Kontrollkäik sihtasutuse Viljandi Haigla hooldekodusse

Juhataja Rita Kerdmann

Sihtasutus Viljandi Haigla

hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskus

[email protected]

Teie nr

Meie 15.05.2026 nr 7-9/252511/2604136

Kontrollkäik sihtasutuse Viljandi Haigla hooldekodusse

Austatud Rita Kerdmann

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 25. novembril 2025 sihtasutuse Viljandi Haigla hooldekodu

(edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi. Kontrollkäigust ette ei teatatud.

Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst (edaspidi:

tervishoiuekspert). Nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid

valikuliselt dokumentidega ning vestlesid juhtide, töötajate ja hoolealustega.

Hooldekodu kuulub sihtasutus Viljandi Haigla struktuuris hoolekande- ja rehabilitatsioonikeskuse

koosseisu ning pakub ööpäevaringset üldhooldusteenust. Tegevusloa kohaselt võib hooldekodus

üldhooldusteenust saada kuni 56 inimest. Kontrollkäigu ajal olid kõik kohad täidetud.

Hooldekodu asub kahekorruselises ringikujulises hoones, mis on projekteeritud

dementsussündroomiga inimeste vajadusi arvestades. Hoones on lift. Magamistoad on ühe- kuni

kolmekohalised. Mehed ja naised olid paigutatud eraldi tubadesse, abielupaarid said soovi korral

ühes toas olla.

Registrisse kantud andmete kohaselt on hooldekodus tööl kokku 20 hooldustöötajat ja

abihooldustöötajat (edaspidi koos: hooldaja). Mõlemal korrusel on päevasel ajal tööl kolm ja öösel

üks hooldaja. Hea on see, et oluliseks peetakse töötajate koolitamist ja omavahelist infovahetust.

Tähtis info tuuakse välja igal hommikul valvevahetuse üleandmisel ning igakuistel koosolekutel,

mida ka protokollitakse.

Hooldekodu kontrollib, ega tööle asuval hooldajal ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud

kuriteo eest. Hooldekodu selgituste kohaselt kontrollitakse hooldajate tausta tööle asumisel ja

edaspidi kord aastas.

Väärib kiitust, et on leitud võimalusi pakkuda inimestele mitmekesiseid aktiveerivaid tegevusi.

Rõõmustab, et hooldekodus töötab kaks tegevusjuhendajat.

Hea on ka see, et tähelepanu pööratakse hooldusplaanide koostamise ja uuendamise protsessi

arendamisele. Hooldusplaanide koostamisse ja uuendamisse kaasatakse hooldekodu töötajad ja

lähedased. Inimese hooldusplaani koostamiseks kogutakse infot juba enne tema hooldekodusse

2

saabumist. Siiski tuleks hoolsamalt jälgida, et ajakohased hooldusplaanid oleks hooldajatele alati

kättesaadavad.

Hoolealuseid ei tohi majja lukustada ega sel viisil nende liikumisvabadust piirata. Inimeste ohutuse

peab tagama õiguspärasel moel. Hooldekodu elanike isiklikke esemeid ei tohi võtta hoiule inimese

tahte vastaselt.

Hoolealuseid tuleb üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Kõik pesemisruumid peavad olema

soojad. Kindlasti ei tohi teha hügieenitoiminguid videokaamera vaateväljas, sel ajal tuleks inimene

vahekardinaga varjata. Videovalve kasutamise tingimused tuleks üle vaadata.

Magamistoad võiks muuta hubasemaks ja nende sisustamisel arvestada võimaluste piires inimeste

soove ja vajadusi. Inimese enda rõivaid on soovitatav hoida tema magamistoas riidekapis, kust

need vajaduse korral hõlpsalt kätte saab. Hooldekodu poolt inimesele pakutud rõivad peaksid

jääma ainult selle inimese kasutusse.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata eritoidu valmistamisele, et see oleks maitsev. Süsteemselt

peab jälgima inimeste veetarbimist.

Ravimite käitlemise, säilitamise ja manustamise kord tuleks üle vaadata ja seda täiendada. Palun

teavitage töötajaid, milliseid ravimeid võib purustada ja milliseid mitte. Dokumenteerida tuleb

kõigi ravimite kasutamist ja säilitamist ning neid tegevusi regulaarselt kontrollida.

Liikumisvabaduse tagamine

Nii töötajad kui ka hoolealused rääkisid, et magamistubade uksi ei lukustata. Hooldekodu välisust

hoitakse aga pidevalt lukus. Välisukse saab avada kiipkaardiga, seda läheb vaja nii majast

väljumisel kui ka majja sisenemisel. Selgitati, et ust hoitakse lukus elanike turvalisuse huvides.

Kuigi teise korruse trepikoja uks oli lukus ja teise korruse trepile oli ohutuse tagamiseks

paigaldatud värav, sai majas sees ühelt korruselt teisele liikuda ka liftiga.

Liikumisvabaduse piiramise kohta on õiguskantsler korduvalt öelnud, et seda tohib teha ainult

kindlatel tingimustel.1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 lõike 2 punkt 5 lubab

psüühikahäirega inimese liikumisvabadust piirata vaid siis, kui ta on endale või teistele ohtlik.

Vabaduse piiramiseks peab olema seaduslik alus (PS § 20 lg 2). Need alused on kindlaks määratud

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des

11 ja 14 nimetatud juhtude ja tingimustega.

Ükski seadus ei luba piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ega rikkuda

isikupuutumatust. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel lähtutakse vabatahtlikkuse

põhimõttest.2 Seepärast ei ole lubatud üldhooldusteenust saavaid inimesi hooldekodu majja

lukustada. Soovitame välisukse lukustada nii, et ust oleks võimalik seestpoolt hõlpsalt avada

(paigaldada näiteks nn libliklukk), kuid samas oleks piiratud majja sissepääs.

Hooldekodus elamise ajal võib inimese vaimse tervise seisund halveneda ja tekkida vajadus teda

valvata, et tagada inimese ohutus. Hooldekodul tuleb korraldada kõigile hoolealustele turvaline

1 Vt nt õiguskantsleri 11.03.2025 kontrollkäik OP Eakatekodu OÜ Loksa kodusse, lk 2; 12.11.2024 kontrollkäik

Kehtna eakatekodusse, lk 2; 11.05.2023 kontrollkäik Marta Kodusse, lk 2. 2 Kolk, T. Põhiseaduse § 20 kommentaarid, p 51. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, 2020.

3

elukeskkond õiguspärasel ja sobival viisil. Kui inimesel on mälu- või muud häired või ta on

segadusseisundis, tuleb talle rohkem tähelepanu pöörata ja pakkuda tegevusi, mis aitavad tema

seisundist tulenevat käitumist suunata.

Õiguskantsler palub hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla keerulise

käitumisega inimeste eest hoolitsemisel. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest või

tööülesannete ümberjaotamisest, samuti hoolealustele lisategevuse pakkumisest.

Hügieeni tagamine ja -tingimused

Hooldekodus pestakse inimesi ja vahetatakse voodipesu regulaarselt, kuid seda peaks tegema

sagedamini. Pesemiskorrad pannakse kirja. Hea praktika on, et kirja pannakse ka see, kui

pesemiskord jääb vahele: näiteks kui inimene on haige või keeldub pesemisest.

Dokumentidest selgus, et hooldekodu teisel korrusel elavaid inimesi pesti suvekuudel üle keha

enamasti 9 päeva tagant. Septembris ja oktoobris oli paljusid inimesi pestud ja nende voodipesu

vahetatud 10 päeva tagant, mõnel juhul ka 11 päeva tagant (näiteks tubades 26˗28). Novembrikuu

pesemiskordade tabel oli täitmata.

Sotsiaalkaitseministri määrusega sätestatud nõuete kohaselt peab üldhooldusteenuse osutaja

hoolealuseid pesemisel juhendama, kui nad seda vajavad. Inimesi pestakse vastavalt vajadusele,

kuid vähemalt kord nädalas. Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või

Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (European Committee for the Prevention of Torture

and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment ‒ CPT) on rõhutanud, et hooldekodu elanikke

tuleks üle keha pesta vähemalt kord nädalas.3

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et arvestades eakate ja abivajavate hooldatavate

üldist terviseseisundit ning nahaprobleemide, infektsioonide ja ebamugavustunde tekkimise ohtu,

tuleb inimesi pesta vähemalt kord nädalas. Nii on võimalik tagada vajalik hügieen, vältida

nahakahjustusi ja parandada ka inimeste üldist heaolu.

Ka voodipesu tuleks vahetada vähemalt üks kord nädalas, kui see pole määrdunud.4 Määrdunud

voodipesu tuleb vahetada kohe. CPT on samuti pidanud piisavaks voodipesu vahetamist kord

nädalas.5

Läbikäidava toa ühes voodis oli voodipesu katkine. Ka selline voodipesu tuleks välja vahetada, et

pakkuda hoolealusele inimväärseid elamistingimusi.

Kontrollkäigul jäi mulje, et teise korruse suur pesemisruum (kus saab inimest ka raamil pesta) oli

jahe. Seda kinnitasid ka hooldajate ülestähendused hooldekodu päevikusse (päeviku 26.10.2025

ja 17.11.2025 sissekanded). Jahedas pesemisruumis pesemine on inimesele ebameeldiv ja ta võib

hakata pesemist vältima. Samuti võib eakas inimene jahedas pesemisruumis kergesti külmetuda ja

haigestuda. Seega tuleks eriti jahedamal aastaajal tagada, et inimestel ei oleks pesemise ajal külm.

Vestlustest selgus, et läbikäidavas toas tekib tuuletõmbus. Pidevat tuuletõmbust tuleb vältida, sest

inimesed võivad nii kergemini külmetuda ja haigestuda. Lisaks ei võimalda läbikäidav

magamistuba elanikele piisavat privaatsust (vt ka järgmist peatükki).

3 CPT 2022. a Itaalia visiit, p 248. 4 „Hoolides ja hoolitsedes“, e-õpik (2023), peatükk 5.2.3. Voodipesu vahetamine. 5 CPT 2022. a Itaalia visiit, p 248.

4

Hoolealuseid tuleb üle keha pesta vähemalt kord nädalas. Pesemisruumi temperatuuri seades tuleb

arvestada, et inimestel ei oleks pesemise ajal külm. Magamistubades tuleb vältida tuuletõmbust.

Privaatsus ja videovalve rakendamine

Meeldiv oli näha, et magamistubades olid olemas vahekardinad. Kontrollitud magamistubade uksi

oli võimalik nõuetekohaselt seestpoolt lukustada (v.a isolatsioonipalat – lähemalt olme peatükis).

Kontrollkäigul hakkas silma, et ühel teise korruse koridori tualettruumi uksel ei olnud lukku.

Kuivõrd korrusel oli veel kolm tualettruumi, mida sai seestpoolt lukustada, siis oli inimestel siiski

võimalus privaatselt tualetti kasutada.

Hooldekodul tuleks läbi mõelda, kuidas kaitsta teisel korrusel läbikäidavas toas elavate inimeste

privaatsust. Läbikäidavas magamistoas ei pruugi elanikud olla piisavalt eraldatud ja rahus.

Seetõttu on õiguskantsler korduvalt soovitanud, et hooldekodud väldiksid läbikäidavate

magamistubade kasutamist.6 Privaatsuse kaitsmise vajadust on rõhutatud ka väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises.7

Videovalvet kasutatakse nii magamistubades kui ka üldruumides. SA Viljandi Haigla on

kehtestanud videovalve kasutamise kohta sisemise korra. Sisekorra kohaselt kasutatakse

hoolekandeosakonnas videokaameraid ohuhinnangu alusel, mis kujuneb hooldatavate tervislikku

seisundit ja tegevusvõimet arvestades.8 Kuna kontrollkäigu ajal töötasid valvekaamerad kõigis

magamistubades, siis tekkis kahtlus, et videovalvet rakendades ei lähtuta iga inimese seisundi ja

individuaalse hooldusvajaduse hinnangust.

Hooldekodu kasutab kliendi nõusoleku vormi, millega inimene annab nõusoleku oma

magamistoas videovalve rakendamiseks.9 Hooldekodu kinnitusel on võimalik nõusolekust ka

keelduda ja hiljem seda tagasi võtta.

Videovalve vajadust tuleb inimesele põhjendada ja nõusolek valve kasutamiseks peab olema antud

vabatahtlikult. Inimese nõusolek ei ole vabatahtlik, kui ta ei ole valikutes sisuliselt vaba ning kui

ta ei saa nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta, ilma et see võib mõjutada tema

hooldamist.10

Õepostis videovalve pilti vaadates tekkis õiguskantsleri nõunikel kahtlus, et hooldustoimingute

ajal vahekardinaid siiski alati ei kasutata. Sotsiaalministri määruse § 12 lõikega 7 sätestatud nõuete

kohaselt tuleb hooldustoiminguid tehes kaitsta inimese privaatsust ka juhul, kui ta ise selleks soovi

ei avalda või ei ole võimeline avaldama. Ka CPT on rõhutanud, et hooldustoimingute ajal peab

olema inimese privaatsus kaitstud.11 Õiguskantsler palub hooldekodul jälgida, et see kujuneks

kõigil hooldajatel heaks harjumuseks.

6 Vt näiteks õiguskantsleri 13.04.2022 kontrollkäik Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodusse, lk 2; õiguskantsleri

11.11.2021 kontrollkäik SA-sse Hooldekodu Saaremaa Valss, lk 2; õiguskantsleri 17.08.2021 kontrollkäik AS Lõuna-

Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodusse, lk 3. 7 Vt kvaliteedijuhiste lk 5, 8 ja 11. 8 SA Viljandi Haigla. „Videovalvesüsteemi kasutamise kord“, lisa 1 „Erandid alljärgnevates struktuuriüksustes“,

Hoolekandekeskuse hooldusosakond p 4.1. 9 Samas p 4.3. 10 Vaata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus), põhjenduspunktid 42 ja 43. 11 CPT 2022. aasta Rumeenia visiit, p 141.

5

Õiguskantsler palub hoolitseda selle eest, et magamistubades ja hügieeniruumides oleks alati

tagatud inimeste privaatsus. Eriti oluline on seda järgida hooldustoimingute tegemisel. Palun

hoolekodul üle vaadata videovalve kasutamise tingimused.

Hooldusplaanid

Meeldiv oli kuulda, et hooldekodus valmistutakse hoolega iga elaniku tulekuks ja küsitakse tema

lähedastelt teavet näiteks inimese varasema töö, harjumuste ja huvide kohta. Saadud andmeid

kasutatakse tema hooldusplaani koostamisel. Sotsiaaltöötaja sõnul koostatakse hooldusplaan

enamasti 30 päeva jooksul pärast inimese saabumisest hooldekodusse, seda nõuab ka seadus.

Hooldusplaanide koostamist ja uuendamist korraldab sotsiaaltöötaja. Hea on see, et nii

hooldusplaani koostamise kui ka uuendamise protsessi kaasatakse mitu osapoolt: hooldatav,

hooldaja, sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja ning meditsiiniõde, kes kontrollib tervishoiuteenuste

osutamise vajadust. Igal hooldajal on kuni neli hoolealust, kelle käekäiku ta põhjalikumalt jälgib.

Hooldaja koostab iga kuu nende inimeste seisundi kohta ülevaate, mille kannab haigla

infosüsteemi, ning osaleb ka nende inimeste hooldusplaanide uuendamisel. Inimese seisundi kohta

kogutud infot kasutatakse hooldusplaanide regulaarsel uuendamisel.

Hooldusplaanid olid hooldajatele kättesaadavad õepostis. Sotsiaaltöötaja sõnul prinditakse uus

hooldusplaan välja siis, kui inimese seisund on muutunud ja selle tõttu on vaja hooldusplaani

muuta. Teise korruse õepostis kontrollitud mitmes hooldusplaanis ei olnud infot, kas need olid

nõutud ajavahemikus üle vaadatud (nt T. L., S. R.). Sotsiaaltöötaja sõnul ootasid mitmed

hooldusplaanid uuesti väljatrükkimist – meditsiiniõde ei olnud jõudnud neid veel üle vaadata.

Oluline on, et ajakohased hooldusplaanid oleksid hooldajatele pidevalt kättesaadavad.

Hoolealuse R. T. hooldusplaani kontrollimisel hakkas silma, et ei olnud hinnatud seda, kui palju

ja sageli vajab inimene tervishoiuteenuseid. Seaduse kohaselt tuleb hooldusplaani koostamisel

hinnata hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust (sotsiaalhoolekande seaduse § 21 lg

3). Hooldekodu täidetud järelhindamise vormil oli näha, et meditsiiniõde osales siiski

hooldusplaani regulaarsel ülevaatamisel. Õiguskantsler palub tagada, et hooldusplaani

koostamisel oleks alati hinnatud ka tervishoiuteenuse osutamise vajadust.

Palun hoolitsege, et hooldusplaanid koostataks alati tähtaegselt, et hinnataks tervishoiuteenuse

osutamise vajadust ja et ajakohased hooldusplaanid oleks hooldajatele alati kättesaadavad. Samuti

peaks hooldusplaanis alati olema info selle kohta, millal on hooldekodu plaani üle vaadanud ja

täiendanud.

Olme

Hea on see, et hooldekodu üldruumid ja koridorid on tehtud hubasemaks: seal on toataimi,

tugitoole ja mõned dekoratsioonid. Seevastu magamistoad jätsid askeetliku mulje, sarnanedes

haiglapalatitega. Magamistubades oli vähe sisustust ja hubasust loovaid esemeid. Vestlustest

selgus, et inimestel ei lubata hooldekodusse mööblit viia ega ka kuigipalju isiklikke esemeid kaasa

võtta, seega ei saa inimesed magamistuba oma soovide järgi sisustada. Kuna inimesed elavad

hooldekodus pikka aega, tuleks neile anda võimalus luua seal nende vajadusi arvestav ja kodune

keskkond.

6

CPT on rõhutanud, et inimesi tuleb julgustada ja toetada oma eluruumi kujundamisel ja

kaunistamisel. Hubane elukeskkond mõjub rahustavalt ja teraapiliselt.12 Kuivõrd hooldekodu on

kujundatud dementsusega inimeste erivajadusi silmas pidades, siis tuleks seal eriti pöörata

tähelepanu koduse elukeskkonna kujundamisele, mis aitab tagada inimestele vajaliku turvatunde.13

Kontrollitud magamistoad olid puhtad. Suitsetamisruum jättis määrdunud mulje. Ka juhul, kui

seda ruumi kuigi sageli ei kasutata, vajaks see puhastamist.

Paljud toad olid kolmekohalised. Sotsiaalministri määruses on kehtestatud, et üldhooldusteenust

pakkuvates asutustes peab magamistuba olema üldjuhul ühe- või kahekohaline. Magamistoas võib

elada kolm või neli inimest ainult siis, kui need inimesed on suure hooldusvajadusega. Hea on see,

et hooldekodus arvestatakse magamistubadesse paigutamisel inimeste soove. Siiski tuleks jälgida,

et väiksema hooldusvajadusega inimeste magamistubadesse ei paigutataks enam kui kaht inimest.

Üks magamistuba oli tehtud ka isolatsioonipalatisse, mis asus koridoris. Sellel toal ei ole otse õue

avanevat akent ja looduslikku valgust pääseb seetõttu tuppa vähem. Samuti on võimalik

koridoriaknast tuppa sisse vaadata – aknal ei olnud kardinat ega rulood. Erinevalt teistest tubadest

ei olnud selles toas ka eraldatuse tekitamist võimaldavat vahekardinat või sirmi. Lisaks ei olnud

selle toa ust võimalik seestpoolt lukustada.

Sotsiaalministri kehtestatud nõuete kohaselt peab olema võimalik magamistoa ust seestpoolt

lukustada, nii et töötaja pääseb vajaduse korral tuppa. Kuna isolatsioonipalat ei ole mõeldud

inimeste püsivaks majutamiseks, siis tuleks hooldekodul leida selle elanike majutamiseks sobivam

ruum.

Toas nr 5 puudus ühel kapisahtlil käepide, mis teeb selle avamise keeruliseks. Katkine käepide

tuleks esimesel võimalusel asendada korras käepidemega. Toas nr 8 ei olnud ühe voodi juures

kohtvalgustit, mis on hooldekodus nõutud sisustuse osa. Õiguskantsler palub hooldekodul jälgida,

et tubades olev mööbel oleks terve ja et seda saaks otstarbekohaselt kasutada, hoolealuste tubades

peaksid olema kõik nõutud sisustuselemendid.

Magamistubades kasutati ratastel öökappe, kuid neil ei olnud lukustatavaid sahtleid, mida inimene

saaks soovi korral lukku panna. Mõned hoolealused avaldasid vestlustes arvamust, et hooldekodus

on elanikke, kes vahel näppavad teiste asju. CPT on soovitanud, et inimestele peaks pakkuma

võimalust kasutada isiklikku lukustatavat kappi.14

Õiguskantsler palub hooldekodul leida võimalusi muuta magamistoad hubasemaks ja arvestada

tubade sisustamisel inimeste soove ja vajadusi. Rõivaste ja isiklike asjade hoidmiseks tuleks leida

paremad võimalused. Tubades olev mööbel ja esemed peavad olema terved ja kõik vajalikud

sisustuselemendid olemas. Võimaluse korral loobuge palun isolatsioonipalati kasutamisest

magamistoana.

12 CPT 2022. aasta Portugali visiit, p 80; CPT 2020. aasta Moldova visiit, p 114. 13 Dementsuse Kompetentsikeskus, 2025. „Vabalt ja väärikalt. Praktiline käsiraamat vältimaks füüsilist ja ravimitega

sekkumist“, lk 32 (kättesaadav veebis). 14 CPT 2023. aasta Albaania visiit, p 208.

7

Ohutus

Hea on see, et hooldekodus on kasutusel abi kutsumise süsteem. Süsteemi juhtseade asub õepostis.

Kontrollkäigu ajal oli võimalik näha, et süsteem töötas, kui juhtseadmesse saabus ühest

magamistoast signaal. Samas selgus, et ühel hoolealusel (toas nr 8) ei olnud kutsunginuppu.

Tähtis on, et kõik hoolealused saaks oma abivajadusest hooldajale märku anda. Abi kutsumise

võimalus aitab tagada, et inimeste abivajadust märgatakse õigeaegselt.

Valdaval osa magamistubadest ei olnud uksepakke, mis teeb liikumise märksa ohutumaks. Siiski

olid läbikäidava magamistoa uksepakud tasandamata. Toas oli näha ratastooli, millega on

uksepakku keeruline ületada. Samuti võib eakal inimesel jalg paku taha takerduda.

Kukkumishirmu või liikumistakistuse tõttu võib inimene loobuda magamistoast väljumast. Kui

liikumisteed ei ole liikumisraskustega inimeste vajadustele kohandatud, vajavad nad liikumiseks

ka suuremat abi. Pidev abipalumine võib inimeses tekitada alaväärsustunnet ja suurendab ühtlasi

hooldajate koormust. Sellele on õiguskantsler ka varem tähelepanu juhtinud.15

Abi kutsumise võimalus peaks olema kõigil hooldekodu elanikel käepärast. Kõik liikumisteed

peaks olema kohandatud liikumisraskusega inimeste vajaduste järgi.

Vaba aja veetmine ja aktiveerivad tegevused

Hea on see, et hooldekodus on tööpäeviti tööl kaks tegevusjuhendajat ja et päevakavasse on

planeeritud mitmesuguseid tegevusi inimeste aktiivsuse suurendamiseks. Näiteks toimuvad

regulaarsed hommikuringid, mängitakse pallimänge ja tehakse mälutreeninguid. Mõne

hoolealusega käiakse majast väljas töötubades osalemas. Kontrollkäigu päeval mindi savikotta

voolima.

Eraldi aeg on kavandatud individuaalseteks tegevusteks hoolealustega, kes vajavad võimlemist,

tuge liikumisel või kasutatakse seda aega lihtsalt inimesega vestlemiseks. Lisaks on igasse kuusse

planeeritud mitmeid üritusi, näiteks pannkoogi- või kohvikupäevad, kirikus käimine või ühine

väljasõit. Väga meeldiv oli kuulda, et hooldekodu korraldab ka selliseid üritusi, kuhu kutsutakse

hoolealuste lähedasi nendega koos aega veetma.

Tegevusjuhendajad täidavad ülesandeid kordamööda: hommikul teeb üks neist tegevustunni ja

samal ajal tegeleb teine voodis lamavate hoolealustega. See võimaldab hooldekodul pakkuda

inimestele rohkem nende individuaalsele vajadusele vastavat aktiveerivat tegevust. Sellised

tegevused on inimestele väga olulised, sest aitavad vähendada stressi ja parandada inimese

funktsionaalseid võimeid.16

Samuti on hea, et inimesi viiakse õue. Vestlustest selgus, et soojemal aastaajal on ka lamajaid õue

viidud, kuigi seda ei jõuta teha regulaarselt. Kuna hooldekodu asub ringmajas, saavad

dementsusega inimesed turvaliselt maja sisehoovis käia, ilma et hooldekodu töötaja neid saatma

peaks. Meeldiv oli kuulda, et toetatakse inimeste iseseisvust, kes on võimelised omal jõul õues

liikuma. Palun ka edaspidi hoolitseda selle eest, et inimestel oleks võimalik regulaarselt värskes

õhus viibida.

15 Õiguskantsleri 11.05.2023 kontrollkäik Marta Kodusse, lk 3. 16 „Hoolides ja hoolitsedes“, e-õpik (2023), peatükk 4.1 „Aktiveerivate tegevuste eesmärk ja mõju“.

8

Õiguskantsler tunnustab hooldekodu, et inimeste vaba aja veetmiseks on leitud mitmekesiseid

võimalusi, ja palub nende tegevustega jätkata. Oluline on jätkata ka tava, et inimestel

võimaldatakse regulaarselt õues käia.

Külastamise ja suhtlemise võimalused

Hoolealustel on võimalik külalisi vastu võtta iga päev, nii tööpäeviti kui ka nädalavahetustel.

Tööpäeviti on eelistatud külastusaeg kella 13‒18. Pärast kella 18 saabumine tuleb eelnevalt

hooldekoduga kokku leppida. Vestlustest selgus, et hooldekodusse saab oma lähedasi külastama

tulla ka väljaspool tavapärast külastusaega.

Hoolealused saavad kasutada oma mobiiltelefone. Tavaliselt hoiavad inimesed telefone enda käes.

Hooldekodu on määranud helistamise päevad nendele inimestele, kes vajavad telefoni kasutamisel

rohkem tuge. Hooldajad viivad vajadusel ka hooldekodu telefoni hoolealuse kätte, et lähedane

saaks temaga rääkida. Dementsuse diagnoosiga inimeste lähedastega lepitakse kokku, kuidas

helistamist korraldada.

Kontrollkäigu ajal oli hooldekodu personal ühelt hoolealuselt telefoni ära võtnud ja viinud õeposti

hoiule. Kuna inimene ütles, et tema mobiiltelefon on kadunud ja ta otsis seda taga, siis tekkis

õiguskantsleri nõunikel kahtlus, et see on hoiule võetud tema tahte vastaselt. Hooldekodu selgitas,

et see segadusseisundis inimene helistab sageli erinevatesse kohtadesse, muu hulgas

hädaabinumbrile.

Inimesele kuuluva asja tema tahte vastaselt hoiulevõtmisel rikutakse põhiseaduse § 32 alusel

kaitstavat omandipõhiõigust ning üldhooldusteenuse osutaja ei tohi seda teha. SHS ei anna

üldhooldusteenuse osutajale õigust võtta inimesele kuuluvat asja hoiule tema tahte vastaselt. SHS-

i seletuskirjast selgub, et Riigikogu ei ole teadlikult soovinud sellist õigust teenuseosutajale anda17.

Niisiis ei tohi hooldekodu elaniku nõusolekuta tema telefoni hoiule võtta.18 Õiguskantsler on ka

varem selgitanud, et üldhooldusteenuse osutajal ei ole seaduse kohaselt õigust inimesele kuuluvat

eset tema tahte vastaselt hoiule võtta.19

Rõivad

Hoolealustel on võimalik kanda enda rõivaid. Kontrollkäigul selgitati õiguskantsleri nõunikele, et

rõivad märgistatakse omaniku nimega. Suur hulk rõivaid, sealhulgas aluspesu, oli hooldekodu

elanike ühiskasutuses. Nendele riideesemetele oli tehtud märge, et tegemist on hooldekodu

pakutavate rõivastega. Kui rõivad ei ole inimese nimega tähistatud, siis on keeruline tagada, et

need jõuavad pärast pesemist tagasi sama inimese kätte. CPT on rõhutanud, et hoolekandeasutustes

tuleks vältida rõivaste ühiskasutust. Iga riideese peaks olema ühe inimese kasutuses.20

Inimeste endi rõivaid ja jalanõusid hoiustatakse laoruumides, kus rõivad on paigutatud nimelistele

riiulitele. Sealt on inimestel keeruline neid kätte saada, sest selleks tuleb pöörduda hooldekodu

töötaja poole. Isiklike rõivaste olemasolu ja võimalus neid oma soovi järgi valida on osa iseseisvast

toimetulekust ja inimväärikuse tagamisest.21

17 Vt sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri 98 SE, lk 13–14. 18 Vt ka õiguskantsleri 02.11.2017 kontrollkäik Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i Kose Kodusse (lk 8). 19 Vt õiguskantsleri 11.11.2021 kontrollkäik SA-sse Hooldekodu Saaremaa Valss (lk 4) 20 CPT 2015. aasta Moldova visiit, p 179. 21 CPT, 21.12.2020. Factsheet. Persons deprived of their liberty in social care establishments, p 11.

9

Magamistubades puudusid riidekapid hoolealuste isiklike rõivaste hoidmiseks. Nii oli osa rõivaid

asetatud öökapi avatud riiulile. Ühekohalises toas (tuba nr 30) olid inimese riideesemed pandud

ka akna äärde ratastoolile ja aknalauale. Paaris toas olid seinal nagid üleriiete hoidmiseks. Sellisel

viisil ei ole inimestel mugav oma rõivad hoida.

Õiguskantsleri nõunikele hakkas silma, et mitme inimese rõivad olid toiduga määrdunud. Tuleks

jälgida, et hoolealuste määrdunud rõivad vahetataks esimesel võimalusel puhaste vastu. See on

samuti osa inimväärsest kohtlemisest.

Õiguskantsler palub hooldekodul kanda hoolt selle eest, et inimese rõivad oleks vaid tema enda

kasutuses. Määrdunud rõivad tuleks esimesel võimalusel välja vahetada puhaste vastu. Iga inimese

rõivad peaksid olema talle käepärases hoiukohas, kust tal on hõlbus neid kätte saada.

Toit ja jook

Süüa pakutakse kindlatel kellaaegadel: hommikusööki kell 8, lõunasööki kell 12 ja õhtusööki kell

16. Lisaks pakutakse hooldekodus kella 18 ajal kerget einet. Hoolealustel on võimalik süüa nii

ühisruumis kui ka oma magamistoas. Hooldajad abistavad neid inimesi, kes ise söömisega toime

ei tule. Toit valmistatakse SA Viljandi Haigla köögis ja tuuakse hooldekodusse termokarpides

portsjoniteks jaotatuna. Hoolealused olid pakutava toiduga üldiselt rahul. Enda toitu on inimestel

võimalik hoida ka ühisruumis külmkapis.

Paljud hooldekodu elanikud vajavad eritoitu. Eritoidu määramise vajaduse üle otsustab

hooldekodu meditsiiniõde. Mitu inimest, kes saavad eritoitu, pidasid seda maitsetuks, mistõttu jäi

mulje, et eritoidule tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

Kontrollitud tubades olid veetopsid laudadel inimestele kättesaadavad. Hoolealuste

vedelikutarbimist süsteemselt siiski ei jälgita. Hooldekodu 4. veebruari 2025 koosoleku

protokollis oli välja toodud juhtum, kus üks hoolealune vajas vedelikupuuduse tõttu haiglaravi.

Seetõttu soovitas kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert, et hooldajad ja õed jälgiks hoolealuste

vedelikutarbimist regulaarselt ja dokumenteeriks seda. Eeskätt on see vajalik juhul, kui inimesel

esineb mäluhäireid või kui ta ei ole võimeline iseseisvalt jooma.

Palun hoolitseda selle eest, et pakutav eritoit oleks maitsvam ja et pidevalt jälgitaks inimeste

veetarbimist.

Meditsiiniabi ja ravimid

Hooldekodus töötab korraga kaks meditsiiniõde – kummalgi korrusel üks. Kord nädalas käib

hooldekodus ka arst-konsultant. Õed korraldavad igapäevast terviseabi, hangivad ja käitlevad

ravimeid, suhtlevad perearstidega ja tegelevad kõige muuga, mis puutub hooldatavate tervisesse.

Inimeste tervist puudutav info kantakse SA Viljandi Haigla arvutiprogrammi. Sealt jõuab info

hoolealuste tervisemurede kohta ka õe ja teiste hooldekodu töötajateni. Lisaks täidavad hooldajad

infopäevikut, kuhu pannakse kirja olulisemad teadaanded ja vahetuse ajal toimunud

tähelepanuväärsemad sündmused.

Hoolealuste raviskeemid koostab üldjuhul perearst või eriarst, inimene võtab hooldekodusse kaasa

kehtiva raviskeemi. Ravimite kordusretsepti saamist korraldab hooldekodu õde. Tema esitab

10

raviskeemid ka perearstile või eriarstile, kui on vaja hinnata raviskeemi muutmise vajadust. Õde

hangib apteegist ravimid ning vastutab hooldekodus ravimite käitlemise eest.

Ravimid jagab õde hoolealuste ravimipinalitesse tavaliselt esmaspäeviti raviskeemide alusel.

Ravimipinalitest jagavad hooldajad ravimid hoolealustele. Ravimite pinalitesse panemise käigus

jälgib õde ka ravimite varu, et saaks vajadusel aegsasti uued retseptid tellida. Eraldi arvestust

peetakse antipsühhootikumide ja rahustite kasutamise kohta.

Ravimipinalid asuvad ravimite kärus, mida hoitakse hooldajate puhkeruumis. Ravimikarpe

hoitakse õe kabinetis lukustatavas kapis. Igal hooldataval on nimeline hoiukarp koos tähistatud

ravimikarpidega. Raviskeeme hoitakse inimese kaustas, mis asuvad õe kabinetis, ja raviskeemid

on ka ravimipinalitele märgitud.

Meditsiiniõe kabinetis oli üksikuid kehtivusaja ületanud ravimeid. Lisaks oli esimese korruse

õepostis avatud Valocordin Diazepami pudel, millele ei olnud märgitud avamise kuupäeva.

Ravimipudeli juures oli nimeline paberileht ravimi manustamiskordade ülesmärkimiseks.

Käsimüügiravimite kasutamise kohta eraldi arvestuse infot ei olnud. Kontrollkäigul osalenud

tervishoiuekspert märkis, et sellist arvestust tuleks siiski pidada, et vältida võimalikku ravimite

üle- või väärkasutuse riski.

Ravimikärus, millest hooldajad hooldatavatele ravimeid jagavad, oli ravimite purustamiseks

mõeldud uhmer. Õe selgituste põhjal järeldas kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert, et

hooldajad ei pruugi piisavalt hästi teada, milliseid ravimeid on lubatud purustada ja milliseid mitte.

Juhendmaterjal peaks olema hooldajatele kättesaadav ja üheselt mõistetav.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiueksperdi hinnangul tuleks hooldekodul üle vaadata ja täiendada

ravimite käitlemise, säilitamise ja manustamise kord. Samuti tuleb tagada, et kõik ravimid oleksid

nõuetekohaselt märgistatud, nende kehtivusajad kontrollitud ning kasutamine dokumenteeritud,

see kehtib ka käsimüügiravimite kohta. Tähelepanu tuleb pöörata ravimite purustamise

juhendamisele ja hoolitseda, et hooldajad teaksid, milliseid ravimeid tohib purustada ja milliseid

mitte. Peale selle tuleb tagada, et regulaarselt kontrollitaks ravimite säilimisaegu ja peetaks

ravimite üle arvestust, et vähendada nende väär- või ülekasutamise ohtu ning tagada hoolealuste

ohutus. Säilimisaja ületanud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada.

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 22.06.2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]