ISO vastus teabenõudele

1

EELNÕU

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata süüdlasele täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

aresti või vangistuse täitmisele.“;

2) paragrahvi 692 lõike 9 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kohus määrata talle

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada

süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata“ tekstiosaga „, kohus

või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul

või kohus pöörata“;

3) paragrahvi 74 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või

paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik

määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.“;

4) paragrahvi 75 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) täitma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimiskohustust;“;

5) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata,

milliseid kontrollnõudeid on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima. Kohus määrab

kontrollnõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatute seast.“;

6) paragrahvi 75 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib kohus“ sõnadega

„või süüdlase nõusolekul kriminaalhooldusametnik käesolevas seadustikus sätestatud

juhtudel“;

2

7) paragrahvi 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 jäetakse välja sõna „kohtu“;

8) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) täitma muud asjakohast kohustust, kui ta on selleks nõusoleku andnud.“;

9) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus võib muuta, asendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud

kontrollnõudeid või kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kontrollnõudeid või kohustusi

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule.“;

10) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kriminaalhooldusametnik võib süüdlase nõusolekul muuta või asendada süüdlasele

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või

ebaotstarbekaks, või panna süüdlasele täiendavaid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

kohustusi. Kui süüdlane ei anna selleks nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohtule.“;

11) paragrahvi 75 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohus“ sõnadega „või

kriminaalhooldusametnik“;

12) paragrahvide 76 ja 77 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „süüdlase

allutamisega käitumiskontrollile“;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud

süüdlane, kes on toime pannud käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo,

allutatakse käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema

allutamist käitumiskontrollile.“;

14) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud süüdlane, kes on toime pannud

käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo, allutatakse käitumiskontrollile,

kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile.“;

15) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 76 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset kahe lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui kolm kuud, määratakse katseaeg kahekordse

ärakandmata karistusaja ulatuses. Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui 15 päeva,

määratakse katseajaks üks kuu.“;

17) paragrahvi 76 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(7) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu

elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või

pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.“;

18) paragrahvi 761 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „ja allutamine

käitumiskontrollile“;

19) paragrahvi 761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutatakse

käitumiskontrollile:

1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei

ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile;

2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud

tema allutamist käitumiskontrollile.“;

20) paragrahvi 761 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „otsustamisel ja“ sõnadega

„käitumiskontrolli ajaks“;

21) paragrahvi 761 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 77 lõikest 2 jäetakse välja sõna „ennetähtaegsel“;

23) paragrahvi 77 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu

elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele.“;

24) paragrahvi 78 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-des 76, 761 ja 77“ tekstiosaga „§ 76

lõigetes 1 ja 2, § 761 lõikes 1 ja §-s 77“;

25) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud juhtudel isiku

vanglast vabanemise kuupäevast.“;

26) paragrahvi 87 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik jätab kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus talle määratud käitumiskontrolli

4

aega kuni ühe aasta võrra pikendada ning kriminaalhooldusametnik või kohus võib muuta

isikule määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2, 3 ja 31 sätestatule.“;

27) paragrahvi 871 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „vägivalla

kasutamine“ tekstiosaga „, või kui isikut on karistatud käesoleva seadustiku §-des 255 või 256

sätestatud kuriteo eest“;

28) paragrahvi 871 lõikes 4 asendatakse sõna „määrata“ tekstiosaga „, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata“;

29) paragrahvi 871 lõikes 5 asendatakse sõna „kergendada“ tekstiosaga „muuta, asendada“.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 4, § 70 lõike 3 punktis 6, § 8011 lõike 1 punktis

5, § 81 lõike 4 punktis 4, § 171 lõikes 1, § 172 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna

„vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vanglateenistusel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 ja §

1055 lõikes 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks ning kinnipeetava või

kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks;“.

§ 6. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduse § 24 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus-

ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 7. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 17 lõike 1 punktides 2–4 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 8. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduse § 121 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“.

§ 9. Korrakaitseseaduse muutmine

5

Korrakaitseseaduse § 31 lõikes 8 ja § 46 lõikes 5 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 10. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 992 lõikes 1 asendatakse sõna „vangistusseadustiku“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“;

2) paragrahvi 1262 lõike 10 esimeses lauses, § 3952 lõikes 3, § 3954 lõigetes 1 ja 4 ning § 426

lõike 2 punktides 1–3 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

3) paragrahvi 425 lõikes 1 asendatakse sõnad „arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega

„tervishoiutöötaja arvamuse“;

4) paragrahvi 426 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt

karistusseadustiku § 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja

ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.“;

5) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest

karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning määrab,

et enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemist

kohtus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist enam ei arutata, määrab täitmiskohtunik

süüdimõistetule karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel

käitumiskontrollile allutamise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad

kohustused.

(12) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest

karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning keelab

süüdimõistetu allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtajal, määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti

arutatakse, või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning

selleks puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või

prokuratuur ei ole esitanud taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.“;

6) paragrahvi 426 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, võib

määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on:

1) karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajast lühem;“;

7) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

6

„(21) Vangla või prokuratuuri põhjendatud taotlusel võib täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu

allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel.

Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti arutatakse, või

tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning selleks puhuks

katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole

esitanud uuesti taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.

(22) Vangla või prokuratuuri taotluse süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamise keelamiseks,

mis on esitatud hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes

2 sätestatud tähtaega, vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne

päeva jooksul. Taotluse, mis on esitatud käesoleva lõike esimeses lauses märgitust hiljem,

vaatab täitmiskohtunik läbi hiljemalt 24 tundi enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või

§ 761 lõikes 2 nimetatud tähtaega.“;

8) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohus ei ole määranud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud katseaega ega

käitumiskontrolli ajaks kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb karistusseadustiku § 76 lõike

11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, määrab täitmiskohtunik need viivitamata vangla või

kriminaalhooldusametniku taotluse alusel.“;

9) paragrahvi 427 lõikes 1 asendatakse sõna „kergendamise“ tekstiosaga „muutmise,

asendamise“;

10) paragrahvi 4271 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning kui käesoleva

seadustiku § 201 lõike 2 punktides 3 ja 6 või § 202 lõike 2 punktides 3–7 sätestatud kohustused

täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik isikule pandud

kohustusi tema nõusolekul muuta või asendada, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või

ebaotstarbekaks, või määrata täiendavaid kohustusi. Kui isik ei nõustu kohustuste muutmise

või asendamise või täiendavate kohustuste määramisega, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohustused määranud kohtule või prokuratuurile. Kohustuste täitmata

jätmise korral esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande prokuratuurile.“.

§ 11. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punktis 5 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 12. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) kinnipeetav ja vahistatu seoses vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud rahaliste

kohustuste täitmisega.“;

7

2) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „samuti“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses ja“;

3) paragrahvi 29 punkti 47 täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ tekstiosaga „, vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses sätestatud kinnipeetava ja vahistatu rahaliste kohustustega seotud

ülesannete täitmiseks“.

§ 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 1 lõikes 21 ja § 52 lõikes 31 asendatakse sõna

„vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lõikes 3 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 15. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Kinnipeetava ja vahistatu vastu esitatud rahalise nõude täitmine

(1) Kinnipeetava või vahistatu vanglasisesele isikuarvele kantavatele summadele pööratakse

sissenõue vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras.

Kinnipeetav summa arvutatakse vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse §-le 44.“;

2) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 62 lõikes 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses“.

§ 16. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse muutmine

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse § 3 lõikes 3 asendatakse

sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 17. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna

„vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 18. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise

korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja

kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:

„§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine

(1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui

märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu

kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21

lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab

vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.

(3) Teave vanglateenistuse struktuuriüksuste isikkoosseisu kohta tunnistatakse asutusesiseseks

kasutamiseks, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi, avalikku või vangla julgeolekut.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Kriminaalhooldusalune

Kriminaalhooldusalune on:

1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja

järelevalve alla;

2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide

sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga;

3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele prokurör või kohus on määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille

täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;

4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud

elektroonilisele valvele allumise kohustusega;

5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu;

6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud

üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel;

7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse

ettekande.“;

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

9

„8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud

summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade

täitmist.“;

7) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise,“ sõnaga „läbivaatuse,“;

8) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

„131) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse

väljaselgitamise või kasutamise kohta;

132) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise

kontrollimise seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta;“;

9) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:

„20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;

21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;

22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“;

10) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse,

aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist.

Vangiregistrisse kantud arestiga seotud andmeid säilitatakse arhiveerituna kümme aastat ja

muid andmeid 50 aastat registri arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Vangiregistri

põhimääruses võib sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja. “;

11) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse koopia alusel, tema

isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

12) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „läbiotsimine“ sõnaga „läbivaatus“ vastavas

käändes“;

13) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse

kindlaks tema psühholoogilis-sotsiaalne prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on

vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16

kohaselt.“;

14) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus teha kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isikule

turvakontrolli ja läbivaatust. Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute turvakontroll ja

10

läbivaatus on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Selle viib läbi külastajaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus

kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.“;

16) paragrahvi 27 lõike 11 tekst loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse lõikega

11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutava ministri määrusega võib täiendada käesoleva seaduse §-s 26

nimetatud isikute loetelu, kellele ei tehta vanglasse sisenemisel turvakontrolli ega läbivaatust.“;

17) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab.

Telefonikõne korral on vanglateenistusel õigus registreerida telefonikõnes osaleja ees- ja

perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

Kirjavahetuse korral on vanglateenistusel õigus registreerida kirjavahetuses osaleja ees- ja

perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, aadress ning kirja saatmise aeg.

(2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele

asutustele või isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras.

(4) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib

vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui:

1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda;

2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;

3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;

4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult.

(5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära

saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”;

18) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele

juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.

(5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

11

20) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“;

22) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja

maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

23) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse

tähenduses;“;

24) paragrahvi 43 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kinnipeetava töötasu määrad ning töötasu arvutamise ja maksmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“;

26) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(2) Vanglasisesele isikuarvele kantavad summad jaotatakse järgmiselt:

1) 50 protsenti kantakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete täitmiseks rahalise nõude esitajale,

kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses

kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral kinnipeetava

maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto);

2) 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel;

3) ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

(3) Ettemaksukontole kantud summale kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 34

tagastusnõude kohta sätestatut.

(4) Kui kinnipeetava vastu ei ole täitmisele pööratud rahalisi nõudeid, hoiustatakse

vanglasisesele isikuarvele laekuvast summast isikuarvel 20 protsenti vabanemistoetusena ja

ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu on täitmisele pööratud rahalisi nõudeid vähem kui 50

protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, kantakse rahaliste nõuete katteks vajaminev

summa nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas

krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste

puudumise korral ettemaksukontole, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel

ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

12

(5) Kui maksejõuetusmenetluses on määratud usaldusisik, tasub kinnipeetavast võlgnik nõude

summa usaldusisikule või võlausaldajale enda isikuarvele vanglasiseseks kasutamiseks jäetud

summast.

(6) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu

alammäära täitumiseni.

(7) Kinnipeetava soovil võib:

1) vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust suuremas summas;

2) kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks,

saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda Eestis tegutsevas krediidi- ja

makseasutuses enda nimele avatud kontole või kasutada muul eesmärgil, mis ei ole vastuolus

seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul ei ole kinnipeetaval õigust nõuda

vabanemistoetusena hoiustatud summa kasutamist vangla sisekorraeeskirjas sätestatud

korras.“;

27) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada

distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“;

30) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

(1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida:

1) elu- ja olmeruume;

2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi.

(2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja

esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed.

(3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust.

(4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat

ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi

või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil.

(5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema

keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehale

või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid.

13

(6) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja.

(7) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse

kinnipeetav läbi eelkõige järgmistel juhtudel:

1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;

2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;

3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;

4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise

ajal;

5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus

kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga;

6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud

kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all;

7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal

kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule

saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud;

8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal

muul ajal kokkupuudet ei ole.

(8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku,

kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel

juhtudel:

1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele;

2) kinnipeetava organismis on varem pärast sama isikuga kokkusaamist tuvastatud narkootiline

või psühhotroopne aine ning narkootilise või psühhotroopse aine on oma uuringuga tuvastanud

ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(9) Vanglateenistuse ametnik sisestab andmed läbivaatuse kohta vangiregistrisse.

(10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb isiku või kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse

ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina

teha vanglateenistuse ametnik, kes ei ole isiku või kinnipeetavaga samast soost.

(11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada

vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need

realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse.

(13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast

vabanemisel.

(14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

14

31) paragrahvi 74 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Vanglateenistus võib kinnipeetava vabastamist ette valmistada käesoleva seaduse §-des

10423 ja 10424 sätestatud vormis ja sellisel juhul teostab võrgustikutööd vanglateenistuse

ametnik või töötaja, kaasates vajaduse korral kriminaalhooldusametniku.“;

32) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale tema isikuarvel olevatest summadest välja

vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summa. Need kantakse Eestis

tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või selle puudumise

korral ettemaksukontole. Kinnipeetavale, kellel ei ole vabanemisel piisavalt raha, et jõuda

vabanemisjärgsesse elukohta, makstakse ühekordset toetust käesoleva paragrahvi lõike 41

alusel kehtestatud määra ulatuses. Vabanemisjärgsesse elukohta sõiduks mõeldud summa võib

vangla valikul välja maksta ka sularahas või kanda sõidukikaardile.

33) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 76, 761 või 77“ tekstiosaga „§ 76 lõikes 1

või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77“;

34) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis

2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei

ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega“

tekstiosaga „ainult juhul, kui kohus on määranud materjalide uuesti esitamiseks tähtaja“;

35) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohus on karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 76 lõike 7 alusel pööranud

süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on

karistusseadustiku § 74 lõike 5 või § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku

kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike

2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta

möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib

määrata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks

ühest aastast pikema või lühema tähtaja või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu allutatakse

käitumiskontrollile, kui kohus ei ole seda keelanud vangla või prokuratuuri põhjendatud

taotlusel.“;

36) paragrahvi 76 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 76 lõikes 7 asendatakse sõnad „vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“

sõnadega „vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise materjalide ettevalmistamise ning

kinnipeetava vabastamise keelamise taotluse esitamise korra“;

38) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 8–11 järgmises sõnastuses:

15

„(8) Kui vangla või prokuratuur leiab, et kinnipeetava vangistuse eesmärgid ei ole saavutatud

või tema vabanemine kujutaks jätkuvalt suurt ohtu ühiskonnale, või kui kinnipeetavale on

kohaldatud või kohaldatakse väljasaatmist kohtuotsuse või Politsei- ja Piirivalveameti otsuse

alusel, edastatakse hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppu kohtule põhjendatud taotlus kinnipeetava käitumiskontrollile

allutamise keelamiseks. Vajaduse korral võib nimetatud taotluse kohtule edastada käesoleva

lõike esimeses lauses märgitust hiljem koos selgitusega, miks seda varem ei saanud esitada.

(9) Kui maakohus on nõustunud vangla või prokuratuuri esitatud taotlusega keelata

kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, ei allutata kinnipeetavat enne sellekohase kohtulahendi

jõustumist käitumiskontrollile ka juhul, kui samades lõigetes sätestatud tähtaeg lõpeb enne

kohtulahendi jõustumist.

(10) Kui kohus keelab kinnipeetava allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76

lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes ja määrab tähtaja, mille lõppedes

vabastamist uuesti arutatakse, edastab vangla kohtule määratud ajaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud materjalid. Kui kohus määrab tähtaja, millal süüdimõistetu

käitumiskontrollile allutatakse, võib vangla või prokuratuur esitada uuesti taotluse keelata

süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.

(11) Kui kohus ei ole keelanud kinnipeetava allutamist käitumiskontrollile karistusseadustiku

§ 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, kuid ei ole määranud

süüdimõistetule katseaega ega käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi, esitab

vangla taotluse täitmiskohtunikule katseaja, kontrollnõuete ja kohustuste määramiseks enne

samades lõigetes sätestatud tähtaja lõppemist.“;

39) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 851 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi

koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse

tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

41) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia,

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse või -otsuse koopia alusel, tema

isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

42) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve. Vahistatu isikuarve suhtes ei kohaldata

käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 ja lõike 7 punktis 1 sätestatut.“;

43) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

(1) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu

juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga

keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või

isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras.“;

44) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE

1. jagu

Üldsätted

§ 1047. Kriminaalhooldus

(1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada

kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda.

Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud

kohustuste ja kontrollnõuete täitmise järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse vältel.

Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja

(1) Kriminaalhooldaja on:

1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik;

2) kriminaalhooldusabiline.

(2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla

teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

17

§ 1049. Isikuandmete töötlemine kriminaalhoolduse täideviimisel

(1) Kriminaalhooldajal on õigus töödelda ning saada teistelt asutustelt ja isikutelt

kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, kriminaalhooldusaluse ja temaga

seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel eriliiki isikuandmeid.

(2) Kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja täideviimisel loetakse kriminaalhooldaja tegevus

õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning

isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

(3) Kriminaalhoolduse täideviimiseks vajalikke andmeid töödeldakse käesoleva seaduse §-des

51–54 sätestatud korras.

§ 10410. Andmesubjekti õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja

isikuandmete väljastamine

(1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata

andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo

tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks,

distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste

ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku

korra kaitse tagamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigus saada teada oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigus saada teada oma isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid

ning teavet selle kohta, kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile;

3) õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist;

4) õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise kohta;

5) õigus saada teada oma isikuandmetega seotud rikkumisest.

(3) Andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude

äralangemiseni.

§ 10411. Kriminaalhooldusametniku katseaeg

Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest

arvates.

§ 10412. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja teatamiskohustus

18

(1) Kriminaalhooldusametnik peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud

kuritegudest ja väärtegudest.

(2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

(3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks

saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

§ 10413. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse

hoidmise kohustus

(1) Kriminaalhooldusametniku ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 132 sätestatut.

(2) Kriminaalhooldusabilise ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 132 sätestatut.

(3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 132 sätestatut.

§ 10414. Varalise kahju hüvitamine

Kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusosakonna juhataja teenistusülesannete või

kriminaalhooldusabilise vabatahtlike ülesannete täitmise tõttu tekkinud või neile või nende

perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143

sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

2. jagu

Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja täideviimine

§ 10415. Kohtueelne ettekanne

(1) Kohtu või prokuröri taotlusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava,

või süüdimõistetu elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info

põhjal kohtueelse ettekande.

(2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb

kriminaalhooldusametnik järgmist:

1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga, tema lähedastega ja teiste isikutega,

sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse

seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga;

2) küsib vajaduse korral riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu kohta;

3) küsib vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajalt terviseandmeid kahtlustatava, süüdistatava

või süüdimõistetu kohta;

19

4) küsib kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seaduslikult esindajalt, õppeasutuse

juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu käitumise ja õppimise

kohta.

(3) Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolised faktid peavad põhinema

tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes

esitatud andmeid.

(4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust,

samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks

olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav

ettekanne.

§ 10416. Kriminaalhoolduse täideviimine

(1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus

iseseisvalt toime tulla.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või

kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste ja kohtu määratud kontrollnõuete täitmist,

toetab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle

sotsiaalset kohanemist soodustavat tuge.

(3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata

tal:

1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi;

2) leida töö-, õppimis- ja elukoht;

3) heastada tegude tagajärgi;

4) lahendada muid isiklikke probleeme.

§ 10417. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine

(1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele

kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud

aine) või kohustuse mitte tarvitada ühte neist, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida

kriminaalhooldusalust ning tuvastada talle keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse talle

keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud

korrast.

(2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise

või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka

proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine

tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

(3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste

20

puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui

kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse.

(4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või

narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla

proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine

tarvitamise tuvastamiseks.

(7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks

tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi

andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

§ 10418. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja

täiendavate kohustuste panemine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta

või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid

kohustusi.

(2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse

kirjalikult.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt.

§ 10419. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil

(1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades talle keelatud

aine tarvitamist kontrollivat seadet, kui:

1) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte

tarvitada alkoholi;

2) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda

alkoholi tarvitamist kontrolliva elektroonilise seadme valvele või

21

3) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele

karistusseadustiku § 75 lõike 4 alusel kohustuse, mille sisuks on talle keelatud aine tarvitamise

piiramine.

(2) Kriminaalhooldaja võib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimisel

kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli,

sealhulgas sõrmejälgi ja näotuvastust.

(3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist.

(4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust

kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab

rikkumiste fikseerimist.

(5) Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab

kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem

ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid

hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse.

§ 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja

kulude hüvitamine

(1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise

tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise

tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli.

(2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine

tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda

keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise

tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole

vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

(4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta

pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab

kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub

kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest.

§ 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine

(1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või

hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

22

(2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

(3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse

kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel.

§ 10422. Hoolduskava

(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös

kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise

kava (edaspidi hoolduskava).

(2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega

kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab

kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia.

(3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord

aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja

tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava

muudetakse.

§ 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel

(1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka

kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse

põhimõttel võrgustikutöö raames.

(2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustiku liikmete koostöö, kus igal liikmel

on oma kokkulepitud ülesannetest lähtuv roll ning mille eesmärk on tagada

kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt.

(3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on abikaasa,

registreeritud elukaaslane, elukaaslane, otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, külgjoones

sugulane, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase otsejoones üleneja ja

alaneja sugulane ning külgjoones sugulane, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja

kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatud laps ja kasulaps ning põhjendatud juhul

muud isikud.

(4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata

võrgustikuliikmeks järgmisi asutusi ja spetsialiste:

1) haridusasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus;

3) kohtutäitur;

4) kohus;

5) Maksu- ja Tolliamet;

6) raviasutus;

7) sotsiaalhoolekandeasutus;

23

8) Sotsiaalkindlustusamet;

9) Eesti Töötukassa;

10) Politsei- ja Piirivalveamet;

11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja;

12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist.

(5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid.

Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus

teatavaks saanud asjaolusid.

§ 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed

Võrgustikutööks vajalikud andmed on:

1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi;

2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood;

3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku

esindaja kontaktandmed;

4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks oleva süüteo andmed;

5) kriminaalhooldusaluse elukoha või võimaliku elukoha andmed;

6) kriminaalhooldusaluse tugivõrgustiku andmed;

7) võimalike kriminaalhooldusaluse poolt ohustatud isikute andmed;

8) kriminaalhooldusaluse käitumist või eluviisi iseloomustavad andmed;

9) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatava süüteo andmed;

10) sündmuse liigi andmed, millega juhtumikorraldus on seotud;

11) sündmuse toimumise aeg;

12) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb

juhtumikorralduses või osales sündmuses;

13) kriminaalhooldusaluse töötamise andmed;

14) kriminaalhooldusaluse sissetuleku andmed, sealhulgas toetused;

15) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse andmed;

16) kriminaalhooldusaluse Eesti Töötukassas arveloleku ja tegevuskavaga seotud andmed;

17) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus;

18) sündmuse põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või

tarvitamisele viitavate tunnuste andmed, mille kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja

Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis

puudutavad kriminaalhooldusalust.

§ 10425. Erakorraline ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta

erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

juhtudel.

(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

24

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele

kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

(3) Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse poolt elektroonilisele valvele allumise

kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta,

kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse

kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv.

(4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või

seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi

kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks.

(5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab

selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest.

(6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks,

asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks

või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks

esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele

kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku.

(7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib

esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks

kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui

kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja

kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja

kohta.

(8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise

kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle

kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või

prokuratuurile selle nõudmisel.

(9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid

kontrollnõudeid ja kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab

kriminaalhooldusametnik viivitamata täitmiskohtunikule taotluse katseaja, kontrollnõuete ja

kohustuste määramiseks.“;

45) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“;

25

46) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;

47) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik,

kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil

otsustatakse“;

48) paragrahvi 1055 lõikes 3 asendatakse sõnad „vanglakomisjoni liikmetele“ sõnadega

„vanglateülese komisjoni (edaspidi vanglakomisjon) liikmetele“;

49) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“;

50) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teeb vanglakomisjon, mille ülesandeks on toetada ja

nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise

protsessis.“;

51) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

53) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente

ja andmeid.

(42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Vanglakomisjonil on õigus saada vanglalt pöördumiste

lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;

55) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“

sõnaga „andmeid“;

57) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga

„§ 111 lõikes 11“;

60) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) palga säilitamisele kolme kuujooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“;

26

61) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega

„valdkonna eest vastutav minister“;

62) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava

ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

63) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“;

64) paragrahvi 1364 täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega „vähemalt 75 protsendi

ulatuses“;

65) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.

(3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse

haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni

kolm aastat.“;

66) paragrahvi 139 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglateenistus maksab omal valikul ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga

pooleteisekordses ulatuses või annab vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.“;

67) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

68) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnadega

„teatama vähemalt üks kuu ette“;

69) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

70) seadust täiendatakse §-dega 17210–17213 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva

seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks vanglaametniku palk.

§ 17211. Käesoleva seaduse § 76 kohaldamise erisused

(1) Vangla edastab kohtule käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid (edaspidi

käesolevas paragrahvis materjalid) erandlikult ka nende kinnipeetavate kohta, kellel on

karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg 2027. aasta 1.

aprilliks lõppenud või lõppemas enne 2027. aasta 1. oktoobrit. Vangla edastab materjalid nii

käitumiskontrollile allutamisega nõustumise kui ka keeldumise korral.

(2) Vangla edastab kohtule materjalid kõigepealt kinnipeetavate kohta, keda puudutab

karistusseadustiku § 761 lõike 2 muudatus, seejärel kinnipeetavate kohta, keda puudutab

27

karistusseadustiku § 76 lõike 11 muudatus, ning lõpuks kinnipeetavate kohta, keda puudutab

karistusseadustiku § 76 lõike 21 muudatus, kuid mitte hiljem kui 2027. aasta 1. oktoobril.

§ 17212. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine

Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise

kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari

seisuga ja vastab järgmistele nõuetele:

1) teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) vähemalt kaks aastat töökogemust kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-,

pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva

ametniku ametikohal.

§ 17213. Rahaliste nõuete täitmine vanglas

(1) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest

50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja

ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on

vähem kui 50 protsenti isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt

täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena.

(2) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kannab vangla kinnipeetava või vahistatu töötasust või

muust kinnipeetavale või vahistatule laekuvast rahast kinnipeetud osa iga kuu selle kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetavalt või

vahistatult kinnipeetud raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha

sissenõudjale üle.“.

§ 19. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 2794 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 20. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõikes 2 ja § 366 lõikes 8

asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas

käändes.

§ 21. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõikes 8, § 19 lõikes 3, § 23 lõikes 6 ja §

3315 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 22. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Seaduse jõustumine

28

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–12, 15–18, 20–23 ja 26–29, § 10 punktid 9 ja 10, § 12, §

15 ja § 18 punktid 26, 32 ja 42 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 14, 19, 24 ja 25, § 10 punktid 4–8, § 18 punktid 33–38

ning punktis 70 esitatud vangistusseaduse § 17211, jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 13. aprillil 2026. a nr 2-6726-00728

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik