Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 27.04.2026 nr 6-1/104-21

Meie 27.05.2026 nr 9.3-1/26/3733-2

Lääne-Harju vallas Valkse külas

Ehvardi-Kaarli rohumaa 1, Evardi-

Juhani rohumaa 3, Ehvardi-Kaarli,

Ehvardi-Kaarli rohumaa 3, Evardi-

Juhani ja Nurga katastriüksust ja

lähiala detailplaneeringu eelnõu

avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Lääne-Harju vallas Valkse külas Ehvardi-Kaarli

rohumaa 1, Evardi-Juhani rohumaa 3, Ehvardi-Kaarli, Ehvardi-Kaarli rohumaa 3, Evardi-Juhani

ja Nurga katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu

avalikustamisest.

Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Valkse külas ja piirneb Vana-Allika tee 2, Intsu,

Robirohu, Järvehallika, Leplandi, Tõmmiku tee 33 // Matsu, Kesalille, Kesanurme, Juhani

maatulundusmaa, Ähvardi-Juhani elamumaa ning 8 Tallinn-Paldiski tee transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksustega. Planeeritava ala pindala on ca 26,5 ha. Planeeringu

eskiislahendusega on alale kavandatud 5 ridaelamu, 46 üksikelamu, 3 segafunktsiooniga (elamu

või äri) ning üks ärimaa krunt. Lisaks on planeeringualale ette nähtud üks avaliku kasutusega

maaüksus looduslikuks puhkealaks ning eraldi katastriüksused teedele ja tehnotaristule.

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolevad katastriüksused elamumaa kruntideks,

transpordimaa, sotsiaalmaa ja ärimaa kruntideks ning määrata kavandatavatele kruntidele

ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute, ridaelamute ja ärihoonete rajamiseks.

Planeeringuga lahendatakse kruntidele juurdepääs ja antakse tehnovõrkude põhimõtteline

lahendus ning seatakse tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kehtiva Keila valla

üldplaneeringu kohaselt on tegemist hajaasustusalaga, juhtfunktsiooni määratud ei ole. Ehvardi-

Kaarli rohumaa 3 osas on üldplaneeringus määratud säilitada senine sihtotstarve

(maatulundusmaa). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna planeeringuga

kavandatakse ulatuslikku maakasutuse juhtotstarbe muutmist.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas keskkonnamürast põhjustatud

müratasemete hindamist (Akukon Eesti OÜ, töö nr 251074-1, 18.06.2025). Liiklusmüra

taseme hindamisel on kasutatud Transpordiameti liiklusloenduse 2024.a. AKÖL (aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas) andmeid. 8 Tallinn-Paldiski tee poolsel

küljel ulatuvad detailplaneeringu maa-alal liiklusmüra tasemed päeval kuni 69 dB ja öösel

kuni 59 dB. Planeeritavate ridaelamute hoonestusaladel ulatuvad liiklusmüra tasemed

päeval kuni 59 dB ja öösel kuni 49 dB. Kavandatavate üksikelamute juures ulatuvad

2(5)

päeval kuni 59 dB ja öösel kuni 49 dB liiklusmüra tasemed. Planeeritavale alale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas

1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). Eeltoodule tuginedes

ületatakse detailplaneeringuga kavandatavate ridaelamute kinnistutel maa-alal kehtivat

liiklusmüra normtaset.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala põhjaosas kehtib Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori

detailplaneering, mis on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 19.12.2023 otsusega

nr 51. Detailplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt

kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini

kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama

asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine.

 Planeeringualale nähakse ette ühe uue komplektalajaama rajamine. Alajaama asukoht

kavandatakse võimalikult koormuskeskme lähedale ning planeeritava tee äärde, tagades

sellele ööpäevaringse vaba juurdepääsu.

 Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või

olulist mürahäiringut piirkonnas. Müratase suureneb ehitustööde jooksul, kuivõrd

liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra ja teostatakse ka mürarikkaid töid.

Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise

abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

normtasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada

päevasel ajal.

 Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad

müra ja õhusaastet, minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või

keskkonnale olulise mõjuga.

 Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala

valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike

valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada

ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse

suunamist).

 Treppoja oja piiranguvööndisse hoonestust ei ole planeeritud. Piiranguvööndisse on

planeeritud päikesepaneelide park.

 Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest

normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

 Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada välispiirete heliisolatsiooni meetmeid

vastavalt standardile EVS 842:2003. Tallinn–Paldiski maantee poolsel alal peab

eluhoonete välispiirde ühisisolatsioon olema vähemalt R’tr,s,w=35–40dB. Võimalusel

tuleb magamisruumid kavandada põhimaanteest eemale jäävale hooneküljele ning

rõdude puhul kasutada klaasitud lahendusi liiklusmüra vähendamiseks.

 Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuala piirkonnas müra mõju

vähendamiseks leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette

nägema planeeringu koostamisest huvitatud isik.

 Ehitustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ning ehitustööde

läbiviimisel tuleb järgida kehtivaid müra- ja vibratsioonipiiranguid.

 Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks võimalik liiklusest tingitud vibratsioon.

Kavandatavad tehnoseadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada,

hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt

3(5)

maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset).

Planeeringuala vahetus läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist ette näha,

kuna vahemaad tundlike objektidega on piisavad ning märkimisväärset vibratsiooni

põhjustavaid tegevusi/seadmeid (nt rasketööstus) teadaolevalt ei kavandata rajada.

 Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb

planeeringuala ja selle lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra,

vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on lühiajaline ja mööduv.

KSH eelhinnangus on muuhulgas toodud välja järgnev:

 Ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase

reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase

reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb

see eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale

ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja

enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka

reostunud põhja(pinnase)vesi.

 Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või

olulist mürahäiringut piirkonnas. Mõju võib avaldada äripindade kasutamine, kuid

planeeringu etapis ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom.

Müratekitavad seadmed (sh jahutusseadmed ja soojuspumbad) tuleb edasisel

projekteerimisel paigaldada elamutest maksimaalselt eemale vältimaks võimalike

konfliktolukordade teket. Eelistatud on hoonestuslahendused, kus müra tekitavad

seadmed ja hoonete laadimisalad paigutatakse hoonete varju sellisel viisil kus rajatav

hoone ise hakkab toimima müratõkkena.

 Planeeringualal tuleb arvestada põhimaanteest tuleneva liiklusmüraga ning vajadusel

näha ette müratõkestavate meetmete kasutus. Planeeringulahenduses on jäätud maantee

äärde u 100 m laiune puhverala, mis tõenäoliselt on piisav müra normtasemete

tagamiseks elamute juures. Täpsemaks hinnanguks oleks vajalik mürahinnangu

koostamine.

 Planeeringualaga kattuv Keila-Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringu

KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse

elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vahetusse ümbrusesse ja ei ulatu liinist

enam kui 15 m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine,

päevast-päevast 24 h) on mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või

leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8 h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt

inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et ülekandeliini

all liikumist ei pea piirama. Kuni 34 m ülekandeliini keskteljest on intensiivse EMV ala,

kus elektri- ja magentvälja tugevus esineb tasemel 20...100% EVSM2002 piirnormist

(tase alla piirtaseme või kuni 5 korda piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist

viibimist ei pea piirama, kuid soovitatav on kohaldada täiendavaid EMV kaitse- ja/või

leevendusmeetmeid. Viimaste rakendamise kaalutlus on, et täiendavate EMV allikate

mõjul võib esineda olukord, kus EVSM2002 piirid võivad osutuda ületatuks.

Ülekandeliinist 34-82 m keskteljest on EMV ala, kus elektri- ja magentvälja tugevus

esineb tasemel 2...20% EVSM2002 piirnormist (5-50 korda piirnormist madalam).

Sellises alas inimese alalist ei pea piirama, ka ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või

leevendusmeetmete rakendamiseta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja

eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. Alates kaugusest 82

m ülekandeliini keskteljest – nõrga või väga nõrga EMV ala, milles ülekandeliini

emissiooni tõttu esineb elektri- ja magnetvälja tugevus tasemel alla 2% EVSM2002

piirnormist.

4(5)

 Detailplaneeringu eskiislahenduses on arvestatud elektromagnetkiirguse mõjualadega

ning hoonestusalad on kavandatud väljaspoole ülekandeliinide 82 m ulatust võimalikku

mõjuala.

Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega ning märgib järgmist:

 Detailplaneeringu maa-alal ületatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

liiklusmüra normtaset. Ridaelamute puhul on hoonestusala ning parkla kavandatud

kinnistu kõige vaiksemasse osasse. Ameti hinnangul võiksid õuealad/puhkealad olla

kavandatud madalama müratasemega aladele. Juhul kui detailplaneering

kavandatakse kehtestada põhijoonisel näidatud viisil, esineb maa-aladel ületus

ning rakendama peaks müra leevendavaid meetmeid. Igasuguse müra leevendava

meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava

mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra

normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr

61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

 Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Eesti pinnase radooniriski kaardi

andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel

kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.“ ja „Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse

poolt koostatud radooniriski levilade kaardile asub piirkond normaalse

radoonisisaldusega pinnasega alale (30 - 50 kBq/m3). Olulist radoonist tulenevat

terviseriski alal oodata ei ole.“. Detailplaneeringu KSH eelhinnangus esitatud

radooniriski käsitlev teave on vastuoluline. Seetõttu tuleks järgmistes etappides

radooniriski täpsustada ning tellida pädevalt ettevõttelt pinnase radoonisisalduse

mõõtmised. Kavandatavate hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral rakendada

asjakohaseid radoonikaitse meetmeid, lähtudes standardist EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ tagamaks

hoonete siseruumides radooniohutu keskkond.

 Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi

müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja

jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende

puudumisel seadmest. Planeeritavast alajaamast levivad müratasemed ei tohi ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise

meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada

sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr

54).

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus 54 lisas toodud

piirväärtuseid.

5(5)

 Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.3. Koostamisel olev Lääne-Harju valla

üldplaneering, on ilmselt ekslikult lisatud informatsioon hoopis Jõelähtme valla

üldplaneeringu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]