KULK protokoll 152 (11.05.2026)

Sotsiaalc.lemolcraatljJ.cu Eralconna

RIIGIKOGU fraktsioon

Riigikogu kultuurikomisjon

11.05.2026

VOLITUS

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon maarab 11 .05.2026.a. toimuval kultuurikomisjoni istungil komisjoni liikme Madis Kallase asendusliikmeks Heijo Pikhofi.

Heirnen Kutt

Fraktsiooni aseesirnees

RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165. TaIhnn F. +372 631 6334

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 152

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 11:45

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Heljo Pikhof (Madis Kallas asendusliige), Margit Sutrop

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Kadri Tali

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Maarja-Liisa

Vahi ning kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna

peaekspert Jass Juuremaa (2. päevakorrapunkti juures); Haridus- ja Teadusministeeriumi

noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith, õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin,

Rahandusministeeriumi maksu ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu (3.

päevakorrapunkti juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud noorsootöö

seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega.

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (11.05.2026-15.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud noorsootöö

seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega. 4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026

1. Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE) ettevalmistamine teiseks lugemiseks

2

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Heljo Pikhof, Margit Sutrop).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et komisjon hääletab täna Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut (nr 1) ning

rakendussätteid puudutavaid ettepanekuid (nr 2, 3).

1. Eelnõu § 1 täiendada uue punktiga 24 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„24) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„ § 22¹ Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral (1) Laenusaaja lapse sünni korral kompenseerib riik ühe kolmandiku laenusummast iga lapse

sünniga. Õppelaenu jääk arvutatakse lapse sünni kuupäeva seisuga.

(2) Kolmanda lapse sünni korral kustutatakse kogu allesjäänud õppelaenu jääk (kuni nullini).

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kustutamist kohaldatakse üksnes lapse suhtes, kes on sündinud

pärast õppelaenu esmakordset väljamaksmist.

(4) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigust kohaldatakse mõlema lapsevanema õppelaenu suhtes

iseseisvalt, sõltumata sellest, kas teine vanem on sama lapse suhtes juba taotluse esitanud.

(5) Taotluse esitamise, menetlemise ja tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“.“

Selgitus: Muudatusettepanekuga luuakse võimalus õppelaenu riiklikuks kompenseerimiseks

kolmandiku ulatuses iga lapse sünniga.

Esitab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (Poolt 4: Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas,

Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof; vastu 2: Liina Kersna, Margit Sutrop; erapooletuid 1:

Signe Kivi)

2. Eelnõus teha järgmised muudatused:

2.1. Eelnõu täiendatakse uue punktiga 27 järgmises sõnastuses:

„27) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 44. Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise piirangud

Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2022/23. õppeaasta algust, võib

krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte

kokkuleppel vastavalt kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud seaduses toodud

tingimustele.“;“.

2.2. Eelnõu punkt 28 (esialgne punkt 22) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

28) seadust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

3

„§ 45. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute rakendamine

(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende

sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses

õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12

kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes

1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat

õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt.

(3) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või

muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu

jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja

õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste

muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas laenu

refinantseerimisel. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta

intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(4) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt

krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril

jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.

(5) Kui õppelaenulepingule rakendub § 21 lõikes 1 juhul riigitagatis ning õppelaenuleping on

tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale kinnisvarale, lisab krediidiasutus

taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka käenduslepingu või pandilepingu ja

selle kõikide lisade ärakirjad. “.

Kultuurikomisjon

Carina Rikart selgitas, et arutlusel on olnud erinevad võimalused muuta, kas eelnõus

sisalduvat rakendussätet § 281 kohta või kehtivat ÕÕSi § 44 rakendussätet. Arutasime ka

Justiits- ja Digiministeeriumiga seda sätet ja kuigi rakendussätteid on võimalik muuta, siis

rakendussätete reguleerimisala reeglina ei muudeta. Seetõttu võiks kehtiv § 44 jääda

reguleerima enne 2022. ja 2023. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid. Uued muudatused,

mis puudutavad enne 2026. ja 2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute rakendamist,

koondatakse § 45 (mitte § 281). Sisuliselt on see lahendus kooskõlastatud ka Eesti

Pangaliiduga. Eesmärk ei ole muuta sisu, vaid normitehnilist lahendust ning sisu osas oskab

kommenteerida Haridus- ja Teadusministeerium.

Jass Juuremaa kinnitas, et lahendus on Eesti Pangaliiduga läbi arutatud ning pangad on

valmis kavandatavaid muudatusi oma protsessides rakendama.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Helle-Moonika Helme, Tõnis

Lukas, Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof, Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi)

3. Eelnõu § 3 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 7–16, 18–29 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1.

septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. septembril.“.

Kultuurikomisjon

4

Carina Rikart selgitas, et seaduse jõustumiseks tervikuna on ette nähtud kaks tähtaega:

1. september 2026 ja 1. september 2027.

1. septembril 2027 jõustuvad kolm sätet, mis puudutavad õppelaenu määra kehtestamist

iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

Liina Kersna küsis kinnitust, kas juba käesoleva aasta sügisest on üliõpilastel võimalik võtta

suuremat õppelaenu soodsamatel tingimustel.

Jass Juuremaa selgitas, et see puudutab õppelaenu maksimaalmäära kehtestamist, mille

Vabariigi Valitsus määrab igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Ootus on, et Vabariigi Valitsus

kehtestab kõrgema maksimaalmäära ka edaspidi, kuid vastav otsus on seotud riigieelarve

menetlemisega Riigikogus.

Carina Rikart täiendas, et kuniselle ajani kehtestatakse kõrgem määr valitsus korraldusega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Helle-Moonika Helme, Tõnis

Lukas, Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof, Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi)

Liina Kersna tänas arutelu eest ning lisas, et eelnõu teine lugemine täiskogus toimub 20.

mail.

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud

noorsootöö seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnas, et komisjon käsitles

noortelaagrite korraldamisega seotud noorsootöö seaduse muutmise küsimust ka eelmisel

istungil, mil arutati kolme võimalikku lahendusvarianti. Tänaseks istungiks on haridus- ja

teadusminister esitanud ettepanekud, mis on kooskõlastatud ka Rahandusministeeriumiga.

Lahenduse kohaselt käsitatakse noortelaagrit mitteformaalõppe vormina, mis on kooskõlas

kehtiva haridusseaduse regulatsiooniga.

Heili Griffith selgitas, et eelmisel aastal teavitas Maksu- ja Tolliamet laagrikorraldajaid

kohustusest registreeruda käibemaksukohustuslaseks, kui nende käive ületab 40 000 eurot.

Laagrikorraldajad on seni käsitanud oma tegevust haridusliku tegevuse ja

mitteformaalõppena. Kehtivas noorsootöö seaduses on noorte püsi- ja projektlaagrid alates

2010. aastast määratletud tervistava puhkuse teenusena. H. Griffith lisas, et haridusõiguse

järgi on mitteformaalõpe üks õppevormidest ning noortelaagrite tegevust mõtestatakse

mitteformaalõppe kaudu. Noore jaoks moodustab see koos formaalharidusega tervikliku

haridustee. HTM teeb ettepaneku viia noorsootöö seadusesse kaks muudatust. Esiteks

täpsustada püsi- ja projektlaagrite mõistet, määratledes nende tegevuse eesmärgistatud

mitteformaalõppe teenusena. Teiseks on ettepanek täpsustada laagrite tegevusloa taotlemisel

esitatavaid andmeid, sh mitteformaalõppe eesmärke, noori arendavaid tegevusi, tervise ja

arengu toetamise kirjeldust ning projektlaagrite puhul kasutatavaid meetodeid ja päevakava.

Margit Kiin lisas, et ettepanekutes toodud sõnastus võimaldab käsitada noortelaagrite teenust

käibemaksuseaduse mõttes haridusega seotud teenusena, mille suhtes saab kohaldada

käibemaksuvabastust.

Aet Külasalu kinnitas, et Rahandusministeerium toetab HTMi poolt esitatud ettepanekuid.

Helle-Moonika Helme küsis, kas ettepanekute jõustumisel jääb noortelaagrite korraldajate

jaoks senine olukord üldjoontes samaks.

Margit Kiin vastas, et tegevusloa taotlemisel lisandub nõue kirjeldada laagri tegevuste

eesmärki ning nende seost mitteformaalõppe tegevuste või meetoditega. Muid lisadokumente

5

ei nõuta.

Helle-Moonika Helme küsis, kas kavandatav muudatus võib kaasa tuua täiendava

halduskoormuse või vajaduse suurendada tegevuslubade menetlemise ja järelevalvega seotud

asutuste ressursse.

Heili Griffith vastas, et püsilaagrite tegevuslube väljastab riik ning projektlaagrite

tegevuslube kohalik omavalitsus. Kavandatav muudatus seda korda ei muuda. H. Griffith

lisas, et püsilaagrite üle ei ole seni tavapärast järelevalvet süsteemselt teostatud ning

järelevalve on olnud pigem kaebuspõhine. Riiklikku toetust saavate laagrite puhul teeb

Haridus- ja Noorteamet (Harno) pistelist kontrolli selle üle, kas laagrite tegevus vastab toetuse

tingimustele.

Carina Rikart küsis, millal jõustuvad kavandatavad sätted.

Margit Kiin vastas, et sätted jõustuvad üldises korras. M. Kiin lisas, et ettepanekute üks

eesmärke on tagada, et laagrite tegevuse olemus ei muutuks. Muudatuse ettevalmistamisel

võrreldi laagrite senist tegevust hiljuti haridusseaduses sätestatuga ning täpsustati sõnastust

viisil, mis ei too kaasa tegevuse sisulist muutust. See oli muudatuse ettevalmistamisel ka üks

põhitingimusi.

Tõnis Lukas küsis, milline on kavandatava muudatuse rahaline mõju riigieelarvele ja

kohalike omavalitsuste eelarvetele ning millist mõju või kasu toob see laagrikorraldajatele ja

noortele.

Heili Griffith vastas, et ettepaneku arutelude käigus hinnati muudatuse võimalikku mõju

nendele laagrikorraldajatele, kes oleksid pidanud end kehtiva käsitluse kohaselt

käibemaksukohustuslasena registreerima. Riiklikku toetust saanud 79 laagrikorraldajast

puudutaks see hinnanguliselt 39 korraldajat.

H. Griffith lisas, et rahalise mõju kogumahtu ei ole võimalik täpselt hinnata. Kõnealused

korraldajad ei ole end seni käibemaksukohustuslasena registreerinud ning kavandatava

muudatuse korral ei teki neil selleks ka edaspidi vajadust.

Tõnis Lukas küsis, kui suur on noortelaagrite kavandatav käive suveperioodil.

Heili Griffith vastas, et noortelaagrite korraldajate majandusnäitajad on väga erinevad. H.

Griffith tõi näiteks mittetulundusühingu, mille 2024. aasta tulud olid ligikaudu 90 000 eurot

ning spordiklubi, mille vastav näitaja ulatus ligikaudu 4 miljoni euroni.

Tõnis Lukas küsis Rahandusministeeriumi esindajalt, milline on kavandatava muudatuse

rahaline mõju riigieelarvele ning millise võimaliku maksulaekumise vähenemisega tuleb

arvestada.

Aet Külasalu vastas, ettegemist on väikse summaga ning lubas komisjonile saata täpsustatud

vastuse.

Liina Kersna palus, et nii Rahandusministeerium kui ka HTM saadaksid komisjonile

kirjalikult andmed kavandatava muudatuse võimaliku maksulaekumise mõju kohta. Selgitus

on oluline lisada ka eelnõu seletuskirja.

L. Kersna juhtis tähelepanu haridus- ja teadusministri kirjas esitatud täiendavale ettepanekule,

mis puudutab riigikoolide direktorite töölepinguid. Vabariigi Valitsuse seaduse 19. augustil

2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt sõlmitakse valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga

viieaastane tööleping. Seetõttu on tekkinud küsimus, kas nimetatud regulatsioon laieneb ka

riigikoolide direktoritele. Seni on riigikoolide direktoritega sõlmitud tähtajatud töölepingud.

L. Kersna tegi ettepaneku oodata ära Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna hinnang, kas

selline tõlgendus on põhjendatud ning kas seaduse muutmine on vajalik.

6

Helle-Moonika Helme küsis, kas HTMi ettepaneku mõte on selgelt sätestada, et

koolidirektoritega võib sõlmida tähtajatu töölepingu.

Liina Kersna vastas, et küsimus puudutab üksnes riigikoolide direktoreid. Kui põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses sätestada direktoriga tähtajatu

töölepingu võimalus üldiselt, laieneb see kõigile koolidirektoritele, sõltumata kooli

omandivormist. L. Kersna lisas, et riigikoole on 78 ning 33 direktori puhul saab 2027. aasta

augustis täis viieaastane tähtaeg.

Margit Kiini sõnul tuleneb probleem sellest, et riigikoolidele kohalduvad korraga nii koolide

tegevust reguleerivad seadused kui ka Vabariigi Valitsuse seadus. Senises praktikas on koole

vaadeldud eeskätt koolisüsteemi kaudu ning seetõttu on jäänud tähelepanuta institutsionaalne

aspekt. Otsese tõlgenduse korral ilmneb aga regulatsioonide võimalik lahknevus, mistõttu on

vajalik tagada õigusselgus.

Liina Kersna märkis, et koolijuhtide töölepingute küsimust käsitleti komisjonis alles eelmise

aasta lõpus ning juba siis oleks võinud seadusesse viia muudatuse, et koolide direktoritele

kehtivad tähtajatud töölepingud.

Signe Kivi viitas minister Kallase kirjas toodud ettepanekule ning küsis, kas töölepingute

tagasiulatuv muutmine on õiguslikult võimalik ning kas see on kooskõlas senise haldustavaga.

Margit Kiin vastas, etküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda töötajale soodsamast käsitlusest.

Liina Kersna tegi ettepaneku jätkata teema arutelu järgmisel nädalal, et saada selleks ajaks

täiendavat selgust.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 152

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 11. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 11:45

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Heljo Pikhof (Madis Kallas asendusliige), Margit Sutrop

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Kadri Tali

Kutsutud: Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Maarja-Liisa

Vahi ning kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna

peaekspert Jass Juuremaa (2. päevakorrapunkti juures); Haridus- ja Teadusministeeriumi

noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith, õigusosakonna õigusnõunik Margit Kiin,

Rahandusministeeriumi maksu ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu (3.

päevakorrapunkti juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud noorsootöö

seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega.

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (11.05.2026-15.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2026

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud noorsootöö

seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega. 4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 12.05.2026

1. Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE) ettevalmistamine teiseks lugemiseks

2

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Heljo Pikhof, Margit Sutrop).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste

seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et komisjon hääletab täna Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut (nr 1) ning

rakendussätteid puudutavaid ettepanekuid (nr 2, 3).

1. Eelnõu § 1 täiendada uue punktiga 24 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)

järgmises sõnastuses:

„24) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„ § 22¹ Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral (1) Laenusaaja lapse sünni korral kompenseerib riik ühe kolmandiku laenusummast iga lapse

sünniga. Õppelaenu jääk arvutatakse lapse sünni kuupäeva seisuga.

(2) Kolmanda lapse sünni korral kustutatakse kogu allesjäänud õppelaenu jääk (kuni nullini).

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kustutamist kohaldatakse üksnes lapse suhtes, kes on sündinud

pärast õppelaenu esmakordset väljamaksmist.

(4) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigust kohaldatakse mõlema lapsevanema õppelaenu suhtes

iseseisvalt, sõltumata sellest, kas teine vanem on sama lapse suhtes juba taotluse esitanud.

(5) Taotluse esitamise, menetlemise ja tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“.“

Selgitus: Muudatusettepanekuga luuakse võimalus õppelaenu riiklikuks kompenseerimiseks

kolmandiku ulatuses iga lapse sünniga.

Esitab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (Poolt 4: Helle-Moonika Helme, Tõnis Lukas,

Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof; vastu 2: Liina Kersna, Margit Sutrop; erapooletuid 1:

Signe Kivi)

2. Eelnõus teha järgmised muudatused:

2.1. Eelnõu täiendatakse uue punktiga 27 järgmises sõnastuses:

„27) paragrahv § 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 44. Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute muutmise piirangud

Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitud enne 2022/23. õppeaasta algust, võib

krediidiasutuselt taotleda õppelaenulepingu muutmist või lepingu lõpetamist poolte

kokkuleppel vastavalt kuni 2026. aasta 1. septembrini kehtinud seaduses toodud

tingimustele.“;“.

2.2. Eelnõu punkt 28 (esialgne punkt 22) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

28) seadust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

3

„§ 45. Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute rakendamine

(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud riigi tagatud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende

sõlmimise ajal kehtinud tingimusi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Laenusaaja, kellel ei ole enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses

õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12

kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes

1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat

õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt.

(3) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva

õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või

muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu

jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja

õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste

muutmist käesolevas seaduses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas laenu

refinantseerimisel. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta

intressimäära vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(4) Alates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt

krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril

jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.

(5) Kui õppelaenulepingule rakendub § 21 lõikes 1 juhul riigitagatis ning õppelaenuleping on

tagatud käendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale kinnisvarale, lisab krediidiasutus

taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka käenduslepingu või pandilepingu ja

selle kõikide lisade ärakirjad. “.

Kultuurikomisjon

Carina Rikart selgitas, et arutlusel on olnud erinevad võimalused muuta, kas eelnõus

sisalduvat rakendussätet § 281 kohta või kehtivat ÕÕSi § 44 rakendussätet. Arutasime ka

Justiits- ja Digiministeeriumiga seda sätet ja kuigi rakendussätteid on võimalik muuta, siis

rakendussätete reguleerimisala reeglina ei muudeta. Seetõttu võiks kehtiv § 44 jääda

reguleerima enne 2022. ja 2023. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid. Uued muudatused,

mis puudutavad enne 2026. ja 2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingute rakendamist,

koondatakse § 45 (mitte § 281). Sisuliselt on see lahendus kooskõlastatud ka Eesti

Pangaliiduga. Eesmärk ei ole muuta sisu, vaid normitehnilist lahendust ning sisu osas oskab

kommenteerida Haridus- ja Teadusministeerium.

Jass Juuremaa kinnitas, et lahendus on Eesti Pangaliiduga läbi arutatud ning pangad on

valmis kavandatavaid muudatusi oma protsessides rakendama.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Helle-Moonika Helme, Tõnis

Lukas, Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof, Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi)

3. Eelnõu § 3 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 7–16, 18–29 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1.

septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. septembril.“.

Kultuurikomisjon

4

Carina Rikart selgitas, et seaduse jõustumiseks tervikuna on ette nähtud kaks tähtaega:

1. september 2026 ja 1. september 2027.

1. septembril 2027 jõustuvad kolm sätet, mis puudutavad õppelaenu määra kehtestamist

iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

Liina Kersna küsis kinnitust, kas juba käesoleva aasta sügisest on üliõpilastel võimalik võtta

suuremat õppelaenu soodsamatel tingimustel.

Jass Juuremaa selgitas, et see puudutab õppelaenu maksimaalmäära kehtestamist, mille

Vabariigi Valitsus määrab igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Ootus on, et Vabariigi Valitsus

kehtestab kõrgema maksimaalmäära ka edaspidi, kuid vastav otsus on seotud riigieelarve

menetlemisega Riigikogus.

Carina Rikart täiendas, et kuniselle ajani kehtestatakse kõrgem määr valitsus korraldusega.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Helle-Moonika Helme, Tõnis

Lukas, Vadim Belobrovtsev, Heljo Pikhof, Liina Kersna, Margit Sutrop, Signe Kivi)

Liina Kersna tänas arutelu eest ning lisas, et eelnõu teine lugemine täiskogus toimub 20.

mail.

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ettepanekud

noorsootöö seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu. L. Kersna sõnas, et komisjon käsitles

noortelaagrite korraldamisega seotud noorsootöö seaduse muutmise küsimust ka eelmisel

istungil, mil arutati kolme võimalikku lahendusvarianti. Tänaseks istungiks on haridus- ja

teadusminister esitanud ettepanekud, mis on kooskõlastatud ka Rahandusministeeriumiga.

Lahenduse kohaselt käsitatakse noortelaagrit mitteformaalõppe vormina, mis on kooskõlas

kehtiva haridusseaduse regulatsiooniga.

Heili Griffith selgitas, et eelmisel aastal teavitas Maksu- ja Tolliamet laagrikorraldajaid

kohustusest registreeruda käibemaksukohustuslaseks, kui nende käive ületab 40 000 eurot.

Laagrikorraldajad on seni käsitanud oma tegevust haridusliku tegevuse ja

mitteformaalõppena. Kehtivas noorsootöö seaduses on noorte püsi- ja projektlaagrid alates

2010. aastast määratletud tervistava puhkuse teenusena. H. Griffith lisas, et haridusõiguse

järgi on mitteformaalõpe üks õppevormidest ning noortelaagrite tegevust mõtestatakse

mitteformaalõppe kaudu. Noore jaoks moodustab see koos formaalharidusega tervikliku

haridustee. HTM teeb ettepaneku viia noorsootöö seadusesse kaks muudatust. Esiteks

täpsustada püsi- ja projektlaagrite mõistet, määratledes nende tegevuse eesmärgistatud

mitteformaalõppe teenusena. Teiseks on ettepanek täpsustada laagrite tegevusloa taotlemisel

esitatavaid andmeid, sh mitteformaalõppe eesmärke, noori arendavaid tegevusi, tervise ja

arengu toetamise kirjeldust ning projektlaagrite puhul kasutatavaid meetodeid ja päevakava.

Margit Kiin lisas, et ettepanekutes toodud sõnastus võimaldab käsitada noortelaagrite teenust

käibemaksuseaduse mõttes haridusega seotud teenusena, mille suhtes saab kohaldada

käibemaksuvabastust.

Aet Külasalu kinnitas, et Rahandusministeerium toetab HTMi poolt esitatud ettepanekuid.

Helle-Moonika Helme küsis, kas ettepanekute jõustumisel jääb noortelaagrite korraldajate

jaoks senine olukord üldjoontes samaks.

Margit Kiin vastas, et tegevusloa taotlemisel lisandub nõue kirjeldada laagri tegevuste

eesmärki ning nende seost mitteformaalõppe tegevuste või meetoditega. Muid lisadokumente

5

ei nõuta.

Helle-Moonika Helme küsis, kas kavandatav muudatus võib kaasa tuua täiendava

halduskoormuse või vajaduse suurendada tegevuslubade menetlemise ja järelevalvega seotud

asutuste ressursse.

Heili Griffith vastas, et püsilaagrite tegevuslube väljastab riik ning projektlaagrite

tegevuslube kohalik omavalitsus. Kavandatav muudatus seda korda ei muuda. H. Griffith

lisas, et püsilaagrite üle ei ole seni tavapärast järelevalvet süsteemselt teostatud ning

järelevalve on olnud pigem kaebuspõhine. Riiklikku toetust saavate laagrite puhul teeb

Haridus- ja Noorteamet (Harno) pistelist kontrolli selle üle, kas laagrite tegevus vastab toetuse

tingimustele.

Carina Rikart küsis, millal jõustuvad kavandatavad sätted.

Margit Kiin vastas, et sätted jõustuvad üldises korras. M. Kiin lisas, et ettepanekute üks

eesmärke on tagada, et laagrite tegevuse olemus ei muutuks. Muudatuse ettevalmistamisel

võrreldi laagrite senist tegevust hiljuti haridusseaduses sätestatuga ning täpsustati sõnastust

viisil, mis ei too kaasa tegevuse sisulist muutust. See oli muudatuse ettevalmistamisel ka üks

põhitingimusi.

Tõnis Lukas küsis, milline on kavandatava muudatuse rahaline mõju riigieelarvele ja

kohalike omavalitsuste eelarvetele ning millist mõju või kasu toob see laagrikorraldajatele ja

noortele.

Heili Griffith vastas, et ettepaneku arutelude käigus hinnati muudatuse võimalikku mõju

nendele laagrikorraldajatele, kes oleksid pidanud end kehtiva käsitluse kohaselt

käibemaksukohustuslasena registreerima. Riiklikku toetust saanud 79 laagrikorraldajast

puudutaks see hinnanguliselt 39 korraldajat.

H. Griffith lisas, et rahalise mõju kogumahtu ei ole võimalik täpselt hinnata. Kõnealused

korraldajad ei ole end seni käibemaksukohustuslasena registreerinud ning kavandatava

muudatuse korral ei teki neil selleks ka edaspidi vajadust.

Tõnis Lukas küsis, kui suur on noortelaagrite kavandatav käive suveperioodil.

Heili Griffith vastas, et noortelaagrite korraldajate majandusnäitajad on väga erinevad. H.

Griffith tõi näiteks mittetulundusühingu, mille 2024. aasta tulud olid ligikaudu 90 000 eurot

ning spordiklubi, mille vastav näitaja ulatus ligikaudu 4 miljoni euroni.

Tõnis Lukas küsis Rahandusministeeriumi esindajalt, milline on kavandatava muudatuse

rahaline mõju riigieelarvele ning millise võimaliku maksulaekumise vähenemisega tuleb

arvestada.

Aet Külasalu vastas, ettegemist on väikse summaga ning lubas komisjonile saata täpsustatud

vastuse.

Liina Kersna palus, et nii Rahandusministeerium kui ka HTM saadaksid komisjonile

kirjalikult andmed kavandatava muudatuse võimaliku maksulaekumise mõju kohta. Selgitus

on oluline lisada ka eelnõu seletuskirja.

L. Kersna juhtis tähelepanu haridus- ja teadusministri kirjas esitatud täiendavale ettepanekule,

mis puudutab riigikoolide direktorite töölepinguid. Vabariigi Valitsuse seaduse 19. augustil

2022 jõustunud redaktsiooni kohaselt sõlmitakse valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga

viieaastane tööleping. Seetõttu on tekkinud küsimus, kas nimetatud regulatsioon laieneb ka

riigikoolide direktoritele. Seni on riigikoolide direktoritega sõlmitud tähtajatud töölepingud.

L. Kersna tegi ettepaneku oodata ära Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna hinnang, kas

selline tõlgendus on põhjendatud ning kas seaduse muutmine on vajalik.

6

Helle-Moonika Helme küsis, kas HTMi ettepaneku mõte on selgelt sätestada, et

koolidirektoritega võib sõlmida tähtajatu töölepingu.

Liina Kersna vastas, et küsimus puudutab üksnes riigikoolide direktoreid. Kui põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses sätestada direktoriga tähtajatu

töölepingu võimalus üldiselt, laieneb see kõigile koolidirektoritele, sõltumata kooli

omandivormist. L. Kersna lisas, et riigikoole on 78 ning 33 direktori puhul saab 2027. aasta

augustis täis viieaastane tähtaeg.

Margit Kiini sõnul tuleneb probleem sellest, et riigikoolidele kohalduvad korraga nii koolide

tegevust reguleerivad seadused kui ka Vabariigi Valitsuse seadus. Senises praktikas on koole

vaadeldud eeskätt koolisüsteemi kaudu ning seetõttu on jäänud tähelepanuta institutsionaalne

aspekt. Otsese tõlgenduse korral ilmneb aga regulatsioonide võimalik lahknevus, mistõttu on

vajalik tagada õigusselgus.

Liina Kersna märkis, et koolijuhtide töölepingute küsimust käsitleti komisjonis alles eelmise

aasta lõpus ning juba siis oleks võinud seadusesse viia muudatuse, et koolide direktoritele

kehtivad tähtajatud töölepingud.

Signe Kivi viitas minister Kallase kirjas toodud ettepanekule ning küsis, kas töölepingute

tagasiulatuv muutmine on õiguslikult võimalik ning kas see on kooskõlas senise haldustavaga.

Margit Kiin vastas, etküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda töötajale soodsamast käsitlusest.

Liina Kersna tegi ettepaneku jätkata teema arutelu järgmisel nädalal, et saada selleks ajaks

täiendavat selgust.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ning küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija