Vastus pöördumisele

Piiskop Philippe Jourdan Teie 06.05.2026

Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskop

[email protected] Meie 22.05.2026 nr 3-23/2520-8

Austatud Piiskop Philippe Jourdan

Täname Teid esitatud pöördumise eest ning võtame edastatud õigusanalüüsi teadmiseks.

Selgitame, et Ravikindlustuse seadus (edaspidi RaKS) § 5 sätestab ravikindlustuse tekkimise alused,

sealhulgas juhud, millal tekib inimesel õigus ravikindlustusele, kes saavad ravikindlustuse sotsiaalmaksu

maksmise kaudu ning millised isikud on seaduse alusel võrdsustatud kindlustatud isikuga.

RaKS § 5 lg 4 p 6 kohaselt on kindlustatud isikuga võrdsustatud usuliste ühenduste registrisse kantud

kloostri liikmeskonda kuuluv munk või nunn.

Munkade ja nunnade puhul ei ole seaduses sätestatud eraldi alust, mille kohaselt piisaks üksnes Eestis

seaduslikust viibimisest. Seetõttu tuleb lähtuda RaKS § 5 lg 1 sätestatud üldtingimustest, mille kohaselt

on kindlustatud isik Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.

Eeltoodust tulenevalt ei ole pelgalt Eestis viibimine piisav ravikindlustuse saamiseks RaKS § 5 lg 4 p 6

alusel. Isikul peab olema Eestis õigustatud elamise alus, mitte üksnes seaduslik viibimise alus. Selgitame,

et Tervisekassal puudub õiguslik alus ravikindlustuse vormistamiseks usuliste ühenduste registrisse

kantud kloostri liikmeskonda kuuluvale nunnale juhul, kui Rahvastikuregistri andmetel ei ole nunn Eesti

alaline elanik ega viibi Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel. RaKS § 5 lg 1 sätestab

ravikindlustuse tekkimise eeltingimused. Alles pärast nende tingimuste täitmist on võimalik kohaldada

RaKS § 5 lg 4 p 6, mille kohaselt võrdsustatakse kindlustatud isikuga registrisse kantud kloostri

liikmeskonda kuuluv munk või nunn.

Normitehniliselt sisaldab paragrahvi esimene lõige üldreeglit. Niisamuti RaKS § 5 lõige 1. Antud

paragrahvi lõikes 4 on toodud erandid isikutest, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, kuid kes peavad

vastama lõike 1 üldreeglile ehk omama Eestis kas alalise elaniku staatust või tähtajalist elamisluba või

elamisõigust, sh ka usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn,

kellele pelgalt viibimise õiguse alusel kindlustuskaitse ei laiene.

RaKS § 5 lg 1 sätestab eraldi ka ajutise viibimisaluse alusel Eestis viibiva ja töötava isiku. Nimetatud

alus eeldab siin viibimise seadusliku aluse olemasolu (nt viisa olemasolu) ja siin ka töötamist ning

sotsiaalmaksu tasumise kohustust sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras ja ulatuses. RaKS § 5 lg 2 p 1

kohaselt on selliseks kindlustatud isikuks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud

töölepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

Seega seob seadus ajutise viibimisaluse ravikindlustuse tekkimise töötamise ja sotsiaalmaksu

maksmisega. Seda alust ei ole võimalik kohaldada RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel kindlustatavate munkade ja

nunnade puhul. Mistõttu ei anna lühiajalise töötamise registreerimine alust ravikindlustuse tekkeks RaKS

§ 5 lg 4 p 6 alusel.

RaKS § 5 lg 1 kohaselt saab Eestis ajutiselt viibiv ja töötav isik kindlustuskaitse siis, kui tema eest on

makstud sotsiaalmaks. Ajutise viibimise erisust lõikes 4 toodud isikute osas, kelle eest sotsiaalmaksu ei

maksta, ei ole RaKS-is sätestatud. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuse eesmärk oli tagada

kloostrite liikmete ravikindlustatus olukorras, kus neil puudub töösuhe ja sotsiaalmaksu maksmise

kohustus. Muudatus ei loonud erandit ravikindlustuse üldistest eeltingimustest ega laiendanud

ravikindlustust isikutele, kes ei ole Eesti alalised elanikud ega viibi Eestis elamisloa või elamisõiguse

alusel. Kõik Tervisekassa andmekogus RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel ravikindlustatud mungad ja nunnad, kes

on saabunud Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu, omavad Eestis kas alalise elaniku staatust või tähtajalist

elamisluba või elamisõigust.

Ka Teie õigusanalüüsis (punkti 4.2. viimane lause) on välja toodud seletuskirja väljavõte:

„Seadusemuudatus tagab kloostrielanikele riiklikult kindlustatud turvalisuse ning väljendab riigi tahet ja

oskust leida väärikaid lahendusi Eestis elavate inimeste probleemidele.” Seadusandja tahe on kaitsta

Eestis elavaid inimesi. Eestis elavaks inimeseks ei saa pidada Eestis ajutist viibimist. Seda olenemata,

mis on viibimise lõppeesmärk – taotleda elamisluba vms.

Seega on riikliku ravikindlustuse saamise eelduseks ka kindlustatud isikuga võrdsustatud isikute puhul

asjaolu, et inimene on Eesti alaline elanik või elab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.

Tähtajaline elamisluba või elamisõigus annab inimesele õiguse Eestis elada ning vastavad andmed

kajastuvad rahvastikuregistris. Tervisekassa lähtub ravikindlustuse korraldamisel rahvastikuregistri

andmetest.

Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping (VMS § 68). RaKS-i

alusel kindlustatud isiku õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud eelpool toodud ja selgitatud

tingimused. Kui need täidetud ei ole, siis ei saa Tervisekassa teha kannet ka ravikindlustuse olemasolu

kohta. Kui isikul puudub õigus ravikindlustatusele RaKS-i alusel ega kehti muu VMS § 68 lg-s 2 toodud

erisus, siis tuleb isikul sõlmida tervisekindlustusleping, et oleks võimalik pikendada viibimise alust.

Tervisekassa poolse ravikindlustatuse puudumine ei välista võimalust pikendada Eestis viibimise alust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Lahe

Juhatuse esimees

Matis Rüütel

Matis.Rüü[email protected]

Piiskop Philippe Jourdan Teie 06.05.2026

Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskop

[email protected] Meie 22.05.2026 nr 3-23/2520-8

Austatud Piiskop Philippe Jourdan

Täname Teid esitatud pöördumise eest ning võtame edastatud õigusanalüüsi teadmiseks.

Selgitame, et Ravikindlustuse seadus (edaspidi RaKS) § 5 sätestab ravikindlustuse tekkimise alused,

sealhulgas juhud, millal tekib inimesel õigus ravikindlustusele, kes saavad ravikindlustuse sotsiaalmaksu

maksmise kaudu ning millised isikud on seaduse alusel võrdsustatud kindlustatud isikuga.

RaKS § 5 lg 4 p 6 kohaselt on kindlustatud isikuga võrdsustatud usuliste ühenduste registrisse kantud

kloostri liikmeskonda kuuluv munk või nunn.

Munkade ja nunnade puhul ei ole seaduses sätestatud eraldi alust, mille kohaselt piisaks üksnes Eestis

seaduslikust viibimisest. Seetõttu tuleb lähtuda RaKS § 5 lg 1 sätestatud üldtingimustest, mille kohaselt

on kindlustatud isik Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.

Eeltoodust tulenevalt ei ole pelgalt Eestis viibimine piisav ravikindlustuse saamiseks RaKS § 5 lg 4 p 6

alusel. Isikul peab olema Eestis õigustatud elamise alus, mitte üksnes seaduslik viibimise alus. Selgitame,

et Tervisekassal puudub õiguslik alus ravikindlustuse vormistamiseks usuliste ühenduste registrisse

kantud kloostri liikmeskonda kuuluvale nunnale juhul, kui Rahvastikuregistri andmetel ei ole nunn Eesti

alaline elanik ega viibi Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel. RaKS § 5 lg 1 sätestab

ravikindlustuse tekkimise eeltingimused. Alles pärast nende tingimuste täitmist on võimalik kohaldada

RaKS § 5 lg 4 p 6, mille kohaselt võrdsustatakse kindlustatud isikuga registrisse kantud kloostri

liikmeskonda kuuluv munk või nunn.

Normitehniliselt sisaldab paragrahvi esimene lõige üldreeglit. Niisamuti RaKS § 5 lõige 1. Antud

paragrahvi lõikes 4 on toodud erandid isikutest, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, kuid kes peavad

vastama lõike 1 üldreeglile ehk omama Eestis kas alalise elaniku staatust või tähtajalist elamisluba või

elamisõigust, sh ka usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn,

kellele pelgalt viibimise õiguse alusel kindlustuskaitse ei laiene.

RaKS § 5 lg 1 sätestab eraldi ka ajutise viibimisaluse alusel Eestis viibiva ja töötava isiku. Nimetatud

alus eeldab siin viibimise seadusliku aluse olemasolu (nt viisa olemasolu) ja siin ka töötamist ning

sotsiaalmaksu tasumise kohustust sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras ja ulatuses. RaKS § 5 lg 2 p 1

kohaselt on selliseks kindlustatud isikuks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud

töölepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

Seega seob seadus ajutise viibimisaluse ravikindlustuse tekkimise töötamise ja sotsiaalmaksu

maksmisega. Seda alust ei ole võimalik kohaldada RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel kindlustatavate munkade ja

nunnade puhul. Mistõttu ei anna lühiajalise töötamise registreerimine alust ravikindlustuse tekkeks RaKS

§ 5 lg 4 p 6 alusel.

RaKS § 5 lg 1 kohaselt saab Eestis ajutiselt viibiv ja töötav isik kindlustuskaitse siis, kui tema eest on

makstud sotsiaalmaks. Ajutise viibimise erisust lõikes 4 toodud isikute osas, kelle eest sotsiaalmaksu ei

maksta, ei ole RaKS-is sätestatud. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuse eesmärk oli tagada

kloostrite liikmete ravikindlustatus olukorras, kus neil puudub töösuhe ja sotsiaalmaksu maksmise

kohustus. Muudatus ei loonud erandit ravikindlustuse üldistest eeltingimustest ega laiendanud

ravikindlustust isikutele, kes ei ole Eesti alalised elanikud ega viibi Eestis elamisloa või elamisõiguse

alusel. Kõik Tervisekassa andmekogus RaKS § 5 lg 4 p 6 alusel ravikindlustatud mungad ja nunnad, kes

on saabunud Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu, omavad Eestis kas alalise elaniku staatust või tähtajalist

elamisluba või elamisõigust.

Ka Teie õigusanalüüsis (punkti 4.2. viimane lause) on välja toodud seletuskirja väljavõte:

„Seadusemuudatus tagab kloostrielanikele riiklikult kindlustatud turvalisuse ning väljendab riigi tahet ja

oskust leida väärikaid lahendusi Eestis elavate inimeste probleemidele.” Seadusandja tahe on kaitsta

Eestis elavaid inimesi. Eestis elavaks inimeseks ei saa pidada Eestis ajutist viibimist. Seda olenemata,

mis on viibimise lõppeesmärk – taotleda elamisluba vms.

Seega on riikliku ravikindlustuse saamise eelduseks ka kindlustatud isikuga võrdsustatud isikute puhul

asjaolu, et inimene on Eesti alaline elanik või elab Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.

Tähtajaline elamisluba või elamisõigus annab inimesele õiguse Eestis elada ning vastavad andmed

kajastuvad rahvastikuregistris. Tervisekassa lähtub ravikindlustuse korraldamisel rahvastikuregistri

andmetest.

Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping (VMS § 68). RaKS-i

alusel kindlustatud isiku õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud eelpool toodud ja selgitatud

tingimused. Kui need täidetud ei ole, siis ei saa Tervisekassa teha kannet ka ravikindlustuse olemasolu

kohta. Kui isikul puudub õigus ravikindlustatusele RaKS-i alusel ega kehti muu VMS § 68 lg-s 2 toodud

erisus, siis tuleb isikul sõlmida tervisekindlustusleping, et oleks võimalik pikendada viibimise alust.

Tervisekassa poolse ravikindlustatuse puudumine ei välista võimalust pikendada Eestis viibimise alust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Lahe

Juhatuse esimees

Matis Rüütel

Matis.Rüü[email protected]