Arvamus töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 SE kohta

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 640 6000 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Riigikogu Sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie: 15 .05.2026 nr 1-1/15-837/12 Meie: .05.2026 nr 1.1-7/880

Arvamus töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 SE kohta

Edastasite meile arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 SE eelnõu. Oleme üle vaadanud eelnõu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.05.2026 nr 1-9/1902-1 kirjas toodud muudatusettepanekud. Toetame viidatud ettepanekuid ning meil ei ole eelnõule kommentaare väljaspool sätteid, millega muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse muutmise ettepaneku kohaselt on selle eesmärgiks võimaldada alaealistel teha alkoholiga kokkupuutuvaid töid. Juhime uuesti tähelepanu, et planeeritavad muudatused on vastuolus riikliku alkoholipoliitikaga ning Eestile siduvate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 138 töölevõetava isiku vanuse alammäära kohta artikkel 1 kohaselt, liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on kavandatud keelatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta artikkel 3 punkti d selgitab lastele keelatud töö sisu. Sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus tähendab tööd, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik. Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ artikkel 1 lg 3 kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid peavad kindlustama üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. Tööinspektsioon leiab, et ka 16-17-aastane on liiga noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega, mida ta ise tarbida ei tohi. Selline regulatsioon läheks vastuollu viidatud konventsioonidega ning direktiiviga. Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma täiskasvanu ülesandeks. Rõhutame, et Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik. Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse. Seetõttu on eelnõu ettepanek vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga tuues kaasa alaealiste otsese isikliku kokkupuute alkoholiga, tõenäoliselt mõnel juhul vastu nende endi tahtmist. Lisaks juhime tähelepanu, et alkohoolsete jookide müümisel tulenevad alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta. Näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord – alaealine, kes ise ei tohi alkoholi tarbida ega osta, peaks kontrollima täisealise ostja puhul, kas viimasel õigus alkoholi osta. Samuti tekiksid olukorrad, kus alaealiselt hakatakse küsima maitse, koostisosade ja brändi soovitusi jookidele, mida jookide serveerija ise proovida ei tohi. Tähelepanuta ei saa jätta ka alkoholiseaduse § 45 keeldu müüa alkoholi

2

joobetunnustega isikutele. Praktikast on teada, kui keeruline on seda keeldu rakendada isegi täiskasvanute vahel. Kahtleme, et alaealised on võimelised seda efektiivselt tegema. Laste turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada, et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja füüsilisele turvalisusele. Eelnevast tulenevalt ei toeta Tööinspektsioon alkoholiseaduse muutmise sätteid, mis võimaldavad alaealiste kokkupuudet töökohal alkoholiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Marko Talur 5194 0042, [email protected]

Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 640 6000 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee

Registrikood 70001969

Riigikogu Sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie: 15 .05.2026 nr 1-1/15-837/12 Meie: .05.2026 nr 1.1-7/880

Arvamus töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 SE kohta

Edastasite meile arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 SE eelnõu. Oleme üle vaadanud eelnõu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.05.2026 nr 1-9/1902-1 kirjas toodud muudatusettepanekud. Toetame viidatud ettepanekuid ning meil ei ole eelnõule kommentaare väljaspool sätteid, millega muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse muutmise ettepaneku kohaselt on selle eesmärgiks võimaldada alaealistel teha alkoholiga kokkupuutuvaid töid. Juhime uuesti tähelepanu, et planeeritavad muudatused on vastuolus riikliku alkoholipoliitikaga ning Eestile siduvate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 138 töölevõetava isiku vanuse alammäära kohta artikkel 1 kohaselt, liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on kavandatud keelatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta artikkel 3 punkti d selgitab lastele keelatud töö sisu. Sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus tähendab tööd, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik. Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ artikkel 1 lg 3 kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid peavad kindlustama üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. Tööinspektsioon leiab, et ka 16-17-aastane on liiga noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega, mida ta ise tarbida ei tohi. Selline regulatsioon läheks vastuollu viidatud konventsioonidega ning direktiiviga. Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma täiskasvanu ülesandeks. Rõhutame, et Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik. Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse. Seetõttu on eelnõu ettepanek vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga tuues kaasa alaealiste otsese isikliku kokkupuute alkoholiga, tõenäoliselt mõnel juhul vastu nende endi tahtmist. Lisaks juhime tähelepanu, et alkohoolsete jookide müümisel tulenevad alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta. Näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord – alaealine, kes ise ei tohi alkoholi tarbida ega osta, peaks kontrollima täisealise ostja puhul, kas viimasel õigus alkoholi osta. Samuti tekiksid olukorrad, kus alaealiselt hakatakse küsima maitse, koostisosade ja brändi soovitusi jookidele, mida jookide serveerija ise proovida ei tohi. Tähelepanuta ei saa jätta ka alkoholiseaduse § 45 keeldu müüa alkoholi

2

joobetunnustega isikutele. Praktikast on teada, kui keeruline on seda keeldu rakendada isegi täiskasvanute vahel. Kahtleme, et alaealised on võimelised seda efektiivselt tegema. Laste turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada, et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja füüsilisele turvalisusele. Eelnevast tulenevalt ei toeta Tööinspektsioon alkoholiseaduse muutmise sätteid, mis võimaldavad alaealiste kokkupuudet töökohal alkoholiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Marko Talur 5194 0042, [email protected]