Õigusakti eelnõu

EELNÕU

21.05.2026

KULTUURIMINISTER

MÄÄRUS

2026. a nr

Kohanemisprogramm

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 3, välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ning välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemisse

suunamise ning selles osalemise tingimused ja kord.

§ 2. Mõisted

(1) Uussisserändaja käesoleva määruse tähenduses on täisealine isik, kes on vähem kui viis

aastat Eestis seaduslikult elanud ja kes on:

1) välismaalane, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel;

2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu

kodaniku seaduse alusel;

3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

4) rahvusvahelise kaitse taotleja, kellele on antud õigus Eestisse siseneda ja Eestis viibida

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel;

5) rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline

elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel;

6) ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.

(2) Kohanemisprogrammkäesoleva määruse tähenduses on riiklik koolitusprogramm

uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks. Kohanemisprogramm koosneb

kohanemisprogrammi teemamoodulitest ja eesti keele õppest.

§ 3. Kohanemisprogrammi eesmärk ja korraldaja

(1) Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist,

andes neile teadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest, Eesti kultuuriruumist ja ajaloost,

igapäevasest toimetulekust, digiriigi ja digiteenuste kasutamisest ning töö, ettevõtluse,

õppimise ja pereeluga seotud küsimustest, ning eesti keele omandamist.

(2) Riik korraldab lähtudes Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõikest 5, välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõikest 1 ja välismaalaste seaduse § 2231 lõikest 2

kohanemisprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sh kohanemise ja keeleõppe

toetamiseks.

2. peatükk

Kohanemisprogrammis osalemisse suunamine

§ 4. Kohanemisprogrammis osalemisse suunamine

(1) Uussisserändaja suunab kohanemisprogrammis osalema Politsei- ja Piirivalveamet, kui: 1) välismaalasele, rahvusvahelise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele, ajutise kaitse

saajale ja tema perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisloa andmise või

pikendamise kohta;

2) Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus elamisõiguse omandamise kohta;

3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse

andmise või pikendamise kohta;

4) rahvusvahelise kaitse taotlejale on antud luba Eestisse siseneda ja Eestis viibida.

(2) Alla 18-aastast uussisserändajat ei suunata kohanemisprogrammis osalema.

§ 5. Osalemisvõimalustest teavitamine

(1) Pärast uussisserändaja suunamist kohanemisprogrammis osalema teavitab

kohanemisprogrammi korraldaja isikut talle käesoleva määruse § 6 alusel ette nähtud

teemamoodulitest ja keeleõppest ning nendes osalemise võimalustest.

(2) Teavitamisel arvestatakse kohanemisprogrammi teemamoodulite ja keeleõppe

kättesaadavust ning uussisserändaja varasemat osalemist kohanemisprogrammis, sealhulgas

läbimata teemamooduleid ja keeleõpet.

3. peatükk

Kohanemisprogrammi sisu ja selles osalemise tingimused ja kord

§ 6. Kohanemisprogrammi sisu ja maht

(1) Kohanemisprogramm koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest ning on üles ehitatud

sihtrühmapõhiselt, arvestades uussisserändaja Eestis viibimise alust.

(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud uussisserändajatele koosneb

kohanemisprogramm teemamoodulitest, milleks on baasmoodul, digimoodul ning töö-,

ettevõtlus- ja peremoodul, ning eesti keele õppest tasemetel A1–B1. Kohanemisprogrammis

osalemine on nimetatud sihtrühmale vabatahtlik.

(3) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud uussisserändajale on

kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik sisseelamismooduli ja eesti keele õppe A1-

taseme osas. Nimetatud uussisserändajal ei ole täiendavalt õigus osaleda muudes

kohanemisprogrammi teemamoodulites ning eesti keele õppes tasemetel A2 ja B1.

(4) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud uussisserändajale on

kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik baasmooduli rahvusvahelise kaitse saajale ja

eesti keele õppe tasemetel A1–B1 osas. Nimetatud uussisserändajal on täiendavalt õigus

osaleda ka muudes kohanemisprogrammi teemamoodulites, kui baasmoodul või käesoleva

määruse §-s 8 nimetatud lühimoodul on läbitud.

(5) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud uussisserändajale on

kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik baasmooduli ajutise kaitse saajale ja eesti keele

õppe A1-taseme osas. Nimetatud uussisserändajal on täiendavalt õigus osaleda üksnes

digimoodulis ning eesti keele õppes tasemetel A2 ja B1.

(6) Kohanemisprogrammi teemamoodulite sisu, maht ja õppevormid on sätestatud käesoleva

määruse lisades 1–7.

(7) Keeleõppe eeldatav maht on vähemalt A1-tasemel 100, A2-tasemel 150 ja B1-tasemel 250

juhendatud akadeemilist tundi.

§ 7. Kohanemisprogrammis osalemine ja läbimine

(1) Kohanemisprogrammis osalemist arvestatakse eraldi iga läbitud teemamooduli ning eesti

keele õppe taseme kaupa.

(2) Teemamoodul loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vastava teemamooduli

õppekavas ettenähtud mahus ja viisil.

(3) Teemamoodulit saab kohanemisprogrammi raames läbida ühe korra, välja arvatud

käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud uussisserändaja, kes võib baasmoodulis või

selle osas osaleda korduvalt.

(4) Eesti keele õpe loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud keeleõppes käesoleva

määruse §-s 6 ette nähtud tasemel ja mahus.

(5) Eesti keele õppes ei pea osalema uussisserändaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või

kõrgharidust.

(6) Kui uussisserändaja on läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe või kui ta on viimase viie

aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme

keeleõppe, ei võimaldata talle üldjuhul tasuta samal tasemel kohanemisprogrammi keeleõppes.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 6 loetakse keeleõppe läbimiseks seda, kui

uussisserändaja on:

1) sooritanud eesti keele tasemeeksami ja tal on selle kohta Haridus- ja Noorteameti

väljastatud kehtiv tasemetunnistus;

2) läbinud vastava taseme eesti keele õppe kohanemisprogrammi väliselt ning tal on selle

kohta A1-taseme puhul koolitaja väljastatud tunnistus ning A2- ja kõrgema taseme puhul

Keeleameti tegevusloaga koolitaja väljastatud tunnistus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul esitab uussisserändaja kohanemisprogrammi

korraldajale tõendi hariduse omandamise kohta ja lõikes 6 sätestatud juhul tunnistuse keeleõppe

läbimise kohta.

(9) Uussisserändajal on õigus katkestada eesti keele õpe üks kord iga keeleoskustaseme (A1–

B1) kohta, teavitades sellest koheselt kirjalikult kohanemisprogrammi korraldajat.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis

4 nimetatud uussisserändaja suhtes.

(11) Kui uussisserändajale on käesoleva määruse § 6 kohaselt kohanemisprogrammis

osalemine osaliselt või täielikult kohustuslik, loetakse kohanemisprogramm läbituks kõigi

kohustuslike teemamoodulite ja kohustusliku eesti keele õppe läbimisel.

(12) Uussisserändaja, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline kohanemisprogrammi täielikult

läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema

terviseseisund võimaldab.

(13) Uussisserändaja võib kohanemisprogrammis osaleda üksnes tema Eestis viibimise õiguse

kehtivusaja jooksul.

§ 8. Kohanemisprogrammi baasmooduli erisus

Välismaalaste seaduse § 30914 lõikes 1 nimetatud uussisserändaja suunatakse käesoleva

määruse § 6 lõikes 4 nimetatud baasmooduli asemel lühimoodulisse vastavalt käesoleva

määruse lisale 6.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 9. Varem alustatud kohanemisprogrammis osalemine

Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kohanemisprogrammis osalemine toimub

siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ sätestatud tingimustel

ja korras.

§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 “Kohanemisprogramm” tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 12. juunil.

Minister

Kantsler

Lisa 1 Baasmoodul

Lisa 2 Digimoodul

Lisa 3 Töömoodul

Lisa 4 Peremoodul

Lisa 5 Ettevõtlusmoodul

Lisa 6 Baas- ja lühimoodul rahvusvahelise kaitse saajale ning baasmoodul ajutise kaitse saajale

Lisa 7 Sisseelamismoodul

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium 26.05.2026 nr 1-12/589-1

Siseministeerium

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Kohanemisprogramm“ eelnõu. Ootame

Teie tagasisidet viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Politsei- ja Piirivalveamet

Integratsiooni Sihtasutus

Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Pagulasabi

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) Eesti esindus

Margarita Källo 5624 5840

[email protected]

Epp Hannus 628 2231

[email protected]

Kultuuriministri .... juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm”

Lisa 1

BAASMOODUL

Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab kohanemisprogrammi § 2 lõike 1

punktides 1–3 nimetatud isikute esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud

alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis.

Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe,

e-õppe või nende kombinatsioonina.

Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist:

1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet;

2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;

3. Igapäevaelu ja toimetulek.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti ajaloo etapid ja

rahvuslik mälu

Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke

hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja

Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne)

Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid

Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja

taasiseseisvumine

Eesti

rahvusidentiteet

Eestluse tähendus ja kestvus

Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine

Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome

Eesti keel ja selle

roll ühiskonnas

Keelepoliitika ja riigikeele tähendus

Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine

Eesti keele roll identiteedi kandjana

Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid

Eestlaste suhtlus- ja

käitumismustrid

Kultuurišokk ja selle leevendamine

Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus

Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas

Põhiõigused ja

ühiskondlikud

väärtused

Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine

Kaasamine ja osalusvõimalused

Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste

õigused

Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine

Kultuuriline ühisväli

ja sümbolid

Riigipühad ja riiklik sümboolika

Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu)

Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa

Vaba aeg ja

kultuuriosalus

Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid

(muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport)

Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles

Osalemine kogukondlikes tegevustes

II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti riigikord ja

institutsioonid

Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused

Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim

Kohalikud omavalitsused ja nende roll

Õiguslik staatus ja

elamisload

ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused

Elukoha registreerimine rahvastikuregistris

Eestis õigusliku viibimise alused

Kodakondsuse omandamise võimalused

Digiriik ja e-teenused

ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID

eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet

e-tervis, e-maksuamet, e-kool, e-valimised

Rahvastikuregistri teenused, e-patsient, digiretsept

Tööelu ja tööõigus

Tööleping, töötingimused, tööohutus

Töövaidlused ja Tööinspektsioon

Töö- ja pereelu tasakaal

Töökultuur

Eesti Töötukassa

teenused ja

ettevõtlusvõimalused

Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus

Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine

Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine

Haridus ja

kvalifikatsioonide

tunnustamine

Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud

kohustused

ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused

Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks

III. IGAPÄEVAELUOLU JA TOIMETULEK

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Hädaolukorrad ja

siseturvalisus

Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine

Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus

Ohvriabi ja selle kättesaadavus

Tervishoid ja

sotsiaalne kaitse

Perearstid, eriarstid, haigekassa roll

Digiretsept, e-tervis, e-patsient

Füüsilise ja vaimse tervise teenused

Teenused erivajadustega inimestele

Pangandus ja

finantskirjaoskus

Pangakonto avamine ja kasutamine

E-maksed ja igapäevased rahatehingud

Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus

Elukoht ja kodu

korraldus

Eluaseme üürimine ja ostmine

Rendilepingud ja kommunaalkulud

Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid

Telekommunikatsioon ja internetiteenused

Transport ja liiklus

Juhiload ja liiklusõigus

Ühistranspordi süsteem

Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid

Kodused teenused ja

kolimine

Lastehoid, koduabilised, koduhooldus

Postiteenus ja pakiteenused

Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad

Orienteerumine ja

igapäevased tegevused

Linnaosade tundmine ja liikumine linnas

Toidukultuur ja söömisharjumused

Kliima ja loodus Eestis

Siseturism ja huviväärsused

Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused

Teabeallikad ja

õigusalane nõustamine

Riigi Teataja, Eesti.ee, Eesti Rahvusringhääling ja teised

usaldusväärsed allikad

Kohalike omavalitsuste infokanalid

Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia

Tasuta õigusabi ja Juristide Liidu nõustamisteenused

BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:

Baasmooduli läbinud isik:

1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest;

2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma

kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis;

3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele

õppe võimalustest;

4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja

mittediskrimineerimise põhimõtteid;

5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja

usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas;

6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning

kogukondlikes tegevustes;

7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli

igapäevaelus ja kohanemisel;

8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel

leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta;

9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid;

10) teab tööõiguse põhialuseid ning oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid;

tunneb Eesti töökultuuri;

11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud

ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA);

12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis;

13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist;

14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport,

kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine);

15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid

meediaportaale;

16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh

Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm).

Kultuuriministri 12. juuni 2026. a määruse nr ?? „Kohanemisprogramm”

Lisa 2

DIGIMOODUL

Digimoodul toetab uussisserändaja digipädevuse järkjärgulist arengut eesmärgiga suurendada

iseseisvat ja turvalist toimetulekut Eesti digiriigis. Digimooduli sisu kohandatakse koolitusel

osalejate keskmisele digipädevuse tasemele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus

lähtuvad sihtrühma esialgsest tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest

teemadest on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas

isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas.

Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad digimooduli tasemest. Alg-

ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud õppes, sealhulgas kontaktõppe või

veebipõhise õppe vormis. Edasijõudnute taseme digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis.

Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel, mille maht on järgmine:

– algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi,

– kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi,

– edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi.

Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mille ta valib oma esialgse digipädevuse

enesehinnangu alusel.

I. ALGTASEME DIGIMOODUL

Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane digipädevus

Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased digipädevused ja enesekindlus digiseadmete

ning Eesti digiteenuste kasutamisel.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Digiriigi

kontseptsioon ja

digipädevuse alused

Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus

Digioskuste olulisus toimetulekul

Digimooduli eesmärk ja ülesehitus

Digiseadmed ja

interneti kasutamise

alused

Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine

Internet ja veebibrauserid

WiFi ja ühendused

Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid,

tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused)

Turvaline

digiseadmete

kasutamine

Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline

autentimine

Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine

Avalike võrkude kasutamise riskid

Digisuhtlus ja

failihaldus

E-posti konto loomine ja kasutamine

Manused ja rämpspost

Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine

Videopõhine

digisuhtlus ja

koostöö

Videokoosolekute platvormid

Kontode loomine

Koosolekuga liitumine

Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine

Digitaalne identiteet

ja e-identiteet

Isikukoodi tähendus

E-identiteedi roll

Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted

Autentimisvahendid

ja digiallkiri

Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus

ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID

PIN1, PIN2 ja PUK

Praktiline

autentimine ja

seadistamine

ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine

Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine

Riigiportaalid ja

andmed

Riigiportaal eesti.ee

Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia

Rahvastikuregistri teenused

Politsei- ja

tervishoiu

digiteenused

Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused

Hädaabi ja riigiinfotelefon

Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht

Töö ja raha

digikeskkonnas

Töötukassa digiteenused

Tööotsing

Pangakonto avamine

Maksu- ja Tolliameti e-teenused

Sotsiaal- ja perega

seotud

digiteenused

Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused

Perehüvitised

Kooli ja lasteaia digiteenused

Eluaseme ja

liikumise

digiteenused

Eluaseme otsinguga seotud portaalid

Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused

Juhilubadega seotud e-teenused

Digivahendid ja

küberturvalisus

Küberhügieen

Levinumad pettused ja õngitsused

Isikuandmete kaitse

Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad

DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:

Digimooduli algtaseme läbinud isik:

1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning

mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid;

2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate

igapäevaste vajaduste lahendamiseks;

3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning

eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust;

4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga,

kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses);

5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes;

6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis;

7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID-

kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil;

8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri,

Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid;

9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada

Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid;

10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega;

11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja

seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning

tegutseda kahtlaste olukordade korral;

12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse

küsimustes.

II. KESKTASEME DIGIMOODUL

Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine

Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid

igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas

toimetulekul.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Digiriigi toimimise

loogika

Eesti digiriigi toimimise põhimõtted

Digiteenuste omavaheline seotus

Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus

Digitaalne identiteet

igapäevases

kasutuses

ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine

Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine

Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes

Turvaline e-teenuste

kasutamine

Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel

Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid

Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises

Tervishoiu

digiteenused

Terviseportaal ja selle roll

Perearst, digiretsept, haigusleht

Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine

Töö, õppimise ja

ametliku suhtluse

digiteenused

Töötukassa digiteenused ja tööotsing

Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine

Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus

Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel

Pere ja kohaliku

omavalitsuse

digiteenused

Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused

Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused

Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted

Eluaseme ja

liikumise

digiteenused

Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides

Transpordi ja liikumise digiteenused

Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused

Infootsing ja

ametlik digisuhtlus

Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine

Ametliku ja mitteametliku info eristamine

Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega

Küberturvalisus

igapäevaelus

Kberhgieen

Eluliste olukordadega seotud pettused

Isikuandmete teadlik jagamine

Käitumine kahtluste ja probleemide korral

DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED

Digimooduli kesktaseme läbinud isik:

1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste

süsteemis;

2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja

digiallkirjastamist igapäevastes olukordades;

3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-,

eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel;

4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete

ja tähtaegade tähendust;

5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste

olukordade lahendamiseks;

6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas;

7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse

korral abi otsida;

8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi

igapäevaelus.

III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL

Digielu teadlik juhtimine ja edasijõudnud digipädevus

Põhieesmärk on anda digipädevale uussisserändajale ülevaade Eestist kui digiriigist ja

süvendada tema oskust kasutada Eesti digikeskkonda teadlikult, turvaliselt ja tõhusalt,

lahendada keerukamaid elulisi olukordi digiteenuste abil ning juhtida oma digikäitumist

vastutustundlikult.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti digiriik

süvatasandil

Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted

Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika

Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel

Digitaalne identiteet

ja õiguslik vastutus

ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades

Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus

Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused

Riigi põhiandmed ja

ametlik digisuhtlus

Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja

Settle in Estonia)

Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele

Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus

Tervise ja tööga

seotud digiteenused

Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades

Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused

Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused

Raha ja maksud

digikeskkonnas

Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine

Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus

Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel

Pere-, eluaseme- ja

liikumise

digiteenused

Pere ja lastega seotud digiteenused

Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused

Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused

Digitaalsed

tööriistad ja

digikäitumine

Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine

Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus

Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine

Küberturvalisus ja

riskide ennetamine

Küberhügieen

Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas

Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse

Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral

DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED

Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik:

1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste

omavahelist seotust;

2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud

õiguslikku vastutust;

3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö,

tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel;

4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende

mõju teenuste kasutamisele;

5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks

asjaajamiseks;

6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi,

eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult;

7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge;

8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste

olukordade korral;

9) on valmis liikuma digipädevuse arendamisel edasi iseseisva ja pideva õppimise suunas.

Kultuuriministri juuni 2026. a määruse nr „Kohanemisprogramm”

Lisa 3

TÖÖMOODUL

Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-

õppe või nende kombinatsioonina.

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1. Ülevaade Eestisse saabumise ja Eestis viibimise üldpõhimõtetest ning tööga seotud

halduslikest toimingutest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate

pakutavast personaalsest nõustamisest. .

2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused

3. Töötajate sotsiaalsed võrgustikud, sh ametiühingud ja –liidud, nt Ametiühingute Keskliit

4. Tööõigus, töötaja õigused ja kohustused töösuhtes

5. Maksusüsteem: tulumaks, sh tagastamine, sotsiaalmaks, käibemaks

6. Töötuskindlustus, ravikindlustus

7. Töökultuur

8. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse töörändega tulijatele

Soovituslik

1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid

a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis

b. töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga

c. töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealjuures ei

toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus

2. Pensionisüsteem

3. Täienduskoolituse ja praktika võimalused

4. Vabatahtlikus tegevuses osalemine

5. Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning

vastavad veebiportaalid)

6. Vanemahüvitis ja -puhkus

7. Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel

Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded

Töö teemamooduli läbinud isik:

a. teab töörändega seotud elamisõiguse ja elamisloa üldpõhimõtteid ning seda, kust leida

vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet;

b. omab ülevaadet töötajate vabast liikumisest Euroopa Liidus ning Eesti Töötukassa

pakutavatest tööturuteenustest;

c. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone töövaldkonnas leidub;

d. omab ülevaadet tööõigusega seonduvast ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet;

e. omab ülevaadet, kust leida teavet töötajatele kehtivate maksukohustuste kohta;

f. omab ülevaadet, kuidas toimib töötus- ja ravikindlustus;

g. omab ülevaadet, milline on Eestis töökultuur;

h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse töörändega saabunud uussisserändajatele

ning kust leida nende kohta lisateavet.

Kultuuriministri … juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm”

Lisa 4

PEREMOODUL

Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-

õppe või nende kombinatsioonina.

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1. Ülevaade Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtetest ning asutustest, kelle poole

pöörduda pere ja staatusega seotud küsimustes. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti

migratsiooninõustajate rollist ning personaalsete nõustamisvõimaluste olemasolust.

2. Peretoetused, sh sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus

3. Lastega seotud teave, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon

116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö

teenused, sh huviharidus lastele

4. Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus

5. Vaba aja veetmise võimalused, sh huviharidus täiskasvanutele

6. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse pererändega tulijatele

7. Vaimne tervis

Soovituslik

1. Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas

2. Pensionisüsteem

3. Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidus, kõrgharidus, elukestev õpe ja

täienduskoolitus, eelkõige keskendudes sellele, millised on võimalused panna oma laps kooli

või lasteaeda

4. Lapse õigused: perekonnaseadusest ja uuest lastekaitseseadusest tulenevad lapsevanema

õigused ja kohustused

5. Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused

6. Tööturuteenused ja töövahendusportaalid

7. Raamatukogud

8. Muuseumid

9. Vabatahtlikus tegevuses osalemine

10. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku

üritusel vms)

Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded

Perekonna teemamooduli läbinud isik:

a. teab Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral

personaalset nõu ja lisateavet;

b. omab ülevaadet erinevatest toetustest ning teab, kust leida nende kohta lisateavet;

c. omab ülevaadet lastega seotud teemadest, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine,

lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, huviringid,

sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused;

d. omab ülevaadet vanemahüvitisest ning lapsehoolduspuhkusest;

e. omab ülevaadet, millised on levinumad võimalused vaba aja veetmiseks lastega;

f. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse pererändega saabunud uussisserändajatele

ning kust leida nende kohta lisateavet.

Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm”

Lisa 5

ETTEVÕTLUSMOODUL

Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-

õppe või nende kombinatsioonina.

Käsitletavad teemad:

Kohustuslik

1. Ülevaade Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtetest ning ettevõtlusrändega

seotud eripäradest. Ülevaade ettevõtlusega seotud erivõimalustest, sh e-residentlusest ja

iduettevõtlusega seotud lahendustest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti

migratsiooninõustajate pakutavast personaalsest nõustamisest .

2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused

3. Majandus-ja ettevõtluskeskkond Eestis, sh eksport

4. Ettevõtlusvormid ja ettevõtlusega seotud õigusaktid

5. Ülevaade Eesti maksusüsteemist sh ettevõtetele kehtivad maksud

6. Ettevõtlusega alustamine, sh vastavad nõuded ja võimalused, ettevõtlustoetus,

ettevõtjaportaal, start-up´id.

7. Ettevõtjate sotsiaalsed võrgustikud ja liidud: nt Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Finance Estonia, Invest in Estonia, Start-up

kogukonnad jms

Soovituslik

1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid

a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis

b. piiriülene ettevõtlus EL-s

2. Töökultuur Eestis

3. Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine

4. Töötuskindlustus, ravikindlustus

5. Vanemahüvitis ja puhkus

6. Tugiteenuste ülevaade ettevõtlusrände raames Eestisse saabujatele

7. Osalemine mõne teemakohasel üritusel, mõne ettevõtte või e-Estonia Briefing Centre´i

külastus jms

Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded

Ettevõtluse teemamooduli läbinud isik:

a) teab Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse

korral personaalset nõu ja lisateavet;

b) omab ülevaadet Eesti majandus-ja ettevõtluskeskkonnast;

c) omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja

ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot;

d) omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest;

e) omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest;

f) omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas

leidub.

Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm”

Lisa 6

BAASMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE

Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse saajate esmast

kohanemist Eesti ühiskonnas. Rahvusvahelise kaitse saaja võib vajaduspõhiselt osaleda

baasmoodulis või selle osas korduvalt.

1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

Eeldatav maht: juhendatud koolitus 25-40 t

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused;

2) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

3) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa

andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud

õigusteave, sh kodakondsuse omandamine;

4) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele;

5) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

6) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha

leidmine;

7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe;

10) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne);

11) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal;

12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

Soovituslik

1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või

mõnes muus interaktiivses tegevuses;

2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle.

Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud

isik:

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab eesti keele oskuse olulisusest ning on tutvunud kohaliku komberuumiga;

3) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused,

missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet;

4) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende

kohta lisateavet;

5) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

6) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi

ja kohustusi;

7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

10) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest;

11) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades;

12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral.

LÜHIMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE

Baasmooduli lühimoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse

saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas olukordades, kus baasmooduli täismahus läbimine

ei ole vajalik või võimalik.

Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on

videomaterjalid

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline

kohanemine;

2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa

andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud

õigusteave, sh kodakondsuse omandamine;

3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

5) ülevaade teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste

tutvustus);

6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud

digipädevused (ID-kaardi kasutamine);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused,

eesti keele õpe;

11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne).

Kohanemisprogrammi lühimooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa

(lühimoodul) läbinud isik:

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused,

missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet;

3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest;

4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral;

5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (mh teab,

milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet);

6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest.

BAASMOODUL AJUTISE KAITSESAAJALE

Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab ajutise kaitse saajate esmast

kohanemist Eesti ühiskonnas.

Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on

videomaterjalid

Käsitletavad teemad

Kohustuslik

1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline

kohanemine;

2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal, Eestis seadusliku viibimisega

seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis

seadusliku elamise alused;

3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad

tähtpäevad);

4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga.

5) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste

tutvustus);

6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur;

7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud

digipädevused (ID-kaardi kasutamine);

8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

pakutavad teenused ja toetused;

9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste

huvitegevusvõimalused);

10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused,

eesti keele õpe;

11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning

vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne).

Kohanemisprogrammi ajutise kaitse saajate teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded

Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik:

1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid;

2) teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust

leida vajaduse korral lisateavet, sh omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku

teavet;

3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest;

4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks

langemise korral;

5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid

lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet);

6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik

neid saada;

7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne;

8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid

pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus;

9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele;

10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist

haridusteed;

11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja

veetmise võimalustest;

Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm”

Lisa 7

SISSEELAMISMOODUL

Sisseelamismoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate

esmast kohanemist Eesti ühiskonnas.

Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi juhendatud õpet.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti riigi ja ühiskonna

alused

Eesti riigi toimimise põhimõtted

Lähiajalugu ja selle mõju ühiskonnale

Ühiskondlikud väärtused ja käitumisnormid

Avalikud teenused ja asutused

Rahvusvahelise kaitse

taotleja õigused ja

kohustused

Rahvusvahelise kaitse taotlemise üldpõhimõtted

Taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal

Suhtlus riigiasutustega

Elukorraldus ja

igapäevane toimetulek

Majutus ja elukeskkond

Liikumine ja transport

Esmased teenused ja abi

Eesti kultuuriruum igapäevaelus

Riigipühad, tähtpäevad ja tavad

Toidukultuur

Ilmastikuolud ja nendega toimetulek

Tervis ja heaolu

Tervishoiusüsteemi alused

Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne tugi

Abi otsimise võimalused

Haridus ja lastega

seotud teemad

Laste õigused ja kohustused

Haridussüsteemi alused ja väärtustamine

Lastega perede toetamine

Turvalisus ja

õiguskord

Turvaline käitumine

Hädaabi ja kriisiolukorrad

Õiguskaitseasutuste roll

Digitaalne

toimetulek ja info

kättesaadavus

Digisuhtluse ja digiteenuste alused

Usaldusväärsete infoallikate kasutamine

Keeleõppe võimalused

Edasised kohanemis- ja lõimumisteenused

Kohanemis- ja

edasised võimalused

Eestis Kogukondlikud, vabatahtlikud tegevused ja tugiteenused

Tööelu ja majanduslik

toimetulek

Eesti töökultuur

Töötamisega seotud õigused ja kohustused

Rahatarkus ja igapäevane finantstoimetulek

SISSEELAMISMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:

Rahvusvahelise kaitse taotleja sisseelamismooduli läbinud isik:

1) omab ülevaadet Eesti riigi ja ühiskonna toimimise põhialustest, sealhulgas Eesti lähiajaloost

ning selle mõjust ühiskondlikele väärtustele, käitumisnormidele ja komberuumile;

2) mõistab Eesti kultuuriruumi ja ühiskondlikke tavasid, sh eestlaste suhtlemiskultuuri,

käitumisnorme ja kirjutamata reegleid, riigipühade ja tähtpäevade tähendust ning toidu- ja

joogikultuuri eripärasid;

3) teab rahvusvahelise kaitse taotleja õigusi ja kohustusi ning oskab suhelda riigiasutustega

ametlikes ja igapäevastes olukordades;

4) omab teadmisi igapäevaseks toimetulekuks vajalike teenuste ja abivõimaluste kohta,

sealhulgas ilmastikuoludega toimetulekuks ning Eesti nelja aastaajaga seotud praktilisteks

valikuteks (nt sobiv riietus ja liikumine);

5) teab, kust otsida abi tervise-, heaolu- ja turvalisusega seotud küsimustes, sh vaimse heaolu

ja kriisiolukordade korral;

6) omab teadmisi laste ja peredega seotud õigustest ning haridus- ja tugiteenuste

üldpõhimõtetest, mõistes hariduse väärtustamist Eesti ühiskonnas, koolikohustuse

põhimõtteid ning keeleomandamise olulisust kohanemisprotsessis;

7) mõistab Eesti tööelu ja töökultuuri aluspõhimõtteid, sh töökohal kehtivaid käitumisnorme

ja ootusi, ametlikku suhtlust, kandideerimise üldloogikat ning eesti keele oskuse rolli

tööelus;

8) on teadlik töötamise ja tööõigusega seotud põhimõtetest Eestis, sealhulgas töötamise loa

taotlemise korrast, töölepingu sõlmimise nõuetest, töötaja õigustest ja kohustustest,

ametliku ja mitteametliku töötamise erinevustest ning tööalase ekspluateerimise ja

inimkaubanduse riskidest;

9) omab esmaseid teadmisi rahalisest toimetulekust Eestis, sh pangakonto avamise

võimalustest ja tingimustest, erinevatest maksevahenditest ning igapäevase hinnataseme

üldisest mõistmisest;

10) oskab kasutada usaldusväärseid infoallikaid ja digikanaleid igapäevaelus ja ametlikes

toimingutes;

11) on teadlik edasistest kohanemis- ja lõimumisvõimalustest Eestis, sealhulgas keeleõppest,

kogukondlikest tegevustest ja tugiteenustest.

1

Kultuuriministri määruse „Kohanemisprogramm“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse Riigikogus 18. mail 2026. a vastu võetud välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse ja sellega Euroopa Liidu kodaniku seadusesse ning välismaalaste

seadusesse tehtud muudatuste rakendamiseks. Muudatused on planeeritud jõustuma 12. juunil

2026. a.

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 3, välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ning välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1

alusel.

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning

selles osalemise tingimused ja korra Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele, kes

on omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on

pikendatud.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ja välismaalaste seaduse §

2231 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega välismaalase

kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise

tingimused ja korra.

Kuni 30. aprillini 2021. a kuulus kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi

vastutusalasse. Seni on kohanemisprogramm olnud reguleeritud siseministri 13. augusti 2014.

a määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega

nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi, mille tulemusel anti

lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine

Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu vastutab uussisserändajate kohanemispoliitika

valdkonna eest kultuuriminister.

Määrusega ajakohastatakse kohanemisprogrammi ülesehitust, sihtrühmi ning

kohanemisprogrammis osalemise tingimusi ja korda. Regulatsioon viiakse kooskõlla

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustega, mis tulenevad Euroopa

Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest.

Seoses rahvusvahelise kaitse korralduse muudatustega lisandub kohanemisprogrammi uus

sihtrühm – rahvusvahelise kaitse taotlejad –, kellele luuakse eraldi sisseelamismoodul ning

kehtestatakse uus lisa 7.

Samuti ajakohastatakse kohanemisprogrammi moodulite süsteemi vastavalt uussisserändajate

vajadustele ja senisele rakenduspraktikale. Õppe- ja teadusmooduli pakkumine lõpetatakse ning

kohanemisprogramm keskendub laiendatud baasmoodulile, digimoodulile ning teistele

praktilist toimetulekut toetavatele teemamoodulitele.

Määruse rakendamine toob kaasa täiendava korraldusliku ja finantsilise mõju seoses

kohanemisprogrammi sihtrühma ja teenuste laiendamisega.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840) ning õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada uus kohanemisprogrammi regulatsioon ning viia see kooskõlla

Euroopa Liidu kodaniku seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja

välismaalaste seaduse muudatustega.

Eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on kohandada kohanemisprogramm Euroopa Liidu rände-

ja varjupaigapaketi rakendamisest tulenevate muudatustega rahvusvahelise kaitse valdkonnas.

Seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustega lisandub

kohanemisprogrammi uus sihtrühm – rahvusvahelise kaitse taotlejad. Selleks luuakse uus

sisseelamismoodul, mille eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate esmaseid teadmisi

ja toimetulekut Eestis viibimise ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada kohanemisprogrammi ülesehitust, osalemise tingimusi ja

korralduslikku raamistikku vastavalt muutunud tööprotsessidele ja ministeeriumidevahelisele

tööjaotusele. Kohanemispoliitika valdkonna üleminekul Kultuuriministeeriumi vastutusalasse

ning Integratsiooni Sihtasutuse rolli suurenemisel täpsustatakse kohanemisprogrammi

korraldust ja terminikasutust.

Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada kohanemisprogrammi moodulite süsteemi vastavalt

uussisserändajate vajadustele ja senisele rakenduspraktikale. Õppe- ja teadusmooduli

pakkumine lõpetatakse, kuna senine praktika näitab vähest huvi nimetatud moodulite vastu.

Samuti käsitletakse õppimisvõimalustega seotud teemasid juba kohanemisprogrammi

baasmooduli raames ning kõrg- ja kutseõppeasutused toetavad õppima asuvate välisüliõpilaste

ja kutseõppe õppijate kohanemist ka oma tugitegevuste kaudu. Seetõttu ei ole nende moodulite

eraldiseisev pakkumine kohanemisprogrammi raames enam põhjendatud.

Samas on viimaste aastate rakenduspraktika näidanud suurenenud vajadust digipädevuste, Eesti

digiriigi toimimise ning Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi parema mõistmise toetamiseks.

Sellest tulenevalt keskendub kohanemisprogramm edaspidi praktilist toimetulekut toetavatele

moodulitele, sealhulgas laiendatud baasmoodulile, digimoodulile ning töö-, ettevõtlus- ja

peremoodulitele.

Eelnõu eesmärk on tagada, et kohanemisprogramm vastaks Eesti muutunud rändekorraldusele,

Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketist tulenevatele kohustustele ning uussisserändajate

tegelikele vajadustele, toetades nende teadlikku ja iseseisvat toimetulekut Eesti ühiskonnas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 11 paragrahvist.

3

Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis

osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja kord. Säte tuleneb Euroopa Liidu

kodaniku seaduse § 49¹ lõikest 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96

lõikest 3 ning välismaalaste seaduse § 223¹ lõikest 1, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse

suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra.

Eelnõu § 2 kohaselt sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Paragrahvi lõikes 1

määratletakse uussisserändaja mõiste ning loetletakse kohanemisprogrammi sihtrühmad.

Uussisserändajana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses täisealist isikut, kes on Eestis

seaduslikult elanud vähem kui viis aastat ning kellele on antud tähtajaline elamisluba või

elamisõigus välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse või välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Võrreldes varasema regulatsiooniga täiendatakse

sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatega, kellele on antud õigus Eestis viibida

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu

rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse muudatustest.

Paragrahvi lõikes 2 määratletakse kohanemisprogrammi mõiste. Kohanemisprogramm on

riiklik koolitusprogramm uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks.

Kohanemisprogramm koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest. Säte kirjeldab

kohanemisprogrammi üldist ülesehitust ning rõhutab programmi eesmärki toetada

uussisserändaja esmaseid teadmisi ja toimetulekut Eesti ühiskonnas.

Eelnõu § 3 kohaselt sätestatakse kohanemisprogrammi eesmärk ja korraldaja.

Kohanemine on osa laiemast lõimumisprotsessist ning loob eelduse uussisserändaja edukaks

iseseisvaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada

uussisserändajat Eesti ühiskonda sisenemise algusfaasis, pakkudes talle esmaseid teadmisi

Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest, õigustest ja kohustustest, igapäevasest toimetulekust,

avalike teenuste kasutamisest, Eesti kultuuriruumist ning eesti keele õppimise võimalustest.

Varajane ja süsteemne kohanemise toetamine aitab vähendada hilisemaid sotsiaalseid, keelelisi

ja kultuurilisi takistusi ning toetab uussisserändaja teadlikku osalemist ühiskonnaelus. Samuti

aitab see tugevdada ühiskondlikku sidusust, usaldust riigi ja avalike institutsioonide vastu ning

ennetada sotsiaalset tõrjutust ja kogukondlikku eraldumist. Seetõttu nähakse eelnõuga

kohanemisprogrammis osalemise võimalus ette ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele juba

rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse kohanemisprogrammi korraldaja. Riik korraldab

kohanemisprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, lähtudes Euroopa Liidu kodaniku

seadusest, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest ja välismaalaste seadusest

tulenevatest volitusnormidest. Integratsiooni Sihtasutus on riigi asutatud sihtasutus, mille

eesmärk on toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda,

sealhulgas kohanemist ja eesti keele õpet.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ja

osalemisvõimalustest teavitamise kord.

4

Eelnõu § 4 kohaselt reguleeritakse kohanemisprogrammis osalemisse suunamist. Paragrahvi

eesmärk on määratleda, millisel alusel ja millisel menetlushetkel erinevad uussisserändajate

sihtrühmad kohanemisprogrammi suunatakse.

Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et uussisserändaja suunatakse kohanemisprogrammis osalema

Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Suunamise alus sõltub uussisserändaja Eestis viibimise

õiguslikust alusest ning vastava staatuse või õiguse andmise menetlusest. Sättes eristatakse

erinevaid sihtrühmi, et tagada selgus kohanemisprogrammi suunamise aluste ja

menetlushetkede osas.

Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et alla 18-aastast uussisserändajat kohanemisprogrammis

osalema ei suunata. Kohanemisprogramm on kavandatud täisealistele uussisserändajatele.

Alaealiste kohanemise, keeleõppe ja haridusliku toe korraldus toimub teiste haridus- ja

sotsiaalvaldkonna meetmete kaudu.

Eelnõu § 5 kohaselt reguleeritakse uussisserändaja teavitamist kohanemisprogrammis

osalemise võimalustest.

Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et pärast kohanemisprogrammi suunamist teavitab

kohanemisprogrammi korraldaja uussisserändajat talle ette nähtud teemamoodulitest,

keeleõppest ning nendes osalemise võimalustest.

Paragrahvi eesmärk on muuta kohanemisprogrammi teavitamise korraldus paindlikumaks ja

kasutajasõbralikumaks ning siduda teavitamine vahetumalt tegelike koolitusvõimalustega.

Varasema praktika kohaselt toimus korduvsuunamine kindla perioodilisusega sõltumata sellest,

kas kohanemisprogrammi Settle in Estonia portaalis olid isikule sobivad koolitused parasjagu

avatud. See tähendas praktikas olukordi, kus uussisserändaja sai teavituse

kohanemisprogrammis osalemise kohta, kuid ei saanud end kohe sobivale koolitusele

registreerida. Selline korraldus vähendas osalemismotivatsiooni ning eeldas uussisserändajalt

koolitusvõimaluste pidevat iseseisvat jälgimist.

Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et teavitamisel arvestatakse kohanemisprogrammi

teemamoodulite ja keeleõppe kättesaadavust ning uussisserändaja varasemat osalemist

kohanemisprogrammis, sealhulgas läbimata teemamooduleid ja keeleõpet. Praktikas toimub

teavitamine automaatselt hetkel, kui kohanemisprogrammi portaalis avanevad uued koolitused.

Süsteem arvestab sealjuures uussisserändaja sihtrühma, talle kohalduvaid kohustuslikke

mooduleid, varasemat osalemist ning läbimata teemamooduleid ja keeleõpet. Selline lahendus

võimaldab uussisserändajal registreeruda sobivale koolitusele vahetult pärast teavituse saamist

ning muudab kohanemisprogrammis osalemise tõhusamaks ja paremini sihtrühma vajadusi

arvestavaks.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse kohanemisprogrammi sisu ning selles osalemise tingimused ja

kord.

Eelnõu § 6 kohaselt reguleeritakse kohanemisprogrammi ülesehitust, sihtrühmapõhist

korraldust ning kohanemisprogrammi mooduleid ja keeleõpet. Paragrahv sätestab, millistel

sihtrühmadel on ligipääs erinevatele teemamoodulitele ja eesti keele õppe tasemetele, samuti

nendes osalemise kohustuslikkuse või vabatahtlikkuse.

5

Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse kohanemisprogrammi üldine ülesehitus. Kohanemisprogramm

koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest ning on üles ehitatud sihtrühmapõhiselt,

arvestades uussisserändaja Eestis viibimise alust. Sihtrühmapõhine lähenemine võimaldab

arvestada erinevate uussisserändajate vajaduste, õiguste ja Eestis viibimise eesmärkidega ning

tagada, et kohanemisprogramm vastaks võimalikult hästi konkreetse sihtrühma esmase

kohanemise vajadustele.

Paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatakse erinevatele sihtrühmadele kohalduvad

kohanemisprogrammi moodulid ning nende kohustuslikkus või vabatahtlikkus.

Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse välismaalaste seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse

alusel Eestis viibivate uussisserändajate kohanemisprogrammi ülesehitus. Nimetatud

sihtrühmale koosneb kohanemisprogramm baasmoodulist, digimoodulist, töö-, ettevõtlus- ja

peremoodulist ning eesti keele õppest tasemetel A1–B1. Kohanemisprogrammis osalemine on

sellele sihtrühmale vabatahtlik.

Paragrahvi lõikes 3 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohustuslik

sisseelamismoodul ning A1-taseme eesti keele õpe. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

kohanemisprogramm keskendub esmasele ja kiirelt omandatavale praktilisele teabele, mis

toetab taotleja toimetulekut rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Arvestades rahvusvahelise

kaitse menetluse ajaliselt piiratud iseloomu, on kohanemisprogramm kujundatud sihistatult

ning keskendub esmavajalikele teadmistele ja oskustele. Seetõttu ei nähta rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ette osalemist teistes teemamoodulites ega kõrgemate keeleoskustasemete õppes.

A1-taseme eesti keele õppe võimaldamine juba menetluse ajal aitab tagada keeleõppe

järjepidevust ning loob eeldused sujuvamaks jätkamiseks järgmiste keeleoskustasemete

õppesse pärast rahvusvahelise kaitse staatuse saamist.

Paragrahvi lõikes 4 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saajatele kohustuslik baasmoodul ning

eesti keele õpe tasemetel A1–B1. Rahvusvahelise kaitse saajatele on võrreldes teiste

sihtrühmadega ette nähtud ulatuslikum kohustuslik kohanemisprogramm, arvestades nende

suuremat vajadust riigipoolse kohanemistoetuse järele. Ligipääs teistele kohanemisprogrammi

teemamoodulitele avaneb pärast rahvusvahelise kaitse saajale suunatud baasmooduli või

lühimooduli läbimist. Selline ülesehitus aitab tagada, et uussisserändaja omandab esmalt

teadmised Eesti riigi, ühiskonna, õiguste ja kohustuste ning igapäevase toimetuleku kohta, mis

on vajalikud edasiseks teadlikuks osalemiseks teistes kohanemisprogrammi moodulites.

Paragrahvi lõikes 5 sätestatakse ajutise kaitse saajatele kohustuslik baasmoodul ning A1-taseme

eesti keele õpe. Täiendavalt on neil võimalik osaleda digimoodulis ning eesti keele õppes

tasemetel A2 ja B1. Ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi ülesehitus lähtub ajutise kaitse

ajutisest iseloomust ning vajadusest tagada esmased teadmised ja praktiline toimetulek Eestis.

Seetõttu keskendub kohanemisprogramm selle sihtrühma puhul eelkõige baasteadmiste ja

esmase kohanemise toetamisele. Juhul kui isiku Eestis viibimise alus muutub, kohaldatakse

talle vastava sihtrühma kohanemisprogrammis osalemise tingimusi ja võimalusi.

Paragrahvi lõikes 6 sätestatakse, et kohanemisprogrammi teemamoodulite sisu, maht ja

õppevormid on kehtestatud määruse lisades 1–7. Lisades on sätestatud baasmoodul,

digimoodul, töömoodul, peremoodul, ettevõtlusmoodul, rahvusvahelise kaitse saajale ja ajutise

kaitse saajale suunatud baas- ja lühimoodulid ning rahvusvahelise kaitse taotlejale suunatud

sisseelamismoodul.

6

Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest tagada kohanemisprogrammi paindlikkus

ning võimalus kohandada teenuse osutamist vastavalt sihtrühmade vajadustele ja tulevastele

arengutele õppe- ja digilahendustes. Seetõttu võimaldavad lisades sätestatud õppevormid

kasutada erinevaid kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe lahendusi vastavalt konkreetse

mooduli eesmärgile ja sisule.

Paragrahvi lõikes 7 sätestatakse eesti keele õppe eeldatav maht tasemete kaupa. Keeleõppe

mahu määramisel on lähtutud senisest kohanemisprogrammi rakenduspraktikast ning

eesmärgist tagada piisav juhendatud õppe maht keeleoskuse omandamiseks vastaval tasemel.

Kohanemisprogrammi keeleõpe põhineb juhendatud õppel, kuna kohanemisprogrammis

osalemise tingimused ei näe ette riikliku eesti keele tasemeeksami sooritamise kohustust ühelt

keeletasemelt järgmisele liikumiseks. Seetõttu on oluline tagada õppijale pidev juhendatud

õppeprotsess ning koolitajapoolne tugi kogu õppe vältel. See on eriti oluline A1-taseme puhul,

mille osas Eestis riiklikku tasemeeksamit ei korraldata.

Keeleõpe on korraldatud põhimõttel, et õppeprotsess toimub sihtkeeles ehk eesti keeles,

kasutamata vahenduskeelt. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ja praktikas tõendatud

keeleõppe metoodikaga, mis toetab keeleoskuse loomulikku omandamist ning suurendab õppija

aktiivset keelekasutust õppeprotsessi jooksul. Samuti võimaldab sihtkeelne õpe tagada

keeleõppe kättesaadavuse väga erineva keele- ja kultuuritaustaga sihtrühmadele, kelle puhul ei

ole võimalik tagada kõikidele õppijatele sobiva vahenduskeele olemasolu.

Eelnõu § 7 kohaselt sätestatakse kohanemisprogrammis osalemise ja programmi läbimise

tingimused. Paragrahv reguleerib teemamoodulite ja eesti keele õppe läbimise põhimõtteid,

kohanemisprogrammis osalemise arvestust, keeleõppe läbimise tingimusi ning

kohanemisprogrammi katkestamise ja erandite kohaldamise aluseid.

Paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatakse kohanemisprogrammis osalemist eraldi iga läbitud

teemamooduli ning eesti keele õppe taseme kaupa. Sätte eesmärk on võimaldada paindlikku ja

sihtrühmapõhist kohanemisprogrammis osalemist, kus teemamooduleid ja erinevaid

keeleoskustasemeid käsitletakse iseseisvate õppeosadena. Selline lähenemine võimaldab

arvestada uussisserändaja varasemat osalemist kohanemisprogrammis, tema kohustuslikke

mooduleid ning individuaalset õpiteekonda.

Paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse teemamoodul läbituks, kui uussisserändaja on osalenud

vastava teemamooduli õppekavas ettenähtud mahus ja viisil. Sätte eesmärk on tagada, et

kohanemisprogrammi läbimise arvestus põhineb tegelikul osalemisel ning õppekavas ette

nähtud õppevormide järgimisel. Teemamoodulite täpsem sisu, maht ja õppevormid on

sätestatud määruse lisades.

Teemamoodul loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vähemalt 80% ulatuses

õppekavas ettenähtud juhendatud õppes. Selline lähenemine võimaldab arvestada õppija

mõjuvate ja ettenägematute puudumistega, säilitades samal ajal nõude tegelikuks osalemiseks

õppeprotsessis.

Paragrahvi lõike 3 kohaselt saab teemamoodulit kohanemisprogrammi raames üldjuhul läbida

ühe korra. Erand on ette nähtud rahvusvahelise kaitse saajatele, kellel on võimalik osaleda

baasmoodulis või selle osas korduvalt.

7

Sätte eesmärk on tagada kohanemisprogrammi koolituskohtade võimalikult tõhus ja

eesmärgipärane kasutamine, arvestades, et tegemist on avalikest vahenditest rahastatava

teenusega. Samas võimaldab erand arvestada rahvusvahelise kaitse saajate suurema

kohanemisvajadusega ning vajadusega omandada esmased teadmised Eesti ühiskonnast,

õigustest ja kohustustest paindlikumal viisil.

Paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse kohanemisprogrammi raames toimuv eesti keele õpe

läbituks, kui uussisserändaja on osalenud keeleõppes määruse §-s 6 ette nähtud tasemel ja

mahus.

Sätte eesmärk on siduda kohanemisprogrammi keeleõppe läbimise arvestus tegeliku

õppeprotsessis osalemisega. Kohanemisprogrammi keeleõpe põhineb juhendatud õppel ning

keeleoskustaseme läbimine ei ole seotud riikliku tasemeeksami sooritamise kohustusega.

Selline lähenemine võimaldab keskenduda eelkõige keeleõppe järjepidevusele ja praktilise

keeleoskuse arendamisele.

Kohanemisprogrammi keeleõpe loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vähemalt

80% ulatuses ettenähtud juhendatud õppes. Selline lähenemine võimaldab arvestada õppija

mõjuvate ja ettenägematute puudumistega, säilitades samal ajal nõude tegelikuks osalemiseks

õppeprotsessis.

Paragrahvi lõike 5 kohaselt ei pea kohanemisprogrammi raames eesti keele õppes osalema

uussisserändaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust.

Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isik osaleb samaaegselt paralleelselt mitmes riiklikult

toetatud eesti keele õppe protsessis. Eesti õppekeelega tasemehariduse omandamine eeldab juba

iseenesest pidevat kokkupuudet eesti keelega ning toetab keeleoskuse arengut igapäevase

õppeprotsessi kaudu. Samuti pakuvad haridusasutused õppijatele täiendavaid keeleõppe- ja

kohanemist toetavaid meetmeid.

Säte puudutab isikuid, kes parasjagu omandavad eestikeelset tasemeharidust. Praktikas on

võimaldatud kohanemisprogrammi keeleõppes osaleda ka isikutel, kes on eestikeelse

tasemehariduse varem omandanud, kuid vajavad jätkuvalt täiendavat tuge eesti keele oskuse

arendamisel. Kohanemisprogrammi keeleõppe eesmärk on toetada uussisserändajate tegelikku

eesti keele omandamist ja praktilist keelekasutust.

Paragrahvi lõike 6 kohaselt ei võimaldata kohanemisprogrammi raames tasuta osalemist samal

eesti keele tasemel isikule, kes on vastava taseme kohanemisprogrammi keeleõppe juba läbinud

või kes on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud

kohustusliku taseme keeleõppe.

Sätte eesmärk on vältida sama keeletaseme korduvat riiklikku rahastamist ning tagada avalike

vahendite võimalikult eesmärgipärane kasutamine. Kohanemisprogrammi keeleõppekohtade

arv on piiratud ning regulatsiooni eesmärk on toetada keeleõppe kättesaadavust võimalikult

paljudele uussisserändajatele.

Sätte kujundamisel on arvestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses

sisalduva põhimõttega vältida sama taseme tasuta keeleõppe korduvat rahastamist. Samal ajal

ei sätesta lõige absoluutset keeldu või subjektiivse õiguse täielikku välistamist, vaid väljendab

kohanemisprogrammi korralduslikku põhimõtet keeleõppe pakkumisel.

8

Paragrahvi lõike 7 kohaselt ei pea kohanemisprogrammi raames eesti keele õppes osalema

uussisserändaja, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vastaval keeleoskustasemel või

omandanud vastava taseme keeleoskuse muul viisil ning tõendab seda nõutud tunnistusega.

Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus uussisserändaja osaleb kohanemisprogrammi raames

keeleõppes tasemel, millele vastav keeleoskus on tal juba olemas. Sellega tagatakse

kohanemisprogrammi keeleõppe ressursside eesmärgipärane kasutamine ning välditakse sama

keeleoskustaseme korduvat omandamist.

A1-taseme puhul on keeleoskuse tõendamiseks piisav koolitaja väljastatud tunnistus, kuna

Eestis ei korraldata A1-taseme riiklikku eesti keele tasemeeksamit. A2- ja kõrgemate tasemete

puhul peab tunnistus olema väljastatud Keeleameti tegevusloaga koolitaja poolt, et tagada

keeleõppe kvaliteet ja vastavus täienduskoolituse ning keeleseadusest tulenevatele nõuetele.

Paragrahvi lõike 8 kohaselt esitab uussisserändaja kohanemisprogrammi korraldajale tõendi

hariduse omandamise kohta või tunnistuse keeleõppe läbimise kohta juhul, kui ta soovib

tugineda lõigetes 5 või 7 sätestatud alustele kohanemisprogrammi keeleõppes

mitteosalemiseks.

Sätte eesmärk on võimaldada kohanemisprogrammi korraldajal kontrollida keeleõppes

mitteosalemise aluseks olevate asjaolude olemasolu ning tagada kohanemisprogrammi

korralduse ja keeleõppe arvestuse õiguspärasus.

Paragrahvi lõike 9 kohaselt on uussisserändajal õigus katkestada kohanemisprogrammi eesti

keele õpe üks kord iga keeleoskustaseme (A1–B1) kohta, teavitades sellest koheselt kirjalikult

kohanemisprogrammi korraldajat.

Sätte eesmärk on võimaldada paindlikku lähenemist olukordades, kus uussisserändajal ei ole

temast sõltumatutel või mõjuvatel põhjustel võimalik alustatud keeleõpet samal kursusel

jätkata. Uussisserändajad on sageli olukorras, kus nad peavad samaaegselt tegelema mitmete

kohanemisega seotud küsimustega, sealhulgas elukoha, töö, pereelu, tervise ning muude

igapäevaste korralduslike küsimustega. Keeleõppe jooksul võivad tekkida ka ettenägematud

asjaolud, näiteks haigestumine, töökoha või töökorralduse muutus või muud mõjuvad põhjused,

mis takistavad kursuse jätkamist.

Sätte eesmärk on toetada uussisserändaja võimalust jätkata eesti keele õppimist ka juhul, kui

keeleõppe katkestamine osutub vältimatuks. Riigi eesmärk on toetada uussisserändajate

tegelikku eesti keele omandamist ning võimaldada neil saavutada keeleoskus, mis toetab nende

iseseisvat toimetulekut Eestis.

Samas eeldab säte uussisserändajalt vastutustundlikku käitumist ning kohest kirjalikku

teavitamist kohanemisprogrammi korraldajale asjaoludest, mis takistavad keeleõppe jätkamist.

Praktikas toimub teavitamine kirjalikult, üldjuhul e-posti teel. Õigeaegne teavitamine

võimaldab kohanemisprogrammi korraldajal keeleõppe kohti tõhusamalt hallata ning vajadusel

pakkuda vabanevaid õppekohti teistele õppijatele.

Katkestamise võimalus on ette nähtud üks kord iga keeleoskustaseme kohta. Sellega püütakse

tasakaalustada ühelt poolt paindlikku ja õppijat toetavat lähenemist ning teiselt poolt avalike

vahendite eesmärgipärast kasutamist.

9

Paragrahvi lõike 10 kohaselt ei kohaldata lõikes 9 sätestatud keeleõppe katkestamise piirangut

rahvusvahelise kaitse taotlejale.

Erandi eesmärk on arvestada rahvusvahelise kaitse taotlejate eripärase olukorraga.

Rahvusvahelise kaitse menetlus on ajaliselt piiratud ning menetluse ajal ei ole taotlejal üldjuhul

võimalik töötada, mistõttu on tal võimalik keskenduda kohanemisprogrammile ja eesti keele

õppele intensiivsemalt kui teistel sihtrühmadel.

Sättest tulenev erand võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejale paindlikumat lähenemist eesti

keele õppes osalemisel ning toetab eesmärki tagada võimalikult varajane ja järjepidev keeleõpe

juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

Paragrahvi lõike 11 kohaselt loetakse kohanemisprogramm läbituks juhul, kui uussisserändaja

on läbinud kõik talle kohustuslikud teemamoodulid ja kohustusliku eesti keele õppe.

Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millal loetakse kohanemisprogrammis osalemise kohustus

täidetuks nende sihtrühmade puhul, kellele kohanemisprogrammis osalemine on täielikult või

osaliselt kohustuslik. Kohanemisprogrammi läbimise arvestamisel lähtutakse üksnes

konkreetsele sihtrühmale kohustuslikuks määratud moodulitest ja keeleõppest, mitte

vabatahtlikest moodulitest või täiendavatest osalemisvõimalustest.

Paragrahvi lõike 12 kohaselt osaleb uussisserändaja, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline

kohanemisprogrammi täielikult läbima, kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel

viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

Sätte eesmärk on tagada kohanemisprogrammi paindlik rakendamine olukordades, kus

uussisserändaja terviseseisund või erivajadus ei võimalda tal osaleda kohanemisprogrammis

tavapärases mahus või vormis. Säte hõlmab muu hulgas puudega isikuid ning isikuid, kelle

terviseseisund võib ajutiselt või püsivalt mõjutada nende osalemisvõimekust.

Praktikas toimub kohanemisprogrammis osalemise erisuste kohaldamine uussisserändaja

algatusel. Uussisserändajal on võimalik pöörduda kirjalikult kohanemisprogrammi korraldaja

poole ning selgitada, millises ulatuses või vormis on tal terviseseisundist tulenevalt võimalik

kohanemisprogrammis osaleda. Vajaduse korral võib isik esitada oma terviseseisundit

kinnitavaid dokumente, sealhulgas arstitõendi, kuid see ei ole alati eeltingimuseks erisuse

kohaldamisel.

Kohanemisprogrammi korraldaja ei anna terviseseisundile meditsiinilist hinnangut, vaid lähtub

otsustamisel eelkõige uussisserändaja esitatud selgitustest ja olemasolevast teabest, arvestades

hea halduse ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kohanemisprogrammis osalemise erisus fikseeritakse

kohanemisprogrammi infosüsteemis, et vastav teave oleks kättesaadav ka Politsei- ja

Piirivalveametile. Praktikas tehakse selliste juhtumite puhul vajaduse korral koostööd ka

Politsei- ja Piirivalveametiga.

Paragrahvi lõike 13 kohaselt võib uussisserändaja kohanemisprogrammis osaleda üksnes tema

Eestis viibimise õiguse kehtivusaja jooksul.

10

Sätte eesmärk on siduda kohanemisprogrammis osalemise õigus isiku kehtiva Eestis viibimise

alusega. Kohanemisprogramm on mõeldud Eestis seaduslikult viibivate uussisserändajate

kohanemise toetamiseks ning selle pakkumine eeldab isiku kehtivat õigust Eestis viibida.

Säte aitab tagada ka kohanemisprogrammi sihipärase korralduse ning avalike vahendite

eesmärgipärase kasutamise, välistades olukorrad, kus kohanemisprogrammis osaletakse pärast

Eestis viibimise õigusliku aluse lõppemist.

Eelnõu § 8 kohaselt sätestatakse kohanemisprogrammi baasmooduli erisus välismaalaste

seaduse § 309¹⁴ lõikes 1 nimetatud uussisserändajatele.

Sätte kohaselt suunatakse nimetatud sihtrühma kuuluv uussisserändaja tavapärase

rahvusvahelise kaitse saajale mõeldud baasmooduli asemel lühimoodulisse vastavalt määruse

lisale 6.

Erisuse kehtestamise vajadus tekkis seoses Ukraina sõja hoogustumise tõttu Eestisse saabunud

rahvusvahelise kaitse saajatega, kelle kohanemisvajadused ja Eestis viibimise asjaolud on

mitmes aspektis sarnased ajutise kaitse saajatega. Seetõttu peeti põhjendatuks võimaldada

nimetatud sihtrühmale lühema ja sihistatuma kohanemisprogrammi läbimist.

Ajutise kaitse saajale suunatud baasmooduli ja lühimooduli sisu ning käsitletavad teemad on

üldjoontes sarnased, kuid erinevad õigusliku staatusega seotud selgituste poolest. Lühimoodul

keskendub esmavajalikule praktilisele teabele ning võimaldab kohanemisprogrammi

paindlikumat korraldust olukordades, kus täismahus baasmooduli läbimine ei ole vajalik.

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse rakendussätted.

Eelnõu § 9 kohaselt jätkatakse enne määruse jõustumist alustatud kohanemisprogrammis

osalemist siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ sätestatud

tingimustel ja korras.

Sätte eesmärk on tagada õigusselgus ja õiguspärane üleminek uuele regulatsioonile olukorras,

kus uussisserändaja on alustanud kohanemisprogrammis osalemist enne käesoleva määruse

jõustumist. Üleminekusäte väldib olukorda, kus juba alanud kohanemisprogrammis osalemise

tingimused muutuksid isiku jaoks poole õppeprotsessi pealt.

Eelnõu § 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34

„Kohanemisprogramm“.

Säte on vajalik seoses uue kohanemisprogrammi määruse kehtestamisega. Kuna käesoleva

määrusega kehtestatakse kohanemisprogrammi terviklik uus regulatsioon, puudub vajadus

varasema määruse edasi kehtimiseks.

Eelnõu § 11 kohaselt jõustub määrus 12. juunil 2026.

Määruse jõustumisaeg on seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

muudatuste ning Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamise ajakavaga. Määruse

jõustumisaeg on seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatuste ning

Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamise ajakavaga. Seadusemuudatuste ja

määruse ettevalmistamise käigus on kohanemisprogrammi korraldajal ning teistel seotud

11

asutustel olnud võimalik valmistuda uue regulatsiooni rakendamiseks, sealhulgas uue

sihtrühma kaasamiseks ning kohanemisprogrammi sisuliste ja tehniliste muudatuste

elluviimiseks.

Määruse lisade selgitused

Määruse lisades 1–7 sätestatakse kohanemisprogrammi teemamoodulite täpsem sisu, eeldatav

maht ning õppevormid. Lisade eesmärk on tagada kohanemisprogrammi ühtne ülesehitus ning

võimaldada kohanemisprogrammi rakendamisel arvestada erinevate sihtrühmade vajaduste ja

kohanemisteekondadega.

Lisade koostamisel on lähtutud kohanemisprogrammi senisest rakenduspraktikast,

uussisserändajate vajadustest ning Eesti ühiskonna ja teenuste arengust. Õppevormide

kirjeldamisel on peetud oluliseks säilitada piisav paindlikkus, et võimaldada tulevikus kasutada

erinevaid kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe lahendusi vastavalt konkreetse mooduli

eesmärgile ja sihtrühmale.

Lisa 1. Baasmoodul

Lisa 1 sätestab kohanemisprogrammi baasmooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning

baasmooduli läbinud isiku üldpädevused. Baasmoodul on suunatud määruse § 2 lõike 1

punktides 1–3 nimetatud uussisserändajatele ning selle eesmärk on toetada nende esmast

kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis.

Baasmooduli eeldatav maht on 16 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe,

e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on peetud oluliseks säilitada

piisav paindlikkus, et võimaldada kohanemisprogrammi rakendamisel kasutada erinevaid

õppelahendusi vastavalt sihtrühma vajadustele ja tehniliste lahenduste arengule.

Baasmooduli ülesehitust on võrreldes varasema praktikaga ajakohastatud ning moodul

keskendub senisest enam Eesti kultuuriruumi, ühiskondlike väärtuste, digiriigi ja praktilise

toimetuleku teemadele. Moodul koosneb kolmest teemaplokist:

1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet;

2. riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;

3. igapäevaelu ja toimetulek.

Esimeses teemaplokis käsitletakse Eesti ajaloo, rahvusliku identiteedi, eesti keele,

kultuuriruumi ja ühiskondlike väärtustega seotud küsimusi. Tähelepanu pööratakse muu hulgas

inimõigustele, võrdsusele, mittediskrimineerimisele, usuvabadusele ning kultuurilise

mitmekesisuse aktsepteerimisele.

Teises teemaplokis käsitletakse Eesti riigikorraldust, õigusi ja kohustusi, digiriigi toimimist,

tööelu ning haridussüsteemi. Võrreldes varasema baasmooduliga on suurem rõhk Eesti digiriigi

teenuste kasutamise oskustel ja teadlikkusel Eesti töö- ning ettevõtluskeskkonnast.

Kolmas teemaplokk keskendub praktilisele igapäevaelule ja toimetulekule Eestis. Käsitletakse

tervishoiu-, sotsiaal- ja transpordisüsteemi, elukoha korralduse, finantskirjaoskuse, turvalisuse

ning usaldusväärsete teabeallikatega seotud küsimusi.

Baasmooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud vajadusest toetada

12

uussisserändaja teadlikku toimetulekut Eesti ühiskonnas, avalike teenuste kasutamise oskust

ning arusaamist Eesti kultuuri- ja väärtusruumist.

Lisa 2. Digimoodul

Lisa 2 sätestab kohanemisprogrammi digimooduli sisu, tasemed, õppevormid, eeldatava mahu

ning digimooduli läbinud isiku üldpädevused. Digimooduli eesmärk on toetada uussisserändaja

digipädevuse järkjärgulist arengut ning suurendada tema iseseisvat ja turvalist toimetulekut

Eesti digiriigis.

Digimooduli loomise vajadus tuleneb Eesti ühiskonna ulatuslikust digitaliseeritusest ning

asjaolust, et avalike teenuste, tööelu ja igapäevase asjaajamise kasutamine eeldab Eestis järjest

enam digioskusi. Kohanemisprogrammi senine rakenduspraktika on näidanud, et paljud

uussisserändajad vajavad täiendavat tuge Eesti digikeskkonna, e-teenuste ning digiturvalisuse

põhimõtete mõistmisel ja kasutamisel. Digimooduli eesmärk on vähendada digitaalsest

tõrjutusest tulenevaid takistusi ning toetada uussisserändaja võimekust kasutada Eesti digiriigi

võimalusi iseseisvalt ja teadlikult.

Digimoodul on üles ehitatud kolmel erineval tasemel:

1. algtase;

2. kesktase;

3. edasijõudnute tase.

Tasemetepõhine lähenemine võimaldab arvestada uussisserändajate väga erineva varasema

digipädevusega ning pakkuda nende vajadustele vastavat õpet. Uussisserändaja osaleb ühel

digimooduli tasemel, mille ta valib oma esialgse digipädevuse enesehinnangu alusel.

Alg- ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud õppes, sealhulgas kontaktõppe või

veebipõhise õppe vormis. Edasijõudnute taseme digimoodul toimub e-õppe vormis.

Õppevormide valikul on lähtutud vajadusest tagada ühelt poolt õppijale vajalik juhendatud tugi

madalama digipädevuse korral ning teiselt poolt võimaldada suurema digipädevusega

õppijatele paindlikumat ja iseseisvamat õppekorraldust.

Digimooduli läbivaks teemaks kõikidel tasemetel on digiturvalisus ja digihügieen, sealhulgas

isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas. Arvestades

Eesti ühiskonna tugevat sõltuvust digitaalsetest teenustest ja infosüsteemidest, peetakse

oluliseks kujundada uussisserändajates oskus kasutada digikeskkonda turvaliselt ning

teadlikkust võimalikest riskidest ja digiohtudest.

Digimooduli algtase keskendub esmase digipädevuse kujundamisele ning Eesti digiteenuste

kasutamise põhioskustele. Õppes käsitletakse muu hulgas digiseadmete kasutamist, interneti ja

e-posti kasutamise aluseid, videopõhist suhtlust, e-identiteeti, autentimisvahendeid ning

olulisemaid riiklikke e-teenuseid. Samuti pööratakse tähelepanu digiturvalisusele ja levinumate

digipettuste ennetamisele.

Kesktaseme digimoodul keskendub Eesti digiteenuste iseseisvale kasutamisele igapäevaelu

korraldamisel. Õppes käsitletakse muu hulgas tervishoiu-, töö-, pere-, eluaseme- ja kohalike

omavalitsuste digiteenuseid, ametlikku digisuhtlust ning usaldusväärse teabe leidmist ja

hindamist digikeskkonnas.

13

Edasijõudnute taseme digimoodul keskendub Eesti digiriigi toimimise sügavama mõistmise,

keerukamate digiteenuste kasutamise ning teadliku digikäitumise kujundamisele. Tähelepanu

pööratakse muu hulgas andmete kasutamise loogikale, digitaalse identiteedi õiguslikule

tähendusele, ametlikule digisuhtlusele, tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutamisele ning

küberturvalisuse riskide ennetamisele.

Digimooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist toetada

uussisserändaja iseseisvat toimetulekut Eesti digiriigis, suurendada tema valmisolekut kasutada

avalikke digiteenuseid ning kujundada teadlikku ja turvalist digikäitumist.

Lisa 3. Töömoodul

Lisa 3 sätestab töömooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning töömooduli läbinud isiku

üldpädevused. Töömooduli eesmärk on toetada uussisserändaja teadlikku osalemist Eesti

tööturul ning anda ülevaade Eestis töötamise, tööõiguse, maksusüsteemi ja tööturuteenustega

seotud põhimõtetest.

Töömooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe, e-

õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on peetud oluliseks säilitada

paindlikkus, et võimaldada tööelu ja tööturuga seotud teadmiste omandamist erinevates

õpikeskkondades ja sihtrühmade vajadustest lähtudes.

Töömoodulis käsitletakse Eestis töötamise ja tööeluga seotud praktilisi küsimusi, sealhulgas

tööõigust, töötaja õigusi ja kohustusi, maksusüsteemi, töötus- ja ravikindlustust ning Eesti

töökultuuri. Samuti antakse ülevaade Eesti Töötukassa teenustest, Euroopa Liidu sisese

tööalase liikumise põhimõtetest ning töörändega saabunud uussisserändajatele pakutavatest

tugiteenustest.

Lisaks kohustuslikele teemadele sisaldab töömoodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad

käsitleda täiendavalt näiteks pensionisüsteemi, karjääriteenuseid, täiendusõppe võimalusi ning

Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumeid. Selline lähenemine võimaldab

kohandada koolituse sisu vastavalt sihtrühma vajadustele ja taustale.

Töömooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada

uussisserändaja teadlikkust Eesti tööturu toimimisest, tööõigusest ja tööturuteenustest ning

toetada tema iseseisvat ja teadlikku osalemist tööelus.

Lisa 4. Peremoodul

Lisa 4 sätestab peremooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning peremooduli läbinud isiku

üldpädevused. Peremooduli eesmärk on toetada uussisserändaja ja tema perekonna

toimetulekut Eestis ning anda ülevaade pereelu, laste kasvatamise, toetuste, hariduse ja

sotsiaalteenustega seotud võimalustest ja õigustest.

Peremooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe,

e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest tagada

paindlik ligipääs pereeluga seotud teadmistele erinevate sihtrühmade vajadusi arvestades.

14

Peremoodulis käsitletakse Eestis pereeluga seotud õigusi, toetusi ja teenuseid, sealhulgas lapse

õigusi, lastehoiuteenuseid, perehüvitisi, vanemahüvitist ja lapsehoolduspuhkust. Samuti

antakse ülevaade laste haridusvõimalustest, noorsootöö- ja huvihariduse võimalustest ning riigi

ja kohalike omavalitsuste pakutavatest tugiteenustest. Moodulis käsitletakse ka vaimse tervise

teemat ning antakse ülevaade erinevatest nõustamis- ja tugivõimalustest.

Lisaks kohustuslikele teemadele sisaldab peremoodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad

käsitleda täiendavalt näiteks haridussüsteemi, sotsiaalhoolekannet, tööturuteenuseid,

vabatahtlikku tegevust ning piirkondlikke kultuuri- ja vaba aja võimalusi. Selline ülesehitus

võimaldab kohandada koolituse sisu vastavalt sihtrühma vajadustele ja elukorraldusele.

Peremooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada

uussisserändaja teadlikkust Eestis pereelu, laste õiguste, toetuste ja teenuste korraldusest ning

toetada tema võimekust teha teadlikke otsuseid pereelu ja laste heaolu puudutavates

küsimustes.

Lisa 5. Ettevõtlusmoodul

Lisa 5 sätestab ettevõtlusmooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning ettevõtlusmooduli

läbinud isiku üldpädevused. Ettevõtlusmooduli eesmärk on toetada uussisserändaja teadlikku

tegutsemist Eesti ettevõtluskeskkonnas ning anda ülevaade ettevõtlusega alustamise,

ettevõtlusvormide, maksusüsteemi ja ettevõtlusega seotud tugivõimaluste põhimõtetest.

Ettevõtlusmooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud

õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest

tagada paindlik ja sihtrühma vajadusi arvestav ligipääs ettevõtlusega seotud teadmistele.

Ettevõtlusmoodulis käsitletakse Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtteid,

ettevõtlusrände eripärasid, ettevõtlusvorme ning ettevõtlusega seotud õiguslikke ja

maksualaseid küsimusi. Samuti antakse ülevaade ettevõtlusega alustamise võimalustest,

ettevõtlustoetustest, ettevõtjaportaalist ning Eesti ettevõtlus- ja iduettevõtluskeskkonnast.

Moodulis käsitletakse ka ettevõtjatele suunatud tugivõrgustikke ja organisatsioone, sealhulgas

ettevõtjate liite, Invest in Estonia tegevusi ning iduettevõtlusega seotud kogukondi. Lisaks

sisaldab moodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad käsitleda täiendavalt näiteks

piiriülest ettevõtlust, loa- ja teatamiskohustusega tegevusalasid, töökultuuri ning ettevõtlusega

seotud sotsiaalseid tagatisi.

Ettevõtlusmooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada

uussisserändaja teadlikkust Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonna toimimisest ning toetada

tema valmisolekut alustada või arendada ettevõtlustegevust Eestis.

Lisa 6. Baas- ja lühimoodul rahvusvahelise kaitse saajale ning baasmoodul ajutise kaitse

saajale

Lisa 6 sätestab rahvusvahelise kaitse saajale suunatud baasmooduli, rahvusvahelise kaitse

saajale suunatud lühimooduli ning ajutise kaitse saajale suunatud baasmooduli sisu, mahu,

õppevormid ja üldpädevused. Nende moodulite eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse ja

15

ajutise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, arvestades nende õiguslikku staatust

ja kohanemisvajadusi.

Rahvusvahelise kaitse saajale suunatud täismahus baasmoodul on võrreldes tavapärase

baasmooduliga mahukam ning keskendub lisaks üldisele kohanemisele ka rahvusvahelise

kaitse staatusega seotud õigustele, kohustustele ja teenustele. Mooduli eeldatav maht on 25–40

akadeemilist tundi juhendatud õpet. Arvestades rahvusvahelise kaitse saajate suuremat vajadust

riigipoolse toe ja juhendamise järele, võimaldab määrus vajaduspõhiselt osaleda baasmoodulis

või selle osas korduvalt.

Täismahus baasmoodulis käsitletakse muu hulgas Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldust, õigusi ja

kohustusi, tööturgu, tervishoidu, haridust, pereelu, sotsiaalteenuseid, praktilist toimetulekut

ning Eesti kultuuri- ja väärtusruumi. Täiendavalt pööratakse tähelepanu rahvusvahelise kaitse

staatusega seotud õigusalastele küsimustele ning pikaajalist kohanemist toetavatele teemadele,

sealhulgas kogukondlikule osalusele ja sotsiaalsetele võrgustikele.

Rahvusvahelise kaitse saajale suunatud lühimoodul on mõeldud olukordadeks, kus täismahus

baasmooduli läbimine ei ole vajalik. Lühimooduli loomise vajadus tekkis seoses Ukraina sõja

tõttu Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatega, kelle kohanemisvajadused ja Eestis

viibimise asjaolud on mitmes aspektis sarnased ajutise kaitse saajatega. Seetõttu peeti

põhjendatuks võimaldada nimetatud sihtrühmale lühema ja sihistatuma kohanemisprogrammi

läbimist.

Lühimooduli eeldatav maht on juhendatud õppe korral 4–8 akadeemilist tundi või e-õppes 4–6

tundi. Moodul keskendub esmavajalikule praktilisele teabele Eesti ühiskonna, õiguste ja

kohustuste, töötamise, teenuste kasutamise ning igapäevase toimetuleku kohta. Võrreldes

täismahus baasmooduliga on lühimooduli teemad kompaktsemad ja praktilisema fookusega.

Ajutise kaitse saajale suunatud baasmoodul on ülesehituselt ja mahult sarnane rahvusvahelise

kaitse saajale suunatud lühimooduliga, kuid käsitleb ajutise kaitse staatusega seotud õigusi,

kohustusi ja teenuseid. Mooduli eesmärk on toetada ajutise kaitse saajate kiiret ja praktilist

kohanemist Eestis, keskendudes esmavajalikule teabele Eesti ühiskonna, avalike teenuste ja

igapäevase toimetuleku kohta.

Kõikides lisa 6 moodulites käsitletakse lisaks õiguslikule staatusele ka töötamist, haridust,

tervishoidu, pereelu, sotsiaalteenuseid, praktilist igapäevast toimetulekut ning kogukondlikku

osalust toetavaid teemasid. Moodulite üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist

toetada rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajate teadlikku ja iseseisvat toimetulekut Eesti

ühiskonnas.

Lisa 7. Sisseelamismoodul

Lisa 7 sätestab rahvusvahelise kaitse taotlejale suunatud sisseelamismooduli sisu, mahu,

õppevormi ning üldpädevused. Sisseelamismoodul on uus kohanemisprogrammi osa, mille

loomine tuleneb Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest ning välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustest, millega laiendatakse

kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

Sisseelamismooduli eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate esmast kohanemist

Eestis juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Varajane kohanemise toetamine aitab

16

vähendada teadmatusest ja kultuurierinevustest tulenevaid riske, toetab Eesti ühiskonna

toimimise mõistmist ning aitab ennetada sotsiaalset tõrjutust, kapseldumist ja ühiskondlikku

eraldumist. Samuti toetab see turvalisust, teadlikku käitumist ning Eesti ühiskonna

väärtusruumi mõistmist.

Sisseelamismooduli eeldatav maht on 16 akadeemilist tundi juhendatud õpet. Arvestades

rahvusvahelise kaitse taotlejate olukorra eripära ja võimalikku haavatavust, peeti vajalikuks

tagada vahetu kontakt koolitajaga ning võimalus saada vajaduse korral täiendavaid selgitusi ja

tuge.

Sisseelamismoodulis käsitletakse Eesti riigi ja ühiskonna toimimise aluseid, rahvusvahelise

kaitse taotleja õigusi ja kohustusi, igapäevast toimetulekut, tervist, haridust, turvalisust,

digitaalseid oskusi ning tööelu ja majandusliku toimetuleku põhimõtteid. Eraldi tähelepanu

pööratakse Eesti kultuuriruumi, ühiskondlike väärtuste ja käitumisnormide tutvustamisele, et

toetada teadlikku ja turvalist toimetulekut Eesti ühiskonnas.

Moodulis käsitletakse ka vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teemasid, abi otsimise

võimalusi, laste õigusi ning tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riske. Selliste

teemade käsitlemist peetakse vajalikuks, arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikku

haavatavat olukorda ning vajadust toetada nende teadlikkust õigustest, kohustustest ja

abivõimalustest Eestis.

Sisseelamismooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist

kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist toetada

rahvusvahelise kaitse taotleja iseseisvat ja teadlikku toimetulekut Eestis viibimise ajal ning

valmistada ette tema võimalikku edasist kohanemis- ja lõimumisteekonda Eestis.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on lähtutud välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest ning

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustest, mis on seotud Euroopa

Liidu rände- ja varjupaigapakti rakendamisega.

Eelnõuga laiendatakse kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning

sätestatakse neile suunatud sisseelamismoodul. Muudatused on seotud Euroopa Liidu ühise

varjupaigasüsteemi arendamise ning varajase kohanemise toetamise põhimõtetega.

Kohanemisprogrammi täpsem sisu, ülesehitus ja moodulite korraldus kuuluvad liikmesriigi

pädevusse ning Euroopa Liidu õigus neid otseselt ei reguleeri. Käesolev eelnõu on seotud

Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks tehtavate seadusemuudatustega ning toetab nende

rakendamist kohanemisprogrammi korralduses.

5. Määruse mõju

Eelnõu mõju on tervikuna positiivne ning toetab kohanemisprogrammi ajakohastamist vastavalt

uussisserändajate vajadustele, Eesti ühiskonna arengule ning Euroopa Liidu rände- ja

varjupaigapakti rakendamisest tulenevatele muutustele.

Muudatused aitavad parandada uussisserändajate teadlikkust Eesti ühiskonna toimimisest,

toetavad iseseisvat toimetulekut, eesti keele omandamist ja avalike teenuste kasutamist ning

suurendavad kohanemisprogrammi paindlikkust ja kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele.

17

Eelnõuga kaasneb täiendav töö- ja korralduskoormus eelkõige kohanemisprogrammi

korraldamise ja arendamisega seotud asutustele, kuid muudatuste eesmärk on muuta

kohanemisprogramm pikemas perspektiivis tõhusamaks, paremini sihistatuks ning

kasutajasõbralikumaks.

Eelnõul ei ole negatiivset mõju keskkonnale ega regionaalarengule. Eelnõu mõju

ühiskondlikule sidususele ja sisejulgeolekule on tervikuna positiivne, kuna muudatused

toetavad varajast kohanemist ning aitavad vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja ühiskondliku

eraldumise riske.

Mõju uussisserändajatele

Eelnõu mõjutab otseselt kohanemisprogrammi sihtrühma kuuluvaid uussisserändajaid, muutes

kohanemisprogrammi ülesehitust, sisu ja korraldust paindlikumaks ning paremini

uussisserändajate tegelikke vajadusi arvestavaks.

Kõige suurem mõju avaldub rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kellele luuakse esmakordselt

võimalus ja kohustus osaleda kohanemisprogrammis juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

Selleks luuakse uus sisseelamismoodul, mille eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse

taotlejate varajast kohanemist Eestis ning anda esmased teadmised Eesti riigi, ühiskonna,

õiguste ja kohustuste, igapäevase toimetuleku ning turvalise käitumise kohta. Varajane

kohanemise toetamine aitab vähendada teadmatusest ja kultuurierinevustest tulenevaid riske

ning toetab teadlikumat ja iseseisvamat toimetulekut Eestis viibimise ajal.

Muudatused mõjutavad ka teisi uussisserändajaid, kuna kohanemisprogrammi moodulite

ülesehitust ja sisu ajakohastatakse vastavalt senisele rakenduspraktikale ning uussisserändajate

vajadustele. Õppe- ja teadusmoodulite pakkumine lõpetatakse, kuna nende vastu on

kohanemisprogrammi senise rakendamise jooksul olnud väga väike huvi ning vastavaid

teemasid käsitletakse muudes kohanemisprogrammi moodulites või toetavad neid kõrgkoolid

ja haridusasutused oma tegevuse kaudu. Nende asemele on kohanemisprogrammis suurem rõhk

praktilisel igapäevasel toimetulekul, digipädevustel, Eesti kultuuri- ja väärtusruumi mõistmisel

ning ühiskonnas osalemist toetavatel teadmistel ja oskustel.

Oluliselt muutub ka baasmooduli ülesehitus ja sisu. Võrreldes varasema korraldusega suureneb

baasmooduli maht ning moodulisse lisandub eraldi Eesti kultuuri-, väärtusruumi- ja

ühiskondlike normide käsitlus. Suurem tähelepanu Eesti kultuuriruumi, ajaloo, komberuumi ja

ühiskondlike väärtuste tutvustamisele aitab toetada uussisserändajate teadlikumat kohanemist

ning vähendada kultuurierinevustest tulenevaid arusaamatusi. Samuti toetab see ühiskondlikku

sidusust ning Eesti ühiskonna toimimise ja väärtuspõhimõtete paremat mõistmist.

Digimooduli lisamine parandab uussisserändajate digipädevusi ning toetab nende valmisolekut

kasutada Eesti digiriigi teenuseid iseseisvalt ja turvaliselt. See aitab vähendada digitaalsest

tõrjutusest tulenevaid takistusi ning suurendab teadlikkust digiturvalisusest ja

küberturvalisusega seotud riskidest.

Eelnõuga laiendatakse ka kohanemisprogrammis kasutatavaid õppevorme. Lisaks juhendatud

kontaktõppele võimaldatakse suuremas ulatuses kasutada e-õpet ja kombineeritud õppevorme.

See muudab kohanemisprogrammis osalemise paindlikumaks ning võimaldab paremini

arvestada uussisserändajate töö-, pere- ja elukorralduslike vajadustega.

18

Positiivne mõju uussisserändajatele kaasneb ka kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise

protsessi muutmisega. Uue korralduse kohaselt toimub uussisserändajate teavitamine

kohanemisprogrammi koolitustest ajal, mil neile avaneb tegelik võimalus registreeruda

sobivale koolitusele. See vähendab olukordi, kus uussisserändaja peab iseseisvalt pidevalt

jälgima koolituste avanemist, ning toetab motiveeritumat ja sujuvamat osalemist

kohanemisprogrammis.

Mõju haldus- ja töökoormusele

Eelnõu mõjutab eelkõige Kultuuriministeeriumi kui kohanemispoliitika eest vastutava

ministeeriumi ning kohanemisprogrammi korraldajat Integratsiooni Sihtasutust. Võrreldes

senise regulatsiooniga kaasneb eelnõuga nii lühi- kui pikaajaline töökoormuse suurenemine.

Suurim mõju tuleneb kohanemisprogrammi laiendamisest rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

Uue sihtrühma kaasamine eeldab sisseelamismooduli väljatöötamist, õppe- ja metoodiliste

materjalide loomist, koolitajate ettevalmistamist, teenuse käivitamist ning

kohanemisprogrammi pakkumise korralduslikku ümberkujundamist. Lisaks kaasneb

rahvusvahelise kaitse taotlejate süstemaatilise kaasamisega kohanemisprogrammi täiendav

jooksev töökoormus, sealhulgas koolituste planeerimine, sihtrühma prognoosimine, hangete

läbiviimine, teenuse haldamine, aruandlus ning koostöö teiste asutustega.

Töökoormuse suurenemine kaasneb ka kohanemisprogrammi sisu ja struktuuri

ajakohastamisega. Muudatused eeldavad olemasolevate moodulite analüüsimist,

vahehindamise tulemuste arvestamist, õppekavade ja õppematerjalide uuendamist ning uute

moodulite ja õppevormide väljatöötamist.

Täiendav töökoormus kaasneb ka kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise protsesside

muutmisega. Senise töökorralduse asemel luuakse lahendus, mille kohaselt teavitatakse

uussisserändajaid kohanemisprogrammi koolitustest automaatselt ajal, mil neile avaneb

võimalus registreeruda sobivale koolitusele. Selle rakendamine eeldab nii õiguslike aluste

loomist kui ka vajalike infosüsteemide ja IT-arenduste elluviimist.

Muudatused mõjutavad ka kohanemisprogrammi korraldamiseks kasutatavaid infosüsteeme ja

andmevahetusprotsesse, kuna suurem rõhk liigub automatiseeritud suunamisele, teavitamisele

ja koolituskohtade haldamisele. Sellega kaasneb vajadus kohandada olemasolevaid tehnilisi

lahendusi ning tagada erinevate osapoolte vaheline sujuv andmevahetus.

Samas on protsesside ajakohastamise eesmärk vähendada pikemas perspektiivis käsitsi tehtavat

tööd ning muuta kohanemisprogrammi korraldus tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks.

Automaatsem ja paindlikum teavitamine aitab vähendada olukordi, kus uussisserändajad

peavad ise pidevalt jälgima koolituste avanemist, ning võimaldab koolituskohti efektiivsemalt

hallata. Pikemas perspektiivis toetavad muudatused ka kohanemisprogrammi tõhusamat

korraldust, võimaldades paremini prognoosida koolitusvajadust, vähendada katkestamisi ning

kasutada olemasolevaid koolituskohti ja ressursse sihipärasemalt.

Eelnõuga ei kehtestata uussisserändajatele täiendavaid aruandlus- ega

dokumenteerimiskohustusi väljaspool kohanemisprogrammis osalemise korraldamiseks

vajalikku teabevahetust. Samas suureneb kohanemisprogrammi elluviimisega seotud

19

töökoormus riigi poolel seoses kohanemisprogrammi mahu, sihtrühmade ja õppekorralduslike

lahenduste laienemisega.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab kohanemisprogrammi õppematerjalide, õppekavade ja tehniliste

lahenduste ajakohastamist ning uute moodulite rakendamist. Täiendavad tegevused on seotud

eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud sisseelamismooduli käivitamise,

digimooduli rakendamise ning kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise protsesside

arendamisega.

Täiendavad kulud kaasnevad ka baasmooduli mahu suurenemisega. Võrreldes varasema

korraldusega suureneb baasmooduli maht ning moodulisse lisandub Eesti kultuuri-,

väärtusruumi- ja ühiskondlike normide käsitlus. Koolitusmahu suurenemine toob kaasa ühe

õppija koolitamise ühikukulu kasvu.

Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud seoses koolitusmahu suurenemise, uue

sihtrühma kaasamise, õppematerjalide arendamise, infosüsteemide kohandamise ning teenuse

korraldamisega. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohanemisprogrammi pakkumise eeldatav

kogukulu aastatel 2026–2029 on ligikaudu 2 miljonit eurot. Täpsemad kulud sõltuvad

sihtrühma tegelikust mahust, teenuse pakkumise korraldusest ning hangete tulemustest.

Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse suures osas välisvahenditest, sealhulgas

Euroopa Liidu vahenditest, ning vajaduse korral riigieelarvelise kaasrahastuse arvelt.

Määrusest ei tulene otseseid tulusid. Kaudne positiivne mõju avaldub uussisserändajate

paremas toimetulekus, avalike teenuste tõhusamas kasutamises ning vajaduse vähenemises

täiendavate tugimeetmete järele hilisemas kohanemis- ja lõimumisprotsessis.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub samaaegselt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ehk 12.

juunil 2026. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning

Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Integratsiooni

Sihtasutusele, Eesti Pagulasabile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) Eesti

esindusele ning Eesti Inimõiguste Keskusele.