Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) 902 SE muudatusettepanekud

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu õiguskomisjon Meie: 27.05.2026 nr 7-2/26-01098-1

      Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) 902 SE muudatusettepanekud

  Riigikogu  õiguskomisjonis  on  menetluses  seaduseelnõu  korrakaitseseaduse  ja  sellest  tulenevalt  teiste  seaduste  muutmiseks  (mehitamata  sõidukite  seire  ja  tõrje  rollijaotus  (Riigikogu menetluses eelnõu 902 SE, edaspidi eelnõu), mille eesmärk on laiendada rahuajal  mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi.    Menetluses  olevat  eelnõu  tuleb  muuta,  kuna  02.06  on  Riigikogus  kolmandal  lugemisel  kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) ning kõnesolev eelnõu tuleb viia 668 SE- ga  vastavusse.  Menetluses  olevat  eelnõu  tuleb  muuta  ka  tulenevalt  Kaitseväe  korralduse  seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust (898 SE),  mis on Riigikogu menetluses ning mille esimene lugemine on lõpetatud.   Alljärgnevalt  teeme eelnõu kohta  täiendavad ettepanekud ning  loodame,  et  saate nimetatud  ettepanekutega eelnõu menetlemisel arvestada.   1.  Täiendada  eelnõu  §  1  uute  punktidega  2  ja  3  (muutes  vastavalt  järgmiste  punktide  numeratsiooni) järgmiselt:   „2) paragrahvi 162  lõikes 41  asendatakse  tekstiosa „§ 45  lõigetes 1  ja 5“  tekstiosaga „§ 45  lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;   3) paragrahvi 162 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   „(42) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 ning § 45  lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra  ajal, välja arvatud juhul, kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.   Selgitus: muudatusettepaneku eesmärk on viia KorS § 162 lõikes 41 esitatud viited KorS § 45 asjakohastele lõigetele kooskõlla eelnõus tehtavate KorS § 45 muudatustega. Eelnõuga muudetakse KorS § 45 lõikeid 1, 2 ja 5 ning KorS § 45 täiendatakse lõigetega 21 ja 6. Muudatused tehakse, et peatada saaks ka mehitamata sõidukeid (maal, vees ja õhus).

.

2 (8)

Kehtiv KorS § 162 lõige 42 viitab kehtiva KorS § 45 lõikele 5 ning sätestab, et kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib korrakaitseseaduse § 32 lõikes 4 ja § 45 lõikes 5 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. Kuna kehtiva KorS § 45 lõige 5 muudetakse eelnõuga ning osa lõikest 5 viiakse uude lõikesse 6, tuleb viidet täiendada ka lõikega 6. Kuna eesmärk on, et KorS § 32 lõikes 4 ning KorS § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud erimeetmeid võiks mehitamata sõidukite suhtes kohaldada siis, kui ei ole eriolukorda või erakorralist seisukorda, tuleb selline välistus normis ette näha. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 15–17 järgmiselt:   „15) paragrahvi 821 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:   „10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.“;   16)  paragrahvi  821  lõikes  5  asendatakse  tekstiosa  „§ 45  lõigetes  1  ja  5“  tekstiosaga  „§ 45  lõigetes 1, 2, 5 ja 6, §-s 451“;   17) paragrahvi 821 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   „(6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõigetes 5 ja 6 sätestatud  erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, välja arvatud juhul,  kui sõiduk, seade või veesõiduk on mehitamata.“.“.   Selgitus: Riigikogu menetluses olev kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 SE muudab ka KorS-i – eelnõu 668 SE § 219 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorS §-d 161 ja 162 ning punktiga 4 täiendatakse KorS-i §-dega 821–824, mis reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist. Seetõttu tuleb muudatused ette näha ka neis normides, vastasel juhul ei ole pärast 668 SE jõustumist Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus kohaldada erimeetmeid, mis nähakse ette eelnõuga 902 SE. Need muudatused jõustatakse 01.10.2026. 3. Muuta  eelnõu §  2  punktis  3  esitatud  elektroonilise  side  seaduse  §  115  lõike  1  punkti  7  järgmiselt: „7)  turvatöötajal  ja  turvajuhil  –  mehitamata  õhusõidukist  lähtuva  ohu  tõrjumiseks  sellisel  turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on riigikaitseseaduse alusel  määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb  riigikaitseseaduse  §  85  lõike  1  punktis  2  nimetatud  riigikaitseobjekti  turvaplaanist  ning  turvaettevõttele  või  riigikaitseobjekti  omanikule  või  valdajale  on  väljastatud  sagedusluba,  turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;   Selgitus: raadioside piiramiseks peab olema sagedusluba, mille annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kuivõrd ESS § 12 lõike 1 kohaselt esitab sagedusloa saamiseks TTJA-le taotluse isik, sh ei eristata, kas isik on füüsiline või juriidiline, peab normist nähtuma, kes on see isik, kellele sagedusluba väljastatakse. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et sagedusluba väljastatakse kas turvaettevõttele (kui riigikaitseobjekti valdaja või omanik on turvaettevõttega sõlminud turvamiseks lepingu) või riigikaitseobjekti valdajale või omanikule (kui turvamist teostab siseturvakorraldaja).

3 (8)

4.  Täiendada  eelnõu  §  2  uue  punktiga  4  (muutes  vastavalt  järgmise  punkti  numeratsiooni)  järgmiselt:   „4) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   „7)  turvatöötajal  ja  turvajuhil  –  mehitamata  õhusõidukist  lähtuva  ohu  tõrjumiseks  sellisel  turvaobjektil  ja  selle  vahetu  läheduse  kohal  olevas  õhuruumis,  mis  on  kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  alusel  määratud  ajutiselt  või  alaliselt  kaitstavaks  olulise  tähtsusega  objektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24  lõike  8  punktis  2  nimetatud  turvaplaanist  ning  ajutiselt  või  alaliselt  kaitstavaks  olulise  tähtsusega  objektiks määratud  objekti  turvavale  turvaettevõttele  või  objekti  omanikule  või  valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.“;“.   Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse asjakohasele normile. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026. 5. Täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 3 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)  järgmiselt:   „3) paragrahvi 3 lõike 31 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks  või  ajutiseks  riigikaitseobjektiks“  tekstiosaga  „kriisiolukorra  ja  riigikaitse  seaduse  alusel  ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.    Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026. 6. Muuta eelnõu § 6 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) paragrahvis 41 asendatakse läbivalt  tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 4 ja lõike 11  punktis 2“;“.   Selgitus: eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis loob võimaluse lisaks praegu kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga (kehtiv lõige 4), selle ala kehtestajal lisaks ka keelata MÕS käitamise, kohaldada keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS lendamise või piirata teatud omadustega MÕS lendamise. Kehtivas LennS-s on asjakohastes luba käsitlevates normides viited lõikele 4, mis sätestab kohustuse, et lendamiseks on vaja luba - see norm hõlmab lendamise luba nii mehitatud õhusõidukite lennupiirangutega alas kui ka MÕS lennutamisega seotud geograafilistes alades (sh ka ajutises geograafilises alas). Seoses lõike 11 lisandumisega, mis laiendab MÕS geograafilise ala kehtestaja võimalusi selles alas MÕS lendamise ja käitamise piiramiseks (lisaks loa olemasolul lendamise lubamisele lisandub veel võimalusi, nt MÕS käitamise keelamine), jääb kehtiv lõige 4 reguleerima ainult mehitatud õhusõidukite lennupiirangutega seotud luba. Seetõttu on vaja LennS täiendada ka

4 (8)

viitega lõike 11 punktile 2, et asjakohastes luba käsitlevates normides oleks hõlmatud nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukid. . 7. Muuta eelnõu § 6 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:   „4) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises  alas  lendamiseks  on  vaja  luba.  Käesoleva  paragrahvi  lõike  2  alusel  kehtestatud  ajutises  geograafilises  alas  lendamiseks  on  vaja  luba,  kui  ajutise  geograafilise  ala  kehtestaja  lubab  lendamise lõike 11 punktis 2 nimetatud loa olemasolul.“;“.   Selgitus: kuivõrd eelnõuga täiendatakse LennS § 41 lõikega 11, mis võimaldab lisaks praegu kehtivale regulatsioonile lennata geograafilises alas või ajutises geograafilises alas loaga ka keelata MÕS käitamise, kohaldada keskkonnastandardeid, piirata teatud klasside MÕS lendamise või piirata teatud omadustega MÕS lendamise, tuleb muuta LennS viiteid. Eesmärk on, et luba on vaja siis, kui on kehtestatud lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafiline ala MÕS-dele. Geograafilise ala ja ajutise geograafilise kehtestajal on võimalik valida, millist meedet ta uue lõike 11 alusel kasutab, näiteks võib mh keelata MÕS käitamise (näiteks päästesündmus, mille raames on vajalik sündmuse kohal MÕS käitamine keelata). 8. Täiendada eelnõu § 6 uue punktiga 6 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)  järgmiselt:   „6)  paragrahvi  7  lõike  13  punktis  3  ja  §  463  lõike  5  punktis  11  asendatakse  tekstiosa  „riigikaitseseaduse  alusel  alaliseks  või  ajutiseks  riigikaitseobjektiks“  tekstiosaga  „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega  objektiks“;“.   Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.   9. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 8 järgmises sõnastuses:     „8) paragrahvi 4620 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:   „(4) Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947  lisa A ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise süsteemi,  peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja  registreerimisnumber.“.“. Selgitus: selleks, et oleks võimalik siduda MÕS tema käitajaga, on vaja seadust muuta. Kohustuse seadmise eesmärk on lisaks lennundusohutusega seotud riskidele ka kõigi muude riskide vähendamine. MÕS saab olla näiteks kuritegude toimepanemise vahend, julgeoleku ohustamise vahend. Kui osal MÕS-del on EL määrusest tulenev kohustus kasutada

kaugidentimise süsteemi, peavad need MÕS-d selle siduma käitaja registreerimisnumbriga.

5 (8)

kaugidentimise süsteemi, peavad need MÕS-d selle siduma käitaja registreerimisnumbriga. Kui käitatakse MÕS-i, millel kaugidentimise kasutamise süsteemi kohustust ei ole, ei pea seda kohustust täitma. See tähendab, et uut kohustust see norm käitajale kaasa ei too. Markeerime, et C0 ja C4 droone ei saa kaugtuvastuse kasutamiseks kohustada, sest nendel droonidel ei ole sellist kohustust Euroopa Liidu õigusega ette nähtud. Kaugtuvastuse kasutamise nõue on ainult C1, C2, C3, C5, C6 klassi droonidel ning mistahes droonidel, mida kasutatakse erikategoorias. Täpset C1–C4 droonide hulka teada pole, kuna pole sellist teavitamise või registreerimise nõuet. Statistika 21.05.2026 seisuga: MÕS reg käitajaid – 5339 A1/A3 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 10 089 A2 kaugpiloodi pädevusi väljastatud – 465 STS kaugpiloodi pädevusi väljastatud –137 Erikategooria käitamislube (kehtivad) – 28 STS kaugpiloodi koolitusorganisatsioone – 1 10. Muuta eelnõu § 6 punkti 9 järgmiselt:   „9) paragrahvis 601 asendatakse läbivalt tekstiosa „§ 41 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 41 lõikes 4 ja  lõike 11 punktis 2“;“.   Selgitus: uue § 41 lõike 11 lisandumise tõttu on vaja muuta viiteid.   11. Muuta eelnõu § 6 punktis 12 esitatud lennundusseaduse § 601 lõiked 13 ja 14 lõigeteks 81  ja 82.   Selgitus: 668 SE § 226 punktis 11 esitatud LennS § 601 täiendamise tõttu lõikega 13 on lõige 13 juba hõivatud ja käesoleva eelnõuga lisatavate järjestikuste lõigete sobiv asukoht on lõiked 81 ja 82. 12. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 17  (muutes vastavalt  järgmiste punktide numeratsiooni)  järgmises sõnastuses:   „17) paragrahvi 6053 lõikes 2 ja § 6054 lõikes 2 asendatakse arv „12 000“ arvuga „400 000“;   Selgitus: eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega MÕS-e, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks luuakse vajalikud pädevused ja õigused. Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb LennS §-des 6053 ja 6054 karistusmäärade proportsioon korda teha ning need KarS üldpõhimõtetega vastavusse viia.

KarS § 47 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest

6 (8)

KarS § 47 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. KarS § lg 2 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära KarS-s sätestatud maksimumini – 400 000 euroni. Sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad üldjuhul olema samas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000 eurot). Kehtiva LennS §-des 6053 ja 6054 sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused on erinevas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. (§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumine ja § 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt). Oluline on märkida, et kõikide väärtegude puhul TRAM ei tee rahalist trahvi. Eesmärk ei ole esmalt inimesi karistada, vaid pigem korrale kutsuda. Siiski on olukordi, kus väärtegu lõpeb rahatrahviga. Siiani (21.05.2026 seisuga) on rahatrahv määratud eraisikutele (juriidilistele isikutele rahatrahve määratud ei ole). Väärtegude hulk, mida TRAM on enam kui 2 aasta jooksul menetlenud, küündib 20 piirile. Tabel 1. Lahendi saanud süüteod ja menetlused ning registreeritud süüteod ja registreeritud menetlused aastatel 2022–2026 mai LennS § 6053; LennS § 6054; LennS § 6055 alusel.

2022 2023 2024 2025 2026 5 kuud

REGISTREERITUD SÜÜTEOD Registreeritud süütegusid kokku 3 9 10 6 3

Süütegusid LennS § 6053; LennS § 6055 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS § 6054 järgi 1 0 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 9 5 2

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1 Menetlusi kokku 3 9 10 5 2 LAHENDI SAANUD SÜÜTEOD

Süütegusid LennS § 6053 järgi 1 7 8 4 1

Süütegusid LennS § 6054 järgi 0 1 1 1 1

7 (8)

Süüteguseid LennS § 6053; LennS § 6054 järgi 1 1 0 0 0

Süütegusid LennS § 6053; LennS § 6055 järgi 1 0 0 0 0 Lahendi saanud süütegusid kokku 3 9 9 5 2 Lahendi saanud menetlusi 3 9 9 4 1 Mõistetud kohustise rahatrahvi summavahemik 280–680 200–320 160–240 96–400 640

Allikas: JAAK päring 01.01.2021 kuni 20.05.2026 registreeritud väärtegudest ja lahendi saanud väärtegudest. NB! Lahendi saamise aasta ei tarvitse kokku langeda toimepanemise/registreerimise aastaga! 13. Täiendada eelnõu § 7 punktiga 2 järgmiselt:   „2) paragrahvi 3 lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel alaliseks või  ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel  ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“.“.   Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026.   14.  Täiendada  eelnõu  uue  §-ga  8  (muutes  vastavalt  järgmiste  paragrahvide  numeratsiooni)  järgmiselt:   „§ 8. Riigipiiri seaduse muutmine   Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:   1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“;   2) paragrahvi 114 lõiget 11 täiendatakse pärast arvu „45,“ arvuga „451,“.“.   Selgitus: riigikaitsekomisjoni menetluses oleva (Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) 898 SE § 1 punktides 2 ja 3 tehtavate riigipiiri seaduse (RiPS) § 114 lõigete 1 ja 11 muudatustega, mis jõustuvad 01.07.2026, tuleb käesolevas eelnõus ette näha RiPS § 114 lõigete 1 ja 11 muudatus, et hõlmatud oleks ka mehitamata õhusõiduki lendu sekkumise meede. See muudatus jõustatakse 01.07.2026. 15. Täiendada  seaduse § 9 punktiga 7  (muutes vastavalt  järgmiste punktide numeratsiooni)  järgmiselt:„7) paragrahvi 261 lõikes 1 ja § 28 lõikes 71 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse alusel  määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks“ tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse  seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks“;“.  

8 (8)

  Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026. 16. Täiendada seaduse § 9 punktiga 11 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni)  järgmiselt:   „11) paragrahvi 28 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   „(61) Turvatöötaja  ja  turvajuht  võivad  kasutada mehitamata  õhusõiduki  lendu  sekkumiseks  maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt  on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise  tähtsusega objektiks.   (62)  Turvatöötaja  ja  turvajuht  võivad  kasutada mehitamata  õhusõiduki  lendu  sekkumiseks  raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel  määratud  ajutiselt  või  alaliselt  kaitstavaks  olulise  tähtsusega  objektiks  ja  see  tuleneb  kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist. Raadioside  piirajat võib  raadiohäirete  tekitamiseks kasutada üksnes  elektroonilise  side  seaduse §-s 115  sätestatud juhtudel ja korras.“;“. Selgitus: 668 SE jõustumise tõttu tuleb parandada viide kehtivale riigikaitseseadusele ning asendada see viitega kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele. Termin „riigikaitseobjekt“ tuleb muuta terminiks „objekt“. See muudatus jõustatakse 01.10.2026. 17. Täiendada seadust §-ga 10 järgmiselt: „§ 10. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 8 jõustub 2026. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 15–17, § 2 punkt 4, § 5 punkt 3, § 6 punkt 6, § 7 punkt 2  ning § 9 punktid 7 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.“.   Selgitus: muudatused, mis on tehtud tulenevalt eelnõudest 668 SE ja 898 SE, peavad arvestama viidatud eelnõude jõustumise aega. Seetõttu viiakse muudatusettepanekuna esitatud normide ning eelnõude 668 SE ja 898 SE jõustumisajad kooskõlla.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal