| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/8340-2 |
| Registreeritud | 26.05.2026 |
| Sünkroonitud | 28.05.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Lääneranna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääneranna Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö nr: PR032-2025
Asukoht: Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
Eluhoone rekonstrueerimine ja laiendamine kuni 33%
EELPROJEKT
Köite koostamisel osalesid :
Projektijuht/projekteerija Toomas Vestli +372 5806 7676
Arhitektuurne osa volitatud arhitekt Anu Vaarpuu +372 507 2860
Märts 2026
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
2
SISUKORD
1. Üldosa ...................................................................................................................................... 4 1.1. Üldandmed ........................................................................................................................ 5
2. Asendiplaan ............................................................................................................................. 6 2.1. Vastavus lähteandmetele .................................................................................................. 6 2.2. Olemasolev olukord .......................................................................................................... 6
2.2.1. Paiknemine ............................................................................................................ 6
2.2.2. Olemasolev hoonestus .......................................................................................... 6
2.2.3. Olemasolev relieef ................................................................................................ 6
2.2.4. Olemasolev haljastus ............................................................................................ 6
2.2.5. Olemasolev teedevõrk, juurdepääsuteed ............................................................... 6
2.2.6. Ehitusgeoloogia..................................................................................................... 6
2.3. Plaanilahendus .................................................................................................................. 7 2.3.1. Muinsuskaitse tingimused ..................................................................................... 7
2.3.2. Hoonete ja rajatiste paiknemine ............................................................................ 7
2.3.3. Ehitusetapid........................................................................................................... 7
2.3.4. Vertikaalplaneering ............................................................................................... 7
2.3.5. Teed ja platsid ....................................................................................................... 7
2.3.6. Haljastus ja heakorrastus....................................................................................... 7
3. Arhitektuurne lahendus ............................................................................................................ 8 3.1. Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud, arenguperspektiivid ................................. 8 3.2. Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus ............. 8 3.3. Arhitektuursed nõuded piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted ....................................... 8 3.4. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus ........................................................ 8
3.4.1. Vundamendid ........................................................................................................ 8
3.4.2. Välisseinad ............................................................................................................ 8
3.4.3. Siseseinad .............................................................................................................. 9
3.4.4. Põrandad ja terrassid/Rõdud ................................................................................. 9
3.4.5. Katus ja vahelagi ................................................................................................. 10
3.4.6. Aknad ja välisuksed ............................................................................................ 11
3.4.7. Varikatused, rõdud, terrassid .............................................................................. 11
4. Vesivarustus, kanalisatsioon, elektri- ja nõrkvooluvarustus .................................................. 12 4.1. Hoone veevarustus .......................................................................................................... 12 4.2. Reovee kanaliseerimine .................................................................................................. 12 4.3. Sademevete veeäravool .................................................................................................. 12 4.4. Elektrienergia .................................................................................................................. 12 4.5. Nõrkvooluvarustus .......................................................................................................... 12
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
3
5. Küte ja ventilatsioon .............................................................................................................. 13 5.1. Küte ................................................................................................................................. 13 5.2. Ventilatsioon ................................................................................................................... 13
6. Välisviimistlus ....................................................................................................................... 13 7. Lammutustööde organiseerimine ........................................................................................... 14
7.1. Jäätmekäitlus ................................................................................................................... 14 7.2. Jäätmekava ...................................................................................................................... 15 7.3. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse .................................................................................. 16
8. Energiatõhususe miinimumnõuded ........................................................................................ 17 9. Tuleohutus ............................................................................................................................. 18
9.1. Küttekolded ja korstnad .................................................................................................. 19 9.2. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest .......................................................................... 19 9.3. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus .................................................................................. 20 9.4. Tuletõrje veevõtukoht ..................................................................................................... 20
10. Ehitise olulised tehnilised näitajad .................................................................................. 21 11. Teadmiseks omanikule .......................................................................................................... 22
Jooniste nimekiri
Asukoha skeem AS-4-01
Asendiplaan M 1: 500 AS-4-02
1. korruse üldplaan M 1: 100 AR-5-01
2. korruse üldplaan M 1: 100 AR-5-02
1. korruse plaan M 1: 50 AR-5-03
2. korruse plaan M 1: 100 AR-5-04
Vaade 1 ja 2 M 1: 100 AR-6-01
Vaade 3 ja 4 M 1: 50 AR-6-02
Lõige A-A M 1: 50 AR-6-03
3D Välisvaade AR-9-01
3D Välisvaade AR-9-02
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
4
SELETUSKIRI
1. Üldosa
Käesolev eelprojekt on koostatud Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Vatla külas, Mäekõrtsi talus eluhoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks kuni 33%.
Kavandatavate tööde käigus laiendatakse ja renoveeritakse olemasolev eluhoone.
Eluhoone projekteeritud eluiga on 50 aastat.
Projekteerimise aluseks on Eestis kehtivad ehitusnormid ja omaniku poolt esitatud lähtematerjalid.
Projekteerimisel on lähtutud järgnevalt loetletud õigusaktidest ja standarditest:
Eesti Vabariigi Ehitusseadustik
Majandus-ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
Siseministri 30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Siseministri 18.02.2021. a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
Eesti Standard EVS 812-7:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. EVS 871:2017
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
5
1.1. Üldandmed
Hoone nimetus: Elamu-töökoda
Kinnistu andmed:
Asukoht: Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnumaa
Katastriüksuse nr.: 19502:002:0237
Pindala: 2718,0 m2
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa
Ehitusgeoloogilised uuringud: puuduvad
Ehitusgeodeetilised uuringud: puuduvad
Nõuded ehitusele:
Antud ehitus tuleb rajada hea ehitustava üldtunnustatud ehitusreeglite järgi. Ehitise kavandatud eluiga on vähemalt 50 aastat.
ehitise mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid – 50 aastat
elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded tehisventilatsioon (v.a. Elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade, põrandakatted, küttetrassid – 20 aastat
teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja reguleerimisaparatuur, automaatika, ehituses kasutatav masinaehitustoodang (nagu liftid või pumbad), värvkatted – 10 aastat.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
6
2. Asendiplaan
2.1. Vastavus lähteandmetele
Projekteerimise aluseks on Hanila valla kehtiv üldplaneering.
2.2. Olemasolev olukord
2.2.1. Paiknemine
Käsitletav kinnistu asub aadressil Pärnu maakond, Lääneranna vald, Vatla küla, Mäekõrtsi.
2.2.2. Olemasolev hoonestus
Kinnitul paiknevad:
- Elamu-töökoda ehitusregistri kood: 120275033
2.2.3. Olemasolev relieef
Kinnistu hoonestusala on suhteliselt tasane, jäädes absoluutkõrgusesse +25,0 m.
2.2.4. Olemasolev haljastus
Kinnistul puudub kõrghaljastus.
2.2.5. Olemasolev teedevõrk, juurdepääsuteed
Juurdepääs kinnistule on Vatlamäe teelt.
2.2.6. Ehitusgeoloogia
Puudub.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
7
2.3. Plaanilahendus
2.3.1. Muinsuskaitse tingimused
Puudub.
2.3.2. Hoonete ja rajatiste paiknemine
Elamu paikneb kinnistu lõunapoolses osas.
2.3.3. Ehitusetapid
Üheetapiline
2.3.4. Vertikaalplaneering
Üksikelamu suhteline kõrgus ± 0,00 vastab absoluutkõrgusele +25,30 m ja on maapinnast +0,30 m. Krundil tekkivad saju- ja lumesulamisveed hajutatakse kinnistu piirides.
2.3.5. Teed ja platsid
Juurdepääs maaüksusele toimub olemasoleva Vatlamäe tee kaudu. Krundisisesed teed ja parkimine on olemasolevad ja neid ei muudeta.
2.3.6. Haljastus ja heakorrastus
Kinnistul ei ole kõrghaljastust. Parkimine on ette nähtud omal kinnistul.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
8
3. Arhitektuurne lahendus
3.1. Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud, arenguperspektiivid
Elamu paikneb kinnistu lõunapoolses osas.
3.2. Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus
Olemasolev üksikelamu on 2-korruseline, kus paiknevad 4 abiruumi.
Projekteeritav üksikelamu on 2-korruseline, kus paikneb esik, 2 elutuba, 2 abiruumi, 2 tuba, 2 WC/vannituba, garaaž, trepihall, köök, garderoob, saun, leiliruum,dušširuum, pööning.
Projekteeritavad välisseinad on Fibo 3 plokist ning viimistletud armeeritud krohviga. Põrand on projekteeritud armeeritud betoon ning allpool EPS 100. Katuslae kandekonstruktsiooniks on puit, katusekatteks plekk.
3.3. Arhitektuursed nõuded piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted
Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid:
Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –22,5°C.
Suvine arvutuslik temperatuur +27°C.
Hoone akustikale esitatavad nõuded:
Elamualadel liiklusmürast tingitud müratase ei tohi ületada 55 dB päevasel ajal ja
45 dB öisel ajal. Alus sotsiaalministri 04. Märtsi 2002 a määrus nr 42 § 6 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
Hoonete ehitamisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
3.4. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus
3.4.1. Vundamendid
Olemasolev on r/b lintvundament ja projekteeritav ehitatakse r/b lintvundamendile.
3.4.2. Välisseinad
Projekteeritud:
VS-01
- armeeritud krohvisüsteem 15 mm
- EPS 60 200 mm
- Fibo 250 mm
- Siseviimistlus
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
9
3.4.3. Siseseinad
Projekteeritud:
SS-01
- kipsplaat 13 mm
- OSB 12 mm
- puitkarkass (vahel mineraalvill) 95 mm
- kipsplaat 13 mm
3.4.4. Põrandad ja terrassid/Rõdud
Projekteeritud:
PP-01
- põrandakate
- armeeritud betoon C25/30 (sees põrandaküttetorustik ja kommunikatsioonid) 100 mm
- PE-kile (2 kihti ning ülekatted teipida >200 mm)
- vahtpolüstereenplaat EPS 100 3x100 mm
- killustik >200 mm
- liivalus >200 mm
täitepinnas tihendatakse max 300 mm kihtide kaupa tihedusaste D³ 95%
Põrandad pinnasel märgades ruumides põranda kalle trapi suunas i> 0,01. Puhasvalupind peab vastama B-klassi nõuetele vastavalt BLY7/BY45.
Projekteeritud:
TE-01
- terrassilaud 38 mm
- kaldega karkass 45x70 70 mm
- SBS katusekate
- OSB 22 mm
- kaldega karkass 45x70 70 mm
- karkass 45x195 195 mm
- laudis 18x95 18 mm
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
10
3.4.5. Katus ja vahelagi
Projekteeritud:
VL-01
- põrandakate
- armeeritud betoon C25/30 (põrandaküttetorustik ja kommunikatsioonid) 200 mm
- lisakarkass 45x45 (vahel min vill, λ≤0,037 W/mK, tuletundlikkuse klass A1) 45 mm
- lisakarkass 45x45 (vahel min vill, λ≤0,037 W/mK, tuletundlikkuse klass A1) 45 mm
- aurutõke
- kipsplaat 13 mm
Projekteeritud:
KA-01
- plekk
- roovitus 22x100 22 mm
- distantsliist 28x45 28 mm
- katuse aluskate
- fermid 245 mm
Projekteeritud:
VL-02
- fermid 45x245 (vahel puistevill h=400mm, tuletundlikkuse klass A1) 245 mm
- aurutõke
- lisakarkass 45x45 (vahel min vill, λ≤0,037 W/mK, tuletundlikkuse klass A1) 45 mm
- lisakarkass 45x45 (vahel min vill, λ≤0,037 W/mK, tuletundlikkuse klass A1) 45 mm
- kipsplaat 13 mm
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
11
3.4.6. Aknad ja välisuksed
Hoonele paigaldatakse PVC aknad ja puidust uksed. Akende ja uste paigaldamisel välispiirdesse kasutada õhutiheduse suurendamiseks aknaraami ja seina ühendamiseks tuuletõkke tihendusteipi välisruumi pool ning siseruumi pool aurutõkketeipi.
Klaasi tüüp on valitud kirgas kolmekordse klaasiga klaaspakett, klaasikihtide vahekaugus 2x16mm, klaasikihtide vaheliistud maksimaalse soojakatkestusega. Klaaspaketis on 2 selektiivklaasi. Klaaspaketi kiirgustegur g=0,5. Klaasikihtide vahel kasutada argoon gaasi, mis vähendab paketisisest konvektsiooni ja sellega koos soojuse ülekannet. Akende soojajuhtivus peab olema arvestuslikult vähemalt Uw ≤0.9W/m2K. Kõikide klaaspakettide väliskihi peegeldus võib olla max 13%...15%. Põrandani ulatuvate akende ja klaasuste turvalisuse eesmärgil on ette nähtud klaaspakettide välimised klaasikihid lamineerida.
Kõikide akende raamid on valged. Aknad on varustatud liimpuidust või PVC aknalaudadega. Aknalaua paksus on 20-40mm, esiserv 40mm. Aknalaud ulatub üle sisemise seinapinna ja aknapõskede 35mm. Kõik akende välimised veeplekid on Polüester(PE) kattega plekist, paksus 0,6mm. Välisuksed on pruuni tooni.
Akende ja uste lingid ning vajalikud tarvikute tüübid valitakse projekti järgmises staadiumis koos Tellijaga.
Hoone välisuksed on kavandatud puidust välisuks, soojajuhtivusega Ud≤0.70 W/m2K.
3.4.7. Varikatused, rõdud, terrassid
Projekteeritud on terrass ning 2. korrusele rõdu immutatud puidust.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
12
4. Vesivarustus, kanalisatsioon, elektri- ja nõrkvooluvarustus
EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“
4.1. Hoone veevarustus
Veevarustus on lahendatud liitumisega kõrvalkinnistul asuva puurkaevuga, mis kuulub samale omanikule (vt. Asendiplaan). Külm vesi juhitakse tarbepunktideni ning boilerini. Soe vesi juhitakse paralleelselt külma veega tarbepunktideni
Arvutuslik veevooluhulk: Qa = 0,43 l/s
4.2. Reovee kanaliseerimine
Reovee kanaliseerimine on lahendatakse lokaalse septikuga ning imbväljaks rajatakse kõrvalkinnistule, mis kuulub samale omanikule (vt. Asendiplaan). Krundi välistorustikud ehitada D 110 PP/PVC kanalitorudest, SN8. Hoonesisesed torustikud vastavalt kehtivatele normidele. Reoveekanalisatsiooni torustik, mis on rajatud kõrgemale kui 1,30m (toru põhjast) allpool maapinda, tuleb soojustada. Kõrgemale kui 1,10m allpool maapinda pole torustike rajamine lubatud. Reovee kanalisatsioonile paigaldada ka õhutustoru!
Arvutuslik veehulk reovee kanalisatsioonile: Qa,r = 1,40 l/s
4.3. Sademevete veeäravool
Räästas peab tagama, et katuselt langev vesi ei satuks otseselt hoone seinale ega valguks katusekonstruktsiooni. Kui paigaldatakse sademeveesüsteem, siis rennide ja torude ristlõige peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre. Orienteeruvalt võib arvestada toru vajalikuks ristlõikepinnaks 1,5 cm² katusepinna 1 m² kohta. Vihmaveetorude vahekaugus ei tohi reeglina olla üle 15 m ja ühe toru kohta tulev katuse pind ET-1 0506-0341 alusel üle 100 m². Rennide kalle peab olema vähemalt 0,5%. Vihmaveetoru peab lõppema vähemalt 0,2 m kõrgusel maapinnast ning suunama vee seinast eemale. Toru otsa alla tuleb teha vee äravoolurenn (kaldega vähemalt 4%) pikkusega ca 2,5 m arvestades hoone seinast või kindlustada vee eemalejuhtimine vähemalt 2,5 m hoone seinast.
Sademeveed kogutakse katuselt kokku ning hajutatakse kinnistu piires.
4.4. Elektrienergia
AS Imatra Elektriga on sõlmitud leping. Võrguühenduse läbilaskevõime on 3x16A.
Madalpingekaabel on toodud õhuliinina hoonesse. Ruumidesse jaotamine toimub abiruumi paigaldatavast elektrikilbist. Elektrivarustuse ehitamiseks elamus koostatakse tööprojekt.
4.5. Nõrkvooluvarustus
Signalisatsioon, televisiooni- ja arvutivõrk osas käesoleva projektiga hoones töid ette ei nähta. Vajadusel kasutatakse vastavate teenusepakkujate autonoomseid süsteeme.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
13
5. Küte ja ventilatsioon
5.1. Küte
Olemasolevat hoonet köetakse ahjuga. Projekteeritud on õhk-vesi soojuspump, mille seade paigaldatakse abiruumi. Toodetav soojus kantakse üle põrandaküttele, mille torustik paigaldatakse elamusse kogu köetava pinna ulatuses. Soojuspumba energiaklass vähemalt „A++“ ning seadme garantii vähemalt 2a.
5.2. Ventilatsioon
Hoone ruumide ventileerimiseks paigaldatakse soojustagastusega ventilatsiooniseade. Värske õhk suunatakse suurtesse avatud ruumidesse ning väljatõmbeotsad paigaldatakse nn reostatuma õhuga ruumidesse (wc, duširuum, kööginišš). Täpsem lahendus koostatakse vastavalt valitavale süsteemile. Arvestatud on vastuvoolusoojustagastil põhineva süsteemiga, mille tagastatava soojuse kasutegur on vähemalt 80%, energiaklass vähemalt „A“.
Süsteemil peab olema sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 30 dB(A) ning väljatõmbe õhuvooluhulgad on WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s.
6. Välisviimistlus
Katusekatteks on hoonel plekk. Hoone välisseinad viimistletakse armeeritud krohvisüsteemiga.
Sokkel viimistletakse sokliplaadiga või armeeritud krohvisüsteemiga.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
14
7. Lammutustööde organiseerimine
Tehnika juurdepääs objektile on tagatud Vatlamäe tänavalt. Kinnistul on olemas koht ajutise laoplatsi rajamiseks. Liikluse ümberkorralduse vajadus lammutustööde ajaks puudub.
Tööde teostamine peab toimuma pinge all olevate kaablite, samuti töös olevate torustike ja hooneosade lähedal vastavalt ohutustehnika nõuetele, põhiliselt käsitsi. Lammutustöödel on soovitav kasutada ekskavaatorit ja väikevahendeid.
Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traaverseid ja konteinereid. Enne tõstmislaadimisoperatsiooni läbiviimist tuleb veenduda, et tõstetav materjal või detail ei ole kiilunud või lahtiühendamata tarinditest ning on teada tõstetava elemendi kaal, mis vastab tõstemehhanismi parameetritele.
Lammutustööd alustada aknaraamide ja uste mahavõtmisest. Pärast seda lammutaakse katus, 2. korruse siseseinad, vahelagi, 1. korruse siseseinad ning põrand ja vundament.
Ohtlikud jäätmed ladustada ja käidelda omaette vastavalt eeskirjadele. Hoone tarindid sorteerida lammutustööde ajal liikide kaupa- eraldi puit, kivimaterjal, edaspidiselt mittekasutatava materjal (ehituspraht).
7.1. Jäätmekäitlus
Lammutustööde käigus tekivad järgmised jäätmed
Mineraalsed jäätmed (kivimaterjal, tellised, betoon, krohv)
Metallijäätmed
Puit
Ehituspraht
Eterniit, ruberoid, tõrvapapp (ohtlikud jäätmed)
Jäätmete kogused ja utiliseerimise kohad vt. jäätmekäitluskavast (tabel). Mahukatele ehitusjäätmetele on ette nähtud lahtised laoplatsid kinnistu piirides, kus need antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vanametall suunata kokkuostu. Ohtlikud jäätmed käideldakse vastavat litsentsi omava ettevõtte kaudu.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
15
7.2. Jäätmekava
Kood Ehitusjääde Ühik Kogus Käitlus Märkus
17 01 02 tellis t 8,0 Purustatakse ja kasutatakse kohapeal
mitteohtlik jääde
17 05 04 looduslik kivi t 5,5 Purustatakse kohapeal või ladustatakse omal kinnistul, võimalusel lähevad korralikud kivid taaskasutusse
Purustus peab olema teede ehituses kasutatav alusmaterjal
17 02 01 puit t 15,2 Ladustatakse omal kinnistul (puiduhakke valmistamiseks) või pakkuda kütteks
mitteohtlik jääde
17 02 02 klaas t 0,03 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
mitteohtlik jääde
17 06 05* eterniit t 2,2 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
ohtlik jääde
17 09 04 ehituspraht t 6,2 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
kaetud kastiga kallurautodega
Märkus: Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on arvutuslikud ja täpsustuvad lammutustööde käigus.
Lammutustööde käigus tekkivate mineraalsete jäätmete purustamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba (läbi keskkonnaotsuse infosüsteemi KOTKAS aadressil https:/kotkas.envir.ee/ . Jäätmete purustamisel väljaspool tekkekoha kinnistut on vajalik taotleda konkreetse kinnistu põhine keskkonnaluba.
Asbesti (asbesttsementplaadid) ja naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, ruberoid jne) peavad olema eraldatud teistest ehitusjäätmetest ja üle antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
16
Ehitusplatsil kasutatakse jäätmete kogumiseks vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele tähistatud 0,6 m3 kuni 10 m3 mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil on märgistatud ehitusprojekti põhijoonisel (või lisatud skeemil). Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.
Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Keskkonnaametiga.
Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid.
7.3. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse
Lammutustööd teostada kooskõlastatult ehitise valdajaga ja vastavalt kehtivatele nõuetele.
Ehitustarindite lammutamist peab juhtima vastava väljaõppe läbinud kogemustega töödejuhataja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuete suhtes.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele nõuetele:
- ohtlikud tsoonid piirata teisaldatava võrk- või signaalpiirdega ja kaitsevahenditega, piirates inimeste sattumist langetatavate tarindite lähedusse, ohtliku tsooni piirid tähistada hästinähtavate märkidega, näit. OHUTSOON;
- pimedal ajal tuleb ohtlikud- ja töötsoonid valgustada, piire valgustada signaalvalgustusega (helkur);
- kui tõstekõrgus on alla 15 m, siis ohtliku tsooni laius on 7 m tõstetava elemendi gabariitmõõdust väljapoole;
- alla 7 m ohutsooni alal teostada lammutustööd käsitsi ja väikevahenditega, täites vastavaid ohutustehnika nõudeid.
Hoone lammutamine peab toimuma insener-tehnilise personali vahetul juhtimisel.
Inimeste lähenemine lammutatavate ehitiste (tarindite) piirkonnale on lubatud ainult peale veendumist nende püsivuses ja ohutuses.
Järjekordse ehitise osa lammutamisel peab olema kindlustatud veel lammutamata ehitise osa püsivus. Peale tarindite langetamist rangelt jälgida nende püsivust üksikute elementide läbilõikamisel, eemaldamisel, ladustamisel ning laadimisel veokile. Olemasolevate tarindite koormamine on lubatud ainult insenerarvutuste põhjendamisega.
Kõik elektriseadmed peavad olema maandatud. Töötamise vaheaegadel tuleb vool välja lülitada.
Ehitusplatsil peavad olema tuletõrjevahendid nähtaval kohal, peab olema juurdepääsu võimalus tuletõrjemasinatel.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
17
8. Energiatõhususe miinimumnõuded
Hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust on tõendatud aluseks võttes järgnevad määrused:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 30.04.2015 nr 36 "Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele"
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ võib rekonstrueeritavate >220 m2 köetava pinnaga väikeelamute
energiatõhususarv olla maksimaalselt 140 kWh/(m2a) ning käsitööna tehtud palkmajale rakendatakse energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,25.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ja tõhusa energiakasutuse saavutamiseks on tarindite soojajuhtivuse U väärtused järgmised:
Hoone piirdetarindite maksimaalne soojajuhtivus (W/m²K):
välisseinad U=0,16 W/m²K
soojustatud katuslagi U=0,14 W/m²K
põrand pinnasel U=0,11 W/m²K
aknaplokid U≤0,90 W/m²K
välisuks U≤0,70 W/m 2 K
Hoones on piisavalt avatavaid aknaid, et vajadusel jahutada ruume. Jahutussüsteemi väljaehitamine ei ole tingimata vajalik, et tagada normaalne ruumitemperatuur (maks 27˚C), mis ei ületaks piirtemperatuuri üle 150 kraadtunni. Piirtemperatuuri ei ületata, kui kasutada lõuna- ja läänepoolsetel akendel katteid ja ruumide passiivset tuulutust. Avatavate akende pind on vähemalt 5% magamistoa põrandapinnast.
Hoone projekteerimisel on lähtutud energiatõhususe printsiipidest ja tarindite rajamisel tuleb püüda saavutada hea õhu- ja soojapidavus. Kasutatakse nurgaühenduste liidete, avatäidete ja läbiviikude tihendamist teipimise teel. Õhulekkearvuks projekteeritaval hoonel on arvestatud 4,0 m³/hm².
Soojustuse valikul ja soojustuse tehnoloogiliste lahenduste puhul lähtutakse sellest, et ehitise tarindid oleks hea energiatõhususe tasemega. Hoone välispiirded tehakse pikaajaliselt õhkupidavad, piisavalt ja kvaliteetselt soojustatud.
Tehnosüsteemid projekteeritakse ja paigaldatakse nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Torustikud soojustatakse vajadusel soojakadude vältimiseks. Peamiseks kütteallikaks on õhk-vesi soojuspump. Hoonet ventileeritakse vastuvoolusoojustagastusega ventilatsioonisüsteemi abil (nt Komfovent Domekt, kasuteguriga ~84%).
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
18
9. Tuleohutus
Mäekõrtsi kinnistule projekteeritud hoone on I kasutusviisiga (elamu) hoone ning kuulub TP-3 tulepüsivusklassi ja ehitamisel peavad olema täidetud tuleohutuse nõuded.
Tuleohutuse osa koostamisel on lähtutud järgnevalt loetletud õigusaktidest ja standarditest:
Eesti Vabariigi Ehitusseadustik
Majandus-ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Siseministri 30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Siseministri 18.02.2021. a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
Eesti Standard EVS 812-7:2018 “Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
Eesti Standard EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine”
Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
Kuna tegemist on TP-3 tulepüsivusklassi ehitisega, siis kandevõime nõuet hoonele ei esitata.
Tuletõkkesektsioone hoonesse projekteeritud ei ole.
Hoone ehitada vastavuses Siseministri 30.03.2017.a. määrusele nr. 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
Siseseinte ja lagede tuletundlikkuse klass vähemalt D-s2,d2.
Põrandatele tuletundlikkuse nõuet ei esitata.
Välisseina välispinnad, õhutuspilu välispind ning soojustussüsteemi tuletundlikkuse klass vähemalt D,d2. Õhutuspilu sisepinnale nõudeid ei esitata.
Katusekatte nõutav tuletundlikkuse klass vähemalt Broof(t2).
Kaablite nõutav tuletundlikkuse klass vähemalt Dca-s2,d2,a2.
Hoone jäigastavate ja kandekonstrktsioonide tulepüsivusele ei ole nõudeid kuna tegu on TP3 tuleohutusklassiga.
Katusele pääseb katuseredeli abil põhjapoolselt küljelt.
Evakuatsiooni hoonest toimub peauksest (M10x21) või tõsteustest. Evakuatsiooniteel olevate uste/avade kõrgus ≥ 2100 mm.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
19
9.1. Küttekolded ja korstnad
Küteseadmete ehitamisel tuleb järgida: EVS 812-3-2018
EVS-EN 1443-2006
Korsten peab ulatuma üle katuse harjajoone 100 cm.
Komponendid: moodulkorsten.
Korstnate temperatuuriklassid: T400 (ahjud, kamin, küttekatel), T600 kerisel.
Korstna läbiviigud katusest isoleerida mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 ⁰C.
Korsten tuleb varustada puhastusluugiga, mis tuleb paigaldada vastavalt standardile EVS 812- 3:2018.
Ahjude ette põrandale paigaldada mittepõlevast materjalist põrandakate ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm eemale (uksega kolde puhul) ning 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde esiservast eemale (ukseta kolde puhul).
Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80 °C. Kõrgem lõõri seina välispinna temperatuur on lubatud vaid sauna leiliruumis.
Köögi väljatõmbekanali (mis ei ole rajatud šahti) rajamisel tulepüsivus peab olema vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Kütteseadmete ehitamine peab olema passistatud (ehitatud või kontrollitud vastavat pädevust omava isiku poolt).
Ukseta küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalist ehitisosadeni on 1500 mm. Ohutuskujad ei kehti küttekollete ees oleva põlevmaterjalist põranda kohta. Põrand kaitstakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga.
Uksega küttekolde puhul on kaitstav ala vähemalt 10 cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40 cm selle ees. Lahtise küttekolde kohal ulatub ohutuskuja vähemalt 15 cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle kolde esiservast mõõdetuna.
Puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm kõrgemale. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm vaba ruumi. Väikseimaks tahmaluugi suuruseks on 65*130 mm.
9.2. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest
Lakke paigaldatakse autonoomne suitsu-ja vinguandur vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhenditele. Tulekahju korral toimub suitsu ja soojuse eemaldamine loomulikul tõmbel põhinevalt avatavate akende ja uste kaudu.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
20
9.3. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus
Ventilatsioonisüsteem rajatakse nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või soojusülekande kaudu ventilatsiooniagregaadis. Ventilatsioonikanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu.
Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tule- tundlikkusele. Erandi võib teha väikestele osistele, mis ei aita tule levikule kaasa. Ventilatsioonisüsteemi ehitamisel lähtuda EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”.
Siseministri 30.03.2017.a. määruse nr. 17 § 27 kohaselt: eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2- s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
9.4. Tuletõrje veevõtukoht
Tuletõrje veevõtukoht peab vastama Siseministri 18.02.2021. a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Nimetatud määrusele tuginedes ning võttes arvesse hoone kasutusviisi (I kasutuviis), siis alla 600 MJ/ m² põlemiskoormusega hoone, mille pindala on alla 800 m², korral on ühe tulekahju normvooluhulgaks Qo=10 l/s. Arvestusliku tulekahju kestvuse kuni 3 h korral.
Hoone lähimaks veevõtukohaks on hoonest ca 18km kaugusel asuv tuletõrje on VID 4453.
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
21
10. Ehitise olulised tehnilised näitajad
1.Hoone nimetus: Elamu-töökoda
2.Hoone kasutusala: 11101 üksikelamu
3.Ehitustööde liik: ehitamine
4.Monteeritavuse aste: ehitatakse kohapeal
5.Ehitise tehnilised andmed:
-ehitisealune pind: 379,6 m²
-ehitise suletud netopind: 573,1 m²
-korruste arv: 2
-kõrgus: 8,3 m
-abs. kõrgus: 33,3 m
-pikkus: 33,8 m
-laius: 11,0 m
-ehitise maht: 2596,1 m³
-köetav pind: 475,1 m²
-toatemperatuuriga pind: 271,4 m²
-eluruumide pind: 271,4 m²
-tehnopind: 0,0 m²
-mitteeluruumide pind: 301,7 m²
-tubade arv: 4
-tulepüsivusklass: TP3
6.Ehitise materjalid:
-vundament: R/b lintvundament
-kandekonstruktsioon: Fibo/puit
-jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid: Fibo/puit
-vahe- ja katuslaed: Puit
-katusekate: Plekk
-välisviimistlus: Armeeritud krohvisüsteem
7.Ehitise tehnosüsteemid:
-elekter: võrk, 220 V
-vesi: olemasolev puurkaev
-kanalisatsioon: sepitik koos imbväljakuga
-pesemisvõimalus: dušš
-küttesüsteem: õhk-vesi
-kööginiššide arv: 0
-tualettruumide arv: 2
Töö nimetus: Eluhoone (Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond)
Töö nr:
PR032-2025, 15.03.2026
Töö teostaja: Projekteeris: T. Vestli
Kontrollis: A. Vaarpuu
22
11. Teadmiseks omanikule
Vastavalt kehtivale seadusandlusele tuleb arvestada järgnevaga:
1. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist tuleb esitada "ehitamise alustamise teatis".
Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))
2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.
3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri
määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").
Seletuskirja koostas: Toomas Vestli 15.03.2026
Septik
60 m
Imbväljak
Lehe suurus: A3
Mõõtkava: 1 : 500
Joonestas: T. VestliProjekti nr: PR032
Staadium: EP
Asendiplaan
Aadress: Mäekõrtsi, Vatla küla, Lääneranna vald Kontrollis: A. Vaarpuu
Kuupäev: 15.04.2026
Lehe nr: 1/1
AS-4-02
Olemasolev puurkaev
Olemasolev sidekaabel
Olemasolev elektriõhuliin
Projekteeritud veetrass
Projekteeritud elektrikaabel
Projekteeritud kanalisatsioonitrass
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lääneranna Vallavalitsus
Jaama tn 1
90302, Pärnu maakond, Lääneranna
vald, Lihula linn
Teie 13.05.2026
Meie 26.05.2026 nr 7.1-2/26/8340-2
Mäekõrtsi kinnistu ehitusteatise eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Lääneranna valla Vatla küla
Mäekõrtsi kinnistu ehitusteatise eelnõu (menetlus nr 548644, EHR kood 120275033).
Kinnistu (katastritunnus 19502:002:0237) asub riigitee nr 16180 Karuse-Kalli tee (edaspidi
riigitee) km 7,48-7,52 kaitsevööndis.
Ehitusteatis antakse eluhoone (EHR kood nr 120275033 ) rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks
33% ulatuses „ Eluhoone rekonstrueerimine ja laiendamine kuni 33%. Mäekõrtsi Vatla küla
Lääneranna vald Pärnu maakond“ (peaprojekteerija TWESTLY Projekt OÜ, töö nr PR032-2025)
projekt.
Meid ei ole projekti koostamisse kaasatud.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja kooskõlastameehitusteatise ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
1. PR032_EP_AA-3-01_seletus
2. PR032_EP_AS-4-02_Asend
Rita Źereen
5120275, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|