri kauplustes väljastatakse lapse dokumendid

üksnes sellele lapsevanemale, kes on neid dokumente taotlenud. Teisel hooldusõiguslikul vanemal

ei ole võimalik kauplusest lapse dokumente kätte saada.

Selline halduspraktika on vastuolus seadusega. Mõistan sisulisi probleeme seoses sellega, et

Selveri töötajatele ei saa anda juurdepääsu Rahvastikuregistris olevatele andmetele, kui võimalus

saada lapsevanema esindusõiguse kohta lihtsalt „jah“ või „ei“ vastus puudub. Vajalik on

võimaldada „jah“ või „ei“ vormis vastust küsimusele, kas lapse dokumendile järele tulnud

vanemal on õigus see dokument lapse jaoks vastu võtta. Seesuguse, ka laiemalt vajaliku arenduse

valmimiseni või muu lahenduse väljatöötamiseni palun paremini selgitada lapsele dokumenti

taotlevale vanemale, et Selveris saab selle kätte vaid taotluse esitanud vanem. Kui taotluse esitanud

vanem ei saa dokumendile järele minna, palun võimaldada tasuta muuta dokumendi

kättesaamiskohta.

Isikut tõendavate dokumentide väljastamine on üks riigi põhiülesandeid. Dokumentide

väljastamise tingimused on reguleeritud seadusega. Ka juhul, kui riik on andnud isikut tõendavate

dokumentide väljastamise ülesande halduslepingu alusel osaliselt üle eraõiguslikule isikule, tuleb

dokumentide kätteandmisel järgida kõiki seadustega sätestatud nõudeid.

Kui riik on andnud eraõiguslikule isikule üle riigi ülesande, siis täidab eraõiguslik isik seda

ülesannet iseseisvalt. Eraõiguslik isik peab järgima seejuures kõiki seaduste nõudeid ja vastutab

iseseisvalt ülesande õiguspärase täitmise eest.

2

Perekonnaseaduse § 120 lõike 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik

esindaja. Lapse seadusliku esindaja esindusõigust saab piirata vaid kooskõlas seadusega. Seadus

ei näe ette piiranguid dokumentide väljastamisele sõltuvalt sellest, kes lapsele dokumente taotles.

Mõlemal hooldusõiguslikul vanemal, kes on lapse seaduslikud esindajad, on seega õigus lapse

dokument kätte saada sõltumata sellest, kes lapsele dokumente taotles. Dokumentide väljastamine

peab olema kooskõlas seadusega ning halduspraktikas ei tohi seada inimestele seadusega vastuolus

olevaid piiranguid.

Palun tagada, et mõlemal hooldusõiguslikul vanemal oleks võimalik lapse dokument kätte saada

ka juhul, kui dokument väljastatakse eraõigusliku isiku kaudu, ja sõltumata sellest, kes on lapse

dokumentide taotluse esitanud.

Senikaua kui halduspraktikat ei ole viidud seadusega kooskõlla, tuleb võimaldada lapse

dokumentide väljastuskohta muuta ilma selle eest täiendavat riigilõivu nõudmata. Samuti tuleb

dokument toimetada teise väljastuskohta nii kiiresti kui võimalik. Kõik osapooled (Selver, PPA,

Häirekeskus) peavad sellest võimalusest inimesi teavitama. Siseministeeriumi ülesanne on tagada,

et ministeeriumi valitsemisalas järgitakse seadusi.

Asjaolud

1. Õiguskantsleri poole pöördus lapsevanem, kes taotles lapsele isikut tõendavaid dokumente,

mille väljastuskohaks oli valitud Selveri kauplus. Probleem oli selles, et Selveri kauplustes ei

väljastata isikut tõendavaid dokumente teisele hooldusõiguslikule vanemale, vaid ainult sellele

vanemale, kes on dokumendi taotlenud. Praeguseks on selle lapse dokumendid vanemale

väljastatud.

2. PPA selgitas Õiguskantsleri Kantseleile järgmist (10.04.2026 kiri nr 1.2-5/10-2).

2.1. Isikut tõendavate dokumentide väljastamise lepingu on sõlminud PPA ja AS Hansab.

AS Selver lähtub isikut tõendavate dokumentide väljastamisel lepingupartnerite kokkulepitud

tööprotsessidest. PPA ja AS-i Hansab vahel kokku lepitud tehnilise lahenduse ning tööprotsesside

kohaselt esitab Selveri töötaja dokumendi väljastamise käigus vastava tarkvararakenduse kaudu

päringu PPA infosüsteemi. Töötajale kuvatakse rakenduses dokumentide loetelu, mida inimesel

on õigus kätte saada. Päringu aluseks on dokumendi taotlemisel täidetud lapse esindaja andmeväli,

mille õigsust on eelnevalt kontrollinud PPA ametnik rahvastikuregistri andmete põhjal. Kui isikut

tõendavat dokumenti on taotlenud 15-17-aastane alaealine iseseisvalt, ei ole PPA infosüsteemis

loodud seost ühegi vanemaga. Sellisel juhul on dokumenti õigus kätte saada üksnes seda taotlenud

lapsel endal.

2.2. Juhul kui dokumendile läheb järele teine lapsevanem, tuleks vanema ja lapse vahelist seost

ning hooldusõiguse olemasolu kontrollida rahvastikuregistri andmete alusel. Selleks oleks vaja, et

Selveri kauplus saaks teha päringu otse rahvastikuregistrisse.

2.3. Rahvastikuregistri päringu lubamiseks peaks AS Hansab esitama taotluse otsejuurdepääsu

saamiseks rahvastikuregistri andmetele, mille andmise otsustab Siseministeerium. Lisaks tuleb

AS-il Hansab rakenduses välja töötada täiendav päringu tegemise võimalus. Siseministeerium

peab aga tagama, et isikuandmete töötlemisel järgitaks minimaalsuse põhimõtet. See tähendab, et

süsteem väljastaks üksnes jah- või ei-vastuse selle kohta, kas inimesel on õigus oma lapse

dokumenti kätte saada. See tähendab, et AS Hansab peaks selleks tegema infotehnoloogilisi

arendusi.

3

2.4. PPA on seda küsimust arutanud AS-iga Hansab ja Siseministeeriumiga. Kui

rahvastikuregistril ei ole kohe olemas jah- või ei-vastust andvat päringut, tuleks see välja töötada

Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusel (SMIT). PPA pädevusse kuulub algatada

osapoolte vahel arutelusid, kuid selle peaksid teostama SMIT ja AS Hansab. Ettevõtte tehtavate

infotehnoloogiliste arendustega kaasnevad rahalised kulud PPA-le.

2.5. Kuna see küsimus puudutab PPA hinnangul vaid väikest hulka taotlejaid – enamik dokumente

taotlevaid lapsevanemaid saab dokumendile ise järele tulla või tellida selle teenindusbüroosse – ei

ole PPA kulusid ja arendusprioriteete arvestades pidanud uuenduse kasutuselevõtmist seni

mõistlikuks.

2.6. PPA arvates on isikut tõendavate dokumentide väljastamine Selveri kauplustes

mugavusteenus. PPA kirjeldas, et riigi pakutavate teenuste hulgas eristatakse olemuslikult avalike

ülesannete täitmiseks vältimatuid teenuseid ning mugavusteenuseid, millega soovitakse eeskätt

inimeste asjaajamist lihtsustada ja parandada teenuse kättesaadavust, kuid mille osutamine ei ole

riigile seaduse järgi kohustuslik. Mugavusteenuse pakkumine ei ole avaliku võimu

tuumikfunktsioon ega subjektiivse avaliku õiguse teostamise vältimatu eeldus, vaid lisaväärtust

loov tegevus. Sellest tulenevalt ei laiene mugavusteenustele samas ulatuses need põhimõtted ja

nõuded, mis kehtivad kohustuslike avalike teenuste ühetaolisele ja universaalsele osutamise kohta.

Kuigi ka mugavusteenuste pakkumisel peab riik järgima seadusest tulenevaid põhimõtteid, ei

tähenda see, et inimestele tuleb kõigis olukordades tagada täpselt samad tingimused. Eelkõige on

lubatud diferentseerida mugavusteenuse osutamise tingimusi, ulatust ja kättesaadavust, kui selleks

on mõistlik ja asjakohane põhjus, näiteks tehnilised piirangud.

2.7. PPA on selle kohta selgitusi andnud oma kodulehel (vt nt ID-kaardi näitel). Mugavusteenuse

pakkumisel lähtub PPA eeldusest, et taotlejad mõistavad tingimusi ning nõustuvad neid täitma.

Kui taotlejal tekib ettenägematu olukord, mille tõttu ei ole dokumendi taotlenud lapsevanemal

võimalik lapse dokumendile järele tulla, on võimalik see suunata PPA teenindusbüroosse. PPA ei

ole pidanud mõistlikuks muuta vastava olukorra tekkimisel väljastuskohta riigilõivuvabalt.

3. AS Hansab ja AS Selver ei esitanud kõnealuse küsimuse kohta oma seisukohta.

4. PPA veebilehel on märgitud, et „Dokumendi väljastuskoha muutmine on tasuline. […]

Dokumendi väljastuskoha muutmine maksab 10 €. Dokumendi väljastuskoht muudetakse

avalduse alusel 30 päeva jooksul pärast riigilõivu laekumist.“ PPA vastas avaldajale, et

„Väljastuskoha muutmise riigilõiv kauplusest teenindusse on 15 eurot (10 eurot väljastuskoha

muutmine + 5 eurot kauplusesse valitud väljastuskoha soodustus).“

Isikut tõendavate dokumentide väljastamine halduslepingu alusel

5. PPA ja AS Hansab on sõlminud 12.08.2022 halduslepingu (nr 20-2.3/17-9). Riigi Teatajas on

avaldatud üldine info, et PPA sõlmis kontsessioonilepingu AS-iga Hansab isikut tõendavate

dokumentide väljastamiseks Eestis ja Soomes. Halduslepingu teksti ega selle lisasid ei ole Riigi

Teatajas avaldatud. Osa hankemenetluse dokumente on välja pandud riigihangete registris

(viitenumbriga 249232).

6. AS Hansab on sõlminud lepingu AS-iga Selver. Selle lepingu alusel osutatakse teenust PPA

riigihanke alusdokumentides (tehnilises kirjelduses) kirjeldatud viisil (lepingu punkt 3.1). Lepingu

4

kohaselt kohustub AS Selver osutama isikut tõendavate dokumentide väljastamise teenust

vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.

7. Seega on AS Hansab sisuliselt andnud talle halduslepinguga antud avalik-õigusliku ülesande

tegeliku täitmise üle AS-ile Selver. Niisiis tekib dokumenti taotlenud inimese ja dokumendi

väljastaja AS-i Selver vahel haldusõigussuhe, sest isikut tõendavate dokumentide väljastamine

(kätteandmine) on avalik-õiguslik ülesanne. Samuti on õigussuhte osapooleks AS Hansab kui

halduslepingu algne osapool.

8. Haldusleping on sõlmitud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 31 alusel. ITDS § 31

lõike 1 kohaselt võib isikut tõendava dokumendi väljastamisega seotud ülesande täitmiseks

sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

9. ITDS § 31 lõike 2 järgi võib üle anda ka ITDS §-s 121 sätestatud ülesanded.

10. Isikut tõendavate dokumentide väljastamine on riigi ülesanne. Kui haldusorgan annab avalik-

õigusliku ülesande halduslepingu alusel üle eraõiguslikule isikule, siis täidab see eraõiguslik isik

ülesannet iseseisvalt omal vastutusel. Ülesanne jääb oma olemuselt endiselt avalik-õiguslikuks

ülesandeks. Eraõiguslik isik muutub talle üle antud ülesande täitmisel haldusorganiks

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8). Seda ülesannet täites teostab ta avaliku võimu volitusi

nende inimeste suhtes, kellele isikut tõendavaid dokumente väljastatakse.

11. Isikut tõendavate dokumentide väljastamine ei ole mugavusteenus, vaid ühe riigi põhiülesande

täitmine ka juhul, kui seda teostab eraõiguslik isik.

12. Eraõiguslik isik peab avalik-õiguslikku ülesannet täites järgima Eesti seadusi (sh põhiseadus,

haldusmenetluse seadus jm). Ta peab järgima ka haldusmenetluse nõudeid (sh uurimispõhimõtet),

täitma selgituskohutust, tegema otsuseid kooskõlas haldusaktide ja toimingute kohta käivate

nõuetega. Avaliku ülesande delegeerimine eraisikule ei tohi kahjustada ülesande täitmise

kvaliteeti, avalikke huve ega puudutatud isikute õigusi (halduskoostöö seaduse

(HKTS) § 5 lg 1 p-d 2 ja 3).

13. Halduslepingu alusel väljastatakse isikut tõendavaid dokumente ITDS § 121 kohaselt.

Lapse dokumentide väljastamine

14. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõike 1 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

15. ITDS § 121 lõige 3 sätestab, et alla 18-aastane või piiratud teovõimega täisealine isik ei pea

dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma. Dokumendi kasutaja

õiguste ja huvide kaitseks võib aga dokumendi väljastaja nõuda, et dokumendile tuleks järele

18-aastane või piiratud teovõimega täisealine inimene isiklikult.

16. Dokumendi väljastamisel alla 18-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku seaduslikule

esindajale kontrollib dokumendi väljastaja seadusliku esindaja isikusamasust. Alla 18-aastase või

piiratud teovõimega täisealise isikusamasust kontrollitakse tema seadusliku esindaja ütluste alusel

(ITDS § 121 lg 4).

5

17. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku dokument väljastatakse dokumendi

kasutaja seaduslikule esindajale. Dokumendi kättesaamise kohta annab seaduslik esindaja allkirja

(ITDS § 121 lg 5).

18. Niisiis on alaealise seaduslikul esindajal õigus saada kätte nii oma alla 15-aastase lapse kui ka

15-17-aastase lapse isikut tõendavad dokumendid.

19. Perekonnaseaduse § 120 lõike 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse

seaduslik esindaja.

20. Seaduses ei ole sätestatud õiguslikku alust, mis lubaks dokumentide väljastajal piirata lapse

seadusliku esindaja õigust saada kätte lapse dokumente juhul, kui dokumentide väljastaja on

eraõiguslik isik ning dokumente on taotlenud teine vanem või laps ise.

21. Niisiis on seaduse kohaselt mõlemal hooldusõiguslikul vanemal õigus saada kätte lapse isikut

tõendavad dokumendid olenemata nende väljastuskohast ning sellest, kumb hooldusõiguslik

vanem on lapsele dokumente taotlenud või kas dokumente on taotlenud 15-17-aastane noor ise.

22. Seega rikuvad AS Selver, AS Hansab ja PPA seadust, kui Selveri kauplustes keeldutakse lapse

isikut tõendavaid dokumente väljastamast teisele hooldusõiguslikule vanemale, kes pole

dokumente taotlenud, või kummalegi vanemale, kui noor on esitanud taotluse ise.

23. See probleem on olnud teada juba enam kui kolm aastat ‒ alates sellest ajast, kui Selveri

kauplustes hakati isikut tõendavaid dokumente väljastama. PPA on õiguskantslerile 2023. aastal

vastanud, et teenust soovitakse parendada, nii et dokumente väljastataks mõlemale

hooldusõiguslikule vanemale (PPA 25.09.2023 kiri nr 1.2-5/9-8). Sellele vaatamata ei ole senini

tehtud vajalikke muudatusi, et lapse dokumente oleks võimalik kätte saada mõlemal

hooldusõiguslikul vanemal.

24. Palun viige halduspraktika kooskõlla seadusega, nii et lapse dokumente oleks võimalik Selveri

kauplustest kätte saada mõlemal hooldusõiguslikul vanemal olenemata sellest, kumb neist on

taotlenud lapse dokumente või kas taotluse on esitanud noor ise.

25. Seaduse täitmiseks on mitmeid võimalusi. Võite välja arendada infotehnoloogilise lahenduse,

mis võimaldaks teha päringuid rahvastikuregistrisse. Tõepoolest ei saa lubada et Selveri töötaja

saaks juurdepääsu kõigile rahvastikuregistri andmetele. Vajalik on võimaldada „jah“ või „ei“

vormis vastust küsimusele, kas lapse dokumendile järele tulnud vanemal on õigus see dokument

lapse jaoks vastu võtta.

26. Kuna sellise lahenduse rakendamine võtab aega, tuleb kasutada ka muid võimalusi. Näiteks on

võimalik, et PPA ametnikud kontrollivad ise mõlema hooldusõigusliku vanema andmeid, mitte

ainult selle vanema andmeid, kes taotluse esitas, ning teevad selle informatsiooni kättesaadavaks

Selveri töötajatele.

27. Senikaua kui halduspraktikat ei ole seadusega kooskõlla viidud, palun võimaldada lapse

dokumentide väljastuskohta muuta ilma selle eest täiendavat riigilõivu nõudmata. Samuti palun

inimeste dokumendid toimetada teise väljastuskohta nii kiiresti kui võimalik, mitte 30 päeva

jooksul. Kõikidel osapooltel (Selver, PPA, Häirekeskus) palun anda selle kohta inimestele

asjakohast teavet. Siseministeeriumi ülesanne on tagada, et ministeeriumi valitsemisalas järgitaks

seadusi.

6

Palun teatage 30 päeva jooksul, kuidas olete soovitust järginud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Sama: Siseministeerium, Häirekeskus

Kristiina Albi 693 8404

[email protected]