Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

88-26/306276

Otsuse kuupäev 28.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Sanitex OÜvaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse riigihankes „Müügiautomaatide

teenus“ (viitenumber 306276) hankija otsusele

tunnistada edukaks JOOGIEKSPERT OÜ pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Sanitex OÜ, esindaja Marijus Jankunas

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Liina Palmsaar

Kolmas isik, JOOGIEKSPERT OÜ, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Sanitex OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes

„Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276).

2. Mõista Sanitex OÜ-lt JOOGIEKSPERT OÜ kasuks välja JOOGIEKSPERT OÜ lepinguliste

esindajate kulud summas 1840 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Sanitex OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.03.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) kontsessioonlepingu sõlmimise menetlusega riigihanke

„Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid) ja Lepingu lisa

2 – Pakkumuse vorm (edaspidi Pakkumuse vorm).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 07.04.2026, esitasid pakkumused JOOGIEKSPERT OÜ,

Sanitex OÜ ja Coffee Address OÜ.

2. 13.04.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/130 „Otsused kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses

„Müügiautomaatide teenus““ (viitenumber 306276) (edaspidi Käskkiri) tunnistas Hankija mh

edukaks JOOGIEKSPERT OÜ pakkumuse.

3. 23.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Sanitex OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks

JOOGIEKSPERT OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/88 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 06.05.2026 ja neile vastamiseks 11.05.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas menetluskulude nimekirja Kolmas isik. Täiendavaid

seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Sanitex OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid ning hinnanud pakkumusi vastuolus RHS § 117 lg-ga 1.

Hindamiskriteeriumide kohaselt hinnatakse pakkumusi kahes osas, millest kummagi osa

osakaal on 50.

Esimene hinnatav osa on juurdehindlusprotsent, mille kirjeldus on järgmine: toodete valik ja

baashinnad on toodud lepingu lisas 2 „Pakkumuse vorm“. Juhul, kui pakkuja esitab

juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena ehk pakub baashinnast allahindlust, kannab

pakkuja riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormile väärtuse 0, kuna register ei

võimalda negatiivset väärtust sisestada, ning lisab märkuste lahtrisse tegeliku väärtuse (lahtri

C22 väärtus). Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi, s.o mitte

riigihangete registri kaudu.

Hindamismeetodiks on märgitud: Maksumus – vähim on parim.

Samas dokumendis on hindamismetoodika kirjelduses selgitatud: Madalaima väärtusega

pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades

valemiga: „osakaal“ - („pakkumuse väärtus“ - „madalaim väärtus“) / „suurim väärtus“ *

„osakaal“.

5.2. Pakkumuse vormil on esitatud toodete maksimaalne müügihind ning lahtrisse C22 tuli

märkida pakkuja pakutav juurdehindlusprotsent. Pakkumuse vormi märkuses 1 on sätestatud:

Juhul, kui pakkuja esitab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena (pakub allahindlust

baashinnast), siis kannab pakkuja riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormile väärtuse

0 (register ei võimalda negatiivset väärtust sisestada) ning lisab märkuste lahtrisse tegeliku

3 (9)

väärtuse (lahtri C22 väärtus). Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi

(mitte riigihangete registri kaudu).

Seega oli C22 kriteeriumi juures avaldatud konkreetne hindamisloogika: madalaima väärtusega

pakkumus saab maksimaalse arvu punkte ning teiste pakkumuste punktid arvutatakse eeltoodud

valemi järgi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus Hankija oleks jätnud hindamismeetodi

üldsõnaliseks.

Vaidlustaja on seisukohal, et hindamismetoodika detailsus on läbipaistvuse seisukohalt

määrava tähtsusega. Kui RHAD-is on esitatud konkreetne valem, tagab see läbipaistvuse, kui

seda valemit ei ole võimalik praktikas teatud olukorras kohaldada, peab Hankija nägema ette

ka selge alternatiivse valemi või muu üheselt mõistetava hindamisreegli. Seega juhul, kui

pakkuja esitab negatiivse väärtusega C22 pakkumuse, teeb Hankija arvutused väljaspool

RHR-i, kuid sama RHAD-is toodud valemi alusel.

5.3. Hankija tunnistas vastavaks Coffee Address OÜ, Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumused.

Hinnatavas osas Juurdehindlusprotsent esitati pakkumused järgmiselt:

1) Coffee Address OÜ: juurdehindlusprotsent -16%;

2) Vaidlustaja: juurdehindlusprotsent -7%;

3) Kolmas isik: juurdehindlusprotsent -17,3%.

Neid pakkumusi hinnates ei kohaldanud Hankija avaldatud valemit. Käskkirja juurde lisatud

pakkumuste hindamise tabelist (edaspidi Hindamise tabel) nähtub, et osas

Juurdehindlusprotsent anti punktid järgmiselt:

1) Coffee Address OÜ – 46,24 punkti;

2) Vaidlustaja – 20,23 punkti;

3) Kolmas isik – 50,00 punkti.

Need tulemused ei ole saadavad valemiga: osakaal - ((pakkumus - min) / max) × osakaal.

5.4. Eeltoodud järeldust kinnitab ka avaldatud valemi kohaldamine tegelike negatiivsete C22

väärtuste korral. Kui pakkumused olid -16, -17,3 ja -7 ning kasutada avaldatud valemit ilma uut

valemit või uut tõlgendust juurde loomata, annaks see tulemuseks vastavalt 59,29, 50,00 ja

123,57 punkti, s.o üle vastava osa maksimaalse 50-punktilise osakaalu.

Vaidlustaja ei väida, et Hankija olekski pidanud sellise ilmselgelt vigase tulemuse alusel

pakkumusi reastama, vaid on seisukohal, et see asjaolu näitab, et Hankija sattus olukorda, kus

avaldatud valem ei võimaldanud negatiivsete väärtuste korral õiguspärast hindamist. Sellest ei

tulenenud Hankijale aga õigust kehtestada pärast pakkumuste avamist uus valem või uus

tõlgendus.

Pakkumuste hindamise tabelist nähtub, et Hankija kasutas tegelikult teistsugust loogikat, s.o

valemit: pakkumus / suurim allahindlus × osakaal, mis tähendab, et Hankija asendas avaldatud

valemi uue valemiga ning muutis Hindamiskriteeriumides sätestatud hindamise loogikat.

Niisugune hindamine ei vasta RHS § 117 lg-le 1 ega kontsessioonimenetluse nõuetele, mille

kohaselt tuleb hindamine läbi viia alusdokumentides sätestatu alusel.

Hankija ei näinud Hindamiskriteeriumides ette valemit olukorraks, kus kõik pakkujad esitavad

negatiivse väärtusega pakkumuse. Sellise olukorra ilmnemisel tegi Hankija arvutused

registriväliselt, luues seejuures uue valemi ja muutes hindamismetoodikat. Selline tegevus on

aga vastuolus RHS-iga.

5.5. Märkus, et negatiivse juurdehindluse korral teeb hankija täpsed hindamise arvutused

eraldi, ei andnud Hankijale õigust valida pärast pakkumuste avamist uus valem. Seda lauset

tuleb mõista tehnilise klauslina, mille eesmärk oli ületada registri piirang negatiivse numbri

sisestamisel: registrisse märgitakse väärtus 0, tegelik C22 väärtus esitatakse märkustes ning

Hankija teeb arvutuse registriväliselt. Selline klausel võib põhjendada käsitsi arvutamist, kuid

mitte uue hindamisreegli loomist.

4 (9)

5.6. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-331/04 selgitanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtte tagamiseks on oluline, et kõik asjaolud, mida hankija võtab majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse, ning võimaluse korral ka nende suhteline

tähtsus, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad.

Samuti ei või hankija hiljem tugineda asjaoludele, mis oleksid võinud pakkumuste

ettevalmistamist mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada.

5.7. Riigihankes ei piirdunud Hankija tehnilise täpsustusega, vaid rakendas teist punktivalemit

kui see, mis oli RHAD-is. Seetõttu ei ole käesolev juhtum võrreldav olukorraga, kus

hindamiskomisjon täpsustab enne hindamist üksnes oma sisemist töökorraldust. Siin muudeti

hoopis seda, kuidas numbrilised pakkumused punktideks teisendatakse. See mõjutas otseselt

paremusjärjestust ning kriteeriumi koostoimet teise hinnatava näitajaga, s.o kohvijoogi hinna

osaga. Kui pakkujatele oleks olnud ette teada, et negatiivseid C22 väärtusi hinnatakse avaldatud

valemist erineva suhtevalemiga, oleks see võinud mõjutada nii pakkumuse struktuuri kui ka

C22 ja C23 vahelist hinnastrateegiat.

5.8. Kui Hankija avastas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et avaldatud valem ei toimi

negatiivsete C22 väärtuste korral, tulnuks tal RHAD-i muuta ja vajaduse korral pakkumuste

esitamise tähtaega pikendada.

5.9. Kuna edukaks tunnistamise otsus tehti RHS-is avaldatud hindamismetoodikast erineva

punktiarvutuse alusel, rikkus Hankija RHS §-i 3, RHS § 117 lg 1 ning kontsessioonimenetluse

nõudeid. Seetõttu tuleb Käskkiri kehtetuks tunnistada osas, milles edukaks tunnistati

Joogiekspert OÜ pakkumus. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et õiguspärane ümberhindamine ei

ole võimalik ilma uut hindamismetoodikat tagantjärele kehtestamata, ei saa Hankija menetlust

samal alusel jätkata.

6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. RHR ei võimalda sisestada sama näitaja hindamiseks erinevaid valemeid. Seetõttu nägi

Hankija ette, et negatiivse juurdehindlusprotsendi (st sisuliselt allahindlusprotsenti ehk mida

suurem allahindlus seda parem, vastupidiselt juurdehindlusele, mille puhul on võimalikult

väike juurdehindlus parim) korral teeb Hankija pakkumuste hindamise täpsed arvutused eraldi.

6.2. Hankija sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt saab enim punkte pakkumus, mille

juurdehindlusprotsent on väikseim ehk vähim on parim. Kui kasutada RHR-is toodud valemit

negatiivse arvväärtusega on tulemuseks see, et edukaks osutub pakkumus, milles on pakutud

suurimat juurdehindlusprotsenti. Käesoleval juhul saaks enim punkte Vaidlustaja pakkumus

(juurdehindlusprotsent -7%) ja vähimat juurdehindlusprotsenti (-17,3%) pakkunud pakkuja

saaks vähim punkte. Ehk rakenduks põhimõte suurim on parim. Lisaks oleks tulnud

pakkumustele omistada juurdehindlusprotsendi puhul maksimaalsest punktide summast (50)

suurem punktisumma. Vältimaks eelpool kirjeldatud olukorda, kasutas Hankija negatiivse

juurdehindluse hindamiseks valemit pakkumus / suurim allahindlus × osakaal, mis on kasutatav

ka hindamismeetodi suurim on parim korral. Kuna negatiivse numbri puhul on vähim number

see, mis arvuliselt on suurim, siis tegelikkuses Hankija ei muutnud hindamisloogikat, vaid

kohaldas valemit, mis võimaldab negatiivset sisendit õiglaselt hinnata.

6.3. Vaidlustaja nõuab sisuliselt, et Hankija oleks pidanud kasutama RHAD-is avaldatud

valemit, mis ei anna adekvaatset tulemust (et võidaks majanduslikult soodsaim pakkumus) ehk

Vaidlustaja käsitluse kohaselt oleks Hankija pidanud rohkem punkte omistama pakkumusele,

mis sisaldab kokkuvõttes Hankija jaoks kallimat toodet ja sellise pakkumuse edukaks

tunnistama.

5 (9)

6.4. Mingit alternatiivset valemit ei ole võimalik adekvaatse tulemuse saamiseks negatiivse

juurdehindluse korral kasutada. Seega kui Vaidlustaja eeldas, et kasutatakse sama valemit, mis

positiivse juurdehindluse korral, siis ta soovib, et edukaks osutuks pakkumus, mis ei ole

majanduslikult soodsaim.

6.5. Hankija nägi ette tingimuse, mille kohaselt hinnatakse pakkumusi negatiivse väärtuse

esitamise korral eraldi, seega oli selline võimalus Riigihankes ette nähtud ning kõigile

pakkujatele teada. Ükski pakkuja ei esitanud selle tingimuse kohta täpsustavaid küsimusi.

Vaidlustaja ei ole õigeaegselt kasutanud oma õigust küsida Hankijalt selgitusi, nõuda RHAD-i

muutmist või esitada vaidlustus RHAD-iga seonduvalt.

6.6. Hankija hinnangul ei ole edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine põhjendatud,

kuna ainuüksi kõigile teada hindamisvalemi puudumine RHAD-ist ei muuda sisulist tulemust

ning samuti ei oleks proportsionaalne kohustada Hankijat uut riigihanget läbi viima.

Hankija tegevus pakkumuste hindamisel oli õiguspärane. Pakkujatele oli teada, et negatiivse

juurdehindluse korral teeb Hankija arvutused eraldi ning teistsugust valemit, mis annaks õiglase

tulemuse, ei olnud võimalik antud olukorras kasutada.

7. Kolmas isik, JOOGIEKSPERT OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta vaidlustus

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustus puudutab hindamiskriteeriumi Juurdehindlusprotsent (vt käesoleva otsuse p

5.1), milles on mh märgitud Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte.

Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: „osakaal“ - („pakkumuse väärtus“ -

„madalaim väärtus“) /„suurim väärtus“ * „osakaal“.

Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija pole hinnanud pakkumusi selle valemi

alusel. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise

õigus. Alternatiivselt, vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuna Hankija otsus on õiguspärane.

7.2. Vaidlustamisõiguse eelduseks on RHS § 185 lg 1 järgi, et hankijapoolne RHS-i rikkumine

rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve. Hankija tegevust ei saa vaidlustada üksnes

väitel, et see rikub õigusnorme. Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on

majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Ühe äriühingu lubatavaks õiguseks või huviks

vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui ta ise sellest

mingit konkreetset kasu ei saa.

Vaidlustuse esitamise õigusest ei piisa üksnes sellest, et Hankija on rakendanud valemit

ebaõigesti (millega Kolmas isik ei nõustu). Vaidlustuse esitamise kaudu peab vaidlustajal olema

võimalik jõuda lepingusse. Sellist võimalust Vaidlustajal pole.

7.3. Vaidlust ei saa olla, et:

1) kõige madalam juurdehindlusprotsent annab kõige rohkem punkte (Vähim on parim);

2) Kolmas isik on esitanud kõige madalama juurdehindlusprotsendi, s.o kõige suurema

allahindluse;

3) kõige madalam juurdehindlusprotsent saab maksimaalse arvu punkte (Madalaima

väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte).

Seega ei ole võimalik, et ükski teine pakkumus kui Kolmanda isiku oma saab maksimaalse arvu

punkte. Vaidlustaja pakkumus ei saa osutuda edukaks ja vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata.

7.4. Hankija on pakkumusi hinnanud õiguspäraselt ja kooskõlas Riigihankes kehtestatud hindamismetoodikaga. Vaidlustaja on toonud esile kolme pakkuja poolt pakutud juurdehindlusprotsendid:

1) Kolmas isik: juurdehindlusprotsent -17,3%;

2) Coffee Address OÜ: juurdehindlusprotsent -16%;

6 (9)

3) Vaidlustaja: juurdehindlusprotsent -7%.

Seega esitas Kolmas isik madalaima juurdehindlusprotsendi ehk suurima allahindluse.

Vaidlustajaga võrreldes oli Kolmanda isiku pakutud allahindlus enam kui kaks korda suurem.

Vaidlustaja pakutud -7% tähendas Hankijale ja lõpptarbijale majanduslikult selgelt

ebasoodsamat pakkumust kui Kolmanda isiku pakutud -17,3%.

7.5. Vaidlustaja seisukoha järgi annaks RHR-is kuvatud valemi rakendamine negatiivsete

väärtuste korral tulemuse, mille kohaselt saaks kõige rohkem punkte Vaidlustaja pakkumus,

123,57 punkti. Selline tulemus ületaks kriteeriumi maksimaalse 50-punktilise osakaalu ning

pööraks kriteeriumi loogika vastupidiseks.

7.6. RHR-is kuvatud valemi juures on märgitud, et maksimaalse arvu punkte saab madalaima

väärtusega pakkumus. Madalaima väärtuse esitas Kolmas isik, kelle C22 väärtus oli -17,3%.

Seega pidi hindamiskriteeriumi sõnastuse ja Riigihanke eesmärgi järgi just Kolmanda isiku

pakkumus saama selles osas kõige rohkem punkte. Vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt saaks

kõige rohkem punkte tema pakkumus, on vastuolus vähim on parim põhimõttega.

7.7. RHAD-i tuleb tõlgendada tervikuna. Tugineda ei saa üksnes grammatilisele analüüsile,

vaid tuleb arvestada ka Riigihanke eesmärgi ja Hankija tahtega. Eelistada tuleb tõlgendust,

mille kohaselt ei muutu tõlgendatav hanketingimus või mõni teine hanketingimus mõttetuks.

7.8. Kontsessioonilepingu p-i 4.2 kohaselt kohustub teenusepakkuja müüma snäkiautomaadi ja

mikromarketi kaupu hinnaga, mis ei ületa toote baasmaksumust, millele lisatakse

teenusepakkuja pakkumuses märgitud juurdehindlusprotsent. Juurdehindlusprotsent väljendab

seega pakkuja marginaali baasmaksumuse suhtes. Mida väiksem on juurdehindlusprotsent, seda

soodsam on pakkuja hinnatingimus. Negatiivse juurdehindlusprotsendi korral ei lisata

baashinnale marginaali, vaid pakutakse baashinnast allahindlust.

Sellest tulenevalt oli Hankija eesmärk suunata pakkujaid konkureerima väikseima

juurdehindlusprotsendi või negatiivse väärtuse korral suurima allahindluse pakkumises. Seda

kinnitab ka hindamiskriteeriumi kirjeldus (Vähim on parim). Mõistlik pakkuja pidi aru saama,

et parema tulemuse annab madalam juurdehindlusprotsent, mitte nullile lähemal olev

negatiivne väärtus. Mõistliku isiku arusaam on hanketingimuste tõlgendamisel keskne.

Vaidlustaja ei saa väita, et Hankija eesmärk oli eelistada väiksemat allahindlust suuremale

allahindlusele.

7.9. RHR-i sisestatud valem on maksumuse kriteeriumide puhul automaatselt sisestatav. Seda

pole Hankija ise välja mõelnud. Vaidlustaja seisukoht lähtub ekslikust eeldusest, et Hankija pidi

ka negatiivsete väärtuste korral kohaldama RHR-i standardset valemit täpselt samal kujul.

RHAD näeb negatiivsete väärtuste jaoks ette eraldi korra. Pakkuja pidi registrisse märkima

väärtuse 0 ja lisama märkuste lahtrisse tegeliku C22 väärtuse. Sellele järgneb selgesõnaline

märkus: Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi. Seega oli pakkujatele

ette teada, et negatiivsete väärtuste korral ei toimu punktiarvestus registrivalemi kaudu.

7.10. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab hindamiskomisjonile jääma vabadus oma tööd

korraldada ja hankija peab saama pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks kohaldatavat

hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi asjaoludele1. Hankija pole kohustatud tegema

teatavaks täpset metoodikat, mida hankija pakkumuste hindamiseks kohaldab. Muuta ei tohi

hindamiskriteeriume ega nende suhtelist kaalu. Hankija on käitunud kooskõlas viidatud

Euroopa Kohtu otsusega. Konkreetne juhtum on asjaolu, et kõik pakkujad esitasid negatiivse

väärtusega juurdehindlusprotsendi. Hankija pidi valemi teisendama ja arvutama punktid

registriväliselt, nii nagu oli kriteeriumi sõnastusest juba enne pakkumuste esitamist pakkujatele

1EKo C-6/15, p-id 29 ja 30.

7 (9)

teada. Maksimaalse arvu punkte on saanud madalaim juurdehindlusprotsent ja ülejäänud

proportsionaalselt vähem.

7.11. Hankija pole muutnud hindamiskriteeriumi ega osakaalu. Hindamisel võeti arvesse üksnes

sama näitaja, mille pakkujad ise esitasid: juurdehindlusprotsent. Samuti ei saanud Hankija

kasutatud arvutus pakkujaid ebavõrdselt kohelda. Kõigi pakkujate pakkumused hinnati sama

loogika järgi. Kolmanda isiku pakkumus sai 50 punkti, kuna selles pakutud allahindlus oli

suurim. Coffee Address OÜ ja Vaidlustaja pakkumused said vähem punkte, kuna nende

allahindlused olid väiksemad. Punktide jaotus vastab pakkumuste majanduslikule sisule.

7.12. Läbipaistvuse nõue ei tähenda, et RHAD-is tuleb ette kirjeldada iga võimalik

matemaatiline teisendus kõigi arvuliste olukordade jaoks. Määrav on see, kas mõistlik pakkuja

sai enne pakkumuse esitamist aru, millist majanduslikku näitajat hinnatakse ja milline

pakkumus annab selle näitaja järgi parema tulemuse. Käesoleval juhul oli see arusaadav.

Pakkujad teadsid, et hinnatakse juurdehindlusprotsenti, et negatiivne väärtus tähendab

allahindlust, et madalaim väärtus on parim ning et negatiivsete väärtuste korral teeb Hankija

arvutuse registriväliselt.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Kolmas isik on esitanud taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata, kuna tema hinnangul ei ole

võimalik, et ükski teine pakkumus peale Kolmanda isiku oma saaks hindamiskriteeriumi

Juurdehindlusprotsent (edaspidi Juurdehindlusprotsendi kriteerium) alusel maksimaalse arvu

punkte (kuna Vaidlustaja pakkumus ei saa seetõttu osutuda edukaks ei teki Vaidlustajal ka

võimalust hankelepingu sõlmimiseks), mistõttu Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus

vaidlustuse esitamiseks ja vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

Vaidlustuskomisjon jätab taotluse rahuldamata põhjusel, et vaidluse sisu ongi selles, kas

Hankija on Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi õiguspäraselt kohaldanud. Vaidlustaja leiab, et

selle kriteeriumi alusel on pakkumusi õigusvaselt hinnatud ning õiguspärase hindamise korral

oleksid tulemused teised. Selles küsimuses ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik seisukohta

võtta väljaspool vaidlustusmenetlust.

9. Vaidlustaja leiab, et kuna pakkumuste hindamisel Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi alusel

ei ole Hankija kasutanud RHAD-is esitatud valemit, on pakkumuste hindamine ja selle

tulemusel Hankija otsus, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku pakkumus, vastuolus

RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ja RHS § 117 lg-ga 1.

10. Hindamiskriteeriumides on Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi kohta kehtestatud järgmist:

1) hindamismeetod: Maksumus- vähim on parim;

2) osakaal: 50;

3) kirjeldus: Toodete valik ja baashinnad on toodud lepingu lisas 2 „Pakkumuse vorm“.

Juhul, kui pakkuja esitab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena (pakub allahindlust

baashinnast), siis kannab pakkuja riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormile väärtuse

0 (register ei võimalda negatiivset väärtust sisestada) ning lisab märkuste lahtrisse tegeliku

väärtuse (lahtri C22 väärtus). Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi

(mitte riigihangete registri kaudu)2;

4) Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse

arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: „osakaal“ - („pakkumuse

väärtus“ - madalaim väärtus“) / „suurim väärtus“ * „osakaal“ (edaspidi Valem 1).

2 Alates sõnadest [---] Juhul kui pakkuja esitab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena [---] on

Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi kirjeldusega sama sõnastust kasutatud ka Pakkumuse vormi märkuses 1.

8 (9)

11. Pakkumustes esitasid kõik kolm pakkujat Pakkumuse vormil (lahtri C22 väärtusena)

negatiivse juurdehindluse protsendi järgmiselt:

1) Kolmas isik: juurdehindlusprotsent -17,3%.

2) Coffee Address OÜ: juurdehindlusprotsent -16%;

3) Vaidlustaja: juurdehindlusprotsent -7%.

Puudub vaidlus, et kui on pakutud negatiivset juurdehindlusprotsenti, s.o tegelikult allahindlust,

ei ole Hindamismetoodika kirjelduses toodud Valem 1 kasutatav. Allahindluse pakkumusel ei

vastaks valemi kasutamise tulemusel saadud väärtused hindamismeetodile Maksumus - vähim

on parim vaid vastupidi, kõige rohkem punkte saaks pakkumus, milles allahindlusprotsent on

kõige väiksem, seega maksumus tegelikult kõige suurem (vt käesoleva otsuse p 5.4).

12. Hankija on RHAD-is arvestanud võimalusega, et pakkujad pakuvad juurdehindlusprotsendi

negatiivse väärtusena (s.o allahindlusena baashinnast) ning kehtestanud sellega seoses

Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi kirjelduses ja Pakkumuse vormi märkuses 1: [---] Juhul, kui

pakkuja esitab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena (pakub allahindlust baashinnast),

siis kannab pakkuja riigihangete registri hindamiskriteeriumite vormile väärtuse 0 (register ei

võimalda negatiivset väärtust sisestada) ning lisab märkuste lahtrisse tegeliku väärtuse (lahtri

C22 väärtus). Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi (mitte riigihangete

registri kaudu).

Hankija eeltoodud juhisest, märkida juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena esitamise

korral RHR-i hindamiskriteeriumite vormile väärtus 0 ning lisada tegelik väärtus Pakkumuste

vormi lahtrisse C22, lähtusid pakkumuste esitamisel kõik pakkujad.

Järgnevalt, juhindudes Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi kirjelduse viimasest lausest:

Viimasel juhul teeb hankija täpsed hindamise arvutused eraldi (mitte riigihangete registri

kaudu), tegi Hankija registriväliselt arvutused, lähtudes valemist: pakkumus / suurim

allahindlus × osakaal (edaspidi Valem 2), omistades pakkumustele Juurdehindlusprotsendi

kriteeriumi alusel: 1) Kolmas isik (allahindlus -17,3%) – 50,00 punkti. 2) Coffee Address OÜ (allahindlus -16%) – 46,24 punkti;

3) Vaidlustaja (allahindlus -7%) – 20,23 punkti.

Vaidlust ei saa olla selles, et pakkumustele omistatud punktisummad on kooskõlas

Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi hindamismeetodiga Maksumus - vähim on parim,

osakaaluga – 50 ning Hindamismetoodika kirjelduse esimese lausega - Madalaima väärtusega

pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Vaidlus on üksnes selles, kas Hankija võis kasutada

pakkumuste hindamisel Valemit 2, mida polnud RHAD-is pakkujatele eelnevalt avaldatud.

13. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et lauset - Viimasel juhul teeb hankija täpsed

hindamise arvutused eraldi (mitte riigihangete registri kaudu) - tuleb mõista kitsalt tehnilise

klauslina, mille eesmärk oli ületada registri piirang negatiivse numbri sisestamisel ning sellele

tuginedes ei saanud Hankija kasutada pakkumuste hindamisel Hindamiskriteeriumides

kehtestamata Valemit 2. Kuna negatiivse väärtusena pakutud juurdehindlusprotsenti ei tulnud

RHR-i hindamiskriteeriumide vormile sisestada, pidi Hankija nagunii tegema arvutused

väljaspool registrit ning eeltoodud lause ei sisaldaks mingit teavet.

Vaidlustuskomisjoni arvates sisaldab see, et juurdehindluse negatiivsete väärtuste korral teeb

Hankija täpsed hindamise arvutused eraldi, mitte RHR-i kaudu, ka ettenähtavat võimalust, et

Hankija ei kasuta selleks arvutuseks Valemit 1, mis negatiivsete väärtuste puhul kasutatav ei

ole, vaid mingit muud valemit, mis annab Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi osas adekvaatse

tulemuse, antud juhul Valemit 2, säilitades hindamiskriteeriumi mõtte Maksumus- vähim on

parim. Ükski pakkuja ei saanud mõistlikult eeldada, ega omada ka õiguslikku ootust selleks, et

Hankija kasutab juurdehindlusprotsendi negatiivse väärtusena esitamisel Valemit 1, mis

pööraks Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi loogika vastupidiseks või muudaks kogu

kriteeriumi mõttetuks.

RHR-i kohaselt ei ole ükski hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitanud Hankijale

9 (9)

küsimusi seoses Juurdehindlusprotsendi kriteeriumiga, samuti ei ole Riigihankes esitatud

vaidlustusi RHAD-ile.

14. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole eksinud

pakkumuste hindamisel Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi alusel RHS § 3 p-is 1 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtete ja RHS § 117 lg 1 vastu. Sellest tulenevalt puuduvad

alused Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku

pakkumus.

15. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt ei ole Vaidlustaja eesmärk vaidlustusmenetluses

saavutada seda, et Hankija hindaks pakkumusi selleks ilmselgelt sobimatu Valemi 1 kohaselt

ning omistaks Vaidlustaja pakkumusele Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi alusel 123,57

punkti, mis ei oleks kooskõlas hindamismeetodiga Maksumus - vähim on parim ega osakaaluga

(50), vaid saavutada Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamise põhjendusel, et Hankija ei ole kasutanud pakkumuste hindamisel RHAD-is

avaldatud Valemit 1, mille järel tuleks Hankijal tõenäoliselt tunnistada hankemenetlus

kehtetuks.

Eelnevast tulenevalt ei pea vaidlustuskomisjon vajalikuks hakata käesolevas otsuses eraldi

analüüsima, kuivõrd õigusvastane ja ebamõistlik oleks Juurdehindlusprotsendi kriteeriumi

rakendamisel Valemi 1 kohaldamine ning selle alusel antud punktide omistamine

pakkumustele.

16. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

16.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

16.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik esitas tähtaegselt taotluse mõista Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja

Kolmanda isiku õigusabikulud 2438 eurot (käibemaksuta) 10,6 töötunni ulatuses, keskmise

tunnitasuga 230 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusasja mahtu ja keerukust arvestades on

Vaidlustaja kulud õigusabile mõnevõrra ülepaisutatud. Asi ei olnud keeruline ega mahukas,

mistõttu on vajalik ja põhjendatud kulu 8 töötunni eest summas 1840 eurot (käibemaksuta).

16.3. Kolmas isik on lisaks õigusabikulule taotlenud ka nn haldustasu (3% õigusteenuse

osutamise kogukulust, kokku 73,14 eurot) väljamõistmist. RHS § 198 lg 3 kohaselt mõistab

vaidlustuskomisjon välja [---] tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses [---]. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna nn

haldustasu on arvestatud protsendina (3%) lepinguliste esindajate keskmiselt tunnihinnalt

arvutatud lepinguliste esindate kulult ja peab katma andmeturbe, andmesüsteemide haldamise,

arendamise ja ajakohastamise kulud, ning ei hõlma õigusteenuse osutamise eest arvestatavat

tasu, ei kuulu haldustasu RHS § 198 lg-s 3 nimetatud lepingulise esindaja kulude hulka ning

Vaidlustajalt välja mõistmisele ei kuulu.

16.4. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik