Kiri

Lugupeetud kultuuriminister Heidy Purga

26.05.2026

Kirjalik küsimus

Seoses Eesti Kunstnike Liidus aset leidnud ulatusliku telefonikelmusega, mille tulemusel varastati liidu pangakontodelt ligi 700 000 eurot, sealhulgas väidetavalt ka Kultuuriministeeriumi eraldatud sihtotstarbelised vahendid loomepalkade maksmiseks, palun vastata järgmistele küsimustele.

1. Kui suure osa väljapetetud summast moodustas Kultuuriministeeriumi eraldatud sihtotstarbeline raha loomepalkade ja loometoetuste maksmiseks?
2. Kas ministeerium peab loomepalkade maksmise jätkumist riigi kohustuseks või leiab minister, et kogu vastutus lasub nüüd üksnes Eesti Kunstnike Liidul?
3. Kas Kultuuriministeerium kaalub loomepalkade maksmiseks vajalike summade erakorralist taastamist või täiendavat rahalist toetust, et vältida olukorda, kus vabakutselised loovisikud jäävad ilma neile juba määratud toetusest?
4. Kas ministeeriumil oli enne juhtumit ülevaade sellest, millised sisekontrolli, küberturbe ja maksete kinnitamise protseduurid Eesti Kunstnike Liidus kehtisid?
5. Kas Kultuuriministeerium kontrollib toetust saavate loomeliitude finantsjuhtimise ja sisekontrolli süsteemide piisavust või piirdub järelevalve üksnes aruannete formaalse kontrolliga?
6. Kas minister peab normaalseks olukorda, kus sadade tuhandete eurode ulatuses makseid oli võimalik teha telefonikelmide juhendamisel ilma täiendava sõltumatu kontrollita?
7. Milliseid süsteemseid muudatusi plaanib Kultuuriministeerium, et vältida tulevikus sarnaseid juhtumeid teistes riigi toetust saavates kultuuriorganisatsioonides?
8. Kas ministeerium on pärast juhtumit algatanud erakorralise kontrolli või auditi teiste loomeliitude rahaliste turvameetmete osas?
9. Kas minister peab vajalikuks muuta loovisikute ja loomeliitude rahastamise süsteemi selliselt, et ühe organisatsiooni juhtimis- või turvaviga ei seaks ohtu kümnete loovisikute sissetulekut?
10. Kas minister peab õigeks, et vabakutselised loovisikud, kellel puudub sageli muu stabiilne sissetulek, peavad kandma riski, mis tekkis organisatsiooni võimaliku juhtimis- ja kontrollipuudulikkuse tõttu?
11. Kas Kultuuriministeeriumil on hinnang, kas juhtumi puhul võis lisaks kelmusele esineda ka hooletust või puudulikku juhtimist ning kas ministeerium peab vajalikuks sõltumatu auditi läbiviimist?
12. Milline on ministri hinnang pankade rollile antud juhtumis ning kas peaks kehtestama rangemad nõuded suurte ja ebatavaliste maksete täiendavaks kontrollimiseks avaliku raha kasutamisel?

Palun vastata küsimustele Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud korras.


Lugupidamisega
Jaanus Karilaid

Riigikogu liige