Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister .05.2026
Kirjalik küsimus Keskkonnaameti tegevuse kohta Rõuge vallas Haanja looduspargi ja Natura 2000 ala loodusväärtuste kustutamisel EELIS-andmebaasist
Austatud energeetika- ja keskkonnaminister
Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt1 kavandab EELK Rõuge Maarja kogudus Rõuge vallas Möldri külas Haanja looduspargi ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale ligikaudu 20 hektari suurust elamu- ja äripiirkonda, mis hõlmab muu hulgas 22 üksikelamukrunti, ridaelamuid, korterelamut ning kaubandus- ja teenindushooneid. Sama käsitluse kohaselt olid arendusalal varem EELIS-andmebaasis Natura 2000 kaitsealused niiduelupaigad, sealhulgas elupaigatüübid 6270 ja 6510, mis on Haanja Natura ala kaitse-eesmärkidega seotud. Samuti on artiklis viidatud kaitsealuste taimeliikide, sealhulgas Balti sõrmkäpa ja roheka käokeele kasvukohtadele.
Avaldatud info järgi teatas Keskkonnaamet 2. oktoobril 2025 Rõuge vallavalitsusele, et eelhinnangus ei pea käsitlema mõju Natura 2000 niiduelupaikadele, kuna need „kustutatakse peagi“. Seejärel olevat vastavad Natura elupaigad EELIS-andmebaasist arhiveeritud või eemaldatud. Artiklis on samuti märgitud, et kustutamiseks esitas soovi Rõuge vallavalitsus ning Keskkonnaameti esindaja põhjendas piirangute leevendamist muuhulgas sellega, et Haanja looduspargis on vastavate elupaikade kaitse-eesmärgid pindalaliselt täidetud.
Selline praktika tekitab tõsiseid küsimusi Natura 2000 alade kaitse, keskkonnamõju hindamise objektiivsuse, EELIS-andmete usaldusväärsuse ja isikute võrdse kohtlemise kohta. Looduskaitseliste andmete kustutamine või arhiveerimine vahetult kinnisvaraarenduse menetluse käigus võib jätta mulje, et kaitseväärtuste olemasolu ei hinnata mitte loodusteaduslike kriteeriumide, vaid planeeringuhuvi järgi.
Eeltoodust tulenevalt soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Millisel õiguslikul alusel arhiveeris või kustutas Keskkonnaamet EELIS-andmebaasist Rõuge vallas Möldri külas kavandatava arendusala Natura 2000 niiduelupaigad?
2. Kes tegi vastava otsuse, millal see tehti ning millised eksperthinnangud, inventuurid, protokollid või haldusaktid olid otsuse aluseks? Palun need võimalusel esitada.
3. Kas Keskkonnaametil on olemas kirjalik sisuline põhjendus, miks varasemalt kõrge või väga kõrge kaitseväärtusega elupaikadeks hinnatud niidud ei vajanud enam Natura mõjude eelhindamises käsitlemist?
4. Kuidas on Keskkonnaameti hinnangul kooskõlas Natura 2000 kaitsekorraga seisukoht, et konkreetse elupaiga võib arenduse huvides andmebaasist eemaldada põhjusel, et sama elupaigatüübi pindalalised eesmärgid on mujal Haanja looduspargis täidetud?
5. Kas ministeerium peab õiguspäraseks praktikat, mille puhul Natura alal asuva detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnangust jäetakse välja seni andmebaasis kajastunud Natura elupaigad põhjusel, et need kavatsetakse enne menetluse jätkumist EELISest eemaldada?
6. Kas Keskkonnaamet kontrollis enne andmete arhiveerimist või kustutamist kohapeal alal esinevaid kaitsealuseid taimeliike, sealhulgas Balti sõrmkäppa ja rohekat käokeelt? Kui jah, siis millal kontroll toimus ja millised olid tulemused?
7. Kui kaitsealuste taimeliikide leiukohaandmed olid Keskkonnaametile edastatud, kuid neid ei olnud EELISesse kantud, siis kas Keskkonnaamet käsitles neid siiski menetluses teadaolevate kaitseväärtustena?
8. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus Keskkonnaamet tugineb väitele, et kaitsealuste liikide kasvukohti ei ole infosüsteemi kantud, kuigi ametile olid vastavad leiukohaandmed tegelikult edastatud?
9. Kas Rõuge vallavalitsus või EELK Rõuge Maarja kogudus taotlesid Keskkonnaametilt otseselt või kaudselt loodusväärtuste eemaldamist, arhiveerimist või kaitsepiirangute leevendamist? Palun esitada vastava kirjavahetuse kuupäevad ja sisukokkuvõte.
10. Kas Keskkonnaamet on sarnastel alustel kustutanud või arhiveerinud EELIS-andmebaasist loodusväärtusi ka teiste eraomanike maadel, kui maaomanik soovib arendust või metsamajandamist? Kui jah, siis kui palju selliseid juhtumeid on olnud viimase viie aasta jooksul?
11. Kuidas tagab ministeerium, et Keskkonnaamet kohtleb maaomanikke võrdselt, arvestades, et samas piirkonnas on teistele maaomanikele seatud piiranguid Natura elupaikade tõttu, kuid kõnealuse arendusala puhul on väidetavalt piiranguid leevendatud?
12. Kas ministeerium algatab järelevalve või teenistusliku kontrolli Keskkonnaameti tegevuse üle selles menetluses, sealhulgas EELIS-andmete muutmise, Natura hindamise vajaduse ja kaitsealuste liikidega arvestamise osas?
13. Kas ministeerium peatab või soovitab peatada kõnealuse detailplaneeringu menetluse seni, kuni on sõltumatult kontrollitud, kas Natura 2000 ala kaitse-eesmärke, kaitsealuseid elupaiku ja kaitsealuseid liike on nõuetekohaselt arvestatud?
14. Milliseid samme kavatseb ministeerium astuda, et EELIS-andmebaasi andmeid ei oleks võimalik muuta viisil, mis jätab avalikkusele mulje loodusväärtuste kustutamisest konkreetse kinnisvaraarenduse huvides?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Züleyxa Izmailova
Riigikogu liige