Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1.1-5/1862-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi „SoM“) ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab Margus Lember (edaspidi „TÜ“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, Eesti Töötukassa, registrikood 74000085, asukoht Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, mida esindab Meelis Paavel (edaspidi „TK“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, asukoht Pärnu mnt 132, 11317, Tallinn, mida esindab Margus Arm (edaspidi „TEHIK“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES poolte ühisest huvist korraldada arstidele töövõime hindamise metoodika kasutamise oskuste omandamiseks vajalikke koolitusi ja tagada koostöös selleks vajalikud tingimused, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on tagada töövõime hindamise teenuse osutamiseks piisav arv

töövõime hindamise metoodika alaste teadmiste ja eksperdiarvamuse andmise oskustega arste. 1.2. Koostööleppe objektiks on TÜ poolt töövõime hindamise koolitusteenuse (edaspidi koolitus)

pakkumine arstidele, kes soovivad omandada töövõime hindamise metoodika alased teadmised ja praktikas rakendamise oskused. Koolitust viiakse läbi töövõime hindamise õppeprogrammi alusel ja kasutades praktilise õppe läbiviimisel TK infosüsteemi ja TEHIKu hallatavat TIS-i arendus- ja testkeskkonda. Koostööleppe objekti ja õppeprogrammi täpsem kirjeldus on toodud koostööleppe lisas 1.

2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. SoM õigused ja kohustused: 2.1.1. SoM-il on kohustus jagada koostööleppe täitmiseks TÜ-le vajalikku informatsiooni, mis puudutab

töövõime hindamise metoodika või töövõime hindamisega seotud õigusaktide muudatusi, kui need eeldavad kehtiva õppeprogrammi ja õppematerjalide korrigeerimist.

2.1.2. SoM-il on õigus kontrollida TÜ läbiviidava koolituse vastavust kehtivate õigusaktide ja töövõime hindamise metoodikaga ja teha ettepanekuid õppematerjalide või õppeprogrammi korrigeerimiseks.

2.1.3. SoM-il on õigus saada TÜ-lt vähemalt kord aastas ülevaadet läbiviidud koolitustel osalejate arvu, tunnistuse saanute arvu ja osalejate rahulolu kohta koolituse korraldusega ja lektorite koolitusoskustega.

2.2. TÜ- õigused ja kohustused: 2.2.1. TÜ-l on õigus:

2.2.1.1. saada SoM-ilt informatsiooni õppeprogrammi muutmisvajaduste kohta 2.1.1. nimetatud põhjustel;

2.2.1.2. saada TK-lt sisendit ja tagasisidet õppematerjalide korrigeerimisvajaduste kohta ja töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendi viimane versioon;

2.2.1.3. saada TK-lt informatsiooni töövõime hindamise lepingupartnerite kohta, kellele pakkuda koolitusi;

2.2.1.4. kehtestada õppekohale maksumus ja küsida koolituse läbiviimise ja eksamite sooritamise eest koolitusel osalejatelt tasu;

2.2.1.5. keelduda koolituse läbiviimisest, kui koolitusele registreerunute madal arv ei võimalda katta koolituskorralduse kulusid;

2.2.1.6. esitada SoM-ile ja TK-le ettepanekuid õppeprogrammi muutmiseks; 2.2.1.7. vajadusel kaasata lektoritena töövõime hindamise valdkonna eksperte TK-st ja

SoM-ist.

2.2.2. TÜ-l on kohustus: 2.2.2.1. reklaamida täienduskoolituste lehel ja muudes sobivates kanalites töövõime

hindamise õppeprogrammi ja alates 2023. aastast pakkuda koolitust vähemalt kord aastas;

2.2.2.2. tagada õppematerjalide vastavus lepingu lisas 1 kirjeldatud nõuetega, kehtivate õigusaktidega, kehtiva töövõime hindamise metoodikaga ja töövõime hindamise eksperdiavamuse andmise ning infosüsteemi kasutamise juhenditega;

2.2.2.3. koostada õppeprogrammi alusel koostöös TK-ga koolituskava, mis sisaldab koolituse ja eksami läbiviimise aegasid ning teemade mahtu ja jaotust teemade eest vastutajate kaupa;

2.2.2.4. viia läbi koolitus vastavalt õppeprogrammile ja koolituskavale, sh korraldada eksam koostöös TK-ga ja väljastada koolituse läbinutele tunnistus;

2.2.2.5. kasutada teooria õppe juhtivlektoritena vaid töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse läbinud eksperte, kellel on eelnev vähemalt 6-kuuline töövõime hindamise kogemus ja kes viib ennast kurssi muudatuste ja arengutega töövõime hindamise põhimõtetes;

2.2.2.6. kaasata praktilise õppe läbiviimiseks juhtivlektorina TK ekspert; 2.2.2.7. viia läbi koolituse rahuloluküsitlus iga koolituse järgselt ja esitada ülevaade SoM-ile

ja TK-le punktide 2.1.3 ja 2.3.1.4 kohaselt; 2.2.2.8. kooskõlastada TK-ga ja TEHIK-uga koolituse ja eksami läbiviimise kuupäevad

vähemalt 60 kalendripäeva enne koolituse ja eksami algust, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemat tähtaega.

2.3. TK õigused ja kohustused 2.3.1. TK-l on õigus:

2.3.1.1. kontrollida koolituse läbiviimise vastavust kehtivatele õigusaktidele, töövõime hindamise -metoodikale ja eksperdiarvamuse andmise ning infosüsteemi kasutamise juhenditele;

2.3.1.2. esitada ettepanekuid koolituse korralduse, õppematerjalide ja õppeprogrammi kaasajastamiseks;

2.3.1.3. saada TEHIK-ult tuge praktikumis kasutatava TIS-i arendus- ja testkeskkonna kasutamisel;

2.3.1.4. saada TÜ-lt vähemalt kord aastas ülevaadet läbiviidud koolitustel osalejate arvu, tunnistuse saanute arvu ja osalejate rahulolust koolituse korraldusega ja lektorite koolitusoskustega.

2.3.2. TK-l on kohustus:

2.3.2.1. jagada koostööleppe täitmiseks TÜ-le vajalikku informatsiooni, mis eeldab kehtiva õppeprogrammi ja õppematerjalide korrigeerimist;

2.3.2.2. esitada TÜ-le eksperdiarvamuse koostamise ja infosüsteemi kasutamise juhendmaterjale, kui neid on täiendatud või korrigeeritud;

2.3.2.3. kooskõlastada TÜ ja TEHIK-uga koolituse praktilise õppe ja eksami sooritamise kuupäevad vähemalt 60 kalendripäeva enne koolituse ja eksami algust, kui ei ole kokku leppinud lühemat tähtaega;

2.3.2.4. esitada taotlus TEHIK-ule TIS-i arendus- ja testkeskkonnale ligipääsuks ning praktikumis ja eksamil kasutatavate juhtumite uuendamiseks;

2.3.2.5. viia läbi praktiline õpe ja eksam koostöös TÜ-ga; 2.3.2.6. tagada TÜ-le teooria õppe läbiviimisel TK ekspertide tugi.

2.4. TEHIK-u õigused ja kohustused 2.4.1. TEHIK-ul on kohustus:

2.4.1.1. tagada praktikumis kasutatavate õppematerjalide puutumatus TIS-i arendus- ja testkeskkonnas ja pakkuda TK-le tuge õppematerjalide uuendamisvajaduse korral;

2.4.1.2. tagada TK-le viie tööpäeva jooksul ligipääs 2.3.2.4 alusel TIS-i arendus- ja testkeskkonnas praktikumis ja eksamil kasutatavate juhtumite uuendamiseks ning koolituse ja eksamite läbiviimise ajal vastavalt TÜ teavitusele 2.3.2.3. alusel;

2.4.1.3. pakkuda tehnilist tuge praktikumis ja eksamil kasutatavate juhtumite uuendamisel 2.3.2.4. taotluse alusel ning koolituse ja eksamite läbiviimise kuupäevadel vastavalt TK teavitusele 2.3.2.3 alusel.

2.5. Koostööleppe pool kohustub teisi pooli informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

3. Poolte vastutus 3.1. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see

on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele.

4. Koostööleppe kehtivus 4.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise

kuupäevast. Koostöölepe kehtib tähtajatult. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.

4.2. Pool võib koostööleppe korraliselt üles öelda teatades sellest teistele pooltele ette vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva.

4.3. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on pooltel õigus kokkulepe lõpetada.

5. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 5.1. SoM-i volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Lii Pärg, tel 626 9278,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. TÜ volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Marika Rosenthal, tel 731

8109, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.3. TK volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Monika Aasa, tel 614 8632,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.4. TEHIK-u volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Anneli Romulus,

tel 694 3900, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.5. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud

küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine.

5.6. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6. Koostööleppe lisad Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Koostööleppe objekti kirjeldus. 7. Lõppsätted 7.1. Koostööleppe täitmisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel,

kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud korras.

7.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt.

Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 5100 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Eesti Töötukassa /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 669 6513 E-post: [email protected]

Tervise ja Heaolu infosüsteemide Keskus /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 694 3900 E-post: [email protected]

LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 1.1-5/1862-1

Koostööleppe objekti kirjeldus

Töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse õppeprogrammi, koolituskava ja eksami hindamise põhimõtted 1. Koostööleppe objekti tehniline kirjeldus/olulisemad tingimused 1.1. Koolituse teemaks on töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õpe eksperdiarvamuse andjatele (edaspidi ekspertarst). Töövõime hindamine põhineb töövõimereformi käigus välja töötatud töövõime hindamise metoodikal (edaspidi metoodika). Metoodika aluseks on rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil (RFK) põhinev võtmetegevuste kogum. Metoodika alusel tuvastatakse inimese töövõime ulatus, hinnates tervisekaoga inimese tegutsemisvõimet seitsmes valdkonnas võtmetegevuste kaupa. Metoodika on leitav sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee. Metoodikal põhinev töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhend, mis sisaldab juhiseid ja näiteid ekspertiisi tegemiseks. Juhendi viimase kehtiva versiooni saab TÜ enne koolituse läbiviimist TK- lt. Töövõime hindamise õiguslikuks aluseks on töövõimetoetuse seadus ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi töövõime hindamise õigusaktid). Töövõime hindajaks on TK, kes kaasab eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. TK aktsepteerib töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjana vaid töövõime hindamise õppeprogrammi ja eksami läbimist tõendava tunnistusega arste. 1.2. Koolituse sihtrühmad 1.2.1. Koolituse sihtrühmaks on töövõime hindamise oskuste omandamisest huvitatud arstid. Samuti võivad koolituse sihtrühma kuuluda arstiõppe läbinud TK töötajad ja sotsiaalkindlustusameti töötajad, kes tuvastavad tööealistele inimestele puude raskusastet ja arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid. 1.3. Koolituse õppeprogramm ja koolituse tulemus 1.3.1. Koolitus peab hõlmama: 1) sissejuhatust töövõime hindamisse (metoodika ja töövõime hindamise eesmärgid, TK töövõime hindamisega seotud tööprotsessid); 2) töövõime hindamise aluseid ja põhimõtteid; 3) rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) rakendamist töövõime hindamisel sh terviseseisundi seostamist funktsionaalse võimekusega ning tegutsemispiirangu mõju ja põhjuse kirjeldamist, kasutades RFK struktuure - tegutsemine ja osalus (d-koodid), organismi funktsioonid (b- koodid), organismi struktuurid (s-koodid) erinevate hindamisjuhtumite korral; 4) töövõime hindamise aluseks olevaid andmeid, päringuid ja nende kasutamist; 5) töövõime hindamise liike; 6) töövõimet välistavate seisundite ja erijuhtumite määramist töövõime hindamisel; 7) töövõime hindamise otsustustingimusi; 8) tegutsemis- ja osalemisvõime piirangute raskusastmete määramist ja töövõime ulatuse hindamist; 9) töövõime hindamise ekspertiisivormi praktilist täitmist erinevate piirangute ja piirangu raskusastmetega hindamisjuhtude ning erijuhtumi ja töövõimet välistava seisundi korral, sh kasutades TK töövõime hindamise infosüsteemi;

10) eri valdkondade hindamist, arvestades vaimsete ja kehaliste piirangute eripäradega; 11)valdkonna kokkuvõtte koostamist ja hindamise tulemusi kokkuvõtva arvamuse koostamist; 12) töövõime hindamisel taotleja terviseseisundi kompenseeritusega arvestamist; 13) taotlejale sobivate ja mittesobivate töönõuete kindlaks määramist ja nende kohta soovituste andmist; 14) töövõimet toetavate teenuste ja abivahendite kasutamise vajaduse määratlemist ja soovitamist; 15) TK töövõime hindamise infosüsteemi kasutamist (TK-s praktilise õppe läbimisel). 1.3.2. Koolituse tulemusel peavad eksperdiarvamuse andjad oskama töövõime hindamise metoodikat kasutades seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning koostada selle kohta töövõime hindamise õigusaktidele vastava korra järgi TK-le eksperdiarvamust. 1.3.3. Eksperdiarvamuse andjad peavad koolituse käigus omandama oskused: 1) tõlgendada ja kirjeldada töövõime hindamist taotleva isiku terviseinfot töövõime kontekstis, arvestades taotlejal esinevaid haigusi ja nende kompenseeritust ravi ja abivahenditega ning erinevate valdkondade tegutsemispiirangute (koos)mõju töövõimele; 2) kasutada Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) töövõime hindamiseks; 3) kasutada töövõime hindamiseks loodud infosüsteemi eksperdiarvamuse andjale vajalikul määral ja täita töövõime hindamise ekspertiisivormi; 4) teha dokumendipõhist hindamist (sh lihtsustatud hindamist töövõimet välistava seisundi korral); 5) planeerida ja viia läbi visiidipõhist hindamist (sh oskused tegutsemis- ja osalemisvõime väljaselgitamisele suunatud intervjuu tegemiseks ja anamneesi võtmiseks) ning kasutada seisundi objektiveerimiseks sobivaid meetodeid (kas iseseisvalt või kasutades ekspertiisimeeskonda); 6) hinnata taotleja tegutsemisvõimet ja võimekust tööalasteks tegevusteks; 7) hinnata taotleja tegutsemisvõimekust valdkondade kaupa ja kirjeldada tegutsemise ja osalemise piirangute põhjuseid, avaldumist ja raskusastmete koosmõju isiku töövõimele; 8) töövõime ulatuse tuvastamisel ja kaalutlusõiguse rakendamisel, arvestada eri valdkondades esinevate piirangute koosmõju ning hinnata tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust ning isiku haiguskriitikat ja - teadlikkust, ravisoostumust ja ravi järgimist ning abivahendite vajadust; 9) tuvastada erijuhtumit; 10) prognoosida tegutsemis- ja osalemisvõime muutumist ajas; 11) kirjeldada taotlejale sobivaid ja ebasobivaid töötingimusi ja -keskkonda ning vajadusel töövõimet toetavaid tegevusi; 12) tuvastada taotleja tegutsemispiirangute seotust töökeskkonna ja töötingimustega ning kirjeldada taotlejale sobivaid ja ebasobivaid töösooritusi ja -nõudeid; 13) koostada hindamistulemuste kokkuvõtteid ja põhjendada oma hinnangut. 1.4. Koolituse korraldus:

1.4.1. TÜ koostab koostöös TK-ga koolituskava, mis tugineb koolituse õppeprogrammile ja toetab

koolituse eesmärkide saavutamist.

1.4.2. Koolituskavas tuleb välja tuua koolituse moodulid koos õppetundide mahu, sisu lühikirjelduse (sh

õppemetoodika) ja õpiväljunditega ning õpitulemuste hindamise viisiga. 1.4.3. Õppematerjalid peavad põhinema koolitusprogrammi teemadel ja vastama viimastele töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendi versioonidele ning kehtivatele töövõime hindamise õigusaktidele. 1.4.4. TÜ koostöös TK-ga viib läbi koolituse ning korraldab koostöös TK-ga koolitusel osalenutele oskuste omandamist kinnitava eksami kontrollitud keskkonnas ja väljastab õppe edukalt läbinutele tunnistused. Tunnistusel peab olema märgitud eksami tulemus, mis näitab selle soorituse taset. 1.5.1. Töövõime hindamise koolituskava sisaldab: 1.5.1.1. TÜ poolt läbiviidavat e-õpet (algusega vähemalt 21 kalendripäeva enne auditoorset õpet), mis võimaldab koolitusel osalejatele iseseisvat tööd veebikeskkonnas koolituse läbiviija poolt ettevalmistatud õppematerjalidega (nt töövõime hindamise metoodikat sissejuhatavad materjalid, erinevate puudeliikide tutvustused, TK infosüsteemi tutvustav video jne) ja ülesannete lahendamist, mis on eelduseks auditoorses õppes osalemiseks; 1.5.1.2. TÜ poolt 8 tundi videoloenguid töövõime hindamise metoodika teooriast, mis sisaldab RFK põhimõtete tutvustamist ja juhtumipõhiselt kehaliste ja vaimsete piirangute hindamise kasutamist; töövõime hindamise korralduse tutvustust; ning veebiseminarilahendatud ülesannete ja näidisjuhtumite aruteluks; 1.5.1.3. TK poolt eksperdiarvamuste koostamise 2-päevast auditoorselt toimuvat praktilist õpet mis jaguneb:

a) 1-päevane näidisjuhtumite (kehalise ja vaimse piiranguga juhtumid) lahendamine juhendajatega koostöös ja koduse iseseisva ekspertiisi teostamise juhendamine;

b) 1–2 nädalat hiljem toimuv 1-päevane auditoorne õpe, mis koosneb abivahendite, teenuste ja töötingimuste soovituste andmise õppest, koduste ülesannete lahenduste arutelust, praktilisest tööst juhtumitega, tulemuste tutvustusest ja nende arutelust.

1.5.2. Koolituse mahuks koos koolituse läbiviija korraldatavate e-õppe, auditoorsete loengute ja praktikumi ning kohvipauside ja lõunaga on arvestatud kokku vähemalt 40 tundi. 1.5.3. Koolitusest vähemalt 15 tundi hõlmab praktikum, millest vähemalt 5 tundi moodustab RFK töövõime hindamisel kasutamise praktiline õpe. 1.6. Eksami hindamise põhimõtted. 1.6.1. Koolitusel osalenu peab eksami positiivselt läbimiseks olema suuteline hindama iseseisvalt tervisekahjustusega inimese töövõime ulatust ning väljastama TK infosüsteemi kasutades objektiivse eksperdiarvamuse. 1.6.2. Eksami läbimise tingimus on 2 ekspertiisi iseseisev täitmine TK infosüsteemis, tulemusega vähemalt 6 punkti 10-st iga ekspertiisi kohta. Iga vähem kui 6 punkti saanud ekspertiisi kohta tuleb teha uus ekspertiis. Kui õppija ei ole saanud kahe lisaekspertiisi tulemusel vähemalt 6 punkti 10-st iga teostatud ekspertiisi kohta, siis leotakse sooritus mittearvestatuks. 1.6.3. Eksami mittesooritamise korral on koolitusel osaleja kohustatud läbima järeleksami. Järeleksamit on võimalik teha üks kord.

Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Töötukassa /allkirjastatud digitaalselt/ Tervise ja Heaolu infosüsteemide Keskus /allkirjastatud digitaalselt/