Edastuskiri

EELNÕU

OTSUS

nr

Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja Compakt Kinnisvara OÜ 11. detsembril 2025 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xxxx, Terviseameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xxxx ja Maa- ja Ruumiameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xx esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinna linnaosas 1,69 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisaks 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 rajada kinnistule elamukvartal koos sotsiaalsihtotstarbelise hoone ja eakatele suunatud eluasemetega kuni 3-korruselise hoonestusena, võimaldades eri tasemel hooldusteenuste osutamist ning luues eeldused aktiivseks vananemiseks ja kogukondliku elukeskkonna kujunemiseks; 1.2.2 kavandada peamiselt äri- ja elamumaa sihtotstarbega hoonestus (täpne jaotus selgub planeeringu koostamisel, eeldus 75% Ä, kuni 25% EK),kus pakutakse eakatele nii iseseisvat kui ka abistatud elamist (sh üldhooldekodu või sarnane hoolekandefunktsioon), koos ühiskasutatavate päevatubadega, puhkeruumide, toitlustusruumide ja personali tööruumidega. Lubatud on eakate igapäevaelu toetavad lisafunktsioonid, nagu väiksemad tervise-, taastusravi- ja hoolekandega seotud teenindusruumid ning päevakeskuse funktsioonid piirkonna eakatele; 1.2.3 anda liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ja vastuvõetud Põhja‑Tallinna linnosa üldplaneering 2.1 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering

2.1.1 Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering” näeb planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks kauba- ja tootmissadama maa. Planeeritud ala jääb tööstuspiirkonda, mis kulgeb Lennusadamast Katariina muulini. See osa üldplaneeringus on ette nähtud valdavalt kauba- ja

2

tootmissadamate piirkonnaks. Need sadama funktsioonid eeldavad suletud territooriumi. Üldplaneeringu kontekstis on sadam defineeritud kui ala, mis on vahetus kontaktis merega. Vastavalt linna erinevates osades välja kujunenud planeeringulahendusele, tänavate struktuurile, hoonete paigutusele, arhitektuurile ning haljastusele jms linnaehituslikele tingimustele on üldplaneeringusse hõlmatud piirkond maa kasutamis- ja ehitustingimuste põhjal jagatud 26-ks alaks. Planeeritud ala jääb nr. 19 ala sisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarve kauba- ja tootmissadama maast elamu- ja ärihoonete maaks.

2.2 vastuvõetud Põhja‑Tallinna linnosa üldplaneering

2.2.1 Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, mis võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91. Vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas segahoonestusalale ning vähesel määral rohe- või haljasalale ja liiklusalale. 2.2.2 Segahoonestusalale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, olulise mõjuta tootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20–30%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. Suurema elamu osakaaluga hoonestuse puhul tuleb tagada 30% haljastuse osakaal. Ärile suunatud segahoonestusalal on haljastuse väikseim lubatud osakaal 20%. 2.2.3 Rohe- või haljasalad on looduslikud rohealad, metsad, pargid jm rohealad, mis on valdavalt mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti võivad alal paikneda rattateed, rööbasteed, erandkorras ja vajadusel juurdepääsuteed rohealadega piirnevatele kinnistutele, mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud, mängu- ja spordiväljakud ning üksikud väiksemad roheala teenindavad või vaba aja funktsiooniga seonduvad ärifunktsiooniga ehitised jm vajalikud rekreatsioonitegevusi võimaldavad atraktsioonid ja väikevormid. 2.2.4 Liiklusala on liiklemiseks ja liikumiseks kasutatav avalik maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga. Liiklusaladena on tähistatud tänavate ja raudteede maa-alad, mis on mõeldud liiklusrajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks, samuti liikluse toimimiseks, teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Liiklusalana on tähistatud ka rannapromenaad ja rattateed kui osa tänavavõrgustikust ning sadamat teenindavad kaid. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2018 nr 94 otsusega nr 94 kehtestatud „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“. Planeeringu eesmärk on Põhja-Tallinnas asuvale 27,98 ha suurusele maa-alale, Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine linnusaare ning kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa- aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1- korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud kolm ärimaa sihtotstarbega krunti, üks äri või transpordimaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 3.3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub allinna Linnavolikogu 14. juuni 2018 nr 94 otsusega nr 94 kehtestatud „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

3

4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele. 4.1.1 Tingimused linnaruumile (sh avalikule ruumile): 4.1.1.1 hoonestuse korruselisuse kavandamisel lähtuda Põhja-Tallinna vastu võetud üldplaneeringust, kus korruselisuse näitaja on 2-3 korrust. Planeeringuala hoonete arv selgub planeerimisprotsessi läbiviimisel, sh täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust; 4.1.1.2 planeeringu ruumilahenduses arvestada kõigile planeeringualale kehtivate kitsendustega, mh ranna- ja kalda veekaitsevööndiga, ranna ja kalda ehituskeeluvööndiga ning planeeringualale ulatuva puurkaevu PRK0014614 sanitaarkaitsealaga. Sh tuleb arvestada, et kuna planeeringualal paikneb metsamaa (4678,0 m² ) siis looduskaitseseaduse § 38 (2) kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini, mistõttu tuleb detailplaneeringu menetluse käigus vähendada ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamisel arvestada keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangus esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüsiga; 4.1.1.3 planeeringu raames kavandada avalikult ligipääsetav ja linnaehituslikult jätkuv rannaala Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d planeeringulahenduse eeskujul. Rannaala kavandada looduslikuna ja ligipääsetav kõigile elanikele (sh tagada kontakt veega); 4.1.1.4 kruntidel, kuhu on kavandamisel eakate kodud ja/või eluasemed peab haljastatud pinna osakaal olema vähemalt 30%. Haljastatud ala tuleb kavandada võimalikult kompaktsena. 4.1.2 Tingimused linnaliikuvusele (sh erinevate liikujate ligipääs, tingimused tavaliiklusele, ühistranspordile, rattaliiklusele ja parkimisele): 4.1.2.1 näha ette ühendused jalgsi ja rattaga olemasolevatelt kõnniteedelt ja jalg- ja jalgrattateedelt; 4.1.2.2 parkimisalad liigendada haljastusega väiksemateks osadeks, juhinduda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“; 4.1.2.3 planeeringualasse liita ol.ol Liivamadala tänav ning planeerida tänavmaa ümber. Eesmärk on ol.ol Liivamadala tn kõrval eraldiseisvat tänavaga paralleelset juurdepääsu mitte kavandada; 4.1.2.4 parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile (Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldus nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiv“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. 4.1.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale: 4.1.3.1 detailplaneeringu koostamise käigus tuleb seletuskirjas kirjeldada planeeringuala lähiümbrusesse jäävate tööstus- ja tootmisettevõtete mõju detailplaneeringu alale. Sealjuures arvestada KSH eelhinnangu tulemusega; 4.1.3.2 planeeringu koostamise käigus selgitada välja avaliku ruumi vajadus, kajastada planeeringu joonistel avalikuks kasutamiseks alad; 4.1.3.3 planeeringu koostamise käigus esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada kasutajate vanuseid, näidata puhkekoha/virgestusala võimalik asukoht; 4.1.3.4 tagada vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus ettenähtud haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus.

4

4.1.4 Asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 planeeringu koostamise käigus analüüsida ja seletuskirjas põhjendada planeeritava maa- ala ühendusi olemasoleva ning naaberaladele planeeritud avaliku kõnni- ja sõiduteede võrguga. Paljassaare 38 kinnistu puhul tuleb tuleb tagada avalikus kasutuses rannaala, mille kasutusõigus, ruumikuju ja omandivorm määratakse planeeringu koostamisel. Sh tähistada põhijoonisel avalikuks kasutamiseks määratud ala vastava tingmärgiga; 4.1.4.2 analüüsi põhjal teha planeeringu seletuskirjas ettepanek tee/ala/krundi avalikuks kasutamiseks määramise osas ning kajastada planeeritud kitsendusi seletuskirja vastavas peatükis (planeeritud kitsendused) ja põhijoonise tabelis (kitsendused). Vajadusel koostada avalikuks kasutamiseks määratud aladest eraldi skeem koos alade orienteeruvate pindaladega; 4.1.4.3 avalikuks kasutamiseks määratavate alade olemasolu korral tuleb planeeringu koostamise käigus välja selgitada maaomaniku (esindusõigust omava isiku) ja avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi tulevase võimaliku valitseja(te) seisukoht ning tingimused avalike rajatiste valmisehitamise, hilisema remondi, hoolduse ja kasutamise osas. Tulevas(t)e valitseja(te)ga tehtud koostöö põhjal täiendada planeeringu elluviimise tegevuskava kokkulepitud tingimustega; 4.1.4.4 planeeringu käigus vajadusel sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi avaliku kasutuse tagamiseks. Kokkulepped sõlmida linna ja maaomaniku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. 5. Uuringud 5.1 Viia läbi järgmised uuringud: 5.1.1 planeeritav ala paikneb seni tööstuslikus kasutuses olnud piirkonnas. Seoses kavandatava tegevusega ja sihtotstarvete muutmisega teostada planeeritaval alal keskkonnaseisundi ülevaatus. Keskkonnaseisundi hindamisel kirjeldada alal varem toimunud tegevused, keskkonnaohtlike objektide olemasolu, sh tuua välja nende hinnangulised mahud maa-alal ning lähiümbruses, hinnata vajadust planeerimise staadiumis viia läbi reostusuuring võimaliku reostuse tuvastamiseks. Valminud aruanne lisada detailplaneeringu dokumentide juurde; 5.1.2 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Rohttaimede inventuuri välitööd teha ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventeerija peab olema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; 5.1.3 detailplaneeringu raames tuleb teostada mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusega nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Arvestada müratasemetega eluruumide asukoha valikul. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; 5.1.4 detailplaneeringu koostamisel võivad tekkida täiendavad uuringute vajadused. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet;

5

6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s2 nimetatud linna asutused - Põhja- Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse välja selgitamine 7.1 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja sellerahastamise kord“: 7.1.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise; 7.1.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust; 7.1.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitiseehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.1.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine; 7.1.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.1.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning tingimusel, et detailplaneeringu koostamisel täidetakse alljärgnevaid tingimusi ja nõudeid: 8.3.1 detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas paikneva endise tootmis- ja sadama piirkonna ümberkujundamises elu- ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestusalaks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Kavandatav hoonestus ja maakasutus on

6

iseloomulikud linnalisele keskkonnale ning ei ületa oma laadilt ja mahult tavapärast keskkonnakoormust; 8.3.2 planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi ning olemasolevat maakasutust arvestades ei põhjusta kavandatav tegevus olulist keskkonnamõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega, on ajutise iseloomuga ning nende mõju ulatus piirdub peamiselt planeeringualaga. Mõjud on leevendatavad tavapäraste projekteerimis-, ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmetega ning kehtivate õigusaktide nõuete järgimisega. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike; 8.3.3 planeeringuala lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida kavandatav tegevus võiks oluliselt mõjutada. Lähimad kaitstavad alad on ligikaudu 530–550 m kaugusel paiknevad projekteeritav „Paljassaare looduskaitseala“ (EELIS kood -1888153486), Paljassaare hoiuala (KLO2000168) ning Paljassaare linnuala Natura 2000 linnuala (RAH0000095; EE0010170). Tegemist on peamiselt lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsusaladega. Planeeringuala ise paikneb olemasoleval hoonestatud ja tehnogeenselt mõjutatud linnaalal, kus puuduvad kaitsealused liigid, väärtuslikud elupaigad või muud kõrge loodusväärtusega alad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, mahtu ja kaugust kaitsealadest, ei kaasne olulist otsest ega kaudset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele; 8.3.4 detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju haljastusele ega rohevõrgustikule. Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises ja tehnogeenselt mõjutatud keskkonnas ning ala looduslik väärtus on madal. Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi haljastuse inventeerimine (vastavalt punktile 5.1.2) ning kavandatakse uus kõrghaljastus ja haljastatud alad. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ja Tallinna rohefaktori põhimõtetest ning vajaduse korral nähakse ette asendusistutus vastavalt kehtivale korrale. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju piirkonna rohevõrgustiku toimimisele ega ökoloogilistele seostele; 8.3.5 planeeringuga ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele ega veestikule. Ala ei paikne üleujutusohuga piirkonnas ning planeeringuala on võimalik ühendada olemasolevate tehnovõrkudega. Võimalik mõju põhjaveele võib avalduda üksnes ehitusaegsete kaevetööde või avariiolukordade korral ning see mõju on maandatav nõuetekohase ehituskorraldusega. Kui ehitustegevuse käigus on vajalik põhjavee ümberjuhtimine või ärajuhtimine, tuleb lähtuda veeseaduse nõuetest; 8.3.6 planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit planeeringualal paikneva metsamaa osas. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 ning selle kavandamisel on lähtutud KSH eelhinnangus esitatud eelanalüüsist looduskaitseseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud ranna kaitse eesmärkide kohta (vastavalt punktile 4.1.1.2). Arvestades ala paiknemist olemasolevas linnalises ja tehnogeenselt mõjutatud keskkonnas, kavandatava tegevuse iseloomu ning planeeringuga tagatavat juurdepääsu ja haljastuse säilitamise põhimõtteid, ei kaasne ehituskeeluvööndi vähendamisega olulist negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele, looduskooslustele ega avalikule kasutusele; 8.3.7 arvestades planeeringuala varasemat tööstuslikku kasutust, võib alal esineda jääkreostust. Sellest tulenevalt teostatakse detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaseisundi ülevaatus (vastavalt punktile 5.1.1) ning vajaduse korral reostusuuring. Reostuse tuvastamisel tuleb rakendada meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning tagada reostuse likvideerimine enne ehitustegevuse alustamist. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju; 8.3.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Võimalikud häiringud võivad esineda peamiselt ehitusperioodil seoses müra, vibratsiooni ja liikluskoormuse ajutise suurenemisega. Planeeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel tuleb hinnata müratasemeid ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, et tagada nõuetele vastav elukeskkond (vastavalt punktile 5.1.3);

7

8.3.9 hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid. Arvestades, et Tallinn paikneb kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas, tuleb ehitusprojekti koostamisel vajaduse korral rakendada radoonikaitse meetmeid vastavalt kehtivatele standarditele; 8.3.10 kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna ruumilise arengu eesmärkidega ning toetab olemasoleva linnaruumi tihendamist ja korrastamist. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuse või katastroofi riski suurenemist; 8.3.11 lähtudes eelnevast ning KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumidest, ei kavandata detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju ning mis tingiks KSH algatamise vajaduse. 8.4 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukoht Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. 8.4.1 Maa- ja Ruumiamet asus oma ... 8.4.2 Keskkonnaamet asus oma ... 8.4.3 Terviseamet asus oma ... 9. Menetlus 9.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 11. detsembril 2025 Compakt Kinnisvara OÜ eesmärgigamäärata Paljassaare tee 34 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks.. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku eskiisi on koostanud koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ. Illustreeriva materjali on koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ. 9.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ ja Compakt Kinnisvara OÜ 12. mail 2026 halduslepingu nr 3-6/23 detailplaneeringu koostamiseks. 10. Teatavaks tegemine 10.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil: 10.1.1 avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel; 10.1.2 teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud: Paljassaare tee 32c, Paljassaare tee 36, Paljassaare tee 75, Paljassaare tee 73, Paljassaare tee 77 kinnistute omanikke, Sihtasutust Kasiinosaar. 10.2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade KSH algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 10.3 Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9– 12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee. 10.4 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldab Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 1

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 kinnitatud Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“.

3. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ toodud põhimõtetega.

4. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

5. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

6. Hoonestusala kavandamisel arvestada olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega, vajadusel lahendada planeeringus olemasolevate tehnorajatiste ümbertõstmine.

7. Arvestada piirkonda jäävate ehitusprojektidega ning kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega.

8. 1. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

9. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale mitte planeerida kaevetöid nõudvaid lahendusi, sh hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke.

10. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

11. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 nõuetele.

12. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt (Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldus nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiv“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

13. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

14. Teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

15. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

16. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016määrusest nr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

17. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

18. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele) nõudeid arvestades. Olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 nõuetest. Asukohad tähistada asendiplaanil. Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

19. Tänavavalgustuse kavandamisel ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“.

20. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

20.1 siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid, lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

20.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

20.3 siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised;

20.4 hoonete projekteerimisel arvestada hädaolukorra seadusest ja ehitusseadustikust tulenevate nõuetega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

20.5 haljastusprojekti projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

20.6 uusarenduste piirkondades rakendada kohapealset immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel. Transpordimaa planeerimisel arvestada 10-15% transpordimaa pindalast haljasalaks, mis võimaldab sademevee immutamist või viivitamist;

20.7 lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034. Avalikele tänavatele sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel või rajamisel tuleb plaanil näidata ka sademeveetorustiku koridor välisgabariitide järgi, et võimaldada piirkonna sademeveeskeemi realiseerimist;

20.8 sademevee kavandamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad;

20.9 vältida tuleb suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine);

20.10 kui ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevuste käigus eemaldatakse puid ja põõsaid (vastaval vajadusel) tuleb raietegevust detailplaneeringuga hõlmataval alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum periood 15 aprill kuni 15 juuli). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate lindude puudumises puudel ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 2

Paljassaare tee 38 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem

[preambul]

Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) detailplaneeringu (DP048520) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendaja: Compakt Kinnisvara OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 16.03.2026. a.; täiendatud 20.03.2026 a.  Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 9 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 23 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 26 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................ 26

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 26 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 31

4 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu (DP048520) kava. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks (vt ka ptk 1). Tegevuse arendaja on Compakt Kinnisvara OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud Compakt Kinnisvara OÜ, mis on esitatud varasemalt ka Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalametile. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare asumis (piirkonnas) Paljassaare tee 38 (78401:001:0555; endine aadress Paljassaare tee 34) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava (vt ka joonist 1.1). Paljassaare tee 38 kinnistu (100% sihtotstarbeta maa) 1,69 ha pindalast on metsamaad 4678,0 m² ja muud maa 12224,0 m².

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks. DP kava koostatakse kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga ning vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, täpsustades vajadusel lahendusi sotsiaaltaristu arendamise suunal. Taotletavad valdavad sihtotstarbed jaotuvad eeldatavasti kolmeks – ca pool sotsiaalmaa ning ülejäänu osast enamus elamumaa (valdavamas osas) ja ärimaa. Planeeringualale (joonis 1.2) kavandatakse üks suurem põhihoone ja 3–5 väiksemat kõrvalhoonet, mille üldine ehitusalune pind on 5500 m². Kõik hooned on kuni 3-korruselised. Hoonestuse karakterit iseloomustab järgneva:

 puitmaterjali kasutus fassaadidel, rõhutades looduslikku ja sooja ilmet;  naturaalsed, mahedad toonid – liiva, rannakivi ja merevaigu värvipalett;  madal hoonemaht ja katuseviilud, mis järgivad maastikujoont;  suurte aknapindade ja terrasside kasutamine, et siduda interjöör ja eksterjöör.

Arhitektuurne lahendus toetab energiatõhusust (passiivsed päikesevalguse lahendused, vihmavee taaskasutus, rohekatuste süsteemid), samuti võimaldab hoonete konstruktsioon

6 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

paindlikku hoonepinna kasutuse ümberkorraldamist tulevikus. Kavandatud on päikesepaneelid, kohaliku energia tootmise valmidus, vihmavee kogumise ja filtreerimise süsteemid ja meretuulte mõju vähendavad maastikuvormid ja istutusribad. Liikumiseks jäetakse ka avalikult kasutatavad tsoonid jalakäiatele ja ratturitele. Kavandatava tegevuse kinnistu piirneb Paljassaare teega (7840636; jaotustänava laius 6 m). Ühendus Paljassaare teega lahendatud Paljassaare tee 38 (78401:001:0555) kinnistu siseselt. Planeeritakse:

 45-75 parkimiskohta (sh elektrisõidukite laadimisvõimalus) kinnistul, mitte hoone mahus;

 ühenduv jalgrattatee Hundipea suunas;  promenaad mereäärsel küljel koos pinkide ja istutusala lahendustega. Promenaad

ühendab Paljassaare tee äärest tulevad jalgteed mereäärse jalutus- ja puhkealaga, sidudes selle tulevase Hundipea arenduse linnaruumiga.

Haljastuse osakaal vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule. Maastikukujunduse koostamisel järgitakse:

 kohaliku taimkatte ja maastiku säilitamist (düünid, rannaveetaimed, pajupõõsad);  hoonete sobitamist maastikuvormide ja vaadete rütmi;  valgustuslahendusi, mis ei häiri linnustikku ega mereloomi.

Joonis 1.2. Paljassaare tee 38 kinnistu maakasutusliku visiooni (Compakt Kinnisvara OÜ) joonise tõmmis (kõrvalhoonete arv (3 kuni 5) ja paiknemine täpsustuvad planeerimismenetluses). Planeeringu käigus kooskõlastatakse lahendused võrguvaldajatega, tagades vajaliku vee-, kanalisatsiooni-, energia- ja sidetaristu olemasolu ning nende piisavuse kavandatava hoonestuse ja teenuste toimimiseks.

7 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (02.03.2026 a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja- Tallinna linnaosa pindala on 15,1 km2(Linnaosade tuleviku kaart 2035). Tallinnas oli 460 586 elanikku seisuga 01.01.2026 (Siseministeerium, 2026). Põhja-Tallinna linnaosas oli 62 204 elanikku seisuga jaanuar 2026 a. (Tallinna elanike arv, 2026). Senini ei ole Paljassaare asumis olnud valdavaks elamualad, kuid olukord on pigem muutuv, vähemalt eeldatavate planeeringute järgselt. Paljassaare tee 38 kinnistu ümbruses on nii tootmismaid kui ka elamumaad ja sihtotstarbeta maa ning transpordimaad (vt ka tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti, 2026; antud kaugused linnulennult hoonestusalade suhtes) välja tuua veel järgnevat:

 Paljassaare tee 36 kinnistul on Revali Merekool (ca 15 m kaugusel);  Põhja suunal ca 250 m kaugusele on bussipeatus „Liisu“.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1 ja ptk 2, joonis 2.1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral on toodud ka järgmine katastriüksus (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala m2 1 Paljassaare tee 32c 78408:809:0035 Tootmismaa 100% 28488,0 2 Paljassaare tee 36 78401:001:0556 Tootmismaa 100% 4989,0 3 Paljassaare tee T4 78408:809:0038 Transpordimaa 100% 9523,0 4 Paljassaare tee 75 78401:101:2981 Sihtotstarbeta maa 100% 1773,0 5 Paljassaare tee 77 78408:809:0610 Elamumaa 100% 1747,0 6 Liivamadala tänav 78401:101:4208 Ärimaa 100% 3998,0 7 Paljassaare tee 40 78401:101:4207 Tootmismaa 100% 28056,0

8 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.1. Paljassaare tee 38 (78401:001:0555) kinnistu (helesinise joonega tähistatud) ja piirnevad (vt ka tabel 2.1) ning ka ümbruskonna lähimad kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

9 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust). Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (2004) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstuslikul alal. Samas lähtudes linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud tööstusalade asendamiseks uute polüfunktsionaalse elamualadega (nt Hundipea) DP kava piirkonnas, st endisi tööstusalasid arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025; menetluses) on võetud suund tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja- Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet. Kavandatav tegevus jääb väikeses ulatuses Paljassaare RVP kujasse. Ala merepoolses küljes on linnaosa ÜP-ga rohevõrgustik määratud, Paljassaare tee ääres on määratud rohekoridor (ca 25 m), hoonete korruselisus ÜPs ettepanek 2-3 korrust, ÜP maakasutus segahoonestus ja haljasala (joonis 2.2). Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. DP kava ala asub Tallinna kaugkütte piirkonnas, Paljassaare teega paralleelselt on kavandatud perspektiivne kaugkütte arendustorustik. Looduslikud rohealad jm rohealad on valdavalt mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda rattateed, rööbastransport, mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud, üksikud väiksemad roheala teenindavad või vaba aja funktsiooniga seonduvad äriliste funktsioonidega ehitised jm vajalikud rekreatsioonitegevusi võimaldavad atraktsioonid ja väikevormid. Rohealadega külgnevate alade arendustegevus ei tohi muuta rohealade niiskusrežiimi. DP kava ala kinnistutel on haljastuse min nõue ≥ 30%. Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske.

10 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist ja korruselisus (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025). Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis- koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal). Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust. Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6 strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks. Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite (sh rulaatorid) hoiupaigad.

11 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriista - https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist on tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga rohetaristu kavandamist. Esmalt on rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendatav detailplaneeringute menetluses. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA, MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Seisundi eesmärk ̶ erandi leebem eesmärk ehk hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;  veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala hoonestus jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025), kui ka Maa- ja Ruumiameti (2026) järgi. Mere ranna kasutust kitsendavatest vöönditest ulatuvad DP kava alale siiski rannaga seotud vööndid, sh osaliselt piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS 6. peatükk). Ranna metsamaal (joonis 2.3) metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2), metsamaa olemasolul ja ulatuses. Ranna piiranguvöönd ulatub peaaegu Paljassaare teeni, seega on Paljassaare tee 38 paiknev metsamaa kõlvik täielikult vööndis, millele laieneb metsmaa ulatuses ka ehituskeeluvööndist lähtuv regulatsioon.

12 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.3. DP kava ala ja kõlvikud. Alus: Minu kataster, 2026. Kavandatud tegevuse alal (joonis 2.4) on olnud „Paljassaare tee 40, 42, 44 ja 89 kruntide ning lähiala detailplaneering“ (DP008950), mis nüüdseks on kehtetu (kehtetuks tunnistamise kuupäev oli 10.10.2001). Siin ja edaspidi kavandatav tegevus on käesoleva eelhinnangus kavandatud tegevus (DP048520).

Joonis 2.4. DP kava ala(märgitud sinise joonega) ja ümbruskonna planeeringud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Kavandatud tegevuse alast põhja ja ida suuna on Paljassaare tehissaarte detailplaneering (DP032210), mis on kehtiv (kehtestud 14.06.2018. a). DP ülesandeks oli Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega

13 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja üks 1-korruseline äripindadega ühiskondlik hoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Paljassaare tehissaare DP KSH-s (Töö nr 0914) on toodud lõhna häiringute kohta reovee puhastist: AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) kaugemalt kaebusi esitatud ei ole. Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Insinööritoimisto Akukon OY poolt (töö 10863-1, koostatud 04.08.2010). Peamine müraallikas ̶ rajatava tehissaare ühendustee autoliiklus, uue tänava liiklussageduseks võib eeldada peale kõigi tehissaarte väljaehitamist hinnanguliselt 2120 liiklusvahendit ööpäevas. DP032210 dokumentatsioonis esitatud joonise kohaselt tuleb saarte ja maismaaga autotee ühendus (Liivamadala tänav (78401:101:4208)) põhjapoolt Paljassaare tee 38 kinnistust (piirnev alaga). Mürakaartide alusel võiks kavandatava tegevuse alale hinnanguliselt ulatuda müra ligikaudu 50-60 dB. Kavandatud tegevuse alast lõuna suunal on Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP029910), mis on menetluses (algatamise kuupäev oli 15.04.2009; lähtuvalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti teabele on eelnõu läbinud koostöö ja koostamise etapi ning see on suunatud vastuvõtmis etappi (Linnavolikogu istung toimus 19.03.2026. a). Eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistud jagada elamu-, äri- ja sots. maa kinnistuteks koos transpordimaa kruntide moodustamisega. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud tehnilised tingimused 17.10.2024 nr 24TT-10967. DP029910 (Hundipea arendus) kohaselt on Paljassaare tee 38 kinnistust ca 100 m kaugusele kavandatud bussipeatus. DP029910 seletuskirja kohaselt: „Paljassaare sadama-ala detailplaneeringala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse. Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250 m.“. DP029910 kohta tehtud radooni uuring ütleb, et graniitkillustiku rikkad täitepinnase levialad, peamiselt raudtee lähedased või võimalikud asfaldi alused alad, kuuluvad kõrge Rn-riskiga pinnaste kategooriasse. Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Kobras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170). Elumaale kehtestatud piirarvu ületas naftasaaduste kontsentratsioon puuraugus PA4 (2005), PA5 (2005), PA6 (2005), PA10 (2005) ja PA11 (2005). Nimetatud puuraukudest võeti proovid 0,65 – 1,9 m sügavuselt, naftasaaduste kontsentratsioon proovides oli vahemikus 558 – 1335 mg/kg. Pinnasereostus tuvastati uuringualal puuraugus PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Paljassaare tee 38 ehk kavandatud tegevuse alale on mõõte punktid PA 5 (ca 30 m kaugusel) ja PA6 (ca 10-15 m kaugusel) lähedal. Planeeringuala mürataset ning välisõhu kvaliteeti on põhjalikult analüüsitud OÜ Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Kajaja Acoustics OÜ poolt (Töö nr 20260-01, koostatud 17.12.2024), mille raames esitatud mürataseme hinnangud on toodud joonisel 2.5.

14 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.5. Väljavõte liiklusmürakaardist (Kajaja Acoustics OÜ poolt (Töö nr 20260-01, koostatud 17.12.2024)) üleval päev ja all öö.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 või ptk 2 sissejuhatav osa või ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1 esitatut). Maastikuliselt asub DP kava ala Soome lahe rannikumadalikul Paljassaare poolsaare idaosas. Maa- ja Ruumiameti geoloogiarakenduse alusel paikneb Põhja-Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ Alkranel, 2022 - …). DP kava ala moodustavad aluspõhja Lontova kihistu (Cm1ln; Maa- ja Ruumiameti, 2026 (1:50 000 kaart)). Kõige ülemise pinnakatte kihi (va muld) stratigraafilis-geneetiline iseloomustus on limneamere setted (Q2Lm; limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Kõige ülemise pinnakatte kihi (va muld) litoloogiline iseloomustus on peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Mullastikku vastavas linnalises keskkonnas eraldi kirjeldatud ei ole. DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa- ja Ruumiameti, 2026 (1:50 000 kaart)). Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2023) põhjal on pinnase radooniohu tase

15 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

vastavas piirkonnas 30-50 kBq/m³ ehk normaalne (mõõtmiste arv on 1 – 5 ja viimase mõõtmise aasta 2009). Kavandatava tegevuse alale ulatub tööstusmüra (joonis 2.6 ja 2.7). Võimaliku arendustegevuse kinnistust ca 20 m kaugusel lõunasuunal on Paljassaare Kalatööstus AS ohtliku ettevõtte (C- kategooria) ohuala). Maa- ja Ruumiameti (2026) kohaselt on soojasaarte osas 2014-2024 a kogutud teavet 17 perioodi kohta. DP kava alal ja lähistel esines soojasaari 1 korral (vähemalt 2021. a), kus maapinna temperatuur > 30°C ja < 35°C. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruskonnas (ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid, soid, märgalasid ega pärandniite (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.6. DP kava ala (märgitud sinise joone ja oranži tähisega) ja 2022 a. siseriikliku mürakaardi tööstusmüra päeval. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

16 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.7. DP kava ala (märgitud sinise joone ja oranži tähisega) ja 2022 a. siseriikliku mürakaardi tööstusmüra öösel. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Paljassaare tee 36 (endine Paljasaare tee 32a) kinnistul paikneb puurkaev (PRK0014614), millel on 10 m sanitaarkaitseala. Vastav puurkaev on seotud keskkonnaloaga (L.VV/331055; vee erikasutus), mis kuulub MSCA OÜ-le. Lubatud veevõtt 3200 m3 aastas ja 9 m3 ööpäevas. Loas seatud meetmed (kokkuvõtlik loend):

 Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine ning puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek;

 Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

EELIS (02.03.2026 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Kavandtava tegevuse kinnistul ei esine väärtuslikke kooslusi. Kavandatava tegevuse kinnistust ca 60 m kaugusel edelas on Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) koloonia (HJR737), mis on pindalaga 0,3685 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav. Kavandatavast tegevusest ca 550 m kaugusel loode suunal paiknevad Natura 2000 linnuala „Paljassaare linnuala“ (RAH0000095; EE0010170) ja Paljassaare hoiuala (KLO2000168). Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) näitab kavandatava tegevuse kinnistu piirile, loodusliku rannajoonega merre kaitseala (Paljassaare kaitseala) laiendusettepanekut (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgselt), kuivõrd madal mereala on osaks lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsusalast. Käesoleva eelhinnangu käigus kogutud teabest tulenevalt tuleb aga siiski lähtuda laiendusettepanekute piiridest, mis on kantud juba 2017. a märtsi kuus EELIS-sse. Selle järgi projekteeritav kaitseobjekt „Paljassaare looduskaitseala“ (EELIS kood -1888153486) paikneb ca 530 m kaugusel põhja suunal.

17 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks. Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare asumis (piirkonnas) Paljassaare tee 38 (78401:001:0555; endine 34) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) täpsustab Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut (2004) nähes tööstuse osakaalu vähendamiseks ette just elukondlike alade, üheskoos ärilise funktsiooniga, osatähtsuse suurendamist. DP kava alal on segahoonestusele mõeldud piirkond, kus senise tööstusliku

18 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

maakasutuse (vt ptk 2 sissejuhatav osa ja 2.1 DP-d) asendumine elamumaadega (kavandatavas DP-s koos sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse) on paikkonda sobiv. Lisaks täidaks vastav arendus nišši, mis on hetkel Eestis pigem vähe tähelepanu saanud. 2024. a moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed umbes 20,5% Eesti rahvastikust. Prognoosi järgi võib 2040. aastaks eakate osakaal kasvada umbes veerandini rahvastikust (https://www.tai.ee/et/valjaanded/11-rahvastik-ja-sotsiaalmajanduslik-olukord, 2026). Kogukondlikud elamislahendused (nt eakate elamurajoonid) on pigem soovitatav lahendus, minimeerimaks riske üksinda elamise asemel (suunis tugineb mh lõputööle „Üksi elavata eakate sotsiaalne aktiivsus ja üksildustunne Märjamaa valla näitel“ (TÜ, Merle Voolaid, 2023)). DP visioonis (ptk 1) paikneb hetkel eakate teenindamiseks mõeldud põhihoone kinnistu lääne servas ja 3–5 väiksemat kõrvalhoonet ida pool, üldine ehitusalune pind kokku 5500 m². Kõik hooned on kuni 3-korruselised, mis on vastavuses Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025). Kõrvalhoonete arv ja paiknemine täpsustub veel DP menetluses (peale DP algatamist). Siinkohal võib veel lisada, et kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist soosib Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025), mis tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013). Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 abil soovitakse sh parandada linna keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Viimasega läheb kokku ka asjaolu, et planeeringuga kavandatakse teadaolevalt päikesepaneelid, kohaliku energia tootmise valmidus, rohekatuste süsteemid, vihmavee kogumise ja filtreerimise süsteemid ja meretuulte mõju vähendavad maastikuvormid ja istutusribad. Paljassaare tee 38 kinnistust osa on roheala (mere ja segahoonestusala vahel; joonis 2.2), kuhu ei tuleks ka hooneid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt on DP kava ala kinnistutel haljastuse min nõue ≥ 30%, millest on DP kavas ka lähtutud. Lisaks aitab haljastuse maksimaalne kavandamine vähendada soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2.2). DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa vastu võetud ÜP visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele (Hundipea arendus)). Seega ei ole teadaolevalt tegevuse korrektseks elluviimiseks takistuseks ka finantsvahendid ning arendustegevuse elluviimiseks vajalike rahastamisvahendite hankimise eeldused kõnealuses asukohas on pigem soodsad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut. Ka kehtiv Tallinna ÜP (vt ka ptk 2.1) andis linna tihendamise põhimõttest lähtuvalt võimaluse paikkonnas amortiseerunud tööstusalade asendamiseks uute polüfunktsionaalse elamualadega. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist ja/või perspektiivset (vt ka ptk 2.1) maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

19 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

20 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval hetkel on alal (100% sihtotstarbeta maa) metsamaa ja muu maa. Kavandatava tegevuse lähistel on Hundipea arendus (DP029910, vt ka ptk 2.1), kus tootmismaa sihtotstarbega kinnistud jagatakse elamu-, äri- ja sots. maa kinnistuteks ja moodustatakse transpordimaa krundid. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu võetud 18.09.2025). Toetudes ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis sotsiaal-, elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas ja viisil (hoides piisaval määral ka haljastatavat pinda) on soositud. Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid. DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi. Kavandatava tegevuse kinnistule ulatub puurkaevu (PRK0014614) sanitaarkaitseala, kuid see ei jää hoonestatavate alade alla, seega ei mõjutata vastava kaevu tulevast kasutamist negatiivselt. DP kava alale loodavate elamute juurde kavatsetakse rajada vajalik taristu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Veevarustamise tagamise ning reovee ärajuhtimise tehnilised parameetrid annab sellistel puhkudel tavapäraselt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni toimimise eest hea seisev vee-ettevõte. Vastav sisendinfo aitab omakorda suunata planeerimisprotsessiga ette nähtud tegevusi, kui ptk 1 esitatud DP kava alusel alustatakse detailplaneeringu menetlust. Seega ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 2.1 ja 2.2 ning ka ptk 3.5.2. Ptk 2.1 all on toodud informatsiooni Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP029910) kohta. Vastava DP ala reostusuuringu on koostanud Kobras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170). Paljassaare tee 38 ehk käesoleva eelhinnangu järgselt kavandatud tegevuse alast on olnud mõõte punkt PA 5 ca 30 m kaugusel. Pinnasereostus tuvastati uuringualal üksnes puuraugu PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Kuna esitletud uuringus oli just Paljassaare tee 38 kinnistu lähistel tuvastatud reostus, siis DP läbiviimise raames teostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuring. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

21 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Tegevuse elluviimise käigus ei teki teadaolevalt jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Lokaalse kliima mõjutamise ohtusid aitab piirata ka liitumine keskküttega, mis antud piirkonnas on kohustuslik, lähtuvalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust, kus on ka kavandatud perspektiivne kaugkütte arendustorustik DP kava tsooni. Seega vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Siiski saab soovitusliku meetmena esile tuua hoonestatavatele kruntidel rohefaktori määrade (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriist ̶ https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) arvutamist. Rohefaktori metoodika rakendamine loob eeldused kvaliteetse ja funktsionaalse (sh sadevee puhverdamise potentsiaal) rohetaristu kavandamiseks (sh majade vahelistel aladel ning võimalusel ka katustel) ja muu hulgas minimeerida soojasaarte tekke väheseid (vastavas asupaigas) ohte. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP algatamise järgselt teostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuring. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

 DP algatamise järgselt on soovitatav DP koostamise käigus määrata arendusaladele rohefaktori (https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) väärtused, juhindudes ka Põhja-Tallinna üldplaneeringust (vastu võetud 18.09.2025).

 DP algatamise järgselt näiteks DP seletuskirja rakendusosasse sätestada, et hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Paljassaare asumis Põhja-Tallinna linnaosas oleva maaüksustega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub endistel tootmisaladel, kus järjest enam soovitakse mere äärset osa (sh vaadet) inimestele avada. DP kava ala on sobiv kavandatavaks (elamufunktsioon, sotsiaalmaa ning ärimaa), piirkond muutub linnaliselt polüfunktsionaalseks. DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (hetkel ca 250 m kaugusel linnulennult, kuid kavandatakse DP029910 kohaselt ka Paljassaare tee 38 kinnistust ca 100 m kaugusele bussipeatust). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust.

22 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. Kavandatava tegevuse alale ulatub tööstusmüra ja liiklusmüra (sh perspektiivne, vt ka ptk 2.1). Liiklusmüra pärineb nii olemasolevast teest kui ka Paljassaare tehissaarte detailplaneeringus (DP032210) kavandatud ligipääsuteelt saartele. Tänapäevastes mürasituatsioonide hinnangutes on võrdlusbaasina kasutatakse müra piirväärtuseid (tabel 3.1), mis on esitatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tulenvalt ptk 2.1 ja 2.2 andmetest nähtub, et sadamast tulenev müra, võiks väheneda, kuna sinna kavandatakse tööstuse asemel elamuid ja muud ühiskondlikku, kuid tehissaarte kavandamine tooks piirkonda liiklust juurde. Kuna Paljassaare tehissaarte detailplaneering kehtib ja piirkonnas on teisigi müraallikaid, siis on vaja mürauuringut. Müra uuringus tuleks hinnata erinevate müraallikate koosmõju kavandatavatele hoonetel. Tabel 3.1. Müra normtasemed, väljavõte (määrus „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, lisa 1).

Müra kategooria Aeg2 Müra piirväärtus Liiklus (dB) Tööstus (dB)

II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

päev 60 / 651 60 öö 55 / 601 45

III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad

päev 65 / 701 65 öö 55 / 601 50

1-müratundliku hoone teepoolsel küljel; 2-päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00. Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil tuleks läbi viia ptk 3.5.1 esitatud tingimuste alusel keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka maaparandussüsteeme ja maaparandusehitisi. DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoliselt teada, et on vajadus teostada radooni mõõtmised või seada juba asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2) minimeerimiseks. Kuigi Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi alusel on pinnase radooniohu tase normaalne, siis Hundipea arenduse käigus tehtud uuringud näitasid kavandatava tegevuse lähistel ka normtaseme ületamise riski võimalikkust. Seetõttu esitatakse allpool (alapunkti lõpus) ka asjakohased suunised eraldi tingimusena. Inimeste heaolu võib vastava arenduse puhul muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni ja valgusreostuse valdkondadega. Planeeritav arendusala liidetaks tulevikus Tallinna linna korraldatud jäätmeveoga, alal tekkivad jäätmed kogutakse kokku vastavalt normidele (tagatav ka ehitusajal, vt ka ptk 3.5.1). Seega ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid seoses jäätmetekkega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette näha vibratsiooni või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua olulist ehk leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses jälgida, et rataste parkimiskohtade kavandamisel lähtutaks vähemalt Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistest rajada elamutes 1 ratta

23 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimiskoht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

 DP menetluses, teostada hoonestusalade ja tingimuste täpsustamiseks müra modelleerimine, mille põhjal on vajadusel võimalik välja tuua edaspidi nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestada nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda nii liikluse kui ka tööstusliku müra kontekstis;

 DP algatamise järgselt näiteks DP seletuskirja rakendusosasse sätestada, et radooni hoonetesse sattumise vältimiseks tuleb teostada radoonitasemete mõõtmised ning tegevusi võimaldavas dokumentatsioonis järgida ajakohase ning asjakohase standardi juhised (tagamaks pinnase radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohaseid ventilatsiooni lahendusi).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga. Ala ja selle ümbruskonna senise maakasutusega seotud aspekte, mida on vaja kontrollida enne ala kasutusele võttu (ptk 1 esitatud eesmärkide täitmiseks), on kirjeldutud juba ptk 3.5.1 – 3.5.2. DP kava alal ja ümbruses (ca 100 m) ei esine riiklike kultuurimälestisi ega ka pärandkultuuri objekte, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Hoonestuse kavandatav kõrgus on madalapoolne, st üle kolme korruselisi hooneid ei kavandata. Kõrgemate ja eriti klaasist fassaadiga hoonete puhul suureneb oht lindude kokkupõrgeteks/suremuseks märgatavalt (nt „Maakri 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH aruande linnustiku eksperthinnang“ (Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2021)). St siinkohal jälgitakse juba tingimusi, mis hoonete kõrgusest tulenevalt vähendavad lindude hukkumise riske ning seega lindude populatsioonide soodsust otseselt ei ohustata. Siiski tuleb edaspidi arvestada, et vältima peaks suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine). Ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevuste käigus eemaldatakse puid ja põõsaid (vastaval vajadusel). Häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks tuleb kõrghaljastuse ja/või metsa raiet vältida perioodil 15.04 – 15.07 (lindude mõistes kõige häirimistundlikum aeg). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.07), siis ei ole lubatud teda häirida. DP kava ala kavandatavatest tegevustest, kõrvalhoonete rajamine ehituskeelu vööndisse lähtuvalt metsa kõlvikust, loob aluse vajaduseks veekogumite ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks. Lähtuvalt LKS-le on mereranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Mereranna ehituskeeluvöönd (EKV) – vastavalt ptk 2.1 laieneb vöönd ranna piiranguvööndis metsamaale ning seega on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida

24 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

üldistatult kuni 20 m ulatuses (joonis 3.1) lähtuvalt kõrvalhoonetest. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Joonis 3.1. DP kava ala hooned (esialgne asetus ja hulk) ning mets ranna piiranguvööndis, mis moodustab ehituskeeluvööndi (metsa alal). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine on seotud taimestiku ja loomastikuga (sh linnud). Kavandatavad kõrvalhooned asuvad piiranguvööndis, metsa kõlvikul, mis ei ole otseseks elupaigaks looduskaitsealustele liikidele. Loodusliku rannajoone ja segahoonestusala vahele jääb tulevikus roheala, kuhu hoonestust ei kavandata (sh senise maakasutuse (metsamaal) muutuste kaudne kompensatsiooniala). Kõrvalhoonete võimaldamine (mh tagatud nõuete kohane kanalisatsioon) ei seaks ohtu mere rannal asuvaid looduskooslusi, mis omakorda toetavad paikkonna laiemat ökosüsteemi ja selle soodsust. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2026) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala kuni ca 3,5 m kõrgusel merepinnast, kergelt langusega mere suunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse

25 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ kõlvikute osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine“ esitatud järeldused (peamine kõlvikute võimalik muutus puittaimestiku piirkonnas (metsa), asendub hoonestuse ja seda teenindava infrastruktuuriga ning kalda äärsete rohealadega). Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringu kava ala piirneb Paljassaare teega (tee 7840636), mille ääres on või tuleb täiendav taristu ühisvõrkude (sh kanalisatsioon) teenuste võimaldamiseks, sõltumatult käesolevast DP kavast. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui ka tagatavad vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. St olemasolevad teed ja tehnovõrgud ei ole tegevusi teadaolevalt takistavaks teguriks. DP kavaga on antud läbipääsude võimalused ka ranna äärselt alalt, kergliiklusele. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus, mis on muutumises. DP kava ala kava sobitub piirkonda, tulenevalt ka kõrgematest planeerimisdokumentidest (soodustatud on tööstuse asendumine elamutega), vt ka ptk 2.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) baasil on linnaosas ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine põhjendatud, kui selle eesmärk on seotud segafunktsioonilise hoonestuse (äri-, elamufunktsioon), seda toetava avalikult kasutatava rannapromenaadi (jalg- ja rattatee, rannapromenaadiga seotud ehitised) või tehnorajatise kavandamisega. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Kinnistu siseselt on vaba liikumine tagatud ̶ kavandatud on parklad ja kinnistu sisesed tee, mis pigem soodustavad merele ligipääsu, kavandatud on ka promenaad mereäärsel küljel koos pinkide ja istutusala lahendustega. Promenaad ühendab Paljassaare tee äärest tulevad jalgteed mereäärse jalutus- ja puhkealaga, sidudes selle tulevasse võimalikku Hundipea linnaruumi. DP kavaga seotud planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Koondkokkuvõte ̶LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi (ptk 1) välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine

26 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust. Eelneva järgselt, DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja, et vältida tuleks suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine).

 Raietegevust tuleb DP kava alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.07). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate lindude puudumises puudel ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi, siis ei ole lubatud teda häirida.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandatava tegevusega ei minda vette ja hoonestatava ala ja mere vahele jääb roheala, mille positiivseid eelduseid on juba arvestatud ka ptk-s 3.5.3. Teadaolevalt ei ole olulisi (mh kaitstavaid) liike DP kava alal, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

27 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

 märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.3. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh ptk 1, 2.2, 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavarade potentsiaalsele kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

28 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meetmed väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk 4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Ptk 3.1 – 3.6 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks, KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis, tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

29 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

30 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu (DP048520) kava. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks (vt ka ptk 1). Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Ptk 3.1 – 3.6 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks, KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis, tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

31 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 02.03.2026.  Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0 4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2026.  Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.  Linnaosade tuleviku kaart 2035 (https://strateegia.tallinn.ee/linnaosade-tuleviku-

kaart/), viimati alla laetud 05.03.2026.  Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.  Maakri 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH aruande linnustiku eksperthinnang.

Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2021.  Minu kataster (https://minu.kataster.ee/), 2026.  Rahvastikustatistika

(https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/rahvastiku statistika), Siseministeerium, 2026.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.  Tallinna elanike arv (https://www.tallinn.ee/et/tallinna-elanike-arv), 2026.  Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.  Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.  Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 2026.  Tallinna Rattastrateegia 2018-2027. Tallinna Kommunaalamet, 2017.  Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.  Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja

Planeerimise Amet, 2004.  Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

EELNÕU

OTSUS

nr

Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja Compakt Kinnisvara OÜ 11. detsembril 2025 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xxxx, Terviseameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xxxx ja Maa- ja Ruumiameti xx. xxxx 2026 kirjas nr xx esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinna linnaosas 1,69 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisaks 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 rajada kinnistule elamukvartal koos sotsiaalsihtotstarbelise hoone ja eakatele suunatud eluasemetega kuni 3-korruselise hoonestusena, võimaldades eri tasemel hooldusteenuste osutamist ning luues eeldused aktiivseks vananemiseks ja kogukondliku elukeskkonna kujunemiseks; 1.2.2 kavandada peamiselt äri- ja elamumaa sihtotstarbega hoonestus (täpne jaotus selgub planeeringu koostamisel, eeldus 75% Ä, kuni 25% EK),kus pakutakse eakatele nii iseseisvat kui ka abistatud elamist (sh üldhooldekodu või sarnane hoolekandefunktsioon), koos ühiskasutatavate päevatubadega, puhkeruumide, toitlustusruumide ja personali tööruumidega. Lubatud on eakate igapäevaelu toetavad lisafunktsioonid, nagu väiksemad tervise-, taastusravi- ja hoolekandega seotud teenindusruumid ning päevakeskuse funktsioonid piirkonna eakatele; 1.2.3 anda liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ja vastuvõetud Põhja‑Tallinna linnosa üldplaneering 2.1 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering

2.1.1 Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering” näeb planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks kauba- ja tootmissadama maa. Planeeritud ala jääb tööstuspiirkonda, mis kulgeb Lennusadamast Katariina muulini. See osa üldplaneeringus on ette nähtud valdavalt kauba- ja

2

tootmissadamate piirkonnaks. Need sadama funktsioonid eeldavad suletud territooriumi. Üldplaneeringu kontekstis on sadam defineeritud kui ala, mis on vahetus kontaktis merega. Vastavalt linna erinevates osades välja kujunenud planeeringulahendusele, tänavate struktuurile, hoonete paigutusele, arhitektuurile ning haljastusele jms linnaehituslikele tingimustele on üldplaneeringusse hõlmatud piirkond maa kasutamis- ja ehitustingimuste põhjal jagatud 26-ks alaks. Planeeritud ala jääb nr. 19 ala sisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse juhtotstarve kauba- ja tootmissadama maast elamu- ja ärihoonete maaks.

2.2 vastuvõetud Põhja‑Tallinna linnosa üldplaneering

2.2.1 Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, mis võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91. Vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas segahoonestusalale ning vähesel määral rohe- või haljasalale ja liiklusalale. 2.2.2 Segahoonestusalale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, olulise mõjuta tootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20–30%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. Suurema elamu osakaaluga hoonestuse puhul tuleb tagada 30% haljastuse osakaal. Ärile suunatud segahoonestusalal on haljastuse väikseim lubatud osakaal 20%. 2.2.3 Rohe- või haljasalad on looduslikud rohealad, metsad, pargid jm rohealad, mis on valdavalt mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti võivad alal paikneda rattateed, rööbasteed, erandkorras ja vajadusel juurdepääsuteed rohealadega piirnevatele kinnistutele, mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud, mängu- ja spordiväljakud ning üksikud väiksemad roheala teenindavad või vaba aja funktsiooniga seonduvad ärifunktsiooniga ehitised jm vajalikud rekreatsioonitegevusi võimaldavad atraktsioonid ja väikevormid. 2.2.4 Liiklusala on liiklemiseks ja liikumiseks kasutatav avalik maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga. Liiklusaladena on tähistatud tänavate ja raudteede maa-alad, mis on mõeldud liiklusrajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks, samuti liikluse toimimiseks, teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Liiklusalana on tähistatud ka rannapromenaad ja rattateed kui osa tänavavõrgustikust ning sadamat teenindavad kaid. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2018 nr 94 otsusega nr 94 kehtestatud „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“. Planeeringu eesmärk on Põhja-Tallinnas asuvale 27,98 ha suurusele maa-alale, Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine linnusaare ning kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9 maapealse ja maa- aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4 maapealse ja maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1- korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud kolm ärimaa sihtotstarbega krunti, üks äri või transpordimaa sihtotstarbega krunt ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 3.3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub allinna Linnavolikogu 14. juuni 2018 nr 94 otsusega nr 94 kehtestatud „Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtestamine Põhja- Tallinnas“ käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

3

4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele. 4.1.1 Tingimused linnaruumile (sh avalikule ruumile): 4.1.1.1 hoonestuse korruselisuse kavandamisel lähtuda Põhja-Tallinna vastu võetud üldplaneeringust, kus korruselisuse näitaja on 2-3 korrust. Planeeringuala hoonete arv selgub planeerimisprotsessi läbiviimisel, sh täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust; 4.1.1.2 planeeringu ruumilahenduses arvestada kõigile planeeringualale kehtivate kitsendustega, mh ranna- ja kalda veekaitsevööndiga, ranna ja kalda ehituskeeluvööndiga ning planeeringualale ulatuva puurkaevu PRK0014614 sanitaarkaitsealaga. Sh tuleb arvestada, et kuna planeeringualal paikneb metsamaa (4678,0 m² ) siis looduskaitseseaduse § 38 (2) kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini, mistõttu tuleb detailplaneeringu menetluse käigus vähendada ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamisel arvestada keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangus esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüsiga; 4.1.1.3 planeeringu raames kavandada avalikult ligipääsetav ja linnaehituslikult jätkuv rannaala Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d planeeringulahenduse eeskujul. Rannaala kavandada looduslikuna ja ligipääsetav kõigile elanikele (sh tagada kontakt veega); 4.1.1.4 kruntidel, kuhu on kavandamisel eakate kodud ja/või eluasemed peab haljastatud pinna osakaal olema vähemalt 30%. Haljastatud ala tuleb kavandada võimalikult kompaktsena. 4.1.2 Tingimused linnaliikuvusele (sh erinevate liikujate ligipääs, tingimused tavaliiklusele, ühistranspordile, rattaliiklusele ja parkimisele): 4.1.2.1 näha ette ühendused jalgsi ja rattaga olemasolevatelt kõnniteedelt ja jalg- ja jalgrattateedelt; 4.1.2.2 parkimisalad liigendada haljastusega väiksemateks osadeks, juhinduda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“; 4.1.2.3 planeeringualasse liita ol.ol Liivamadala tänav ning planeerida tänavmaa ümber. Eesmärk on ol.ol Liivamadala tn kõrval eraldiseisvat tänavaga paralleelset juurdepääsu mitte kavandada; 4.1.2.4 parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt Tallinna parkimisnormatiivile (Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldus nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiv“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. 4.1.3 Tingimused linnamaastikule ja keskkonnale: 4.1.3.1 detailplaneeringu koostamise käigus tuleb seletuskirjas kirjeldada planeeringuala lähiümbrusesse jäävate tööstus- ja tootmisettevõtete mõju detailplaneeringu alale. Sealjuures arvestada KSH eelhinnangu tulemusega; 4.1.3.2 planeeringu koostamise käigus selgitada välja avaliku ruumi vajadus, kajastada planeeringu joonistel avalikuks kasutamiseks alad; 4.1.3.3 planeeringu koostamise käigus esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada kasutajate vanuseid, näidata puhkekoha/virgestusala võimalik asukoht; 4.1.3.4 tagada vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus ettenähtud haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus.

4

4.1.4 Asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 planeeringu koostamise käigus analüüsida ja seletuskirjas põhjendada planeeritava maa- ala ühendusi olemasoleva ning naaberaladele planeeritud avaliku kõnni- ja sõiduteede võrguga. Paljassaare 38 kinnistu puhul tuleb tuleb tagada avalikus kasutuses rannaala, mille kasutusõigus, ruumikuju ja omandivorm määratakse planeeringu koostamisel. Sh tähistada põhijoonisel avalikuks kasutamiseks määratud ala vastava tingmärgiga; 4.1.4.2 analüüsi põhjal teha planeeringu seletuskirjas ettepanek tee/ala/krundi avalikuks kasutamiseks määramise osas ning kajastada planeeritud kitsendusi seletuskirja vastavas peatükis (planeeritud kitsendused) ja põhijoonise tabelis (kitsendused). Vajadusel koostada avalikuks kasutamiseks määratud aladest eraldi skeem koos alade orienteeruvate pindaladega; 4.1.4.3 avalikuks kasutamiseks määratavate alade olemasolu korral tuleb planeeringu koostamise käigus välja selgitada maaomaniku (esindusõigust omava isiku) ja avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi tulevase võimaliku valitseja(te) seisukoht ning tingimused avalike rajatiste valmisehitamise, hilisema remondi, hoolduse ja kasutamise osas. Tulevas(t)e valitseja(te)ga tehtud koostöö põhjal täiendada planeeringu elluviimise tegevuskava kokkulepitud tingimustega; 4.1.4.4 planeeringu käigus vajadusel sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped avalikuks kasutamiseks määratud tee/ala/krundi avaliku kasutuse tagamiseks. Kokkulepped sõlmida linna ja maaomaniku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. 5. Uuringud 5.1 Viia läbi järgmised uuringud: 5.1.1 planeeritav ala paikneb seni tööstuslikus kasutuses olnud piirkonnas. Seoses kavandatava tegevusega ja sihtotstarvete muutmisega teostada planeeritaval alal keskkonnaseisundi ülevaatus. Keskkonnaseisundi hindamisel kirjeldada alal varem toimunud tegevused, keskkonnaohtlike objektide olemasolu, sh tuua välja nende hinnangulised mahud maa-alal ning lähiümbruses, hinnata vajadust planeerimise staadiumis viia läbi reostusuuring võimaliku reostuse tuvastamiseks. Valminud aruanne lisada detailplaneeringu dokumentide juurde; 5.1.2 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Rohttaimede inventuuri välitööd teha ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventeerija peab olema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; 5.1.3 detailplaneeringu raames tuleb teostada mürauuring. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusega nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Lisaks liiklusmürale tuleks hinnata ka lähiümbruses olevate hoonete tehnoseadmetest tulenevaid müratasemeid. Arvestada müratasemetega eluruumide asukoha valikul. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12. novembri 2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; 5.1.4 detailplaneeringu koostamisel võivad tekkida täiendavad uuringute vajadused. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata: 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet;

5

6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s2 nimetatud linna asutused - Põhja- Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse välja selgitamine 7.1 Arvestades, et detailplaneeringu koostamise eesmärgist tulenevalt võib detailplaneeringu realiseerimine tuua kaasa olemasoleva avalikult kasutatava ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avalikult kasutatava ehitise ehitamise vajaduse, tuleb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja sellerahastamise kord“: 7.1.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil vajadusel korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise; 7.1.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 7.1.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust; 7.1.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitiseehitamise ja selle rahastamise kord“ § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 7.1.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine; 7.1.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 7.1.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning tingimusel, et detailplaneeringu koostamisel täidetakse alljärgnevaid tingimusi ja nõudeid: 8.3.1 detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas paikneva endise tootmis- ja sadama piirkonna ümberkujundamises elu- ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestusalaks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Kavandatav hoonestus ja maakasutus on

6

iseloomulikud linnalisele keskkonnale ning ei ületa oma laadilt ja mahult tavapärast keskkonnakoormust; 8.3.2 planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi ning olemasolevat maakasutust arvestades ei põhjusta kavandatav tegevus olulist keskkonnamõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega, on ajutise iseloomuga ning nende mõju ulatus piirdub peamiselt planeeringualaga. Mõjud on leevendatavad tavapäraste projekteerimis-, ehitus- ja keskkonnakaitsemeetmetega ning kehtivate õigusaktide nõuete järgimisega. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike; 8.3.3 planeeringuala lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, mida kavandatav tegevus võiks oluliselt mõjutada. Lähimad kaitstavad alad on ligikaudu 530–550 m kaugusel paiknevad projekteeritav „Paljassaare looduskaitseala“ (EELIS kood -1888153486), Paljassaare hoiuala (KLO2000168) ning Paljassaare linnuala Natura 2000 linnuala (RAH0000095; EE0010170). Tegemist on peamiselt lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsusaladega. Planeeringuala ise paikneb olemasoleval hoonestatud ja tehnogeenselt mõjutatud linnaalal, kus puuduvad kaitsealused liigid, väärtuslikud elupaigad või muud kõrge loodusväärtusega alad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, mahtu ja kaugust kaitsealadest, ei kaasne olulist otsest ega kaudset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele; 8.3.4 detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju haljastusele ega rohevõrgustikule. Planeeringuala paikneb väljakujunenud linnalises ja tehnogeenselt mõjutatud keskkonnas ning ala looduslik väärtus on madal. Detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi haljastuse inventeerimine (vastavalt punktile 5.1.2) ning kavandatakse uus kõrghaljastus ja haljastatud alad. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu ja Tallinna rohefaktori põhimõtetest ning vajaduse korral nähakse ette asendusistutus vastavalt kehtivale korrale. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju piirkonna rohevõrgustiku toimimisele ega ökoloogilistele seostele; 8.3.5 planeeringuga ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele ega veestikule. Ala ei paikne üleujutusohuga piirkonnas ning planeeringuala on võimalik ühendada olemasolevate tehnovõrkudega. Võimalik mõju põhjaveele võib avalduda üksnes ehitusaegsete kaevetööde või avariiolukordade korral ning see mõju on maandatav nõuetekohase ehituskorraldusega. Kui ehitustegevuse käigus on vajalik põhjavee ümberjuhtimine või ärajuhtimine, tuleb lähtuda veeseaduse nõuetest; 8.3.6 planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit planeeringualal paikneva metsamaa osas. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2 ning selle kavandamisel on lähtutud KSH eelhinnangus esitatud eelanalüüsist looduskaitseseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud ranna kaitse eesmärkide kohta (vastavalt punktile 4.1.1.2). Arvestades ala paiknemist olemasolevas linnalises ja tehnogeenselt mõjutatud keskkonnas, kavandatava tegevuse iseloomu ning planeeringuga tagatavat juurdepääsu ja haljastuse säilitamise põhimõtteid, ei kaasne ehituskeeluvööndi vähendamisega olulist negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele, looduskooslustele ega avalikule kasutusele; 8.3.7 arvestades planeeringuala varasemat tööstuslikku kasutust, võib alal esineda jääkreostust. Sellest tulenevalt teostatakse detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaseisundi ülevaatus (vastavalt punktile 5.1.1) ning vajaduse korral reostusuuring. Reostuse tuvastamisel tuleb rakendada meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning tagada reostuse likvideerimine enne ehitustegevuse alustamist. Nõuete täitmisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju; 8.3.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule. Võimalikud häiringud võivad esineda peamiselt ehitusperioodil seoses müra, vibratsiooni ja liikluskoormuse ajutise suurenemisega. Planeeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel tuleb hinnata müratasemeid ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid, et tagada nõuetele vastav elukeskkond (vastavalt punktile 5.1.3);

7

8.3.9 hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid. Arvestades, et Tallinn paikneb kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas, tuleb ehitusprojekti koostamisel vajaduse korral rakendada radoonikaitse meetmeid vastavalt kehtivatele standarditele; 8.3.10 kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna ruumilise arengu eesmärkidega ning toetab olemasoleva linnaruumi tihendamist ja korrastamist. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuse või katastroofi riski suurenemist; 8.3.11 lähtudes eelnevast ning KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumidest, ei kavandata detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju ning mis tingiks KSH algatamise vajaduse. 8.4 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukoht Keskkonnaametilt ja Terviseametilt. 8.4.1 Maa- ja Ruumiamet asus oma ... 8.4.2 Keskkonnaamet asus oma ... 8.4.3 Terviseamet asus oma ... 9. Menetlus 9.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 11. detsembril 2025 Compakt Kinnisvara OÜ eesmärgigamäärata Paljassaare tee 34 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks.. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku eskiisi on koostanud koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ. Illustreeriva materjali on koostanud Arhitektuuribüroo Nafta OÜ. 9.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ ja Compakt Kinnisvara OÜ 12. mail 2026 halduslepingu nr 3-6/23 detailplaneeringu koostamiseks. 10. Teatavaks tegemine 10.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil: 10.1.1 avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel; 10.1.2 teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud: Paljassaare tee 32c, Paljassaare tee 36, Paljassaare tee 75, Paljassaare tee 73, Paljassaare tee 77 kinnistute omanikke, Sihtasutust Kasiinosaar. 10.2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade KSH algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 10.3 Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9– 12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee. 10.4 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldab Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 1

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 kinnitatud Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“.

3. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 14 „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ toodud põhimõtetega.

4. Hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega.

5. Planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

6. Hoonestusala kavandamisel arvestada olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega, vajadusel lahendada planeeringus olemasolevate tehnorajatiste ümbertõstmine.

7. Arvestada piirkonda jäävate ehitusprojektidega ning kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega.

8. 1. Esitada rohefaktori metoodikal põhinev arvutus, et viia ellu Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2021 määruses nr 41 “Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030” seatud eesmärke.

9. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale mitte planeerida kaevetöid nõudvaid lahendusi, sh hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke.

10. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

11. Jalgrataste parkimiskohtade lahendus ning parkimiskohtade arv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 nõuetele.

12. Parkimiskohtade vajadus kaaluda vastavalt (Tallinna Linnavalitsuse 29. juuli 2025 korraldus nr 723 „Tallinna parkimisnormatiiv“). Parkimiskohtade vajadus täpsustakse vastavalt ehitusprojekti koostamisel kehtivale normile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

13. Näha ette ehitusseadustiku §-s 651 nõutav elektriauto laadimistaristu.

14. Teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

15. Küttevarustuse planeerimisel arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt asub planeeringuala Tallinna kaugkütte piirkonnas.

16. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016määrusest nr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

17. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

18. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna jäätmehoolduseeskirja (Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele) nõudeid arvestades. Olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 nõuetest. Asukohad tähistada asendiplaanil. Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

19. Tänavavalgustuse kavandamisel ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“.

20. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

20.1 siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid, lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

20.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

20.3 siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised;

20.4 hoonete projekteerimisel arvestada hädaolukorra seadusest ja ehitusseadustikust tulenevate nõuetega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

20.5 haljastusprojekti projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

20.6 uusarenduste piirkondades rakendada kohapealset immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel. Transpordimaa planeerimisel arvestada 10-15% transpordimaa pindalast haljasalaks, mis võimaldab sademevee immutamist või viivitamist;

20.7 lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034. Avalikele tänavatele sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel või rajamisel tuleb plaanil näidata ka sademeveetorustiku koridor välisgabariitide järgi, et võimaldada piirkonna sademeveeskeemi realiseerimist;

20.8 sademevee kavandamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalad;

20.9 vältida tuleb suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine);

20.10 kui ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevuste käigus eemaldatakse puid ja põõsaid (vastaval vajadusel) tuleb raietegevust detailplaneeringuga hõlmataval alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum periood 15 aprill kuni 15 juuli). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate lindude puudumises puudel ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 2

Paljassaare tee 38 detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem

[preambul]

Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) detailplaneeringu (DP048520) kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendaja: Compakt Kinnisvara OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 16.03.2026. a.; täiendatud 20.03.2026 a.  Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 9 2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt .................................................................................................................. 14

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 23 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 26 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................ 26

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 26 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 31

4 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu (DP048520) kava. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks (vt ka ptk 1). Tegevuse arendaja on Compakt Kinnisvara OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud Compakt Kinnisvara OÜ, mis on esitatud varasemalt ka Tallinna asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalametile. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare asumis (piirkonnas) Paljassaare tee 38 (78401:001:0555; endine aadress Paljassaare tee 34) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava (vt ka joonist 1.1). Paljassaare tee 38 kinnistu (100% sihtotstarbeta maa) 1,69 ha pindalast on metsamaad 4678,0 m² ja muud maa 12224,0 m².

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks. DP kava koostatakse kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga ning vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, täpsustades vajadusel lahendusi sotsiaaltaristu arendamise suunal. Taotletavad valdavad sihtotstarbed jaotuvad eeldatavasti kolmeks – ca pool sotsiaalmaa ning ülejäänu osast enamus elamumaa (valdavamas osas) ja ärimaa. Planeeringualale (joonis 1.2) kavandatakse üks suurem põhihoone ja 3–5 väiksemat kõrvalhoonet, mille üldine ehitusalune pind on 5500 m². Kõik hooned on kuni 3-korruselised. Hoonestuse karakterit iseloomustab järgneva:

 puitmaterjali kasutus fassaadidel, rõhutades looduslikku ja sooja ilmet;  naturaalsed, mahedad toonid – liiva, rannakivi ja merevaigu värvipalett;  madal hoonemaht ja katuseviilud, mis järgivad maastikujoont;  suurte aknapindade ja terrasside kasutamine, et siduda interjöör ja eksterjöör.

Arhitektuurne lahendus toetab energiatõhusust (passiivsed päikesevalguse lahendused, vihmavee taaskasutus, rohekatuste süsteemid), samuti võimaldab hoonete konstruktsioon

6 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

paindlikku hoonepinna kasutuse ümberkorraldamist tulevikus. Kavandatud on päikesepaneelid, kohaliku energia tootmise valmidus, vihmavee kogumise ja filtreerimise süsteemid ja meretuulte mõju vähendavad maastikuvormid ja istutusribad. Liikumiseks jäetakse ka avalikult kasutatavad tsoonid jalakäiatele ja ratturitele. Kavandatava tegevuse kinnistu piirneb Paljassaare teega (7840636; jaotustänava laius 6 m). Ühendus Paljassaare teega lahendatud Paljassaare tee 38 (78401:001:0555) kinnistu siseselt. Planeeritakse:

 45-75 parkimiskohta (sh elektrisõidukite laadimisvõimalus) kinnistul, mitte hoone mahus;

 ühenduv jalgrattatee Hundipea suunas;  promenaad mereäärsel küljel koos pinkide ja istutusala lahendustega. Promenaad

ühendab Paljassaare tee äärest tulevad jalgteed mereäärse jalutus- ja puhkealaga, sidudes selle tulevase Hundipea arenduse linnaruumiga.

Haljastuse osakaal vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule. Maastikukujunduse koostamisel järgitakse:

 kohaliku taimkatte ja maastiku säilitamist (düünid, rannaveetaimed, pajupõõsad);  hoonete sobitamist maastikuvormide ja vaadete rütmi;  valgustuslahendusi, mis ei häiri linnustikku ega mereloomi.

Joonis 1.2. Paljassaare tee 38 kinnistu maakasutusliku visiooni (Compakt Kinnisvara OÜ) joonise tõmmis (kõrvalhoonete arv (3 kuni 5) ja paiknemine täpsustuvad planeerimismenetluses). Planeeringu käigus kooskõlastatakse lahendused võrguvaldajatega, tagades vajaliku vee-, kanalisatsiooni-, energia- ja sidetaristu olemasolu ning nende piisavuse kavandatava hoonestuse ja teenuste toimimiseks.

7 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (02.03.2026 a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas. Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala. Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja- Tallinna linnaosa pindala on 15,1 km2(Linnaosade tuleviku kaart 2035). Tallinnas oli 460 586 elanikku seisuga 01.01.2026 (Siseministeerium, 2026). Põhja-Tallinna linnaosas oli 62 204 elanikku seisuga jaanuar 2026 a. (Tallinna elanike arv, 2026). Senini ei ole Paljassaare asumis olnud valdavaks elamualad, kuid olukord on pigem muutuv, vähemalt eeldatavate planeeringute järgselt. Paljassaare tee 38 kinnistu ümbruses on nii tootmismaid kui ka elamumaad ja sihtotstarbeta maa ning transpordimaad (vt ka tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti, 2026; antud kaugused linnulennult hoonestusalade suhtes) välja tuua veel järgnevat:

 Paljassaare tee 36 kinnistul on Revali Merekool (ca 15 m kaugusel);  Põhja suunal ca 250 m kaugusele on bussipeatus „Liisu“.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1 ja ptk 2, joonis 2.1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral on toodud ka järgmine katastriüksus (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala m2 1 Paljassaare tee 32c 78408:809:0035 Tootmismaa 100% 28488,0 2 Paljassaare tee 36 78401:001:0556 Tootmismaa 100% 4989,0 3 Paljassaare tee T4 78408:809:0038 Transpordimaa 100% 9523,0 4 Paljassaare tee 75 78401:101:2981 Sihtotstarbeta maa 100% 1773,0 5 Paljassaare tee 77 78408:809:0610 Elamumaa 100% 1747,0 6 Liivamadala tänav 78401:101:4208 Ärimaa 100% 3998,0 7 Paljassaare tee 40 78401:101:4207 Tootmismaa 100% 28056,0

8 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.1. Paljassaare tee 38 (78401:001:0555) kinnistu (helesinise joonega tähistatud) ja piirnevad (vt ka tabel 2.1) ning ka ümbruskonna lähimad kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

9 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ (2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust). Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (2004) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstuslikul alal. Samas lähtudes linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud tööstusalade asendamiseks uute polüfunktsionaalse elamualadega (nt Hundipea) DP kava piirkonnas, st endisi tööstusalasid arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025; menetluses) on võetud suund tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Põhja- Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa endistel tehasealadel, mis muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks. Asumikeskustes tuleb soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et võimaldada kodulähedaste teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet. Kavandatav tegevus jääb väikeses ulatuses Paljassaare RVP kujasse. Ala merepoolses küljes on linnaosa ÜP-ga rohevõrgustik määratud, Paljassaare tee ääres on määratud rohekoridor (ca 25 m), hoonete korruselisus ÜPs ettepanek 2-3 korrust, ÜP maakasutus segahoonestus ja haljasala (joonis 2.2). Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. DP kava ala asub Tallinna kaugkütte piirkonnas, Paljassaare teega paralleelselt on kavandatud perspektiivne kaugkütte arendustorustik. Looduslikud rohealad jm rohealad on valdavalt mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda rattateed, rööbastransport, mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud, üksikud väiksemad roheala teenindavad või vaba aja funktsiooniga seonduvad äriliste funktsioonidega ehitised jm vajalikud rekreatsioonitegevusi võimaldavad atraktsioonid ja väikevormid. Rohealadega külgnevate alade arendustegevus ei tohi muuta rohealade niiskusrežiimi. DP kava ala kinnistutel on haljastuse min nõue ≥ 30%. Seejuures ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on haljastatud. Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava haljastuse osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega konteinerhaljastust ning murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad rohevõrgustiku toimimist, loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske.

10 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist ja korruselisus (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025). Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis- koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal). Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust. Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6 strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre, heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks. Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude ja muude kergliiklusvahendite (sh rulaatorid) hoiupaigad.

11 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriista - https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist on tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga rohetaristu kavandamist. Esmalt on rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendatav detailplaneeringute menetluses. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA, MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Seisundi eesmärk ̶ erandi leebem eesmärk ehk hea seisund pärast 2027. Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;  veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala hoonestus jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025), kui ka Maa- ja Ruumiameti (2026) järgi. Mere ranna kasutust kitsendavatest vöönditest ulatuvad DP kava alale siiski rannaga seotud vööndid, sh osaliselt piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS 6. peatükk). Ranna metsamaal (joonis 2.3) metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2), metsamaa olemasolul ja ulatuses. Ranna piiranguvöönd ulatub peaaegu Paljassaare teeni, seega on Paljassaare tee 38 paiknev metsamaa kõlvik täielikult vööndis, millele laieneb metsmaa ulatuses ka ehituskeeluvööndist lähtuv regulatsioon.

12 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.3. DP kava ala ja kõlvikud. Alus: Minu kataster, 2026. Kavandatud tegevuse alal (joonis 2.4) on olnud „Paljassaare tee 40, 42, 44 ja 89 kruntide ning lähiala detailplaneering“ (DP008950), mis nüüdseks on kehtetu (kehtetuks tunnistamise kuupäev oli 10.10.2001). Siin ja edaspidi kavandatav tegevus on käesoleva eelhinnangus kavandatud tegevus (DP048520).

Joonis 2.4. DP kava ala(märgitud sinise joonega) ja ümbruskonna planeeringud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Kavandatud tegevuse alast põhja ja ida suuna on Paljassaare tehissaarte detailplaneering (DP032210), mis on kehtiv (kehtestud 14.06.2018. a). DP ülesandeks oli Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega

13 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja üks 1-korruseline äripindadega ühiskondlik hoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Paljassaare tehissaare DP KSH-s (Töö nr 0914) on toodud lõhna häiringute kohta reovee puhastist: AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) kaugemalt kaebusi esitatud ei ole. Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Insinööritoimisto Akukon OY poolt (töö 10863-1, koostatud 04.08.2010). Peamine müraallikas ̶ rajatava tehissaare ühendustee autoliiklus, uue tänava liiklussageduseks võib eeldada peale kõigi tehissaarte väljaehitamist hinnanguliselt 2120 liiklusvahendit ööpäevas. DP032210 dokumentatsioonis esitatud joonise kohaselt tuleb saarte ja maismaaga autotee ühendus (Liivamadala tänav (78401:101:4208)) põhjapoolt Paljassaare tee 38 kinnistust (piirnev alaga). Mürakaartide alusel võiks kavandatava tegevuse alale hinnanguliselt ulatuda müra ligikaudu 50-60 dB. Kavandatud tegevuse alast lõuna suunal on Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP029910), mis on menetluses (algatamise kuupäev oli 15.04.2009; lähtuvalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti teabele on eelnõu läbinud koostöö ja koostamise etapi ning see on suunatud vastuvõtmis etappi (Linnavolikogu istung toimus 19.03.2026. a). Eesmärk on tootmismaa sihtotstarbega kinnistud jagada elamu-, äri- ja sots. maa kinnistuteks koos transpordimaa kruntide moodustamisega. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud tehnilised tingimused 17.10.2024 nr 24TT-10967. DP029910 (Hundipea arendus) kohaselt on Paljassaare tee 38 kinnistust ca 100 m kaugusele kavandatud bussipeatus. DP029910 seletuskirja kohaselt: „Paljassaare sadama-ala detailplaneeringala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse. Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250 m.“. DP029910 kohta tehtud radooni uuring ütleb, et graniitkillustiku rikkad täitepinnase levialad, peamiselt raudtee lähedased või võimalikud asfaldi alused alad, kuuluvad kõrge Rn-riskiga pinnaste kategooriasse. Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Kobras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170). Elumaale kehtestatud piirarvu ületas naftasaaduste kontsentratsioon puuraugus PA4 (2005), PA5 (2005), PA6 (2005), PA10 (2005) ja PA11 (2005). Nimetatud puuraukudest võeti proovid 0,65 – 1,9 m sügavuselt, naftasaaduste kontsentratsioon proovides oli vahemikus 558 – 1335 mg/kg. Pinnasereostus tuvastati uuringualal puuraugus PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Paljassaare tee 38 ehk kavandatud tegevuse alale on mõõte punktid PA 5 (ca 30 m kaugusel) ja PA6 (ca 10-15 m kaugusel) lähedal. Planeeringuala mürataset ning välisõhu kvaliteeti on põhjalikult analüüsitud OÜ Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Kajaja Acoustics OÜ poolt (Töö nr 20260-01, koostatud 17.12.2024), mille raames esitatud mürataseme hinnangud on toodud joonisel 2.5.

14 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.5. Väljavõte liiklusmürakaardist (Kajaja Acoustics OÜ poolt (Töö nr 20260-01, koostatud 17.12.2024)) üleval päev ja all öö.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 või ptk 2 sissejuhatav osa või ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 1, 2 (sissejuhatav osa) ja 2.1 esitatut). Maastikuliselt asub DP kava ala Soome lahe rannikumadalikul Paljassaare poolsaare idaosas. Maa- ja Ruumiameti geoloogiarakenduse alusel paikneb Põhja-Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ Alkranel, 2022 - …). DP kava ala moodustavad aluspõhja Lontova kihistu (Cm1ln; Maa- ja Ruumiameti, 2026 (1:50 000 kaart)). Kõige ülemise pinnakatte kihi (va muld) stratigraafilis-geneetiline iseloomustus on limneamere setted (Q2Lm; limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Kõige ülemise pinnakatte kihi (va muld) litoloogiline iseloomustus on peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Mullastikku vastavas linnalises keskkonnas eraldi kirjeldatud ei ole. DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa- ja Ruumiameti, 2026 (1:50 000 kaart)). Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2023) põhjal on pinnase radooniohu tase

15 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

vastavas piirkonnas 30-50 kBq/m³ ehk normaalne (mõõtmiste arv on 1 – 5 ja viimase mõõtmise aasta 2009). Kavandatava tegevuse alale ulatub tööstusmüra (joonis 2.6 ja 2.7). Võimaliku arendustegevuse kinnistust ca 20 m kaugusel lõunasuunal on Paljassaare Kalatööstus AS ohtliku ettevõtte (C- kategooria) ohuala). Maa- ja Ruumiameti (2026) kohaselt on soojasaarte osas 2014-2024 a kogutud teavet 17 perioodi kohta. DP kava alal ja lähistel esines soojasaari 1 korral (vähemalt 2021. a), kus maapinna temperatuur > 30°C ja < 35°C. Kavandatava tegevuse alal ja ümbruskonnas (ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme, põllumassiive, maardlaid, soid, märgalasid ega pärandniite (Maa- ja Ruumiameti, 2026).

Joonis 2.6. DP kava ala (märgitud sinise joone ja oranži tähisega) ja 2022 a. siseriikliku mürakaardi tööstusmüra päeval. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

16 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Joonis 2.7. DP kava ala (märgitud sinise joone ja oranži tähisega) ja 2022 a. siseriikliku mürakaardi tööstusmüra öösel. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Paljassaare tee 36 (endine Paljasaare tee 32a) kinnistul paikneb puurkaev (PRK0014614), millel on 10 m sanitaarkaitseala. Vastav puurkaev on seotud keskkonnaloaga (L.VV/331055; vee erikasutus), mis kuulub MSCA OÜ-le. Lubatud veevõtt 3200 m3 aastas ja 9 m3 ööpäevas. Loas seatud meetmed (kokkuvõtlik loend):

 Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine ning puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek;

 Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.

EELIS (02.03.2026 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist välja vääriselupaigad ning kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Kavandtava tegevuse kinnistul ei esine väärtuslikke kooslusi. Kavandatava tegevuse kinnistust ca 60 m kaugusel edelas on Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) koloonia (HJR737), mis on pindalaga 0,3685 ha ja raskusaste on 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav. Kavandatavast tegevusest ca 550 m kaugusel loode suunal paiknevad Natura 2000 linnuala „Paljassaare linnuala“ (RAH0000095; EE0010170) ja Paljassaare hoiuala (KLO2000168). Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) näitab kavandatava tegevuse kinnistu piirile, loodusliku rannajoonega merre kaitseala (Paljassaare kaitseala) laiendusettepanekut (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgselt), kuivõrd madal mereala on osaks lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsusalast. Käesoleva eelhinnangu käigus kogutud teabest tulenevalt tuleb aga siiski lähtuda laiendusettepanekute piiridest, mis on kantud juba 2017. a märtsi kuus EELIS-sse. Selle järgi projekteeritav kaitseobjekt „Paljassaare looduskaitseala“ (EELIS kood -1888153486) paikneb ca 530 m kaugusel põhja suunal.

17 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks. Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare asumis (piirkonnas) Paljassaare tee 38 (78401:001:0555; endine 34) kinnistul. Harju maakonnaplaneering 2030+ lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) täpsustab Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut (2004) nähes tööstuse osakaalu vähendamiseks ette just elukondlike alade, üheskoos ärilise funktsiooniga, osatähtsuse suurendamist. DP kava alal on segahoonestusele mõeldud piirkond, kus senise tööstusliku

18 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

maakasutuse (vt ptk 2 sissejuhatav osa ja 2.1 DP-d) asendumine elamumaadega (kavandatavas DP-s koos sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse) on paikkonda sobiv. Lisaks täidaks vastav arendus nišši, mis on hetkel Eestis pigem vähe tähelepanu saanud. 2024. a moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed umbes 20,5% Eesti rahvastikust. Prognoosi järgi võib 2040. aastaks eakate osakaal kasvada umbes veerandini rahvastikust (https://www.tai.ee/et/valjaanded/11-rahvastik-ja-sotsiaalmajanduslik-olukord, 2026). Kogukondlikud elamislahendused (nt eakate elamurajoonid) on pigem soovitatav lahendus, minimeerimaks riske üksinda elamise asemel (suunis tugineb mh lõputööle „Üksi elavata eakate sotsiaalne aktiivsus ja üksildustunne Märjamaa valla näitel“ (TÜ, Merle Voolaid, 2023)). DP visioonis (ptk 1) paikneb hetkel eakate teenindamiseks mõeldud põhihoone kinnistu lääne servas ja 3–5 väiksemat kõrvalhoonet ida pool, üldine ehitusalune pind kokku 5500 m². Kõik hooned on kuni 3-korruselised, mis on vastavuses Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025). Kõrvalhoonete arv ja paiknemine täpsustub veel DP menetluses (peale DP algatamist). Siinkohal võib veel lisada, et kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist soosib Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025), mis tõukub mh dokumendist Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013). Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 abil soovitakse sh parandada linna keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Viimasega läheb kokku ka asjaolu, et planeeringuga kavandatakse teadaolevalt päikesepaneelid, kohaliku energia tootmise valmidus, rohekatuste süsteemid, vihmavee kogumise ja filtreerimise süsteemid ja meretuulte mõju vähendavad maastikuvormid ja istutusribad. Paljassaare tee 38 kinnistust osa on roheala (mere ja segahoonestusala vahel; joonis 2.2), kuhu ei tuleks ka hooneid. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt on DP kava ala kinnistutel haljastuse min nõue ≥ 30%, millest on DP kavas ka lähtutud. Lisaks aitab haljastuse maksimaalne kavandamine vähendada soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2.2). DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa vastu võetud ÜP visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele (Hundipea arendus)). Seega ei ole teadaolevalt tegevuse korrektseks elluviimiseks takistuseks ka finantsvahendid ning arendustegevuse elluviimiseks vajalike rahastamisvahendite hankimise eeldused kõnealuses asukohas on pigem soodsad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut. Ka kehtiv Tallinna ÜP (vt ka ptk 2.1) andis linna tihendamise põhimõttest lähtuvalt võimaluse paikkonnas amortiseerunud tööstusalade asendamiseks uute polüfunktsionaalse elamualadega. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist ja/või perspektiivset (vt ka ptk 2.1) maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

19 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest linnaosa ÜP (menetluses) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

20 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval hetkel on alal (100% sihtotstarbeta maa) metsamaa ja muu maa. Kavandatava tegevuse lähistel on Hundipea arendus (DP029910, vt ka ptk 2.1), kus tootmismaa sihtotstarbega kinnistud jagatakse elamu-, äri- ja sots. maa kinnistuteks ja moodustatakse transpordimaa krundid. Arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu võetud 18.09.2025). Toetudes ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis sotsiaal-, elu- ja ärifunktsioone kandvata hoonete kavandamine vastavas asukohas ja viisil (hoides piisaval määral ka haljastatavat pinda) on soositud. Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid. DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas) lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid muutusi. Kavandatava tegevuse kinnistule ulatub puurkaevu (PRK0014614) sanitaarkaitseala, kuid see ei jää hoonestatavate alade alla, seega ei mõjutata vastava kaevu tulevast kasutamist negatiivselt. DP kava alale loodavate elamute juurde kavatsetakse rajada vajalik taristu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Veevarustamise tagamise ning reovee ärajuhtimise tehnilised parameetrid annab sellistel puhkudel tavapäraselt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni toimimise eest hea seisev vee-ettevõte. Vastav sisendinfo aitab omakorda suunata planeerimisprotsessiga ette nähtud tegevusi, kui ptk 1 esitatud DP kava alusel alustatakse detailplaneeringu menetlust. Seega ei ohustataks ka põhjavett (mh ehituse järgse kasutusperioodi ajal), tulenevalt juba ka tiheasustusalal kasutuses olevast infrastruktuurist. Eelnevalt nimetatud aspektide osas on juhindutud ka ptk 2 ja 3.5.3 ja 3.5.4 nähtuvast teabest. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 2.1 ja 2.2 ning ka ptk 3.5.2. Ptk 2.1 all on toodud informatsiooni Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP029910) kohta. Vastava DP ala reostusuuringu on koostanud Kobras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170). Paljassaare tee 38 ehk käesoleva eelhinnangu järgselt kavandatud tegevuse alast on olnud mõõte punkt PA 5 ca 30 m kaugusel. Pinnasereostus tuvastati uuringualal üksnes puuraugu PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Kuna esitletud uuringus oli just Paljassaare tee 38 kinnistu lähistel tuvastatud reostus, siis DP läbiviimise raames teostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuring. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

21 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Tegevuse elluviimise käigus ei teki teadaolevalt jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Lokaalse kliima mõjutamise ohtusid aitab piirata ka liitumine keskküttega, mis antud piirkonnas on kohustuslik, lähtuvalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust, kus on ka kavandatud perspektiivne kaugkütte arendustorustik DP kava tsooni. Seega vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale. Siiski saab soovitusliku meetmena esile tuua hoonestatavatele kruntidel rohefaktori määrade (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriist ̶ https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) arvutamist. Rohefaktori metoodika rakendamine loob eeldused kvaliteetse ja funktsionaalse (sh sadevee puhverdamise potentsiaal) rohetaristu kavandamiseks (sh majade vahelistel aladel ning võimalusel ka katustel) ja muu hulgas minimeerida soojasaarte tekke väheseid (vastavas asupaigas) ohte. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP algatamise järgselt teostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuring. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks.

 DP algatamise järgselt on soovitatav DP koostamise käigus määrata arendusaladele rohefaktori (https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) väärtused, juhindudes ka Põhja-Tallinna üldplaneeringust (vastu võetud 18.09.2025).

 DP algatamise järgselt näiteks DP seletuskirja rakendusosasse sätestada, et hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Paljassaare asumis Põhja-Tallinna linnaosas oleva maaüksustega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub endistel tootmisaladel, kus järjest enam soovitakse mere äärset osa (sh vaadet) inimestele avada. DP kava ala on sobiv kavandatavaks (elamufunktsioon, sotsiaalmaa ning ärimaa), piirkond muutub linnaliselt polüfunktsionaalseks. DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (hetkel ca 250 m kaugusel linnulennult, kuid kavandatakse DP029910 kohaselt ka Paljassaare tee 38 kinnistust ca 100 m kaugusele bussipeatust). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise vajadust.

22 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Seepärast on käesoleva ptk lõpus esile toodud ka viide Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistele. Kavandatava tegevuse alale ulatub tööstusmüra ja liiklusmüra (sh perspektiivne, vt ka ptk 2.1). Liiklusmüra pärineb nii olemasolevast teest kui ka Paljassaare tehissaarte detailplaneeringus (DP032210) kavandatud ligipääsuteelt saartele. Tänapäevastes mürasituatsioonide hinnangutes on võrdlusbaasina kasutatakse müra piirväärtuseid (tabel 3.1), mis on esitatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tulenvalt ptk 2.1 ja 2.2 andmetest nähtub, et sadamast tulenev müra, võiks väheneda, kuna sinna kavandatakse tööstuse asemel elamuid ja muud ühiskondlikku, kuid tehissaarte kavandamine tooks piirkonda liiklust juurde. Kuna Paljassaare tehissaarte detailplaneering kehtib ja piirkonnas on teisigi müraallikaid, siis on vaja mürauuringut. Müra uuringus tuleks hinnata erinevate müraallikate koosmõju kavandatavatele hoonetel. Tabel 3.1. Müra normtasemed, väljavõte (määrus „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, lisa 1).

Müra kategooria Aeg2 Müra piirväärtus Liiklus (dB) Tööstus (dB)

II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

päev 60 / 651 60 öö 55 / 601 45

III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad

päev 65 / 701 65 öö 55 / 601 50

1-müratundliku hoone teepoolsel küljel; 2-päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00. Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil tuleks läbi viia ptk 3.5.1 esitatud tingimuste alusel keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka maaparandussüsteeme ja maaparandusehitisi. DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi algatamisel) on tõenäoliselt teada, et on vajadus teostada radooni mõõtmised või seada juba asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2) minimeerimiseks. Kuigi Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi alusel on pinnase radooniohu tase normaalne, siis Hundipea arenduse käigus tehtud uuringud näitasid kavandatava tegevuse lähistel ka normtaseme ületamise riski võimalikkust. Seetõttu esitatakse allpool (alapunkti lõpus) ka asjakohased suunised eraldi tingimusena. Inimeste heaolu võib vastava arenduse puhul muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni ja valgusreostuse valdkondadega. Planeeritav arendusala liidetaks tulevikus Tallinna linna korraldatud jäätmeveoga, alal tekkivad jäätmed kogutakse kokku vastavalt normidele (tagatav ka ehitusajal, vt ka ptk 3.5.1). Seega ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid seoses jäätmetekkega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette näha vibratsiooni või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua olulist ehk leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas). Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 DP menetluses jälgida, et rataste parkimiskohtade kavandamisel lähtutaks vähemalt Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017) suunistest rajada elamutes 1 ratta

23 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimiskoht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

 DP menetluses, teostada hoonestusalade ja tingimuste täpsustamiseks müra modelleerimine, mille põhjal on vajadusel võimalik välja tuua edaspidi nõutavad müraleevendusmeetmed. Arvestada nii olemasolevat kui ka perspektiivset müraolukorda nii liikluse kui ka tööstusliku müra kontekstis;

 DP algatamise järgselt näiteks DP seletuskirja rakendusosasse sätestada, et radooni hoonetesse sattumise vältimiseks tuleb teostada radoonitasemete mõõtmised ning tegevusi võimaldavas dokumentatsioonis järgida ajakohase ning asjakohase standardi juhised (tagamaks pinnase radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohaseid ventilatsiooni lahendusi).

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga. Ala ja selle ümbruskonna senise maakasutusega seotud aspekte, mida on vaja kontrollida enne ala kasutusele võttu (ptk 1 esitatud eesmärkide täitmiseks), on kirjeldutud juba ptk 3.5.1 – 3.5.2. DP kava alal ja ümbruses (ca 100 m) ei esine riiklike kultuurimälestisi ega ka pärandkultuuri objekte, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Hoonestuse kavandatav kõrgus on madalapoolne, st üle kolme korruselisi hooneid ei kavandata. Kõrgemate ja eriti klaasist fassaadiga hoonete puhul suureneb oht lindude kokkupõrgeteks/suremuseks märgatavalt (nt „Maakri 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH aruande linnustiku eksperthinnang“ (Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2021)). St siinkohal jälgitakse juba tingimusi, mis hoonete kõrgusest tulenevalt vähendavad lindude hukkumise riske ning seega lindude populatsioonide soodsust otseselt ei ohustata. Siiski tuleb edaspidi arvestada, et vältima peaks suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine). Ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevuste käigus eemaldatakse puid ja põõsaid (vastaval vajadusel). Häiringute ärahoidmiseks või minimeerimiseks tuleb kõrghaljastuse ja/või metsa raiet vältida perioodil 15.04 – 15.07 (lindude mõistes kõige häirimistundlikum aeg). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.07), siis ei ole lubatud teda häirida. DP kava ala kavandatavatest tegevustest, kõrvalhoonete rajamine ehituskeelu vööndisse lähtuvalt metsa kõlvikust, loob aluse vajaduseks veekogumite ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks. Lähtuvalt LKS-le on mereranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Mereranna ehituskeeluvöönd (EKV) – vastavalt ptk 2.1 laieneb vöönd ranna piiranguvööndis metsamaale ning seega on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida

24 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

üldistatult kuni 20 m ulatuses (joonis 3.1) lähtuvalt kõrvalhoonetest. Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

Joonis 3.1. DP kava ala hooned (esialgne asetus ja hulk) ning mets ranna piiranguvööndis, mis moodustab ehituskeeluvööndi (metsa alal). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine on seotud taimestiku ja loomastikuga (sh linnud). Kavandatavad kõrvalhooned asuvad piiranguvööndis, metsa kõlvikul, mis ei ole otseseks elupaigaks looduskaitsealustele liikidele. Loodusliku rannajoone ja segahoonestusala vahele jääb tulevikus roheala, kuhu hoonestust ei kavandata (sh senise maakasutuse (metsamaal) muutuste kaudne kompensatsiooniala). Kõrvalhoonete võimaldamine (mh tagatud nõuete kohane kanalisatsioon) ei seaks ohtu mere rannal asuvaid looduskooslusi, mis omakorda toetavad paikkonna laiemat ökosüsteemi ja selle soodsust. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2026) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala kuni ca 3,5 m kõrgusel merepinnast, kergelt langusega mere suunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse

25 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ kõlvikute osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine“ esitatud järeldused (peamine kõlvikute võimalik muutus puittaimestiku piirkonnas (metsa), asendub hoonestuse ja seda teenindava infrastruktuuriga ning kalda äärsete rohealadega). Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringu kava ala piirneb Paljassaare teega (tee 7840636), mille ääres on või tuleb täiendav taristu ühisvõrkude (sh kanalisatsioon) teenuste võimaldamiseks, sõltumatult käesolevast DP kavast. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui ka tagatavad vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. St olemasolevad teed ja tehnovõrgud ei ole tegevusi teadaolevalt takistavaks teguriks. DP kavaga on antud läbipääsude võimalused ka ranna äärselt alalt, kergliiklusele. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus, mis on muutumises. DP kava ala kava sobitub piirkonda, tulenevalt ka kõrgematest planeerimisdokumentidest (soodustatud on tööstuse asendumine elamutega), vt ka ptk 2.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025) baasil on linnaosas ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine põhjendatud, kui selle eesmärk on seotud segafunktsioonilise hoonestuse (äri-, elamufunktsioon), seda toetava avalikult kasutatava rannapromenaadi (jalg- ja rattatee, rannapromenaadiga seotud ehitised) või tehnorajatise kavandamisega. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Kinnistu siseselt on vaba liikumine tagatud ̶ kavandatud on parklad ja kinnistu sisesed tee, mis pigem soodustavad merele ligipääsu, kavandatud on ka promenaad mereäärsel küljel koos pinkide ja istutusala lahendustega. Promenaad ühendab Paljassaare tee äärest tulevad jalgteed mereäärse jalutus- ja puhkealaga, sidudes selle tulevasse võimalikku Hundipea linnaruumi. DP kavaga seotud planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust. Koondkokkuvõte ̶LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi (ptk 1) välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine

26 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust. Eelneva järgselt, DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja, et vältida tuleks suurte klaaspindade kavandamist, et vähendada lindude kokkupõrkeohtu hoonetega või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nn Ornilux tüüpi klaaside kasutamine).

 Raietegevust tuleb DP kava alal läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum periood 15.04 kuni 15.07). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate lindude puudumises puudel ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi, siis ei ole lubatud teda häirida.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või siseriiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Kavandatava tegevusega ei minda vette ja hoonestatava ala ja mere vahele jääb roheala, mille positiivseid eelduseid on juba arvestatud ka ptk-s 3.5.3. Teadaolevalt ei ole olulisi (mh kaitstavaid) liike DP kava alal, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil) vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

27 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

 märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.3. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.5.1 ja 3.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh ptk 1, 2.2, 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.3. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavarade potentsiaalsele kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

28 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meetmed väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk 4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Ptk 3.1 – 3.6 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks, KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis, tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

29 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

30 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee 38 kinnistu detailplaneeringu (DP048520) kava. Tulevase DP koostamise eesmärk on määrata Paljassaare tee 38 kinnistule maakasutus- ja ehitustingimused eakate elamute ning neid teenindavate sotsiaal- ja hoolekandefunktsioonidega hoonestuse rajamiseks (vt ka ptk 1). Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Ptk 3.1 – 3.6 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks, KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis, tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

31 Paljassaare tee 38 kinnistu (78401:001:0555) DP (DP048520) kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 02.03.2026.  Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0 4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2026.  Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.  Linnaosade tuleviku kaart 2035 (https://strateegia.tallinn.ee/linnaosade-tuleviku-

kaart/), viimati alla laetud 05.03.2026.  Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.  Maakri 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH aruande linnustiku eksperthinnang.

Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2021.  Minu kataster (https://minu.kataster.ee/), 2026.  Rahvastikustatistika

(https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/rahvastiku statistika), Siseministeerium, 2026.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.  Tallinna elanike arv (https://www.tallinn.ee/et/tallinna-elanike-arv), 2026.  Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.  Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.  Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 2026.  Tallinna Rattastrateegia 2018-2027. Tallinna Kommunaalamet, 2017.  Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.  Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja

Planeerimise Amet, 2004.  Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.