Arvamuse avaldamiseks eelnõu

1

25.05.2026

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise,

teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus reguleerib teabevärava haldamist, kuid ei hõlma isikustatud teabe kuvamist ega selle

korralduslikku ja tehnilist raamistikku. Samuti ei vasta määruse pealkiri ega selle reguleerimisala enam

tegelikule sisule: puuduvad sätted kaasvastutavate töötlejate ülesannete, isikustatud teabe kuvamise

süsteemi (sh andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimuste ja korra), kogutavate andmete

täpsema koosseisu ning andmekogu pidamisega seotud korralduslike küsimuste kohta. Seega on

määruse muutmise eesmärk on ajakohastada eesti.ee teabevärava õiguslikku raamistikku, et see

vastaks isikustatud teabe kuvamise uutele võimalustele ja vajadustele..

Eesti teabevärava eesmärk on anda isikule ühes kohas ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust. Elektroonilistele teenustele, neid toetavatele tugiteenustele ja taaskasutatavale teabele võimaldatakse juurdepääs, et teenused oleksid isikule lihtsalt leitavad ja mugavad kasutada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna IT-õiguse

talituse IT-õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected] ja sama

osakonna teenuste talituse sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373,

[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) õigusosakonna juhataja Silver

Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected])

Valdkonna eest vastutav on digiriigi asekantsler Lauri Luht ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud 19. juunil 2025. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud tegevusprogrammi tegevusega

„Avaliku teabe seaduse muutmine Eesti Teabevärava õigusliku regulatsiooni täiendamiseks seoses

sündmusteenusega“.

Mobiilirakenduse kontrollpäringuga isikusamasuse kontrollimise aspektist on eelnõu seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega1 (ITDS-i eelnõu). See muudatus jõustus 06.07.2025.2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtiva korra kohaselt on Eesti teabevärav suunatud eelkõige teabe ja teenuste kättesaadavaks

tegemisele veebilehe kaudu. Eelnõu kohaselt muutub teabevärav tehnoloogiaüleseks kontaktpunktiks,

mis võimaldab proaktiivset ja personaliseeritud suhtlust riigi ja isiku vahel.

Võrreldes senise praktikaga, kus isik pidi info saamiseks külastama eri asutuste iseteeninduskeskkondi,

võimaldab sündmusteenuste platvorm koondada ühe elusündmusega (nt abiellumine, lapse sünd)

1 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/078b456e-2d57-44bf-8c1e-4b2c5194240d#VCc6mDIN. 2 Isikut tõendavate dokumentide seadus - RT I, 26.06.2025, 1. ITDS § 181 lg 11.

2

seotud menetluste info ühte vaatesse. Kuna sündmusteenus on nn mugavusteenus, põhineb selle

kaudu isikuandmete töötlemine isiku vabatahtlikul nõusolekul. Seejuures jäävad alles ka kõik senised

viisid avalike teenuste tarbimiseks.

Eelnõu § 1 punktis 1 sätestatakse määruse pealkirja muutmine. Pealkirja muudatus on vajalik, kuna

kajastab üksnes haldamis- ja kasutusaspekte. Hetkel kehtiv pealkiri ei peegelda, et määrus reguleerib

ka isikustatud teabe töötlemist, andmekogu teabeväravaga liidestamist ja kaasvastutavate töötlejate

ülesandeid.

Eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud uue sõnastusega viiakse reguleerimisala vastavusse muutunud

sisuga. Kehtiv säte kirjeldab reguleerimiseset haldamis- ja kasutusnõuete kaudu ning ei hõlma

isikustatud teabe töötlemise ega andmekogu liidestamise osi. Kuna eelnõuga kehtestatakse isikustatud

teabe kuvamise süsteem ja reguleeritakse kaasvastutavate töötlejate vahelisi suhteid, tuleb

reguleerimisala kirjeldus vastavalt täpsustada. Samuti eemaldatakse viide kaubamärgile „eesti.ee",

kuna teabevärav on juba terminina defineeritud ja kaubamärgiviide regulatiivses sättes on ebavajalik.

Eelnõu § 1 punktis 3 muudetakse teabeväravas avalikustatava teabe tähendus.Kehtiv definitsioon

piirdub isikustamata avaliku teabega ega kata isikustatud teabe kuvamist. Muudetud definitsiooniga

laiendatakse mõistet kahest aspektist. Esiteks hõlmab see nii isikustamata kui ka isikustatud teavet,

ning teiseks lisatakse viide sündmusteenustele, mille raames kuvatakse lõppkasutajale tema

konkreetse elusündmusega (nt abielu, lähisugulase surm) seotud menetluslikku teavet. Muudatus on

vajalik, et mõiste oleks kooskõlas uues 5. peatükis sätestatu ning § 27 lõigetes 1–8 kirjeldatud

andmekoosseisuga.

Eelnõu § 1 punktis 4 tehtava muudatusega lisatakse kolm uut legaaldefinitsiooni, mis on vajalikud

lisatava 5. peatükis kasutatavate mõistete sisustamiseks.

Isikustatud teabe kuvamise süsteem on isikustatud teabe kättesaadavaks tegemise korralduslik,

tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb seda funktsiooni täitvast võrgu- ja infosüsteemist ning selle

haldamise ja kasutamise tingimustest. Mõiste legaaldefinitsioon on vajalik, kuna süsteem on eelnõu 5.

peatüki keskne objekt ning seda käsitletakse ka andmekogu pidamist reguleeriva osana.

Kehtiva määruse §-is 5 kasutatakse terminit „esitluskiht" ainsuses. Eelnõu muudatuspunktiga 9

muudetakse § 5 sissejuhatav lauseosa mitmuslikuks, mis eeldab ka vastava definitsioonimõiste

kohandamist. Esitluskihid tähistavad erinevaid kanaleid, mille kaudu teabevärava sisu ja teenused

lõppkasutajani jõuavad (nt veebiportaal, mobiilirakendus).

Isikustatud teave on igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta. Definitsioon on vajalik, kuna

kogu eelnõu 5. peatükk ning sellega loodav isikustatud teabe kuvamise süsteem põhinevad sellel

mõistel. Definitsioon on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 4 sätestatud isikuandmete

mõistega.

Eelnõus § 1 punktis 5 sõnastatakse vastutava töötleja ülesanded.

Kehtivas määruses on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ainus haldaja, kelle kätte on koondatud nii

strateegilised kui ka operatiivsed ülesanded. Eelnõu muudatusega tunnustatakse, et teabevärava

toimimine eeldab kolme eraldiseisva haldussubjekti koostööd, kellel igaühel on oma vastutussfäär.

Kaasvastutava töötleja mõiste tuleneb IKÜM artiklist 26, mille kohaselt peavad kaasvastutavad töötlejad

omavahelise kokkuleppega kindlaks määrama vastavad kohustused, eelkõige seoses andmesubjektide

õiguste teostamisega.

Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanded (lõige 2) on strateegilised: arendustöö koordineerimine, jagatud

teenuste ja platvormide pakkumine ning veebidealase juhendmaterjali koostamine.

RIA ülesanded (lõige 3) on operatiivsed, milleks on lõppkasutajakeskse esituse tagamine, teenustele

juurdepääsu korraldamine, kasutajatugi, pääsuõigused ja elektroonilise juurdepääsu tagamine.

3

Teabevaldaja ülesanded (lõige 4) sõnastatakse selgemalt: vastutus avaldatud teabe õigsuse eest, oma

valdkonna teenuste nõuetekohasuse tagamine ja teabe elektrooniliselt edastamine RIA-le.

Eelnõus § 1 punktis 6 täiendatakse määrust RIA õigustega.

Sisu poolest kattuvad küll § 3¹ punktid 1–7 hetkel kehtiva § 3 lõike 2 punktidega 1–7.. Eraldamine

muudab õigusliku raamistiku selgemaks: halduskoostöö seaduse ja IKÜM kontekstis on oluline eristada

ülesandeid, kohustusi ja õigusi.

Eelnõus § 1 punktis 7 tehakse tehniline muudatus.

Eelnõus § 1 punktis 8 tehakse täiendus ja lisatakse punkt 14 „isikustatud teabe kuvamise süsteem“.

Punkti lisamisega tagatakse, et süsteem on formaalselt teabevärava osana identifitseeritav. See on

oluline nii halduskorralduslikult kui ka andmekaitse seisukohast (süsteemi piiritlemine on andmekoguna

registreerimise eeldus RIHAs).

Eelnõus § 1 punktis 9 tunnistatakse § 21 lõige 5 kehtetuks. Isikustatud teabe kuvamise süsteemi

logimise reeglid reguleeritakse käesoleva eelnõuga lisatava § 27 lõikes 1 punktis 21 ja § 28 (andmete

logimine).

Eelnõus § 1 punktis 10 lisatakse 5. peatükk „Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise

ja kasutamise kord“ ning paragrahvid 23-28.

Paragrahviga 23 sätestatakse isikustatud teabe kuvamise süsteemi põhifunktsioonid, milleks on:

füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema andmete kuvamine töölaual, nõusolekul haldusmenetluse

andmete kuvamine ning mobiilirakenduse kaudu kontrollpäringu tegemine isiku tuvastamiseks.

Sättega luuakse õiguslik alus süsteemi toimimiseks kooskõlas IKÜM artikliga 6 (töötlemise

seaduslikkus), täpsustades töötlemise eesmärke.

Paragrahvis 24 defineeritakse andmeandja kui riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis on liidestatud

isikustatud teabe kuvamise süsteemiga. Sätestatakse ka liidestumise kord.

Paragrahvis 25 sätestatakse andmeandja õigused ja kohustused. Säte reguleerib liitumiskokkuleppe

sõlmimist RIA-ga ja andmeandja kohustust kohandada oma infosüsteem töötamiseks isikustatud teabe

kuvamise süsteemi keskkonnas. Liitumiskokkulepe on IKÜM artikli 26 tähenduses kaasvastutavate

töötlejate vaheline kokkulepe, kus määratletakse poolte rollid ja kohustused.

Paragrahvis 26 sätestatakse süsteemi kasutamise lõppemine. Antakse andmesaajale ja andmeandja

vastutavale töötlejale õigus esitada RIA-le igal ajal avaldus süsteemi kasutamise lõpetamiseks. Säte on

oluline lõpetamiseselge reguleerimise seisukohast. Süsteemi kasutamise lõpetamise võimalus peab

olema sõnaselgelt sätestatud, tagamaks andmekaitsenõuetele vastav lõpetamisprotsess (sh andmete

kustutamine ja töötlemise lõpetamine).

Paragrahvis 27 sätestatakse isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis Sättes loetletakse töölaual

kuvatavad andmed (lõige 1), sündmusteenuste raames töödeldavad andmed abiellumise (lõige 2),

kohanemise (lõige 3), lahutamise (lõige 4), lähedase surma (lõige 5) sündmusteenuste kaupa, juriidilise

isikuga seotud füüsilise isiku andmed (lõige 6), üksikpäringute andmed (lõige 7), sündmusteenuse

käigus töödeldavad üldised andmed (lõige 8) ning mobiilirakenduse kontrollpäringu andmed (lõige 9).

Andmekoosseisu sätestamine määruse tasandil on vajalik tulenevalt IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist c

(andmete minimeerimise põhimõte) ning artiklitest 13 ja 14 (läbipaistvus).

Lõigetes 2-5 reguleeritakse isikustatud teenuste puhul kasutatavad andmekogud ja töödeldavad

isikuandmed.

2.1. Sündmusteenused

4

Sündmusteenuded on kirjeldatud eesti.ee privaatsustingimustes3 ja sündmusteenuste privaatsusteatis

es4. Sündmusteenustes kasutatakse järgnevaid andmekogusid:

 Isikut tõendavate dokumentide andmekogu (ITDAK)

 Kaitseväekohustlaste register (KVKR)

 Rahvastikuregister (RR)

 Pärimisregister

2.2. Andmekogud ja isikuandmed sündmusteenuste kaupa

Abiellumise sündmusteenuse andmekogud on RR ja ITDAK, kuhu on kantud järgmised andmed.

 Isikuandmed: nimi, isikukood, tarbitav osateenus, roll avalduse esitamisel (avaldaja, partner),

nõusoleku olemasolu info, teenuse seis(avaldus esitatud, avaldus kustutatud, partner nõustus,

partner keeldus, abielu avaldus menetletud, abielu avalduse menetlus katkestatud, abielu

registreeritud, abielu registreerimine katkestatud; isikut tõendava dokumendi avaldus esitatud,

isikut tõendava dokumendi avaldus tühistatud, isikut tõendav dokument kätte toimetatud, isikut

tõendav dokument hävitamisele saadetud), sündmuse toimumise aeg.

Abielu lahutamise sündmusteenuse andmekogud on RR ja ITDAK, kuhu on kantud järgmised andmed:

 Isikuandmed: nimi, isikukood, tarbitav osateenus, roll avalduse esitamisel (avaldaja, partner),

nõusoleku olemasolu info, teenuse seis (avaldus esitatud, avaldus kustutatud, avaldus

allkirjastatud, osaline keeldus, abielu lahutamise broneering kinnitatud, abielu lahutamise

avaldus tühistatud, abielu lahutamine avaldus lõpetatud abielu lahutamise avaldus tühistatud

enne kannet; isikut tõendava dokumendi avaldus esitatud, isikut tõendava dokumendi avaldus

tühistatud, isikut tõendav dokument kätte toimetatud, isikut tõendav dokument hävitamisele

saadetud), sündmuse toimumise aeg.

Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse andmekogu on KVKR, kuhu on kantud järgmised

andmed:

 Isikuandmed: nimi, isikukood, sündmus, sündmuse olek;

 ajateenistuseks valmistumine algas

(staatus – kutsealune, tervisekontrolli aeg ja koht, kliendikonsultandi nimi telefon,

e-post, viide kaitseväekohustuslaste registrile);

 ajateenistuseks valmistumine lõppes;

 ajateenistus alustatud (staatus – ajateenija, diviis, aeg ja kogunemiskoht, info,

e-post, telefon, viide kaitseväekohustuslaste registrile);

 ajateenistus lõpetatud, reservteenistusse määratud (staatus - reservis olev isik, sõjaaja ametik

oht positsioon, info, e-post, telefon, viide kaitseväekohustuslaste registrile);

 reservteenistus lõpetatud;

 õppekogunemisele kutsutud (reservõppekogunemise nimi, aeg, koht, viide kaitseväekohustusl

aste registrile, e-post, telefon).

Eestis kohanemise sündmusteenuse andmekogud on RR, ITDAK, kuhu on kantud järgmised andmed:

 Isikuandmed: nimi, isikukood, elukoha aadress ja elukoha aadressi kehtivuse staatus, alaealis

te laste ees-ja perekonnanimi ning isikukood;

 isikut tõendavate dokumentide andmed: dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi staa

tus ja dokumendi kehtivusaeg:

3 Riigiportaal eesti.ee üldised privaatsustingimused, https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/privaatsuspoliitika 4 Samas, https://www.eesti.ee/static/privaatsus/Sundmusteenused.pdf

5

 riikliku ravikindlustuse staatus ning perearsti ees- ja perekonnanimi;

 eesti keele tasemeeksamile registreerimise andmed: avalduse sisestamise kuupäev, valitud ta

se, koht ja aeg, registreerimise staatus;

 eesti keele tasemeeksami tulemuste andmed: eksami tase, eksami toimumise aeg, eksami tul

emus, eksami staatus;

 tervisetõendi andmed: dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi staatus, dokumendi k

ehtivusaeg

 juhiloa andmed: dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi staatus, dokumendi kehtivu

saeg.

Lähedase surma sündmusteenuse andmekogu pärimisregister, kuhu on kantud järgmised andmed:

 isikuandmed: nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht, elukoht ja/või asukoht;

 seotud pärimismenetluste andmed: dokumendi registreerimise number, registreeritud

menetluse nimetus, dokumendi kuupäev, dokumendi koostaja;

 testamentide ja pärimislepingute andmed: testamendi või pärimislepingu registreerimise

number, testamendi või pärimislepingu kande nimetus, testamendi või pärimislepingu

koostamise kuupäev, testamendi või pärimislepingu registreerija andmed, testamendi või

pärimislepingu asukoha aadress;

 pärija andmed: dokumendi registreerimise number, dokumendi tõestaja andmed, pärijate ees-

ja perekonnanimed ning isikukoodid, pärimistunnistuse kuupäev;

 andmed vara võõrandajana või omandajana: dokumendi registreerimise number, dokumendi

tõestaja andmed, vara võõrandajate ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid, vara omandajate

ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid, võõrandamise kuupäev.

Lapse saamise sündmusteenus, nime muutmise sündmusteenus, terviseseisundi sündmusteenus,

vabatahtlikuks saamise sündmusteenuson infoteenused. Nendes sündmusteenustes andmeid ei

töödelda.

Pensioni sündmusteenuses ei koguta ega salvestata rahvastikuregistri ega isikut tõendavate

dokumentide andmekogu andmeid. Andmed kuvatakse kasutajale mikroesitluskohi lahenduse kaudu

ning andmete pärimine, väljastamine ja muu sisuline töötlemine toimub vastava algallika või andmekogu

juures. Pensioni sündmusteenuse roll piirdub andmete kuvamise tehnilise võimaldamisega

kasutajaliideses.

Paragrahvis 28 sätestatakse, et isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmeid on isikule

kättesaadavad teabevärava kaudu (lõige 1) ning et süsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse (lõige

2).

Logimiskohustus tuleneb IKÜM artiklist 5 lõike 2 (vastutuse põhimõte ehk accountability) ja on vajalik nii

infoturbe kui ka andmesubjektide õiguste tagamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Lähtudes värskemast isikuandmete kaitse üldmääruse5 (IKÜM) tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks RIA poolt. Sellest tulenevalt on eelnõu kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema kasutamise kaudu. 4. Määruse mõjud

Mõjud on hinnatud 06.03.2026jõustunud avaliku teabe seaduse seletuskirjas.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).Määrus - 2016/679 - ET - GDPR - EUR-Lex

6

Eesti teabeväravas on praegu kümme elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate külastatavus oli 2024. aastal 301 497 ja 2025. aastal kodanike poole infoteenuseid kolmes keeles 420 321. Lisaks on esitatud 10 764 korral abiellumise e-avaldusi ning 2655 abielu lahutamise e-avaldusi, nime muutmise avaldusi oli esitatud kahe päevaga 16 (live 29.12.2025.a). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine on seotud Eesti teabevärava eesti.ee arendamisega tehnoloogiaüleseks kontaktpunktiks ning sündmusteenuste funktsionaalsuse laiendamisega. Rakendamine toimub etapiviisiliselt ning hõlmab nii tehnilisi arendusi, andmevahetuste loomist kui ka teenuste haldus- ja arendustegevusi.

5.1. Rakendamisega seotud peamised tegevused Määruse rakendamiseks kavandatakse järgmised tegevused:

 isikustatud teabe kuvamise lahenduse arendamine ja laiendamine eesti.ee teabeväravas ja mobiilirakenduses;

 sündmusteenuste teenusloogika ja kasutajavaate (sh proaktiivsed teavitused) arendamine;

 andmevahetuste loomine ja arendamine asutuste infosüsteemide vahel (sh X-tee teenused);

 olemasolevate teenuste funktsionaalsuste laiendamine ja sidumine sündmusteenuse vaatesse;

 teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse arendamine (analüütika, kasutajateekonnad);

 süsteemi ülalpidamine, sh hooldus, turvalisuse tagamine ja kasutajatugi.

5.2. Kulud (asutuste lõikes – indikatiivne hinnang) Määruse rakendamisega kaasnevad kulud jaotuvad ühekordseteks investeeringuteks ning iga- aastasteks ülalpidamiskuludeks. Allpool toodud summad on indikatiivsed ning täpsustuvad rakendamise käigus.

Justiits- ja Digiministeerium (JDM)

 Iga-aastased kulud (2026–2028): ca 100 – 200 000 eurot o sündmusteenuste raamistik ja arendusprioriteedid o teenuste juhtimine ja arenduste koordineerimine o õigusanalüüs ja koordineerimine o valdkondlik seire ja analüüs

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

 Ühekordsed kulud (2026–2028): ca 500 000 – 1 500 000 eurot o eesti.ee portaali ja mobiilirakenduse arendused (isikustatud vaade, sündmusteenused) o andmevahetuste (X-tee) loomine o teenuste integreerimine registritega

 Iga-aastased kulud: ca 200 000 – 500 000 eurot aastas o infrastruktuur, hooldus ja turvalisus o teenuste edasiarendus

Teised teenuseid pakkuvad asutused

 Ühekordsed kulud: ca 20 000 – 150 000 eurot teenuse kohta

 Iga-aastased kulud: ca 5 000 – 30 000 eurot teenuse kohta Kulude täpne suurus sõltub konkreetsete sündmusteenuste ulatusest, andmeallikate arvust ning

tehnilise lahenduse keerukusest. Tegevusteks võivad olla: mobiilirakendusse viimine, isikustatud teavitused, andmevahetuste/digitaalse menetluse laiendamine, staatuse ja teavituste automatiseerimine.

5.3. Eeldatavad tulud ja kaudne kokkuhoid Määruse rakendamisel ei kaasne otseseid rahalisi tulusid riigile. Küll aga on oodata olulist kaudset positiivset mõju:

 halduskoormuse vähenemine asutustes;

7

 pöördumiste ja käsitsi menetluste mahu vähenemine;

 ametnike tööaja kokkuhoid;

 dubleeriva andmekogumise vähenemine;

 teenuste kasutatavuse ja rahulolu kasv. Hinnanguline kaudne kokkuhoid:

 ca 20 000 – 100 000 eurot aastas teenuse kohta, sõltuvalt teenuse mahust ja kasutatavusest. Lisaks on võimalik katta osa arendustegevustest Euroopa Liidu vahenditest (nt RRF ja muud

digiarenduse meetmed). 5.4. Mõju riigieelarvele ja katteallikad Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest vastavate asutuste eelarvete kaudu ning võimalusel Euroopa Liidu või muude välisvahendite arvelt. Kuni 2026. aasta keskpaigani on võimalik katta osa arendustegevustest Euroopa Liidu taasterahastu (RRF) vahenditest, eeskätt juba käimasolevate eesti.ee ja sündmusteenuste arendustega seotud tegevuste osas. Arvestades, et RRF rahastusperiood lõpeb 2026. aasta juunis, tuleb edasised arendused ja ülalpidamiskulud katta muudest allikatest. Alates 2026. aasta teisest poolest ja järgnevatel aastatel nähakse katteallikatena eelkõige:

 riigieelarvelised vahendid (asutuste baasrahastus);

 riigiüleste kesksete teenuste (sh eesti.ee ja sellega seotud platvormiteenuste) kaudu kaetavad arendus- ja ülalpidamiskulud;

 võimalikud Euroopa Liidu struktuurivahendid ja muud digiarenduste programmid (nt järgmise perioodi digiteenuste ja avalike teenuste arendamise meetmed).

Kulude planeerimisel arvestatakse riigieelarve seaduse (RES) § 42 nõuetega (sh kulude tegemine olukorras, kus riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud). Käesolevas seletuskirjas toodud kulud on esialgsed indikatiivsed hinnangud ning täpsustuvad rakendamise käigus koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti ja teiste asutustega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

avaldamiseks ministeeriumidele ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Tööandjate keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Registrite, Infosüsteemide Keskusele,

Andmekaitse Inspektsioonile, Maa- ja Ruumiametile ja Statistikaametile.

EELNÕU 26/05/2026.a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel § 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärava) kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“; 3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave talle juurdepääsetavatest sündmusteenusest;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses: „21) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle haldamise ja kasutamise tingimustest; 22) esitluskihid – erinevad kanalid teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning lõppkasutajale kuvamiseks; 23) isikustatud teave – igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta.“; 5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Kaasvastutavate töötlejate ülesanded (1) Justiits- ja Digiministeerium, haldaja ja teabevaldajad teevad koostöös, et isik saaks teabeväravat kasutades mugavalt ja turvaliselt ülevaate oma õigustest, kohustustest, menetluste seisust ning juurdepääsu tegevusvaldkonnaga seotud teabele ja teenustele. (2) Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne on:

2

1) korraldada teabevärava ja sellega seotud teenusekanalite arendamist ning tagada nende toimimiseks vajalike jagatud teenuste, platvormide ja IT-baasteenuste keskne pakkumine; 2) töötada välja, ajakohastada ja avaldada veebialane juhendmaterjal teabe korrastamise ja teabeväravale sobivate failivormingute valimise kohta.“; (3) Haldaja ülesanne on: 1) tagada koostöös teenusepakkujaga teabe lõppkasutajakeskselt korrastatud esitus teabeväravas; 2) tagada juurdepääs teabevärava kaudu osutatavale teenusele, arvestades õigusaktides ning haldaja ja teenusepakkuja vahel sõlmitud teenustaseme lepingus sätestatut; 3) tagada, et teabevärava vahendusel on kättesaadav käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud teenus; 4) tagada teenuse kasutajatugi teabeväravas; 5) korraldada pääsuõigustega seonduvaid toiminguid; 6) tagada elektroonilisel kujul juurdepääs teenusele ja § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele. (4) Teabevaldaja ülesanne on: 1) vastutada teabeväravas avaldatud teabe õigsuse ja korrastatuse eest; 2) tagada oma valdkonna teenuste nõuetekohasus; 2) edastada avalikustatav teave haldajale elektrooniliselt või kokkulepitud viisil.“; 6) määrust täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Haldaja õigused Haldajal on õigus: 1) piirata teabevärava lõppkasutaja juurdepääsu teabeväravale või selle osale, kui juurdepääsu lubamine rikuks isiku õigusi või kahjustaks riigi infosüsteemide turvalisust; 2) sulgeda teenus teabeväravas, kui teenuse osutamiseks teabeväravas puudub õiguslik alus või kui teenus ei vasta teenusepakkujaga sõlmitud teenustaseme lepingu tingimustele; 3) eemaldada eelneva nõusolekuta teabeväravast teenusepakkuja tegevusvaldkonnaga seonduv aegunud või asjakohatu teave; 4) statistilisel ja teabevärava arendamisvajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödelda isikustamata andmeid lõppkasutaja tegevuse kohta teabeväravas; 5) lõppkasutaja avalduse alusel jälgida isikustatud lõppkasutaja ja teenusepakkuja tegevust teabeväravas; 6) säilitada logis ja sessiooniandmestikus teabevärava tehnilisse keskkonda sisestatud andmeid ja lõppkasutaja tegevusi, võttes arvesse §-s 21 sätestatut; 7) kasutada oma ülesannete täitmisel muust õigusaktist tulenevat õigust.“; 7) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga „esitluskihtidest“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) isikustatud teabe kuvamise süsteem.“; 9) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord

§ 211. Isikustatud teabe kuvamise süsteem (1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab: 1) näidata füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid; 2) näidata füüsilise isiku nõusolekul teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva haldusmenetluse kohta; 3) teabevärava mobiilirakenduse kaudu teha kontrollpäringut isiku tuvastamiseks.

3

§ 212. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga (1) Andmeandja on määruse tähenduses riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid. (2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist Riigi Infosüsteemi Ametit, kes korraldab andmeandja liidestamise. § 213. Andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib haldajaga liitumiskokkuleppe. Liitumiskokkuleppes määratakse teenustaseme tingimused, tehnilised tingimused ja poolte kohustused. (2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe kuvamise süsteemi keskkonnas. § 214. Süsteemi kasutamise lõppemine Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või andmeandja vastutav töötleja esitada igal ajal haldjale avalduse. § 215. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis (1) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse isikule järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi, foto, isikukood; 2) rahvastikuregistrijärgne elukoht; 3) tema alaealiste laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid; 4) tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood; 5) kehtivate isikut tõendavate dokumentide number ja kehtivuse aeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast: Eesti kodaniku pass, Eesti kodaniku lisapass, meresõidutunnistus, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, ID-kaart, välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus; ; 6) juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade puhul: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; 7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud; 8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; 9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus, kasutaja perearsti nimi; 10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale; 11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes; 12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; 15) lõppkasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus hetkel; 16) lõppkasutajale kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; 17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi; 18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivus; 19) kohanemisprogrammi osalemise staatus, läbitud kohanemisteemalised moodulid, teemamoodulite osalemise kohustuslikkus ; 20) keeleõppes osalemine, keeleõppe tase ja tulemused, eesti keele täiendkoolituse või tasemeõppe andmed; 21) andmetöötluse logid. (2) Abiellumise sündmusteenuses töödeldakse rahvastikuregistri ja isikut tõendavate dokumentide

andmekogu järgmiseid andmeid:

1) rahvastikuregistri andmed – isiku nimi, isikukood, avalduse andmed ja abielu registreerimise

andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed – isikut tõendava dokumendi ja avalduse andmed. (3) Eestis kohanemise sündmusteenuses töödeldakse rahvastikuregistri ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogu järgmiseid andmeid:

4

1) rahvastikuregistri andmed – isiku üldandmed ja elukoha kehtivuse staatus, alaealise lapse ees- ja

perekonnanimi ja isikukood;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed – isikut tõendavate dokumentide andmed;

3) tervisekassa andmekogu KIRST –

riikliku ravikindlustuse staatus ning perearsti ees- ja perekonnanimi;

4) eksamite infosüsteem EIS – eesti keele tasemeeksamile registreerimise andmed ja

eesti keele tasemeeksami tulemuste andmed;

5) tervise infosüsteemist – tervisetõendi andmed;

6) liiklusregistrist – juhiloa andmed.

(4) Lahutamise sündmusteenuses töödeldakse rahvastikuregistri ja isikut tõendavate dokumentide

andmekogu järgmiseid rahvastikuregistri andmeid:

1) isiku nimi, isikukood;

2) tarbitav osateenus;

3) roll avalduse esitamisel (avaldaja, partner);

4) teenuse seis. (5) Lähedase surma sündmusteenuses töödeldakse rahvastikuregistri ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogu järgmiseid andmeid:

1) rahvastikuregistri andmed – isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht, elukohta ja või asukoht;

2) pärimisregister – seotud pärimismenetluste andmed, testamentide ja pärimislepingute andmed ja pärija üldandmed ning andmed vara võõrandajana või omandajana. (6) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) roll juriidilises isikus ning selle rolli alguskuupäev; 4) andmetöötluse logid. (7) Lõppkasutaja teenuste üksikpäringute puhul kuvatakse lõppkasutajale andmeid, mis on teabevaldaja defineeritud konkreetse teabevaldaja ülesannetega seotud teiste õigusaktide kohaselt. (8) Teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtavas kontrollpäringus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) dokumendi liik, väljaandmise kuupäev, kehtivus ja number; 2) ees- ja perekonnanimi, foto, sünniaeg, sugu, isikukood ja sünnikoht. (9) Sündmusteenuse raames isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse nende olemasolul järgmisi andmeid: 1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) isikuga seotud sündmusteenuse teave; 3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon; 4) elusündmus või ärisündmus ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed; 5) andmetöötlustoimingute logid. § 216. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine (1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad teabevärava kaudu. (2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“ Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

5

Keit Kasemets riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmise määruse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse muutmise määruse eelnõu. Palume vastust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu eelnõude infosüsteemi lisamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Määruse eelnõu; 2. Määruse seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Infosüsteemi Amet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tööandjate Keskliit Cyrsten Rohumaa [email protected]

Meie 26.05.2026 nr 8-1/4194-1