Uue-Haani detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.01.2024 12:00 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1/3-13 Uue-Haani detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine Manused: Uue-Haani detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strate.asice; Haanja

külas Uue-Haani detailplaneeringu algatamine ja keskkonna.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke j a faile

mitte avada!

Tere!

Rõuge Vallavalitsus edastab teile kirja nr 7-1/3-13, millega teavitame Haanja külas Uue-

Haani detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest.

Lugupidamisega,

Kariina Nesenko

Rõuge Vallavalitsus

maa- ja planeeringuspetsialist

RÕUGE VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Rõuge 17. jaanuar 2024 nr 2-3/21

Haanja külas Uue-Haani detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamine on vajalik Rõuge vallas Haanja külas Harakmäe (katastritunnus

18101:001:2110, registriosa nr 393841), Spordibaasi (katastritunnus 1810100:2790, registriosa

nr 713141) ja Pajusaare (katastritunnus 18101:001:3080, registriosa nr 755241)

katastriüksustele pereelamute, majutusmajade ja neid teenindavate ehitiste kavandamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) tulenevad asjakohased

ülesanded, sealhulgas jaotatakse planeeringuala kruntideks, määratakse ehitusõigused,

selgitatakse välja hoonete toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsude võimalikud asukohad, seatakse ehitistele arhitektuurilised nõuded, kruntidele

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning määratakse nõuded keskkonnatingimuste

täitmiseks. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Pintmann Grupp OÜ (registrikood

10435791).

Planeeringuala suurus on ligikaudu 11,6 hektarit. Harakmäe katastriüksuse maakasutuse

sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, hoonestus kinnistul puudub. Spordibaasi katastriüksuse

maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100% ning kinnistul paikneb ühiskondlik hoone. Pajusaare

kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 10% ja maatulundusmaa 90%, kinnistul asub

abihoone. Planeeringualale on juurdepääs riigiomandis olevalt 25161 Kose – Käbli teelt

(katastritunnus 18101:01:3560) ning munitsipaalomandisse kuuluvalt Haanja – Hallimäe teelt

(katastritunnus 18101:001:0309). Kehtivad detailplaneeringud alal puuduvad.

PlanS § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui

asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lõike 2 alusel on lisaks eeltoodule

detailplaneeringu koostamine nõutav ka üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul. Planeeringuala paikneb Haanja külas osaliselt kompaktse

asustusega alal, kus piirkonnas kehtiva Haanja valla üldplaneeringu kohaselt on

ehitusloakohustuslike ehitiste kavandamisel vajalik detailplaneeringu koostamine.

Rõuge valla arengukava 2035+ kohaselt positsioneerib Rõuge vald end rohelise ja maalähedast

eluviisi toetava vallana, kus looduskeskkonda peetakse oluliseks konkurentsieeliseks. Vald on

tuntud ja tunnustatud turismi- ja puhkemajanduspiirkond, kus eelkõige domineerib

väikeettevõtlus turismisektoris. Planeeringuala asub Suure Munamäe vaatetorni läheduses, kus

on nõudlus täiendavate majutuskohtade järele. Samuti on vallaüleselt puudus heade

tingimustega vabadest elamispindadest, mistõttu uute elanike kolimine piirkonda on

raskendatud. Planeeringuga kavandatu sobitub olemasolevasse keskkonda, toetab Rõuge valla

arengueesmärkide saavutamist ning on kooskõlas kõrgema taseme strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

Haanja valla üldplaneeringus on soovitus elamualade arendamiseks eelkõige olemasolevate

kompaktse hoonestusega alade vahetus läheduses, kus on neid võimalik ühendada

olemasolevate teede ja tänavate ning tehnovõrkudega. Eeltoodust tulenevalt sobitub

detailplaneeringuga kavandatu planeeringualale. Detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutele on

üldplaneeringu kohaselt osaliselt määratud maatulundusmaa juhtotstarve, millest osa on

täiendavalt reserveeritud kasutamiseks ärimaana. Kavandatav planeeringulahendus on

üldplaneeringuga valdavalt kooskõlas. Kuna üldplaneeringu koostamisel ei ole alale elamuid

ette nähtud, siis kavandatakse vähesel määral maakasutuse muutmist. Maa kõrvalkasutus

moodustab kogu üldplaneeringuga määratud vastava ala kasutusmahust väheolulise osa ning

üldplaneeringu põhilahendus sellega ei muutu.

PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajadust keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud

detailplaneeringu koostamisel. Kuivõrd detailplaneeringuga planeeritakse osaliselt

turismimajanduse valdkonna tegevusi, mis kuuluvad Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 punkti 2 kohaselt KSH eelhinnangu vajadusega tegevuste

hulka, koostati enne detailplaneeringu algatamist KSH eelhinnang. KSH tulemusena leiti, et

arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, planeeringuala suurust ning Natura 2000

võrgustiku ja Haanja looduspargi kaitse-eesmärkide vajadusi, ei kaasne eeldatavasti planeeringu

elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 võrgustiku

sidususele ega rohevõrgustiku toimele. Eeltoodust lähtuvalt ei ole KSH algatamine vajalik.

Eelhinnang esitati arvamusi andmiseks Keskkonnaametile ning Põllumajandus- ja

Regionaalministeeriumile, kes nõustusid vallavalitsuse seisukohaga.

Planeeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal on vajalik detailplaneeringu

aluskaardiks koostada planeeringuala kattev topo-geodeetiline uuring. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada looduskaitseliste vajadustega ja teiste piirkonna eripäradega. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid (sealhulgas KSH), ekspertiise vms, siis tuleb need teha ja

tulemustega planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestada.

Rõuge Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 1-3/8 „Rõuge Vallavalitsusele ülesannete

delegeerimine“ punktis 1.16 on Rõuge Vallavalitsusele delegeeritud planeerimisseaduses

kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesanded.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja ning koostamise korraldaja on Rõuge

Vallavalitsus.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi.

Menetlustoiming on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsus.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 125 lõike 2, § 128 lõike 1 ja § 130

lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punkti 4 ja § 34 lõike 2

annab Rõuge Vallavalitsus korralduse:

1. Algatada Haanja külas Uue-Haani detailplaneering asukohaga Rõuge vald, Haanja küla,

Harakmäe (katastritunnus 18101:001:2110), Spordibaasi (katastritunnus 1810100:2790)

ja Pajusaare (katastritunnus 18101:001:3080), planeeritava ala suurusega ca 11,6 ha

vastavalt planeeringuala asukohaskeemile (lisa 1).

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on pereelamute, majutusmajade ja neid

teenindavate ehitiste kavandamine ja ehitusõiguse määramine planeeringualale.

3. Jätta KSH eelhinnangu (lisa 2) alusel algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

4. Sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu

koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.

5. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Rõuge valla dokumendiregistri avalikus vaates

ja eelneval kokkuleppel tööaegadel Rõuge vallamajas aadressil Ööbikuoru 4, Rõuge

alevik, Rõuge vald.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Britt Vahter

vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Raju-Toots

vallasekretär

Lisa 1

Rõuge Vallavalitsuse 17.01.2024

korraldusele nr 2-3/21

Planeeringuala asukohaskeem

Haanja külas Uue-Haani detailplaneering

Maa-amet 2023. Planeeringuala markeeritud punase joonega.

1

Lisa 2 Rõuge Vallavalitsuse 17.01.2024

korraldusele nr 2-3/21

Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta

Haanja külas Uue-Haani detailplaneeringule

1. Sissejuhatus

Rõuge vallas Haanja külas soovitakse algatada Uue-Haani detailplaneering, mis hõlmab kolme

Haanja keskuses asetsevat katastriüksust kogupindalaga ligi 12 ha. Planeeringuga kavandatakse

madalaid elamuid ja majutusmaju, millega soovitakse looduskaunile, kuid samal ajal olemasoleva

taristuga hästi ühenduvale ja kompaktselt asustatud ning selle vahetus läheduses asuvale alale anda

mõistlik kasutus olemasolevaid väärtusi kahjustamata.

2. Planeeringuala asukohaskeem

Joonis 1. Maa-amet 2023. Planeeringuala tähistatud punase joonega, olemasolevad

katastriüksused kollase joonega.

2

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise vajadus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on asjaomaste asutuste ja avalikkuse

osalusel korraldatav hindamine strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete leidmiseks. KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine,

kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästliku arengu edendamine.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel

anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-

süsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu

koostamisel. Kuivõrd kavandatava detailplaneeringuga planeeritakse osaliselt turismimajanduse

valdkonna tegevusi, mis kuuluvad Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 14 punkti 2 kohaselt KSH eelhinnangu vajadusega tegevuste hulka, on antud

juhul KSH eelhinnangu koostamine asjakohane. Samuti kuulub planeeringuala Natura 2000

võrgustiku koosseisu.

Käesolev eelhinnang KSH vajaduse kohta on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas

detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega võib kaasneda olulisi

keskkonnamõjusid, millest tulenevalt otsustatakse KSH läbiviimise vajadus.

KSH eelhinnangu koostamisel on aluseks võetud detailplaneeringu algatamise taotluses ja selle

lisades esitatud teave, kehtivad strateegilised planeerimisdokumendid ning teave eelhinnangu

koostamise hetkel olemasoleva olukorra kohta planeeringualal ja selle läheduses. Kavandatava

tegevuse täpsed detailid ei ole antud etapis teada ning selguvad planeeringu koostamise käigus,

arvestades piiranguid planeeringualal ning Rõuge valla ruumilise arengu eesmärke. Eelhindamisel

on lähtutud KeHJS-s toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud asjakohastest

kriteeriumitest.

4. Planeeringuala üldised andmed

Asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Haanja küla

planeeringuala suurus ligikaudu 11,6 ha

Katastriüksused:

Harakmäe (katastritunnus 18101:001:2110, registriosa nr 393841),

suurus 9,04 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Kõlvikuline

koosseis: haritav maa 1,45 ha, looduslik rohumaa 3,46 ha, metsamaa

2,36 ha, muu maa 1,77 ha. Hoonestus puudub, kinnistu ääres

paikneb vundament.

Spordibaasi (katastritunnus 18101:001:2790, registriosa nr

713141, suurus 1298 m2, sihtotstarve ärimaa 100%. Kõlvikuline

koosseis: õuemaa 1298 m2. Katastriüksusel paikneb elu- või

ühiskondlik hoone.

3

Pajusaare (katastritunnus 18101:001:3080, registriosa nr 755241,

suurus 2,37 ha, sihtotstarve ärimaa 10% ja maatulundusmaa 90%.

Kõlvikuline koosseis: haritav maa 0,39 ha, looduslik rohumaa 1,74

ha, metsamaa 0,07 ha, muu maa 0,17 ha. Katastriüksusel paikneb

kõrvalhoone.

Tehnovõrgud:

Planeeringualal asuvad Telia Eesti AS sideehitised ning Elektrilevi

OÜ elektrimaakaabelliinid. Veetrasside paiknevus vajab

täpsustamist.

Kitsendused: Haanja looduspargi maastikukaitseala, Keskusala piiranguvöönd;

Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala ja linnuala;

sideehitised ja nende kaitsevööndid;

avalikult kasutatavate teede (Kose-Käbli ja Rõuge-Vastseliina)

kaitsevööndid;

elektrimaakaabelliinid ja nende kaitsevööndid;

sundvalduse ala Rõuge valla kasuks (tee).

5. Detailplaneeringu eesmärk

Haanja külas soovitakse algatada Harakmäe, Spordibaasi ja Pajusaare katastriüksusi hõlmav

detailplaneering eesmärgiga luua tugeva kohavaimuga piirkonda multifunktsionaalne Uue-Haani

„küla“, millega antakse kinnistutele turismimajanduslikust vaatest mõistlik kasutus, kuid ühtlasi

hoitakse olemasolevaid kogukondlikke- ja loodusväärtusi. Osa alast soovitakse jagada

elamukruntideks ning osaliselt kavandatakse puhkemajanduslikku äritegevust väikeste, keskkonda

sobituvate puhkemajade ja väikese hotelli näol. Kavandatav hoonestus lähtub Kagu-Eesti

maapiirkondadele iseloomulikust arhetüübist ning hooned on madalad. Detailplaneering on

kehtestamise järgselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Planeeringuga kavandatakse:

1) Harakmäe katastriüksuse jagamine kuueks väikeelamumaa ja üheks tänavamaa krundiks,

ehitusõiguste andmine pereelamutele (krundi kohta üks) ja neid teenindavatele ehitistele

(sh saun ja üks lisa abihoone krundi kohta ning tehnovõrgud).

2) Spordibaasi katastriüksusel paikneva hoone rekonstrueerimine (kasutamiseks üldalana,

toitlustamiseks jms) ning selle kõrval asuva vana vundamendi peale või asemele uue hoone

(väike hotell) rajamine.

3) Pajusaare katastriüksusele 8 väikemaja kavandamine, igaühes 2 majutuskorterit

(turismimajanduse eesmärgil).

Väikeelamumaa kruntide planeeritav suurus jääb vahemikku 0,6-1,6 ha. Krundijaotus on

kavandatud maastiku eripäradest lähtuvalt, maakorralduslik kavand on esitatud koos

detailplaneeringu algatamise taotlusega. Kõikide kruntide juurde kavandatakse juurdepääsud.

Planeeringuga muudetakse maaüksuste maakasutuse sihtotstarbed (maatulundusmaast elamumaaks

ja osaliselt ärimaaks), määratakse haljastuse ja heakorra põhimõtted, seatakse hoonetele

arhitektuursed nõuded, selgitatakse välja võimalikud tehnovõrkude asukohad ning määratakse

keskkonnatingimusi tagavad nõuded planeeringulahenduse elluviimiseks. Maakasutuse juht-

4

otstarbe muutmine antud detailplaneeringuga moodustab kogu Haanja valla üldplaneeringuga

määratud maatulundusmaa juhtotstarbega alast väheolulise osa ning planeeringu iseloom ei ole

üldplaneeringu põhilahendust muutev.

Planeeringuala asub Haanja looduspargis, Natura 2000 alal ning on osa rohevõrgustikust ja riikliku

tähtsusega Rõuge-Haanja-Kütiorg väärtusliku maastiku alast, mistõttu on oluline

planeeringulahendus välja töötada selliselt, et olemasolevat olukorda loodusväärtuste vaatest

(maastikuilme, puistu, vaated jms) mõjutataks minimaalselt ning ebasoodsat mõju kaitstavatele

aladele (sh Natura 2000 võrgustikule), objektidele ja rohevõrgustikule üldisemalt ei kaasneks.

Planeeringuga lahendatakse planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Tehnovõrkude osas on

vajadus elektriühenduse ja sideühenduse loomiseks kõikide ehitistega. Planeeringualal asuvad

Telia Eesti AS sideehitised ning Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid, alal on elektriliitumine

olemas. Veevarustus ja kanalisatsioon soovitakse võimalusel lahendada liitudes ühisveevärgiga

ning ühiskanalisatsiooniga. Soojusvarustus soovitakse lahendada lokaalselt.

Kõikide majapidamiste ja majutushoonete juurde planeeritakse juurdepääsud ning parkimiskohad.

Planeeringualale on juurdepääsu võimalus kahelt poolt: riigiomandis olevalt 25161 Kose – Käbli teelt

(katastritunnus 18101:01:3560) ning munitsipaalomandisse kuuluvalt Haanja – Hallimäe

teelt (katastritunnus 18101:001:0309). Jagamise tulemusel moodustuvatele kruntidele tuleb

juurdepääsud lahendada planeeringuala siseselt.

6. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Rõuge valla arengukava 2035+ kohaselt positsioneerib Rõuge vald end rohelise ja maalähedast

eluviisi toetava vallana, kus looduskeskkonda peetakse oluliseks konkurentsieeliseks. Rõuge on

aastaringselt toimiv, tuntud ja tunnustatud turismi- ja puhkemajanduspiirkond. Piirkonnas

domineerib väikeettevõtlus, eelkõige turismiettevõtlus.

Arengukavaga on kokku lepitud, et vald rakendab väärtuspõhist juhtimist ja lähtub eesmärkide ja

tegevuste elluviimisel kokkuleppelistest väärtustest, kus väärtusena on mh nimetatud

looduskeskkonna, pärandi ja piirkondade paigaidentiteedi hoidmine ning väärtustamine. Ruumilise

arengu peatükis on märgitud, et loodust ja maastikku hinnatakse kõrgelt ning piirkond on Võrumaa

puhke-, talispordi- ja turismi sihtkohana oluline. Suure Munamäe vaatetorn on valla külastatavaim

turismisihtkoht, mistõttu nõudlus täiendavate majutusvõimaluste osas selle vahetus läheduses on

olemas. Vald on teinud märkimisväärseid investeeringuid turismiobjektide seisukorra parendamiseks

ja külastatavuse tõstmiseks ning erasektori kaasa tulek kohal viibitud aja pikendamiseks ning

tervikliku külastuskogemuse pakkumiseks on oodatud jätk.

Arengukavas on esitatud valla arenguvajadused, milleks mh onheade elamistingimustega

elamispindade (korterid, elamud, krundid) tekitamine, mis looks eelduse valda kolimiseks ning

piirkonna külastatavuse tõstmine ja kvaliteetsete ning silmapaistvate teenuste olemasolu.

Detailplaneeringu koostamine ja elluviimine toetab mitmel moel valla arengueesmärkide

realiseerumist.

5

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” kohaselt on Eesti ruumilise arengu visioon: “Eesti on

sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik.

Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad,

väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud

asulate võrgustik.” Üleriigilises planeeringus on esitatud ruumilise arengu põhisuunad ja

eesmärgid, milleks mh on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, mis eeldab olemasolevale

asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna

kujundamist ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Detailplaneeringu

algatamine on üleriigilise planeeringu põhisuundadega kooskõlas, planeeringuga kavandatakse

asustust olemasoleva kompaktselt asustatud ala sees, kus infrastruktuur on toimiv ja tekib sidusus

keskusega.

Võru maakonnaplaneering 2030+ kohaselt tuleb asustuse arengu suunamisel lähtuda

olemasolevast asustusstruktuurist ning maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate

muinsus- ja loodusväärtustega. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei

tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid

soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on

tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset

sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele ning säilitada

väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses. Detailplaneeringu koostamine kavandatud

eesmärkidel ja kavandatud alal toetab asustuse suunamise eesmärgi elluviimist.

Planeeringuala asub riikliku tähtsusega Rõuge-Haanja-Kütiorg väärtusliku maastiku alal.

Maakonnaplaneeringus on esitatud põhimõtted väärtuslike maastike säilitamiseks, millest antud

planeeringu puhul on olulisemad soovitus kasutada ehitamisel looduslikke materjale, maastike

hoidmine, miljööliste väärtuste hoidmine ning olemasolevate väärtuste säilimine. Lisaks on oluline

tagada maastikarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-kultuurilise taustaga.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on soovitatav arendada puhke- ja turismimajandust juba välja

kujunenud puhkepiirkondades, sh Haanjas. Väärtuslikel maastikel on turismi- ja

puhkemajanduslik ettevõtlus soositud kõrge puhkeväärtuse tõttu. Detailplaneeringu koostamine on

maakonnaplaneeringu soovitusega kooskõlas.

Maakonnaplaneeringu alusel kuulub planeeringuala Haanja rohelise võrgustiku koosseisu, olles

Haanja tuumalal. Rohelise võrgustiku määramise eesmärgiks on maakonnaplaneeringu kohaselt

tagada Võrumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt

väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduse säästliku kasutamise põhimõtete

teadvustamine, kuivõrd kogu rohevõrgustiku süsteem on oluline ökoloogilise tasakaalu säilimisel.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringust tulenevate põhimõtetega

rohevõrgustikku ehitiste kavandamisel, nagu maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse

säilitamine, looduslike alade säilitamine võrgustikus vähemalt 90% ulatuses, rohekoridoride

läbilõikamise vältimine. Detailplaneeringuga ei kavandata rohevõrgustikule olulist

negatiivset mõju avaldavaid tegevusi.

Haanja valla üldplaneering (kehtestatud Haanja vallavolikogu 29.12.2011 määrusega nr 19), mis

koostati enne omavalitsusreformi, kuid on jätkuvalt kehtiv kuni ühinenud Rõuge valla

6

üldplaneeringu kehtestamiseni, annab soovituse elamualade arendamiseks eelkõige olemasolevate

kompaktse hoonestusega alade vahetus läheduses, kus on neid võimalik ühendada olemasolevate

teede ja tänavate ning tehnovõrkudega. Kavandatud arendusteks on seega asukoht hästi sobiv,

jäädes kompaktselt hoonestatud alale ning selle vahetusse lähedusse ning olles keskusega

funktsionaalselt hästi seotud. Tagada tuleb ligipääs Haanja maratoni radadele.

Üldplaneeringuga on planeeringualale osaliselt ette nähtud maatulundusmaa juhtotstarve, väheses

osas (Spordiplatsi katastriüksusel) ärimaa otstarve ning osaliselt on maatulundusmaa

juhtotstarbega maa reserveeritud kasutamiseks ärimaana. Planeeringulahendus on kooskõlas

üldplaneeringuga, kuid maatulundusmaale kavandatakse osaliselt ka elamuarendust, mida

üldplaneeringuga ette nähtud ei ole. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine antud

detailplaneeringuga moodustab kogu Haanja valla üldplaneeringuga määratud maatulundusmaa

juhtotstarbega alast väheolulise osa ning kuna ulatuslikku juhtotstarbe muutmist ei kavandata, ei

muudeta detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahendust.

Joonis 2. Maa-amet 2023. Haanja valla üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbed.

Rohekaskollane ala tähistab maatulundusmaa juhtotstarvet, punane viirutus ärimaaks

reserveeritud ala. Punane kontuur tähistab kompaktse asustusega ala piiri.

Kehtivad detailplaneeringud kavandataval planeeringualal puuduvad. Naaberkinnistutel

kehtivad Muna-Mäe detailplaneering (kehtestatud 2005. a) ning Terra ja Concordia

detailplaneering (kehtestatud 2009. a). Lähialal kehtivaid detailplaneeringuid tuleb kõnealuse

planeeringu koostamisel arvestada, et tagada terviklik ning hästi toimiv ruumilahendus. Lisaks

tuleb arvestada, et hiljuti on algatatud Harjomäe ja Taltsi-Mäe katastriüksuste detailplaneering,

mis asub küll Haanja keskuse teises otsas, kuid vee või kanalisatsiooni võrku ühendamise

7

kavandamisel, samuti arvestades rohevõrgustiku ja kaitseala toimimist, tuleb potentsiaalselt

realiseeruvaid arendusi arvestada.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et detailplaneeringu algatamine on kooskõlas kõrgema taseme

strateegiliste planeerimisdokumentidega.

7. Võimalikud mõjud keskkonnale

Igasugune ehitustegevus avaldab mõju olemasolevale keskkonnale. Koostamisel oleva

detailplaneeringu puhul ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Omavalitsusel tuleb anda eelhinnang, kas planeeritaval

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Planeeringuala asub Haanja keskuses alal, mis on inimtegevusest mõjutatud pikka aega, kuid

looduslik keskkond on seejuures hästi säilinud. Läheduses on välja kujunenud taristu ja kompaktne

asustus, mis on sõltumata detailplaneeringu realiseerimisest populaarne turismisihtkoht.

Planeeringuga ei kavandata olulise mõjuga ehitisi ning kuivõrd looduskeskkond on antud arenduse

puhul peamine konkurentsieelis, siis soovib arendaja olemasolevaid loodusväärtusi säilitada

olemasoleval kujul võimalikult ulatuslikult. Lähtuvalt planeeringuala suurusest ja kavandatavatest

tegevustest, ei mõjuta tegevused keskkonda oluliselt. Väheolulisi mõjusid toob kaasa igasugune

arendustegevus, kuid tegemist on väheulatusliku mõjuga. Piiriüleseid mõjusid ei esine ja piirkonda

ei ole kavandatud ka teiste planeeringutega tegevusi, mis antud planeeringuga koosmõjul võiks

kumulatiivselt esile kutsuda olulise ebasoodsa mõju keskkonnale.

Sotsiaalsele keskkonnale avaldab planeeringu elluviimine eeldatavasti pigem mõningast

positiivset mõju. Lühiajalised ja lokaalse iseloomuga negatiivsed mõjud, nagu ehitusaegne müra,

mõningane vibratsioon ja liikluskoormuse tõus, on tõenäolised, kuid tegemist ei ole olulisi

häiringuid tekitavate mõjudega. Detailplaneeringu elluviimise järgselt võib tekkida lisanduvate

elanike võrra suurenenud liikluskoormus, mis märkimisväärset mõju keskkonnale ei avalda juba

senini kompaktselt asustatud piirkonnas, kus taristu on välja arendatud varasemalt ning mis on

turismisihtkohana aktiivselt kasutatav. Positiivselt mõjutab sotsiaalset keskkonda asjaolu, et maa-

alad saavad otstarbeka kasutuse. Kruntide hoonestamisel võib potentsiaalselt piirkonda kolida uusi

elanikke, mis võib avaldada positiivset mõju sotsiaalsele kapitalile.

Olulist ohtu inimese varale või tervisele planeeringu realiseerimine endast ei kujuta. Hoonete

ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike avariiohtudega ning neid

vältida, samuti tuleb kavandada avariiohtu vähendavad ohutusnõuded ja nendest planeeringu

elluviimisel kinni pidada. Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse

asukohaga ning ehitustegevusi ei planeerita asukoha territooriumist väljaspool. Harjumuspärased

vaated suures osas säilivad ning kavandatav „uuenduslik küla“ loob piirkonda lisandväärtust,

mistõttu ümbruskonnas paiknevale varale võib avalduda pigem positiivne mõju.

Ajalooline asustus ja kultuuripärand on käsitletav sotsiaalse keskkonna komponendina.

Planeeringualal ega selles vahetus läheduses ei paikne teadaolevalt muinsuskaitselisi või

pärandkultuuri objekte. Järgitakse väljakujunenud hoonestuse paiknevust, taastatakse

olemasolev hoone ning üks uutest hoonetest on kavandatud olemasoleva vundamendi asemele.

8

Looduskeskkonnale avalduvate võimalikele mõjudele eelhinnangu andmisel nähtub, et

ebasoodsate mõjude avaldumine ei ole tõenäoline. Hinnangu andmisel tuleb arvestada, et

tegemist on väärtusliku ja tundliku alaga looduskaitselisest vaatest ning arvestada tuleb mitmeid

asjaolusid ja looduskaitselisi piiranguid:

• Paiknemine Haanja looduspargis, kus Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määruse nr 10

„Haanja looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi eeskiri) kohaselt tuleb tegevuse kavandamisel

hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades ka Natura 2000 võrgustiku alade kohta

kehtivaid erisusi. Planeeritav ala asub Keskusala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk

vastavalt eeskirjale on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade

kaitse. Eeskirja § 6 punktide 1 ja 3-7 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta Haanja

looduspargis keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, kehtestada

detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks või

ehitusluba, anda projekteerimistingimusi ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks. Haanja looduspargi kaitseala valitseja on eeskirja § 3 kohaselt

Keskkonnaamet. Keskusala piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul ehitiste

püstitamine lubatud. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei avalda eeldatavalt kaitse-

eesmärkidele või ala terviklikkusele negatiivset mõju. Kavandatud hoonete ja nende

teenindamiseks vajalike tehnorajatiste rajamine kompaktse asustuse alal ja selle vahetus

läheduses paiknevale planeeringualale ei ole kaitse-eesmärke kahjustav.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb juhinduda keskkonnakaitselistest nõuetest.

• Ehitustööde käigus tuleb vältida võimalikke lekkeid pinnasesse ja põhjavette. Planeeringu

elluviimisega mõjutavad pinnast hoonete ja rajatiste ehitamisega seonduv tegevus ning

pinnasesse juhitav sademevesi. Tööde läbiviimisel peab järgima keskkonnaohutuse nõudeid

ohtlike ainete, sh kütuste, hoidmisel ja kasutamisel. Võimalikult palju tuleb pöörata tähelepanu

avariiolukordade vältimisele. Reostuse tekkimisel rakendada viivitamatult selle

likvideerimismeetmeid. Eeldatavalt ei kaasne tavatingimustel kavandatava tegevuse käigus

olulist mõju pinnasele.

• Paiknemine rohevõrgustiku Haanja tuumalal. Riigikohus on tõdenud, et kõrgema tasandi

planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle

tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandil. Täiendavad maakasutustingimused on

esitatud nii üldplaneeringus kui maakonnaplaneeringus ning neid tuleb ala arendamisel järgida.

Rohelise võrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks

alla 90%. Kavandatav uusasustus ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Tagada tuleb

veekogude ehituskeeluvööndite ja kallaste võimalikult suure ulatuse säilimine. Transpordimaa

ja rohelise võrgustiku alade lõikumisel tekivad konfliktalad, kus tuleb kavandada vajalikud

kaitseabinõud liikumisvõimaluste säilitamiseks ning õnnetusjuhtumite vältimiseks.

Rohevõrgustiku säilitamise põhimõtete järgmine on antud detailplaneeringu puhul

võimalik ning võrgustiku tõhusust ja sidusust ei rikuta. Sarnased väärtused laienevad ka

lähedalasuvatele kinnistutele, mistõttu on nende arendamisel lähtutud samadest põhimõtetest

ja tähtsustatud olemasolevate väärtuste säilimist ning rohevõrgustikku. Ka olemasolevate

arendustega koosmõjus on täiendava negatiivse mõju avaldumine rohevõrgustikule

ebatõenäoline. Ala on aktiivselt külastatav ja inimtegevusest mõjutatud olnud populaarse

9

turismisihtkohana aastaid, planeeringuga ei kavandata uusi maanteid, kõrgeid piirdeaedasid,

ehitustegevusi ehituskeeluvööndis ega ulatuslikku haljastuse eemaldamist. Rohekoridore läbi

ei lõigata.

• Paiknemine Rõuge-Haanja-Kütiorg riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal.

Detailplaneeringu taotluse ja sellega kaasas olnud arhitektuurse kavandi/

maakasutusplaani kohaselt kavandatakse madal ja keskkonda sobituv hoonestus,

arvestades maastikulisi eripärasid ning säilitades avatud vaated. Väärtuslik kõrghaljastus

säilitatakse. Hoonestuse paigutamisel on oluline järgida hästi säilinud asustusstruktuuri.

Esialgse kavandi alusel on hooned paigutatud sobivalt, kavandatud hoonestus meenutab

piirkonnale omast sumbküla ning on ka pindalalt võrreldav lähedalasuva põlise Plaksi

sumbkülaga. Järgitakse paikkonnale omaseid hoonemahtusid. Väärtusliku maastiku

arendamiseks seatud täiendavaid tingimusi tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel

arvestada, taotlusega esitatud kavandis on seda tehtud.

• Paiknemine Natura 2000 võrgustiku loodusalal ja linnualal. Paiknevusel Natura 2000

võrgustikus kohaldub eelhinnangule erisus ja sellest tulenevalt käsitleb temaatikat

põhjalikumalt järgnev alapeatükk.

7.1 Mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele

Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on loodud loodus- ja linnudirektiivide

alusel eesmärgiga kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, taimede, seente elupaiku ja

kasvukohti.

Planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku Võru maakonna Haanja loodusalal

(EE0080613). Haanja loodusalal on kaitstavad elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved

(3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-

allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel

ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo-

ja rabametsad (*91D0). Natura 2000 kaitse-eesmärgiks olevad liigid Haanja loodusalal on harilik

hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra),

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea

(Ligularia sibirica). EELIS andmebaasi andmetel planeeringualal nimetatud objektide

esinemist pole registreeritud.

Planeeringusse hõlmatud Harakmäe katastriüksuse läänepoolses servas asub seisuveekogu (tiik),

kus EELIS andmebaasi andmetel ei ole kaitsealuseid liike registreeritud. Detailplaneeringu

taotluses oleva info kohaselt ei kavandata veekoguga seotud ehitustegevusi.

10

Planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku Võru maakonna Haanja linnualal

(EE0080613), kus liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex

crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). EELIS andmebaasi andmetel planeeringualal

nende liikide esinemist pole kirjeldatud.

Planeeringualal on EELIS andmebaasi kohaselt registreeritud (KLO9133008) III kaitsekategooria

händkaku (Strix uralensis) elupaik, mille serv jääb vähesel määral ka Harakmäe kinnistu

lääneserva. III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja

kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite

toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Händkaku asurkonna kui terviku

jätkusuutlikkust ohustab peamiselt elupaikade kadumine või nende kvaliteedi langus. Vanade

metsade vähenedes kaovad pesitsemiseks sobivad tüügas- ja õõnepuud. Planeeringu eesmärkide

saavutamiseks olemasolevat looduslikku keskkonda ei muudeta, mistõttu võib eeldada, et

händkaku elupaik jääb planeeringus ettenähtud tegevustest puutumata.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb EELIS andmebaasi kohaselt ka (KLO9133008) III

kategooria kaitsealuse linnu väike-kärbsenäpi (Ficedula parva) püsielupaik. Eesti

Ornitoloogiaühingu poolt välja antud Linnuatlases (Tartu 2018) on väike-kärbsenäpi peamiste

ohustajatena välja toodud vanade looduslike puistute raie. Planeeringualal säilib olemasolev

kõrghaljastus ning väike-kärbsenäpi elukeskkond säilib puutumatuna.

Kokkuvõtvalt on täidetud eeldus KSH algatamata jätmiseks kuivõrd planeeringuga ei

kavandata tegevusi, mis võiksid oluliselt ebasoodsalt mõjutada Natura ala kaitse-eesmärke

või ala terviklikkust.

8. Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel tuleb arvestada asjaomaste asutuste

seisukohtadega. Rõuge Vallavalitsus esitas keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega

seisukoha andmiseks Keskkonnaametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Keskkonnaamet andis 06.12.2023 kirjaga nr 6-2/23/23242-2 seisukoha, et nõustub KSH

eelhinnangu järeldusega, mille kohaselt planeeringuga kavandatud tegevus ei ohusta kaitse-

eesmärke, kui planeeringualal olev haljastus säilitatakse ja arendatakse eskiisil näidatud kujul.

Lisati, et planeeritava tegevusega on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 alale ning KSH

algatamine ei ole vajalik. Samas märgiti, et kavandatavate ehitiste loodusesse sobitamine ja

haljastuse säilitamine on väga oluline, kuna sellest sõltub olulisel määral ala miljööväärtus suure

avaliku huviga külastusobjekti Suure Munamäe vahetus läheduses.

11

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on 29.12.2023 kirjaga nr 14-3/3458-1 nõustunud Rõuge

Vallavalitsuse seisukohaga, mille kohaselt KSH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangut on enne

korralduse andmist täiendatud vastavalt kirjas esitatud märkustele.

JÄRELDUS

Arvestades kavandatud tegevuste mahtu, iseloomu, planeeringuala suurust ja paiknevust ning

Natura 2000 võrgustiku ja Haanja looduspargi kaitse-eesmärke ja nende vajadusi, ei kaasne

eeldatavasti planeeringu elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid, sh ei ole oodata

ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 võrgustiku sidususele ega teistele kaitstavatele

loodusväärtustele. Eeltoodust tulenevalt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

vajalik ega põhjendatud. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded on võimalik määrata

detailplaneeringu koostamise käigus.Kui planeeringu koostamisel ilmneb vajadus täiendavate

uuringute järele või ilmneb uusi keskkonnavaatest olulisi asjaolusid, tuleb vastavad uuringud ellu

viia ning tulemustega arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel ja ellu viimisel.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda ala tundlikkusest seoses planeeringuala paiknemisega

Haanja looduspargi maastikukaitseala Keskusala piiranguvööndis, Natura 2000 Haanja loodusalal

ja linnualal, rohelise võrgustiku Haanja tuumalal, Rõuge-Haanja-Kütiorg väärtusliku maastiku alal

ning suure avaliku huviga miljööväärtuslikus turismipiirkonnas. Planeeringulahenduse

elluviimisel peavad säilima olemasolevad väärtused ning järgida tuleb üldplaneeringus,

maakonnaplaneeringus ja üleriigilises planeeringus esitatud põhimõtteid ja väärtuslike alade

arendamiseks seatud täiendavaid tingimusi.

Eelhinnangu koostasid:

Kariina Nesenko, maa- ja planeeringuspetsialist

Margit Päkk, keskkonnaspetsialist

Rõuge Vallavalitsus

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Koostöö tegijad ja kaasatavad isikud

nimekirja alusel

Meie 24.01.2024 nr 7-1/3-13

Rõuge vallas Haanja külas Uue-Haani

detailplaneeringu algatamisest

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisest teavitamine

Rõuge Vallavalitsuse 17.01.2024 korraldusega nr 2-3/21 algatati Rõuge vallas Haanja külas

Uue-Haani detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH). Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja ning koostamise korraldaja on Rõuge

Vallavalitsus (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik, Rõuge vald, [email protected]). Korraldus on

lisatud käesolevale kirjale.

Detailplaneeringu eesmärk on pereelamute, majutusmajade ja neid teenindavate ehitiste

kavandamine, et võimaldada katastriüksustele turismimajanduslikust vaatest otstarbekas kasutus

samaaegselt arvestades ja tugevdades olemasolevaid väärtusi. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 11,6 ha, hõlmates Harakmäe (18101:001:2110), Spordibaasi (18101:001:2790) ja

Pajusaare (18101:001:3080) katastriüksuseid. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõikele 2 on

detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal või juhul. Piirkonnas kehtiva Haanja valla üldplaneeringu kohaselt paikneb

planeeringuala Haanja külas osaliselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentidega,

üldplaneeringu lahendust ei muudeta.

KSH eelhinnangu ja asjaomaste asutuste seisukohtadele tuginedes jäeti KSH algatamata,

kuivõrd olulisi keskkonnamõjusid detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel tuleb järgida kõrgemates planeeringutes esitatud

põhimõtteid ja tingimusi olemasolevate väärtuste säilitamiseks, menetluse käigus on võimalik

tingimusi täpsustada ja täiendada. Oluline on vältida Haanja looduspargi ja Natura 2000

võrgustiku kaitse-eesmärkidele ning rohevõrgustiku toimele negatiivsete mõjude avaldumist,

samuti tuleb leida parimad võimalused ehitiste loodusesse sobitamiseks lähtuvalt avatud vaadete

ja piirkonnale omase asustusstruktuuri säilitamise põhimõttest. Detailplaneeringus tuleb

kajastada Haanja maratoni raja võimalik kulgemine. Kui ilmneb vajadus uuringute või

ekspertiiside järele, tuleb need teostada ja tulemustega planeeringulahenduses arvestada.

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb ning menetlusse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Saate selle kirja, sest kuulute

Rõuge Vallavalitusele teadaolevalt eeltoodud asutuste või isikute hulka. Edastame teile

planeeringumenetlust puudutavaid teateid ka edaspidi. Kui soovite muuta teadete kättesaamise

viisi või kontaktandmeid, siis palume kirjale vastava infoga vastata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Uno Kangro

abivallavanem majandusalal

Lisa 1. Rõuge Vallavalitsuse 17.01.2024 korraldus nr 2-3/21 „Haanja külas Uue-Haani

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“

Kariina Nesenko (520 6945, [email protected])