Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033553

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033553

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KL-520841

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi OÜ NURME TEEDEEHITUS

Kontaktisik Tarvi Miilits

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ NURME TEEDEEHITUS taotleb Soomra VI liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmist, et hõlmata olemasoleva mäeeraldisega maardla plokkide 30 kuni 33 maavaravaru.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Soomra VI liivakarjäär

Aadress Kaevuaugu, Soomra küla, Pärnu linn, Pärnu maakond

Territoriaalkood 7723

Katastritunnus(ed) 62401:001:0310, 15905:001:0238, 15905:001:0317

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6471866, Y: 506170

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Grossu (15905:001:0238), Kaevuaugu (62401:001:0310), Kalmu (15905:001:0317).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 18.01.2039

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Pärnu linn, Pärnu maakond 0624

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 762

Maardla nimetus Soomra

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Soomra VI liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 7.37

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.37

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 44

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus,teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 20 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

29 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 151.721 tuh m³ 31.03.2026

30 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 45 tuh m³ 01.01.2026

31 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 53 tuh m³ 01.01.2026

32 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 30 tuh m³ 01.01.2026

33 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 79 tuh m³ 01.01.2026

Tegevusala andmed

2/5

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tambira OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/331344

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 17.12.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soomra VI uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.07.2020)

Geoloogiafondi number 9427

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/2980

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.12.2020

Jrk nr 2.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tambira OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 26.05.2026

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Soomra maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 01.12.2024. a)

Geoloogiafondi number 9938

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/2478

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.12.2024

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik

1. 1203 - ehitusliiv tuh m³ 256.721 tuh m³

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1._Soomra_VI_liivakarjaar._Maeeraldise_plaan.asice

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2._Soomra_VI_liivakarjaar._Geoloogilised_labiloiked.asice

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3._Soomra_VI_liivakarjaar._Korrastatud_maa_plaan.asice

3/5

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Soomra_VI_liivakarjaar._Keskkonnaloa_KL_520841_muutmise_taotluse_seletuskiri.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1._MA_16.12.2020_korraldus_nr_1_17_20_2980.asice

Lisa 6: Lisa_2._MA_16.12.2024_korraldus_nr_1_17_24_2478.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: EGF9427.zip

Lisa 8: EGF9938.zip

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks

Lisa 9: Lisa_5._Grossu_maaomaniku_nousolek.asice

Lisa 10: Lisa_6._Grossu_kasutusvalduse_skeem.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 11: Soomra_VI_liivakarjaar._Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn

Lisa 12: Soomra_VI_liivakarjaar._Teenindusmaa_piir.dgn

Lisa 13: Soomra_VI_liivakarjaar._Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn

Lisa 14: Soomra_VI_liivakarjaar._Maeeraldise_piir.dgn

Maaomanike kooskõlastused Lisa 15: Lisa_9._Peedi_maaomaniku_nousolek__Grossu__Kalmu_.asice

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Nimetus Manus Lisa 3. Soomra_VI_karjaari_mura_modelleerimine_06.01.2023.asice Lisa 16: Lisa_3._Soomra_VI_karjaari_mura_modelleerimine_06.01.2023.asice

Lisa 4. SOOMRA_VI_Natura_ eksperthinnang_OU_Loodusekspert.asice Lisa 17: Lisa_4._SOOMRA_VI_Natura__eksperthinnang_OU_Loodusekspert.asice

Lisa 7. Transpordiameti 22.11.2024 kiri nr 7.1-7_24_19619-2.asice Lisa 18: Lisa_7._Transpordiameti_22.11.2024_kiri_nr_7.1_7_24_19619_2.asice

Lisa 8. Muinsuskaitseameti 27.05.2024 e-kiri.pdf Lisa 19: Lisa_8._Muinsuskaitseameti_27.05.2024_e_kiri.pdf

Lisa 10. Kooli kinnistusraamatu väljavõte.pdf Lisa 20: Lisa_10._Kooli_kinnistusraamatu_valjavote.pdf

4/5

5/5

ıu

aiamaa

2 3

2 3

2 2

2 2

22

2 2

2 2

22

2 3

Plokk 1 aR

Plokk 2 aR

Plokk 2 aR

Plokk 2 aR

Plokk 29 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

Plokk 6 aT

Plokk 30 aT Plokk 31 aT

Plokk 29 aT

ladu

ladu

ladu

ladu

ladu

ladu

ladu

ladu

paljandatud

K r

kat epin

nas

k a tte

p in

n a s

k a tte

p in

n a s

kat epin

nas

kattepinnas

rehvid

Kinnismälestis, kalmistu (ID 11726)

Kinnismälestise kaitsevöönd

10.10.2025 26.75

Teekaitsevöönd

KOOSTAS

VORMISTAS

Viljar Roosimaa

Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir,

YX

Koordinaadid punkti

nr

Piiri-

PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID

M˜EERALDISE TEENINDUSMAA

M˜EERALDISE JA

(nılvaterviku ülemine kontuur kulgeb mäeeraldise piiril) Nılvaterviku alumine kontuur karjääri pıhjal

PK

A S -2

5

10.10.2025 25.02

pinn

A

A

A

A

p in n

X=6472100

Y = 5 0 6 4 0 0

ladu

10.10.2025 26.75

pin n

pinn

pi nn

pi nn

p in n

p in n

p in n

pi nn

p in n

pi nn

Kr

K r

P K

P K

E H

S a u n

4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026.

3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 20.02.2026.a.

V. Valling 2024. EGF: 9938.

- Seletuskiri Soomra maardla täiendava varu arvele vıtmise kohta (varu seisuga 01.12.2024. a).

- Soomra VI liivakarjääri markeiderimııdistus seisuga 10.10.2025. OÜ J.Viru Markeideribüroo.

2. Kasutatud materjalid:

1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.

M˜RKUSED:

X=6471800

Y = 5 0 6 0 0 0

Puurkaevu hooldusala, vid 995972496

23.7

0.7

5.3

23.7

0.5

5.0

23.7

0.7

4.3

23.3

0.6

4.9

23.4

0.6

4.9

0.5

5.5

23.3

0.6

5.9

3.8+

0.5

23.7

1.0

4.5

22.9

0.6

6.2

23.7

Kaevand

Puurauk

6472050.37

6471967.67

6471961.56

6471956.41

6471951.81

6471949.48

6471949.75

6471951.79

6471950.23

6471947.28

6471915.85

6471881.98

6471857.77

6471847.39

6471840.49

6471790.11

6471771.50

6471774.47

6471775.22

6471772.50

6471753.36

6471740.41

6471704.90

6471727.67

6471711.91

6471753.99

6471747.64

6471765.98

6471859.60

6471961.60

6471938.53

6471932.56

6471924.55

6471929.72

6471891.08

6471874.53

6471918.96

6471948.93

6471942.12

6471970.37

6472038.97

6472092.82

6472083.13

6472078.61

6472082.21

6472050.32

506187.37

506091.08

506093.57

506093.39

506090.30

506085.33

506080.55

506076.67

506074.74

506075.08

506084.38

506095.75

506061.53

506044.41

506052.96

506140.55

506169.53

506173.21

506179.42

506184.96

506194.59

506216.17

506248.69

506273.47

506306.33

506329.99

506390.38

506384.80

506366.81

506336.60

506276.50

506266.80

506260.10

506257.98

506224.39

506179.23

506156.59

506248.78

506252.91

506333.88

506312.85

506296.98

506271.85

506242.81

506228.75

506187.48

46

45

44

43

42

41

40

39

38

37

36

35

34

33

32

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0.5

5.0

Kaardilehe nr: 5331

ASUKOHA SKEEM

M 1:50 000

MAARDLA SOOMRA

Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026.

SOOMRA VI LIIVAKARJ˜˜R

Elektripaigaldise kaitsevöönd

62401:001:2992 Kitsemäe

62401:001:2991 Kitseaugu

15905:001:0101 Kooli

15905:001:0238 Grossu

62401:001:0309 Peedi

62401:001:0310 Kaevuaugu

15905:001:0317 Kalmu

15905:001:0237 Otsa

15905:001:0271 Eespere

15905:001:0088 Uuetoa

1 9 1 0 8 K ih le

p a -L

e p a s p e a te

e

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

1 2 6

62401:001:0310 Kaevuaugu

15905:001:0317 Kalmu

2 3 4

5

6

7

30.09

28.91

29.12

29.34

28.81 28.94

28.86

25.85

25.7725.73

25.35

25.72

24.64

25.81

25.25

26.01

25.0626.18 25.08

25.40 24.69

24.57

25.8224.67

24.99

24.54

25.7224.72

25.8225.15

24.52

25.59

24.96 25.12

25.55

25.34

25.20

25.14

26.06

25.31

25.06

25.3325.60

25.29

25.14

24.97

25.00

25.25 24.81

25.01

25.31

25.90

25.55

26.16 25.49

25.51

25.92

25.50

25.08

25.20 25.1425.63

26.14

25.79

25.95

25.24 25.06

25.18 25.06

25.40 25.26

25.09

26.18 25.29

24.89 25.34

25.59

25.37 25.07

25.03

25.99

26.31

25.41 25.37

25.73

25.38

25.23

25.82

25.19

25.73

26.26 25.11

25.57

25.08

25.34

25.88

25.43

25.9725.1125.20

25.92 25.55

25.13

25.73

26.06

26.22

26.04

26.12 26.28

25.92

25.89

25.86

25.86

26.03

25.75

25.73

25.72

25.53

25.18

26.16

26.1525.56

25.38

30.79

30.80

29.76

29.92

30.63

29.46

27.02

31.09

30.78

30.61

30.59 30.31

30.2330.03

30.02

30.31

29 .9 4

29 .8 4

29 .5 6

29 .6 9

29 .7 0

2 9 .7 9

29.68

29.82 29.60

29.43

29.48

29.47

29.41

29.33

29.24

29.08

29.32

29.63

29 .21

2 8 .7

1

28.77

29.15

28 .7 6

28 .3 0

29 .6 4

28.97

29.15

29.05

28.93

28.71

2 8 .8

3

2 8 .5

7

2 8 .7 4

28.72 29 .09

29.22

29.02

28.9428.95

28.84

28.82

29.03

28.92

28.98 29.12

28.91

28.81

28.90

28 .84

28.97

28.98

28.83

29 .00

29.43

28.85 28.18

28.66

28.90

28.93

29.11

28.81 28.98

28.88

28.73 28.99

28.75

28.70

28.70

28.82

29.03

28.93

29.17

29.03

28.89 29.08

28.96

27.03

26.92

26.97 27.67

27.14

27.08

27.30

27.54

28.86

27.08

28 .7 9

2 8 .4

4

29.16

29.02

29.51 29.32

29.47

29.57

29.24

28.96

28.68

29.61

29.55

29.14 29.57

29.51

29.99

29.45

29.22

29.22

28 .6 029.09

29.52

29.83

29.48

29.44

29.34

28.87

29.23

29.06 29.25

29.30

28.87

28.97

28.61

28.66

28.96

28.80

29.162 9 .0 0

29.05

29.15

29.27

29.29

29.87

30.02

29.40

29.26

29.12

29.24

29.41

29.41

28.96

28.77

29.33

29.32

29.01

29.07

29.13

28.95

28.98

29.09 29.16

29.08

29.88

29.91

29.81

30.04

29.43

29.73

30.19

30.12

30.43

29.89

29.92

30.25

29.58

29.74

29.75 29.94

3 0 .3 3

30.48

29.34

29.48

29.37

29.62

29.46

29.24 29.32 29.40

29.26

29.21

29.21

29.43

30.47

30.0 0

27.84

28.00

28.43

2 9 .3 8

27.69

27.41

26.22

26.61

27.20

29.6929.61

29.52

29.48

29.19

28.95

29.39

29.19

28.96

28.81

28.99

28.78

27.99

27.63

29.30

29.46

29.56

27.40

27.69

27.41

27.09

27.00

28.92

2 9 .5

4

29.9029.58

30.10

29 .49

26.77 27.85

28.96

29.20 29.42

29.95

30.07

30.13 30.01

29.72

30.00

30.57

30.32

30.34

30.05

30.12

2 9 .6

6

2 9 .8

0

29.78

29.72

30.10

30.22

30.20

30.39

3 0 .3 2

30.90

30.6627.00

27.32

26.88

26.91

26.89

26.92

26.81

26.84

26.72

30.27

30.74

29.05

28.92

29.00

29.06

29.24

29.19

28.95

28.98

28.92

28.87

28.79

28.78

29.04

28.88

29.04

28.78

28.95

29.33

29.29

29.34

29.11

30.21

30.29

30.05

28.91

28.79

29.10

29.22

29.22

29.27

29

2 9

29

29

29

28

3 0

30

30

31

3 1

3 0

2 9

3 0

2

1

8

9

10

11

12

13 14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28 2930

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

31

3 1

31

31

30.26

30.01

30.33

30.08

30.08

30.13

29.76

29.43

29.60

29.22

29.21

29.16

29.20

29.24

31.24

31.09

31.50

31.45

31.44

31.78

31.78

31.52

31.57

31.33

31.38

31.2531.30

30.95

30.86

30.03

29.22

29.36

29.00

29.25

29.29

29.68

29.64

27.79

28.76 28.82

28.74

28.95

29.13

28.98

29.18

28.76 28.84

28.89

28.87

28.89

29.11

28.98

29.11

29.06

29.04

28.98

29.08

29.08

28.94

28.86

30.97

30.79

31.00

31.13

31.30

31.42

31.35

31.41 31.27

31.24

31.1 3

31.39

31.39

31.07

30.90

30.89

30.40

30.82

30.54

30.94

30.85

30.20

30.80

30.71

29.95

29.90

29.59

29.54

29.46

28.96

29.00

29.08

28.94

29.47

29.28

29.48 29.07

29.43

28.90

28.78

28.93

28.22

28.63

27.89 28.16

27.81 28.07

27.94 27.90

27.75 27.80

28.81

28.89

28.80

28.3429.0228.83

29.03

28.46 29.07

29.01

2 8 .5

2

29.21

28.88

29.05

28.59

29.32

28.98

29.05 28.7029.27

29.10

28.7329.28

29.16

29.17 28.8529.34

29.00

29.23 29.23

29.58

29.21

29.36

29.50

29.25

29.41 29.64

29.3129.75

29.56

29.25 29.60

29.59

29.4129.75

29.54

29.3929.77

29.38

29.70

29.65 29.60

29.39

29.67

29.69

29.95

29.54 29.93

29.64 29.96

29.81

29.84

29.71

29.91

30.10

29.84

30.28

30.18

30.02

30.32

30.13

30.34 30.16

30.41

30.37

30.45

30.10

30.55

30.64

30.25

30.84

30.59

30.65

30.51

30.68

30.55

30.76

30.75

30.72

30.93

30.76

30.74

30.53

30.44

30.33 30.30

30.34 30.43 30.51

30.30

30.22

29.76

29.99

29.68

30.06

30.04

29.87

29.9629.9130.23

29.98

30.11

29.86

29.82

29.94

29.82

29.80

29.63

29.58

29.59

29.47

29.01

29.28

28.75

29.36

29.13

29.38

28.61

29.24

29.11

29.05

29.20

29.10

29.24

29.07

29.00

28.64

28.69

29.04

28.89

28.75

29.08

29.05

29.13

29.22

29.15

29.11

29.38

29.03

28.99

29.01

28.92

28.95

29.01

29.14

28.80

29.03 29.12

28.82

28.80

28.7928.95

28.88

28.87

29.01

29.00

28.97

28.98

28.98

28.91

28.84

28.89

28.93

29.45

29.27

29.10

29.06

29.27

29.41

29.42

29.56

29.23

29.13

29.40

29.52

29.46

29.40

29.69

29.74

29.39

29.55

29.96

29.75

29.80

29.93

29.78

29.99

29.94

30.12

30.19

30.21

30.35 30.65

30.72

30.68

30.38

30.49

30.45

30.72

30.97

31.40

31.29

31.16

31.23

31.33 31.14

31.03

31.12

31.41

30.83

30.98

31.12

31.00

31.27

31.29

31.32

30.89

31.08

30.95 30.86

30.57

30.85

30.84

30.4930.82

30.65

30.19

26.16

26.34

26.45

26.11

26.11

26.00

25.73

25.53

27.47

27.12

27.30

26.84 26.80

26.85

25.66

26.32 26.38

25.71

25.78

25.89

25.62

25.51

25.57

26.16

25.71

25.60

25.34

25.27

30.15

30.12

30.49

30.30

30.38

30.70

30.51

30.64

30.27

30.12

29.85 30.02

30.48

30.26

27.46

28.96

28.24 27.89

26.38

25.65

26.75

26.70

25.52

25.30

25.18

25.17 25.46

26.68

26.74

26.66

26.43

26.11

26.24

25.65

25.57

25.55

26.17

26.39

26.51

26.60 24.95

25.11

25.61

25.46

26.34

27.69

26.41

26.46

26.39

26.48

26.67

26.32

26.58

26.37

26.33

26.40

26.26

26.32

26.29

26.24 26.40

26.31

26.50

26.41

26.80

26.82

26.42

26.70

26.71

26.71

26.50

26.39

26.76

26.78

26.80

26.76

26.87

26.96

26.78

26.56

25.85

26.57

25.70

25.68

26.59 26.69

26.64

26.65

26.64

26.66

26.69

26.15

26.19

26.66

26.74

26.78

26.62

26.68

25.90

26.01

26.74 26.67

26.70

26.66

26.57

26.53

26.5326.71

26.56

26.61

26.46 26.69

25.16

25.06

25.11

25.41

25.30

25.23 25.32

25.30

25.21 25.18

24.99

24.93

25.00

25.56

25.40 24.65

24.67

25.09 25.26 26.81

26.70

25.59

29.19

30.44

30.91

31.22

31.36

31.25

31.17

31.16

31.11

31.00

31.29 31.24

31.05 30.93

31.35

31.28

31.16

31.13

30.88

31.05

Plokk 1 aR

23.5

Geoloogilise läbilıike joon

Suudme abs kırgus, m

I I’

Maapinna samakırgusjoon, abs m

LEPPEM˜RGID

Plokk 30 aT

Veetase, abs m Mııdistamise kuupäev

Plokk 33 aT Plokk 32 aT

31

I’

I

I’

22

Uuringupunkti number Katendi paksus, m

Plokk 1 aR

Mäeeraldise lamami samakırgusjoon abs, m

Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus

I

Maakelder

Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala: 7.37 ha.

Geoloogiline uuringupunkt

abs kırgus, m Mäeeraldise lamami

Kasuliku kihi paksus, m

(aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUP˜EV

1

MÕÕTKAVA

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

25.02.202626PR-819

0

1:1000

5 10 20m

Pärnu maakond, Pärnu linn

M˜EERALDISE PLAAN

SOOMRA VI LIIVAKARJ˜˜R

Tori vald, Pärnu maakond Kruusa, Nurme küla, 85004 NURME TEEDEEHITUS OÜ

K/Pa-11

K/Pa-10

K/Pa-9

K/Pa-15

K/Pa-5

K/Pa-8

K/Pa-6

Sp-1

K/Pa-11

29.20

29.74

30.5

K/Pa-12

K/Pa-4 29.69

29.23

28.90

28.74

28.82

29.77

29.49

29.20

K/Pa-14

30.39

22.9

0.5

7.0

0.5

8.5

Pa-20*

30.20

21.2

Pa-6

29.58

20.8

0.5

8.3

K/Pa-13

30.78

23.3

0.4

7.1

K/Pa-1

30.35

22.9

1.0

6.5

Pa-13

29.17

20.8

0.3

8.1

Pa-12

28.60

20.5

0.5

7.6 K/Pa-2

29.68

22.7

0.5

6.5

K/Pa-3

29.14

23.1

1.0

5.0

0.8

5.2

Pa-27*

28.17

22.2

K/Pa-7

29.09

23.6

1.0

4.5

1

2 3 4

5

GROSSU KÜ KASTUSVALDUSE SKEEM

GROSSU 15905:001:0238

GROSSU KÜ PIIR

KASUTUSVALDUSE PIIR 1. 6472050.32 506187.48 2. 6472082.21 506228.75 3. 6472079.98 506246.22 4. 6472083.13 506271.85 5. 6472096.43 506306.36

GROSSU KÜ OMANIK :_________________________

KASUTUSVALDUSE VÕTJA :_________________________

1 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Müra modelleerimine liiva kaevandamisel

taotletavas Soomra VI liivakarjääris Aruanne

(06.01.2023)

Tellija: OÜ Tambira

Töö teostaja:

Tanel Esperk

OÜ Alkranel keskkonnaekspert

Tartu 2023

2 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Müratasemete normeerimise alused ................................................................................... 3

2. Taotletav Soomra VI liivakarjäär ja selle lähiala ............................................................... 4

3. Lähteandmed ja metoodika ................................................................................................. 5

4. Modelleerimise tulemused .................................................................................................. 8

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 12

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 14

3 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Pärnu linnas Soomra külas Soomra liivamaardlas

taotletavas Soomra VI liivakarjääris (taotleja OÜ Tambira) kaevandamisega kaasnevaid

müratasemeid. Tegemist on kaevandamise loa taotluse menetluse raames teostatava müra

modelleerimisega. Töö käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine erinevate olukordade

kohta (vt ptk 3), sh arvestatakse lisaks Soomra VI liivakarjääris kavandatavale tegevusele ka

koosmõju Soomra karjääri (kaevandamise loa omanik: OÜ Nurme Teedeehitus), Soomra III

karjääri (kaevandamise loa omanik: OÜ Soomra Kruus) ja Soomra V karjääriga (kaevandamise

loa omanik: OÜ Dozerland). Soomra II karjääris (kaevandamise loa omanik: OÜ Dozerland)

on valdavas mahus maavaravarud kaevandatud ning tõenäoliselt Soomra VI karjääri avamise

ajaks olulisel määral kaevandamist enam Soomra II karjääris ei toimu. Seetõttu ei ole koosmõju

hindamisel ka Soomra II karjääriga arvestatud. Modelleerimisel arvestatakse ka Kihlepa-

Lepaspea kõrvalmaantee (nr 19108) liiklusega, sh olemasolevate karjääride veokite liikumine.

Käesoleva töö tellijaks on OÜ Tambira ning läbiviijaks OÜ Alkranel keskkonnaekspert Tanel

Esperk. Modelleerimiste läbiviimisel on kasutatud spetsiaaltarkvara SoundPlan 8.2.

1. Müratasemete normeerimise alused

Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg

2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest

häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra

kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest

müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).

Välisõhus leviv müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid. Müra hindamise alused on 2017. a jõustunud määruses valdavas osas sarnased

varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Siinkohal on oluline märkida,

et keskkonnaministri määrus kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega

hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42

alusel.

Mürataseme normeerimisel lähtutakse päevasest (07.00-23.00) ja öisest (23.00-07.00)

ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või

hoonestamata ala kategooriast. Seejuures on müra normatiivsed väärtused kehtestatud eraldi

liiklus- kui tööstusmürale. Kaevandamisega seotud müra võib jagada kaheks:

punktmüraallikad (nt ekskavaator) ja joonallikad (nt karjääritransport ehk veokid).

Keskkonnaministri määruse nr 71 aluseks oleva atmosfääriõhu kaitse seaduses määratakse

mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

✓ I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

✓ II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu

maa-alad, rohealad;

4 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

✓ III kategooria – keskuse maa-alad;

✓ IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

✓ V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata);

✓ VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata).

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt eristatakse:

1. müra piirväärtust – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2. müra sihtväärtust – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Seejuures

loetakse uue planeeringuga alaks väljaspool tiheasustusala või kompaktse

hoonestusega piirkonda kavandatavat seni hoonestamata uut müratundlikku ala.

Keskkonnaministri määruse nr 71 alusel võrreldakse müra normtaset müra hinnatud tasemega

päevases (Ld) ja öises (Ln) ajavahemikus. Seejuures on müra hinnatud tase etteantud

ajavahemikus mõõdetud või modelleeritud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud

parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud

juhul on arvestatud keskkonnaministri määruse nr 71 kohast õhtuse aja (19.00-23.00)

parandustegurit +5 dB, mis rakendub kogu päevase aja (7.00-23.00) hinnatud mürataseme

arvutamisel.

2. Taotletav Soomra VI liivakarjäär ja selle lähiala

Soomra VI liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu linna (enne 2017. a haldureformi Audru valla)

haldusterritooriumi lääneosas, täpsemalt Soomra külas asuval Kaevuaugu (katastritunnus

62401:001:0310; pindala 4,01 ha) kinnitul. Kinnistu näol on tegemist lageda alaga, kus osaliselt

esinenud metsa lageraie teostati perioodil 2019-2021 (Maa-ameti kaardirakendus, 2022).

Sisuliselt on tegemist endise Peedi talu maadega. Peedi talu eluhooned ja nende lähiala paikneb

eraldi Peedi kinnistul (62401:001:0309), mis piirneb taotletava Soomra VI karjääriga (joonis

2.1).

Joonis 2.1. Taotletava Soomra VI karjääri asukoht. Alus: Maa-amet, 2022.

5 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Lähimad majapidamised, v.a Peedi kinnistu paiknevad taotletavast mäeeraldisest põhja suunas,

u 115 m kaugusel Kooli kinnistul (15905:001:0101) ning loode suunas, u 270 m kaugusel

Uuetoa kinnistul (15905:001:0088).

Soomra VI karjääri lähistel paiknevad olemasolevad karjäärid: Soomra, Soomra II, Soomra III

ja Soomra V, milledest suur osa maavaravarudest on kaevandatud (v.a Soomra III karjäär).

Olemasolevatest karjääridest materjali väljavedu toimub kõvakattega (freesipurust kate või

pinnatud kruusatee) Kihlepa-Lepaspea kõrvalmaanteele. Ka taotletavast Soomra VI karjäärist

hakkab väljavedu toimuma samale maanteele.

EELISe (01.12.2022) andmebaasi alusel paikneb taotletavast Soomra VI karjääri mäeeraldisest

ida-kirde suunal u 860 m kaugusel Nätsi-Võlla linnu- ja loodusala, mis on ühtlasi ka

looduskaitseala.

Arvestades senist maakasutust ja kehtivat Audru valla üldplaneeringut (2010; haldusreformi

järgse Pärnu linna üldplaneeringu koostamine on algusjärgus) tuleb Soomra VI karjääri lähiala

käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused:

päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.Liiklusmüra (nt maanteeliiklus; karjääriveokid

väljaspool mäeeraldist) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65

dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

3. Lähteandmed ja metoodika

Müratasemete modelleerimine viidi läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 8.2. Karjäärist lähtuva

müra modelleerimise alusstandardiks on vastav tööstusmüra standard ISO 9613-2, autoliikluse

(nt maanteeliiklus) puhul Prantsuse riiklik arvutusmeetod NMPB-Routes-96. Mainitud

arvutusmeetodid on soovituslikud nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi

tarbeks koostatud arvutusmeetod (standard).

Maa-ameti maapinna kõrgusmudeli alusel koostati piirkonna 3D maastikumudel, kuhu

paigutati muuhulgas ka piirkonnas olemasolev hoonestus. Aluskaardi andmed pärinevad Maa-

ameti põhikaardilt (2020). Maa-ameti kõrgusmudelil kajastuvad mh ka olemasolevate

karjääride servadesse rajatud pinnasvallid.

Müratasemete modelleerimiseks kasutatud algandmed on toodud tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmed.

Parameeter Väärtus

Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast (m) 2

Müra hindamise samm (m) 10

Olemasolevate eluhoonete/kõrvalhoonete suhteline kõrgus (m) 7/5

Peegelduste arv 1

Modelleeritava ala maapind Pehme, v.a teed, veekogud – kõva

Modelleeritava ala reljeefi alus Kõrgusandmete põhine kõrgusmudel

Lisaks tabelis toodud andmetele tugineti modelleerimisel järgmistele eeldustele:

✓ Kaevandamine toimub karjäärides, sh taotletavas Soomra VI karjääris ekskavaatoriga

ja väljavedu veokitega;

6 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

✓ Kaevandamisega on seotud järgmised masinad:

o Ekskavaatori maksimaalne helivõimsustase tootja andmetel on LwA = 102 dB

(JCB JS200). Eeldatud on, et müraallikas paikneb 1 m kõrgusel karjääri

maapinnast;

o Kallurid ehk veokid on kasutusel kaevandatud materjali väljaveoks. Kalluri

helivõimsustasemeks on võetud 106 dB, mis vastab 7,5 m kauguselt mõõdetud

müratasemele 81 dB (alus: majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrus nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele lisa 1 kood 711). Eeldatud on, et müraallikas paikneb 0,5 m kõrgusel

maapinnast;

✓ Kõigist karjääridest toimub materjali väljavedu Kihlepa-Lepaspea (19108)

kõrvalmaantee kaudu. Maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) oli

Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse (2022) alusel 2021. a 638 sõidukit ja

raskeliikluse osakaal 7%. Maantee kiiruspiirang karjääride lähialal, elamute piirkonnas

on 70 km/h. Tee laius on 6 m ning teekate: kõvakate (freesipurust kate karjääride

läheduses või pinnatud kruusatee karjääridest kaugemal). Kuna 2021. a toimus peaaegu

kõigist olemasolevatest karjääridest, va Soomra III karjäär materjali väljavedu, siis

loetakse käesolevas töös olemasolevate karjääride veokite arv maantee liiklussageduse

hulka ehk modelleeritavates olukordades täiendavalt olemasolevatest karjääridest

veokeid maanteele ei lisata (sõltuvalt modelleeritavast olukorrast lisanduvad vaid

taotletava Soomra VI karjääri veokid). Küll aga on arvestatud karjääriveokite

liikumisega mäeeraldisel;

✓ Kaevandamine toimub ainult päevasel ajal ajavahemikul 8.00-20.00, lõunapaus u 30

min ajavahemikul 13.00-14.00. Seetõttu modelleeriti käesolevas töös ainult

päevased olukorrad;

✓ Modelleeritavates olukordades on lähtutud eeldusest, et mäeeraldisel töötav

karjääritehnika paikneb müratundlikele objektidele (majapidamised) võimalikult

lähedal. Seejuures on koosmõju hindamiseks olemasolevate karjääride puhul lisaks

arvestatud juba kaevandatud alade paiknemisega ehk karjääritehnika on paigaldatud

asukohta, kus kaevandamine võib reaalselt lähiaastatel veel toimuda. Tellijalt saadud

info kohaselt on Soomra VI karjäärile lähimates Soomra II ja Soomra V karjäärides

varud ammendumas või ammenduvad tõenäoliselt ajaks, kui Soomra VI avatakse.

Nimetatu kehtib kindlasti Sooma II kohta ehk kaevandamist Soomra II karjääris

modelleerimisel ei arvestata. Kuigi ka Soomra V puhul on varud ammendumas võib

teatud mahus kaevandamist esineda siiski ka Soomra VI karjääri tegutsemise alguses.

Seega on modelleeritavates olukordades arvestatud, et kaevandamine Soomra V

mäeeraldise lõunaosas võib lähiaastatel veel toimuda.

✓ Taotletaval Soomra VI mäeeraldisel kavandatakse kaevandamist alustada mäeeraldise

põhjaosast. Kuna Soomra VI mäeeraldisele lähimad müratundlikud majapidamised, va

Peedi kinnistu jäävad loode-põhja suunda, siis on modelleeritavates olukordades

karjääritehnika paigaldatud Soomra VI mäeeraldise põhjaossa. Tegemist on nö müra

levikust lähtuvalt halvima olukorraga. Seejuures on arvestatud, et karjääritehnika

paikneb varu peal ehk olemasoleva maapinna kõrgusega võrreldes on maastikumudelis

nö eemaldatud u 0,7 m paksune katendikiht. Peedi kinnistu jääb kavandatava karjääri

7 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

keskele. Arvestades kinnistu asukohta on kaevandajal Peedi kinnistu omanikuga

sõlmitud vastavad kirjalikud kokkulepped kaevandamistegevuse läbi viimiseks;

✓ Soomra VI karjäärist materjali väljaveo sageduseks on arvestatud tööpäeva jooksul 4

koormat tunnis ehk 8 edasi-tagasi sõitu tunnis. Selline väljaveo sagedus esineb tellija

hinnangul siis kui materjali vajatakse mõne suurema ehitusobjekti rajamiseks. Lisaks

on arvestatud, et väljavedu toimub karjäärist põhja suunda. Antud käsitlus annab

võimaluse hinnata liiklusest tulenevat halvimat müra olukorda lähimate maantee

läheduses paiknevate majapidamiste suhtes;

✓ Vastavalt käesoleva töö aluseks olevale standarditele koostatakse müra modelleerimine

arvestades halbasid ilmastikuolusid (sh kerge allatuul), andes hinnangu nö halvimale

olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused igapäevaselt, seega võib

eeldada käesolevas töös teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste

oludega (aluseks müra normeerimisele);

✓ Müra modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast.

Käesoleva modelleerimise käigus ei ole arvestatud piirkonda jääva metsaalaga, kuna

piirkonnas on tegemist segametsaga ning lehtpuude efekt mürabarjäärina vegetatsiooniperioodi

välisel ajal on minimaalne. Vähene müra summutamise efekt kaasneb haljastuse puhul alles

siis, kui vastav tsoon on väga tihe ja mitmekümnete meetrite paksune (Lahti, 2008). Lisaks

paiknevad antud juhul piirkonnas paiguti raielangid või lagedamad alad, mis vähendavad

kõrghaljastuse müra leviku tõkestamise efektiivsust ning lankide suurus ja asukoht on ka ajas

muutuvad. Seega on modelleeritud ilma metsata olukorra puhul tegemist müra levikut

soodustava ehk nö halvima olukorraga.

Modelleeritavad olukorrad:

✓ Olukord 1. Kaevandamine olemasolevates Soomra, Soomra III ja Soomra V karjäärides

(tööaeg 8.00-20.00). Kaevandamine toimub ekskavaatoriga ning väljavedu veokitega.

Olukorras on arvestatud Kihlepa-Lepaspea maantee liiklussagedusega. Modelleeritakse

ainult päevane olukord; ✓ Olukord 2. Olukorrale 1 lisandub Soomra VI karjäär, kus toimub kaevandamine

ekskavaatoriga ning väljevedu veokitega Kihlepa-Lepaspea maanteele (mäeeraldisest

põhja suunda). Modelleeritakse ainult päevane olukord.

Modelleeritud olukordades kasutatud karjääritehnika paiknemist iseloomustab joonis 3.1.

8 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Joonis 3.1. Karjääritehnika (ekskavaator – lillad ringid; karjääri veokid – heleroheline joon) paiknemine

modelleeritud müra olukordades. Aluskaart: Maa-amet, 2022.

4. Modelleerimise tulemused

Olukord 1. Kaevandamine olemasolevates Soomra, Soomra III ja Soomra V karjäärides

(tööaeg 8.00-20.00) koos Kihlepa-Lepaspea maantee liiklusega. Olukorra modelleerimise

tulemus on esitatud joonisel 4.1. Modelleeritud olukorrast nähtub, et müra piirväärtusest (60

dB) suurem müratase esineb vaid karjääride või maantee vahetus läheduses. Lähimate

majapidamisteni jõudev müratase jääb lubatud normtasemest väiksemaks ehk alla piirväärtuse

(60 dB), näiteks maanteele lähima Kooli kinnistu eluhooneteni jõuab suurim müratase

vahemikus 50-55 dB. Seejuures pärineb lähimate majapidamisteni jõudev müra maantee

liiklusest, karjäärides toimuv kaevandamine olulisel määral koosmõju ei tekita.

9 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Joonis 4.1. Müratasemed olukorra 1 puhul. Kaevandamine olemasolevates Soomra, Soomra III ja

Soomra V karjäärides (tööaeg 8.00-20.00) koos Kihlepa-Lepaspea maantee liiklusega.

Olukord 2. Olukorrale 1 lisandub Soomra VI karjäär, kus toimub kaevandamine

ekskavaatoriga ning väljevedu veokitega Kihlepa-Lepaspea maanteele (mäeeraldisest

põhja suunda). Olukorra modelleerimise tulemus on esitatud joonisel 4.2. Soomra VI karjääri

lisandumisega suureneb müratase eelkõige karjääri lähialal ning teatud määral ka maanteel

(lisanduvad Soomra VI karjääri veokid). Siiski jääb ka antud olukorras müratase lähimate

majapidamiste juures lubatud piirväärtusest (60 dB) madalamaks (sh Peedi kinnistul).

Olukorras, kui Soomra VI karjääris toimub kaevandamine mäeeraldise põhjaosas jõuab

karjäärist Kooli kinnistu hooneteni suurim müratase vahemikus 45-50 dB. Maanteelt pärinev

suurim müratase Kooli kinnistu eluhoone maantee poolsel küljel jääb vahemikku 55-60 dB,

mis jääb lubatud müranormist madalamaks (sh teepoolsel küljel lubatud müra piirväärtus on

65 dB).

Olukord 2 puhul ei ole müra piirväärtuse ületamist ette näha ka taotletava Soomra VI karjääri

keskel paikneval Peedi kinnistul. Küll aga võib müra piirväärtus olla kinnistul ületatud

olukorras, kui ekskavaator töötab Peedi kinnistu läheduses (joonis 4.3; 12-tunnise tööpäeva

korral esineb 60 dB ja suurem müratase ekskavaatorist kuni u 35 m kaugusel). Antud juhul

tuleb aga arvestada, et Peedi kinnistu paikneb kavandatava karjääri keskel ning kinnistu

omanikuga on sõlmitud vastavad kirjalikud kokkulepped karjääri avamiseks. Seega on

tegemist erineva olukorraga võrreldes majapidamistega, mis jäävad karjääri lähedusse (nt

Kooli kinnistu), kuid mitte otseselt karjääri keskele. Kuna Peedi kinnistul esineb müra

piirväärtuste ületamine vaid olukorras, kui kaevandamine toimub kinnistu läheduses

(ekskavaator ca 35 m ja lähemal), on tegemist nö lühiajalise mõjuga, millest tingitud häiringut

on võimalik vähendada eelkõige vältides kaevandamist tundlikel perioodidel (nt õhtused/öised

10 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

ajad, nädalavahetused) või teostada vastavas tsoonis töid vaid kellaaegadel, mis on eraldi

kokku lepitud elamu kasutajatega.

Kui Soomra VI karjääri kaevandamise loa menetluse käigus peetakse siiski vaatamata

eeltoodule vajalikuks tagada müra päevase aja piirväärtus (60 dB) Peedi kinnistul, tuleb

mäeeraldise ja Peedi kinnistu piirialale rajada 3 m kõrgune pinnasvall. Pinnasvalli kasutamise

korral on Peedi kinnistul tagatud 60 dB väiksema mürataseme esinemine. Joonisel 4.4 on

esitatud 3 m kõrguse pinnasvalliga kaasnev müraolukord, kui kaevandamine toimub vahetult

Peedi kinnistu lähistel (ekskavaator ca 35 m ja lähemal) põhja suunas. Kui kaevandamine

toimub Peedi kinnistu teistel karjääriga piirnevatel külgedel (ekskavaator ca 35 m ja lähemal)

on müra piirväärtuse tagamiseks vajalik 3 m kõrgune pinnasvall rajada vastavale küljele.

Joonis 4.2. Müratasemed olukorra 2 puhul. Olukorrale 1 lisandub Soomra VI karjääris kaevandamine

ja materjali väljavedu.

11 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Joonis 4.3. Müratasemed olukorras, kui Soomra VI karjääris toimub kaevandamine ja materjali

väljavedu Peedi kinnistu lähistel.

Joonis 4.4. Müratasemed olukorras, kui Soomra VI karjääris toimub kaevandamine ja materjali

väljavedu Peedi kinnistu lähistel ja rajatud on 3 m kõrgune pinnasvall.

12 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Kokkuvõte

Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Pärnu linnas Soomra külas Soomra liivamaardlas

taotletavas Soomra VI liivakarjääris (taotleja OÜ Tambira) kaevandamisega kaasnevaid

müratasemeid, sh koosmõju olemasolevate karjääridega. Tegemist on kaevandamise loa

taotluse menetluse raames teostatud müra modelleerimisega. Modelleerimiste läbiviimisel

kasutati spetsiaaltarkvara SoundPlan 8.2.

Müratasemete modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast. Täpsed modelleerimise

lähteandmed on toodud peatükis 3. Arvestades senist maakasutust ja kehtivat Audru valla

üldplaneeringut (2010; haldusreformi järgse Pärnu linna üldplaneeringu koostamine on

algusjärgus) tuleb Soomra VI karjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus

tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.

Liiklusmüra (nt maanteeliiklus; karjääriveokid väljaspool mäeeraldist) piirväärtused II

kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone

teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Töö käigus viidi läbi müratasemete modelleerimine järgnevate olukordade kohta (modelleeriti

ainult päevased olukorrad):

✓ Olukord 1. Kaevandamine olemasolevates Soomra, Soomra III ja Soomra V karjäärides

(tööaeg 8.00-20.00). Kaevandamine toimub ekskavaatoriga ning väljavedu veokitega.

Olukorras on arvestatud Kihlepa-Lepaspea maantee liiklussagedusega. Modelleeritakse

ainult päevane olukord; ✓ Olukord 2. Olukorrale 1 lisandub Soomra VI karjäär, kus toimub kaevandamine

ekskavaatoriga ning väljevedu veokitega Kihlepa-Lepaspea maanteele (mäeeraldisest

põhja suunda). Modelleeritakse ainult päevane olukord.

Modelleerimine näitas, et üheski modelleeritud olukorras ei põhjusta karjääri(de)s toimuv

tegevus ega ka materjali väljavedu mööda Kihlepa-Lepaspea maanteed müra piirväärtuste

ületamist lähimate majapidamiste juures.

Taotletava Soomra VI karjääri keskele jääb Peedi kinnistu (100% elamumaa). Olukorras, kui

Soomra VI karjääris töötab ekskavaator mäeeraldise põhjaosas (olukord 2) ei ole ka Peedi

kinnistul müra piirväärtuse ületamist ette näha. Küll aga võib müra piirväärtus olla Peedi

kinnistul ületatud olukorras, kui ekskavaator töötab Peedi kinnistu läheduses (12-tunnise

tööpäeva korral esineb 60 dB ja suurem müratase ekskavaatorist kuni u 35 m kaugusel). Antud

juhul tuleb aga arvestada, et Peedi kinnistu paikneb kavandatava karjääri keskel ning kinnistu

omanikuga on sõlmitud vastavad kirjalikud kokkulepped karjääri avamiseks. Seega on

tegemist erineva olukorraga võrreldes majapidamistega, mis jäävad karjääri lähedusse (nt

Kooli kinnistu), kuid mitte otseselt karjääri keskele. Kuna Peedi kinnistul esineb müra

piirväärtuste ületamine vaid olukorras, kui kaevandamine toimub kinnistu läheduses

(ekskavaator ca 35 m ja lähemal), on tegemist nö lühiajalise mõjuga, millest tingitud häiringut

on võimalik vähendada eelkõige vältides kaevandamist tundlikel perioodidel (nt õhtused/öised

ajad, nädalavahetused) või teostada vastavas tsoonis töid vaid kellaaegadel, mis on eraldi

kokku lepitud elamu kasutajatega.

Kui Soomra VI karjääri kaevandamise loa menetluse käigus peetakse siiski vaatamata

eeltoodule vajalikuks tagada müra päevase aja piirväärtus (60 dB) Peedi kinnistul, tuleb

mäeeraldise ja Peedi kinnistu piirialale rajada 3 m kõrgune pinnasvall. Pinnasvalli kasutamise

korral on Peedi kinnistul tagatud 60 dB väiksema mürataseme esinemine. Joonisel 4.4 (ptk 4)

13 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

on esitatud 3 m kõrguse pinnasvalliga kaasnev müraolukord, kui kaevandamine toimub

vahetult Peedi kinnistu lähistel (ekskavaator ca 35 m ja lähemal) põhja suunas. Kui

kaevandamine toimub Peedi kinnistu teistel karjääriga piirnevatel külgedel (ekskavaator ca 35

m ja lähemal) on müra piirväärtuse tagamiseks vajalik 3 m kõrgune pinnasvall rajada vastavale

küljele.

14 Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris – Alkranel OÜ

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

✓ EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas, 01.12.2022;

✓ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 21.12.2016, 27);

✓ Lahti, T., 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine;

✓ Maa-ameti kaardiserver, 2022;

✓ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8);

✓ Audru valla üldplaneering, 2010;

✓ Sotsiaalministri 04.03.2002 a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL, 14.03.2002, 38,

511).

Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura

2000 ala linnualale

Koostaja: OÜ Loodusekspert

Ants Tull

Tellija: OÜ Alkranel

Tartu 2023

2 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

SISUKORD

Taust ........................................................................................................................................................ 3

Kavandatava Soomra VI karjääriala hetkeolukord ja paikvaatlus ............................................................ 4

Taotletava ja läheduses asuvate Soomra karjääride koosmõju linnustikule (Natura 2000 linnuala) ...... 6

Kokkuvõte ja võimalikud rakendatavad leevendusmeetmed .................................................................. 8

Viited (esitatud kokkuvõttev valik): ......................................................................................................... 9

3 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

Taust Antud töö on ajendatud järgnevast: Keskkonnaamet on oma 24.05.2023. a kirjas nr DM- 114557-19 viidanud oma varasemale 2022. a kirjale ehk „Keskkonnaamet on 09.05.2022. a kirjas nr DM-114557-16 palunud eksperthinnangut, mis hindaks mõju Natura 2000 Nätsi-Võlla linnualale. Selgitame, et ekspertarvamus peab hõlmama kumulatiivset mõju, mitte ainult konkreetselt Soomra VI karjäärist tulenevat mõju. Soomra kruusamaardla teiste mäeeraldiste kaevandamine samaaegselt ning väljavedu võib tekitada kumuleeruva häiringu efekti ümberkaudsetel aladel. Antud hetkel ei ole meil veendumust, et ebasoodsat mõju Natura 2000 alale ei avaldu.“.

St peamine eesmärk on saada sisendit Natura 2000 aladest linnuala kui sellise mõjutamise osas. Töös („Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale“) antakse siiski üldine taustülevaade ka Natura 2000 ala loodusala osas, kuivõrd alad ka kattuvad. Lisaks kirjeldatakse ala paikvaatlusel kogutud teabe alusel ka Natura 2000 alade väliseid asjakohaseid nüansse. Natura 2000 alade (kattuvus ka Nätsi-Võlla looduskaitsealaga (LKA)) osas saab välja tuua alljärgnevat - planeeritavast Soomra VI mäeeraldisest paikneb ca 800 m kaugusel Natura 2000 aladest:

• Nätsi-Võlla loodusala (vt ka https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8950268). Kaitstavad elupaigatüübid;

o huumustoitelised järved ja järvikud (3160). o liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). o sinihelmikakooslused (6410). o lamminiidud (6450). o aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). o puisniidud (*6530). o rabad (*7110). o rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120). o siirde- ja õõtsiksood (7140). o nokkheinakooslused (7150). o liigirikkad madalsood (7230). o vanad loodusmetsad (*9010). o vanad laialehised metsad (*9020). o rohunditerikkad kuusikud (9050). o soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) o siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

• Nätsi-Võlla linnuala (vt ka https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8953128). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse;

o piilpart (Anas crecca). o viupart (Anas penelope). o sinikael-part (Anas platyrhynchos). o kaljukotkas (Aquila chrysaetos). o tuttvart (Aythya fuligula). o hüüp (Botaurus stellaris).

4 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

o kassikakk (Bubo bubo). o sõtkas (Bucephala clangula). o niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii). o soo-loorkull (Circus pygargus). o väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). o laululuik (Cygnus cygnus). o väikepistrik (Falco columbarius). o lauk (Fulica atra). o sookurg (Grus grus). o merikotkas (Haliaeetus albicilla). o rabapüü (Lagopus lagopus). o punaselg-õgija (Lanius collurio). o hallõgija (Lanius excubitor). o mustsaba-vigle (Limosa limosa). o sinirind (Luscinia svecica). o väikekoovitaja (Numenius phaeopus). o tutkas (Philomachus pugnax). o roherähn e meltsas (Picus viridis). o rüüt (Pluvialis apricaria). o tuttpütt (Podiceps cristatus). o teder (Tetrao tetrix). o mudatilder (Tringa glareola). o punajalg-tilder (Tringa totanus). o kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatava Soomra VI karjääriala hetkeolukord ja paikvaatlus Soomra VI liivakarjääri mäeeraldis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna Soomra külas, OÜ Tambirale kuuluval 4,01 ha suurusel Kaevuaugu maaüksusel (62401:001:0310). Soomra maardla, millel asuks potentsiaalselt ka Soomra VI karjäär, paikneb loode-kagusuunalisel ca 2 km pikkusel ja 0,3−0,5 km laiusel Antsülusjärve rannavallil, materjaliks liiv ja kruus ning lamamiks saviliiv ja moreen. Taotletav Soomra VI mäeeraldis paikneb maardla edelaosas, kus idapoolses osas valitsevad ¾ ulatuses leostunud ja leetjad mullad (Ko) ning ülejäänud 1/4 ulatuses läänepoolses osas asuvad gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Klg, Maa-ameti geoportaali mullastiku kaart, 2023). Paikvaatlus Kaevuaugu kinnistul viidi läbi 28.07. Kuivemas niidukoosluses olid valitsevateks õistaimedeks arujumikas (Centaurea jacea), nurmnelk (Dianthus deltoides), naistepune (Hypericum spp.), hobumadar (Galium verium), pehme madar (Galium mollugo), harilik pune (Origanum vulgare), harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria), oras-tähthein (Stellaria graminea), vägihein (Verbascum spp.). Metsapoolses niiskemas osas leidus dominant taimeliikidest aga seaohakat (Cirsium oleraceum), harilikku luga (Juncus effusus) ja harilikku vaarikat (Rubus idaeus). Kaitsealustest liikidest fikseeriti planeeritaval Soomra VI karjääri alal ning selle lähialal kuklased (Formica spp) kokku viie pesaga, millest üks paiknes ca 12 m kaugusel karjääri mõjuväljas ning õistaimedel kimalasi (Bombus spp.). Nii kimalased kui ka

5 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

kuklased kuuluvad III kaitsekategooria selgrootute loomaliikide kategooriasse1. Ala lääne nurgas vaadeldi suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) isendit (LK III kat), vt joonis 1. Kuklastega seonduv meede (ei ole seostatav Natura 2000 aladega), vt töö kokkuvõtvast ptk-st.

Joonis 1. Paikvaatluse käigus (28.07) fikseeritud kaitsealused liigid kavandataval Soomra VI karjäärialal ja selle lähikonnas. Alus: Maa-ameti geoportaal, 2023.

Soomra maardlal paiknevad veel järgnevad mäeeraldised (Kotkas infosüsteem, 2023):

• Soomra (keskkonnakaitseluba - L.MK/317843, kehtiv 03.05.18 kuni 02.05.33. a; hõlmab mh varasemalt Soomra IV nimetatud ala). Keskmine tootmismaht aastas 35 000 m3. Loast nähtub mh, et piirkonna veerežiimi muutmise vältimiseks tuleb maavara kaevandada ja karjäär korrastada veetaset alandamata.

• Soomra II (keskkonnakaitseluba - L.MK/319057, kehtiv 06.07.10 kuni 05.07.25. a). Keskmine tootmismaht aastas 38 000 m3. Loast nähtub mh, et kaevandamise eel, kaevandamise käigus ega pärast kaevandamise lõpetamist veetaset alandada ei ole lubatud. Materjalist vee nõrutamine peab toimuma mäeeraldise läänepoolses osas, kruuspinnal, millelt kasvukiht on eemaldatud. Kaevandamisega ei tohi rikkuda lasuvat vettpidavat savikihti.

• Soomra III (keskkonnakaitseluba - L.MK/323352, kehtiv 01.07.13 kuni 17.06.28. a). Keskmine tootmismaht aastas 16 000 m3. Loast nähtub mh, et piirkonna veerežiimi muutmise vältimiseks tuleb maavara kaevandada põhjavee taset alandamata.

• Soomra V (keskkonnakaitseluba - L.MK/329334, kehtiv 13.06.2017 kuni 12.06.32. a). Keskmine tootmismaht aastas 18 000 m3. Loast nähtub mh, et karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13360720?leiaKehtiv

6 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

Karjääridest Soomra II ja Soomra V osas (lähimad Soomra VI) võib 2021. a markšeiderimõõdistuste (Maavarauuringud OÜ) alusel arvestada, et alles jäänud maavaravarud on pigem ammendumas kiiremini kui lubades (vt eelnev lõik) sätestatud periood. Käesoleva sisenduuringu eelselt (seonduvalt Keskkonnaameti kirjadega 09.05.2022. a ja 24.05.2023. a) on valminud veel dokumendid:

• Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris (Alkranel OÜ, 2023) - fikseeritud mõju eeldused lokaalsed ehk ei ole kumuleeruvaid negatiivseid (mh Natura 2000 alade mõistes) mõjusid naabruskarjääridega.

• Soomra VI liivakarjääri õhusaaste temaatika interpreteerimine (2023) – fikseeritud mõju eeldused lokaalsed ehk ei ole kumuleeruvaid negatiivseid (mh Natura 2000 alade mõistes) mõjusid naabruskarjääridega.

Taotletava ja läheduses asuvate Soomra karjääride koosmõju linnustikule (Natura 2000 linnuala) Võrreldes teiste paikkonnas asuvate Soomra karjääridega (Soomra ning Soomra II, III ja V (joonis 2)) jääb planeeritav Soomra VI karjäär Nätsi-Võlla linnualast linnulennult kõige kaugemale ca 800 m. Soomra VI karjäärile paikneb kõige lähemal Soomra II (ca 120 m), Soomra V asub ca 200 m, Soomra III ca 400 m ning Soomra IV (nüüdne Soomra) paikneb ca 700 m kaugusel. Siinkohal võib välja tuua, et OÜ Eesti Geoloogiakeskus (2017) töös leiti, et Soomra piirkonna vabapinnalise põhjavee seisund sõltub ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga (üle 2 m).

Linnustiku seisukohast on eelkõige oluline silmas pidada veerežiimi muutuseid, mis võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi - soo elupaikade võsastumine ja kinnikasvamine, mille tõttu väheneb kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide toidubaas. Taotletaval Soomra VI mäeeraldisel esineb vabapinnaline põhjavee kompleks, mis toitub sadevetest ning veetase alaneb ida suunas. Soomra VI puhul toimuks kaevandamine põhjaveetaset alandamata. Puuduvad eeldused koosmõjude tekkeks teiste karjääridega (põhjaveetasemete alandamist ka ei toimu). Samuti ei asu Soomra VI soo lähedal, st ei ole isegi eelduseid sooserva kuivendusefekti tekkeks või selle teoreetiliseks võimendamiseks, mis on eeldusliku ohufaktorina (sooserva alade intensiivne maakasutus jms) esile toodud 2020 a läbi viidud Nätsi-Võlla Natura linnuala tedre, öösorri, rähnide ja laanepüü inventuuris (Tammekänd jt. 2020).

Teine oluline mõjutegur, mis kaevandamise käigus linnustikku võib mõjutada, on müra. Looduskeskkonna või maa piirkonna poolt emiteeritav keskmine taustmüra jääb ca 40 dB juurde (Perillo jt, 2017). 2023 a OÜ Alkranel poolt teostatud töös „Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris“ modelleeritud olukordade osas esitatakse siinkohal olukorda 2, mis iseloomustab koosmõjusid. St lisandub Soomra VI karjäär (linnualast ca 800 m), kus toimub kaevandamine ekskavaatoriga ning väljevedu veokitega Kihlepa- Lepaspea maanteele (mäeeraldisest põhja suunda). Modelleeritakse ainult päevane olukord (joonis 3). Soomra karjääridest lähtuva müra koosmõju (olukord 2) modelleerimise tulemus (joonis 3) näitab, et Nätsi-Võlla linnualale isegi mõju eelduseid (mh transpordil) ei ole, kuna tagatud on looduslik foon (≤ 40 dB) looduslikult olulisel alal. Siinkohal võib täiendavalt esile tuua ka asjaolu, et lähimad kaitsealused linnuliigid paiknevad linnualal ka kaugemal kui 1000 m.

7 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

Joonis 2. Rajatava Soomra VI karjääri asetus võrreldes Soomra, Soomra III, Soomra II ja Soomra V karjääridega ning Nätsi-Võlla LKA-ga (ühtlasi Natura 2000 loodus- ja linnuala). Alus: Maa-amet, 2023.

Joonis 3. Müratasemed koosmõjus Soomra maardla karjääridega, sh transport (müralevi modelleerimise aruande olukord 2 – Alkranel OÜ, 2023). Olukorra 1 joonis vt tööst „Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris“ (Alkranel OÜ, 2023).

8 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

Kokkuvõte ja võimalikud rakendatavad leevendusmeetmed Antud eksperthinnangu tulemusena selgus, et planeeritaval Soomra VI karjääril puudub eeldatav koosmõju teiste Soomra karjääridega (Soomra (hõlmab ka Soomra IV), Soomra II, Soomra III ja Soomra V) Natura 2000 ala linnualale ja selle alaga seotud liikide soodsale seisundile. Hinnangu andmisel on arvestatud paralleelseid tegevusi mäeeraldistel ning ka väljaveo parameetreid (teedel).

Paikvaatluse käigus leitud looduskaitsealused kuklase pesad (Soomra VI alal ja juures). Kaitsealuste kuklaste pesad (ei seondu Natura 2000 aladega) tuleb enne kaevandamist teisaldada vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt kehtivale korrale2. Oluline on üles leida sipelgate varuisendid (kuhilaalustes pinnasekambrites) ja emad, sest muidu hakatakse lõhutud pesa taastama3.

2 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord–Riigi Teataja 3 http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel326_294.html

9 Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale. OÜ Loodusekspert, 2023.

Viited (esitatud kokkuvõttev valik): 1) Eesti Eluslooduse Infosüsteem (EELIS), 2023. 2) Ekspertarvamus maavara kaevandamise loa taotlusele ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva

kaevandamiseks Soomra kruusamaardlas asuvale Soomra II kruusakarjääri mäeeraldisele. Ilomets, M. 2010.

3) Maa-ameti geoportaal, 2023. 4) Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris. OÜ Alkranel,

2023. 5) Perillo, A., Mazzoni, L.G., Passos, L.F., Goulart, V.D., Duca, C. and Young, R.J., 2017.

Anthropogenic noise reduces bird species richness and diversity in urban parks. Ibis, 159(3), pp.638-646.

6) SOOMRA II KRUUSAKARJÄÄRI (maavara kaevandamise luba nr L.MK/319057) MARKŠEIDERIMÕÕDISTUS seisuga 08.04.2021. Töö nr 21-475. Maavarauuringud OÜ, 2021.

7) SOOMRA II JA V KAEVANDUSALA PLOKIVIISILISE VEETASEME ALANDAMISE VÕIMALIK MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE JA PEEDI MAJA SALVKAEVULE. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017.

8) Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & Ko, 2014-2017.

9) Shannon, G., McKenna, M.F., Angeloni, L.M., Crooks, K.R., Fristrup, K.M., Brown, E., Warner, K.A., Nelson, M.D., White, C., Briggs, J., McFarland, S., Wittemyer, G., 2016. A synthesis of two decades of research documenting the effects of noise on wildlife: Effects of anthropogenic noise on wildlife. Biol Rev 91, 982–1005. https://doi.org/10.1111/brv.12207

10) NÄTSI-VÕLLA NATURA LINNUALA TEDRE, ÖÖSORRI, RÄHNIDE JA LAANEPÜÜ INVENTUUR 2020. AASTAL. Tammekänd, I., Tammekänd, J., Ellermaa, M., Tammekänd, I., Tammekänd, Ü., Endrekson, R., Vridolin, A.

15905:001:0238

Grossu

15905:001:0317

Kalmu

15905:001:0317

Kalmu

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

1 2 6

1 9 1 0 8 K ih le

p a -L

e p a s p e a te

e

Mäebüroo Nord OÜ 2024

Lisa 1

LEPPEM˜RGID:

Kinnitamisele esitatava aktiivse tarbevaru ploki kontuur

Teekaitsevöönd

M 1:2 000

T˜IENDAVA VARU AKTIIVSE TARBEVARU PLOKKIDE PAIKNEMISE SKEEM

SOOMRA MAARDLA

Katastriüksuse piir (osaliselt illumineeritud), tunnus ja lähiaadress

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Veronika Valling

Mäebüroo Nord OÜ

[email protected]

Pärnu mnt 232/4

11314, Tallinn, Harju maakond

Teie 15.11.2024

Meie 22.11.2024 nr 7.1-7/24/19619-2

Soomra aT varud

Teavitate, et Mäebüroo Nord OÜ koostab geoloogilise seletuskirja Pärnu linnas Soomra külas Soomra

maardlas täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise kohta. Täiendava aktiivse tarbevaru plokid asuvad

eraomandis oleval katastriüksusel Grossu (kat tunnus 15905:001:0238) ja riigiomandis oleval

katastriüksusel Kalmu (kat tunnus 15905:001:0317). Seletuskirja koostamise tellijaks on Tambira OÜ.

Palute Transpordiameti kooskõlastust Grossu ja Kalmu katastriüksuste piires aktiivse tarbevaru arvele

võtmiseks maavarade registris ja maavara kaevandamiseks.

Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist:

- Soomra maardlas täiendava aT arvele võtmise ala piirneb riigiteega 19108 Kihlepa-Lepaspea km

11,45-11,86;

- vastavalt EhS § 71 lg 2 on teekaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

30 meetrit ja Transpordiamet võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

Lähtudes eeltoodust, Transpordiamet nõustub Soomra maardlas täiendava aT arvele võtmisega vähima

kaugusega 13 meetrit riigitee 19108 katte servast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: esitatud taotlus

Koopia: Maa-amet, Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet [email protected]

Meie: 15.11.2024 Aktiivse tarbevaru arvele võtmise ja maavara kaevandamise kooskõlastamine teekaitsevööndis Mäebüroo Nord OÜ koostab geoloogilise seletuskirja Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Soomra külas Soomra maardlas täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmise kohta. Täiendava aktiivse tarbevaru plokid asuvad eraomandis oleval katastriüksusel Grossu (katastritunnus: 15905:001:0238) ja riigiomandis oleval katastriüksusel Kalmu (katastritunnus: (katastritunnus: 15905:001:0317). Seletuskirja koostamise tellijaks on Tambira OÜ. Mõlemad nimetatud katastriüksused külgnevad Kihlepa–Lepaspea kõrvalmaanteega nr 19108 ning kattuvad selle teekaitsevööndiga kuni 28 m ulatuses. Kaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimise servast. Täiendavate aktiivse tarbevaru plokkide idaservad jäävad vähemalt 10 m kaugusele Kihlepa– Lepaspea kõrvalmaantee äärmisest sõiduraja välimisest servast (lisa 1). Taotleja soovib võtta aktiivse tarbevaru arvele maavarade registris osaliselt teekaitsevööndi alal ning hiljem taotleb keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ning palub tegevuse kooskõlastada. Maavara kaevandamisel moodustatakse mäeeraldise piiriäärsed nõlvad ohutu kaldega, nii et on välistatud varingud ja erosioon. Ammendatud karjäär korrastatakse vastavalt korrastamisprojektile. Arvestades eelnevat palume Transpordiameti kooskõlastust Grossu ja Kalmu katastriüksuste piires aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris ja maavara kaevandamiseks vastavalt lisas 1 olevatele plokkide ruumikujule. Lugupidamisega Veronika Valling Geoloogiainsener Mäebüroo Nord OÜ (allkirjastatud digitaalselt) Lisad:

1. Täiendava tarbevaru piiri digitaalne kontuur, dgn-fail.

1

[email protected]

Teema: [VÄLJAST] kalmu

---------- Forwarded message --------- Saatja: Terje Luure <[email protected]> Date: E, 27. mai 2024 kell 13:10 Subject: RE: [VÄLJAST] kalmu To: Aivar Liiv <[email protected]>

Tere.

Saadan arheoloogia tingimused.

1. Pärnu maakond, Pärnu linn, Soomra küla, Kalmu kinnistu. Mälestis: kalmistu reg-nr 11726. Projekt: geoloogiliste uuringute tegemise soov kalmistu kaitsevööndis. Taotleja: OÜ Tambira.

1.1 Muinsuskaitseametile saadeti geoloogiliste uuringute tegemise taotlus Kalmu kinnistul kalmistu reg-nr 11726 kaitsevööndis.

1.2 Geoloogilise uuringu tegemisel kalmistu reg-nr 11726 kaitsevööndis tuleb nii kaeveõõnte/proovišurfide kui ka puuraukude juures tagada arheoloogiline uuring (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp ning kaevetööd tuleb kuni puutumata aluspinnaseni läbi viia horisontaalsete kihtidena kaevates. Puuraukude kaevamisel tuleb augu ümbrus eelnevalt lahti kaevata eelkirjeldatud meetodil, et välistada kahjustused võimalikele matustele.

1.3 Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“

1.4 Arvestades seda, et Kalmu kinnistul on arheoloogiamälestise Kalmistu reg-nr 11726 kaitsevööndis kaevandamistöid varasemalt juba toimunud, ei välista Muinsuskaitseamet olemasoleva karjääri laiendamist veelgi lõuna suunas. Säilima peab puhvertsoon, mis kaitseb kalmistu ala kultuurkihti varisemise eest ning võimaldab kalmistule vaba ligipääsu igast küljest. Kalmistu vahetus läheduses Kalmu kinnistu kagunurgas tuleb tagada turvaline ja lauge üleminek karjääri põhjast kalmistu alani.

2

1.5 Juhul kui geoloogiliste uuringute kaugem eesmärk on laiendada olemasolevat karjääri lõuna suunas, mälestise kaitsevööndis, tuleb läbi viia ka arheoloogiline eeluuring. Selle tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on laiendatava karjääri alal kalmistu arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuivõrd karjääri laiendamine on võimalik, et kahju mälestisele oleks minimaalne. Geoloogilise uuringu jaoks vajaliku arheoloogilise jälgimise ja ala arheoloogilise eeluuringu võib osaliselt ühildada, sest kaeveõõnte/proovišurfide dokumenteerimine täidab mõlema uuringu eesmärke.

Terje Luure Pärnumaa nõunik Muinsuskaitseamet [email protected] www.muinsuskaitseamet.ee Akadeemia tn 2, Pärnu linn

From: Aivar Liiv <[email protected]> Sent: Monday, April 22, 2024 12:54 PM To: Terje Luure <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] kalmu

Tere.

OÜ Tambira sooviks teostada Kalmu kinnistul,mis asub Soomra külas kataster 15905:001:0317 ,teostada geoloogilist uuringut.

Kuna sel ligidal on kalmistu mälestis soovime teada millised on Teie tingimused?

Kui uuringud on edukad soovime ka taotleda kaevandamisluba.

Lugupidamisega Aivar Liiv tel 5041233

Plokk 1 aR

Plokk 1 aR

vert 1:100 hor 1:1000 5 10 20m0

m

32

S

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

m

32

NE

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

m

32

SW

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE II-II’

GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE I-I’

m

32

E

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

LEPPEM˜RGID

Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus

Täiteliiv

Ehitusliiv

Teekaitsevöönd

Mııtmise kuupäev Veetase maapinnast, m

Kaevandi sügavus, m

Savi

KOOSTAS

VORMISTAS

Viljar Roosimaa

Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Mäeeraldise piir

1 :2

1 :5

1 :5

nılva maksimaalne kalle Kaevandamise nılva kontuur ja

Katend, kasvukiht

maapinnast, m Kihi sügavus

eeldatav tase pärast maavara ammendamist mäetööde-eelne pıhjaveetase ja pıhjavee Geoloogilise uuringuga määratud

6.5 6.0

5.5

1.0

5.5 6.0

Tee

Tee

1 :2

1 :51

:5

1 :2

1 :5

1 :2

23.7

23.5

23.3

23.4

23.5

1 :5 1 :5

1:5

1 :2

4. Maardla varuplokkide andmed: Maavarade register, EGT 2026.

3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 20.02.2026.a.

V. Valling 2024. EGF: 9938.

- Seletuskiri Soomra maardla täiendava varu arvele vıtmise kohta (varu seisuga 01.12.2024. a).

- Soomra VI liivakarjääri markeiderimııdistus seisuga 10.10.2025. OÜ J.Viru Markeideribüroo.

2. Kasutatud materjalid:

1. Kırgused EH2000 süsteemis.

M˜RKUSED:

1.0

4.5

0.5

5.5

0.6

4.9

0.5

5.5

(aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria

Liiv, segateraline

Liiv, ülipeen/väga peen

Puistang, ladu

Elektripaigaldise kaitsevöönd

5.9

0.6

14.10.2019

v.t. 5.2 m

15905:001:0238 Grossu

62401:001:0310 Kaevuaugu

6 2 4 0 1 :0

0 1 :2

9 9 2

K it s e

m ä e

15905:001:0317 Kalmu

1 9 1 0 8 K ih le

p a -L

e p a s p e a t e e

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

1 2 6

62401:001:2992 Kitsemäe

15905:001:0317 Kalmu

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

2 7 1

E e s p e re 62401:001:0310

Kaevuaugu

62401:001:0309 Peedi

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

2 7 1

E e s p e re

62401:001:0310 Kaevuaugu

Geoloogiline uuringupunkt

L e p a s p e a t e e

1 9 1 0 8 K ih le

p a -

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

1 2 6

P lo

k k 6 , 7 , 8 a

T

1 :2

Plokk 29 aT

v.t. 2.7 m

1 :2

1 :2

1 :2

14.10.2019

v.t. 4.7 m

Plokk 31 aT

Plokk 30 aT

v.t. 26.2 abs m

v.t. 26.2 abs m

01.01.2009

v.t. 2.0 m

Plokk 30 aT

7.5

1.0

Suudme abs kırgus, m

Uuringupunkti numberPlokk 32 aT

Plokk 33 aT

Plokk 32 aT

Maakelder

2.3Plokk 29 aT

Plokk 2 aR

Veetase, abs m Mııdistamise kuupäev

10.10.2025 26.75

10.10.2025 26.75

10.10.2025 26.75

v.t. 2.8 m

v.t. 3.5 m v.t. 4.0 m

v.t. 3.5 m

Katendi paksus, m

abs kırgus, m Mäeeraldise lamami

Kasuliku kihi paksus, m

K/Pa-1

30.35

22.9

1.0

6.5

14.10.2019

v.t. 5.2 m

Ladu

Kattepinnas

Kattepinnas Ladu

Kattepinnas

Kattepinnas

Ladu

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUP˜EV

2

MÕÕTKAVA

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

Pärnu maakond, Pärnu linn

GEOLOOGILISED L˜BILÕIKED I-I’...II-II’

SOOMRA VI LIIVAKARJ˜˜R

Tori vald, Pärnu maakond Kruusa, Nurme küla, 85004 NURME TEEDEEHITUS OÜ

26PR-819 25.02.2026

K/Pa-6

29.23

K/Pa-5

29.49

K/Pa-15

29.77

K/Pa-8

28.90

K/Pa-5

29.49

Plokk 29 aT

7.5

K/Pa-14

30.39

22.9

0.5

7.0 Pa-20*

30.20

21.2

0.5

8.5

0.5

9.0

18.10.1971

v.t. 4.3 m

K/Pa-1

30.35

22.9

1.0

6.5

1.0

7.5

Pa-13

29.17

20.8

0.3

8.1

0.3

9.0

Registriosa:

Registriosa number

Kinnistusosakond

Kinnistu nimi

I jagu - KINNISTU KOOSSEIS

II jagu - OMANIK

III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED

800506

Tartu Maakohtu kinnistusosakond

KOOLI

Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist

Kande Nr.

Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande kehtivus

1 15905:001:0101 15905:001:0321

Maatulundusmaa 100%, Pärnu maakond, Pärnu linn, Soomra küla, Kooli. Pindala on ebatäpne. Maatulundusmaa 100%, Pärnu maakond, Pärnu linn, Soomra küla, Kooli.

14756 m2

52122 m2

Maakatastri andmed üle võetud 17.11.2024. 

kehtiv

Kande Nr.

Omanik Kande alus Kande kehtivus

4 Eero Naisson (isikukood 39610284229) 14.03.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.03.2023. kehtiv

Kande Nr.

Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse

kitsendused

Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised

Kande kehtivus

1 Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu asjaõigusseaduse § 158 ja 158 1 järgne isiklik kasutusõigus elektripaigaldise püstitamiseks ja edasiseks talumiseks muuhulgas elektripaigaldise ehitamiseks s.h rekonstrueerimiseks, teenindamiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, remontimiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 01.08.2012.a. sõlmitud lepingu punktile 4 ning vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile. 1.08.2012 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 14.08.2012.

   kehtiv

2 Isiklik kasutusõigus Aare Naisson (isikukood 35504174232) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus. Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

14.03.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.03.2023.  

kehtiv

IV jagu - HÜPOTEEGID

Kande Nr.

Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse

kitsendused

Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised

Kande kehtivus

Kanne asub samal järjekohal 3 jao kandega nr 3.

3 Isiklik kasutusõigus Eve Karlsbach (isikukood 46006104214) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus. Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. Kanne asub samal järjekohal 3 jao kandega nr 2.

14.03.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.03.2023.  

kehtiv

Kande Nr.

Hüpoteegid Hüpoteegi summa

Märked hüpoteekide kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised

Kande kehtivus

Asutus: RIK Nimi: Tavakasutaja Kuupäev: 25.03.2025 10:24:41

Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.

2 9

2 9

Kaardilehe nr: 5331

ASUKOHA SKEEM

M 1:50 000

MAARDLA SOOMRA

Kinnismälestis, kalmistu (ID 11726)

Kinnismälestise kaitsevöönd

Teekaitsevöönd

KOOSTAS

VORMISTAS

Viljar Roosimaa

Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2026.

piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir,

YX

Koordinaadid punkti

nr

Piiri-

PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID

M˜EERALDISE TEENINDUSMAA

M˜EERALDISE JA

PK

A S -2

5

ıu

aiamaa

pinn

A

A

A

A

p in n

X=6472100

Y = 5 0 6 4 0 0

pin n

pi nn

pi nn

p in n

p in n

p in n

P K

E H

S a u n

Maakelder

X=6471800

Y = 5 0 6 0 0 0

Puurkaevu hooldusala, vid 995972496

SOOMRA VI LIIVAKARJ˜˜R

6472050.37

6471967.67

6471961.56

6471956.41

6471951.81

6471949.48

6471949.75

6471951.79

6471950.23

6471947.28

6471915.85

6471881.98

6471857.77

6471847.39

6471840.49

6471790.11

6471771.50

6471774.47

6471775.22

6471772.50

6471753.36

6471740.41

6471704.90

6471727.67

6471711.91

6471753.99

6471747.64

6471765.98

6471859.60

6471961.60

6471938.53

6471932.56

6471924.55

6471929.72

6471891.08

6471874.53

6471918.96

6471948.93

6471942.12

6471970.37

6472038.97

6472092.82

6472083.13

6472078.61

6472082.21

6472050.32

506187.37

506091.08

506093.57

506093.39

506090.30

506085.33

506080.55

506076.67

506074.74

506075.08

506084.38

506095.75

506061.53

506044.41

506052.96

506140.55

506169.53

506173.21

506179.42

506184.96

506194.59

506216.17

506248.69

506273.47

506306.33

506329.99

506390.38

506384.80

506366.81

506336.60

506276.50

506266.80

506260.10

506257.98

506224.39

506179.23

506156.59

506248.78

506252.91

506333.88

506312.85

506296.98

506271.85

506242.81

506228.75

506187.48

46

45

44

43

42

41

40

39

38

37

36

35

34

33

32

31

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

2 3

24 25

262728

26.2

26.2

26.2

2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 20.02.2026.a.

1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.

M˜RKUSED:

Elektripaigaldise kaitsevöönd

(pindala: 1.09 ha) Rohumaaks korrastatud ala

(pindala: 0.06 ha) Korrastatav endine teenindusmaa ala

62401:001:2992 Kitsemäe

62401:001:2991 Kitseaugu

15905:001:0101 Kooli

15905:001:0238 Grossu

62401:001:0309 Peedi

62401:001:0310 Kaevuaugu 15905:001:0317

Kalmu

15905:001:0237 Otsa

15905:001:0271 Eespere

15905:001:0088 Uuetoa

1 9 1 0 8 K ih le

p a -L

e p a s p e a te

e

1 5 9 0 5 :0

0 1 :0

1 2 6

62401:001:0310 Kaevuaugu

15905:001:0317 Kalmu

2 3 4

5

6

7

30.09

28.91

29.12

28.81 28.94

28.86

30.79

30.61

30.59 30.31

30.2330.03

30.02

30.31

29 .9 4

29 .7 0

2 9 .7 9

29.68

29.82 29.60

29.43

29.48

29.47

29.41

29.33

29.24

29.08

29.32

29.63

29 .21

2 8 .7

1

29.15

28.93

2 8 .8

3

28.72

29.02

28.9428.95

28.84

28.82

29.03

28.92

28.98 29.12

28.91

28.81

28.90

28 .84

28.97

28.98

28.83

28.90

28.93

29.11

28.81 28.98

28.88

28.73 28.99

28.70

28.82

29.03

28.93

29.17

29.03

28.89

28.80

29.162 9 .0 0

29.05

28.96

28.77

29.01

29.07

29.13

28.95

28.98

29.09

29.9029.58

30.10

29.95

30.07

30.13 30.01

30.00

30.34

30.05

30.12

29.78

29.72

28.92

29.00

29.06

29.24

29.19

28.95

28.98

28.92

28.87

28.79

29.04

28.88

29.04

28.78

28.95

30.21

30.29

30.05

28.91

28.79

29.10

29

2 9

29

29

28

30

31

3 1

3 0

2 9

3 0

2

1

8

9

10

11

12

13 14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28 2930

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

2 2

22

2 2

2 3

2 42 52 62 72 8

2 4

2 5

2 6

2 7

2 8

2 2

2 3

2 4

2 5

2 6

2 7

2 8

2 9

30.26

30.01

30.33

30.08

30.08

30.13

29.76

29.43

29.60

29.22

29.21

29.16

29.20

29.24

31.24

31.09

31.50

31.45

31.44

31.78

31.78

31.52

31.57

31.33

31.38

31.2531.30

30.95

30.86

30.03

29.22

29.36

29.00

29.25

29.29

29.68

29.64

27.79

28.76 28.82

28.74

28.95

29.13

28.98

29.18

28.76 28.84

28.89

28.87

28.89

29.11

28.98

29.11

29.06

29.04

28.98

29.08

29.08

28.94

28.86

30.97

30.79

31.00

31.13

31.30

31.42

31.35

31.41 31.27

31.24

31.1 3

31.07

30.90

30.40

30.82

30.54

30.94

30.85

30.20

30.80

30.71

29.95

29.90

29.59

29.54

29.46

28.96

29.00

29.08

28.94

29.47

29.28

29.48 29.07

29.43

28.90

28.78

28.93

28.22

28.63

27.89 28.16

27.81 28.07

27.94 27.90

27.75 27.80

28.81

28.89

28.80

28.3429.0228.83

29.03

28.46 29.07

29.01

2 8 .5

2

29.21

28.88

29.05

28.59

29.32

28.98

29.05 28.7029.27

29.10

28.7329.28

29.16

29.17 28.8529.34

29.00

29.23 29.23

29.58

29.21

29.36

29.50

29.25

29.41 29.64

29.3129.75

29.56

29.25 29.60

29.59

29.4129.75

29.54

29.3929.77

29.38

29.70

29.65 29.60

29.39

29.67

29.69

29.95

29.54 29.93

29.64 29.96

29.81

29.84

29.71

29.91

30.10

29.84

30.28

30.18

30.02

30.32

30.13

30.34 30.16

30.41

30.37

30.45

30.10

30.55

30.64

30.25

30.84

30.59

30.65

30.51

30.68

30.55

30.76

30.75

30.72

30.44

30.30

29.99

30.06

29.87

29.9629.9130.23

29.98

30.11

29.59

29.47

29.01

29.28

29.13

29.11

29.05

29.20

29.24

29.07

29.00

28.64

28.69

28.75

29.01

29.14

28.80

29.03 29.12

28.80

28.7928.95

29.01

28.97

28.98

30.65

30.51

30.64

rehvid

Maapinna samakırgusjoon, abs m

LEPPEM˜RGID

31

Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus

Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala: 7.37 ha.

Uuringupunkt ja selle number

TELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

KUUP˜EV

3

MÕÕTKAVA

GRAAFILINE LISATÖÖ NUMBER

11314 Tallinn Pärnu mnt 232/4

Mäebüroo Nord OÜ

www.maeburoo.ee [email protected]

+372 613 9810

OBJEKT, JOONISE NIMETUS

25.02.202626PR-819

0

1:1000

5 10 20m

Pärnu maakond, Pärnu linn

Tori vald, Pärnu maakond Kruusa, Nurme küla, 85004 NURME TEEDEEHITUS OÜ

KORRASTATUD MAA PLAAN

SOOMRA VI LIIVAKARJ˜˜R

(pindala: 6.28 ha) Veekoguks korrastatud ala, veetase abs m

K/Pa-4

K/Pa-11

K/Pa-10

K/Pa-9

K/Pa-15

K/Pa-5

K/Pa-8

K/Pa-6

Sp-1

K/Pa-12

K/Pa-4

K/Pa-13

K/Pa-14

Pa-20*

Pa-6

Pa-13

K/Pa-1

K/Pa-2 Pa-12

Pa-27*

K/Pa-7

K/Pa-3

Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 www.maeburoo.ee

Pärnu mnt 232/4 [email protected]

11314 Tallinn +372 613 9810

Pärnu maakond

Pärnu linn

Soomra küla

SOOMRA VI LIIVAKARJÄÄR

MAAVARA KAEVANDAMISE

KESKKONNALOA KL-520841 MUUTMISE TAOTLUS

Taotleja: OÜ NURME TEEDEEHITUS

Registrikood: 11188001

Aadress: Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla, Kruusa, 85004

Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ

Registrikood: 11560452

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314

Kutsetunnistus nr 189752

Töö nr 26PR-819 Tallinn 2026. a

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 2

Sisukord

1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ................. 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ........................................................... 4 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ........................................... 6 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega ............................................................................................................................... 7 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................................ 8 6. Kaevandamisjäätmed .......................................................................................................... 9 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle

vähendamiseks .......................................................................................................................... 11 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ............................................. 14

Tekstilisad

1. Maa-ameti 16.12.2020 korraldus nr 1-17/20/2980

2. Maa-ameti 16.12.2024 korraldus nr 1-17/24/2478

3. Müra modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Soomra VI liivakarjääris. Aruanne

(06.01.2023). OÜ Alkranel 2023

4. Soomra VI potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale.

OÜ Loodusekspert 2023

5. Grossu maaomaniku nõusolek

6. Grossu kasutusvalduse skeem

7. Transpordiameti 22.11.2024 kiri nr 7.1-7/24/19619-2

8. Muinsuskaitseameti 27.05.2024 e-kiri

9. Peedi maaomaniku nõusolek (Grossu, Kalmu)

10. Kooli kinnistusraamatu väljavõte

Digitaalsed lisad

11. Soomra VI uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.07.2020). R. Sinisalu, M. Rammo 2020. EGF 9427.

12. Seletuskiri Soomra maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga

01.12.2024. a). V. Valling 2024. EGF 9938.

Graafilised lisad

1. Soomra VI liivakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:1000.

2. Soomra VI liivakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I'…II-II' M hor 1:1000 vert 1:100.

3. Soomra VI liivakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:1000.

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 3

1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

OÜ NURME TEEDEEHITUS on Soomra maardla Soomra VI liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 omaja. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on

3,94 ha ning loa kehtivuse lõppemise kuupäev on 18.01.2039. a. Kaevandatud maa

kasutamise otstarve on tehisveekogu. Mäeeraldisega seotud varuplokid on maavarade

registrisse kantud Maa-ameti 16.12.2020 korraldusega nr 1-17/20/2980 (lisa 1).

OÜ Tambira tellimusel on tehtud 2024 geoloogiline uuring Soomra maardlal täiendava varu

arvele võtmiseks: Seletuskiri Soomra maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu

seisuga 01.12.2024. a), V. Valling (lisa 12). Geoloogilise uuringu tulemusena on maavarade

registrisse kantud Maa-ameti 16.12.2024 korraldusega nr 1-17/24/2478 (lisa 2) järgmised

maavaravarud:

- 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 45 tuh m³ (aruandes 30. plokk),

- 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 53 tuh m³ (aruandes 31. plokk, aruandes

moodustatud 30. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),

- 1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 30 tuh m³ (aruandes 32. plokk),

- 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 79 tuh m³ (aruandes 33. plokk, aruandes

moodustatud 32. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

Täiendavalt arvele võetud maavaravaru plokid külgnevad Soomra VI mäeeraldise idapiiriga

ning kattuvad enamuses pindalast endise kaevandamise alaga, kus on maavaravaru täielikult

ammendamata ning kaevandatud maa tehniline ja bioloogiline korrastamine tegemata.

Varuplokid 30 ja 31 on eramaal ning varuplokid 32 ja 33 on riigimaal.

Käesolevaga taotleb OÜ NURME TEEDEEHITUS Soomra VI liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmist, et hõlmata olemasoleva mäeeraldisega

maardla plokkide 30 kuni 33 maavaravaru.

Soomra VI liivakarjääris on kaevandamisega alustatud 2024. a ning seisuga 31.12.2025. a on

mäeeraldise kaevandatav jääkvaru kogus 97,421 tuh m³. OÜ NURME TEEDEEHITUS jätkab

olemasoleva mäeeraldise alal kaevandamist ning olemasoleva Soomra VI karjääri varu

ammendumisel soovib jätkata kaevandamisega plokkide 30 kuni 33 alal.

Plokkide 30 kuni 33 alale eraldi iseseisva mäeeraldise taotlemine on majanduslikult ja

mäetehniliselt ebamõistlik väikese pindala ja varu koguse ning nõlvatervikute jätmise

vajaduse tõttu. Seejuures tuleks plokkide 30 kuni 33 alale eraldi mäeeraldise taotlemisel

muuta Soomra VI karjääri keskkonnaluba, et kaevandada praegune idapiiri nõlvatervik.

Plokkide 30 kuni 33 maavaravaru kaevandamine lääne poolt olemasoleva Soomra VI karjääri

laiendusena võimaldab kasutada juba väljakujunenud taristut ja kaevandamise tehnoloogiat

ning seega ei lisandu täiendavaid mõjusid, mis kaasneksid uue mäeeraldise taotlemisega.

Kaevandamise jätkamine olemasolevast mäeeraldisest ida suunas välistab ebamõistliku

terviku tekkimise olemasoleva karjääri ja endise kaevandamise ala vahele ning võimaldab

ammendada varem kaevandatud alal jääkvaru ja korrastada varasema kaevandamisega rikutud

ja korrastamata maa.

Maavara kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisest mõjutatud maa-alal on

võrreldes uute alade kasutusele võtmisega keskkonnasäästlikum. Soomra VI liivakarjäärist ida

pool oleva varu kasutuselevõtt on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku

kasutamise eesmärgiga.

Arvestades taotletava laienduse asukohta, pindala ning varu kogust ja paiknemist veetaseme

suhtes ei ole selle ala maavaravaru hilisem iseseisev kasutamine peale olemasoleva

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 4

Soomra VI liivakarjääri keskkonnaloa kehtivuse lõppemist eraldi keskkonnaloa alusel

majanduslikult põhjendatud.

Arvestades eelnevat, taotleb OÜ NURME TEEDEEHITUS Soomra VI liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmist MaaPS §66 lg2 p1 ja §68 lg3 p2 alusel

vastavalt käesolevale taotlusele. Keskkonnaloas KL-520841 muutuvad andmed vastavalt

käesolevale taotlusele – olemasolevast mäeeraldisest jäetakse välja elektripaigaldise

kaitsevöönd ning sellest tulenevalt muutub mäeeraldise pindala ja mäeeraldisega seotud varu

kogus. Kasutatav kaevandamise tehnoloogia ja keskkonnaloa KL-520841 kehtivuse periood

jäävad samaks.

Taotletava Soomra VI liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 7,37 ha.

Ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus taotletaval mäeeraldisel kokku on 358,721 tuh m³,

keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on

tehisveekogu.

Soomra VI liivakarjääri maavaravaru kasutusala on ehitusliiv, mis sobib kasutamiseks

looduslikul kujul ehituses ja teedeehituses.

Käesolevale taotlusele on lisatud olemasoleva Soomra VI liivakarjääri keskkonnaloa

taotlemise ajal koostatud müra modelleerimise töö (lisa 3) ja koondmõju eeldused Natura

2000 ala linnualale (lisa 4).

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Soomra VI liivakarjäär asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Soomra külas ning asub Audru

alevikust ~14 km kaugusel läänes ning Tõstamaa alevikust ~8 km kaugusel kirdes.

Mäeeraldisele lähimad külad on Eassalu ja Alu, mille keskused jäävad otsesihis ~3,8 km

kaugusele ida ja ~5,5 km kaugusele loode suunda. Mäeeraldise ala jääb Kihlepa–Lepaspea

kõrvalmaantee nr 19108 kilomeetripunktist nr 11,5 ~10 m kaugusele lääne suunda.

Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 7,37 ha (graafiline lisa 1).

Soomra VI liivakarjääri ala on eraomandis katastriüksusel Kaevuaugu (tunnus:

62401:001:0310, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Mäeeraldise laienduse kirdepoolne ala

on eraomandis katastriüksusel Grossu (tunnus: 15905:001:0238, sihtotstarve:

maatulundusmaa 100%) ja kagupoolne ala on riigiomandis katastriüksusel Kalmu (tunnus:

15905:001:0317, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Katastriüksuse Grossu omaniku

nõusolek kaevandamisloa taotlemiseks ja maavara kaevandamiseks on toodud lisades 5 ja 6.

Teenindusmaa külgneb lõunapiiril eraomandis katastriüksustega Otsa (tunnus:

15905:001:0237, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Eespere (tunnus: 15905:001:0271,

sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ning läänepiiril eraomandis katastriüksusega Uuetoa

(tunnus: 15905:001:0088, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Teenindusmaa külgnemine

katastriüksustega Eespere ja Uuetoa ei ole täielik – osaliselt on piiride vahel elektripaigaldise

kaitsevöönd. Teenindusmaast põhja suunas jätkub katastriüksus Grossu ja ida suunas jätkuvad

katastriüksused Grossu ja Kalmu. Teenindusmaa ümbritseb (v.a idapiiril 13,4 m pikkusel

lõigul) eraomandis katastriüksust Peedi (tunnus: 62401:001:0309, sihtotstarve: elamumaa

100%).

Teenindusmaa ja mäeeraldis osaliselt kattub Kihlepa–Lepaspea kõrvalmaantee nr 19108

kaitsevööndiga. Transpordiamet on kooskõlastanud varu arvutuse ala piiri 13 m kaugusel tee

katte servast (lisa 7).

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 5

Teenindusmaa ja mäeeraldise kagunurk kattub osaliselt kinnismälestise Kalmistu

kaitsevööndiga (vid 11726). Maavara kaevandamine ja kaeveõõne korrastamine kaitsevööndi

alal tuleb korraldada vastavalt Muinsuskaitseameti kooskõlastusele (lisa 8).

Mäeeraldise põhjaosas on elektrimaakaabelliin TARBIJA MP (vid 304851526) ja selle

kaitsevöönd, kuid see ei ole enam kasutuses. Teenindusmaa põhjapiir külgneb

elektrimaakaabelliini AXPK.4x70 (vid 215783216) kaitsevööndiga. Teenindusmaa läänepiir

külgneb elektrimaakaabelliini AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV (vid 304851511) ja

elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-25 (vid ELV304279150-3 ja vid ELV664497800)

kaitsevöönditega.

Teenindusmaast põhja suunas ~62 m kaugusel Kooli katastriüksusel on puurkaev

PRK0062385 (hooldusala 10 m) – puurkaevu sügavus on 58 m ja kasutatav põhjaveekiht on

Siluri-Ordoviitsiumi (S2jg). Peedi katastriüksusel on puurkaev PRK0060744 (hooldusala

10 m) – puurkaevu sügavus on 56 m ja kasutatav põhjaveekiht on Siluri (S2jg).

Teenindusmaast ~110 m edela pool on maaparandussüsteemi maa-ala Tõstamaa(PÜ-79) (vid

6112330030090001).

Teenindusmaast ~225 m põhja pool ja ~190 m ida pool ning ~420 m lõuna pool on III

kategooria kaitsealuste liikide Crex crex (rukkirääk, KLO9127788) ja Buteo buteo (hiireviu,

KLO9120128) ning Caprimulgus europaeus (öösorr, KLO9135939) elupaigad.

Teenindusmaast ~700 m kirde pool on Nätsi-Võlla looduskaitseala (KLO1000201).

Soomra VI liivakarjääri teenindusmaa piires ei ole hoonestust, looduskaitseliste piirangutega

ega Natura 2000 alasid.

Soomra VI mäeeraldisel on kaevandamist alustatud ala põhjaosast ning senise kaevandamise

tulemusena on ca 1/3 mäeeraldise alale kujunenud veekogu. Mäeeraldise lõunaosas on tehtud

paljandustööd. Kattepinnas on ladustatud mäeeraldise piiralale, sh katastriüksuse Peedi piirile.

Kogu Soomra VI mäeeraldise olemasolev ala on mõjutatud mäetöödest.

Taotletav laiendus kattub enamuses pindalast endise kaevandamise alaga, kuid kaevandatud

maa korrastamine on tegemata. Laienduse kirdepoolne osa on metsamaa ning kagupoolne osa

on osaliselt metsamaa ja osaliselt looduslik rohumaa. Kirdepoolses osas on maapinna

looduslik reljeef kaevandamata ala osas absoluutkõrguste vahemikus 30,3–31,4 m ning

varasemalt kaevandatud alal maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 25,3–30,6 m.

Kagupoolse ala maapinna looduslik reljeef kaevandamata ala osas jääb absoluutkõrguste

vahemikku 28,8–29,9 m ning varasemalt kaevandatud alal maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 24,6–30,3 m.

Teenindusmaale lähimad hooned on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel Peedi (tunnus:

62401:001:0309). Põhja suunas on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel Kooli

(tunnus: 15905:001:0101) ja Uuetoa (tunnus: 15905:001:0088) hooned vastavalt ~85 m ja

~250 m kaugusel teenindusmaast. Ülejäänud hooned on teenindusmaast kaugemale kui

800 m.

Katastriüksuste Grossu ja Kooli omanik on andnud nõusoleku katastriüksuse Grossu alal

maavara kaevandamiseks (lisa 5, 6, 10). Katastriüksuse Peedi omanik on andnud nõusoleku

maavara kaevandamiseks Grossu ja Kalmu kinnistutel (lisa 9).

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 6

3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Soomra maardla (registrikaart nr 762) paikneb loode-kagusuunalisel Antsülusjärve

rannavallil. Maardla kujutab looduses halvasti jälgitavat lamedaharjalist ca 2 km pikkust ja

0,3–0,5 km laiust rannavalli, kus materjaliks kruus, kruusasegune liiv ja liiv. Maardla põhja-

ja lõunaosas on kasuliku kihi lamamiks saviliiv või saviliivmoreen, maardla äärealadel

savikas liiv ja savi. (R. Sinisalu, M. Rammo, EGF 9427)

Olemasoleva Soomra VI liivakarjääri aktiivne tarbevaru on seotud 2020. a geoloogilise

uuringuga: Soomra VI uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.07.2020), R. Sinisalu, M. Rammo (lisa 11).

Soomra VI liivakarjääri alale rajatud kaevandite ja puuraukudega avatud läbilõige on

järgmine:

Q2_s – liivasegune kasvukiht 0,4–1,0 m;

Q2An − liiv, beež, segateraline, kvarts-päevakivi koostisega, hästi ümardunud peene

karbonaatse kruusaga. Kruus esineb kihiti, selle sisaldus ja terasuurus vähenevad sügavuse

suunas 0,3−4,7 m;

Q2An – liiv, beež allpool põhjavee taset hall, ülipeen kihiti väga peen, tihe, kvarts-päevakivi

koostisega, kruus praktiliselt puudub 2,0−4,5+ m.

Põhjavee tase oli geoloogilise uuringu ajal maapinnast 1,5−5,2 m sügavusel (keskmine

3,3 m), abs kõrguste vahemikus 25,0−27,7m (keskmine 26,2 m). Veetase alaneb ida suunas.

Olemasoleva mäeeraldise kattekihi (kasvukiht) paksus on vahemikus 0,4−1,0 m (keskmine

0,7 m), kasuliku kihi paksus on vahemikus 4,3−7,1 m (keskmine 5,5 m), sh allpool põhjavee

taset 2,3‒3,6 m (keskmine 2,9 m). Kasuliku kihi lamam on abs kõrguste 22,7−23,7 m

vahemikus (keskmine 23,3 m) (graafiline lisa 2).

Olemasoleva mäeeraldise kasulikuks kihiks on kruusaseguse segateraline liiv (<0,063 mm

osakesi 0,50−6,39% (keskmine 1,76%); >31,5 mm osakesi 0,0−8,00 (keskmine 2,88%) ja

ülipeene liiv (<0,063 mm osakesi 0,80−4,16% (keskmine 2,30%)).

Taotletava laienduse maa-ala on seotud 2024. a geoloogilise uuringuga: Seletuskiri Soomra

maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 01.12.2024. a), V. Valling

(lisa 12). Varu arvele võtmiseks on kasutatud Soomra II uuringruumis 2009. a rajatud

puuraukude andmeid (R. Sinisalu, K. Rõivasepp, EGF 8114) ja Soomra VI uuringuruumis

rajatud puuraukude andmeid (R. Sinisalu, M. Rammo, EGF 9427).

Katendi keskmine paksus uuringupunktide järgi on vahemikus 0,3 kuni 1,0 m, keskmine

0,6 m ning kasuliku kihi paksus uuringupunktide järgi varieerub vahemikus 4,5 kuni 8,5 m,

keskmine 6,8 m (kasulik kiht jääb osaliselt keskmisest põhjaveetasemest allapoole).

Kasuliku kihi lamavad setted on avatud ainult Soomra II uuringuruumis. Kasuliku kihi

lamamiks on hall plastne savi (Q1jr_lg), mis läbiti kuni 0,9 m ulatuses (Pa-12). Avatud

lamami (savi) lasuvussügavus on absoluutkõrguste vahemikus 20,5–21,2 m (graafiline lisa 2).

Plokkide 30 ja 31 loodusliku materjali kruusa fraktsiooni (> 31,5 mm) sisaldus on 0,0–19,5%

(kaalutud keskmine 4,3%), liiva fraktsiooni (< 31,5 mm) sisaldus on 80,5–100,0% (kaalutud

keskmine 95,7%) ja peenosiste (< 0,063 mm) sisaldus on 0,45–7,60% (kaalutud keskmine

2,55%).

Plokkide 32 ja 33 loodusliku materjali kruusa fraktsiooni (> 31,5 mm) sisaldus on 0,0–16,1%

(kaalutud keskmine 3,3%), liiva fraktsiooni (< 31,5 mm) sisaldus on 83,9–100,0% (kaalutud

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 7

keskmine 96,7%) ja peenosiste (< 0,063 mm) sisaldus on 0,50–7,60% (kaalutud keskmine

2,98%).

Soomra VI uuringuruumi maa-alal 2019. a geoloogilise uuringu käigus keskmiseks

põhjaveetasemeks on määratud tase 26,2 abs m (EH2000), mida kasutati 2024. a seletuskirjas

täiendava tarbevaru jaotamiseks plokkideks vertikaalläbilõikes veetaseme suhtes.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele

kuuluvate varude määramisega

Olemasoleva mäeeraldisega seotud varuplokid on maavarade registrisse kantud Maa-ameti

16.12.2020 korraldusega nr 1-17/20/2980 (lisa 1).

Laienduse maavaravaru on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 16.12.2024 korraldusega

nr 1-17/24/2478 (lisa 2) järgmiselt:

- 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 45 tuh m³ (aruandes 30. plokk),

- 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 53 tuh m³ (aruandes 31. plokk,

aruandes moodustatud 30. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),

- 1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 30 tuh m³ (aruandes 32. plokk),

- 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 79 tuh m³ (aruandes 33. plokk,

aruandes moodustatud 32. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

Soomra VI liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Soomra maardla (registrikaart nr 762) aktiivse

tarbevaru plokki 29 osaliselt ja plokke 30, 31, 32 ja 33 täielikult. Plokist 29 on välja jäetud

läänepiiril elektriliini ja kaabli kaitsevöönditega kattuv ploki ala. Plokist 29 välja jääva ala

pindala on 0,06 ha ja varu kogus 2,7 tuh m³, sh allpool veetaset 26,2 m abs 1,5 tuh m³.

Soomra VI liivakarjääri mäeeraldise pindala on 7,37 ha.

Sügavuti on Soomra VI liivakarjääri mäeeraldise piiriks plokkide 29, 31 ja 33 alumine piir.

Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded.

Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Mäeeraldise piiriäärsete nõlvade

nõlvus jäetakse veepealses osas kaldega 1:2 ja veealuses osas kaldega 1:5.

Kaevandatava varu maht väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra.

Nõlvatervikusse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga

Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist arvestades

eelnevate nõlvakalletega ning vastava mudeli alusel on arvutatud nõlvadesse jäetav varu

kogus plokkide lõikes.

Nõlvatervikusse jäetava maavara kogus, varu kogus mäeeraldise piires ja kaevandatav varu

plokis on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Soomra VI liivakarjääri mäeeraldise varud.

Ploki nr Maavara

kasutusala

Allapoole

põhjaveetaset

jääv maavara

Varu

plokis

(tuh m³)

Varu

mäeeraldise

piires

(tuh m³)

Nõlvadesse

jäetav varu

kogus

(tuh m³)

Kaevandatav

varu

(tuh m³)

29 Ehitusliiv Osaliselt 154,421 151,721 37 114,721

30 Ehitusliiv Ei 45 45 7 38

31 Ehitusliiv Jah 53 53 24 29

32 Ehitusliiv Ei 30 30 5 25

33 Ehitusliiv Jah 79 79 29 50

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 8

Ehitusliiva geoloogilise varu kogus mäeeraldisel on 358,721 tuh m³, millest kaevandatava

varu maht on 256,721 tuh m³.

Soomra VI liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 kehtivuse

lõppemise kuupäev on 18.01.2039. a. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks

ca 1 aasta peale varu ammendumist on kaevandamise aeg ca 13 aastat ja keskmine

tootmismaht aastas on 20 tuh m³.

5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning

selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus

Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Soomra VI liivakarjääris on head.

Kattekihi paksus on väike, kasulik kiht on osaliselt põhjaveetasemest kõrgemal, mäeeraldisele

on tagatud juurdepääs Kihlepa–Lepaspea kõrvalmaantee (nr 19108) kaudu.

Olemasolevas Soomra VI liivakarjääris on alustatud maavara kaevandamisega. Taotletava

laienduse varu kaevandamisega ei kaasne kehtiva loaga määratud kaevandamistehnoloogia

muutuseid ning ei lisandu täiendavaid masinaid.

Mäeeraldise kaguosas, kinnismälestise Kalmistu kaitsevööndiga kattuval alal, tuleb maavara

kaevandamine ja kaeveõõne korrastamine korraldada vastavalt Muinsuskaitseameti

kooskõlastusele (lisa 8).

Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke

ja kattepinnase koorimine.

Katendi moodustab liiva- ja mulla segune kasvukiht (muld) taimejuurtega (Q2_s). Katendi

paksus olemasoleval Soomra VI mäeeraldisel on vahemikus 0,4 kuni 1,0 m, keskmine 0,7 m

ja laienduse alal vahemikus 0,3 kuni 1,0 m, keskmine 0,6 m. Katendi kogus kokku on

44 tuh m³.

Korraga ladustamist vajava katendi koguse vähendamiseks eemaldatakse katend järgukaupa

lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust. Katend on võimalik kaevandamise ajal

ajutiselt ladustada mäeeraldise alale, kasutada müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel või

võõrandada vastavalt Maapõueseaduse § 99 kui see on otstarbekas.

Kooritud ja ladustatud kattepinnast saab kaevandatud maa korrastamistööde käigus kasutada

kaeveõõne veepealsete nõlvade katmiseks ja veekogudes madalaveeliste alade

moodustamiseks. Kattepinnase lõplik kasutus ja korrastamistöödeks vajalikud kogused

määratakse kaevandatud maa korrastamise projektis.

Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Veepealse

kasuliku kihi paksus on kuni 4,8 m ja veealuse kasuliku kihi paksus on kuni 4,2 m.

Veepealse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega.

Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust

tervikust ja laeb tarbijate kalluritele.

Veealuse kasuliku kihi saab ammendada pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega.

Veealuse maavara kaevandamine toimub veetaset alandamata. Veealuse maavara

kaevandamisel ekskavaatoriga tõstetakse vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis

laaditakse tarbijate kalluritele. Liiva laadimiseks kasutatakse vajadusel frontaallaadurit.

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 9

Maavara kaevandamine ja väljavedu mäeeraldiselt toimub esmaspäevast reedeni

ajavahemikus kell 8.00 kuni 17.00.

Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga Kihlepa–Lepaspea kõrvalmaanteele.

Peedi kinnistu (tunnus 62401:001:0309) omanikule tagatakse juurdepääs Kihlepa-Lepaspea

teelt oma kinnistule kogu kaevandamisaja vältel igal ajal.

Karjääris ei ole kavandatud maavara purustamist ja sõelumist.

Soomra VI liivakarjääri keskkonnaloa muutmisel tuleb muuta Soomra VI karjääri

kaevandamisprojekti. Ammendatud kaeveõõne korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud

maa korrastamise projekt.

6. Kaevandamisjäätmed

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui

kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava.

Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel,

vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või

ladestamiseks muuhulgas rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladustamiseks.

Vastavalt jäätmeseadusele on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla.

Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias.

Maavara kaevandamisel tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on

tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus.

Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja 3 on kaevandamisloa omanik

kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on

kaevandamisega muudetud. Kaevandamise tulemusena moodustub kaeveõõs, mis järgib

mäeeraldise horisontaalset ja vertikaalset piiri ning nõlvatervikute kuju.

Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas

kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud

MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12.

Soomra VI liivakarjääri kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks. Määruse nr 12 § 14

ja 15 sätestab veekogu rajamise nõuded muuhulgas järgmiselt:

- korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m,

jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks, välja arvatud juhul, kui veekogu

kujundamine nendel tingimustel ei taga selle otstarbekohast kasutamist;

- veekogu kaldale jäetakse perv, mis peab jääma kõrgemale veetaseme oodatavast

maksimaalsest seisust. Kui veekogu hakatakse kasutama puhkeveekoguna, kujundatakse

veekogu nõlv laugeks;

- veekogu kallas kujundatakse juurde- ja väljapääsuga. Kalda järsk külg tõkestatakse

inimeste ja loomade ohutust tagaval viisil ülevalt valli, põõsastiku, heki, piirdega või muul

moel.

Soomra VI karjääri kaevandatud maa korrastamistöödel saab kooritud ja ladustatud

kattepinnast kasutada veekogu kaldaperve kujundamiseks, veekogus madalaveeliste alade

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 10

moodustamiseks ja veekogu veepealsete nõlvade katmiseks. Kattepinnase lõplik kasutus ja

korrastamistöödeks vajalikud kogused määratakse kaevandatud maa korrastamise projektis.

Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa

korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise

kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb keskkonnaloa taotleja kindlat kasutust

kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest

kattepinnase kasutus kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud. Kattepinnas

kasutatakse täielikult (44 tuh m³) kaevandatud maa korrastamiseks.

Kooritud katend on kaevandamise ajal võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise alal, kasutada

müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel või võõrandada vastavalt Maapõueseaduse § 99 kui see

on otstarbekas.

Kooritud kattepinnas on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut

tõkestavate müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks teenindusmaa piirile. Vallide kõrgus on 3-

5 m ja nõlva kalle 1:2. 4 m kõrguse ja 1375 m pikkuse valli moodustamiseks vajalik

kattepinnase kogus on 44 tuh m³. Soomra VI teenindusmaa välispiiri pikkus on 1635 m –

seega on võimalik kaevandamise ajal kasutada kogu kattepinnas müra- ja tolmutõkkevallide

rajamiseks.

Soomra VI liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist

on loodusliku materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse

§ 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel

eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa

alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise

teenindusmaad.

Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja

levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike

ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei

kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja vee-

erosiooni mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii

puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute

nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2).

Kattepinnase käitlemine keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise teenindusmaa piires ei

kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti

ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku.

Kattepinnase puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad

kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad korrastatakse

korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos ülejäänud alaga.

Kogu kaevandatav maavaravaru kaubastatakse täielikult.

Soomra VI liivakarjääris kaevandamisel ei teki jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid – seega ei

ole vajalik kaevandamisjäätmekava ning keskkonnaloa taotluses ei ole vaja täita jäätmete

eriosa.

Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väikeses mahus ning need kogutakse konteinerisse ja

antakse üle jäätmekäitlejale.

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 11

7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja

meetmed selle vähendamiseks

Soomra VI liivakarjääri teenindusmaa piires ei ole hoonestust, looduskaitseliste piirangutega

ega Natura 2000 alasid. Taotletava laienduse varu kaevandamisega ei kaasne kehtiva loaga

määratud kaevandamistehnoloogia muutuseid ning ei lisandu täiendavaid masinaid.

Soomra VI kruusakarjääri keskkonnaloa taotlemise ajal on tehtud eksperthinnang Soomra VI

potentsiaalse karjääriala koondmõju eeldused Natura 2000 ala linnualale (OÜ Loodusekspert

2023). Vastavas töös on paikvaatluse käigus fikseeritud kuklase (Formica spp) pesa taotletava

laienduse alal. Kaitsealuste kuklaste pesa tuleb enne kaevandamist teisaldada vähemalt 500 m

kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega alale vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.

Lähimad hooned on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel Peedi (tunnus: 62401:001:0309).

Põhja suunas on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel Kooli (tunnus:

15905:001:0101) ja Uuetoa (tunnus: 15905:001:0088) hooned vastavalt ~85 m ja ~250 m

kaugusel teenindusmaast.

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävinemine.

Kaevandamise lõpetamisel on kaevandatud maa kujundatav nõuetekohaseks veekoguks

sügavusega valdavalt üle 2 m. Veekogu veepealsed nõlvad saab kujundada rohumaaks.

Kaevandatud maa ja mäeeraldise teenindusmaa lõplik korrastamine toimub vastavalt

korrastamisprojektile.

Kaevandamise ajal on mäeeraldise piirist välja poole leviv peamine mõju kasutatavate

masinate tekitatav müra ja tolm. Praktika põhjal on teada, et looduslikus lasundis sisaldab

materjal sedavõrd niiskust, et materjali eemaldamisel lasundist praktiliselt tolmu ei tekigi.

Masinate töötamisel karjääris astangu all ja/või puistangute vahel ei levi ka masinatest tulenev

müra oluliselt karjääri alast kaugemale.

Keskkonnaloa omaja peab tööde tegemisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a

vastu võetud määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“.

Soomra VI liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad

tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt

maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja

taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide

seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78).

Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli

neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel

väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate

masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB

vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja

kaevise puistangud.

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 12

Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite

liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42

peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase

vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil

kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate

masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele

normidele vastavaid kallureid.

Soomra VI liivakarjääri keskkonnaloa taotlemisel on tehtud müra modelleerimine (lisa 3).

Müra modelleerimise töös on esitatud tingimused, mille järgimisel Soomra VI karjääris

kaevandamisega ei ületata lähimate vastuvõtjate asukohas päevase aja müra piirväärtust.

Taotletaval laiendusel jätkatakse kaevandamist samade masinatega ja sama tehnoloogiaga,

mis on kasutusel senini Soomra VI karjääris ja millega on arvestatud müra modelleerimise

töös. Taotletava laienduse alal kaevandamisel järgitakse samuti müra modelleerimise töös

toodud nõudeid ning ettenähtud meetmete rakendamisel ei ületata Peedi, Kooli ja Uuetoa

katastriüksustel päevase aja müra piirväärtust. Laienduse alal kaevandades liigutakse Peedi,

Uuetoa ja Kooli katastriüksustest kaugemale ning seetõttu ei ole oodata, et Peedi, Uuetoa ja

Kooli kinnistutel müratase ületaks müra modelleerimise töös toodud väärtuseid.

Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt

tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevise langemisel

ekskavaatori ja laaduri kopast eralduvad atmosfääri tahked osakesed (PMsum). Tahkete

osakeste emissioon on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe

aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMsum) enam kui 1 tonn. Kaevandamisega

eralduvate tahkete osakeste koguse hindamiseks on kasutatud „EMEP/EEA air pollutant

emission inventory guidebook 2019“ materjalide andmeid ja metoodikat.

Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:

,

kus:

EPM - osakeste (PMsum) eriheide (kg/t);

U – aasta keskmine tuule kiirus (m/s);

M – materjali niiskussisaldus (%);

kmat.hand – 0,0016 (kg/t);

kpms-PM – osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).

Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja

liivakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Soomra VI karjääri

puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus

on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s.

Seega on eriheide liiva laadimisel 0,0012 kg/t.

Liiva kaevandamise tehnoloogilises protsessis lähtume järgmistest töötsüklite arvust:

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 13

a) veepealse liiva kaevandamine: paigutamine kallurile;

b) veealuse liiva kaevandamine: paigutamine puistangusse;

c) vee alt kaevandatud liiva laadimine puistangust kallurile.

Veepealne kaevis läbib ühe laadimistsükli (a) ja veealune kaevis läbib kaks laadimistsüklit

(b, c). Veepealse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel eriheite

kogus 0,0012 kg/t. Veealuse varu kaevandamisel on nimetatud töötlusetappide rakendamisel

eriheite kogus: 2 × 0,0012 = 0,0024 kg/t.

Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veepealne kaevandatav maht määruses

sätestatud künnist ületamata 1000 : 0,0012 = 833 tuh t, mis liiva keskmise tiheduse juures

(1,5 t/m³) on 555 tuh m³ aastas.

Antud töötlusetappide puhul on maksimaalne veealune kaevandatav maht määruses sätestatud

künnist ületamata 1000 : 0,0024 = 416 tuh t, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,5 t/m³) on

277 tuh m³ aastas.

Nende koguste ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba (eeldusel, et kogu kaevandamise mahu

tehnoloogiline protsess ja töötsüklite arv vastab eelnevale).

Karjääris kasutatavate masinate heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada

tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.

Soomra VI liivakarjääri keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³. Kaevandamisega

Soomra VI liivakarjääris ei ole tootmismahust ning kavandatava tootmisprotsessi ja -

tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral

oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).

Tolmu võib tekkida teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara

transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest

ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt.

Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu

niiskusest. Tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad mäeeraldise piirialadel katendi

puistangud ja mäeeraldise alal maavara ja toodangu puistangud. Maavara veol tekkida võivat

tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega.

Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks tuleb vajadusel karjäärisisestel teedel

transpordivahendite liikumise kiirust piirata (maksimaalselt 20 km/h).

Kavandatava tegevuse tulemusena ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju

ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile (vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid

meetmeid tolmu tekke ennetamiseks).

Soomra VI liivakarjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Kavandatava

tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei

alandata veetaset. Vastav kaevandamise viis ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta

lähedalasuvate majapidamiste veevarustusallikaid.

Kaevandamine ei mõju negatiivselt veekvaliteedile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab

ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud

valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate

suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise

viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 14

prügi maha panek. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja

määrdeõlide lekked.

Mäeeraldisele lähimatel Kooli ja Peedi katastriüksustel on puurkaevud PRK0062385 ja

PRK0060744 sügavusega 58 m ja 56 m. Kaevud kasutavad Siluri-Ordoviitsiumi (S2jg)

põhjaveekihti. Nimetatud puurkaevudes on pinnakatte paksus 42 m ja 47 m ning pinnakate on

muuhulgas esindatud 14 m ja 33 m paksuse savi kihiga. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi

(M 1:400 000) andmetel on piirkonna põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kaevandamine

Soomra VI liivakarjääris ei mõju nimetatud puurkaevude veetaset ega vee kvaliteeti.

Soomra VI liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate

mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju

ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate

juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja

vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud

piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel kaevandatud maa

korrastatakse tehisveekoguks.

Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja

keskkonnaalaseid nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandatud maa korrastatakse vastavalt

korrastamise projektile enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel ümbruskonnale ei kaasne.

Soomra VI liivakarjääri maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa mõju

avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale.

Kaevandamise lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud

mõjud.

8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta

Kaevandatava varu ammendamisele järgneb kaeveõõne korrastamine. Kaevandatud maa

korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud

maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja

metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud

sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest

ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku

taastumise.

Korrastamistööd teostatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile, mis

koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest ja

kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne

kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et:

- kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele;

- korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku;

- korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased;

Soomra VI liivakarjäär. Maavara kaevandamise keskkonnaloa KL-520841 muutmise taotlus.

Mäebüroo Nord OÜ 2026 15

- korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele

ja loomadele.

Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise piiriäärsetele

nõlvadele ohutud kalded veepealses osas 1:2 ja veealuses osas 1:5.

Kaevandamise lõpetamisel Soomra VI karjääris on kaevandatud maa kujundatav

nõuetekohaseks veekoguks sügavusega valdavalt üle 2 m. Korrastamisel ei ole vaja eraldi teha

töid veerežiimi kujundamiseks. Veekogu veepealsed nõlvad saab kujundada rohumaaks

(graafiline lisa 3). Kaevandatud maa korrastamisel saab kooritud ja ladustatud kattepinnast

kasutada veekogu kaldaperve kujundamiseks, veekogus madalaveeliste alade moodustamiseks

ja veekogu veepealsete nõlvade katmiseks. Kattepinnase lõplik kasutus ja korrastamistöödeks

vajalikud kogused määratakse kaevandatud maa korrastamise projektis. Kattepinnas

kasutatakse täielikult (44 tuh m³) kaevandatud maa korrastamiseks.

Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on

tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on

tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele. Bioloogilise

korrastamise käigus külvatakse veekogu veepealsetele nõlvadele heintaimede seemned

rohumaa moodustamiseks.

Soomra VI liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu (graafiline

lisa 3).

Kaevandatud maa korrastamisel tuleb korrastada ka endine teenindusmaa ala (pindala

0,06 ha), mis käesoleva taotlusega on teenindusmaast välja jäetud (graafiline lisa 3).

Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa

korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat

juurdepääsu olukorda.

Soomra VI liivakarjääri teenindusmaa pindala on 7,37 ha. Hinnangulised kulud

korrastamiseks on ~1500 eur/ha kohta ehk kokku ~11 tuhat eurot.

Koostas

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Kukk

Mäebüroo Nord OÜ

Pärnu maakonna Soomra

kruusamaardla registrikande muutmine

OÜ Maavarauuringud esitas OÜ Tambira volitusel Maa-ametile Soomra kruusamaardla täiendava

ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 30.11.2020, kirja registreerimise

nr 9-3/20/16532-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet

on 18.12.2018 andnud Soomra VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/331344).

Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 29. plokk), mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linnas

Soomra külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kaevuaugu (tunnus 62401:001:0310).

Aruandes moodustatud plokk paikneb täielikult Soomra VI uuringuruumis.

Aruandes moodustatud varuplokk hõlmab osaliselt Soomra kruusamaardla ehituskruusa aktiivse

reservvaru 1. plokki ja ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokki.

Aruandes moodustatud varuploki alal kulgeb 1-20 kV elektriõhuliin KÕIMA:AUD. Aruandele on

lisatud Elektrilevi OÜ koostööleping liini ümberehitamiseks.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse

nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva

kasutusala määramise nõuetele.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning

nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri

02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Maavarauuringud poolt koostatud aruande „Soomra VI uuringuruumi

liiva varu geoloogiline uuring Pärnumaal“ alusel seisuga 01.07.2020 keskkonnaregistri

maardlate nimistus Soomra maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides

KORRALDUS

16. detsember 2020 nr 1-17/20/2980

2

ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,94 ha – 220 tuh m3 (29. plokk, sh 114 tuh m3 allpool

põhjavee taset).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0762) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Nimetada Soomra kruusamaardla (registrikaardi nr 0762) ümber Soomra liivamaardlaks.

4. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Maavarauuringud, OÜ-le Tambira, Keskkonnaametile, Pärnu

linnavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Pärnu maakonna Soomra liivamaardla

registrikande muutmine

Mäebüroo Nord OÜ esitas OÜ Tambira volitusel Maa-ametile aruande „Seletuskiri Soomra

maardla täiendava varu arvele võtmise kohta“ (saabunud 12.12.2024, kirja registreerimise nr 9-

3/24/14659-6, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemate geoloogiliste

uuringute andmete alusel kameraaltööna.

Aruande koostamise eesmärgiks on hinnata osaliselt Soomra maardla ehituskruusa ja ehitusliiva

reservvaru ümber ehitusliiva tarbevaruks, mis võimaldab täielikumat maavara kaevandamist

Soomra maardla piirkonnas ehk ressursi ratsionaalselt kasutamist. Varu arvutus on koostatud 2009.

a ja 2020. a uuringuaruannete (EGF 8114 ja EGF 9427) andmete alusel.

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 30., 31., 32. ja 33. plokk), mis paiknevad Pärnu

maakonnas Pärnu linnas Soomra külas riigile kuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel oleval katastriüksusel Kalmu (tunnus 15905:001:0317), mille volitatud asutus on

Maa-amet ning eraomandis oleval katastriüksusel Grossu (tunnus 15905:001:0238).

Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad Soomra liivamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru

1. plokiga ja ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokiga, hõlmates olemasolevaid plokke osaliselt.

Aruandes moodustatud 30. ja 31. plokkide lääneserv kattub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliiniga

TARBIJA MP kaabelliin. Aruandes on selgitatud, et nimetatud elektrimaakaabelliin paikneb

Soomra VI mäeeraldise (kaevandamisloa nr KL-520841, loa omaja Nurme Teedeehitus OÜ)

teenindusalal ning kaabli asukohas on Maa-ameti fotolao fotode andmetel juba toimunud

kaevandamine. Vajadusel kooskõlastatakse kaabelliini olemasolu või ümbertõstmine peale

maavara kaevandamiseks loa saamist ja enne karjääride kokku kaevandamist.

Aruandes moodustatud 32. ja 33. plokid kattuvad kinnismälestise Kalmistu (kultuurimälestiste

riikliku registri kood 11726) kaitsevööndiga. Aruandele on lisatud Muinsuskaitseameti

kooskõlastus.

Aruandes moodustatud varuplokkide idaservas kulgeb riigitee Kihlepa-Lepaspea tee nr 19108,

mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb plokkidest ~14 m kaugusele. Aruandele on lisatud

Transpordiameti kooskõlastus, millega kooskõlastatakse varu arvele võtmine kaugusega 13

meetrit riigitee 19108 katte servast. Antud tingimus on täidetud.

KORRALDUS

16. detsember 2024 nr 1-17/24/2478

2

Tuginedes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) §-s 48

sätestatud arvutusliku teisendamise metoodikale on aruandes analüüsitud varasemate geoloogiliste

uuringute lõimiseproovide andmeid. 2024. a aruandes moodustatud 30., 31., 32. ja 33. plokkide

piires olev maavara liigitus Korra nõuete alusel ehitusliivaks.

Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma

aruande alusel maavarade registri kannet.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, § 47 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016

määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.12.2024 maavarade

registris Soomra liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu

järgmiselt:

1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 45 tuh m3 (aruandes 30. plokk),

1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,34 ha - 53 tuh m3 (aruandes 31. plokk, aruandes

moodustatud 30. ploki lamamis, allpool põhjavee taset),

1.3 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 30 tuh m3 (aruandes 32. plokk),

1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,15 ha - 79 tuh m3 (aruandes 33. plokk, aruandes

moodustatud 32. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).

2 Viia registrisse (registrikaarti nr 0762) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3 Korraldus teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, OÜ-le Tambira, Keskkonnaametile, Pärnu

Linnavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maritta Mägi

peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes