Seisukohtade väljastamine Orgmetsa külas Põrgu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Lisa 1 Järva Vallavalitsuse 21.04.2026

korralduse nr 200 „Orgmetsa küla Põrgu kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade andmine“ juurde

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Järva Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 56

73301, Järva maakond, Järva vald,

Järva-Jaani alev

Teie 29.04.2026 nr 7-1/2026/6-1

Meie 26.05.2026 nr 7.2-2/26/7503-2

Seisukohtade väljastamine Orgmetsa külas

Põrgu kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Orgmetsa külas Põrgu kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

25501:001:0804, edaspidi planeering) algatamisest Järva Vallavalitsuse 21.04.2026 korraldusega

nr 200.

Planeeringu eesmärgiks on määrata ruumiline terviklahendus toitlustus- ja teenindushoone,

vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatise rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigi

tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee km 106,318-106,397 ja kõrvalmaanteega nr 15200

Aravete-Orgmetsa tee km 1,700-1,773. Riigitee nr 39 keskmine ööpäevane liiklussagedus on

745 autot ja riigiteel nr 15200 24 autot.

Teie kirjale oli lisatud planeeringu algatamise korraldus. Korralduse preambulas on lause

„Detailplaneeringu ala on näidatud korralduse lisas 1 ja lähteseisukohad korralduse lisas 2“.

Juhime teie tähelepanu sellele, et korralduse lisas 1 (manuses) puudub planeeringuala piir ning ei

ole üheselt arusaadav, kas riigitee ümberehitatavad lõigud jäävad planeeringualale või mitte.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Korralduse lisas 1 näidatud riigiteelt juurdepääsud ei ole kooskõlas normide § 23 ja lisa 1

tabelis 17 toodud ristmike vähima vahekauguse nõudega ning ei arvesta riigitee truupide

asukohtadega (mahasõidu pöörderaadiused üle truubi otsade). Ristmike omavahelist kaugust

määratakse ühe ristmiku lõpp-punktist järgmise ristmiku alguspunktini. Ristmiku lõpp- ja

alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine geomeetriline element, nagu kõverik,

pöörderaadius. Arvestades olemasolevate ristmikega (mahasõitudega), peab Aravete-Orgmetsa

teelt planeeringualale kavandatava mahasõidu telg olema Kannikese kinnistu mahasõidu teljest

vähemalt 28 m kaugusel ning olemasolev, riigitee km 1,729 asuv mahasõit tuleb likvideerida.

2 (4)

Riigiteele nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee kavandatud ristmik tuleb viia vähemalt 15 meetri

kaugusele kinnistu kagupoolsest piirist (mahasõit ei tohi ohustada riigitee mullet ja truupi) ning

riigitee km 106,367 olemasolev mahasõit tuleb likvideerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva

liikluse mõju riigiteede ristumiskohtade läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20

aastat) liiklussagedusega. Analüüsist ja kontrollarvutust peab selguma, milline ristmiku tüüp

ja lahendus tagab suurema liiklusohutuse ja parema sõidumugavuse. Soovitame lisada

riigiteede ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmike

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3 (4)

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestust, varikatust

ning maapealseid kütusemahuteid tee kaitsevööndisse mitte kavandada.

5. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed, sealhulgas

riigiteede ristmikud tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

4 (4)

alustamist (ehitamise alustamise teatise esitamist).

14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu eskiis

58581095, [email protected]